Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio, saatesarja peresaade, kus lubjal on suhted. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Tänase saate teema on truudusetus ja kõrvalsuhted. Eelmisel nädalal arutlesime psühholoog Marina Paula heebertiga selle üle, kas kirg pikaajalises suhtes on võimalik. Arutlesime erootilise armastuse Eerose ja hoidva armastuse Agatha üle. Meie saateaeg tiksus täis just selle koha peal, kus jõudsime kõrvalsuhete juurde. Millised protsessid paarisuhtes ja vähemalt ühe partneri sees viivad selleni, et on tekkinud pinnalt kõrvalsuhteks. Arutame ka seda, kas suhte peaks lõpetama, kui partner on häirinud kõrval suhtesse. Ja veel arutleme suhtemaailma uue trendi polümooria üle. Kas mitme partneri üheaegne armastamine on võimalik? Tere taas, Marina, Paula Evert. Tere. Kui kirg kustub, kui paari emotsionaalne side nõrgeneb ja kui nad pole üksteisele pühendanud, vaid vaikselt võõrandunud või paari elu ohustada kõrvalsuhe. Miks lõikab seni valusalt hinge, kui partner on petnud? Kui taluperemehe sulla suvel heinakuhjas mõnel krapsaka tüdrukuga siis ei kõigutanud perenaise elu vundamenti. Talu oli ikka paigas ja perenaise positsioon oli ka paigas. Aga tänapäeva romantilise armastuse pool truudusetus kõigutab paarisuhte alustalasid, sellepärast vundament suhetele on psühholoogiline, mitte majanduslik. Ja partneritel on teineteisele väga kõrged ootused. Ta on mu parim sõber. Ta on mu vaimne vestluskaaslane, tamp parim logistik meie perekonnas. Tema tagab turvalise majandamise, ta on hiilgav lapsevanem ja loomulikult ta on maailma osavaim armuke. Kõige krooniks. Ja kui monokaalne suhe hästi toimib, siis tunnevadki partnerid, et mina olen talle tema mulle ainuke ja ta on erakordne ja ta on väga-väga oluline. Aga kui selgub, et partneri kõrval on veel keegi, siis läheb see terviklik maailm katki ja mitte miski ei ole enam endine. Ja see, mis saab siis kõige rohkem pihta, on eneseväärtustunne. Sest ootamatult selgub, et ma ei olegi number üks. Et on keegi veel ja see keegi on minust parem. Ja kui selgub, et partner petab, siis tüüpilised järeldused on sellised, et mõeldakse, et miski meie suhtes on mäda. Et kui kodus on kõik korras, siis ei ole vaja üldse kuhugi minna ega mingisugust suhet alustada. Ja teine väga tavaline mõte on see, kui see juhtus, siis mul on mingisugune puudus. Mul on mingisugune viga, mida ma ise ei ole märganud. Ja mul on selle pärast kohutavalt häbi. Ja nii see on, et truudusetus tänapäeval lõikab väga sügava haava. Sest et see haavab petetud partneri minapilti ja otseselt tema isiksust ja saada petta. See on häbistav. Ja tekitab mõtteid, et ma arvasin, et ma tean, kes mina olen ja ma arvasin, et ma tean, kes sina oled, aga ma ei tea enam mitte midagi. Ma kahtlen kõiges. Ma ei saa sind enam usaldada, aga ma ei saa ka enam iseennast usaldada. Nii et seal on tõeline elukriis. Mis sellest tekib, aga miks tuleb turvalises ja hästi toimivas suhtes ette truudusetus? Diakõrvalsuhteid on väga hea küsimus. Ja see, kellel kõrvalsuhe on väga tihti ei oskagi sellele mõistlikku selgitust anda. Kui naine küsib oma mehe käest, kes oli truudusetu, et kas ma olin sulle halb naine, siis väga tihti ta saab vastuseks, et ei olnud. Aga naine küsinud, mis mul siis viga oli. Aga mees ei oska talle mitte midagi öelda ja ega siis meesteraapiakabinetis ka seda paremini selgitada ei oska. Et miks ta oli juba mitu aastat see kõrvalsuhe on olnud, kui ma küsin, et kas su suhted oma naisega olid kehvad nai olnud? Kas seksi ei olnud küll? Kas eksnaisega oli igav? Ei, toimis küll. Nii, aga miks nad siis ikkagi petavad, kui kaalul on ka nii lõpmata palju? See peamine põhjus? See ei ole sti partneris ja nendevahelistes suhetes ja et asi ei ole selles, et petja ei oleks ennekõike rahul oma partneriga. Asi on peitjas endas. Nii et see mõttekäik on see, et ma ei taha jätta maha oma partnerit, aga ma tahan maha jätta selle inimese, kes ma ise olen, kelleks ma olen saanud. Ma otsin uut iseennast, sellist teistsugust, see, kellel on rohkem elu, kes on elav, vaba, et nagu ma ei meeldi enam iseendale sellisena, nagu ma olen just. Ja see ei ole alati väga teadlik protsess. Ja et kui küsida erinevatest maailma nurkadest pärit inimestelt, et mida nad tunnevad siis, kui nad pruudusetud on siis see kõige üldisem vastus, mis läbi kumab, on see, et ma tunnen, et ma olen väga elus. Kui ellu tuleb petmine, siis vaatamata sellele, et tuntakse süütunnet ja tuntakse ka väga suurt elulusti kasvu. See, et ma elan, ma hingan, mu keha vibreerib elust ja ma tunnen tundeid, mida ma olen igatsenud, aga ma ei ole väga kaua aega tundnud, et ma olen tõesti elukeerises ja elu keskpunktis. See on väga erutav ja, ja uudne ja see on täpselt just see, mis me rääkisime enne mets, see, mida Jeesus meile annab, see on elujõud, vabaduse tunne, loomingulisus, see elu, millel on maitse. Nii et truudusetus ei tähenda alati seda, et armastus partneri vastu sai otsa ja tahetaksegi partnerist lahku minna. See hea, tore, turvaline, aga armastus on enamasti sellisel paaril veel alles. Aga Jeerusest kannustatud tunde taga on vajadus just nimelt seikluslikkus, järgija ja vajadus uudsuse järgi. Vajadus on ennast proovile panna ja just avastada iseendas midagi uut millest varem aimugi ei olnud. See väga inimlik ja väga loomulik vajadus. Truudusetuse taga on kas rohkem või vähem teadlik soov ise muutuda maha jätta see mina, kes on tardunud maha see osa suhtest, eks ole, mis on tardunud just nimelt nii, et petja otsib iseendas uut elu uut, iseennast uut külge. Ma tooks siinkohal ühe hea õpikunäide ühe kõrvalsuhte kujunemise dünaamika kohta, mis kirjeldab tegelikult väga paljude kõrvalsuhete tekkimise kulgu. Et kõrvalsuhe juhtu ju kunagi niimoodi nipsust, et õhtul oli veel oma paarisuhe maailma parim ja homme hommikul juhtus kõrvalsuhe, et see partner, kel kõrvalsuhe juhtub, libiseb sinna enamasti ju pikkamisi. Et sageli ta isegi ise ka ei märka, kuidas seda juhtub. Oluline on siin märkida, et neil, kel juhtub kõrvalsuhe, et nad ei ole moraalitud või halvad inimesed, tihti öeldakse ju, et nad sellel inimesel pole mingisugust moraali, pole mingit eetikat, ei ole nii, uuringud näitavad, et enamike kõrvalsuhete põhjused pole mitte selles, et kõrvalsuhet desse astuv inimene on hoolimatu ebausaldusväärne või nõrk inimene, kes ei oskaks öelda ei seksile, see oleks liiga primitiivne lähenemine. Et tegelik põhjus, miks üks paarilistest kaldub ühiselt teelt kõrvale, sina ütlesid, eks ole, enne et inimesele ei meeldi enam see, kes ta on ise, aga tegelikult, et talle ei meeldi ka enam midagi nende paarisuhtes sotsiaal on jäänud igavaks. Et enamasti midagi selles paarisuhtes on puudu, seal on mingi särts, elevus, elavus ja mäng puudu. No hangunud olek paarisuhtes. Et vaatame siis täna koos, mis toimub ühe inimese paarisuhtes ja tema sisemaailmas, et avastab end ühtäkki kõrvalsuhtest. Ja ma toetan täna siis jälle ühe oma lemmikuid Jon Kotmani uuringutele. Et kutsume seda paari näiteks Mariks üriks. Kui Jüri abiellus mariga, oli Jüri eduka firma juht. Marie õppis samal ajal kokaks ja Jüri oli mari õpingute suhtes väga toetav. Suhe, särtsus oli, kõik oli tore. Aga kui me need kiirkäigul kerime 10 aastat nende suhet edasi, siis me näeme, et selle aja jooksul läks Jüri äri allamäge kuna turule selles valdkonnas tuli palju uusi tegijaid. Marist on aga saanud tunnustatud restorani peakokk. Jüri ei taha oma muresid marile kurta. Mis mees ma olen, kui mu äri õitse mari samal ajal tegi palju tööd, aga ta ärevus on kõrge, sest talle tundus, et ta pole piisavalt hea oma koka ametis. Ja kui mari tahtis Jürile oma hirmudest rääkida, ütles Jüri, et mari muretsegu vähem. Olgo optimistlikum Jüri ise turgutas ennast alati just nimelt sellise sisedialoogiga ja oma arust oli ta väga toetav. Mari, tundis aga, et Jüri pole temaga samal lainepikkusel ega mõista teda. Ja nüüd on oluline koht mari, ei ütle oma tunnet Jürile välja, ehk ta sulgeb mingi osa oma sisemaailmast Jüri ees. Kahjuks seda naised väga tihti teevadki. Et nad ei ütle seda, mis neid tegelikult ärritav. Samal ajal Jüril on endale enesehinnanguga probleemid, ta mõtleb, mis saab tema karjäärist, mis saab tema elust, mis mees ta selline on. Ja Jüri ei taha ka sellest marile rääkida, sest mis sa ikka sellest räägid. Pealegi mari on ju ka kogu aeg tööl? Jah, Marie ei mõista, kui raske on mul praegu tööalases eneseteostuses ja sellega töö kaotamise hirmus mõtlev Jüri. Jüri tunneb end suhtes üksikuna. Ja Jüri hakkab vaikselt fantaseerima partnerist, kes toetaks teda rohkem ja imetles teda. Sest mari pilgust pole ta imetlust juba ammu tajunud. Jüri mõtted uitavad aeg-ajalt oma eelmise tüdruksõbra juurde, kes oli soe ja toetav. Ja see on pärast kontrast võrreldes mariga, kes on kuidagi praegusel hetkel jahe ja distantne jälle oluline koht. Jüri ei jaga neid mõtteid mariga. Mõlemad paarilised hoiavad oma rahulolematus endale ja terapeudid ütleks siinkohal, et paarisuhte on juba sattunud libedale jääle. Kui tüdida aga Mari ja Jüri enda käest, siis nemad seal kohal veel ohtu oma suhtele ei näeks, aga kui neilt küsitakse, siis nad vastaks, et jah, noh, suhtes on praegu keerulised ajad, aga ei midagi hullu. Veel lõunal pillab selles kohvikus, kus Jüri endale alati lõunaks kohvi ostab, üks naine tema eest kotist midagi maha ja nad satuvad rääkima selle naisega lihtsalt tühjast-tähjast. Lahkudes kingib naine Jürile suure sooja naeratuse. Mõne päeva pärast kohtuvad nad kogemata taas selles kohvikus ja tuleb välja, et nainegi töötab selles suures ärimajas. Ja nad istuvad kõrvuti laudadesse ja lihtsalt lobisevad. Tuleb välja, et mõlemale meeldivad näiteks tummfilmid. Ja see on täiesti süütu viisakas vestlus avalikus ruumis kahe juhututtava vahel. Midagi erilist räägivad kohvist ilmast, filmidest. Jüri maini vestlusest sõbralikult Maritki naine, see, kelle nimi on Elsa. Tema on just paarisuhte lõpetanud, nii tuleb vestlusest välja. Nädalad mööduvad Elsa Jüri saavad, mõnel korral ta ju kohe kohvikus kokku lihtsalt lobisevad. Ühel hommikul paneb jüri pärast oma üht järjekordset nägelus mariga tähele, et ta pole sellest nägemusest väga häiritud, sest ta mõtleb Elsale. Ja kuigi Jüri seda endale ei tunnista, on ta hakanud rohkem pöörama tähelepanu oma välimusele. Ja käin sagedamini juuksuris. Päeval või ühel nädalal toimub selles linnas näiteks Chaplini filmide festival ja tundub kuidagi loomulik, et Jüri kutsub sinna kaasa just Elsa. Peale selle Marian õhtuti tööl jõega Marie salli tung ilmega. Elsa ja Jüri vahetavad telefoninumbreid. Teele lähevad esimesed esinesid. Jüri pole kodus marile oma uut sõpra maininud, kuna mari võiks sellest valesti aru saada ja Jüri ei taha tüli. Jürjo hoolib, ta ei taha marile ebameeldivaid emotsioone pakkuda ja hoiab endas oma väikest saladust. Ta ei võta midagi ära. Ja pealegi Marie ei saaks ju niikuinii tulla. Pealegi Elsa teab mari eksistentsist. JÜRI usaldab Elsale, et alla on suhtes hõõrdumised ja Elsa soovitab, et abikaasad omavahel kindlasti räägiksid, et lahkuminek on ebameeldiv protsess. Ta teab seda omast kogemusest, nad on lihtsalt praegu head sõbrad. Jüri usaldab endale rääkida ka ühest hankest, kus ta firma osaleb. Selle hanke saamine tähendaks Jüri firmale häid aegu ja praeguse olukorra olulist paranemist. Paraku Jüri firma seda hanget ei võida. Ja mari, kui ta sellest teada saab, avaldab kodus selle kohta kainelt oma arvamust. Jürile tundub, et Marion tõre ja mitte toetas. Kui Jüri, aga sellest Elsale räägib, et ta seda hanget ei võitnud, on Elsa toetus, ise kallistab soojalt ja julgustab, et küll järgmine kord läheb paremini. Ja Elsa viitsib süveneda selle projekti detailidesse. Marianaga süvenemiseks lõiga hõivatud oma asjadega. Ja ta jällegi neid luhtumiseni Jüril olnud juba mitu tükki, palju jaksab. Jüri eemaldub marist ja leiab oma mõtet pigem Elsa juurest. Ja üldse, Elsa tundub võrreldes Marigaga seksikam lahkem, rõõmsam, muretum ja ilusam. JÜRI Elsa suhe muutub seksuaalseks pool aastat pärast kohviku kohtumist. No mida siis teooria ütleb kõige selle kohta, mis selles loos just Jüri Maia Elsa vahelises juhtus. Ja ma arvan, et siin on huvitav vaadata ja no mis on need teoreetilised punktid, kus nagu siin iga kord, nagu see libisemine on ja kus see libisemine astub, satub järgmisele tasemele. Et eemaldumine paarisuhtes algab sellest kui vähemalt üks, aga sagedasti iga mõlemad paarilised ei ava teisele oma tundeid ega räägi, mis neile mõttes ja Jüri ja mari puhul me näeme selgelt, et nad kumbki enam oma sisemaailma teineteisele jala. Nad pole üksteise jaoks olemas siis kui nad seda vajavad ja ei ole teineteise jaoks olemas ka sel viisil, mida nad praegu ihkavad. Nad ei räägi oma rahulolematusest, sest nad ei taha, et sellest vestlusest sünniks konflikt. Nii et nende katsel päästa suhet sellega, et nad ei tõsteta, tüli, on hoopis vastupidine tulemus. Nad kapsenduvad. Siin tuleb selgesti välja see, et, et elu läheb edasi, aga suhe tardub just selline kangumise kohteni. Kotmani Instituudi uuringud näitavad, et 30 protsenti neist paaridest, kes on kapseldunud, jäävad ka rasketel aegadel teineteisele truuks. Siin võib olla muidugi oma roll ka depressioonil või madalal enesehinnangul. Miks sellistest paaridest kumbki osapool ei pöördu suhteliselt väljapoole, aga paraku 70-l protsendil kapseldunud ja teineteisest võõrandunud paaridest ei aseta vähemalt üks partner paarisuhet enam esikohale. Nii et ühesõnaga, kõigepealt juhtub paarisuhtes mingis valdkonnas arusaamatus. Nad ei räägi seda selgeks, paar on eriti haavatav siis, kui need arusaamatused hakkavad tekkima, kui nende elus on mingi märkimisväärne sündmus. Olgu selleks siis lapse sünd, töökoha vahetus või kaotus, terviseprobleemid, finantsraskused või mõni muu elu muutus näiteks elukoha vahetus või kellelegi lahkumine perest. Ühesõnaga midagi muutub. Aga see muutus võib olla ka selline, kus soovitakse just nimelt oma partnerit säästa. Et noh, minul on mure, aga ma ei taha, et tema ka veel muretseks just. Ja siis teeb vähemalt üks partneritest midagi saatuslikku ja see on hästi oluline koht. Ta võrdleb oma peas partnerit kellegi teisega, et kuidas teine selles olukorras olekski, käituks. Ja see teine võib olla reaalne inimene. Aga ta võib olla ka iseenda ideaalkujutus, unelmate partnerist. Ja Jüri puhul on selleks valguses tema eelmine tüdruksõber, kellest ta lihtsalt fantaseerin, sest teda isegi ei olnud ju enam pildil. Ja hiljem Elsa. Ja mari kaotas selles võrdluses, et võrdlemine on üks väga huvitav fenomen. Suhte alguses me teeme palju positiivseid võrdlusi. Me märkame partneri positiivseid omadusi ja vähendame tema negatiivseid omadusi. Ja sageli me neid negatiivseid omadusi suhte alguses ju isegi ei näe. Ja positiivsete võrdluste käigus on paar koos põhimõttel oleme koos ja võrreldes kõigi teistega. Sa oled maailma parim partner. Isegi kui sul on mõned puudused, et sa jätad sokid vedelema või ei oska süüa teha või su naljad on veidi imelikud võrreldes teistega, sa oled ikkagi parim. Kehvedel aegadel aga kalduvad inimesed tegema negatiivseid võrdlusi ja paljud kliendid väljendavad seda, nii et kui võimalik, siis ma annaks selle partneri praegu tagasi või vahetaks ta välja uue ja parema mudeli vastu. Ja võrrelda võib inimeses ju mida iganes, välimust, edukust, ilu, tarkust, mingeid oskusi, väärtushinnanguid, finantse, hoolivust, seltskondlikust. Ja nüüd, kui ühe partneri teele satub keegi uus inimene hetkel, kui vähemalt üks partneritest on sulgunud ega jaga oma sisemaailmas toimuvat. Ja kui vähemalt üks partner teeb pidevaid negatiivseid võrdlusi kus partner jääb siis alla kas kellelegi teisele reaalsele või välja mõeldule, siis on paarisuhtepinnas kõrvalsuhteks valmis. Ja nii hakkabki sisse kõrvale suhtesse kalduja nihutama lubatavuse piire, kõigepealt süütu flirt, mõnedesse messid, kirjad, Sis, intiimsed, vestlused, põgusad, puudutused, vähem põgusad puudutused, põsemusi, päris suudlus, seks ja kõige sinna juurde muidugi fantaasiad, mis kannustavad üha uutele ja uutele tegudele ja tasemetele. Ja kõike seda lükkad meil ju eelmises saates räägitud e Rostavant. Erast ei suuda peatada. Truudusetus ei pea olema suhte lõpp. Et truudusetus on küll väga valus, aga samas selles on paari jaoks võimalust ohutuks arenguhüppeks. Aga kas on võimalik edasi elada õnneliku paarina, peale petmist? No ütlen, et see on võimalik, nõus. Ja näiteid elust on väga-väga palju. Selge see, kui truudusetus tuleb avalikuks, siis suhe läheb kriisi. Ja selge on see ka, et kui kriisist välja jõutakse, siis ei ole kumbki enam endine inimene ja suhe ei ole ka enam endine. Ja kiiremini jõuab paar kriisist siis välja, kui tähelepanu fookus on õiges kohas. Et mis see õige koht siis on, et kui arutelude teemaks ei ole mitte see petmise fakt ise vaid arutletakse selle üle, kuidas me sinnamaani jõudsime. Et mida kumbki tegi või tegemata jättis. Nii et sansid kriisist edukalt välja jõuda on suuremad kui see, kes oli truudusetu, kahetseb siiralt, kogu südamest. Kahetseb seda, et ta tegi haiget ja põhjustas nii palju valu. See on kahju, mida ei saa kuidagimoodi pisemaks teha. Ja ei ole mingisugust mõtet end välja vabandada. Et nii kaua, kui on soov oma partnerit süüdistada, et sina olid kogu aeg nii väsinud või sinul oli kogu aeg peavalu või sul oli ju kogu aeg nii palju tegemist, et nii kaua paar lahenduse poole ei liigu. Et kui on tahtmine partnerile etteheiteid teha, et just nimelt tema käitumise tõttu vaat ma ei saanudki teistmoodi teha, no siis ei ole suhtes mingisugust lootust ja et sina tõukasid mind kõrvadest nüüd seda, keda peteti. Teda aitab, kui ta ei ole oma hingehaavaga üksinda. Nii et siit üks nõuanne. Kui see on sinuga juhtunud, siis ümbritseda ennast inimestega, kes sinust hoolivad. Kui tugiisikuid ei ole, siis on väga raske august välja saada. Petetutel on tihti soov sellest mitte rääkida. Sellepärast, et häbitunne nisu isegi oma kõige lähematele inimestele ei julgeta seda otsekohe rääkida. Mul tuleb ka ette mitmetelt oma klientidelt tegelikult, et nad ütlevad, kui kõrvalsuhtele järgnevalt on partner ära läinud siis nendel on selline tunne, et oleks olnud isegi kergem, kui partner oleks ära surnud. Aga mitte ära läinud, sest et kui oleks ära surnud, oleks lein, aga nüüd, kui ta läks ära, on lein, aga sellega koos ka nii suur häbi, millega inimene ei tule toime. Just kolmas nõuanne on midagi avameelseid vestlusi. Ei ole vaja mängida detektiivi ja uurida, et kus kohas te olite, mida te tegite mitu korda, millises asendis see hoopiski suurendab hingevalu ja see üldse ei aita edasi liikuda. Nii et arutada tuleks ikkagi sisulisi küsimusi, et küsige kõike seda, mis aitab mõista seda, et miks see juhtus. Et mida see, mis juhtus, ütleb meie suhte kohta. Mida see uus suhe sinu jaoks tähendab? Millal sa said tunda temaga koos olles? Mida sa ei ole saanud kogeda minuga koos olles? Et mis oli siis selles nii erilist ja sinu jaoks olulist? Kui sa koju tulid ja minuga koos olid, mis sa siis tundsid ja mis on väga-väga tähtis arutlusteema, mis on meie suhtes väärtuslik ja kas see väärtuslik on veel alles või kas me usume, et me suudame seda väärtust ühiselt luua? Ja tõepoolest, väga palju on neid paare, kes läbi kriisi ja läbi valu teineteisest ka seksuaalselt uuesti leiavad. Nii et toast võib uus leek tõusta. Ja terapeudina, ma olen jälginud ühte väga huvitavat nähtust ja ma olen sellele pannud nimeks fööniks. Sest fööniks on ju teadagi lind, kes tõuseb toast. Et kui pikaaegses suhtes selgub see, et üks partneritest ei olnud truu, et tal on kõrvalsuhe siis elavneb ka partnerite endi sekselu. Isegi siis, kui aastaid ei ole kirge olnud, haaravate inimesed teineteise järgi ja naudivad seda ühist seksi. Hingehaav on värske, valu on suur, aga seks on suurepärane. Eelmises saates me rääkisime sellest, et Eerose jaoks on vaja emotsiooni ja et just nimelt siis saab kirt toitu. Ja see ei ole alati rõõm, mis kirge toidab. Et see võib olla ka viha ja valu, mis kirge sütitab. Näiteid on palju, ma arvan, et sinu terapeudi Praxisest ka üks paar peaaegu 20 aastat olid nad abielus olnud, nendel oli viis last ja igati kena elujärg ja elu kulgeski rahulikult, kuni selgus, et mehel on teises linnas kõrvalsuhe ja seal sünnib kohe laps. Ja suhe läkski kriisi. Ja need pikad öised jutuajamised, mida abielurahvas siis tegi, need lõppesid tavaliselt ikka kirgliku seksiga. Ja nende suhe väljuski kriisist ja nad ise tunnistasid, et, et nad mõlemad ja nende suhe, kaan palju tugevamad ja, ja palju küpsenud. Ja naine ütles kuldsed sõnad, ma soovisin väga andestada, aga ma tundsin kogu aeg, et ma ei saa teda enam usaldada. Ja nii see oli sinnamaani, kuni ma sain aru, et usaldamine on otsustus. Mees ei suuda mulle mitte iialgi tõestada seda, et ta on usaldamist väärt. Et ma ise pean otsustama, et ma usaldan ja vot see oli pöördepunkt selles suhtekriisis. Me ei taha ju siin kindlasti inimestele praegu öelda seda, et kõrvalsuhe teeb alati suhte paremaks aga suhe võib minna paremaks pärast seda, kui inimesed on selle läbi arutanud, et mismoodi see kõrvalsuhe juhtus, ehk siis kõik see, mida sa rääkisid, et see töö, mis tehakse pärast võid teha selle suhte paremaks ja tõsta selle uuele tasandile. Nii kastan Roonettino, jood ja nahkilmadega. Naeratus kui kevadtuul su hääle kõla, suvi, loomi, sul väestatud toe. Kas kõrvalsuhe lõpetab pikaajalise suhte, kes saavad ja ega siis fööniks tuhast või puusleid tulla, see alati ei toimi tihti. Uus kiindumus on tugevam ja see pikk suhe lõpeb ära. Mida võiks soovitada sarimonogaamidele suhte lõpetamise tseremooniat? Olgu suhe pikk või olgu lühike, igas suhtes on väärtusi, mida hinnata. Ja miks minna lahku vihaga ja valuga ja, ja tõmmata kriips peale kõikidele nendele aastatele, mis koos oldi. Et kui sa seda teed, siis sa tõmbad kriipsu peale ka osale iseendast. Et miks sa peaksid seda tegema? Seal valisid selle inimese ja pühendusid talle austa omaenda kogemusi ja omaenda elu. Et väärtusta seda, mida tema sulle andis ja mida ta sulle tähendas, siis jääb sulle alles sinu enda elu ja sinu endaväärikust. Ja me oleme sellest pereterapeutide seas ju päris palju rääkinud, et peaks hakkama pakkuma seda suhte lõpetamise rituaali, et kus öeldakse üksteisele aitäh koosoldud aja eest väärtustatakse seda, mis on olnud ja lastakse teineteist vabaks ilusti. Ja need on, on olnud vägevad tseremooniad. Tean, me olime mõlemad neid teinud ja et need on tõesti ühed hästi emotsionaalsed. Aga see võimaldab inimestel mitte anda hinnangut, et ma kukkusin läbi. Ai, mulle meeldib see mõte, et suhe on voog ja nii nagu elus kõik asjad liiga hoogsad mõnikord otsa. Ja kui saab otsa, siis ei olegi midagi teha, et mõnikord saab voog otsa ja, ja siis on suhe läbi ja siis võib edasi minna. Justkui on kõrvalsuhe, et kas seda on ilmtingimata alati vaja lõpetada? Paarid lahendavad seda väga erinevalt veendunud Monagaamid, nemad lepivad kokku, et suhtes peab olema ruudus ja punkt, nii et asi ei kuulu üldse edasisele arutamisele ja nii ka omavahel kokku lepitakse. Aga on ka neid paare, kes avavad ennast uutele seksuaalsetele võimalustele, jaga uutele inimestele ja lepitakse kokku uued tingimused ja ja arendataksegi seda oma uut eerust, uut seksuaalset mina. Ja sageli need kokkulepped on väga täpsed, mida suhteväliselt võib teha ja kuskohast see piir jookseb. Ja see avatus ja läbipaistvus, mis selliste kokkulepetega kaasneb, see on tegelikult suhtele kasulik, sest et see suurendab omavahelist usaldust ja fenomeni millestki ju väga palju ei räägita, on see abielutüdimus, mis tuleb paraku varem või hiljem enamikel paaridel. Et mida teha sel ajal, kui tuleb abielutüdimus, mehed ütlevad, et nii see on kindlasti kõrvalsuhe, teised ütlevad oma, elame nüüd tüdimuses ja ongi, et noh, tänasel päeval me ei saa öelda, et on, on üks, on õige ja teine on ilmtingimata vale. Et ilmtingimata õige on elada koos siis, kui ollakse tüdinud. Variante on. Neid. Et ma olen rääkinud ühes eelmises saates paarisuhte hierarhiast, aga täna mul on selline tunne, et võiks sisse tuua paarisuhte arhitektuuri mõiste. Et selle metafoori autor on psühholoog, šarli klaas. Et tavaliselt on heas pikaajalises traditsioonilises suhtes partnerite vahel aken lahti ja kahe partneri privaatsust ülejäänud maailma eest kaitseb sein. Paraku kõrvalsuhte puhul paari arhitektuur muutub, aken partnerite vahel sulgub vähemalt üks paariline varjab oma sisemaailmas toimuvat teise eest, seda me Jüri ja mari loos nägime selgelt. Ja selle partneri ja tema kõrvalsuhtekaaslase vahel avaneb aken. Seda me nägime ka Jüri Elsa vahel. Ja sein paigutub ka ümber, see kerkib nüüd partnerite vahele. Et selle seina taga saaks segamatult oma kõrvalsuhtega sehkendada. Sein kaitseb kõrvalsuhet välja jäetud partneri eest ja välja jäetud partnerid omakorda teadmise eest, mis põhjustaks talle avalikustamise korral ilmselt suurt valu. Kuidas see sein suhetes partnerite vahele siis tuleb? Just nimelt selle avatud akna asemel. Ja selle seina teeb salatsemine. Petja hoiab saladust, et oma paarisuhtepartnereid kaitsta. Tavaliselt aga habe, hoolivus on ju nende suhtes enamasti ikkagi endine ja sees. Salatsemine tuleb kaabest tõugatuna, et ma ei taha sulle teha haiget, sa oled mulle armas. Paraku salatsemine suurendab paarisuhtes partnerite vahelist distantsi. Ja veel partneril, kel on tekkinud kõrvalsuhe, on tavaliselt ühel rohkem, teisel vähem süütunne. Et selle süütundega paremini hakkama saada. Teeb kõrvalsuhtepidaja oma söö tunnete leevendamiseks ühe manöövri. Selles manöövris ta tembeldab süüdlaseks oma paarisuhtepartneri. See pole minu süü, et mul on kõrvalsuhe sellesse enne sinuga ka rääkisime, eks ole, sina partnerale paasa tõukad mind et öelda seda, et meie suhe oli lihtsalt sellises seisus, et mul ei jäänudki midagi muud üle. Ja need negatiivsed võrdlused tulevad siis sellele petjale appi ja nii moodustubki eneseõigustus, sa pole piisavalt seksikas, kui edukas või ei paku mulle turvatunnet, võib-olla rõõmsameelne või sa näägutavad kritiseerid, kaagutavad, kamandad ei aita, ei mõista, ei kuula, ei huvitu. Ja kui sa enne rääkisid avatusest ja läbi paistlusest, siis mingis mõttes tähendabki ju seina lammutamist mis on tekkinud nende partnerite vahele ja uuesti akna avamist partnerite vahel. Aga tuleme nüüd hoopis filosoofilisema teema juurde, et kas monogaamia on üldse vajalik, et kuhu me oleme ühiskonnas jõudnud? Muna kaaniaga? Vanasti oli ju oluline see, et raha ja vara jääks peresse minu veri, minu vara, see peab edasi minema minu järglastele, mitte käopoegadele. Praegu sündivus on ka kontrollitav ja igas eks ei tähenda kohe sellest laps sünnib ja kui laps sünnib, siis on ju väga lihtne kindlaks teha, kes ta isa on. Jah, inimesed otsivad uusi ideid ja avatus ja läbipaistvus on küll ühiskondlik-poliitiline termin, aga see sobib väga hästi ka paarisuhtesse mitte petta ja varjata, vaid arutada omavahel sõlmida mõistlikke kokkuleppeid. Selge see, et partneritel ei ole ühesugused vajadused. Mõni vajab palju rohkem turvalist agaapetega, mõni palju rohkem kirglikku eerust ja need paarid, kes katsetavad teistmoodi suhteid. Nemad otsivad võimalusi, et kuidas mõlemad saaksid oma vajadusi rahuldada ka siis, kui need vajadused on erinevad. Filosoof Aaron Ben seier ütleb, et romantiline ideoloogia suhetes on ohtlik. No mida ta sellega mõtleb? See romantiline suhte stsenaarium loob piiratud maailma ja piirangud tekitavad alati soovi ahelatest vabaks saada. Me oleme oma kultuuris ümbritsetud lauludest, kunstist, filmidest, et mis kõik annavad seda romantilisi armastuse müüti ja, ja see müüt ütleb nii. Tõeline armastus ületab kõik takistused, mis iganes elus ka juhtub, tõeline armastus peab vastu pidama. Ja armastus kestab igavesti. Aga see ei lähe tegelikkusega kokku. Ja Aaron, Ben seier teeb vahet kahe suhtemudeli vahel. Ja. Mulle tundub, et see vahetegemine on väga arukas sest need mõlemad mudelid võivad olla pühendunud armastussuhte aluseks. Mudeli üks ütleb nii, mina pühendun sulle ja ma jätan kõik teised kõrvale. Ma armastan sind minu jaoks oled olemas ainult sina siin, sa rääkisid müüridest ja akendest armastajate vahel ja selles mudelis ongi rõhk välja jätmisel. Ma pühendun ainult sulle, meie vahel on aken, meie suhte ümbermüür. Mudel kaks Ma pühendun sulle, ma näen sinus neid jooni, mis mulle meeldivad. Suhe sinuga on minu jaoks väärtuslik, vot selle mudeli puhul partnerite vaheline aken on olemas, aga müüri ümber ei ole ja mõlemad on okeid. Ühtedele inimestele sobib see üks, kus on müür ümber ja nad on teiste eest suletud. Ja teistele sobib see teine variant, kus seda pole. Ja me ei saa öelda, et üks on õige ja teine male sust. Nii et esimese puhul ma vaatan sind sellest aknast, see on mu ainus aken ja tegelikult ma ei tohigi kuhugi mujale vaadata. Selles mudelis on piirang, eitus, kõrvalejäämine, aga see teadagi toob turvatunnet. Ja teine on vabaduse mudel. Ma vaatan sind sellest aknast ja see vaade meeldib mulle väga. Ma pean väärtuslikuks silma, optimismi ja vaimukust ja ilu ja heatahtlik rikkust, praktilist meelt. See on väga positiivne mudel. See aitab kasvatada just nimelt seda positiivset sidet, seda, mis väärtustele põhineb ja tegelikult mudel kaks teeb võimalikuks ka mitme akna olemasolu. Ja mitu akent korraga lahti. Vot see on polümooria polümooriat, mida see sõna siis tähendab, palju on mitu jaamor, ladina keeles on armastus, niiet Polü Amoristid on mitme inimese armastajad ühe korraga ja seda sõna kasutas esmakordselt üks väga eksootiline neopaganismi harrastav naine, moonid kloori, sel Reinhardt ja aasta oli siis 1990, nii et sellest on juba aega möödas. Ja palju jaamu ristid arvavad, et pühendunud ja pikaajalise suhte jaoks ei ole vaja ühe inimese väljavalimist ja teiste kõrvale jätmist Põlvamaal ja tähendab ühekorraga rohkem kui ühte armastavat seksuaalsuhet. Kusjuures kõik partnerid on neist suhetest teadlikud ja on toimuvaga nõus. See on kokku. Vastutustundeline, mitte monogaamia Põlvamaal ja võib-olla avatud või suletud suletud Põlva Maarja puhul on tegemist ühe kindla grupiga, kus inimesed on üksteisele pühendunud ja sinna inimesi juurde ei võeta. Aga variatsioone on ka muid. On selliseid suhteid, kus räägitakse primaarsest partnerist, kellega koos elatakse, makstakse ühiselt üüri ja siis selle kõrval on sekundaarne partner, kellega siis vahetevahel kokku saadakse. Aga on ka selliseid gruppe, kus mingisugust hierarhiat ei ole. Lihtsalt öeldakse, et meil on intiimvõrgustik. Üheks jupikesi näiteid. Ühe Polüjaamu risti enda intervjuust kahe lapse ema niita, ütles peale 12 aasta pikkuste abielu oma mehele Markile. Mõte sellest, et ma ka järgmised 40 aastat seksin ainult sinuga see teeb mind õnnetuks. Aga ta sai aru, et ta ei usu munugavamiasse, ta ei usu sellesse, et ta saab suletud suhtes õnnelik olla. Nad arutasid asja abikaasaga ja abikaasa Mark oli nõus, et Anita loob seksuaalseid suhteid ka väljapool nende omaenda abielu. Ja selleks, et oma suhet kindlustada, arutasid nad põhjalikult seda, et mis neid kahte seob, et mis nende endi suhtes väärtuslikku on. Ja nii siis Anida asuski kohtuma teiste pull riskidega. Ja ta lõi püsisuhte uue mehega kes on samuti avatud teistele suhetele. Koos nad ei ela, sest mõlemad armastavad omaenda vabadust. Ja Ani, ta tunnistab seda, et mõnikord ja ta tunneb armukadedust näiteks siis, kui ta näeb, et tema uus mees lahkub koos kellegi teise naisega. Anita abielumargiga ei pidanud nendele muutustele vastu. Ta ütleb ise selle kohta, et jah, ma muutusin liiga palju. Nad elavad abikaasaga endiselt ühe katuse all ja kasvatavad koos lapsi. Peavad jõule koos, hoiavad alal kõike seda, mis nende suhetes töötab. Ja nad ise väidavad seda, et nende omavaheline suhtlus on tegelikult parem kui kunagi varem. Et nende lapsed on seetõttu kindlasti palju õnnelikumad, kui nad oleksid lihtsalt oma suhtes püüdnud välja kannatada. Ja teel, mida nii ta ütleb, kui inimesed arvavad, et ma seksin kogu aeg, siis nad eksivad. Mina ajan emotsionaalset ja vaimset sidet inimestega, kellega ma seksuaalse suhte loon. Ja selle loomine võtab aega. Ma olen kindel, et ma ei taha endale rohkem kui kahte, maksimum kolme partnerit. Ja veel üks väga hea võrdlus Anita suust. Traditsiooniline monogaamia suhe on kui suletud õhuklapp. Sa kohtad kedagi ja see on imeline, mis on teie vahel? Te sulgete uksed ja aknad. Et kõike seda haruldast hoida ainult iseendale, aga õhku jääb pikapeale väheks, hapnikku ei ole. Ega Poljuyamoristidel ei ole lihtne, sest et kultuurinormidega vastuvoolu ujumine ei ole lihtne. Ja nii ta räägib oma tulevikust. Kui ma vaatan tulevikku, siis ma ei näe iseennast kaheksakümneaastaselt istumas käsikäes pargipingil koos ühe mehega. Ma kujutlen, et ma olen koos terve grupi inimestega. Sa ei saa kõike ainult ühest romantilisest suhtest. Igaks juhuks ütleme kuulajatele, et me kindlasti siin praegu marinaga ei propageeri polümooriat, aga lihtsalt räägime sellest kui ühest trendist, mis terapeutide praksises on tänasel päeval juba jõudnud. No ma just olin valmis sinu käest seda küsima, et mis sina sellest arvad? Kui mina iseendalt küsin, et kas ma ise olen valmis polühammuulseks suhteks? No ma olen väga selle poolt, et suhetes on ausus ja avatus, aga ma ei ole kindel, et ma tahan suhetesse nii palju panustada, kui polüAmolistid seda teevad. Väga keeruline, suhtevorm, väga keeruline. Need polüAmoristid ise rõhutavad seda, et truudus ja lojaalsus on kaks täitsa erinevat asja. Et truudus tähendab seda, et sa oled seksuaalsuhtes vaid ühe partneriga, lojaalsus tähendab seda, et sa oled aus oma partneri suhtes et hoolid temast, toetad teda ja kui mitu partnerit on, siis see nõuab väga suurt pühendumist sest iga partner peab saama sellist tähelepanu nagu, nagu tema vajab. Sest iga partneri õnn ja rahulolu on tähtsad. Selles mõttes Poluva Moorsel suhtel ja munaga. Sel suhtel on rohkem sarnasusi kui erinevusi sest iga toimiv suhe nõuab pühendumist, aega, energiat, vahet ei ole, mitme inimesega on tegemist. Ja no mida ütleb siis statistika Poluvamooria kohta? USA-s on tehtud uurimus, millest on kirjutatud ajakirjas surnaloff Seksan ärritavalt äppi. See on aastast 2016. USA-s küsitleti ühtekokku peaaegu üheksat tuhandet vallalist inimest ja umbes viiendik 21 protsenti vastas, et nendel on elus olnud perioode, kus nad olid, mitte Monogaansetes suhetes. Ja kõik partnerid olid toimuvast teadlikud ja olid sellega täiesti nõus. Eestis ilmselt uuringuid ei ole, aga Soomes on tehtud üks uuring. Ja selle põhjal pole monogaamia Soomes nii levinud, kui arvatakse, et ligi kolmandikul soomlastel on elus olnud perioode, kus on korraga siis olnud käsil mitu suhet. Neist osa on olnud seotud siis kõrvalsuhetega, aga osa on kokku lepitud tegevus. Nii et kuidas lood Eestis on? Ausalt öeldes ma ei tea. Terapeudina ma tean väga paljusid inimesi, kellel on mitu suhet korraga käsil. Aga ma ei tunne kedagi, kes oleks teadlikult neid polügoon poolseid suhteid loonud. Nii et kui pettus tuleb avalikuks, siis tavaliselt üks ikkagi esitab teisele ultimaatumi, et see tuleb sul ära lõpetada või siis mina enam sinuga ei mängi. Me võrdleme ja me eraldame ja me ehitame müüre. Ja me usume sellisesse ellu, kus on üks jumal ja üks partner, aga elu ei ole nii üheülbaline, elu on mitmekesine ja tervislik. Elu on holistiline. Üks noormees, kellel on suhted kahe naisega ja mõlemad naised on sellest teadlikud, ütles täitsa toredasti. Maailmas on palju rohkem armastust, kui inimesed armastavad paljusid inimesi. Selle asemel, et inimesi lahterdada, võiks armastada kõiki. Minu elus võib ju armastust rohkem olla. Ja temal kindlasti tore, vaat asi on selles, et kuidas need kaks naist sellega hakkama saavad. Aga see on meie tänapäevane elu. Aitäh Sulle, Marina, Paula EBRD, nende intrigeerivate mõtete eest. Järgmises saates võtan luubi alla kärgpered, sest et väga tihti kõrvalsuhtele järgnevalt kärgpered tekivad. Peresaade. Mul on teile head kuulajad, üks tore teada, Annega emadepäeva puhul toimub pere saate avalik lindistus, kuhu kõik huvilised on väga oodatud. Räägime emadusest, kanaemadest ja rongaemadest. Ja saatekülaliseks. Vestluse olen kutsunud jällegi Marina Paula heeberti kes vaatab emasid läbi kolme arheotüübi. Emad kui loojad, emad kui säilitajad ja purustajad. Kuna emadepäeval võiksid emad olla ikka oma lastega, siis teeme selle salvestuse nädal aega varem ehk viiendal mail. Ja Pärnu rannahotellis ei pea, toredad üritused ju alati Tallinnas toimuva. Tulge Pärnusse Eesti ühte kõige ilusamasse hotelli, teeme tunnise salvestuse ja siis teise tunni vastame marinaga küsimustele, millele ma pole jõudnud hooaja jooksul vastata. Joome koos teed, hingame mereõhku ja ajame niisama muhedat juttu. Isad, kutsuge emad välja. Aga need emad, kellel pole parasjagu isa kõrval või kes pole isegi ise veel ema, meil kõigil on oma ema ja oma ema üle tasub mõtiskleda ikka. Rohkem infot leiab teie pere saate kodulehelt. Aitäh sulle, hea kuulaja. Sa kuulasid peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ERR. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.