Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio, saatesarja peresaade, kus luubi all on suhted. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Tänases saates tahan teemaks võtta vananemise. Räägime elutervest küpsemisest, elukogemuse kogumisest, mutistumisest, jäätistumisest ja sellest, kuidas neil protsessidel mitte lasta endast võimust võtta. Selle teema avamiseks oleme kutsunud külla kommunikatsioonieksperdi ja suhtekorraldaja Aune Pasti. Aune on Eesti üks suhtekorralduse ema. Aga peresaates on Aune sellepärast, et ta on kirjutanud oma muudele toredatele raamatutele lisaks ka hea tuju raamatu kus ta sõnastab nii armsalt, et vananemine on võluv. Aune on kolme lapse ema ja juba ka vanaema ning sõidab lumelauaga. Ta peab kanafarmi ja tantsib tangot. Mina tutvusin Aunega ligi veerandsada aastat tagasi suusamäel. Juba tookord vaimustusin ma Aune mängualdis meelest heast tujust ja hoiakust, et kõigega saab elus hakkama. Ja täname, Aune, vaatan sind ja su silmad saadavad täpselt sama sõnumit. Ikka näen ma siin mängulist helki tegutsemislusti ja uudishimu. Aga täna ma muidugi näen su silmis küpsust. Tere, Aune, mul on nii hea meel, et sa saatesse tulid. Tere ja tere, head kuulajad. Mulle väga meeldib selle saate nimi. Mulle meeldib kõik, mis seostub sõnaga perel. Ja vaata, see oli ju emade Reisa, kes ütles, et kui te tahate muuta maailma paremaks, siis minge koju ja armastage oma peret külge. On ju nii, et küpseda tahame Me vaimult ja kõik, et vaimuküpsemise vastu me ei ole kellelgi midagi. See, mis inimestes tekitab hirmu, on kehaline vananemine. Et justkui tundub, et et nooruse edu valem, kui oled sile ja sale ja siis on kõik korras juba või vähemalt pooled asjad on korras. Kuidas sina suhtud sellesse teemasse? Ma olen ilmselt näinud erinevaid vanainimesi, just, kus ma olen ise hirmunud või, või muutunud ettevaatlikuks mõelnud, et taevas läheks see minust mööda unust vaimukohtumine kui keha veel jaksab, aga vaim väsib ära. Ja sellepärast ma olen ka hoolega lugenud kõiki soovitusi, kuidas hoida oma vaimuvärssi, kuidas keeli õppida. Ma küll suudokut ei lahenda. Aga ma näiteks õppisin tantsima päris vanas eas, et et ega see tantsusammude ja kombinatsioonide ja muusika see tegelikult on, on lõpmata meeldiv viis õppida midagi uut. Ja mis edasi juhtus, juhtus see, et täna ma olen Eesti tantsuspordiliidu president mille peale isegi aasta tagasi ma oleksin öelnud, et sellist asja nüüd mul küll plaanis ei ole. Ma arvan, et me võime siin välja öelda, eks ole, et me kumbki ei ole noored. Mina olen 48 aastat vana, sina oled 64. Et ma mäleta. Ta on seda päeva oma sünnipäeval, ma sain 60, sõitsin Tallinnast Tartusse, bussiga ja bussis on ju 60 pluss on pilet hästi soodsam. Ja bussijuht küsis minu käest, et vabandage, kas te olete 60 pluss. Ja mul käis tohutu kiiresti peast läbi, et ei, ma olen 60, just praegu sain 60 ma olen 60. Et ma ei saa veel seda soodustust kasutada ja ütlesin bussijuhile? Ei, kahjuks ei ole siis põhjust, hakkas naerma. Vabandage, äkki te olete siis tudeng? Ma ütlesin, et ei, tudeng ma kahjuks ei ole, et ma pean ikka täispileti ostma. Ma olen seda nalja paljudele rääkinud ja tänan, muuseas kui sa ostad teepiletist pileti, siis seal on kirjas, et 60 pluss tähendab seda, et kui sa oled juba kuuekümneseks saanud. Aga see on lustlik ja et mis on olnud sinu kogemus siis vananemise koha pealt? Tead, ma tahaksin hullusti uskuda, et vananemine on alles ees. Ja võib-olla ma olen siin selle sõna suhtes ülekohtune. Aga kui ma näen vananemises ühte nagu halba halba kaastähendust, siis on need kaunid sõnad, mida sa ise kasutasid enne äkistumine ja mutistumine. Et see tegelikult ei sõltu vanusest. Kui sa vaatad, vahel võib see olla ka 20 pluss inimene, kes on, kellele võiks öelda, et on nii mõnusalt hätistunud või mutistunud aga, aga see on küll, mis mulle tundub, mida ei ole kellelgi tarvis inimesele ka, ega ühiskonnale. Kahjuks seda ei diagnoosita jälle kusagil, aga sellest et, et see on üks asi, mis tundub mulle vanusega rääkides jälle, et võib-olla see ei ole üldse õige, aga me oleme harjunud seda äkistumiste mutistumist vanusega seostama. Ja vanuse puhul veel üks ja võib-olla on see isegi esimene mis seob meile teatud ootused, on see, et meie vanemad jäävad vanaks ja see on nagu küpsemise vanusega minu meelest nagu kõige keerulisem probleem. Et kogu aeg, sinu vanemad on sinu kõrval, nad on tublid, saavad hakkama, nad toetavad sind. Ema on alati ema ja ühel hetkel sa saada hoidlast kätte niimoodi, et tal ei ole jalgu all. Ta on nagu nagu kaltsunukk. On reede pealelõuna ja garderoobitädi on siis ainuke, kes ütleb, et oi, aga et noh, et teil ei ole hooldusvahendeid või kuidas ta nüüd autosse saate, kuidas te saate tal pidžaama seljast ära ja näed, kuidas te temaga hakkama saad, et oi, aga te ei saa ju enne esmaspäeva mingeid vahendeid ka. Ja siis ma seal seisan garderoobis, üks memm anneks ratastoolis, teine memm garderoobileti taga. Ja siis. Ma ei tea, mida peale hakata. Nii et, et võib-olla peaksime sellele pöörama rohkem üldse tähelepanu, et et võib-olla me mõtleme nagu enda peale, et kuidas ma hakkama saan ja kas mu vaim on virge. Aga see, kuidas meie vanemad saavad vanaks, tuleb kuidagi väga ootamatult ja äkki. Kõiki ja ema, mis on vanal mehel enne surma, kui saab õnnistust, ta veider eluviis. Kuigi maalitud on kolle annab sooja, tuli. Ja mu elutööd nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Sina. Emale. Uni. Mul üks on tõde. Liivale ei saa ta igavese elu. Varsti lõpetamas olen oma elurännakut. Ära pahanda, kui laul on liiga lihtne, õpetlik. Ula ära, sest me elu selles ilmas. Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht. Mis saadab, ongi saatus ikka õiglane jaanist, omasingei võime ja kuri, las surnud. Ainult seda omaks ja mis su hinge puuduta? Aga räägime siis sellest vaimu virgusest, et ka see, kuidas me oma vanematega hakkama saame, sõltub ikka sellest, kui virgem meie vaim, mida sina oled õppinud elult mida sa oled õppinud, sellist, et ma näen seda, sinu silmad, et sina ei ole selgelt mutistunud, nagu sa ütlesid, et sa oled, sa tantsid ja mina olen ka seda ühte uuringut lugenud, et kui, kui sa tahad Alzheimerit kauge kaarega mööda käia, siis kõige parem selleks on õppida tantsima, et sa õpid uusi kombinatsioone, samas liigutad, selle sa oled ära teinud, sedasama käisin ka hiljem ja mulle see väga meeldis, muuseas kui see uuring on ülesleitav, siis mu meelest oleks see üks parim viis oma sama vanade elukaaslaste puhul, et neid tantsupõrandale vedada, sest ega Eesti mees on tantsulõvi küll, kui ta aru saab, et see hoiab teda tema vaimu virge ja tema keha virge. Aga see on veel õppejõuajast, kui ma vaatasin, et see, mida ma täna tudengite lõpeb, et on, see on väga innovaatiline, väga uus suhtekorraldus, me ise selle Eestisse tõime, ta oli uued valdkonnad kasutada oli väga erinevaid ja tänapäevaseid vahendeid, et, et see õpetamine oli maailmatasemel. Ja samal ajal ma sain aru, et see, mida need tudengid siin kolm pluss kaks ülikoolis õppivad võib-olla sellel ajal vana kui nad tööle lähevad, et algul ma vaatasin teiste pealt ja siis ma mõtlesin, aga taevake see, mida mina tean, need teadmised, Need on ju ka vanad. Et tegelikult ma arvan, et tänasel päeval, no 80 protsenti teadmistest on minust nooremate käes see tähendab, et Ma ei saa öelda, et on minu arvamus ja vale arvamus. Nii kaua kui ma ei häbene küsida. Nii kaua, kui ma ei häbene öelda, et, et rääkige, kuidas see käib. Vaadake, kui me paneme teie teadmisele veel minu kogemuse otsa. Vau, sidujad väga äge asi. Et see on nii ilus, et hallpead, austa, kulupead, kummarda. Ja. Ma ise katsun olla väga tähelepanelik, kui minu ümber on vanemaid inimesi, pakunist teen ukse lahti. Aga see, et sa ütled, et mul ei mahu ühtegi uut mõtet pähe, et siis on siis on nagu täielik stopp, siis on veel sussides lambavillavestja mingi telesaade. Nagu, ega see ei ole ka halb, kui see valik sul on ja kui su elu seda sulle võimaldab. Aga ma tahaksin veel töiselt aktiivne olla, tahaksin raamatut kirjutada. Praegu on hästi äge aeg, kommunikatsioonikonkursid käivad Baltikumis Eestis, aga see tähendab, et sa pead oma mõistusega olema samal tasemel kui su noored kolleegid, sa pead mõistma sotsiaalmeediat ja mis asi on klikimagnet, mis asi on Instagram. Aga teisalt, sul on need kogemused, pikaajalised kogemused, täitsa tead, seal me tegime, nii see asi töötas, kui me paneme uued asjad juurde. Sellest saab niisuguse asja. Et võib olla. Me oleme õppinud kahtlema ja olen õppinud küsima. Ja keegi enam ei imesta ja, ja ma, ma alustasin seda oma lastega. Tunnistasin neil, kuulge, lapsed, ema ei saa aru, see seltskond, see kogukond käitus niimoodi, et kuulge, aga minu meelest on see hõimel. Aga ma ei läinud sellele seltskonnale ütlema, et kuulge, see on väga imelik, mis te teete. Ma küsisin kõigepealt oma laste käest, siis lapsed seletasid mulle selle ära ja selgus, et tõepoolest see seltskond ei olnud imelik. Aga mina ei tundnud nende noh, subkultuuri ja minu teadmiste kohaselt tundus see imelik. Ja siis ma hakkasin aru saama, kui kasulik see on. Kui majapidamises on lapsed, kelle käest küsida, et googeldades on, saad ka väga palju informatsiooni aga ma ei häbene küsida oma laste käest, ma ei häbene küsida oma noorte kolleegide käest ja siis juhtub igasuguseid huvitavaid asju. On küpsemisega võib-olla selline luksus, et sa saad teha, mida sa tahad, mis sulle pakub intellektuaalselt huvi. Aga sellega on üks oht, oht on selles, et et, et sa süvened mingi mutt Te mängu või mingi probleemi lahendamisse või või, või otsid mingit, kuidas seda saaks teha ja seda on nii mugav teha, et sa unustad oma tagumiku tugitooli ja seal on nii mugavuses võtadel pleedi peale ja käid vahepeal kohvimasina juures. Ja see teine pool, see, millesse alguses rääkis, et kui keha väsib, keha kohtub, et see on väga kerge tulema. Et mina näiteks ise ei ole mingi väga hull sportlane, täna enam, et ma maratonile ei läheks ja triatloni ma ka ei teeks. Ja vahel on nii huvitav, raamatut ei tahaks üldse kusagile minna, aga õnneks on mul koer. Ja no tantsuga on ka nii, et vahele siis hakkad jälle otsast peale. Nii et me esimesed soovitused vananemise puhuks mine tantsima võtta koer, et ja need on mõlemad seotud liikumisega. Ja vaata siin ma mõtlesin nagu lähtun nagu oma laiskusest. Et algul ma põdesin seda, et ma ei tee nii palju samme, kui peaks, lapse, kinkisid kõik sammumõõtja ja lapsed kinkisid spordisaali pääsme, personaaltreeneri, neid ma kõik võtsin kasutusele. Aga kui ajad läksid kiiremaks, siis ma nagu põdesin hirmsasti seda, et oi, ma olen halb, oi, ma olen nii halb, et ma ei tee niipalju kui peaks. Ja täna ma arvan, et see on vale, et sa sätid endale eesmärgid. Aga sa ei tohiks siis seda nagu stressi endale tekitada, et võib-olla need olid tolle eesmärgid, võib-olla on täna nagu mingi muu asi ja võib-olla see ei ole nii oluline, eks niipalju ikka pead liigutama, lahk seljas, toores seisaks. Et ma arvan, et ei tohiks põdeda selle üle, et see on küll, et, et liigu, liigu, liigu nii palju, kui sa jaksad, niipalju kui sul aega on ja ja ära karda, ega keegi ei jõusaalis ega kusagil suusamäel ei ütle, et mis sa siin pütkooperdud, et, et tegelikult kui sa oled rull uisutanud aastakümneid, kui sa oled lumelauaga sõitnud aastakümneid või kui sa oled purjelauaga sõitnud aastakümneid, lase edasi, niikaua kui, kui sa tunned ise ju, et tegelikult, et tee natukene lihtsamalt, aga võistle iseendaga, aga et ei ole vaja öelda, et oi, ma olen nii vana, see enam ei sobi. Ma tegelikult kahetsen kogu aeg, et ma ei julenud vahetada purilauda nüüd lohe vastu, sest ma mõtlesin, kui ma olen nii vana kui kuidas, kuidas ma sinna randa laine, kuidas ma seda õppima hakkan. Iga kord, kui ma näen lohesurfarid mere peal, käib mul selline kahetsushingest läbi ja ma mõtlen, oi. Aga nüüd ma lähen küll. Igavam. Aune, sa kindlasti tean seda uuringut, kus on võrreldud noorte inimeste ja vanade inimeste õnnelikkuse taset ja mis ütleb seda, et vanad inimesed on õnnelikumad ja ma olen sellest rääkinud, kui ma vahel esinen väärikate ülikoolis ja katsun luua algul sellist positiivset tausta, kuigi ma arvan, et need inimesed, kes on pannud puhta kleidi selga või lipsu kaela ja tulnud väärikate ülikoolid, need ongi positiivsed inimesed ja nad ongi sellesse loengusse valgusest suhtuvad niimoodi positiivsed, et ei olekski vaja muretseda nii palju selle käimatõmbamise pärast. Aga tegelikult selles uuringus on mu meelest nagu väga hästi ära seletatud, miks elukogenud inimene on õnnelikum. Sa väldid neid inimesi, kes sulle paha tuju teevad, see väljund, neid inimesi, kes on väga negatiivsed ja sa väldid neid tegevusi, millega sa hakkama ei saa, väldid, neid tegevusi, mis sulle stressiteki. Ja, ja võib olla ka see, et et sa tead, et sa mõned asjad teed aeglasemalt ja siis sa varud endale rohkem aega, et see lõpptulemus on ikkagi palju rohkem positiivne ja võib olla ka see, et sa ei võrdle ennast enam teistega. Et sa võrdled meid, et sa vaatad, kuidas ühed meied saavad teiste meiedega hakkama, ehk selline? No see on nüüd küll teadussõna kogukond, aga see võib olla perekond või sa võrdled oma, et kuidas meie sõpruskond saab teise sõpruskonnaga hakkama. Kuidas tekiks koostöö, mitte ei pea nagu sentimeetrid, hetkes vurrud on õige moega ja saba õige teoga, et et see stress on nagu maas. Et mulle tundub, et see nagu see ainukene eakamale inimesele, see ainukene nagu see võrdlus on, et iseendaga kuidas ma sain hakkama eelmisel aastal, kuidas ma saan tänavu hakkama, kuidas ma selle asja tegemisel saan hakkama, kuidas ma teise asja tegemisel saan hakkama? Et see on ka tegelikult, annab sellise lustliku vabanemise tunde. Ja, ja kui sa vaatad erinevaid erinevas vanuses inimeste sõpruskondi, et tegelikult me kõik viskame iseenda üle hullusti nalja. Et see eile hommikul hakkame sõitma, oleme garaažis ja kallik ütleb mulle, et ole hea, pane garaažiuks kinni. Mille peale mina kuulekalt astun autost välja ja panin garaažiukse kinni. Ja siis kallike vaatab autost, muidugi mina, tema ja auto, me kõik oleme garaazis sees, sest pane uks kinni, ütlevad, oli see uks kinni, sellest oli naer oli terveks päevaks, kuidas ema panin ukse kinni. Et tegelikult Sa iseenese üle naermine on kamis niisugune iseenese vigade üle naermine, et sa ei peksa, pead vastu seina ja kuidas, no kes see siis nüüd paneb garaažiukse kinni, kui see garaažis on? Et, et kui sa ilu lustlikumalt võtad. Et, et ma mõtlen, et kui kui see oli seal garaažis oleks olnud kahekümneaastane, mina, ma arvan, oleks täpselt samamoodi teinud. Et see ei ole ealine iseärasus, võib-olla on see inimtüübi üle omane iseärasus? Ma lugesin paar aastat tagasi Rein Veidemanni ühte romaani ja seal oli kaks peategelast ja üks räägib teisele, et kui mingi eluline, väga suur raskus ja küll on kõik õudne ja teine kuulab teda ja ütleb, et ja ma saan aru küll, et sul on väga raske. Aga Sheiks piir siin ainest tragöödias leiaks eelist mitte. Ja minule endale meeldib kõigi oma elu traagika ei või kui mul on mingi tohutu tahtmine halada millegi üle öelda, et elu on üks hädaorg ära surema, pead kordades mullaks saama, siis ma viimasel ajal kogu aeg võrdlen seda, et kas Leigsbeeerrziin ainest tragöödia leiaks. Mu vastus on alati, et ei Shakespeare seid, et mingit suurt tragöödiat välja ei võlux ega ka teised vanad, tuntud kreeka tragöödia kirjutajad, need jääksid kaheta väikesi. Ja mind on see hästi palju aidanud, just nimelt, et reeglina meid ajavad endast välja väikesed asjad. Et loomulikult, kui juhtub elus mingisugune suur tragöödia, on põhjust kurvastada ja, ja leinata. Aga tegelikult neid löövad rivist välja ju väikesed asjad, mida mulle tundub, et just, et need, kes lähevad vanadusele vastu või küpsemisele vastu virgema meelega. Need ei tee neid vigu. Mina lähen ka kergesti nagu või läksin kergesti pahasse tujusse. Lähen parklasse, hakkan parkima, mingid taksojuht sõidab juht ja võtab minu eest ära ainsa parkimiskoha. Ma olen sellest nii löödud. Jõuan õhtul koju, räägin peresid mõtlemistegi, mõtle, kus juhtus ja mille peale ütlevad siis lapsed vaatavad otsa, ütled, et ema, kallis, see ei ole sinu probleem. See on selle takso probleem, mõtle, kui halb on ju mölakal elada. Ma nüüd ei taha, et see taksojuhi näide on, sest mul on nii palju väga toredaid taksojuhte, et tegelikult oleks õigem öelda, et see teine autojuht, kes parkida tahtis, aga, aga see, see laste suust kuuled tõde tõesti, milleks mina rikun ära oma tuju kellegi teise inimese käitumise pärast? On see teeninduses, on see siis sõidul ükskõik kus keegi teeb midagi ootamatut, mis ei ole just sinu suhtes väga viisakas. Aga ega seal ei ole, Sekspiril ei ole ainest tragööjaks ja sellele teisel inimesel ka ei ole. Ma teen selle enda peas ja enda südames ma kerin seda ja siis ma lähen veel vihasemaks ja siis mul on nii paha olla, siis ma olen ebameeldiv inimene teistele kuni tuleb mulle pähe see tark mõte, et lapsed ütles, et emad rumalal, inimesel on endal väga raske elus elada ja et miks sina sellest endale Triöödetail see ei ole, see ei ole sinu murema. Et see on mind nüüd ka palju aidanud, et ma küll ei hakka, ka, ei jõua teise äärmusesse ei hakka lahkama, et võib-olla tal oligi päev ja võib-olla see päästis ta päeva, aga et ei peagi kogu maailmaprobleemidesse nagu süvenema või seal, kus probleeme ei ole sellest endale probleemi tegema. Et kui kellelgi on mure, ei tohiks nagu öelda, et ah, see ei ole midagi, et kui sa ise mõtled, et kuule, et siin ei ole ained nagu see eksperi tragöödia, eks, et see on nagu nagu eluterve. Aga siis, kui teine inimene kurdab sulle tõesti tundub, et nad tahaks näiteks öelda, et oleks mul vaid sinu mured, siis seal see on nii kole ütlemine. Et kui keegi sind usaldab oma murega, et, et las ta räägib selle ära ja ta ei räägi seda sellepärast, et ta tahab sinu hinnangut. Ja enamasti ta ei räägi sellepärast ka, et ta tahaks, et sa nüüd läheksid ja seal kusagil korra majja paneksid, aga tal on vaja kellelegi ära rääkida ja, ja ta tahaks võib-olla ainult Bay või kallistust või neil oma peres on see selline mäng, et kui ma lähen siis piga kurtmise no eksperdi tasemel ära teinud siis teine pool ütleb hästi-hästi osavõtlikult peab ütlema jah, kallis, mis on nii oluline, eks ole, et küpsemas eas oleks võrgustik, kellele minna oma neid väikeseid hädasid, mis ka Shakespeare'i nii ei küündi, aga need äikeseid kurtma. Aga noh, paraku väga paljud inimesed mõtlen just, et kus ma nüüd neid leian, et tegelikult see on midagi, mida tasuks kõrva taha panna nooremas eas, et noorem iga on võrgustiku loomise aeg, aga väga paljud neist on just noorena hõivatud tööga perega, lastega eneseteostusega, millega iganes ja väga sageli sinna inimestel võrgustikke ei mahu. Kusjuures mulle tundub, et naised on natuke paremad oma võrgustiku loomisel ja hoidmisel kui mehed. Muidugi mitte kõik, aga aga väga paljud mehed toetavad naise võrgustikule. Varem oli ju see, et kui sa maja ehitasid, siis sa elasid seal või sa läksid tööle ühte kohta täna kui elu selles mõttes muutub, et et lapsed kolivad ise kolid ja need võrgustikud ka muutuvad ja õige tihti tundub, et Facebookis ongi mu võrgustik tegelikult sellest kahest 1000-st tunnet seal. Nojaa, kui pooli tunned isiklikult ja jälle ma oma laste käest olen õppinud. Tütar Liisa ütleb ikka, et emad, aga kes need on, kui sul kell kaks öösel auto kusagil lumehange kinni jääb, kellele sa siis helistaksid? Et On see hea kontrollküsimus, ma mõtlen ise, et kellele mina appi läheksin. Ja ma mõtlen küll, et kes mulle juba helistab, et see on nii, kahepoolsed, on need võrgustiku suhted, et helistabki, see, kellele mina kaapi läheksin ja õige tihti minu elus seda vaja ei ole. Aga meil on vaja seda teadmist, et sa, inimene tahab ikka kusagile kuuluda, olla osake millestki suuremast ja seda teadmist on meile tarvis. Ja sellepärast mulle hästi meeldib, et mulle tundub, et Eesti ühiskond on nagu kodanikuühiskond väga erinevaid, erinevate huvidega, inimeste jaoks väga erinevaid mittetulundusühendusi, ringe. Seltsinguid. Ma ise olen Tartuaansarudoris näiteks. See klubi aitab ühiskonnale tagasi anda, aitab head teha, üksinda oleks seda palju keerulisem teha, klubi õdedega on see hoopis lihtsam välja valida need need valdkonnad, kus abi vajatakse ja olla rohkem avatud meelega teiste suhtes. Ja no mis ma sellest kuuski räägin, kui sa esmaspäeval vaid ikkagi pea ära kammima, korralikult kohale minema ja selline klubiline tegevus aitab ka õppida teisi kuulama. Meid on seal koos 30 inimest ja ja kui sa ei oska teise kuulata, siis sa ei aita sellel organisatsioonil areneda. Või siis ma vaatan erinevates rahvamajades nii ägedaid on On-Linetantsugrupid ja rahvatantsugrupid, tegelikult see ei ole üldse keeruline täna teha, isegi mingi, kui sa leiad koha ruumi, et see seaduse on hästi lihtne seda vormistada. Ja mina ei ole küll mingi hea projektikirjutaja, aga on ka väga palju projekte, mis on erinevate tegevuste toetuseks kui ja et tegelikult väga palju asju saab ka teha ilma rahata, kui on tuulevaikne tuba, on seal siis rahvamaja või vallamaja või kool, et kes pakub seda ruumi hästi väikse ringi eest või praktiliselt tasuta ja inimesi kutsuda saab, sotsiaalvõrgustike kaudu saad oma sõbrannale helistada, et see on tegelikult ettevõtmise asi. Ja jälle mu lapsed õpetas ja siis nad olid hästi väiksed ja millegi kohta sõbrannale ütlesin, no et maako tahaks, et mul ka nii oleks ja laps oli siis ta pidi nii väike olemata, oli laua all alles köögis ja hõikab sealt, et aga tahaksin siit kodust otsima tulla. Et, et tegelikult see teadmine on mul ka nüüd nagu läbi lapsesuu olnud kogu aeg, et kui sa tahad midagi, mine ja tee, et kes peab sulle koju tuleb, see ütleb, kui sa tahad midagi õppida, mine ja õpi. Ja, ja see mõte, et oh, ma olen selleks liiga vana, et see mõttetulekul peast välja visata, et nii kaua kui jaksad, kas arvuti lahti teha või kohale minna kusagile nagu ei ole ju vana. Ja mulle meeldib see mõte, et ühed inimesed istuvad ja ootavad, et midagi põnevat juhtuks ja istuvad ja mõnikord ei juhtu midagi, mõned inimesed otsivad ja otsides on juba palju suurem tõenäosus midagi leida, aga mõned inimesed ei otsi ka, vaid nad loovad ise endale rahuldust pakkuvat, et siis seltskonda siis võrgustiku ka seesama sai. Täna oled maininud väärikate ülikool. Et minu arust on see suurepärane koht igasuguste põnevate loengutega ja vihka töötubadega, et just nimelt, et olla kontaktis teiste inimestega, et see, mis mulle tundub, mis nagu väga paljusid juba eakaid vaevab, on ju see suur üksindus. Ja see, et neid pole enam kellelegi vaja. Et niikaua kui endal veel jalg tasub, võiks leida ise seda kohta, kus olla kellelegi vaja, et mitte hooldada passiivselt vaid aktiivselt. Aga selle jaoks on vaja, eks ole, optimistliku meelelaadi, et mulle jäi siin just näppu eile Bertil Mark Lundi raamat, kuidas kauem elada. Ja ta kirjutas nii toredasti sellest, et inimesed jagunevad laias laastus nagu optimistliku ja pessimistliku mõttelaadiga inimesteks. Optimistlik näeb, et klaas on pool täis, mõtlesin, oli veel pool klaasi vett, küll sellega saab igasuguseid asju teha ja teine näeb sama koguse vee peale, et see on juba täitsa tühi klaas. Siin polegi enam peaaegu mitte midagi peale hakata. Samamoodi nagu üks üks näeb, et oi, siin on veel nii palju elu nii palju aastaid, millega võiks veel midagi toredat peale hakata. Ja teine näeb, et nonii, Need aastad on nüüd küll kõik peaaegu läinud dometegi just nimelt öeldakse seda, et optimist mitte üksnes elab kauem, vaid tal on ka parem tähelepanu koondamise võime, parem mälu, rohkem elutervet uudishimu ja ta sõlmib hõlpsamini sõprussuhteid ja on üldse edukam ja elab nauditavamat elu. Ma arvan, et siin on üks huvitav koht, on just nimelt see uudishimu, et see sõna uudishimu on meil mitu korda ka käinud juba vestlusest läbi, et mida ta seal uudishimu kohta, eks ilmselt seostub sellega, et uss, mina olen nii vana ja mis mina enam oleks ma ikka 10 aastat tagasi sinna läinud rahvaülikooli või oleks ma 10 aastat tagasi hakanud keelt õppima, aga tegelikult see on jäänud peas kinni, et proovi proovidena. Siin on veel minu meelest Peep Vain oma raamatus kirjutas näite kahest lapsest, ühele kingiti mänguasju ja ta läks tuppa, mis oli täis mänguasjad, ütles, et oi, aga seda mingit staar voolsi värki ei olegi. Ja teine laps siis juhatati tuppa, kus olid hobusepabulad lapsudes, ohoo, hobusekaka kusagil peab hobune ka olema. Et tegelikult sa leiad seda, mida suutsid. Kui sa lähed kusagile ringi või, või seltsi ja sa otsid seal koostöö ja mingit eesmärki, siis sa leiad. Aga kui sõbranna võtab kaasa, lähed, mõtlen, mis seal ei ole mitte ajaraiskamine, siis ongi mingi mingisugune aja raiskamine. Aga ma olen vaadanud ka selle pooltäis pooltühja klaasi suhtes, mis mõttemäng, mis mulle varem ei oleks pähe tulnud, aga et tegelikult isiksus ei muutu ju elu jooksul kuigi palju sa sinu olulised isiksused, rendid jäävad niukseks, nagu sa oleksid introvert või extra verte avatud, suletud, uudishimulik või, või paigalseisev, aga mina võin küll oma klaasi näha. Ühel päeval pooltäis ja teisel päeval pooltühjana ja kui ma näen teda pooltühi ala, siis on plaas kole ja vesi liiga soe või vesi liiga külm ja kõik on nii pahasti ja õues on külm. Ütlesin see pole üldse minu klaas ja mul pole üldse klaasi, et sisse ilusas ekspiri draama kuhjub, vallutab mind täiega, et et ega siis ei ole midagi muud kui üks tassike teed või võta pits konjakit või tõmbas soe sall ümber ja mõtled, kus kohas nüüd, mis siis nüüd valesti on, sest miski asi peab olema valesti, kui sul on mustad prillid ees ja sa näedki kõike valesti. Et iseasi küll, eks ole, kui kusagilt valutab või, või sul on mure lähedase pärast või sul on tõesti lein, et siis on selge, miks see klaas on tühi ja ja sa ei tahagi üldse, et keegi sulle klaasist räägib. Aga kui vahel on nii, et, et, et sa isegi ei saa aru, aga kõik on nii halvasti, et siis tuleb endale anda see lihtsalt endast läbi lasta see aeg, et no need on minu tunded, järelikult nad on õiged, kui ma näen asja nii et, et ma ei lähe seda oma nägemist teistele peale suruma. Aga mina just maailma suhtun praegu niimoodi ja minu tass tundub mulle tühi olevat ja siis siis ma istun ja mõtlen ja, ja vaatan, et kas ma näen valesti või ma lähen ja lasen kraanist kui klaasi vett täis, et et vahel on niimoodi, et, et see meeleolu kõigub ja, ja ta kõigub tegelikult sõltumata vanusest. Et me ei saa seda üldse ju rääkida, et ta kõigub rohkem vanematel inimestel ja vähem noorematel, et ma olen leidnud seda, et tegelikult osad inimesed ju kannatavad väga palju elus. Ja, ja siin on nagu idamaades leidub mingid universaalsed printsiibid, mis panevad inimesi kannatama ja neid on nagu kolm tükki välja tuua, et üks on see, et inimesed ei taha seda, mis on kas sa ei taha seda ilma ja sa virised selle ilma üle või sulle ei meeldi pensionisüsteem või riik või su partner või lihtsalt suplaas võisu tervislik seisund. Ent ometigi see on see, et noh, aga kuna see, mis on su ainukene reaalsus, siis on ju tegelikult mõistlikum juba tahta seda, mis on seda niikuinii käes. Samamoodi väga paljud eakad ütlevad, et noh, ma ei taha enam olla nii vana, aga kui sa oled juba nii vana, sa ei saa siin enam midagi teha. Et see on minu arust nii huvitav mõte, kuidas mõelda seda, et kuidas tahta seda, mis on ja kuidas proovida noh, nagu see, mis on teha enda jaoks võimalikult nauditavaks elamisväärseks ja siin, eks ole, see optimismi ja pessimismi skaala tuleb huvitavat mängu, sest et optimist näeb ju igale probleemile lahendust, samas kui pessimist näeb igas lahenduses probleemi samamoodi, eks ole, optimist loob ise paremaid aegu, kui pessimist ootab paremaid aegu, et äkki tuleb ja optimist selle koha peal ütleb jah, elu on raske, kuid noh, kõik on siiski võimalik ja pessimist ütleb ehk see on võimalik, aga ta on ikkagi kaugelt liiga raske, et ma seda üldse nagu teha saaksin. Et see meelelaadi küsimus on siin nii oluline, kuidas tahta seda, mis on ja, ja kui kuidas tahta südames on, siis on veel see, et kuidas oma pere kõige lähematega, kuidas neid hinnata ja kuidas olla õnnelik selle üle, mis on ja tänulik ja tänulik ja kiita ja innustada ja öelda, et oi, mul on nii hea meel, et sa seda tegid või no ma arvan, et vanaemadel on see, kui lapselaps saadab mingi kaardi ja täna näiteks haibitud, nii et et see on üks ilusamaid hetki päevas ja sa tänad teda selle eest ja sa oled selle üle nii-nii õnnelik. Ja teisalt on see, et et see võib-olla on ka isiksuse tüübist, et kui tahetakse kedagi muuta, seda ma lugesin ka ühe. Ilmselt see oli perenõustaja tähelepanek, mis mulle tundus väga targa naise nõuandena ta ütles, et vahel naised tulevad ja ütlevad, et ma ei taha. Ma ei taha, et mu mees istub sohva peal ja joob õlut ja vaatab televiisorit. Ja siis perenõustaja siis nagu küsis, et mida sa siis tahad, kas sa tahad, et ta viinajooks. Et me ei oska nagu öelda, kuidas ma tahaksin, et me elaksime, et ma ütlen, et ma ei taha ta seda teed, sa tead, mida sa ei, ei taha, aga sa ei tea seda, mida sa tahad ja ja tundub, et suhetes me selle peale ei vaevu mõtlema. Seesama perenõustaja siis rääkis edasi. Kas te kujutate ette, et te lähete kingapoodi ja siis ütlete, Ma ei taha number 43 saapaid maid number 37 rihmikuid? Ma ei taha number, see ja see neid asju. Te, lähete kingapood ja te ütlesite, et ma tahaksin kingi number 38. Et kingade osas on enam-vähem teada, mida teda aga teise inimesega suhetes, et, et me võib küll olla, et me ei viitsi läbi mõelda. Kuidas ma tahaksin, et meie omavahel suhtleks, kuidas ma tahaksin, et meie tegutseks, et kuidas ma tahaksin, et selles Meyes oleks kõigil hea olla. Et meie tähendab ju tegelikult väikesi teravnurkade mahahõõrumise kõigi poolt ja vot siin on võib-olla tõesti see, et pikemaajalistes suhetes on need teravad nurgad juba. Sa tead, et kui suur see mängumaa on, kus on veel teistel ka mugavustsoon, et sa kogu aeg ei suru oma mugavustsooniga teistele topi nendele siili neile kummikusse, et nad saavad ka kabedamini astuda. Üks asi, mis mulle tundub, mis on tore, kui vananemise juures on see, et teoreetiliselt on rohkem aega. Noh, minul ei ole see vanus küll veel ilmselt kätte jõudnud, kus mul oleks rohkem, aga mul on ikka praegu järjest veres kogu aeg vähem aega, aga ma ise unistan sellest, et mul on ühel hetkel rohkem aega, et mitte ainult tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad vaid ka tegeleda iseendaga. Ja just nimelt seda, see vaimu virgumine, mis me räägime, versus kehaline kohtumine. Et selle vaimu virgumise juurde võiks kuuluda ka see, et ma püüan näha iseennast distantsilt et astuda nagu sihukene sammuke tagasi ja uurida ennast ja oma reaktsioone. Et tunnetada, kui näiteks, kas pessimism kipub võimu võtma või, või virisemine või enesehaletsus, mis on ju ka hästi-hästi valus tunne. Ja mul on üks harjutus, mida ma kasutan ise teraapias, hästi tihti, et kui inimene räägib, et ja ma tõepoolest ma ei tea, miks ma olen nii palju virisen ja kaeblen ja ja kurdan, et siis ma soovitan tehaste sekest käevõru harjutust, et pane endale kätte kummiga käevõru, mis käib nii kergesti käest ära, et ta ei tohi olla kuidagi paeltega sõlmitud või, või nööpidega, et just nimelt kummiga. Ja iga kord, kui sa märkad ennast kaeblemas irisemas nurisemas etteheiteid tegemas võta see käevõru ära ja pane ta teise kätte. Ja vaata, mitu korda sa päevas käevõru tegelikult niimoodi ühest käest teise. Siis tõstad väga paljud inimesed harjutust teinud ja tagasiside, kui nad tulevad, siis järgmisele vastuvõtule ütlevad, et tead, mis see ajas mind ühel hetkel nii naerma, et ma päev otsa muud ei teinud. Kui tõstsin käevõru, et seda kriitikat tuli minu sees nii palju ja oma halvustasin ja ja ma olin kuidagi kaitses. Ja see on õpetanud inimestele teadlikkust iseendast. Oma meelelaadi küsimus, et ma olen siin eelnevates saadetes ka rääkinud, et meil on ju sisuliselt kolm meelelaadi, et on selline sõbralik ja lahke siis on neutraalne ja siis on see, kui me oleme vastikus, laadislastik, tuju ja vot minu arvates just nimelt see, et see küpsemise või rahunemise aeg võiks olla see, et proovida olla selles ajas võimalikult palju selles lahkes meelelaadis, kus ei peaks käevõru enam ja ühest käest teise tõstma. Ta püsibki sul paigal. Vaata võib-olla seda aega ei ole rohkem sellepärast, et kõik eeldavad, et sul on aega palju rohkem. Et ühelt poolt mulle tundub, et, et aga on oluliselt vähem. Aga üks asi, mis annab aega juurde ja mina jõudsin sellele küll hästi hilja, olin 57, viimastes viiekümnendates. Ja ma olin loengutes tudengitele rääkimine, et olge kohal. Auditooriumisse mahtus sadakond inimest, seal oli, see oli ülerahvastatud. Ja ma ütlesin, et ärge tulge, kui te tahate sõnumeid saata, tahate guugeldada või tahate chattida. Et ma ei tee kohaloleku kontrolli. Kõik minu materjalid leiate internetist. Ainuke mõte tulla siia loengusaali on, et olete kohal. Te peate minuga dialoogi, te räägite, mida teie olete lugenud, Te, esitate küsimusi. Te ei võta minu räägitud, et see on nüüd maailma ainuke tõde, et te kasutate selle aja iseenda arenguks ära, olete kohal? No kõlas ju ilusasti, aga ega ma seda ise ei mõistnud. Kuni tõepoolest ühel hommikul see oli pühapäeva hommik, ma olin aias ja pere oli toas. Ja mul oli veel tõesti mokad, muraka moosised ja mõistutasin lillesibulaid, koer kraapis neid teiselt poolt välja. Et tegelikult oli ju tohutu tülid. Ja Ma tänan taevast, et ma järsku märkasin, mis toimub minu peos. Et minu mulle juhtu elus asju, nii et vot plaksuga siis muutsin kurssi. Aga see on üks hetk, mida ma väga selgelt mäletan. Ja mul käis peas tohutu võitlus. Aune, kuidas sa oled firma juht, mis lepingu sa tegid, veebruarikuus oli maikuu. Kuidas sa võisid nii lolli lepingu teha, mis, mis firma juht sa oled ja külmasid, pahandasid. Ja siis plaksti kahel sibula istutamise vahel läks maikuus mul mõtte septembri peale. Oi taevake nüüd mul lähevad kõik kolm lapselast kooli ja kes neid vedama hakkab ja ja no paanikaosakond. Ja siis ühel hetkel ma mõtlesin, et oot-oot, mis sul nüüd peas toimub. Sul on peretoas? Pühapäeva hommik, päike paistab, Slon lill, aed, sul on koer ja sa ei naudi seda vaid sa muretsed selle pärast, mis juhtus veebruarikuus. Sa muretsed selle pärast, mis juhtub septembris ja sa ei ole kohal oma tänases päevas. Teadovne seda muinasjuttu kahest mungast, kes lähevad kloostri poole ei. Seniks muinasjutt, kus kaks katoliku munka kõnnivad oma kloostri poole, tee on pikk mungad käivad, käivad ja neil on vaja ületada jõgi. Aga jõgi praegusel hetkel on kuidagi kärestikuline, sest et on suurveed ja jõgi on ära viinud selle purdekesemisel, muidu sealt jõest tavaliselt üle lähevad, aga pole mungad, suured tugevad mehed teavad kolme kohta, siis nad lähevad teise kohta, aga vaatavad jõe kaldal noor neiu õbluke, habras ja tema kindlasti ei jaksa sellest koolmekohast läbi kahlata. Mis ikka? Vanem munk võtab noore neiu niimodi sülle, aga teatavasti katoliku mungad, eks ole, ei tohi ju naistega kokku puutuda. Võtab neiu sülle, kannab ta üle jõe ja paneb ta seal maha. Ja kõnnivad edasi, kaks munka oma kloostri poole, kõnnivad tunni, teise tüki kolmandastki ja noorem munk küsib vanema käest, et kuule, aga mida sa ikka tundsid, kui sa hoidsid seda noort neidu, seda puhkevad keha oma keha vastas, tema hingeõhk puudutas valgeid ja tema käed olid su kaela ümber ja kuidas see kõik oli, jäävad vanem munk ütleb seal kohapeal väga targad sõnad, et vaata, mees, mina panin selle tüdruku maha juba kolm tundi tagasi. Sina, kes sa teda ei kandnudki, kannatada siiamaani. Et see, sinu jutt meenutas mulle seda muinasjuttu, sellepärast et kui tihti me tegelikult teeme seda, et me ei pane maha seda asja, mis meid kuidagi vaevab sel hetkel, kui on vaja, vaid me kanname mingeid asju endaga väga-väga-väga kaua kaasas ja see võiks olla ka mingisugune, eks ole, niisugune vaimne põhitõde, mida sa küpsedes nii palju kuidagi oskad rakendada oma elus. Et sa paned maha asjad, mida sa oled maha pannud juba füüsiliselt, et sa ei kanna neid mõttes kaasas, aga vaata ka mulle tundub, et padunud, sealt oli veel teistsugune, et see aeg ja pere ja lilled ja see, et ule kohal oma tänases päevas. Et kui see on sinu ainukene elu, siis on see sinu ainukese elu tänane ainuke päev, sa ei saa seda homme tagasi. Et kui sa täna ei ole õnnelik, siis sa ei saa homme olla tänase eest õnnelik. Kui sa täna ei ole hea oma pere vastu, siis sa ei saa homme olla tänase eest ja sest homme on juba uued uued rõõmud. Kui sa täna ei julge naerda siis sa ei saa seda naeru homme tagasi, et selles mõttes kohal olemine tuli mulle nii lihtsate asjade kaudu. Ja nüüd, kui ma kusagil olen näiteks koolitusel ja ma ei suuda kohal olla siis ma mõtlen, et kusagil mujal on teine tuulevaikne tuba, kus istuda ja siis ma vaikselt lähen sealt koolituselt ära või sealt ürituselt. Et kui ma ei ole seal kohal, nii et see, et mul oleks selle ülerõõm, kas oleks uudishimu või, või oleks meeldivad suhted, et kui ma ei suuda kohal olla, siis ma olen vales kohas, et mulle tundub, et et tõesti, et see on, see ainukene elus on nii äge ja see on nii põnev. Et ma pean oma elus kohal olema ja sellest kohalolekust või sellest sellest raamatajas tuli mul mul see mõte, et peale kohtumisi ära mine oma elust pensionile. Et ma küll ei ütle, et ära mine oma tööelust pensionile, aga kindlasti ei tohiks oma elust pensionile minna nagu selles mõttes, et kui jääd sinna tugitooli peal, et polegi seal enam midagi. Et tegelikult see kõik, see fantastiline, see suund, sinu ainukene ilu. Ja kui sina seda ei ela, noh, kes see siis seda veel elab ja miks anda siis need viimased aastakümned sealt lõpust nagu lihtsalt ära sa ütlesid enne ka mingisugusel hetkel nii ilusti, et kui oluline on naerda ja naeratada. Ma ei tea, kas sa ütlesid, aga sa ütlesid naerda, et me teame ju seda, et huumor ja naer langetavad stressihormoonide taset paremini kui ükskõik mis antidepressant ja nad alandavad vererõhku ja tõstavad tuju, et naermine kergitab endorfiinid taset, jaamist see toob kaasa ju mõnusa heaolutunde. Et ilmaasjata pole ju tehtud kõnekäänd, et kõige parem ravim on naer, et kuidas leida iseendale naeru, et selles mõttes mitte jääda näiteks kinni negatiivsetesse uudistesse ja omaenda tervisemuredes ja see kõik niikuinii on, eks ole, juba mõtet tahta, on, maailm on selline, no tahame siis teda sellisena, nagu ta on, eks ole, koos Süüria pingekollete ja ja puudusega siin-seal, vaata, see noveriase kohalolek tuleb nagu selles, ma mõtlesin, et ma ei ole mitte nii lihtsameelne, et ma ütlen ta ära mõtle selle peale, et mis sa tegid veebruaris valesti. Aga et ma mõtlen, et kas ma oleksin siis saanud teha parema lepingu või kas ma õppisin sellest midagi, ikka läheb elus halvasti, ikka teeb midagi valesti, aga tõesti ei ole seda vaja kaasas kanda, kui sa saad, kui sellest täiesti tasuta kogemus käes, õppi sellest teinekord paremini ja anna endale andeks. Ja tuleviku peale ma ka paela paela laula ainult ringi ja küll need lapsed kuidagi saavad. Aga aruta ära, mitu autot on perekonnas. Millised töögraafikut saab olla, kes saab selle lapse viia, kes saab selle lapse tuhti plaan. Ja see on jälle palju lihtsam. Meil ei ole lipumasti tõmmata, kui lapsed tulevad koju käima. Kui lapsed on kodus, siis on maja naeru täis kõige lähedasemat inimestega, sa leiad selle ühise naeru. Et naer on mu meelest nii intiimne tegevus, et väga väheste inimestega sa tegelikult südamest naerad ja, ja väga väheste inimeste lood liigutavad sind nii-nii südamepõhjani, et sa naerad nii, et pisarad jooksevad. Tolksjad oleks, et see naer on tõesti üks taeva kingitus inimestele. Mitte ainult teiste üle, vaid ka iseenda üle iseenda üle on kõige magusam naerda. Aitäh sulle, Aune Past. Peresaade. Ja ongi aeg täna joon alla tõmmata. Vananemine pole kerge, aga ega elada ja surra ka kerge pole. Võitlus paratamatuse vastu paneb meid kannatama. Seega pole vist mingit erilist sügavat mõtet vananemise vastu võidelda. See tuleb niikuinii. Ja kui see vananemine niikuinii tuleb, siis on mõtet seda juba tahta, mitte seda mitte tahta ja leppida sellega, et mingid tõved võivad meid pureda. Just vaimne hoiak aitab toime tulla, kui keha enam kõike ei jaksa. Selleks on vaja ka rahu, sisemist meelerahu ja leppimise oskust leppida sellega, et välimus muutub. Et keha ei jaksa enam nii palju, et kõigest ei saa aru, et mitut asja ühekorraga enam ei tee. Vananemine võiks olla aeg, kus õpime paljutki uue pilguga vaatama. Rahuliku, küpse ja sõbraliku pilguga. Ram Tässan oma raamatus ikka siin nii elutargalt öelnud, et pärast oma insulti on ta muutunud kuidagi inimlikumaks heas mõttes alandlikumaks. Ja tema sõnum inimestel on, et vanainimene pole pelgalt elukogenud inimene, vaid et vanadus on elutarkuse kehastus. See pole üksnes uus roll, vaid on olemise kõrgem tase milleni sugugi kõike ei jõua. Tarkus ei tähenda ju informatsiooni analüütilist ja järjepidevat töötlemist. Tarkus tähendab, et vaadeldakse kogu tervikut kaugemalt. Eristatakse olulist ebaolulisest ja hinnatakse asjade tähendust ja sügavust. Kõik muu võib hääbuda, aga kui me elame mõtestatud elu, võtame vastu elu, õppetunnid, kasvatame tarkus. Igaüks muidugi ei suuda hoida oma vaimu erksana ja virgena. Aga iseendas lahkuse ja sõbralikkuse kasvu saame küll kõik võimaldada. Nii ongi. Vananedes muutuvad inimesed kas lahkemaks või kibedamaks, kui nad on küpses keskeas. See valik on igal vananevale inimesel, sõltumata ta materiaalsetest, oludest, tervislikust seisundist, kliimast või millest iganes. Maailmas, kus sa võid olla ükskõik milline siis on sul alati võimalus valida, olla lahke ja lõpetaksingi Ram tassi mõttega. Meedia mõju vananevate inimeste minapildile ei saa alahinnata. Isegi meestel on igavest noorust ja ilu ülistavas ühiskonnas parajalt raske toime tulla aga naised kannatavad selle tõttu veelgi enam. Põhjus on selles, et mehi on ajalooliselt iseloomustanud midagi niisama väärtuslikku kui noorus, nimelt võim. Naised on alles hiljuti hakanud võimu juurde pääsema. Mees, võib-olla kortsuline ja hallipäine, kuid ta ühiskondlik-majanduslik positsioon korvab tema kehalised puudused. Naistel nii hästi pole läinud. Kui vanema mehe kohta märgitakse, et on soliidses eas siis naine väidetakse tihti olevat närtsinud. Ühiskonna surve sunnib teda oma vanust varjama ja sellele on sageli naistele valusad tagajärjed. Aga tänapäeva naistel pärast menopausi elada veel üks kolmandik oma elust. Kuid massikultuur annab mõista, et kui ta pole enam nii noor ja heas vormis, on ta sama hästi kui nähtamatu. Mina ise tahan küll loota, et vananemine ei tee inimesi veel nähtamatuks. Sisukas, lahke, sõbralik ja inimlik inimene on oma ringkonnas ikka nähtav. Iseasi on see, et need omadused ei paista tänaval jalutades just iseenesest silma. Ja selle peale mööduvatelt võõrastelt imetlevad vilekoori tõepoolest enam ei järgne. Aga küpse inimese üheks tunnuseks ongi vast see, et nad ei anna endale hinnanguid selle järgi, kas nad suudavad kehaliselt konkureerida endast vanuselt mitukümmend aastat noorematega. Õnneks on sisu ja lahkus arendatav. Olen veendunud, et oma meele ja lahkuse arendamisega peab alustama juba noores eas. Esmalt peab inimene aga ise ennast hindama ja austama ja nägema. Kui inimene end ise ei näe ja ei väärtusta, ei tee seda ka teised tema ümber. Mõnedki pingutavad hirmsasti, et ilukirurgia abiga oma nooruslikku välimust säilitada. Aga see on eluringkäigu koha pealt võigas ja ebainimlik. Me justkui tormaks sügisestel väljadel ringi ja maaliks imekaunid punased ja kuldkollased lehed üle rohelise värviga. Aga sügis on imeline vaated, kõige ilusam aastaaeg. Osakem seda siis enda ja teiste puhul hinnata. Aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet. Mina olen pereterapeut Katrin saali Saul. Järgmises saates võtame psühholoog Marina Paula Ewerti abiga luubi alla kire pikaajalises suhtes ja kõrvalsuhted. Meile võib kirjutada aadressil peresaade hääd RÜE. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.