Kuigi täna pole muusikalisel tunnil soovikontserti päev, teeme ühe erilise erandi. Mul on kaasas Portuli täiskaart, Nende muusikapalade nimetusi ja ma palun teid, lugupeetud maestro, valida neist meelepärasemad lood. Ainult niipalju, ma pean teie ees vabandama, et kaartide rohkusele vaatamata on siin esindatud vaid üks helilooja Gustav Ernesaks. Ja osa iga minu arvates ega oleks, oleks kena siiski, kui te sedapuhku protesteeriksest eksist iga helilooja või tunnistada, et ega oma muusikat polegi nii ebapõnev kuulata. Eriti veel teil, kes te seda suhteliselt harva kõrvalseisjana teha saab? Paistab küll imelik, aga minul isiklikult on hirm kuulata oma asju plaatide pealt, lintide pealt, kui ka televisiooni kaudu. Mingisugune niisugune mulje tuleb kala tomatis või see, mis kõik värskeks teeb kontsertsaalis. See kaob nagu ära ja jääb midagi järele. Ja kui sa oled kuulnud seda teisiti kuidagi mul siis paistab, et see on tingimata ebaõnnestunud ja ja ei taha kuulata. Nii et ka need uued plaadid, kõik, mis mul on siin nüüd ma ei ole, kuulan, kui on kaugele ja kui mõni reporterile tuleb, et valige välja, nõnda siis ma ei tea nüüd midagi ütelda. Kõige parem, kui nad ise valivad välja, mis, mis nad siis leiab. Aga kas te täna olete nõus valima siiski teie survel? Su patakas on siin ja, ja siit võtsin midagi välja ja siis on esimene nii lastel lauljal, sind juhtus niimoodi, et lapselapsi oli majas järsku ja ja siis on elu, ei ole nii, et kui sul ei ole käepärast mingi sündmuse kohta laule, siis tee kasvõi ise ja siis hakkasin ise tegema lastelaule paari aasta eest ja siin on üks väike kimbukene siin terve rida laule, kaheksa, aga valige nendes tõesti ise väljumiseni. Pange sõrm peale siia näiteks no kullerkupp ja, ja kõrvenõges. Regu Kun Kuller, kuller, Kullerkupp, Kuller, kuller, Kullerkupp, Kuller, kuller, lärku. Mul on tullulappi. Mis seal nupp? Ja rubla. Nõges kõrr. Oma muusikalise maitse paljastamise libedale teele te nüüd minu survel juba laskusid ja nagu öeldakse, et anna kuradile käsi võtab sõrmega ehk ta ei ütle ära, kui räägiksin pisut vahele ka elust, teie elust ja elust üldse. See on keeruline asi see elule. Ja huvitav asi. Kahju, et teist korda ei saa, aga siis teist korda muidugi elaks teisiti jällegi midagi nagu ümber ei oska ka mõtelda. Nüüd selle aasta, mis seal oli, kusagil, teeks selle kuidagi ümber või elaks ümber, nagu on, võtate lindi ümber nagu teil siin masinad on siin käes? Niisugust mõtet ka ei ole isegi isegi võib-olla nii halvemad aastat või raskemad aastat. Ega meie ei tea kunagi, mis, mis sul. Võib-olla see raske aasta oligi sul tarvis, et et hiljem hiljem kergemad aasta tuleks kunagi ei tea ette, mis, mis meil tarvis, kogemuste pagas aitab elu nii kokku seada. Aga siiski, kui küsida, milliseid aastat teie kuuekümnelisest kogustele kõige kallimad on? Jällegi ei oska ütelda, nad lähevad nii ühesuguseks, ikka huvitavad reisid, huvitavad ülesanded ja ja kui mõnikord kava teha väga headest lauludest ja need laulud on siiski sarnaselt, siis kava muutub halliks. Nii et sellest reast tõepoolest ei oskagi midagi üles üles arvata. No võib-olla laulupeoaastat võib-olla ka võib-olla siiski ütleme jälle ja see on jällegi kooridega seoses mees kooli kõige vastutavam ülesanne, ütleme seal Soomes ja Rootsis ja Tšehhoslovakkias ja Saksas ja võib-olla need pakkusid huvi, aga need pakuvad ka nii huvi, et sul on siis võimalus rohkem nii-ütelda koorib pitsitada ja siis ei panda sulle pahaks. Muidugi ei ole ülesanne teesse, kui sa hakkad siis väga nõudma, siis paistab mis, kus, mis sa trügid, kuhu sa trügid, kuigi see trügimine peaks alati olema, kas sul on ülesanne ees või ei. Sest millalgi tuleb sul ikkagi üles ülesanded ja see trügimine, mis sa oled teinud, treening on ainult kasuks, nii et psühholoogiliselt aitavad niisugused ülesanded tugevasti taset tõsta ja taset hoida. Kas ta oma lapsepõlve peale, kas olete mõelnud nüüd viimastel aastatel või kas või viimase suure juubeli ajal noom, mida vanemaks inimene saab, seda rohkem lapsee Maxise läheb ja ja ka neid aastal hakkab meenutama. Käib need kohad läbi, kus ta on kunagi olnud teadvustame mänginud ja kus kus sa elanud on? Legis sõitsin läbi laulupeo tänava, kus ma kaheksas kohas on mitt, kaheksas palju öeldud, kaks, neli, kuus, seitse, seitsmes kohas laulupeo tänaval, nii et see sai ka saatuslikuks sellel tänaval elada. Kas te mäletate, nagu öeldakse oma lapsepõlve esimest muljet, et üldse? Võib-olla mäletan liikuma maalt ära, sõitsin isa-emaga, viimane moment kuidagimoodi maja paistis, hõlmab ja isegi see rakurss kuidagi 45 kraadi alt kuidagi mitte otse maja ees. Ja see on kõik muidugi niisugused lapsepõlve mälestused, need löövad hiljem välja, siin ju on öeldud. Kunstiteoste Ni esimeseks ivaks on tihti lapsed elamus. Ja kui ma nüüd laulsin Elles kevadpoeemi või sulisevad sulisevad mis siin ka on olemas, siin veel soovida, selles siis tuleb järsku veel, et aga see oli ja siis see umbes seitsme kaheksa aastane olid märtsikuu sees rentslis paberist laeva, ütles, et seal oligi see sulisevad sulisele tina võhk. Fama sooris helises toredasti kaasa. Nii et isegi kiusatus tekkis üks kord Leida kõigile teostele, mis seal kirjutanud kusagilt kusagilt mingisugune alus ja peaaegu alati huvitatud peaaegu alati selle jah, ja leiab selle, see tähendab seda, et lapsepõlves peab olema sul võimalusi vaadata teiega ikka ära, mis on teha, sõida ja, ja reisi ja mängi ja ja need, need on hiljem, siis sa ei hakka neid välja imema. Sinus tuleb küll kahjuks omasugune realist ja, ja aga kivimüüride vahel. Kas te mäletate ka oma esimest, nagu öeldakse mehetegu või kus ta sirutasite esimest korda tiibu tundes ennast noore tugevana ja ennast leiduna omasugustega võisteldes meil spordiselts võit ja, ja tegime kõik igat mõeldavad spordialasid küll. Kuna ruumi oli vähe, siis ka niisugused asjad nagu paremaga hooga, paremaga oota, pea taha ja nõnda edasi niisugused alad, mida, mida teie ette ei kujutagi. Siis hammassuusse võistelda, kui mõnikord kuldauraha sain, nüüd muidugi hea meel. Andis sulle hoogu juurde. Sama, võib-olla lähkus koolis, õpetaja järsku kirjatöö ette luges, siis, mida sa olid nii õhtuvidevikus omaette kirjutanud? Muidugi, muusikalisi rõõmulises vähem ma ei pääsenud üldse konservatooriumisse, alguses tahtsin niisugused kallale minna, kus ei olnud lihtsalt. Mine oreliklasside jalad ei ulatunud pedaalid. Ja sellele siis professor Stockman saatis mind tagasi, ütles klaverit. Klaver, mõni instrument oreli kõrval ja, aga muidugi pärast läksin Tagedasin ja rohkem muljet muusikalisest elamusest muidugi. Laulupeol kui sai käidud. Mäletan sümfooniaorkestrit. Viimases seina ääres seistes vahelise muusika mõju oli väga suur või kusagilt õhtuvidevikus. Ainukene kitarri heli kostis kusagilt, et kuidagimoodi see heliline heliline vastuvõtt oli, ütlemisi erk, ma tahaks küsida, kas, kas praegu ka kordub niisugusi momente, hakkad mõtlema, kuidas ta nüüd kui näiteks koolil laulud, kuidas Jensen hästi ette kantud, seal nei hääl on siin tore toon on ilus ja kui, siis kui siis selle peale ei mõtle, siis on hästi ette kantadest. Ja siis vot siis oled võlutud, aga said neid moment on siiski harvemini. Aga see ei tähenda ka mitte üksi teiste suhteliselt enese suht ikka tead, kui seal ära juhatad, missuguse hinnangu sa annad, kas anna, kas see oli nüüd kolm või 4,3 või 4,4 või või oli see seekord järsku rekord mingis metsa ei ole kunagi seda, seda tunnetab siiski, et sa ei ole kunagi nii hästi ette kandnud. Kuigi sa oled need 100 500 600 korda õpetajana. Muidugi see tahe jääb alati hästi etega kuigi lauljate hulgas vahel juhtub nii või noh, mis kontsert siin ei ole näädisemis, publik siin on ja seda ei saa teha. Ma mäletan mõnikord ka nii, et noh, järsku on väga vähe rahvast, aga seal on nii hea, saavutad sellega nii hea kontakti ja siis tuleb mõte ka veel need saalis, need 50 on need ja kõik tulid sinu pärast siia, Nad tahtsid kuulata ja siis võib saavutada niisuguse kontakti. Võib-olla see inimene, kellel see on väga oluline on, et ta seda laulusel kuulisu, ühtse laule, aga see jääb järsku eluks ajaks helisema ja, ja me ei tea kunagi, mis meid, missugune detail kusagilt meid järsku kaasa viib ja mis hakkab kasvama elus väga suureks. Pingis seal nina puurib, nüüd oleks vist aeg jälle valida üks muusika meil väljaks naislaul Verini juhatame selle haridustöödest, naiskoor laulab. See naiskoor on nüüd ühes minuga kasvanud. Oli üks esimesi juhatajaid, sellel. Se kool algas oma tegevust teiste tütres kümnese vilistlas koorina. Kuigi nad oma ajaloos seda ei kirjuta, aga sisuliselt Tallinna kooli vilistlaste naiskoor tähile naislaulu selts, et nad on kusagil seal peale arvestanud, aga naised teevad ikka ennast nooremaks, nii et siin ei ole midagi ebaloomulikku. Minu aknal tuvid, see on võrdlemisi lauldav ja populaarne laval ja seda on väga kerge, ei ole ka tooni, ma arvan ise. Lihtsamad laulud väga kergelt laulda juurde kõigepealt peaks siiski ridade vahega üles leidma ja tuuni, küsimus on siin tähtis. Ja kui saaks värvi värviga mängida nende juures minu arvates igal teosel on ikka veel veel veel midagi ridade vahel. Orkestrile viiuline strichid, nii on kooris ka, see oleneb, kasvab nii-ütelda läbi keelega ja see on palju tagamaid muidugi veel. Vladimir Alumäe on nimetanud teid kümnevõistleja muusikas. Kas on nende alade seas ka see, millele võimaluse korral ohverdaksid kõik teised alad, näiteks hüpata kaheksa 90? No aga kui sa tead, et sa ei hüppa 890 ja ja mul on, ma ütleksin, et mul on kolm ala, on 11 nad on nipp üksteise käest kinni, see on siis pedagoogiline ala õpetamine siis dirigeerimine ja helilooming, aga nad on kõik niisugused 11 segavad hirmsast, kui üks tegutseb, siis kaks vait, kaks kannatavad. Muidugi nad on väga üksteisega seos, kui kaks aitavad siis seda ühte, kes siis tegutseb, muidugi siin on siis niisugused asjad ka, et sa ei saa kunagi täit rõõmu tunda, võib-olla sa teed midagi ära, jõuad kuhugile, alguses tuleb hea kontsertasist seal pead näiteks konservatooriumis eksamite ettevalmistusele. Ja kui sul, kui seda ei ole, sulg jälle järgmistel rõõmu ka ei ole, sest muusikas on tihti nii, et võib-olla täna sa pead midagi kasvama panema ja see ei, see ei kasvagi sellel sügisel valmis, vaid alles kolme aasta pärast võib-olla kasvama panemise mure peab alati olema. Mul tuleb meelde sellist 66. aasta suvel, kui ma sain juhuslikult konservatooriumist kätte nimistud ka eksamite lõpp. Periood oli parajasti nii, et ma oletasin, et puhkusele lähete. Ja ma küsisin, mida, mida te kõige rohkem praegu igatsete, kas te mäletate, mis te vastasite? Te vastasite doktor Murke sõnadega Paikust. On teil väikese hetkel ei ole, mõnikord lang oma pojapoja jaaguga, lähen pühapäeva hommikul oravaid söötma, siis on vaikus. Ja teil on jälle üks kartus vaikuses. Aga seda vaikus saab nautida ka mere ääres kõige suurema tormi ajal. Seda vaikust, mis ma nüüd mõtlesin? Kuuleme näiteks siin meri, laulaksin keskelt neid suuremad lained, kuidas kalamehed elavad süüdist, sest meri on mul kõik sõbrameheks olnud, ta kuulab ja kõik ära ilusasti müriseb vastu küll uhkelt, aga kuulab ära. Ja, ja on vist alati, kui inimesel on kuhugile minna, kust ära kuulatakse, kas sa lähed metsa või lähed sõbra juurde või või, või et seda, seda ära rääkimist on siiski vaja igalühel. Ja see on nii ütlema, ma olen seal enesega kohtamine. Te ütlesite välja minnes aga kohtumise puhul sõna sõber, kas ma võin niimoodi küsida, mida te peate iga inimese juures kõige olulisemaks juhul kui ta pole teie sõber, kui te teda isiklikult ei tunne. Aga siis on tema nime, vaat on tema töö. Vaatad, mis kellani ta oma tööd teeb, kas ta pärast kella kolme ka ikka teeb veel ja, ja mismoodi ta teeb ja mida ta teeb ja see võib olla väga lihtne olla ja võib-olla sealt loeb kõige rohkem ära inimest, esimene kord. Sest muidu inimeste käitumise järel ja jutu järele võib nii sisse lennata, et on niisugused näitlejad, et ta räägib sul nii pärast. Aga nad on ka huvitav, siirust ja üldse on, kui palju on huvitavaid inimesi, kui ainult aega oleks nendega tutvuda. Iga inimese vastu tuleb võib omast kohast kusagil on mingisugune nurk kolla, nii, nii põnev. Mida, mida vaevalt ette kujutada. Ja kui palju haruldasi andeid, avastamata andeid käib, võib-olla tänaval? Ei ole sattunud oma alal. Aga mida te nõuate sellelt inimeselt, kes on teie hea tuttav sõber või veelgi enamat? Mis midagi ei nõua? Rex aega. Ta võtab Lausamatut malendid välja ja mängime vaikides. Siis on mängu, lähed ära ja ma arvan, et see on ka üks suur sõprus. Ilma mingisuguse formaalsustetaja satud mart rauaga kokku, nii et järsku on niisugune lõbus. Iga aasta on kindlasti sõidan uskutamal tema maale, seal paar päevaselt mingi Mallet ja käime väljas ringi päris palju iga iga alad kirjaniku hulgas heliloojate hulgas, kunstnike hulgas, aga teiste inimeste hulgast. Ja nüüd pärin ma jälle, mis karttilam teos üle vabanenud Vetteni. Muide, siin on nii muusika kui teksti autor autor, aga vot need esimesed soololauljana kirjutasin, seal on mul küll teksti autorina märgitud, aga mul oli omal kangesti piinlik seda märkidest. Nad on eraldi võetud, kaunis naiivsed ja geeniuse nooruki tehtud anded, kui jälle sa kuuled seda täpselt, siis siis nii selle puuduliku teksti kui muusika kokkulangevus on nii suur, et jälle siis isegi andestad omale, aga piinlik on ka. Kas te kardate väga vanaks saada, raugastuda jaja ei, vanaks ma ei karda saada, aga raugastada kardaksin küll. Tahaks ikkagi mu Raukuse all mõtlen seda, et sul on mingi mingisugust ülesannet, nagu sa ei leia või aga kui ükskõik kui vana sa oled, aga kui sul ikka, kui tahad midagi teha, tunned, et sa võid teha ja kui sa kui sa näed välja nagu oleks kasulik ka päris tühja tööd muidugi ei taha teha, aga võib-olla siis enam ei saa aru, et sa tühja tööd. Ja võib-olla võib-olla on see tühja töö tegemine veel ainukene sisu, mis on nii, et seda ei oska ütelda. Aga me näeme jo kõrges vanuses, väga palju inimesi on sama erksad, teevad toredat tööd veel. See ei pruugi niisuguses tempos enam olla. Aga mul meeldivad mõned vanad, väga kuldne sügis. Ega teisipidi see värk käima jätka, ikka ühtepidi läheb ikka vanuse pool lähedasin. Mis asi, murets Aganist vananemise tempot, need võivad ju ka muutuda ja need võivad pidurdada. No võtame näiteks, olgu see nüüd küll natuke naljaks öeldud, aga aga meie laulupidu on täna vastu 99 aastane, tulevasta saata suvel 100 aastaseks. Lisaks veel siis. On laulupidu ei ole ikka noor. Ka mina lähen ikka vanemaks. Laulupidu jääb nooreks. Sel puhul, kui me mõtleme kogu aeg pidevalt, kuidas fenoolikooridega seob ja kaasaegselt seob, see on probleemiks minu arvates üldse pärast laulupidu. Oli probleemiks ka see, kuidas tõsta kooride kirjaos. Uued ase uuele uuele astmele, ei tahaks ka seda, et see suur laius, suvise baas, et hetkel vähem osa võtaksid sellest koorile tegevust, ei, et see see kasvaks ja ei maksa igalt poolt oodata. Et ei tea mis mida, aga sellel baasil võivad tulla väga toredad ilusad tipud. Ja mul oleks hirmus kahju mõne vanema laulja näites teda keelata nüüd koorist osa võtmast, sest see on temal olnud eluaegseks kõige kallim aare üldse, mis, mis on ja kui teil on nüüd kõrvaldada. Kõigil peab olema võimalus kusagilt oma oma huvide kohaselt osa võtta, kui see ka ei ole kasulik teistele võib-olla enam. Aga vaatame teisest küljest jälle ikkagi selle peale. Vahest on niisugune tunne, et me räägime kangesti kõrge koorikultuur nõnda edasi, aga see on niisugune kahtlane jutt, sest vaatame, kas ikka tõesti on kõigi, igal pool kõik see asi väga korrasemisesse laiali, kas ainult ei ole see näitaja kõrgus ka. Nii et ta peab olema igas mõõdus. Kui meil on reameestele õppus, et siis on kindralstaabiõppused, on samuti vajalikud tingimata vajalikud kaasa arvatud nende sõnade rääki juttu, sest olete valinud jälle ühe laulu, meile tuli, oli heliloojal, ma ütlen, kuidas sa võisid niisuguse asja kirjutada. Primitiivne ja lihtne. No ei ole tema maitse, eks ole, aga näiteks mul omal on niisugune tunne, et see on kasvatanud võib-olla terve rea. Meeslauljaid kirjutati teise keskkooli meeskoori jaoks. Kahjuks ei ole praegu meeskoor koolides, millest tuli loominguga käelisemad. Nõuad, no vot, kas oli tarvis laulu ei olnud, oli, oli tark. Ei pea nagu. Üldiselt me jutt kaldub võrdlemisi tõsistel radadel, aga te olete ju kuidas öelda, küllaltki suur naljaarmastaja. Kurb, kurb olla laulukirjutamine. Muidugi võib-olla see protsent, ehk on mul samasugune, nagu on, kui te vaatatel leidsite järsku meie rahvalaule ja seal on ju kõik olemas, aga niisugust ülemeelikud asja sees ja väga tõsiseid asju. Ja kui see proportsioon kuidagi langeks selle proportsiooniga kokku, siis siis on, minu arvates võib ka nalja teha, sest Eesti rahvas ikka nalja teinud Jonali väga kurval momendil küll see võib palju saavutada, kui aga oskaks teha, aga vahest kukubki kurb välja, mõtled, et täna läheb rool ja teed nalja, siis siis ütleme midagi välja. Kõik hakkavad nutma. Siin on, oi seda hüva õlut. Mida arvate eestlastest ja eestlaste maast? Muidugi teame ju seda teie muusika kaudu, kuid kuidas te end sõnades väljendasite võiks, laulud on kõik, mul peaks sõnadega tehtud. Kui need kõik need läbi loete, sealt kasvõi need pealkirjad peaks loomas, on vaja oma sõnu, ei ole vaja, siis on kõik kanged, luuletajad on olnud ütelnud kõik ära. Ja ikka sa seda siis otsid, mis sa isegi ütelda tahad ja noh, nagu näete, on siin väga palju loodust, noh, ongi maaga ülema maaga tihe side loodusega, inimestega. Ümbrisega tunned ennast ka tilgakese, eks, ja ja ja kui sa tunned, mõnikord sa võid midagi, tehas anda ka midagi, midagi sinna juurde päris kasutult ringi ei jookse nii ratas ilma rihmata, nii ütleme siis on seal rahuldustunne ja, ja saa, mõtlen, et igal inimesel on. On rõõm, ükskõik missugune ta maa peal on ja kus ta asub. See on südamelähedane ja ilma selleta ei ole vist võimalik üldse midagi ka kunsti alal teha ilma Ta vist on raske kunsti teha, minu arvates. Ja muusika on ka oma maa värvi oma maa, maamaastik, kivik tuleb sellest välja oma taevasse meri. Inimesed ja inimesed. See on Toimub kontserdisaalis laulsid koorid, laulis ka saalitäis rahvast ja mõtest lauldi seda kaasa praegugi paljudes kodudes. Suur tänu teile selles.