Tere, hea kuulaja. Sa kuulad vikerraadio saatesarja peresaade, mis vaatleb perekonna toimimise erinevaid aspekte. Mina olen Pereterapeut Katrin saali, Saul jälle on käes see saade, kuhu olen kutsunud saatekülalise. Mu tänane külaline on mu kolleeg Aita Keerberg. Kliiniline psühholoog, pere- ja paariterapeut. Aidaa kuulub Eesti pereteraapia ühingu kullafondi olles ühena esimestest pereterapeutide eest meie ühingu sünni juures aidanud pilk, selge meel ja terav keel. Ning selle eest kolleegide seas on ta auga välja teenitud autoriteet. Tere, Aita. Tere. Kuidas me saame armastust luua ja hoida. Tihtipeale, kui ma olen puutunud kokku inimestega, kelle, kelle suhetes on tekkinud kriisid nii sügavad kriisid, et, et üks tahab kindlasti koos edasi minna ja teisele pigem tundub, et et suhe on, on nii otsas kui otsas. Niisugustel juhtudel mul on tihtipeale ikka väga kahju neist inimestest. Ja ongi nii, et kui üks ütleb, et jah, et ta saab aru, mida teine tahab talle öelda või ta tahab, saab aru, et need koos edasi elada. Aga et kõigeks on juba liiga hilja. Et see meeleheide on teisel nii suur, et talle ei mahu pähe, kuidas, kuidas see on võimalik, et nüüd ei saa enam midagi teha. Ja kui ma siis olen küsinud, et kas nad, kas nad armastavad veel 11? Niisuguses kriisiseisus see, kes tahab suhet jätkata, tavaliselt ütleb, et jah väga armastab või armastab rohkem kui kunagi varem. Ka see, kes ei taha jätkata, võib öelda ei, ei armasta, tunded on kadunud või ta võib vastata küsimusega, et aga mis see armastus on, et noh, et ei, ei teagi, mis armastus on, mis sinu jaoks armastus on, kuidas sa seda määratleda? See on niisugune armastus sisaldab hoolimist ja hoidmist ja lugupidamist ja pühendumist. Et see on kuidagi nagu sisse hiinlastele, kus olen valinud selle parima ja, ja otsustan teda armastada ja armastan ehk kohtlen parimal viisil. No aga võib ju juhtuda, et olen valinud valesti ja ei oska armastada parimal viisil ja ei oska kohelda parimal viisil. Võib küll, nii võib ka minna, aga kui ma jätkan nüüd nende paaride teemal, kes, kes kriisis minu juurde on tulnud, kus üks tahaks juba suhet kindlasti lõpetada, et et vaat, kui paarisuhte kõrvale tekitatakse keegi kolmas või kõrvalsuhe, siis ilmub enamasti armastuse teema kõrvale ka moraaliteema. Võib-olla sina oledki kokku puutunud või kuulajadki, et, et Albers kaitse palju kirjutanud ja kõnelevad moraalist ja mitte ainult et inimeste maailmamoraalist vait ja üldse, et mis on, mis on moraalne nii inimese kui looduse jaoks, tema on väljendanud niisuguste mõtet moraalist, et moraalne on, on see, mis on elule ja, ja inimesele kasulik. Mina olen hakanud niimoodi ka vaatama, et, et kas on armastust, mis on elule kasulik või või saab vaadata, et on armastus, mis on elule vähem kasulik ja nii saab tõesti vaadata ja, ja siin on ka veel see küsimus, et kelle elule minul on palju sellist kogemust, et et inimesed, kes on sõltlased, kes ei võta vastutust, kes elavad praktiliselt emotsionaalselt ja, ja tihtipeale ka majanduslikult teiste kulul. Et nad kinnitavad oma kaaslasele, noh umbes nii, et ma vaja sind nagu õhku ja armastan kõige rohkem siin maailmas. Aga vot sellise armastusega võib partneri hävitada. Aga ise ise päris hästi hakkama saada inimene, kes tunneb ennast mahajäetuna, tema leiab, et teine on ebaõiglane, teine on ebaaus et on ebaaus nii laste kui senise partneri vastu kes on teist pimesi usaldanud. Ja eks see olegi nii, et püsisuhte ja pere kõrvalt veel teist suhet ei saa pidada ilma, et et varjaks valetaks, mõtleks välja vabandusi. Ja mõned teevad seda mitte siis nädalaid või kuid, vaid vaid aastaid. Ja enamasti juhtub, et unustatakse ära kokkulepped, jäetakse teine hätta või isegi väga hätta, kui näiteks haige lapse põletamisel. Kui, kui partner ei pea vajalikuks tuge pakkuda, näiteks mis kõik on vaja öösiti last valvata, Troy apteegist rohtu tuua või et teine koge kogeb seda olukorda nii ebaõiglasena ja ta peab seda partnerit amoraalseks eba, ebamoraalne, ebamoraalseks ja ja kui me vaatame, siis nüüd see armunud inimene, kes on sellest paarisuhtest modi hakanud välja vaatama. Teise võib mõelda, et mina armastan seda, seda inimest, kes on nüüd minu hingesugulaseks saanud ja vat see armastus on miski, mis tundub kõige õigem ja kõige õigem asi minu elus üldse. Ja tead, ma tahan kaitsta ja igaüks, kes tema kohta midagi halba lausub, on ülekohtune. Et noh, järelikult on tema siis ebaõiglane või ebamoraalne ehk siis tema see uus väljavalitu, et, et tema on, keda tuleb kaitsta, tuleb hoida, aga, aga sageli on nii, et kas ümbritsevat või päritolu pere või oma naine, kui teada saab. Noh, kui me räägime nüüd sellest sellest juhtumist, kus mees on see, kes on endale abielu või püsisuhte kõrvalt kellelegi leidnud. Et me ei ole harv, et oma senine elukaaslane püsisuhtepartner kas ta hakkab midagi uurima ja nuhkima mehe järele või kadele kolmanda inimese järele ja, ja leiab midagi, mille alusel ta üsna halbu ja raskeid hinnanguid langetab, selle kolmanda kohta, eks ole. Et võidakse tema kohta öelda halbu sõnu. Sel juhul sellele armunud mehele tundub seesugune kohutav ülekohus, ta peab iga hinna eest kaitsma oma armastatut oma naise eest, kes teeb liiga. Kui tekib kõrvalsuhe näiteks mehel, siis tihti see põhinaine just süüdistab kõrvalsuhte naisselles, et see on tema mehe ära varastanud. Et see naine on justkui surma tunne, et tema on teinud kõik selle jaoks, et see mees endale saada ja justkui mehel seda vastutust polegi. Mida sina siin ütleksid, et kui suur on see kolmanda on see, kes tuleb justkui suhtesse vahele, kas üldse saab tulla kõht suhtesse vahele keegi kolmas ja kui suur on siis tema? Ebamoraalsuse tasesin hat. Sina ütlesid, et kui tekib keegi kolmas, mina olen kest talt teraapia niisugune fänn ja ja kaitse ja mina ütlen siin, et ei teki inimene tekki. See on küsimus vastutusest. Inimene tekitab iseendale suhted ja tekitab kõrvalsuhted. Et sina võtad vastutuse nagu sellel kolmandal ära ja ütled, et, et siiski vastutaja on see, kellel see suhelda. Vaat niisuguste suhete loomisel on mõlemal oluline roll, üks teeb midagi, teine teeb midagi, see on siis nüüd see, kuidas eskaleeritakse seda, seda, seda sümpaatiat armumist ja lastakse sellel minna, sest see tundub nii mõnus olevat ja veel mõelda, kuhu see välja jõuab. Aga jah, mina mõtlen nii, et kui inimene loob endale uue suhte ja siis ta peab selle eest olema, vastutab aga see, mis sa ütlesid, et naised sageli arvavad, et süüdi on see kolmas vaat kui ikka neil kahel, siis kes nüüd on siis hakanud suhte kõrvalt kutsuhed loomed, kui neil ikka halvasti läheb. Või kui sellest suhtest asja ei saa, naisel on, naisel on lihtsam oma meest tagasi võtta kui ta, kui tal on see illusioon, et, et mitte tema mees pole olnud see, kes tekitas vaideid, noh, see on, see tekitas selle uue suhte vaid vaid kolmas inimene oli see, kes tuli ja võttis ja see on see halb ja paha ja noh, vot see on niisugune tüüpiline, et mittu paradoksi koosinad. See põhisuhte naine, kuna ta ei taha näha, et ka temal on mingi vastutus selles, et nende suhe ei olnud nii hea, et mehel tekkis kõrvalsuhe, tal on lihtsam, justkui projitseerida see puudujääk sellele kõrvalsuhte inimesele öelda, et tema on see põhjus, et meie suhtes oli ju kõik hästi, et tema tulija ja võttis minu siis partneri ära, justkui partner oleks jalgratas või kohvimasin, mida saaks ära varastada, ilma et sellel inimesel oleks endal mingi vastutus. No nii on ju, ütleme selleks, et saaks hiljem tagasi võtta. Me peame olemas sellise illusiooni kütkes, et siis aitab meid kõrvalsuhte loonud. Olnud inimene võib luua enda jaoks dilemma, et kas armastus või lapsed, et mida nüüd valida, et kas jääda laste pärast suhtesse või minna uue armastusega edasi ja paljud jõuavad otsusele, et ei ole õige ohverdada armastust aasta pärast. Millest siin sinu arvates dilemma üldse seisab? Eks see seisabki nendes erinevates armastuse käsitlustes. Ja et, et kas me siis saame siin rääkida sellest heast ja õigest armastuse käsitlusest partnerit suhtest, et kui üks on armunud kellessegi kolmandasse, püüavad seda, seda õiget armastust siis määratleda ja enamasti nad ei saa omavahel kokku benet, kui ma konkreetsemalt vaatame, et kui see, kui mees on armunud kellessegi teisesse oma senise püsisuhte kõrvalt ja ja kui tema siis küsib, kas ohverdada oma uus armastus laste pärast. Et see tähendab inimese puhul, kellel on pered, kui ta armub kellessegi järgmisesse siis tal tuleks jätta sinine pere, minna järgmisele ringile, sest armastuse ohverdamise mõte tundub üdini vale. Vot selle uue armastuse või sellesse, et on armunud ja seda nimetatakse armastuseks. Ja tema naine, kes tajub ennast ja oma lapsi maha jäänud tuna, vot tema arvab, et armastus laste vastu on õige armastus, armastus laste vastu, armastus pere vastu. Et see annab jõudu ja kannatlikkust ja vaat see armastus on sisse tähtsaim õigem. Ja vahel ei tunne inimesed eriti selgelt ja ei väljenda oma partnerile, et nad armastavad oma partnerit. Aga vaat kui see partner on tekitanud selle uue suhte, siis hakataksegi väga teravalt tundma, et et ma armastan sind, male sind kogu aeg armastanud. Kummaline, eks. Ja ma olen vahel ikka nii mõelnud, et inimese kui liigi seisukohalt vaadates võib ju võtta seisukohad, mees, kes läheb järgmisena ise ka paarisuhet looma ja lapsi saama. Et loom jälle vähemasti ühe elu juurde ja noh, et võiks ju vaadata, et see on see armastus, mis on siis nagu elule kasulik, eks ole. Ja naine, kes seda takistab, on justkui selle kvantitatiivse edenemise vastu, noh tähendab, et tuleb jälle lapsi juurde. Naisele tundub, et nende laste jaoks, kes juba olemas, et tuleks hoida peret, et lastel oleks kindlam ja turvalisem et nad ei tunneks, et keegi neid maha jätab, et nad ei peaks läbi käima seda lahku läinud perede kanali, oh neid paljusid muutusi, mis selle protsessiga kaasnevad. Ja patsi dilemma siis see lapsel või armastuse see haihtub, kui me hakkame vaatama üheteistmoodi, et et kui me vaataksime nii, et kas armastada lapsi ja selle nimel ehitada üles selline paarisuhe selline armastus, mis toidab ka enda hinge. Vaat see on see armastus, mille sisuks on hoolimine, hoidmine, pühendumine, tänulikkus. Paljud armastuse uurijad on nimetanud sedasi selleks küpseks armastuseks, mille pealt võib kasvada niisugune täiesti uus ja sügav kirg partnerite vahel. Aga nojah, armunud inimesed on omadega mõnevõrra sassis ja, ja pigem nemad ei suuda mõelda reaalsusele vastav. Noh, kuhu poole sina kaldud, kas inimesed peaksid üritama oma suhet taastada ja säilitada? Vaat see sõltub küll paarisuhte senisest seisust või mis viimased paar aastat on olnud kummagi partneri jaoks, kas rohkem on olnud head või halba. Sa enne märkisid, et, et kui, kui mees vaatab väljapoole ja leiab endale uue kaaslase aine, võib ikka olla, et vastupidi ka eks ole, et naine vaatab väljapoole. Et aina rohkem ja rohkem tegelikult tekivad neid naisi, kellel tekib julgus ju oma pere juurest lahkuda, kui vanematel aegadel. Me võisime rääkida rohkem, eks ole, et mehed läksid siis, kuna tänasel päeval on naised rohkem iseseisvamad, siis täpselt sama palju on ka seda, kus naised ütlevad, et see senine suhe ju minu jaoks enam ei ole täisväärtuslik ja just just Tihtipeale on nii, et ma ütlen, mul on, mul on vahel olnud järjest oma töös ainult neid uusi uusi lugusid, kus, kus tulevad naised, kes ei taha mingil juhul enam oma partneriga koos elada ja, ja paljud nendest ei ole tegelikult siiski leidnud või otsinud endale uut kaaslast, vaid, vaid nad sügavuti tunnetavad ära, et, et see kooselu kuidagimoodi ei saa enam pesta, ütleme siis nii, et et paljut töösuhted lähevad päriselt laiali selle tõttu, et seal suhetes lihtsalt miski ei klapi. Aga, aga nagu me mõlemad teame, et suur osa laialiminekutest on tingitud sellest, et et ühel partneritest kummal iganes. Et kui on tekkinud võimalus luua luua uus suhe, siis ei osata sellele piiri panna ja ja et ei tarvitse olla oma senises suhtes midagi eriti ränka või niisugust, mis ei laseks koos elada. Peresaade. Aitäh, aga mis siis saab, kui paarisuhtes on tegemist mingite ületamatute vastuoludega kui üks ei saanud kuidagi mingisugust teise harjumust või omadust enda jaoks meeldivaks mõelda kui miski, mida ei saa muuta või teistmoodi teha? Vahel on ju nii, et inimene tunneb, et miski tema juures on just see, mis päriselt kuulub tema juurde, mis teeb temast tema ja ta ei ole nõus ja ta ei saa sellest loobuda, kui ta tahab iseendaks jääda, et need vastuolud ületama. Ja vot siis on just see, et et inimesed peavad avatult rääkima sellest, kuidas nad oma suhet näevad, kuidas nad näevad seda, mis, mis suhtes toimub. Mis on see, mis partneri juures ei sobi või partneri käitumise juures. Inimesed ju muutuvad kunagi nad hakkasid koos olema ja, ja kõik tundus väga, väga meeldivad üksteisele. Reaalsus on, on see, et kui see armumise tunne läheb mööda, et siis hakkavad inimesed 11 päriselt nägema ja ja elu muutub ja, ja paljud-paljud asjad võivad muutuda selliseks, et me ei saa mõnede asjadega üldse kuidagi enam leppida ja aga me teame ka seda, et on asju, mida kuidagi ei saama. Mis me siis teeme, noh, me ju teame, et seda tuleb lihtsalt aktsepteerida, kui ei saa muuta ja kui seda vastuvõetamatut osa on teise jaoks üle tema taluvuse piiri. Nii on jah, et võib öelda, et võta teist nii, nagu ta on heas ja halvas, aga on asju, mida me lihtsalt tõesti ei talu, mida me ei kannata, millega me ei saa hakkama. Et siis tuleb otsustada koos, ei saag koos paarina edasi minna. Et ja see on siis see ühine otsus. Ja vot selle baasi saab rääkida heast lahkuminekust ja seal on see, kui, kui ükseid ei tunne ennast maha jäänud, kuna ebaõiglaselt kohelduna. Et oleks nagu see, kes arusaamatul põhjusel hüljatakse või kellegi teise, ütleme, parema, noorema, misiganes eduka vastu välja vahetatakse. Et aga kuidas ja millal minna lahku nii, et saaks vähem haiget, kuidas inimesed peaksid siis selleni jõudma, et mitte tunda ennast mahajäetuna ja. Hüljatuna, et võtame sellest kohast, et vaat kui üks on juba otsustanud ära, et tema tahab lahku minna siis teisele sageli hakkab tunduma, et tema tunded ei ole kuhugi kadunud, et tema tunded on tugevamad kui kunagi varem ja võimalik, et ta selles kaotuse ohus saab aru, kui tähtis teine tegelikult on. Ja mina olen selle kohta öelnud, et see on niisugune armastuse ebavõrdsuse karm seadus, et see oleks nagu looduse poolt välja töötatud, et kui ühe suhtind seda suhet hoida on raugenud, siis teine seda jõulisemalt püüab klammerduda. Ja, ja noh, ega me armastuse suurust ju ka võrrelda ei saa, aga et kõige olulisem on siis, et et inimesed hakkaksid omavahel arutama põhjalikult, mis on see, mis praegu üldse ei klapi, millega me hakkama ei saa. Ja kui üks vähemalt ei leia kooselus nii ütleme kas midagi head või, või seda halba häirivat ärritavat teeb kurvaks või kurjaks tegevat, on, on liiga palju. Et, et ta tunneb, et kui see suhe jätkuks, et siis siis teeks liiga endale liiga teisele kui pikema aja jooksul ei suudavad niisugust olukorda luua, kus positiivsed emotsioonid oleksid ülekaalus. Vaat kui inimesed ei ole võimelised tõhusalt koos meeskonnana toimima kui ei suudeta teise tegutsemisviise aktsepteerida või ei suudeta häälestuda ühele lainele. Aga ka siis, kui vähemalt üks partneritest ei taha teisega kuidagi arvestada võib juhtuda, et ei leita ühiseid eesmärke, et varem olid, aga enam ei ole, inimestel on tekkinud uued huvid ja uued ideed, kuidas siin maailmas on mõttekas edasi minna. Et kui ei ole selliseid eesmärke, mis toetaks seda ühtekuuluvuse tunnet, siis siis vägisi kipub nagu, nagu, nagu lahku kiskuma. Selge on see, et koos elades tekib pingeid, hakkavad, kui tekib sedavõrd palju pingeid. Et märkimisväärne osa energiast kuluks Nende pingetega toimetulekuks, noh vaat siis siis see kooselu kindlasti ei ole enam. See ei ole enam terve, eks ole, see ei ole inimese vaimsele tervisele kasulikke toetav. Noh, me ei räägi siin sellest, et kui ühel partneril niuksed, ebaterved, harjumused, mis võivad kogu pere turvalisust kahjustada ja emotsionaalset õhkkonda alkoholism näiteks mis iganes muud sõltuvus, et kui nad on ikka välja kujunenud ja kui neid ei inimene ei ole suutnud nendest lahti saada. Aga noh, loomulikult vägivaldsus agressiivne käitumine ega niisugustes ütleme, mitte päris tüüpilistest vägivalla, vägivaldse suhtemõõtmetes, aga et see võib olla väga ränk ja noh, ja kui siis hoolimata lahenduste otsingust ja mõistlikest katsetustest mõistlikud katsetused suurelt osalt on ju see, mis inimesed uurivad, loevad, proovivad leida lahendusi, käivad nõustaja juures käivad terapeudi juures vaid kui hoolimata sellest ei suudeta kokkuleppeid teha ja täita. Ja kus te lähedust ei õnnestu suurendada, usaldust astuda ja üles ehitada. Vot siis on ilmselt küll õige suhe ära lõpetada. Kas saab hästi lahku minna, võib küsida hiljutisest lahkuminekust kibestunud räsitud inimene kes veel põeb suhte lõppemise valu, et kas lahkuminekust saab üldse midagi head olla. Lahkuminekus saab kindlasti midagi head olla ja ütleme siis nii, et see inimene, kes ei suuda ennast selles suhtes enam elada või ei taha selle partneriga enam koos elada kes tahab vabaks saada, kes tahab sellest suhtest pääseda, tema jaoks on see igal juhul, ütleme see hea osa on suurem. Ta tahab vabaks saada ja tegutseb selle nimel ja, ja kui ta vabaks saab, siis siis ongi hästi. Ja kui see teine, kes ei taha ja enamus pereterapeutide tööpõllust, mis puudutab lahutavaid inimesi, on ju mitte selle inimesega tegelemine, kes tahab minna, tema näeb seal seda head poolt, vaid just nimelt sellega, kes nüüd just ei taha olla. Kui minna, kas tema jaoks tahab seal olla midagi head. Ja noh, üks asi on nüüd see, et, et me tänapäeval juba mõtleme hulk aega niimoodi, et igast kriisist saab olla midagi kasulikku ja igast kriisist saab midagi pida ja osad inimesed viivad sellest kõvasti, see on nüüd üks asi, ütles, et õpitakse, kuidas selle raske olukorraga saab hakkama. Aga teine asi on see, et, et kui inimene on, on selles suhtes pikemat aega olnud ja kui ta ise on niisugune, ütleme, passiivne suhe võib ka tema jaoks olla halb. Aga ta ei suuda seda lõpetada. Ütleme niisugune nagu sõltuvuses sellest suhtest, noh, ütleme, et kui inimesed elavad pikemat aega koos, siis armumine, sõltuvus hilisem kooselu on vähe teistsugune sõltuvus, et igal juhul inimesed on üksteisest sõltuvuses. Aga aga võib juhtuda, et vaat sedamoodi sõltuvuses midagi muud head seal ei olegi peale peale selle sõltuvuse ja ta ei suuda ise lõpetada ja kui teine teeb ettepaneku ja kui see suhe saab siis lõpetatud siis talle avanevad ka uued võimalused ja uued perspektiivid ja et ta võib leida midagi, midagi nii head ja kohtuda mingite inimestega, kes tema ellu poleks kuidagi saanud sattuda sel juhul, kui ta, kui see kooselu oleks jätkunud. Kuigi tihti need inimesed just mõtlevad, et nüüd on minu elu läbi, et need minu ellu ei tule enam mitte kunagi mitte kedagi ja mitte midagi head ei ole ja minu lapsed, juhul kui need lapsed on seal, on igavesti määratud ujuma palu jõgedesse. Jah, aga noh, see on see tüüpiline kriisi reaktsioon, eks ole, et inimene ei suuda seda mõista, et, et olukord peab muutuma või et see tundub kuidagi nii ränk olevat ja ja noh, see on see, et nagu, nagu umbes nii et paljud naised mõtlevad, kui, kui, kui mees on ära läinud, et nüüd ei ole mingit valikut, sest kõik mehed on, ma ei tea, mustad ropud, karvased ja hirmsad ja, ja et see on siis see, et ma olengi määratud püksindusele. Aga samamoodi mõtlevad mehed, et kui naine ära läheb, et kõik naised on vähed, kergemeelsed nad on, kas kergemeelsed nad tahavad asju, mida mitte kunagi ei saa mis iganes ja see on see jälle, et mul ei ole mõtetki hakata kedagi uut otsima. Aga, aga noh, me teame ju, et see läheb mööda ja ja et see lootusetus läheb mööda ja asjad saavad aja jooksul lahenduse, vahel väga hea lahenduse ja, ja noh, et elu elu läheb edasi ja vahel läheb ikka kõvasti paremini edasi, kui ta, kui ta läks, siis kui, kui koos elati seal eelmise partneriga Mulle endale tundub, et võib-olla siin aitaks see mõte, et kui üks enam see on nii nagu eks ole, oli vanasti see revolutsiooniline situatsioon, et kui üks enam ei taha endistviisi elada, siis teine enam ei saa. Tegelikult ei ole mõtet tahta seda elu, mida teine partner enam ei taha elada. Ja see ei ole lihtsalt võimalik, eks ole, et kui ma, kui ma mõtlen selle peale, teisel on kohutavalt halb raske hirmus minu kõrval olla see tahta seda elu jätkata see on täiesti mõttetu. Kuidas sulle tundub, kas praegusel ajal minnakse kergekäelisemad lahku kui varem? Ei, ma ei arva, et paljud inimesed lähevad lahku, ütleme siis nii, et et inimesed on selles suhtes ikka hästi normaalsed, et nad on aru saanud, et teisiti ei saa kuidagi selgeks, millise inimesega ma klappin, millise inimesega ma saan koos elada. Teisiti ei saa selgelt, kui ma proovin seda kooselu ja võib juhtuda, et et ma hakkan koos elama ja kõik kujunes suurepäraseks, me sobime, me suudame hästi koostööd teha. Me loome ühise suhtlusringkonna, Me teame eesmärgid ja nii edasi, aga aga võib juhtuda, et läheb teistmoodi. Ja sel juhul on oleks õige see, et, et inimesed koos arutavad, et, et selles suhtes peaks ära lõpetama. Aga siin sa enne märkisid, et mõned inimesed on, on liiga sõltuvad, eks ole, et mõned inimesed kardavad nii väga üksijäämist või kardavad teiste inimeste halvakspanu ja nakas või päritolu pereliikmed, et vaat kui ilusad pulmad olid või vaata, kuidas mida kõike meile sooviti ja oodati dialoodet ja nüüd meil on lapsed ja me peaksime suutma nendega kaua aega koos olla. Palju on neid põhjusi, mis pärast osad inimesed ei lähe kuidagi lahku, kuigi suhe on kujunenud väga raskeks halvaks. Aga neile tundub, et nad peaksid seda jätkama, et ütleme siis paljud inimesed, kes peaksid lahku minema, ei lähe lahku ja samas teised, kes võtavad elu, ütleme, aktsepteerivad rohkem nii nagu, nagu, nagu elu on. Nad mõtlevad niisugustes kategooriates, et tõesti kui meil koos on raske ja halb ja keeruline, et kui me teeme üksteisele liiga või kui me ei suuda seda, ütleme, siis liiga tegemist lõpetada. Vahel me ikka teeme liiga vahel mõned asjad lähevad halvasti või kujunevad mingid kriitilised asjad, aga kui me, kui me ei suuda sellest halvast kuidagi välja tulla, et siis on targem see tegelikult ära lõpetada. Hea kuulaja, ma ütlesin alguses, et aita on terava meele ja terava keelega ja Saidale tüdinenud ükskord üheselt klis väga provokatiivse vaatenurgaga. Ma tsiteerin sind ennast. Sa ütlesid, et teeme ühe väikese mõttemängu. Et kui meie kultuuris kehtiks reegel, mille järgi inimese täisväärtuslikud ja mõõdupuuks oleks näiteks vähemalt kolm järjestikust abielu ühe elu jooksul ja et ainult eriti kaalukate argumentide esitamisel võiksid mõned naised ja mehed oma esimese või teise kaasaga kokku jääda seni kuni surnud lahutab, ei kogeks enamus lahutajaid kõiki neid kannatusi, häbi, alanduse ja muid raskeid tundeid, millest praegu. Kui ei pääseta, et võib ette kujutada, kuidas raskesti kohanevad inimesed või 11 sügavalt armastama õppinud partnerid selliste reeglitega ühiskonnas sepitseksid üheskoos salamisi järjest uusi argumente, et ühiskonna survele vastu seista ja ikka koos edasi elada. Partnerite käitumine üksteise suhtes võiks tõenäoliselt olla mõneski mõttes väärikam eetilisem kuna ilmselt ei oleks tarvidust üksteisele nii palju häda valetada kartuses teisele haiget teha või hukkamõistu ära teenida. Ja kui pereheitmise aeg kätte tuleks, see oleks siis, kui see leping lõppeks, kas siis kolme või viie või seitsme aasta pärast saadetakse perest lahkuvaid partnereid kindlasti ära auavalduste ja südamlike soovidega ning jäädakse põnevusega ootama. Tema, ning miks mitte ka aktiivselt otsima uut abikaasat pühapäeviti jalutaksid selleks ettenähtud, rääkides ja teistes avalikes kohtades üles ehitatud naised ja mehed oma lastega, kes särasilmil piidleksid teisi jalutajaid eesmärgiga leida see kõige sümpaatsem ja õigem kandidaat ütleme järgmiseks neljaks aastaks. Kuidas sa seda omaenda väljaöeldud mõte tänasel päeval kommenteeriksid, et kas üldse tänases maailmas saame rääkida sellest, kui me teame, et eluiga on ju võib-olla isegi kahekordistunud võrreldes varasemate aegadega, kus inimesed jaksasidki olla paarkümmend aastat ühes suhtes ja siis nad surid lihtsalt ära. Aga täna, kui me elame nii pikalt juba kui me elame, et kas ongi äkitselt see pika paarisuhte võimalikkus kahanenud väiksemaks kui varem? Ma ei ütle, et see on võimatu, aga. Ja noh, et pika paarisuhte. Me oleme sinuga astunud praegu väga provokatiivsel ajal, aga lihtsalt mängime selle ja, ja ega ma ütlen siin ka, et noh, et ega, ega ma siis ka, kui ma seda asja kirjutasin, et ega ma ei kavatsenud kellelegi üle nalja heita ja noh, see ongi nii, et ühelt poolt on suhte lõpetamine raske ja, ja valus ja see on niisugune uus olukord. Ja teiselt poolt tiime praegu elame tõesti elu on pikk ja mis iganes võib juhtuda, mistõttu võib hakata ühel päeval tunduma, et, et noh, mis iganes tahan ära minna, tahan ära minna teise kohta, ära minna teisele tööle, teise riiki. Tahan proovida olla teistmoodi suhtes teise inimese natukene teistmoodi suhtest, ma oleneb pinud midagi, midagi uut, midagi teistsugust ja selles valdkonnas saan, saan lähedaseks mingite inimestega, kes võtame hingeliselt lähedaseks, kes, kes on mõju minu jaoks kuidagi. Ma ei tea, loovad täiesti uue maha ilma jah, et niisuguseid asju tuleb, tuleb palju, õpetaja. Kas inimesed peaksid iga hinna eest aastakümneid, et koos elama praegu, et et kui ikka mõned tahavad ja neil on hea koos olla ja ja nad leiavad selle, selle ühise, mille nimel on mõnus olla, et noh, see on, mina vahel ütlen, et ja kohe sportlikust sordist vaatame, kui kaua saab koos edasi minna. Kas ikka saab ja kui saab, siis võtame mõnuga ja, ja ja leiame, et on vahva. Aga, aga ei saa. Et siis siis tuleb asjalikul viisil üksteisega läbi rääkida ja ütleme, et on kindlasti paremaid viise suhe lõpetada. Et võib-olla ma tooksin siin mõned mõned aspektid välja niisuguseid oleks, et head tegutsemise viisid või mida tuleks teha ja mida vältida. Mina olen sinuga nõus, et suhe ei peaks olema vangla, kus peaks oma karistuse ära istuma või veel hullem selle eest, kui eluaegse karistuse ära istuma. Et ma näen selles sinu selles ettepanekus nagu mitmeid positiivseid aspekte. Et näiteks üks on see, et tõesti need inimesed, kellele sobib umbes lepingu pikkuseks neli või kuus aastat või viis aastat ja kui neil hästi sobib, siis on neil väga lihtne, annavad ühe digiallkirja, järgmiseks neljaks aastaks on neil jälle hea suhe. Aga see toob kaasa ju selle positiivse aspekti, et iga umbes aasta tagant on nendel justkui arengu ütlus, et nad räägivad, kuidas meil suhtes läheb, sest see on ju see, mida me terapeutidel on. Väga tihti näeme, et inimesed ei räägi sellest, kuidas meil läheb. Mis meil läheb hästi ja mis meil läheb? Mitte nii hästi, mis meil läheb halvasti, et nad parandaksid, nad võtaksid midagi ette. Aga kui siin on teada, et see leping on lühiajaline, siis inimeste motivatsioon rääkida, eriti kui su kõrval on ju hästi tore partner, sa tahad teda hoida, sa räägid, sa mõtled, et ega ma ei võta seda iseenesestmõistetavalt. Tahaksin rohkem ei jah, et, et see, see kõlab küll nüüd niimoodi nahkasest provokatiivset, aga et, et niisugune hea fantaasiarikas mõttearendusega, aga ka ütleme sisse. Ta teenis märts on üks üks tuntumaid paariterapeute, kes kelle teooriad ja skeemid mul on väga hästi sobinud. Et tema umbes niimodi juhatabki, et hoolimata sellest, kas me oleme selleks neljaks aastaks või kaheks aastaks selle lepingu sõlminud, et küsimus on selles, et et me saame teadlikult tegelikult oma oma kooselu jälgida, hinnata me peamegi vahepeal revideerima ja tegema üksteisega neid arenguvestlusi suhte arenguvestlusi. Eriti muidugi siis, kui, kui on mingid suuremad muutused olnud elus peres kui tuleb laps, kui tuleb teine laps, kui töökohta tuleb muuta, kui vahepeal jäädakse hoopis ilma tööta. Et, et see on hästi oluline, et inimesed arutaksid läbi kukkuma, oleme jõudnud, mis praegu toimub. Sest vaat kui nad ei aruta, eks ole, siis on see oht, et juba ühe ühe sees kasvab mingi rahulolematus millegi suhtes või, või noh, tal on lihtsalt kuidagi halb või ebamugav. Ja ta selle ebamugavuse tõttu eemaldub teisest. Kui nad arutavad teel liiga liiga, ütleme siis kriitilisel moel või kui nad ei oska õigesti seda arutamist suunata, siis võib juhtuda, tekivad väga tugevad süütunded ja väga palju stressi ja negatiivseid emotsioone ja ja, ja siis siis hakatakse selle tõttu üksteisest eemalduma, siis võib juhtuda, et see tuleks halb eemaldumine. See on siis see, et et üks, üks hakkab otsustama, et, et on halb, hoiab teistest eemale ja, ja teine tunneb, et ta on maha jää ja, ja noh, siis et mis sellest kiindumussuhtest edasi siis saab, eks ole. Ja samas kui nad teadlikult üksteisega kokku leppides arutavad seda, mis nende elus toimub saavad sellest ma tea hirmust üle, et teine äkki ma ei tea, solvub või, või arvab, et ta mulle ei meeldi või minu jaoks ei kõlba või? Oi issand, nüüd ma alles räägin, eks ole, ma olen kaks taastad seda juba teinud ja et noh, igasuguseid nihukesi negatiivseid emotsioone võib tulla. Et kui inimesed õpivad sellest üle saama, siis, siis saab niimoodi teadlikult suhet suunata ja et noh, ma ütlen, et ega ega paljud inimesed, kui nad kooselu alustavad, ega nad ei usu hästi, et nad kaua koos elavad, siis neile tundub, et nad on sihukesed püsimatud ja kuidagi lõbus ja lustakas on, on, on, on ilmast seigelda ja, aga, aga kui nad, kui nad suudavad hoolimata mingitest kriisidest või vastuoludest ka ütleme teha siis vahepeal neid tarku koosolekut ja konverentse omavahel ja, ja saada teada, et oled siin, mitu päeva ma ei tea, rahulolematu või pingisetega, räägime, mis, mis on, mitte see. No ja mis sul viga on, vaid see, et ole hea, räägi, mis, mis on praegu või kas midagi on valesti või kas miski ei klapi ja vot see lähedus selle kaudu suureneb, kui neid niisugusi arutamisi on need, see arusaamine ja selgus partnerite suhtes suureneb ja et usaldus ja pühendumine jaa, jaa, jaa. Kiindumus. See on täiesti niisugune uus tase, mis selle baasil, kas siis, kui inimesed jagavad üksteisega oma elu, aga ka oma rahulolematust niisugusel viisil, et see ei ole sugune purustavad mitte halb on mitte sellepärast et ma ei tea, et sa mulle ei kõlba, vaid halba, sellepärast et vat miski siin ei klapi ja me vaatame, kas midagi teistmoodi teha, sest see võimaldaks. Inimestele anda endast teada võimalikult kiiresti, kui nad teavad, eks ole, et see asi võiks seda, et meil on kokkulepe näiteks neljaks aastaks ja nad on hästi motiveeritud, tegelikult endast teada on ja mis on veel üks tore aspekt, nad on motiveeritud arenguks. Et nad ei jääks oma arengus seisma, et nad ei laseks ennast käest ära ei kehaliselt, ei vaimselt ega hingeliselt. Väga tihti juhtub ju seda, et minnakse kokku, kantakse küll nagu iseenda hinge ja vaimu ja keha eest hoolt, aga siis kõik see kuskil justkui lõpeb, inimesed satuvad mingisugusesse mugavustsooni ja nad enam vastastikku üldse ei pinguta. Kui see oleks selliseid teatud pikkusega periood, küll siis inimesed pingutaksid, et ühest küljest kindlasti selline lepinguline vorm väga paljudel tekiks see tunne, et ma võin siit ja ma lähengi ühest lepingust teise, mis võib-olla ei ole ka nagu iseenesest halb, aga, aga selle hea külg oleks just nimelt see, et, et oleks see isiklik areng ja areng paari suhtena, et nad selle perioodi kingutaksid. Tõeliselt iseküsimus on muidugi siin see, ma arvan, et väga paljud kuulajad praegu on ahastuses meie jutu peale mõeldavad, aga mis siis lastest saaks? Mis sa arvad, mis saaks, see tooks kaasa väga palju peresid. Aga selle asja eeltingimus võiks olla ju see, et leib meid, raha lahku minna oma lepingujärgse nelja aasta pärast, vaid me teeme kõik selle nelja aasta jooksul, et me seda nelja aasta pärast annaksime ühe ainsa jah-sõna ja see asi pikeneb järgmiseks perioodiks ja me sellega teadlikud loome oma lastele paremad kasvukeskkonda, aga neil, kes selleks võimelised ei ole, võiks olla selle lepingulise aja alguses ju juba võimalus määratleda seda, et ja kui juhtubki see normaalne asi ehk siis normaalsus on see, et me läheme lahku. Et kuidas me toimima edasi, kui adekvaatsed lapsevanemad, et me, jah, meie paarisuhe lõpeb ära, aga meie vanemlik liit peab säiluma ja me peame igal juhul, sõltumata sellest, kas me läheme järgmistesse kooslustesse või näeme üksi. Me peame vanemate, nagu me oleme selle otsuse teinud. Igal juhul teeme adekvaatset koostööd. Muidugi selle lepinguga, Hayden on natukene, eks ole, nõrgemas positsioonis, nemad ütlevad, ma ei saa ju sünnitada Psy keskkonda, kus ma ei ole teadlik. Äkitselt mees ütlebki lepingujärgse neljanda viiel aastal, et, et nüüd maja, ta ütleb lepingu üles, aga siis ongi, et ta ei saaks üles öelda seda vanemliku poolt mitte mingil juhul. Ja kui nad mõlemad teeksid koostööd selle nimel et see suhe paraneks, ei olekski vaja seda üles öelda, et kumbki oleks rohkem häälestunud üksteise vajadustele, et ma pigem arvan, et see tegelikult toob kaasa paremaid suhteid, kuivõrd niivõrd suurt suhetest väljalangemist. Mis sa arvad jah, et sinu nelja aasta kontseptsioon või minu pigem sinuga minu ajaloolistes kirjutistes pärit et vaat, vaat siin ongi see, et mingi aspektidele, et see aitab meil paljusid asju paremini mõista või mingeid asju sügavamini näha. Et inimesed üldiselt ju kujutavad ette, et elu peab minema spontaanselt. Iseenesest, nii on tunded, mis tunded ühel hetkel saavad tunded otsa, et kuidas siis teadlikult, et mis kõik hakata niimoodi üksteise elektri kirjutama ja juba kokku leppima, noh umbes siis on see nagu tellitud kallistus v tellitud armastusavaldus või et noh, et see pole ikka päris enam see. Vaat see juba lepingutega see neljaks viieks aastaks suhe kehtestatakse, vaat siis on kõik teadlik, eks ole. Siis on ju kõik selge, siis on peaaegu nagu ametijuhend, eks ole, kõik on paigas midagi, ehkki deebeeg, mis tingimustel niisugused sanktsioonid peaks ju nagu tegelikult siis niiviisi olema jah, et siis spontaansuse osa nagu, nagu väheneks kõvasti, et see oleks nüüd nagu see kehv lugu ja ma usun, et paljud ei jääks sellega nõusse, lihtsalt. Oled sa kindel, et see vähendaks seda spontaansust, et, et kui sul on teadlikkus selles protsessis kõrge teadlikkuse pära spontaansuse, vastupidi, kui sa oled nagu teadlikult see tahad olla temaga koos, siis sa ei, lõdvestu sai, mitte ei kaotaspontaansuses vaid sa paned tööle just nimelt loovuse. Et kuidas teadlikult hoida seda, et meie suhe oleks endiselt põnev. See kõlab väga hästi tõesti, et, et loovus ja spontaansus ei kattu päriselt, nad on teatud määral kattuvad, aga spontaansus on see, mis tekib lihtsalt iseenesest, eks ole. Ja, ja kui me oleme teadlikult otsustanud, et Me oleme, need on meie eesmärgid, südame teeme ja, ja tõesti selleks kasutame nii palju loovust, kui meis on, või arendame seda järjest juurde. Et võib rääkida võib-olla isegi mingit mingi uue tasandi spontaansust siin, mis, mis tekib selle baasil vähemalt. Okse endaga kindlasti kaasa häälestatuse oma partneri vajadustele, et sa pidevalt mõtleksid selle peale, kas mu partneril on praegu siin suhtes hea ja häälestamisega iseenda vajaduste peale, et kas mul on praegu siin suhtes hea. Aga hea kuulaja, me kindlasti ei propageeri praegu aitaga mitte lühiajalisi suhteid, vaid see, millele ma loodan, et sa oled välja kuulnud, on see, et me propageerime suhtes arengutest. Me propageerime teadlikkust seda, et inimene kasutataks oma oma suhetes mõistust, oma mõtlemist, et ta püüaks aru saada endast teisest oma suhtest ja et ta, et ta teaks, et noh, ei ole nii, et jälle tuleb mingi orkaan, mis kõik ära hävitab, see ei pea niimoodi olema väga paljud inimesed, kes ei ela teadlikult või, või ütleme, pärast seda armumise perioodi ei hakka seda teadliku poolt selget poolt arendama ja ei tee kindlaid kokkuleppeid mis iganes asjadest, me ei räägi sellest ajutise suhte ette nelja-aastase ajutise suhte kokkuleppest, kes ei tee omavahel kindlate kokkulepete, need inimesed sageli satuvad niisugustes ummikutes, et tekivad niisugused ütleme nagu loodus, loodusõnnetused teemal ja keegi armub nii kõrvuni kellessegi ära, et tihtipeale ühed on niuksed, neurootilised armamised, inimene on väsinud, läbi põlenud, omadega augus, ta tahab ainult kuidagi pääseda ja süüdimatuse seisu saada ja siis on see armumine kellessegi seal, seal on nagu niisugune nagu pääsemise tee, siis ta ei pea mõtlema kõige selle peale, mida ta peaks lahendama, mis veel ees seisab siis ta nagu süüdimatult niimoodi astub kuidagi teise dimensiooni ja sageli see on nagu katastroofis tema senisele suhtele. Ainult see, see, see ei ole ju siin, ei ole midagi teadlikku, see lihtsalt läheb niimoodi. Mul on selline tunne, et see teadlik suhe, see võimaldaks lõdvestumist, aga mitte lõdvaks laskmist lõdvestumisele lõdvaks laskmisele on, eks ole ka vahe, et sa saad nagu olla mingis mõttes kindel, et mingi perioodi on partner minu jaoks kindlasti olemas, aga ma ei lase ennast lõdvaks. Leidsin kõigi jooksebki nagu iseenesestmõistetav, vaevalt et nüüd ma olen selle jah-sõna andnud ja nüüd see ongi hästi pikaks perioodiks. See inimene lihtsalt peab minuga olema, kuigi võib-olla mina ise omalt poolt sinna, nii palju enam ise seda suhet ei toida. Jah, ma tulen ikka korraks veel selle juurde tagasi, et vaat kui meil kliendid käivad oma oma probleemidega mis iganes, et kui nad hakkavad algul midagi uutmoodi tegema või ennast analüüsima, mingisse teemasse, süvenema, siis et me vaatamegi, et nad teevad seda liiga hoolega. Et nad väsivad sellest ära ja ütleme, paarisuhtes on samamoodi, me ei saa kogu aeg tegelikult ennast ja teiste analüüsida, ei saa pidevalt sellega tegeleda. Üldiselt me peaksime pidevalt elama, elama, olema, sööma, magama, nautima, head seksi, tegema midagi, mis on, mis on seal lõpmata mõnus armas täitma oma eesmärke ja sihte, mis me elus oleme seadnud. Aga vahepeal tuleb revideerida, vahepeal tuleb käsile võtta, et me ei saa kogu aeg niimoodi nagu, nagu masinavärk töötada see, seda ei ole kellelgi vajada. Aita, miks tavaliselt partnereid, siis ei pea neid arenguvestlusi? Iga natukese aja tagant, et miks nad siis ei räägi, jah, on mitmeid ütleme siis üldisi universaalseid põhjusi, miks nad omavahel asju ei aruta, tahad neid asju, mis tunduvad valed või häirivad ja ma tooksin mõned siin praegu välja, et, et üks on kindlasti kartus rahulikku õhkkonda rikkuda. Et on kogetud, et tekib pinge. Et keegi tunneb end milleski süüdi, miski ei meeldi teisele, see ärritab teda, et ma parem ei hakka siis juba nendest asjadest rääkima. Ja võib juhtuda, et, et inimene on pärit niisugusest perest, kus ei ole kas osatud arukalt ja konstruktiivselt asju klaarida või ongi hoitud niisugust absoluutselt see on siis meie kodus kunagi ei tülitsenud, et oli absoluutne rahu, mis seal, mis seal rahu taga või kõhu all oli, keegi oma hinges tundis, et noh, seda ju ei teatud tegelikult. Nii siis see kartused, konflikt muutub liiga intensiivseks ja inimene tõesti ei taha seda, seda, seda teravust, seda noh, nagu see tihtipeale, kui inimesed on üksteise peale kurjad, siis nad ütlevad, aga pahasti kasutajad Talbu hirmsaid sõnu toovad minevikust, mis iganes kaevavad vanu asju välja, et see on juba see, mis on nagu päris tülis on siis see niukene destruktiivne purustav konflikti arendus ja eriti need inimesed, kes oma oma päritolu peres on niukseid asju kogenud, kus, kus keegi on, on väga haiget saanud nende konfliktide käigus või noh, kuni sinnamaani, et keegi läheb ja võtab endalt elu kui või misiganes põgened kuhugi ära jää hirmsasti hätta, et noh, need on niuksed, rängad kogemused, mille tõttu võib-olla et me ei teagi, aga me lihtsalt kardame seda, et me ei saa arugi, mis pärast meeldime, aga, aga see võib olla põhjus. Jah, jaa, muidugi see, see rahu iga hinna eest on ka paljude niisuguste inimeste ütleme siis see loosung või ettekujutus, kuidas asjad peaksid olema, et need inimesed ei ole õppinud lihtsalt asjalikult konflikte lahendama. Ja et nad ei ole õppinud asjalikult harutleval, et 11 kuulates üksteise sõnumi tähtsust mõistes, nad ei ole õppinud niimoodi arutama ja ja muidugi üks halb asi on see, et paljud inimesed kipuvad oletama. Noh, see on kuidagi nii. Nojah, sulle muidugi ei lähe üldse korda, mida mina tunnen või sina pole kunagi sellest hoolinud, mida mina tahan. Aga et need tihtipeale jäävad niimoodi oletuste tasandil, et me kui me niuksed ütleme, psühholoogilises mõttes on see negatiivne omistamine, et vot, kui me niimoodi asju klaarima, et siis võib ka olla, ei karju liiga kõvasti meie ropenda. Me ei ütle midagi lõpmata hirmsat, aga aga see niimoodi pärsib kommunikatsiooni või sedavõrd pärsib seda, seda üksteisega arutamist, et noh, siin ei saa niisugust rahulikku ja asjalikku arutamise võiks olla, et et noh, kui me praegu siin sinuga võtaksime, niiet sina esitad mulle vahepeal küsimusi, et kui mina võtaksin seda, nii et oh, miks sa siis nüüd küsid. Ei tea, kas ma rääkisin halvasti, rääkisin valesti või? Kas ma ei oska ennast väljendada või või sa arvad, et mul on mingisuguseid jumal teab mis kavatsused, täitsa nüüd küsid niimoodi, vot kui ma hakkaksin moodi kahtlustavalt, võib ära naiselt, omistame sulle mingeid negatiivseid mõtteid, nagu meie jutt läks, on ju niimoodi, et kõik saatekülalised, kes on käinud ka enne sind on rääkinud ikka selles mõttes seda ühte ja sama juttu rääkimine on niivõrd oluline iseendast teada andmine mis on asjalik konfliktiga ümberkäimine. Et mis oleksid siis õppimise osa ja, ja et mis oleks terve ja suhtele kasulik konfliktidega ümberkäimine ja et me ei peaks jõudma sinna, kus me tahame üles öelda oma suhte, kus me tahame selle nõndanimetatud lepingu lõpetada. Ja noh, kõigepealt määratleksime nüüd selle siis, et konflikt iseenesest ei ole üldse vale asi. Konflikt iseenesest on juba see, kui meist kahest ühel on mingid eriarvamused, erinevad seisukohad ja kui, kui meist üks tuleb sellega juba lagedale, siis sisuliselt son, konflikt. Konflikte ei ole ainult see, kui ollakse üksteise peale väga tigedad ja, ja agressiivsed. Aga et kuidas siis heal viisil vaat neid tekkinud vastuolusid, erisusi, erimeelsusi, kuidas, kuidas neid lahendada? Esiteks, et see on loomulik, et ma tunnen ennast ebamugavalt, kui teine millegagi rahul ei ole, mida ma olen teinud või, või kui ma olen teinud kuidagi nii, et talle ei klapi ja ta hakkab sellest rääkima. Ma võin tunda süüd ja häbi ja alandust ja ma võin arvata, et ma ei ole piisavalt hea. Ma võin tunda ka hirmu, et ei taha mind enam enda kõrvale. Mõne inimese elus on läinud nii, et hästi palju oli halba ja siis tõrjuti ja jäeti maha, eks ole, et võib, meil võivad olla ka päritolu pärast niuksed kogemuse taga. Et see on loomulik, et me üldiselt ei naudi seda, kui teine räägib sellest, mis talle meie tegevuses meie isiku juures eriti hästi ei klapi. Teine punkt siin, et igaühe omavastutus on õppida ennast rahustama ja, ja oma negatiivseid emotsioone siluma. Inimesele on väga vaja õppida oma pingeid kontrolli alla saama. Sest kui me oleme väga pinges, väga närvis ka ärevus kasvas väga suureks, siis me ei suuda siis hästi mõelda, selgelt mõelda. Me võime ennast ja teist hätta jätta ja, ja asjade arutamisest ei saa siis eriti midagi välja tulla. Et kui teine räägib, siis on tähtis, et ma, et ma kuulan, mida ta räägib, tihtipeale on nii, et, et inimene kuuleb küll, mida teine ütleb, aga ta ei süvene sellesse ei kuula niimoodi kohal olles taktis olles tähele pannes, et üks asi on, mida see lause tähendab, aga aga mis see sinu jaoks tähendab, kui sa niimoodi ütled, mis su hääles veel on, mis su kehahoiakus veel on või? Mis sa tahad mulle tegelikult öelda. Vahel, kui me suhetes on mingid pinged, siis inimesed hakkavad kuidagi nii rääkima, et nad ei, nad ei väljenda ennast päris selgelt või nad üritavad mingit osa kuidagi varjata, jälle oletavad, et teine saab niigi aru. Nii et väga oluline on püüda kohal olla, tähendusi mõista ja kindlasti on tähtis, et ma üritan kontrollida, kas ma sain õigesti aru. Ma küsin üle, kas sa mõtlesid seda või et kui sa niiviisi ütlesid, et kas kas ma sain õigesti aru, et, et sul mõlgub mõttes midagi niisugust või too nii ja et sellest unistamisest oli siin natuke juba jutt on, et et see on ka üks päris keeruline teema, osal inimestel on see kalduvus omistada teistele teatuid, kavatsusi või, või mõtteid või tundeid, et see on niisugune, ütleme, et see on nagu niisugune kuulub standardvarustusse. Et see on nii tavaline, ta ei pane ise tähelegi, et ah, nii et jälle siis siis jälle mina olen midagi teinud valesti või, või noh, sina muidugi arvad, et asjad on niimoodi või sina muidugi kujutad ette ja nii edasi, et ma ei tea, kui palju sa oled puutunud selle kokku, aga ma olen päris palju muutunud niisuguste asjadega. Ja vaat, kui miski on kukkunud halvasti välja või ma olen teinud midagi, mistõttu teine on haiget saanud või, või kannatanud, siis ma seletan lahti, mida ma tegelikult tahtsin. Nüüd see, et mida ma tahtsin öelda, mõtlesin, et, et see poleks mitte see enese õigustamine, et umbes nii, et tegin jah ja mis siis, või, või noh, tegin sellepärast, et diad purjus oli noh, nagu see, et alkohol kui kergendav asjaolu. Et ma seletan niimoodi lahti, et see on niisugune hooli, selgitab mine ja et teine tõesti Śaksa aru, mida ma tegelikult olen mõelnud või olen tahtnud, miks asjad läksid nii vahel asjad väljuvad kontrolli alt. Ka parimate kavatsuste ka inimeste puhul võib see niimoodi juhtuda. Ma ei tulnud koju siis, kui ma ütlesin, et ma luha just võib-olla üks asi siis veel, et kui ma hakkan teisega sellest suhte ja koostööasjadest rääkima või nendel teemadel rääkima, et siis ma püüan luua niisuguse õhkkonna, et ta saaks aru. Ma olen inimestele öelnud sageli etta, tehke nii, nagu teil oleks tehtud see üks suur ilus kiri seina peale, et me räägime selleks, et meie armastus saaks kestma jääda. Me räägime selleks, et selgus ja arusaamist tuleks juurde, mitte ei räägi selleks, et üksteisele haiget teha või, või ma ei ütle sulle seda sellepärast et ma tahaksin sinust lahti saada, võid sa mulle ei kõlba, et ma hoolin suhtelist ja sellepärast rääkima. Aitäh sulle, aita Keerberg ja aitäh teile, head vikerraadio, peresaate kuulajad. Loodan, et leidsite meie tänasest saatest mõtisklemiseks mõne impulsi. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ät r punkti. Ja loomulikult saab meid järelkuulata vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.