Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio, saatesarja peresaade, kus luubi all on suhted. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul tänase saate teema on kirg pikaajalises suhtes. On see võimalik, et kirg püsib paari vahel pikki aastaid või võiksime leppida sellega, et kirg, mis ähmastab mõtlemise, lööb vererõhu üles, põlved nõrgaks, on mööduv nähtus. Elus tuleb ette aegu, kus kerge ei ole väga oluline. Ning siis on jälle perioodid, kus eks ja seksuaalne ihaldusobjekt täidavad suure osa ame aegruumist. Neil hetkil tiirlevad kirest tiined, mõtted vaid ihaldusobjekti ümber. Enesetunne pendeldab naudingu harjade ja vallutamise vahel. Kirest minnakse segaseks ja tehakse hulle tempe. Ilmselt meil kõigil on elus olnud hetki, kel rohkem, kel vähem kel ammu, kel praegu, mil tahtsime tunda kirge. Trooja sõda algas sellepärast, et Sparta kuninga abikaasa ilusa Helena ilu, Temasensuaalsuse seksuaalsus, ajasid trooja noore mehe Parise pea segi ja ta varastas selle sunni noore daami Spardast ära. Ja järgnevad üheksa aastat said tuhanded Kreeka ja Trooja mehed südilt sõdida ja ägedalt surra. Seda kõike vaid ühe mehe ja ühe naise kireleegipärast. Seda muinasjagu teab iga koolilapsajalugu, teab lugematuid kire tõttu sooritatud kangelastegusid mis on omandanud müüdi mõõtmed ning vaikib miljonitest lugudest Meie lugudest, mis on jäänud kardinate varju. Olen kutsunud kire teemal endaga siia stuudiosse täna arutlema psühholoog Maria Paula Everti. Marina omab ka pereterapeudi ja holistilise regressiooni terapeudi kutset. Marinaga seob mind eriline side. Ligi 16 aastat tagasi elas ja töötas Marina veel Taanimaal. Enamus psühhoterapeute januneb aeg-ajalt uute kogemuste järele. Nii minagi sõitsin Taani, kus läbisin Marina kindla käe ja sooja südame juhtimisel esimesed holistilise rännakud oma sisemaailma lapsepõlveradadele ja suhte rägastikesse. Minu jaoks oli see nii võimas ja elumuutev kogemus, et otsustasin sellelt eriliselt sõbralikult ja elutargalt naiselt õppida kõike, mida ta on nõus jagama. Ma ei tea ühtki teist õpetajat, kes nii lahkelt sõidab pillavalt on nõus jagama oma teadmisi. Marina asutas juba Taanis holistika instituudi ja tänasel päeval, kui Marina tee on toonute tagasi kodumaale. On holistika instituut jõudsalt kinnitanud, kanda ka Eestis. Tere, Marina. Pere. Katrin Marina, mul on nii hea meel, et sa olid nõus tulema peresaatesse. Ma tean, et kire teema on sulle väga oluline. Tõsi, see on, et kire teema on oluline ja olles ise mitte väga noor inimene, enam seda enam kirg pikaajalises suhtes. See on teema, mis on punase niidina läbinud minu elu ja väga paljude klientide elu. Näiteks miks vaatan ühte väga toredat paari tuttavad inimesed 50.-te eluaastate hakatuses, mõlemad on väga lugupeetud, mõlemad on edukad inimesed heal järjel lapsed on kodust ära läinud, elu on väga stabiilne, väga rahulik, kilokesed kasvavad kõhule. Aga see ei ole üldse probleem, et mehel on Kõuke ja naisel vöökohta ka enam ei ole. Aga kurb on see, et ma vaatan neid ja nende silmades ei ole särav. Seal ei ole elulusti, et kirge vaadatakse televiisorist ja siis süüakse kirglikult sokolaadi või juuakse kirglikult veini sinna kõrvale. Nad on nii mõistlikud, nad on nii vaoshoitud, nii tõsised, et noh, minu küsimus on, et, et kas see ongi elus kõik. Või siis teine näide minu terapeudi Praxisest, kus noh, pealt 40 viiene naine küsib minu käest ja see küsimus oli mullegi ootamatu, et millises vanuses olen mina saanud oma kõige ägedamad seksuaalsed kogemused Järvassis, skaneerimine, sona isikliku elu. Ma pidin tunnistama, et, et alates 40.-st eluaastast on tegelikult muu seksuaalsus läinud kogu aeg tõusujoones ja et kui ma nüüd mõtlen, et siis kuskil 50 pluss on olnud nagu need kõige suuremad tulevärgid, mis minu elus on olnud. Selle 45 aastase naise elu oli jälle seksuaalelu täitsa soiku jäänud, et juba mitmeid aastaid tema oma mehega, keda ta nimetab, et mul on maailma parim mees, et nad tegelikult ei seksi enam juba juba ammu, et eks on läinud väga regulaarseks kord aastas, no kaks korda. Aga vahet pole. Ja mis sel puhul veel lisandub, et kui seda seksuaalset rõõmu on elus vähe, et tema mehel on eesnäärmeprobleemid. Ja see on üsna tavaline, et keskeas meestel need eesnäärmeprobleemid tulevad. Aga naise soov oli väga hea soov, et tema soovib lõbu, sobib lähedust, soovib just nimelt seda särisevad kiretulevärki, mida ta oma elus varem kogenud, aga ta ei taha minna seda otsima mujale. Et ta tahaks kõike seda toredat ja, ja lähedast just nimelt oma mehega. Nii et siin ongi küsimus, et kas see on võimalik. Ja mis see pikk suhe küll võib-olla et kas tikksuhe on viis aastat pikk suhe noorte inimeste jaoks ilmselt on, või 10 aastat või 20 aastat pikk suhe. Et kui ma vaatasin abielulahutuste statistikat, siis aastal 2000 et 15 kestis abielu Eestis keskeltläbi 12 aastat ja kõige enam lahutati rohkem kui 20 aastat kestnud abielusid. Aga tegelikult see on kurb. Maailma statistika räägib sama keelt, et Kotmani Instituudi uuringud väidavad, et emotsionaalselt võõrandunud paarid, kes isegi enam eriti ei tülitse, aga kelle emotsionaalne side on ammu kadunud, lahutavad keskmiselt 16. abieluaastal. Aga väga tugevalt kaklevad paarid lahutavad viie aasta ja kuue kuu pärast. Et mida see meile siis pikaajalisest suhtest räägib? No paarisuhe tänapäeval, kui nüüd lühidalt öelda, siis see on romantilises stsenaariumile põhinev sarimonogaamia. Et see sarimonogaamia, kui ma esimest korda sellega kokku puutusin, siis tundus mulle üsna kummaline sõna olevat, aga, aga see on väga täpne. Kõige esimest korda nüüd selle kultuurse inimkonna ajaloos. Me moodustame selliseid suhtepaare, mis ei ole koos majanduslikel põhjustel ja ka mitte selle tõttu, et ühele perele oleks vaja tublisti järelkasvu, et oleks rohkem töökäsi ja et saaks pere selle tõttu majanduslikult paremini hakkama. Vargamäeajad on läbi Vargamäe ajada läbi. Aga noh, oma mõtetes võib-olla ikkagi oleme natukene seal vargamäel. Ja päris kindel fakt on see, et, et need suhted on vähem stabiilsed, et kui seda majanduslikku survet väljapoolt enam ei ole, et siis suhted on õrnemad. Ja enamuse täiskasvanute elus on ikka oma kakskolm pikka suhet, pikka püsisuhet olulist partnerlust. Ja me loome suhteid, mille aluseks on emotsioonid ja just nimelt see inimestevaheline tunde, side ja see on see, mis teeb selle suhte õrnaks ja, ja suhte haavatavaks. See ei ole enam selline monogaamia, mille puhul saaks kindlasti öelda, et ja me oleme koos, kuni surm meid lahutab. Tänapäeva sari maagaamia tähendab üks partner korraga. Kui paljud mõtlevad selle peale, et kui nad abielluvad, et siis jääbki kogu eluks või kui alguses mõtlevadki, siis see ei tähenda veel seda, et see niimoodi välja kukub. Just ja romantiline stsenaarium ei ole suhet püsivuse mõttes. Väga hea stsenaarium. Sesse romantiline stsenaarium ütleb, et vot mul on vaja kohata just seda õiget inimest ja kui ma selle õige inimese üles leian, siis me oleme kuni elu lõpuni õnnelikud ja õnnelik elu. Selle romantilises suhtes stsenaariumi järgi tähendab, et meil ei ole kunagi konflikte. Tema mõistab mind poolelt sõnalt ja me seksime kirglikult kuni kõrge vanaduseni. Ja romantiline stsenaarium paneb partneri kõrgemale, ta paneb partneri armastuse, et edaspidi peale ja kui me teineteist armastame, siis nagu see annakski meile püsiva õnne, et me ainult peame armastama ja muu nagu laheneks ise enesest. No kas see on realistlik ja aastal 1974 ei küsinud mina oma tulevaselt mehelt, et kas tema peab truudust oluliseks või mitte? Mul ei tulnud pähegi seda temalt küsida, ega tema minut ka seda ei küsinud. Sest armastus olevat täitsa piisav põhjus selleks, et abielluda. Aga nüüd aastal 2018, kui ma terapeudina töötan, ma näen ikka ja jälle täpselt samasugust romantilist kanapimedust, millega minnakse paari. Ja kui armastus ei seisa sellel pere Stahli, siis sama kiiresti lahutatakse jälle. Ja lahutatakse just nimelt selle mõttega, et kahju, aga see inimene ei olnud õige ja juba on silmapiiril keegi, keda siis arvatakse olevat see õige inimene. Vot just nimelt tema on see minu saatus. Kuidagi väga romantiline on mitte omavahel arutada ja mitte rääkida seda, et, et suhetes on ka kohustused ja suhetes on vastutus ja, ja mida sina suhtest arvad? Ei räägita, ei seksistega omaenda erootilistest ootustest, et kõik, see peaks nagu iseenesest sujuma. Et kui on armastus, mis kannab, siis see on nii õilis asi, et see nii kui nii, kui on õige armastus, siis peab neil välja kandma. Ja lisaks sellele eelnevale on New eid istutanud inimeste unistustesse veel paar mõistet, mis seguneb selle romantilise stsenaariumiga, muudavad tegelikult elu palju raskemaks. Et üks on hingesugulane, veel vingem on kaksikleek. Mina kohtasin oma hingesugulast Need viimaks ometi ma olen ta üles leidnud. Vaat me lihtsalt me peame koos olema ja täitsa selge, nüüd ma lahutan ära sellepärast, et, et ma olen selle õige inimese üles leidnud. Ja meie kaks oleme kokku määratud. Ja selgeltnägija ütles, et me oleme eelmistes eludes ka koos olnud. No ma olen rohkem kui korra mõelnud kibeda kahetsusega selle peale, et miksplaat on pidi kirja panema selle loo, mis ka tänapäeval veel mõjutab meie kultuuri ja loob selliseid ebarealistlikke hoiakuid. Just nimelt see kirjatükk, kust on pärit need mõisted hingesugulane ja kaksikleek. Lugu ise on selline, et plaat on, kirjeldab selles kirjatükis üht lugu inimkonna väga kaugetest aegadest. Ja inimestel oli siis kaks pead, kaks paari käsi ja kaks korjalgu. Kõik oli suurepärane, jumal oli kõiki väga hästi disaininud ja kõik oli suurepärases tasakaal, kõik oli täiuslik, kõik oli täiuslik, aga inimesed lehte ülbeks ja karistuseks siis vanajumal, Zeus lõi need täiuslikud olendid pooleks. Ja sellest peale tunneme meie end ebatäiuslikena. Me tunneme, et me oleme poolikud ja et igaüks meist otsib taga just omaenda teist poolt ja, ja suures igatsuses tunda jälle omaenda täiuslikkust. Aga miks see Platoni lugu ikkagi inimesi siis nii puudutab, mis arvad? No ma arvan seda, et hoolimata plaatonist ja sellest loost meil inimestel on ebatäiuslikkuse tunne ja see tunne ei ole meeldiv ja selle tõttu inimesed haaravad iga vihje järgi, mis võib selle ebameeldiva tunde ära võtta. Ja mis näitab meile teed kuidasmoodi, me saame tunda ennast täiuslikuna ja õnnelikuna ja terviklikuna ja armudes, meie kõike seda ju tunneme. Mina olen suurepärane, tema on suurepärane, elu on suurepärane ja nii lihtne on omaenda täiuslikkuse tunnet omaenda armastuse objektiga siduda. Just nimelt tema tõttu ma tunnen nii suurt õnne. Kui mul teda ei ole, siis ma seda ei tunne. Mina ise ei pea mitte midagi, aga saatus viib meid kokku. Ja see suhe, saatusest määratud suhe. Ja just tema on see õige. Ja tema kutsub minus esile seda õndsuse tunnet, mida ma olen kogu aeg taga, otsib. Argielu ei toeta romantilist stsenaariumit. Ei toeta. Ma arvan, et iga kuulaja võib seda kinnitada, et nii lihtne see asi ei ole. Igale kerglikule armumisele järgneb argipäev ja paratamatult selgub, et vaat, hingesugulane ei toogi püsivat õnne. Et see romantiline stsenaarium, mille järgi me oma paarisuhetes elame, on roosad prillid. See ei lase reaalsust näha ja ei lase tõde näha. Sest see tõde teise inimese kohta. Ta oli tegelikult olemas juba algusest peale. Ja ma olen teinud ka ühe saate nendest suhtebaasidest, kus kohe täitsa pikalt sellest romantilisest faasist rääkisime, et nii ta on. Ega ma ei viska kiviga kõiki teisi inimesi, ma olen ise sellises väga elukauges usus oma hingesugulast otsinud. Ja ma olen ise neid suhteid alustanud suure vaimustusega, et nüüd ta leitud ja sama kiiresti on see asi suure pettumusega ära lõhutud, lõppenud, nii et ma olen oma kooliraha ära maksnud. Ja töötades terapeudina, olen ma otsinud teistsuguseid selgitusi ja tükk maad, realistlikumaid selgitusi. Nii et kui ma kohtan kedagi, kes tekitab minus esimesest hetkest peale selle tunde, Ko, ma tunnen teda tunneksin teda nagu juba ammu-ammu, siis mitte selle tõttu, et me oleme hingesugulased. Aga ikkagi pigem selle tõttu, et selles inimeses on sarnaseid jooni selle vanemaga, kelle armastusest mul lapsepõlves kõige enam puudu oli. Nii et kui need uskumatud ja imelised elus juhtumid mind temaga kokku tõid, siis ennekõike ikkagi selleks, et mina ise saaksin võimaluse parandada oma hingehaavu. Neid, mida ma olen lapsepõlves olnud selle inimese abil just et see inimene aitab mul seda teha ja ka romantiline stsenaarium ei ole tegelikkusega kooskõlas, et mis siis on tegelikkus? Kui ollakse armunud, siis omavahel ei räägita läbi seda, et millised on kummagi ootused suhte suhtes seksi suhtes kire suhtes ja ka truuduse ja kõrval Läti suhtes. Et tõde selgub ikka siis, kui pahandus on juba majas rei, kui räägitakse ka, siis ikka öeldakse, et noh, et, et me oleme alati üksteise suhtes ausad ja meil seda tegelikult ei juhtu. Seda inimesed küll niimoodi arvavad, nad arvavad, et truudus on norm. Aga vaadates seda, kuidas tegelik elu käib, siis truudus ei ole norm. Ja praegusel ajal inimesed võiksid natukene lahtisemat silmadega elu peale vaadata. Et mul on sellest tõesti väga-väga kahju, et inimesed selle romantilise stsenaariumi pärast elus kannatavad. Ja mulle tundub, et romantiline suhte stsenaarium on toonud just pikaajalistesse suhetesse kaks väga tõsist probleemi. Elurõõmu puudus hangunud põimus peale 15 20 aastat kestnud suhet ei pea olema ka 15 20 võib olla oluliselt lühem, võib-olla ka oluliselt lühem ja ma olen nõus, aga mul on väga kurb vaadata just neid, kes on nii kaua vastu pidanud ja teine tõsine probleem, truudusetus, kõrvalsuhted ja muidugi väga palju lahutusi mis mõjutab lähisuhteid kõige rohkem. Neil on kaks väga inimlikku baasvajadust ja need baasvajadused juba oma olemuselt on vastandlikud. Ma vajan turvalisust. Ma vajan püsivust. Ma vajan rahu. Ma vajan usaldust ja kõik see, mis on etteaimatav, see ongi turvaline. Ja kõik see, mis ma siin nüüd praegu kirjeldan. See on just see elukeskkond, mida me suure rõõmuga nimetame minu kodu. Ja tõepoolest seda turvalist, püsivat, etteaimatavad keskkonda, on vaja mu perega seda maja lastele. Siit tulebki vaadaga sõna kindlus, ühest küljest, et ma vajan kindlust, aga see ongi noh, see kindlus, kui, kui ehitis ja et mu kodu. Ma olin, on mu kindlus. Aga ma vajan ka uudsust. Ma vajan seiklust. Vajan ohtu Anne Veski. Ma tahan kõndida mööda uusi radu selliseid radu, kus ma pole kunagi varem kõndinud. Ma tahan müstikat. Ma tahan tundmatut. Ma tahan üllatust aga mu kodu on kindlus, seda lihtsalt niisama ei paku. Aga just nimelt kõik see, mis kaasneb selle uudsusega, see on erootiline. Ja see äratab seksuaalsuse ja paneb elujõu voolama. Kreeklastel oli armastuse kirjeldamiseks tegelikult mitu sõna, et kui mees ja naine kirglikult armastavad, siis on selge, et see armastus on airos. Aga kui seal on pikk, pühendunud tingimusteta armastuse suhe, siis armastus on Agape. Kui ma armastan oma uut sõpra, siis on jälle hoopis kolmandat moodi armastus või ma armastan oma tööd. Et emotsioon on armastus, aga kui palju sellel on erinevaid nüansse. Nüüd vaatakski lähemalt Eerost ja katet kui mehe ja naise armastuses kahte väga olulist jõudu. Et tänapäeval me helistame kirglikku armastust ja me tahame olla hullult pööraselt armunud kuni elu lõpuni. Massimeediast armastuse kohta tulev teave tekitab väga suurt segadust, sest eirost Jaagaapetajataks omavahel kogu aeg segamini ja 100-l erineval moel püüakse tõestada, et Eerosel põhinev kirglik armusuhe toob meile agaape, hingerahu ja stabiilse õnne. Aga nii need asjad ei toimi. Ja tõsi see on, et olles armastussuhetes ei teadvusta endale eerumise ja cape vastuolulisust. Et me tahame mõlemat. Me vajame mõlemat, aga et me ei oska neid jõude juhtida ja kui me seda ei oska teha, siis argielus üks hävitab teise ära, uurime siis kõigepealt eerust ja temast kantud erootilist armastust. Kui Eros mind puudutab, siis ma tunnen oma kehas elevust. Tunnen elurõõmu. Ma tunnen energia tõusu. Et eerusest kantud kiindumus, see on füüsiline, sensuaalne, erootiline armastus on meeleline armastus, kus meie tajud muutuvad teravamaks, me tunnetame elu oma oma nahaga. Me tunnetame elund tervikuna kogu omaenda olemusega. Miks see inimeste jaoks nii külgetõmbav on? Et kui Eeros meid puudutab, siis elu saab maitse. Hingestatud hing tuleb sisse, hing tuleks sisse just nimelt. Eeros ei ole üldse praktiline ja eero, see ei ole mõistlik. Ja Eros on väga võimas. Erase mõju on nii tugev, et seda on tihti väga raske kontrollida. Et kui kirg vallutab inimese, siis armastajad ei hooli mitte mingisugustest keeldudest. Keda need tabud ennem on kinni pidanud, kui see Eerose kirge, inimese ära valud. Täpselt samamoodi oli see vanas Kreekas ja, ja samamoodi on see ka tänapäeval. Kui eirason kire käivitanud, siis riskitakse perekonnaga ja ka 20 aasta pikkune stabiilne suhe läheb üle aia sest see jõud on nii tugev. Eros on selline armastus, mis sisaldab ka kannatamist. Nii nagu kirglikud suhted üldse. Ja Eerosest juhitud armastuse teel on väga sageli takistusi, mis tuleb ületada. Ja see Eerose kiirelt, see tuleks nagu välja teenida. Selle jaoks tuleb midagi teha, et Tseerose kirg oleks. Ja me teame väga palju selliseid lugusid, kus armastus on olnud väga tugev ja armastus on võitnud, et igasuguse surmahirmu. Vaatame Romeot ja Juliat ja Tristani ja Isolde, et need on olnud armastajapaarid, kes on olnud eerusest kantud ja läinud vastuollu üldise kultuuri normistikuga. Või siis täna päevasematest lugudes teel Inglise kuningas Edward kaheksas. Ta sai troonil väga vähe aega olla. Tema loobus troonist sellepärast, et kirg tema oli vallutanud ja ta tahtis abielluda naisega, kes kunagi võinud kuningannaks saada. Teenusest puudutatud armastajad Nad ei kohku surmaaias ära ja nad ei jäta armastamata. Kuigi see on ohtlik ajalugu teab ju hulle kiredempe. Et ka Inglise kuningas Henry kaheksas armus võluvasse Hännibulinisse. Ja see tark naine ei nõustunud kuninga armukese staatusega, et ta lubas kuningale anduda vaid inglise kuningannana ja Anni Urmas tea kaotatuna juhindudes pigem sellest, mis toimus tema nõuetes, mitte mõistuse häälest. Ju Henri otsustas vabaneda oma tolle hetkeseaduslikust abikaasast Hispaania kuningatütrest. Aga kuna lahutus ei tulnud toona veel roomakatoliku kiriku alamale kõne allagi, ei aidanud ka palved Rooma paavstile, et kirik ei lubanud lahutust. Aga kirg osutus sel hetkel kõvemaks kui kirik. Henry otsustas Britannia lahutada katoliku usust, et vaid saaks Hänni bulini rüppe heita. Ja nii sündiski Inglismaal anglikaani kirik. Tähelepanuväärne lugu ja kirepärased muutuvad riikide saatused. Ja nii see on ju läbi ajaloo väga-väga-väga palju kordi olnud. Aga algusele eirosega, kuidas need on? Vaatame kaapet ka, sest et Ros me teame, on lühiajaline ja ja erasajab segaseks, aga meil on vaja ka seda, teist stabiilset jõudva kabet. Kate on isetu armastus, see on tingimusteta armastus. Ja see on meelerahu ja kindlustunne, see mõistmine, vastastikune toetus. Et see on selline partnerlus, kus inimesed teadlikult otsustavad teineteisele pühenduda. Ja see, kui sügav see armastus on, seda näitab just nimelt usaldus inimeste vahel ja respekt, mida nad teineteise suhtes tunnevad. Et nad suhtuvad oma erinevustes sallivalt sellepärast, et Pähe armastusse on mata suur mõistmine. See on empaatia, seal on kaastunne. See on oskus sisse elada teise inimese sisemaailma. Ja ükskõik millised on ka sinu vead või puudused, kui ma olen agaapega ühenduses. Ma armastan siin ikka Vanas-Kreekas korreteerust, Sesteeros võtab mõistuse peast ära. Ja inimesed ei taha tihti ju kontrolli ära kaotada. Tiros üksinda oleks tuli, mis põletaks selle suhte väga kiiresti läbi. Et see erosest antud suhe kestab aastakese võib-olla ka natukene rohkem, kui seda tuld hoitakse, aga siis see kipub tasapisi vaibuma, just nagu me ei suudaks seda Eerose elevust alal hoida. See on nii nagu tulega on, et kui tulel pole enam materjali, mida ta põletada, siis ta lihtsalt kustub ära. Ja Eros, kirglik armastus, sellega on nii nagu söömisegagi on, et kui kõht on täis, siis isu enam ei ole. Ja, ja Eeros üksinda ei tea pikaajalises suhtes kindlasti mitte välja. Ja sellepärast on eirose kõrvale kapet väga vaja, sest siis saab Eeros püsivust juurde. Sesteeros on laineline. Ta ei olegi oma olemuselt, küsib. Et kui elu ka muutub ja, ja teeb omaenda uperpalle siis kate aitab hoida alal seda armastavat soojust. Et kui kate on kohal, siis on alati aktsepteerimist ja andestamist ja, ja nii lihtne uskuda enda headusesse ja teise inimese headusesse. Ja teistpidi dünaamika toimib ka, et kui on tegemist ainult Agape suhtega siis seksuaalne kirg võib jälle kaduma minna. Nii et seda ma terapeudina näen väga tihti, et need head ja turvalised suhted mis alguses olid väga kirglikud, mõne aja möödudes ei ole seda enam. Ja nii kahju kui seda ka ei ole tunnistada, et ilma seksita lapsi ei oleks, aga laste sünd on tihti hea seksi. Ja lastele on vaja just rutiini ja traditsioone ja stabiilsust. Kõike seda kodu, mis on Agape. Aga paarisuhe vajab endiselt seda Jeerose mängulusti ja, ja elurõõm. Ja siis meil ongi siin kaks küsimust, et kuidas tuua erootilist elevust ja elulusti oma pühendunud pikaajalisse suhtesse ja mida teha, kuidas elada nii, et suhtes ei tuleks petmiste kõrvalhüppeid. Sest kõrvalhüpped on ju sageli selle tagajärg, et kirg ehtiseeros asustest kadunud, et ühe uuringu järgi, mis vaatles paari suguelu kolm aastat pärast lapse sündi leiti, et meestel on vajadus seksi järele umbes kolm korda nädalas, naistele aga ükskord kahe nädala jooksul. Mis teeb siis kuus ühele ehk siis viiel korral kuuest mehe soovitud korrast pole naine huvitatud. Ja huvitav küsimus iseenesest, et kas paarisuhtest, kus on sündinud lapsed, ongi mehed pisut rohkem huvitatud Eerosest ja, ja naised on kantud kabest? See on retooriline küsimus on ju, et me teame seda, et kirg kaob suhtest siis, kui seal pole enam imetlust. Imetlus kaob siis, kui suhtes puudub turvatunne ja turvatunde hajudes kaob paaril usaldus ja kontakt. Ja kirega on nagu Alice Imedemaal selle irvikis katusega, et kõigepealt peab kasse ja kassiärritus püsib veel natukene õhus ja siis läinud on seegi, et noh, see on nagu kirg, ühel hetkel on ta läinud, kõik justkui oli ja siis ühel hetkel enam lihtsalt pole Need tänapäevased suhted. Et siin ma alguses rääkisin sellest romantilisest stsenaariumist, mille alus on emotsionaalne side. Et just nimelt selle tõttu, et need suhted põhinevad emotsionaalsele sideme, need paarisuhted on läinud palju keerulisemaks. Kui mees toob mammuti koju, siis see ei ole piisav. Ja sellest ei piisa, et mees kindlustab perele lihtsalt elatusvahendeid ja naine katsetab lapsi ja ja saab majapidamisega kenasti hakkama. Et need just nõudmised partneritele on palju, palju kõrgemad psühholoogilises mõttes. Ja see teebki, kui suhted väga palju keerulisemaks. Me tahame, et mu partner oleks minu parim sõber. Minu turvaline kaaslane ja kirglik armastaja. Ja kõik kolm ühes isikus. Kindlusta mulle turvaline, mugav elu, aga inspireeri, mind olen mu mõttekaaslane, ole muu müstiline avastus. Ole erakordne ole, ole minu jaoks tundmatu ja huvitav, iga vähest ole turvaline iga päev ja ole Uusiga päev. Pakub mulle mõnusat, turvalist äraolemist, Jäärata minus särtsumad, kerge. Need on kaks väga vastandlikku soovi mida me tahame kokku panna ühte suhtesse ja tahame, et ilma igasuguse vaevata kõik toimiks. Mul on väga oluline teade, et kui sul on viis 10 20 aastat kestnud suhe, sul on tore turvaline partner, aga sul ei ole seksuaalset lusti, siis ei ole sul tegelikult mitte midagi viga. Kui sina ja sinu partner ei suuda täita seda normi, mis on, kes teab, kuskohast pärit, et normaalne on seksida kaks korda nädalas ja kirglikult ja kirglikult, et kuidas seda ei suuda täita, siis ta ei ole mitte mingisugusel moel ebanormaalsed. Võib-olla, et teie suhe on soe ja sõbralik ja tee seksitagi kaks korda aastas ja teil ei ole mitte midagi viga, kui see nii on, täitsa normaalsed, toredad inimesed. Aga normaalne ei tähenda seda, et elu oleks õnnelik ja, ja pakuks rahuldust. Et elu võib pakkuda palju-palju enamat. Ütleme siis, kuidas pikaaegses suhtes kirge hoida. Kuid kumbki mitte midagi ei tee. Siis sureb kirg välja ja siis elataksegi koos nagu kaks head sõpra. Et see pikaajalise suhtekunst seisnebki selles, et kuidas omavahel tempida eerust jagab. Kui palju ühte, kui palju teist, kuidas teha nii, et kirg ja turvalisus oleksid olemas ja et need mõlemad kannaksid paarisuhet? Mul on olnud väga, valgustab tutvuda ester perelli mõtetega et tema räägib erootilist intelligentsusest. Teame emotsionaalsest intelligentsusest ja, ja Aikivust. Aga otiline intelligentsus. Just nimelt seda igavat normaalsust saab muuta, kui inimesed võtavad omaenda erootilise intelligentsuse appi. Ja see ei tähenda peent pesu ja seksleludega oskust esteri enda sõnadega. Ma tean paare, kes kindlasti soovivad rohkem seksi kuid enamasti soovivad nad taastada oma suhtes selle elavuse, mängulisuse, uudsuse. Ja ime küll, kõige sellega kaasneb kahjaseks ja ester, ütleme nii, et kui ma töötan paaride seksuaalsusega Sigma, ei aita neil tegelikult sagedamini seksida, sest sa võid seksida ja mitte midagi tunda. Ja et naised on sajandeid ju niimoodi elanudki ja arvanud, et see ongi norm. Tema töötab seksi poeetilise poolega, nii nagu tema seda nimetab. Et oluline on see, et kas inimesed on omaenda erootilise minaga ühenduses või ei ole. Nii et teraapias tehakse tööd sellega, et kuidas võita seda elutud poolsurnud olekut, et ja, ja just nimelt see elutu olek on truudusetuse ja kõrvalhüpete peamine põhjus. Sest inimesed janunevad selle eeruse puudutuse järgi. Sest see annab elule maitse. Kui sina armastad kedagi, mida sa tunned. Ja kui sa ihaldad kedagi kirglikult, mida sa siis tunned? Kui sa soovid mulle vastata suurt elevust just elusast jah, et need on, need on kaks erinevat tunne, et kui ma mõtlen kellelegi armastusega, siis selles on õrn soojus. Aga kui ma mõtlen kellelegi kirega, siis on nii, nagu sa ütled, seal on elevus, seal, seal on elamus. See on see, mis paneb silmad särama. Esimene, väga tähtis asi, mis ma tahaksin, et inimesteni jõuaks, on väga lihtne arusaam, kirg on vaataja silmades just nimelt vaataja silmades. Et too uudsust ja värskust sellesse, mis juba on tuttav, mis on sinu jaoks nii hästi teada. No kes ei teaks seda, et võimalik on halb suhe ja headeks. Ja teistpidi jälle võimalik on ka hea suhe jalgseks. Mõlemad on meie igapäevase elu reaalsus. Ja miks on võimalik see, et halvas suhtles, on kirglik sex? Halvas suhtes ei ole stabiilsust ja me kunagi ei tea seda, mis võib juhtuda. Ja just nimelt, ja see ebastabiilsus hoiab selle uudsuse elus. Ja halva suhtega kaasnevad ka kannatused ja hingevalu ja igatsus teil negatiivsel moel. See ei ole see armumise kirg. See hingevalu ja, ja igatsus, aga ka need suurendavad kirge ja ägedat tüli ja, ja sama äge ja kirglik leppimine, et need on selliste suhete lahutamatu osa. Et emotsioonid on väga tugevad, negatiivsed emotsioonid ja just nimelt nende pealt see kirg kasvab, Dirk püsib. Aga iseküsimus on, et kas selline ebastabiilne suhe on eluterve suhe, et seda eerust võiks ju ellu saada ka teistsugusel moel, mitte läbi sellise ebaturvalise suhte. Ja paljud väga head ja turvalised suhted, mis on alguses väga kirglikud. Mõne aja möödudes seda sugugi enam ei ole. Ja ka kaape suhtes inimesed ei ole päris õnnelikud et pikaaegsesse suhtesse on vaja elu juurde tuua. Ja see elustamine tähendab seda, et tulede eralduda. Et aga happesse on väga lihtne sulanduda, kui üldiselt arvatakse seda, et kui pikaajaliselt, et koos elanud paaril ei ole enam seksuaalset kirge, et siis tuleb töötada nende suhtega, et nad ei ole piisavalt lähedased. Võib-olla et mõnel puhul see on ka õige, aga väga tihti just see, see sulandumine on takistuseks. Et Eeros ei saa nende vahel enam möllata. Nii et siin tuleks teha just nimelt vastupidist, et seda liiga suurt lähedust tähendada. Kas sa mõtled läheduse Allik tihedalt füüsilist lähedust, tugev emotsionaalne lähedus on ju enamike terapeutide arvates headeks jalus. Liigne lähedus tapab kire ära ka siis, kui see on liigne emotsionaalne lähedus terapeudi töös. Ma olen seda väga palju näinud, et et naised ütlevad, et mul on väga hea mees ja Ta on minu parim sõber. Aga kui me teeme tööd edasi, siis selgub, et seal seda sädet ei ole. Et just see emotsionaalne lähedus ja mõistmine on väga suur, aga kirge ei ole. Ja pikaajalises suhtes, et partner nagu vana armas tugitool, selline mugav ja, ja mõnus. Aga kas sa vaatad oma vana tugitooli iga päev värske pilguga, vaatad, et noh, mis värvi ta siis tegelikult on, uurid seda tugitooli kõrvalt ja, ja naudid, milline ilus tugitoolivorm sellele on? Vaevalt küll. Vana tugitooliefekt on see, et sa tead, kus ta asub, tasub ikka samas kohas, lihtsalt istud sinna tugitooli, kerib ennast mõnusalt kerra ja ja siis võid lahti lüüa mõne põnevust pakkuva asja põnevust pakkuva raamatu või siis asud vaatama seiklust või unistama. Nii et tugitool ise ei paku seiklust. Tugitool pakub mugavust ja turvalisust. Tõepoolest, nii see on. Eriti ohustatud on siin need paarid, kelle ellu rutiin väga tugevalt sisse murrab. Väikeste lastega või mingil muul põhjusel kodusale partner või haige elukaaslane, kes kodust eriti väljas ei käi, et iga päev sama lugu. Aga sama tulemuse võib saada ka siis, kui mõlemad partnerid käivad tööl. Aga õhtune kodune rutiin on kogu aeg sama. Söök mõni minut vestlust, kodutööd, koristamine, telekas, meilid. Eriti hull lugu on siis, kui partner lõpetab enese eest hoolitsemise. Näeb kodus välja nagu hall ja luitunud välja veninud dressid ja pleekinud pluus on paljude koduriietuse standardvarustus. Et need on igavad ja vormitud, aga nii pehmed, sisse kantud, mõnusad, praktilised ei, pitsitaja ei pigista, plekid ei paista välja, ära visata ka ei raatsi. Nii mugav on neis. Ilmselt inimesed ei adu, et partner puutub temaga kokku põhiliselt kodus. Ennast tehakse korda ju ainult välja minnes. Et siin selle koha peal on väga kohane tsiteerida Prausti. Tõeline avastusretk ei ole uute maastike otsimine. See on tuttavate maastike vaatamine, uute silmadega pikaaegsed partnerid on teineteise jaoks seksuaalselt huvitavat siis, kui nende suhetes on distants ja seal on üllatusi. Seal on mängu, seal on reeglite rikkumist. Et see, kes suudab oma partnerit kõrvalt vaadata ja temas näha põnevat inimest et sellel on lihtsam hoida üleval oma seksuaalset kirge ja pikaajalisele suhtele, mõjub väga hästi, kui sa aeg-ajalt, et vaatad oma partnerit kõrvalt ja sa näed teda tegemas midagi, mida tema teha armastab. Et sa näed teda kõrvalt omaenda elemendis mingis sellises olukorras, kus ta särab, tähendan vaimu, kas ta millelegi pühendunud ja mis on eriti hea siis, kui sa näed, et ta teistele meeldib. Ja teised vaatavad teda ja, ja imetlevad teda. Vaat siis ta on särav ja kiirgav ja kuigi mina tunnen teda juba nii kaua aega, ma näen teda uue, värske pilguga ja natukene ka teiste inimeste pilgu läbi, vot see on erootiline. Aga kuidas leida paarisuhtes eerust uuesti ja uuesti üles? Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel oli üks moetermin psühholoogiasse kontrolligese. Kas sa usud, et sa ise juhid oma elu või sa laseb teistel inimestel oma elu juhtida? Et kas see, mis sinu elus täna toimub, juhtub sinu tänu sinu enda tegevusele ja käitumisele või mõjutab sind elu ja, ja välised jõud. Nii et kas sa oled juhitud seestpoolt või oled juhitud väljapoolt? No tänapäeval ilmselt paljud inimesed ütlevad ja mina ise juhin oma elu. Aga küsimus on selles, et kas seksis ka, sest mulle tundub, et seks on üks valdkond, kus paljud inimesed siiski ei adu seda, et tulemus sõltub väga palju inimesest endast. Et erootilise intelligentsi juurde käib ka arusaamine, et mina ise tõmban omaenda erootilisuse käima. Et meil on kujutlusvõime ja see on erootika alus. Ja ei maksa oodata, et, et see on minu partner, kes minus selle erootilisuse esile kutsub. Inimesel tuleb midagi iseendal selleks teha. Elus erootika oleks inimene peab iseenda üles äratama. Need erootilised, intelligentne inimene, seda ei oota, teine inimene teda käima tõmbab, nii et ta ise õpib omaenda seksuaalsust juhtima. Kirban alles sellises suhtes, mille kohta saame öelda, et see suhe on elus. Et selles saates, kus Andres Sild rääkis oskustest me jõudsime selleni, et üks kõige olulisem komponent, mis annab nii üksikinimesele kui ka paarisuhtele elususe, on mängulisus. Jaa, erootiliselt intelligentne inimene on mänguline ja need inimesed, kes juba loomult on mängulisemad, et nendel on ka palju lihtsam seda erootikat oma elus alal hoida. Üks illusioon on, ma tunnen teda. Ma tean, kellega ma koos olen elanud juba 10 aastat. See, et ma tunnen seda inimest, see on illusioon ja see illusioon ei tule paarisuhtele mitte sugugi kasuks. Ja miks ma julgen öelda, et see on illusioon, siis kui kõrvalhüpe on juba toimunud, vot siis öeldakse väga tihti, tegelikult ma ei tunne sind üldse. Tegelikult võiks seda ju ennetada ja mitte mõelda seda, et ma tunnen teda juba 20 aastat. Ma tean temast kõike. Kui sa nii mõtled, siis sa võid kindel olla, et su partneri ellu ilmub keegi, kes temast ei tea kõike keegi, kes, kes tahab temast midagi teada saada ja on temast tõeliselt huvitatud. Nii et just siis astub Eeros mängu, et see uudishimu käivita veeruse. Et milleks sellise mõru hetkeni peaksime ootama, nii et vaata oma partnerit juba täna ja küsi, et mis selles mehes või, või mis selles naises veel peidus võiks küll olla. Et uudishimu, see on suhetes väga oluline. Et sa võid oma partneris alati midagi uut avastada, kui sa oled tema suhtes uudishimulik. Nii et vähenda ühtesulamist. Millal sa mõtled oma partnerile kõige rohkem ja millal ta on sinu jaoks külgetõmbav? Väga tihti siis kui tahan ära, et just siis, kui teda ei ole ja me me ju koos ei ole, et siis ma saan kujutleda, seal on kujutleda seda, kuidas me koos olema. Ja ma saan kujutada seda, mida tema siis teeb ja ütleb ja mida mina siis teen ja ütlen, vot see on erootika. Et kujutlus sellest, mida veel ei ole, et see on see, mis tõmbab erootilisuse käima. No pikas suhtes partner on olemas ja, ja ta ongi kättesaadav kogu aeg. Aga see, mis ei ole, kui kättesaadav, see just nimelt kasvatab kirge. Nii et kuidas siis sa pehaseda, et tahta kirglikult seda, mis sul tegelikult juba on olemas? See on päris keeruline ülesanne. Ei pea olema alati ja kogu aeg koos, et seda ma olen ka näinud paaride juures, kellega ma töötan, et nendel on illusioon sellest, et et üks paar peab kõiki asju tegema kuus. Ei pea tegema kõike koos, et tehke ruumi eraldi tegevustele ja olgu igaühel omaenda hobid ja ja kui on vaja juttu rääkida, siis naised ei pea ju ainult rääkima oma meestega juttu, et sõbrannadega jutule rääkida. Ja minu poolest võiksid olla ka eraldi magamistuhat, kui inimeste elu seda võimaldab. Et eestlased on väga seda suure abieluvoodiusku, aga need abieluvoodeid võiks siis kaks olla üks ühes toas ja, ja teine teises toas oleks erootikat rohkem, mõnikord oleks erootikat palju rohkem. Et eks lapsed väiksed lapsed vallutavad abieluvoodi. Ja iseenesest mitte see ei ole probleem, et, et lapsed seal abieluvoodis on. Ja mees magab elutoas diivani peal vaid probleem on see, kui mees ja naine enam teineteise voodis külas ei käinud. Nii et spontaansus on, on müüt. No kui naine ja mees arutavad, et kuhu see kirg on kadunud, siis naine ütleb, et no mina küll ei taha endale seda peent pesu selga panna ja sinul silme all siin ringi keerutada, et et kõik, see peaks ikkagi juhtuma loomulikult. Et, et sa pead olema spontaanne. No päris nii see asi ei ole, et kirg kaob siis ära, kui kujutlusvõimel ei ole enam toitu. Et erootika elab tänu kujutusele, et kui me oleme armunud, siis me ei mõtle selle peale, et et me tegelikult ju valmistame end kireks ette tänu oma kujutlusele. Me mõtleme sellele armsale inimesele, kellega me õige pea kohtume ja, ja me mõtleme selle peale väga palju, nii et see, see spontaansus, mis tuleb hiljem, on tegelikult väga suure eeltöö tulemus, mida oma kujutluses oleme ära teinud. Aga me pikaajalises suhtes seda eeltööd ei viitsi enam teha. Ja, ja siis kirg kaob suhteliselt ära. Nii et neid ei saa seda öelda, et armunute vahel see seks on alati väga spontaanne. Meie tänane saate aeg on libisenud käest nagu lutsukala aga kuna teema on intrigeeriv, siis jätkame Marina Ebertiga järgmises saates sealt, kus täna pooleli jäime. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees viivad selleni, et on tekkinud pinnalt kõrvalsuhteks. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on hälbinud, kõrval suhtesse, ioneerose noolest parasjagu pihta saanud. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi polümooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik? Aitäh sulle, Marina, Paula, Ewert. Ja aitäh sulle, hea kuulaja. Sa kuulasid peresaadet? Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ERR-i ja loomulikult saab meid järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast ja püüdke ikka ennast ja oma partnerit uue pilguga vaadata.