Tere päevast hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja neli minutit ning rahvateenrite saade tänasel ilusal päikeselisel talvepäeval alustab ning tänased rahva teenrid on Heidit Kaio Eesti ekspressist ning Eesti peksupealinna Pärnu postimehest Margus metsa ära nüüd kohe kallale. Ma nüüd kallale tulen niimoodi, et eks ma ise ise rohkem nagu tallinlane kohaga poolenisti pärnakas, aga sa ütled peksupealinn jah, et vaata, see on meie poliitikud, ütlevad juba seda, ajakirjandus peksab neid nagu halastamatult, et sa ei saa, mitte tänaval, võib peksa saab siis, kui sa oled poliitik ja Pärnus. Ja mis Pärnus nüüd juhtus, juhtus selline asi, et Pärnu otsustas hakata võlgu elama nii, nagu väidetakse, et terve maailm elab ja ja Tallinn elab ja ja nüüd ühel hetkel siis sügisel avastati seda, et, et Pärnu linnal on nii-öelda võlgu või kohustusi kuskil peaaegu et poole miljardi krooni eest. Mis ei ole tegelikult veel nii-öelda võrreldav aasta eelarveaasta eelarve on kuskil üle 800000 aga summa on ikkagi ootamatult väga-väga suur. Ja opositsioon ütles seda, et sisulised pankrot, võlad nii suured. Aga mida siis Keskerakond ja reformierakondlastest linnavalitsus ütleb seda, et meil ei ole üldse võlgu. Ja muidugi sellise terminoloogia väitega tuleb Pärnu Postimehes välja ka Pärnu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja. Aga milles siis see Pärnu nii-öelda väidetav võlakoormus koosneb, milles, millest on see konkreetne number siis kokku pandud? No ta ütleb seda, et see on ikkagi tegemist on ikka investeeringutega ja üle 100 miljoni sellest on linnavalitsus enda uus hoone. Ja sinna lisab nüüd siis selle 100 miljoni juurde seda nii-öelda võlga, aga uue spordihoone ehitus ja valminud on tegelikult ka ju uus raamatukogu. Ühesõnaga tegelikult nii-öelda investeeringud on tehtud nagu päris palju. Aga vaidlus käib selle üle, et noh, kas neid pidin naguniimoodi tegema ja. Nad võivad tagantjärele tänulikud olla, et uisuväljad ei tulnud. See oleks veel paarkümmend miljonit. Seal oli noh, selles natukene pandaga selles suures potis oleks see tilk pipar, nagu poleks midagi hullemaks teinud. Aga mille üle minu meelest nagu käib vaidlus, on see, et vaata, kui linnal ma ütlen Pärnu tänaseid ei ole pankrotis ja tal ei ole ka tähtaja ületanud nii-öelda maksekohustusi, seda küll. Aga nendes suurt laenulepingute puhul ta maksab hetkel alles intressi ja alles aastast kuskil 2011 hakkavad kõik need Need on kohustused ja maksed kumuleeruma, see tähendab, maksed lähevad aasta-aastalt järjest suuremaks. Ja opositsiooni teeb see kindlasti närviliseks, sest kujutage seda, kui järgmistel valimistel juhtub selline asi, et Keskerakond ja Reformierakond võimult kõrvaldatakse, tuleb uuesti ja Res Publica, Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid, kes iganes. Mõni uus poliitiline jõud ja nendel ei olegi enam rahalisest nagu midagi otsustada, võib-olla lähen, ma ei nelja aasta jooksul viie aasta jooksul 10 aasta jooksul mitte, sest nemad peavad hakkama täitma nii-öelda varasema linnavalitsuse kohustusi. Ja linnavalitsus lähtus tõenäoliselt sellest, et majandus kasvab täpselt samamoodi edasi ja ühel hetkel ollakse lihtsalt olukorras, kus, kus kogu aeg nii-öelda tuleb nagu pidevalt raha juurde ja saab, saab, saab edasi investeerida. Tõenäoliselt oli nende kaalutlus sellise igavese edu mudelile baseeruv Ma ei usu, et mitte ainult, sest et nad mõtlesid kindlasti seda, et ükski linnavalitsus ei ole igavene. Aga need linnavalitsuseni populaarsetu, kes lõikavad linte lahti, kes lõpuks ometi realiseerinud pärnakate jaoks selle spordihalli jama pärast tõesti korralikku spordihall ei ole. Ja selline populaarne säsitist raamatukogu lõpuni sa teed spordihalli, sa oled kõvasti investeerinud, inimestel on nähana, see on jõuline poliitiline jõud ikkagist, selliseid otsuseid linnas, linnas langetab aga kohustused jäävad järgmiste linnavalitsuste kanda. Et see on minu meelest nagu suur valik, nii et tänasel hetkel need, kes ütlevad, et Pärnu linn on pankrotis, pankroti, seda ei ole. Need, kes ütlevad, et Pärnu linnal isegi võlgu ei ole, siis sellega ma ei ole nõus, võlg on alati võõra oma. Olgu see siis ka pangast võetud laenu vormis on ikkagi võlg, nii et ärme selle terminoloogia üle üle vaidleb. Ja ma arvan seda, Pärnul tekivad tõsised makseraskused kuskil aastal 2010 2011 2012, kui vaadata tänast majandusmudelit, sellele vastu vaielda on praktiliselt võimatu, aga see linnavalitsus, kes hetkel istub ja kes ilmselt järgmine sügis vahetub, et noh, nemad lõpetavad tõesti veidi roosavates värvides, niiet. Kui me rääkisime siin just praegu Pärnu probleemidest, siis tegelikult me oleme kogu aeg kuulnud seda Tallinna linna läheb ju hästi ja Tallinna linnal on raha piisavalt ja erinevalt riigist saab Tallinna linn kõigega hakkama. Kui nüüd sellel nädalal püüdsin natukene selgust saada, et mis siis Tallinna linnas nagu tegelikult toimumas on, siis avanes üsna õõvastav pilt selle pärast, et tegelikult Tallinna linnal ei ole, ei ole enam enam see seis üleüldse nii hea. Kõigepealt, kui me vaatame laenukoormust, siis 3,1 miljardit jääb tõepoolest nii-öelda selle kehtestatud kriteeriumi raamesse, kus omavalitsuse võlakoorem ei tohi ületada kuutekümmet protsenti omavalitsuse aasta eelarvest ja sellega täidab Tallinn kriteerium, aga kus nüüd tuleb nagunii-öelda probleem sisse. Tallinn on väga palju teinud avaliku ja erasektori koostöös projekte, neid kutsutakse PPP projektideks, kus siis erasektor ehitab oma rahade ja võimaluste piires mingisuguse objekti valmis ja siis linnavalitsus võtab selle justkui nagu rendile ja maksab siis mingisuguse perioodi jooksul selle raha tagasi. Ja kui me nüüd vaatame Peep veeprojektide mahtu Tallinna linnas siis on see 9,4 miljardit krooni. Seega me võime öelda kokku, et siin paariga seda peale on Tallinna linn võtnud juba kohustusi üle 12 miljardi. Jah, me räägime miljarditest miljardit krooni, mis tähendab, et sisuliselt on võetud kohustusi kahe linna eelarve mahus. Ja kui me vaatame nüüd seda, mida tuleb näiteks 2009. aastal kasvõi ainuüksi tagasi maksta, siis PPP-projektide raames on see summa ligi 400 miljonit krooni ja laenu tuleb tagasi maksta kuskil 330 miljonit krooni. Ja, ja kahjuks peab ütlema, et need summad progresseeruva, sellepärast et et minule teadaolevalt näiteks Raadiku eluruumide üüritulu, mis on kahjuks PPP-projekte sotsiaalkortereid, mis seal ehitati 2009. aastal tuleb maksta 17 miljonit krooni tagasi ja 2012. aastal juba 121 miljonit krooni, seega on see summa märkimisväärselt kasvanud. Seega siis Tallinna linna? See rahaline seis ei paista enam üleüldse nii hea, nii et me võime tegelikult öelda, et ei maksa siis imestada, et Tallinna linnapea ongi ühel hetkel sunnitud tulema avalikkuse ette küsimusega, et kas te tahate siis kultuurikatelt või tahate te. Linnateatrit noh, me tahame kõike, aga võib-olla võimalus siin pannakse hetkel nagu valiku, et aga võib-olla ei ole raha kummagi jaoks Jah, ma tunnistan, et mina väga ei julge praegu ta kummagi linna linna nagu tuleviku musta tuleviku suhtes, sest ma mäletan iseennast kirjutamas artikleid umbes aastal 2002 selles, kuidas Tallinna linna eelarve vajub kohe põhja ja kuidas nad võtavad käibelaenu selleks, et maksta, maksta investeeringu laenu tagasi ja paganad on kogu aeg kuidagi välja surfanud sellest, tõsi. Noh, kui nüüd mõelda seda, et, et, et tõesti, et, et kui ma kirjutasin 2002 nendest artiklitest ja sinna tuli otsa kena majandustõus, mis, mis ka kõige uljamad investeeringud tegelikult aitas kinniga siis siis tõesti see, mida me nüüd edasi hakkame nägema, et see majanduse poole pealt, et see, see on küsimärgiga ja see sul praegu tõusma? Ei praegu ma küll ei näe, et ma nüüd sõltub, et kas need on, kas need on kroonilaenud vaja neurolaevandlikud, konkrooni laenud, et siis võiks nagu devalveerimis soovida kroonile siis oleks lihtsam edasi minna. Aga Heidi ütles väga ilusa terminiga tegelikult kuidagi, nad on sellest asjast välja surfanud kogu aega, aga terve. Aga samas põhjenduse, ka majandus on viimastel aastatel soliidselt kasvanud ja see on aidanud välja pluss siis liitumine Euroopa Liiduga, millele muuseas näiteks Keskerakonna kongressil hääletati vastu leiti, et see ei ole kasulik. Samas me võime tõepoolest öelda, et tänu Euroopa liidule on siia ikkagi märkimisväärset raha sisse voolanud ja on tõesti väga palju asju ära tehtud. Ja ma arvan, selles praeguses majandusolukorras, kui me peame tänama seda, et me oleme Euroopa Liidu liikmed, erinevalt Islandist näiteks. No maailma rahandus ja majandusanalüütikud on ainult seda, et tegelikult viimase 10 aasta jooksul on kogu maailma majandus väga edukalt nii-öelda väljas surfanud lühilaine alt, mis on tulemas, aga nagu surfaritega liiga majandusega, ühel hetkel juhtub, et see laine käib lihtsalt üle ja sa kukud ja midagi ei ole teha ja käid korra vee alt välja ja heal juhul siis saad uuesti mingi aja pärast nagu hingata. Et noh, maailma majanduses ikkagi enam ei. Enam ei väida keegi, et seekordne selle laine nagu välja suudame surfata, see laine tuleb peale, ta on juba tulnud. Aga mina millegipärast arvan, et kui me riigi puhul räägime siin sellest, et kuidas riik on nii-öelda planeerinud oma lähiaastate tulusid ja kulusid ja, ja on ilmselgelt nagu tahtnud liiga palju kulutada, kuigi on näha, et majandusse enam mitte ei kasva, vaid kahaneb siis mulle tundub, et meie omavalitsus, Tal ei ole see olukord veel päris hästi kohale jõudnud, et nemad alles hakkavad selle probleemiga tegelema, et nad on ka nii-öelda kas mingisuguseid pooleaastase või aastases viivises ja ja kui nüüd nendele nagu see reaalsus ikkagi nagu selgeks saada, et majandus ei kasvagi enam ei kasva tõenäoliselt võib-olla siin paari aasta jooksul, nii nagu prognoosid ütlevad ja ja kui ta siis edaspidi kasvama hakkab, siis sellist tõusu, nagu me siin nägime aastal 2005 ja 2006 2007 tõenäoliselt et võib-olla lähema kümnendi jooksul võib-olla ei näe. Kuigi tahaks olla optimist ja öelda, et võib-olla majandus ikkagi kosub kiiremini, aga, aga, aga mingit lootust majanduse kiireks paranemiseks küll ei ole, seda enam, et analüütikud räägivad sellest, et usalduse taastamine finantssektoris on, on kõige keerulisem üleüldse. Omavalitsuste poole pealt ma tahaks küll väga kaasa rääkida selles mõttes, et, et ta tallinnas tõid näiteks, missugused kohustused on ees ootamas ja ja ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et Tallinnal on juba praegu väga olulised kohustused. Mis, mis seisnevad sotsiaaltoetustest, mille sisu on jagada peo kätte inimestele raha, et Tallinn on ju see omavalitsus, kus kus inimesed saavad sünnitoetust 5000 krooni, ranitsatoetust 5000 krooni, iga aasta saavad pensionärid 500 krooni maid. Jätame järgmisest aastast on otsustatud, et pensionärile antakse juba 1000 EEKi vat oled ajast maha jäänud. Ei no vaata 1000 krooni puhtalt kätte, eks ole, siis on laste sünnipäeva toetust 1000 krooni, et see, see on, see on sellised väga-väga kahtlased, ütleme püsikulud mille tulemuslikkus on, on väga raskesti mõõdetav, see on, et mida nad siis täpselt toetavad või mida need täpselt need need toetused annavad, aga need on selgelt väga olulised kulude linna eelarves. Et mind, mind huvitab see, et kui kaua nagu liin suudab nendega vastu panna olukorras, kus ma tean, et, et näiteks lasteaedade ja koolide eelarved, investeeringud on külmutatud juba ammu juba juba selgelt enne enne suve oli selge, et, et see aasta tuleb investeeringute suhtes väga, väga jahe ja järgmine aasta suisa külm. Et linn teeb selliseid, ütleme valimisotsuseid. Tegelikult peaks ajakirjandusel kindlasti olema huviga tegeleda kõikide teiste omavalitsustega, uurida, milline nende rahaline seis on ja, ja kas kas ka nemad on ennast täpselt samamoodi lõhki laenanud. Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva kahjuks jääb küll natukene nii-öelda nagu sellest sellest laiemast meedia huvist eemale, kuigi meie siin vikerraadios püüame iga nädal Narvast paar paar uudislõiku inimesteni on täitsa Narva elujõulise inimeste, et jõuaks rohkemate inimesteni. Et sedamööda, kuidas kaitsepolitsei huvi laienenud mööda Eestit Ka ajakirjanduse huvi sega linnal tasuks kuigi tõsiselt, linnadel tasuks ikkagi tõsiselt mõelda, kuidas nüüd hakkama saada ja tõenäoliselt tuleb ka neil kriisiplaane koostama hakata, mis ei tähenda, et riik oma kriisiplaanidega väga hästi hakkama saanud. Kui me vaatame, mis praegu toimub, siis siis olgem ausad, riik läheb järgmisele aastale vastu siiski üsna ebaselge positsiooniga ja mina ei olegi aru saanud, et kas nüüd valitsuskoalitsioon on, on siis võtnud vastu otsuse, et riigikogusse minnakse kärbitud eelarvega või mitte või hakatakse kohe järgmise aasta alguses tegema negatiivset lisaeelarvet, et ma olen kuulnud musta kõige mustemaid stsenaariume ja järjest rohkem räägitakse sellest, et käesoleva aasta neljanda kvartali majanduslangus võib tulla kuni viis protsenti ja sellest lähtuvalt võib ka järgmise aasta majanduslangus olla kindlasti suurem kui praegu prognoositud seal kaks koma millegagi protsenti, vaid ta võib seal kusagil nelja ja viie vahel olla. Ütleme tuleviku kohta ei oska midagi öelda, aga, aga ma mäletan seda, mismoodi kevadel oli sellesama laua taga juttu, et kas, kas riigieelarvet tehes peaks võtma kasutusele riigi reservid, sest tookord oli just Eesti üks juhtivaid finantsanalüütikuid Indrek Neivelt selle mõttega välja tulnud. Ja, ja ma mäletan, et, et tema seisukoht oli see, et peaks võtma kasutusele ja, ja mul on praegu tunne, et jumal tänatud. Et siiski need, et need reservid on siiski veel reservis. Muuseas, eelmisel nädalal käisid Eesti ajakirjanikud lõunat söömas Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega ja Siim Kallas märkis seal üsna tabavalt. Ökonomistid kohta, et ökonomistid on täppisteadlased. Nad ütlevad kõigepealt, kuidas majanduses asjad peavad peavad sujuma ja minema ja siis pärast nad põhjendavad, miks niimoodi ei läinud? Läheme Pärnust pisut lõuna poole, sest tundub, et sealne olukord on veelgi hullem ja Läti riik tähistas sellel nädalal oma üheksakümnendat sünnipäeva. Ja meie rahvusringhäälingu uudistesaates aktuaalne kaamera avanes sellel uudistesaates aktuaalne kaamera avanes siis sellel päeval üsna groteskne pilt kus siis kolleeg Norra Ragnar Kond soluudi taustale rääkis. Pisut küll pidupäevast, aga peaasjalikult jäi kõlama ikkagi Läti probleemid ja need probleemid on ikkagi ikkagi päris tõsiselt, sellepärast et Läti valitsuse liikmed on juba tegelikult vihjanud, et, et nad võivad vajadusel pöörduda abi saamiseks, on rahvusvahelise valuutafondi ja Euroopa liidu poole. Ja peale selle on, on tegelikult Lätis väga laialt käivitanud paanika. Kui nii võib öelda ja kardetakse siis Läti lati devalveerimist. Ja ma olen rääkinud ka enda tuttavatega, kes Lätis äri teevad ja nemad ütlevad, et et lätlased ise on sügavalt veendunud, et latt devalveeritakse ja nendel nendega matustel on, on isegi võib-olla kaks põhjust või kaks alust nendest üks on tõesti see, et, et see siseusaldus on seal tõesti väga habras. Et kui inimesed ikka vahetavad oma raha eurode vastu, siis, siis järelikult lati vastu ei ole usaldust. Ja, ja kui nad viivad raha pankadest välja, et inimesed ise seda väga-väga sügavalt usuvad. Ja teine asi on see, et IMF on varem oma praktikas seda seda teed läinud, et andes riigile toetust, on ta nõudnud valuuta devalveerimist, mis on ka loogiline, et viia siis muus raha, hulk tasakaalu sisse tulevad sissetuleva rahaga. Et selles mõttes siin nagu siin nagu alust on. Lootus võiks olla selles, et võib-olla seekord IMF ei nõua seda. Et mis võiks olla põhjus, on see, et, et mulle tundub tõsi, ma olen tavaline ajakirjanik, et et, et see, et selle devalveerimise tulemus võib olla ettearvamatu see ei ole enam ühe riigi probleem, et siit võib, siit võib vallanduda selline doominoefekt, mille, mille mõju on ettearvamatu, et tõsi, et see tundub nagu, et, et on tegemist ühe väikese majandusega tegelikult me oleme kõik juba ühe ühe suure sellise toru otsas on ju, kus, kus selle läbivool toimub või siis me oleme kõik ühe supikatla sees, et selle, et selliste nagu üsna üsnagi oluliste muudatuste muudatuste mõju on nagu ette, et raske arvata. Aga tõsi, on see jah, et lätlased ise on, on nagu lootuse kaotanud. Aga kas te juhtusite vaatama, kui enesekindel oli eile Läti peaminister balti peaministrite kohtumisel, tema kinnitas täiesti raudselt, et Läti riigil on piisavalt valuutavarusid et Läti lati toetada ja mingit devalveerimist ei tule. Nii et mina ootasin küll natuke teistsugust kõnepruuki ja seisukohta, aga ta oli äärmiselt enesekindel. Kuigi ega see enesekindlus, nagu elu on näidanud, ei tähenda seda ka, et väga enesekindlat väljaütlemised kipuvad siiski väga lühikese ajaga. Margus Titanic sõitis ka pilkases pimeduses 22 sõlme tunnis. Et asja tahaks küll, et vaata seda, balti riike nähakse suured pikad toruna ja viimaste nädalate jooksul on alates Ameerikast euroopani olnud meie suhtes selline hästi pessimistlik, ühte nägenem nägemust ütleme Leedust kuni Eestini välja, et kas Balti riigid ongi nagu üks suur pikk ühendatud toru. Et tegelikult see niimoodi ei ole ja selle turul on nii-öelda täiesti veekindlad vaheseinad vahel. Nii et selle Läti lati kukkumine ei tähenda seda, et Eesti kroon võiks ka kuidagi kukkuda. Et kuigi meil on teatud majandussidemed olemas, on need suhteliselt ikkagi väikesed kogu majandust arvestades. Paraku olen ma viimasel ajal kohanud eestlast juurest teatud sellist kahjurõõmu. Et kui te vaatate ajakirjandust, siis viimastel nädalatel on Riia lennujaam teinud väga suurt reklaamikampaaniat ja ja sellised tekst on muidugi hea humoorikas, seal, seal on see, et kuigi meil ei ole ühtegi saart. Lätlastel, aga meil on ikkagi balti riikide suurim lennujaam, noh, see on sellise eestlaste haava peale eriti kanges kange sool nagu ja eestlased natukene tunnevad kahjurõõmu selle üle, et noh, et, et paraselt, lätlastele halvasti läheb. Samas ei saa öelda, et lätlaste Air Baltic kul läheks kuidagi kehvemini kui meie Estonian Airil. No tal läheb ikka paremini. Aga, aga me arvasime, Parex Pangal läheb väga hästi. Ütleme niimoodi, et osad Eesti ärimehed olid ikkagi väga kurvad selle nende Lätis, nii suur ja võimas pank ja meie oleme kõik oma kaardid rootslastel nagu maha mänginud. Et võib-olla on selle Riia lennujaamaga täpselt sama lugu, et me jagame, kirjutan siin hetkel Estonian Airist, aga võib-olla on lätlaste reklaamikampaania taga see viimane hingetõmme nii-öelda, et kõri tegelikult on köis nende kõri ümber ka. Sest et kui natuke seda vaadata, seda siis, no mille arvelt tegelikult ikka nii meeletu kasv Läti lennujaamas tulnud on, et kas see ei ole midagi sarnast nagu Tallinkiga, et kõik paistab nagu kaugetel, väga kena, aga veel üks väike krõks ja ongi pankrotikaart laual, nii et. Me ei tea, aga ma arvan, et, et see on natuke vale, et ma tahaks öelda, et ärme olen lätlaste üle üle nii-öelda. Me olime kadedad veel eelmisel aastal, kui lätlaste majanduskasv oli suurem kui eestlaste oma ja Riia linn arenes kiiremini kui Tallinna linde. Me jälgisime lätlasi päris hästi ja ja kui mitmete, ütleme, Coca-Cola tahab siit viia oma tehase välja Lätti jälle Lätina, kas tõesti Riiast saab selle balti riikide pealinn? Aga Ma arvan, et siiski ei tohiks lätlastele halba soovida. Sest et kui see automaatselt kohe Eesti krooni devalveerimist kaasa ei too, siis mõju sellel on kindlasti kind ja see mõju tuleb eeskätt nii-öelda välispankade krediitide välisfondide suhtumise suhtes. Sest noh, Ameerikast Londonist ka Saksamaalt vaadatakse ikkagi balti riike nagu sedasama ühtse turuna, mis siis, et ise väidame vastu, et seda toru ei ole. Mina, ja nii ma ei ole kohanud neid eestlasi, kes oleksid kahjurõõmsad lätlaste suhtes, pigem pigem on ikkagi, olen ma kohanud sellist väikest muret, et, et, et noh, me, me täpselt ei tea, kuidas see mõjub. Ma tõsi, ma tõsi, olen nõus selle optimismiga, et need Eestis olukord on parem, meil ei ole seda Parex Panka, meil ei ole oma omakapitalil põhinevad pangad, meiega garantiid on, on Skandinaavias meie riigi eel. On. Need on Skandinaavias sellepärast et ma ei ole küll väga kindel, et ühel päeval me ei ole silmitsi olukorraga, kus kus meie suured Rootsi pangad või siis täpsemalt öeldes Rootsi riik läbi nende pankade ütleb, et aga olge hea, nüüd katsuge nagu siinseid hoiuseid kuidagi võib-olla ise ka garanteerida või järele aidata, sellepärast et meie võimalusi hakkab tema ja kas sellisel juhul. Me ei ole tegelikult täiesti uues situatsioonis, kas selline, kas selline, kas selline stsenaarium on võimalik, ma tean, et sellist stsenaariumi kardetakse. On selline, selline võimalus on olemas, aga meil on veel siiski ka see 25 miljardit riigireservi. Et meil on nagu neid Lätil ei ole just nimelt ja meie riigieelarve on tasakaalus siiski, mida Läti või ei ole ja välisvõlg on väga väike, et meil siiski on neid noh, nagu ütleme, et vundament on siiski päris okeilt laotud, et väga-väga hullu ei tohiks olla, aga samas me ikkagi ei tea, kuidas see võimalik, et, et selle, selle Läti, Läti mõjul tuleb meile väike, mingi väike müks, kusagilt tuleb mingi tõmmatakse vaipa alt ära, me ei tea täpselt Aga mina väidan ikka seda, et kui ma vaatan ütleme, viie või 10 aasta perspektiivis, siis selle Läti devalveerimise Läti lati devalveerimise laks ei ole meil nii kibe kui see, et Eestist hakkavad ettevõttete lahkuma tegelikult Lätti. Olgu sedasama seda Coca-Cola viima ostuotsus ja see, et me uskusime ikkagi seda, et noh, Eestis saab nii-öelda kas Baltikumi, võib-olla isegi Põhja-Euroopa kuidagi finants- ja seminaride ja tarkuse Iidee pealinn. Ja kui ka reaalsed sammud hakkavad näitama seda, et tegelikult koondatakse nii et Riiga siis elab see Läti selle lati devalveerida. Haiguse üle. Kaugemas perspektiivis see on meile valus tegelikult kui tegelikult ka kui võtta ka puhtalt kaubandus, siis väga suured maailma moebrändid, siis tegelikult on nende maaletoojad juba lätlased ja nende kauplused asuvad lihtsalt Eestisse ja see näitab seda, et, Et see kibedus ei ole mitte päris Põhjendamata nojah, nüüd ja siis nüüd on siis eestlaste võimalus näidata, et meie oleme need usaldusväärsed, kellel on tugev vundavundament, et valed otsused Aga ta on veel väike võimalus niimoodi näidata maailmale, aga ma kardan, et see kestab ketta kestab aasta kaks, nüüd kaugemas perspektiivis on ikkagi Lätil teatud eelised, mees. Kui sa margustasin enne ütlesid, et me oleks võinud ka nii-öelda regiooni seminari turismi pealinnaks saada, siis mulle tundub, et selle unelma me võime küll arvamust, seda sellepärast, et kui läbi Tallinna lennujaama tulevate lendude arv järjest väheneb ja mis kõige hullem, otselendude arv väheneb, sest mitmed lennufirmad on juba lendamise Tallinnasse lõpetanud ja mis kõige hullema Eesti rahvuslikuks lennukompaniist kutsutud lennukompanii Estonian Air on, on niivõrd tõsistes majanduslikes raskustes, et võib-olla me isegi veel praegu päris hästi ei hooma tegelikult, et milline on, milline on selle firma probleem, et ma isiklikult küll arvan, et kui siin nüüd lähema paari kuu jooksul seda lahendust ei sünni, siis tuleb sellel firmal pillid kotti pakkida, et kuivõrd kuivõrd tõsiseks teie hindate seda stsenaariumit, et Estonian Air lõpetabki oma tegevuse? No ma just vaatasin neid kusagil ajalehe servas oli ta Estonian Airi majandustulemused ja seal on siis näha, et viimased kaks aastat on, on teenitud olulist kahjumit. Aga me näeme, et eelnevatel aastatel on väga, väga, väga väga ilusat kasumit teenitud, mis on olnud oluliselt suurem kui see praegune kahjum. Et siin on nüüd küsimus omanikkused, kas omanik on selle raha välja võtnud, ilmselt on ja laiaks läinud, et, et siin on nagu jah, nagu raske on selliseid pisaraid valada, et, et kui on mingil hetkel raha välja võetud ja see laiaks löödud, siis on küll kahju, aga aga see on nagu nende otsus olnud. Aga mis puudutab muidugi omaniku, siis ka Eesti riik on tegelikult ju 34 protsendiga Estonian Airis omanike ja kui ma viimaste nädalate jooksul olen järginud jälginud neid Eesti riigi poolt Estonian Airi kohta antud sõnumeid, siis mulle küll ei jää muljet, et tegu oleks justkui nagu omanikuga, sellepärast et et see on selline distantsilt vaatamine ja konsulteerimine, et kui nüüd see strateegiline investor, kes on siis nii-öelda 49 protsendiga SAS'is sees või Estonian Airis sees SAS midagi teeb, siis justkui midagi juhtub ja kui nemad midagi ei tee, siis midagi ei juhtu. Vaata, see on tagantjärgi tarkus, aga ma mäletan, et kui see Estonian Airi erastamise skeem nagu paika pandi, siis ega sassi ei ole enamusaktsionäri talongi, sest enamusaktsionäri seisvusest on täpselt kaks protsenti puudu. Et juba tol korral tegi teiste riik, surus ta sellesse vähem aktsionäri seisus, et Eesti riik plussis, väike Cresco investeerimisfirmale on tegelikult selle enamusaktsionäride enamuspakk on tegelikult eestlaste käes. Aga mis nüüd sassi puutub, et me kõik vaatame ikka kuidagi sassi poole jälle, et olles ise 50 protsendi omanikud, et noh, tule ja aita ja anna laenu ja tee kõike siis sassi lendale hoopis palju suuremad mured kaelas, kui see pisike Estonian Air, mina saan austada temast isegi selles mõttes nagu väga hästi aru, ise tahtsite oma kontrollpakki. No olge ise ka nüüd natuke mehed. Cresco Sults. Lihtsalt ei ole nii nõude tuud nõutu näoga kaamerasse ja Margus ei ole nii lihtne, sellepärast et tegelikult on, on see olukord veelgi keerulisem, sellepärast et riigi esindajad on korduvalt kaalunud seda riigi osaluse müüki, aga nagu te olete näinud, et keegi ei taha seda osalust osta ja sellele on väga lihtne põhjus, nimelt on Estonian Air juba muuseas rei kapitaliseeritud 90.-te aastate lõpus ja toonane, kuhu siis suurim osanik, märsk pani siis ettevõttes raha sisse, aga osaluse firmas jäid samaks, aga märsk sai eelisõigused dividendidele, kui need peaksid tulema, ehk siis sisuliselt ta sai nii-öelda nagu dividendid esidividendidele esimese öö õiguse ja kahju ja seda kahjuks, aga kahjuks sellesse lepingusse ei lisatud. Ja, ja nüüd on siis noh, tegelikult olukord, olukord käes, kus siis Riigiaktsia on muutunud nii väheväärtuslik uksed, müügist ei tuleks midagi välja, aga riigi osaluse suurendamisel on seesama sate tegelikult ristijalu sees, sellepärast et kes see ikka tahaks osta, osta mingisugust aktsiat, mille puhul sa juba näed, et tegelikult vaatamata võrdsetele või, või siis vähemalt sarnastel osalustele ega keegi seda keegi selle aktsia pealt kasumit ei saa, võid, et see selle võtab siis nii-öelda teine äripartner ära lihtsalt varasemate lepingute tõttu. Pärast ma millegipärast väga kahtlen, et keegi tahaks seda konkreetset aktsiat osta, ainukene ostja on jah, tõenäoliselt loogilinoste oleks SAS, aga kui sa juba mainisid, et SAS-il on praegu niivõrd keeruline rahaline seis peale selle, et oleks aidata veel Estonian Airi, tuleks raha iseenda eksist, teine probleem, sama seesama siis tuleks aidata veel airBalticut kõiki neid teisi firmasid, regionaalseid lennufirmasid, mis neil on ja nii edasi. Siis noh, ma ei kujuta ette, kes, kes nagu väga tahaks sellisel juhul SAS-i poolt üleüldse siin nagunii-öelda veel mingisuguseid täiendavaid finantseeringuid teha. Seal on, kes selle punnseisu tekitas, selle tekitas Eesti riik erastamisskeemi, pani ju tegelikult teiste riike ette. Erastamise hetkel veel seda ei tehtud, aga aga siis paar aastat hiljem, pärast erastamist, kui avastati, et, et riigil ei ole ikkagi raha, et lennuliiklust arendada selle otsuse siis otsustati, et anname siis veel selle kasumi ka nagu ära, aga miks siis nagu aktsiaid ei müüdud kohe SAS'ile maha, et miks jäeti selline seis mis nüüd praktiliselt nagu muudab, muudab nagu riigi võimalused väga ahtateks? Teine võimalus on muidugi muidugi selline, et saadakse SAS-i juhtidega kokku ja öeldakse, et vaadake, seisund on selline, et kas firma läheb hingusele või me võtame üht koma teist Kooser tahaks midagi ja kustutame nii-öelda selle võib-olla teie eelist dividendide osa ära, sellepärast et majandussituatsioon on nii palju muutunud, et kas te tahate kogu selle asjaga hingusele minna, sealhulgas ise hingusele minna või võetakse koos midagi ette? Mina kindlasti ei ole seda meelt, et, et kui Estonian Air nüüd peaks pankrotti minema, siis, siis las ta läheb pankrotti. Isiklikult arvan, et, et kui see firma peaks kaduma, siis selle turuosa taastamine võtab aega aastaid ja tegelikult see kahju Eesti majandusele on kordades suurem kui, kui siiski otselendude ja lennufirma säilimine. Minu meelest on seesamasugune olukord nagu USA-s, kas kas peaks auto tööstusid toetama või mitte, sellest, et pankasid on vaja toetada, sellest sellest said nagu sai, nagu lai avalikkus väga hästi aru. Nüüd on küsimus sellistes üksikutes sektorites, et kas neid peaks. Mina olin, mina ei võrdleks neid autotööstusega, sest autotööstusega on praegu selline aeg, et, et autodega nagunii keegi enam jah või, või siis keegi ei jõua endale uut autot osta, sellepärast et ka lae pangad ei anna laenu ja nii edasi, aga lennukiga ikkagi lennatakse ja mingil määral turgutab seda nii-öelda siinselt. Turistid. No kui lennuk lennatakse sisse, siis kui siis poleks Estonian Air kahjumis. Aga lähme korraks Sassi juurde ikkagi tagasi, et meie jaoks on väga valus probleem, kas Estonian Air jääb või mitte, et tegelikult on ju kogu Euroopa ja maailma linnu Kaarli küsimus sellest, kas jääb sinna. Ja kui nende omanikud ja juhtkond töötab praegu selle kallal, et kas ennast maha müüa, mida teha, et nemad jääksid maailmakaardile siis nendest ei ole hetkel, nagu ma ütlesin, seda Estonian Airi probleemi lahendamist. Muuseas, kui vaadata veel SAS-i koduleheküljel firma struktuuri, siis on seal üleval firmad, kes kõik kuuluvad SAS-i gruppi ja siis on ühe kasti sees veel Estonian Air, kelle, kelle kohta seda öeldakse, et, et see on nagu nii-öelda nagu meie strateegiline firma, milles SAS-il ei ole enamus niimoodi, et tegelikult noh, kui, kui SAS-i hakatakse üldse päästma mingist otsast mingist otsast uuesti turgutama, siis mulle tundub, et Estonian Air on küll üks kõige viimaseid firmasid kelle kallale asutakse, aga sellel hetkel, kui Estonian Airi kallale asutakse, siis võib-olla juba hiljem Ja noh, selge on see, et initsiatiiv jääb siit tulema Eesti poolt, et SAS-i jaoks on tõesti olulisemad hoopis olulisemad probleemid olemas. Nii et Juhan Parts peaks minema Kopenhaagenisse SAS-i peakorterisse ja rääkima siis Madis Jansoniga isiklikult rääbib, mees, ütleb mees, ütle, mis me teeme nii, et me teeme üldse midagi või ei tee nimelt okei. Aga kui me ei tee, siis tegelikult Eesti riigil koos Crescoga, kes on 51 protsendi aktsiate omanik, tuleks leida kasvõi siis nullhinnaga nendele laksi pakile uus omanik, kes võtab, siis ohustasid kohustuse kohustused endale, aga seda võib öelda tõstjatega Estonian Airi selle aktsiapakil. 50-l protsendil enam hinda ei ole. Mina muidugi Cresco peale eriti suuri lootusi ei paneks, et, et see, kui me siin räägime nii-öelda Crescost, et noh, need on lihtsalt inimesed, kes ühel hetkel panid raha sisse, aga ega nad tõenäoliselt ka rohkem sinna Mida nende käes on olnud nõukogu esimehe koht, kõik need aastad tegelikult see ei otsusta mitte midagi, otsustab ikkagi reaalne osa. Ja ja võimekus, see sellepärast ma pigem olen nagu, nagu kahtlik, noh, me võime muidugi esitada küsimuse, kas lennunduse harion üldsegi kui suutlik, aga tõenäoliselt ta ikkagi on ja ilma selleta ei saa suurt kasumit, tõenäoliselt lennundus ei ole kunagi tootnud ja aga aga noh, samas jälle väga selge lisandväärtus teistele majandusharudele seega lennundus kindlasti maha võtta ei saa. Ma paneks korraks nii-öelda lauale kaks firmat kõrvuti, võtame tall lingi ja Estonian Airi tänaseid ikka tundub, et neid firmasid nagu kõrvutada ei saa, aga lähme aastat 10 tegelikult tagasi Tallink ei olnud oluliselt suurem, ta oli väiksem ettevõte tega Estonian eel, selle puhul kasutati absoluutselt erinevaid arengustrateegiaid. Estonian Airi puhul oleks ka võib-olla täielik erastamine, börsile viimine, neid variante oli väga palju, aga Eesti riiki ja Cresco hoidsid väga paaniliselt oma osalusest kinni lootes, et sellest saab tegelikult tulus äri. Suudad midagi nagu mõjutada. Ja tänasel hetkel on siis ütleme Tallinki ja Estonian Airi mahtude vahe on. Ma ei julge öelda, kas 10 või 20 kordne juba, niiet. Et ma arvan, et see viga sai ikkagi tehtud täiesti erastamise alg alghetk, et seal oleks pidanud kasutama teistsugust mudelit. Jah, aga samas, kui me vaatame nagu millega, millest on Estonian Airi probleemid tingitud, siis tõenäoliselt on seal finantsplaneerimises tehtud vigu ja soov liiga kiiresti laieneda nüüd kahjuks kätte maksnud. Aga öeldakse ka, et lennukipark on sellise väikese turu jaoks sobimatu. Vastupidi, koole võib-olla pidanud Estonian Air olema sama ambitsioonikas Tallink ja püüdma üle võtta nii-öelda Finnair või sassi ennast. Nii et sa oled meiega vestlema. Ma olen selles mõttes optimistlik, et võidavad tegelikult ärimaailmas suured head head ideed, aga minu meelest see ideetusi ja jah jäämine oma nagu pisikese kingsepatöökoja juurde ongi tegelikult see Estonian Airi hoopis kätte maksnud ja see, et ta nüüd on teinud endale suure saneerimisplaani, kus tahavad nii-öelda veel koosseis kokku viia, veel vähemate lennukitega hakkama saada. Estonian Airi kvaliteedi probleem on pigem olnud selles, et neid lennukeid on liiga vähe olnud. Kui part sõidab ühe mootorisse sisse, siis on tegelikult kuu aega on segamini. Et ma ei kujuta ette, kui lennukid on veel poole vähem, siis on need lüngad veelgi. Veelgi suuremat tähendab selline lennukompanii, kes võib-olla hakkab sõitma kolme lennukiga, ei ole üldse. Kas te mäletate, kust sa seda võtad, et kui me räägime Eesti turust ja siin on tehtud arvutasi nii ja naa ja nüüd seal tulede väidavad ja kõik ütlevad, et siia, siia oleks mõistlik lennata väiksemate lennukitega, millel oleks vähem kohti, seega ka väiksem kütusekulu. Ja, ja, ja seeläbi saavutatakse nii-öelda efektiivsus, sellepärast et turg ise on lihtsalt niivõrd väike, siia lendab lihtsalt nii vähe inimesi. Kas sa tead mõnda firmat, mis Eestis on olnud edukas ja on piirdunud ainult Eesti turuga? Need edukad firmad on teinud kõik Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene ja edasi see pole mingi uudis, et Eesti turg väike on. Vaata kunagi tegi üks selline mees, kunagine vormelisõitja Niki Lauda tegi endale ka lennukompanii Austrias nafta pidas vastu, vist, ma ei tea, kas poolteist aastat ja siis oli sunnitud loobuma, tal oli ka umbes kolm lennukit, üks sõitis vahepeal Tallinnasse ka. Et see on tegelikult maailmas ikka ära proovitud mudel, et nii väiksed lennukompaniid ei püsib, Nad tahavad sõita rahvusvahelistel liinidel. Okei. Estonian Air sõita Tallinnast Hiiumaale, Tallinnast Saaremaale, vahel Ruhnu, kui on tegemist sellise pisikese kohaliku lennukompaniiga, kui ta tahab kaasa rääkida maailma või Euroopa või kasvõi balti riikide oma, peaks olema palju ambitsioonikam. Nii et mitte mingil juhul ei ole teinud seda viga, et on olnud oma investeeringutest liiga julge. Kas mina näiteks seda ei kardaks, et kui Estonian Air ära kaob, et siis selle turuosa taastamine või selle lennugraafiku taastamine võtab nii tükk aega, ma arvan, siin kõma Ryanair ja Easyjet. Miks sa seda väidad, Ryanairi muuseas on kuulutatud välja pilootide sundpuhkusele minek, mille kohta muuseas öeldakse väga-väga tabavalt, et piloodid saadeti aianduspuhkusele kaarde ning väkke. Ja siis on neil põhjust tagasi kutsuda, on koht olemas. Kas Finnair või tema väike tütarfirma oma oma oma lennukitega uuesti, kelle tegevus Sass välja surub? Te olete, te olete liiga optimistlikud, kogu selle lennundus täna aega suhteliselt? Need, kes tahavad lennata ühest kohast teise, siis on siis küll leidub ka neid, kes, kes neid sõidud. Jah, aga nende inimeste taskus peab olema ka raha. Ja kui praegune finantskriis viib inimeste taskust raha välja, Me ei räägi ainult eestlased lendavad, vaid, et me räägime ka siia lennatakse. Ja kui finantskriis viib rahaliselt inimeste taskust välja, siis inimesed lendavad vähem. Ma saan aru, et sinu nägemus on see, et riik peaks sinna nagu mingi süsti tegema, kuna sa kaitse Kui sa ütled, et ei ole inimesi, inimestel ei ole raha, tegelikult siis võiks ju selle ukse kohe kinni panna. Tahan öelda, et, et need Rootsi omanikud, kes tõenäoliselt ei kavatse Rootsi ja Taani ja Norra vist on, on, on seal kõik oma osalusega sees, et kui need omanikud ei kavatse nagu midagi teha, et siis võiks ikkagi 10 korda enne kaaluda ja mõelda, et mida, mida võiks selle asjaga nagu ette võtta. Teine asi on see, et nendega tuleks nagu rääkida nagu võrdne võrdsega, sellepärast et olgem ausad, Nende, rootslaste ja taanlaste jaoks on eestlased kogu aeg olnud ühed aborigeenid ja tegelikult kogu see äri ajamine on olnud kogu aeg selline ahned baltlased või, või noh, sisuliselt mõeldakse, mõeldakse eestlaste all mingeid idarahvaid ja, ja see suhtumine on ikkagi üsna alandav, et ma arvan, et praegu on nagu see hetk, kus öelda, et need mehed, et kas teete midagi või ei tee üldse midagi ja tõmbate nagu uttu, aga Egan ega, ega ega siis niimoodi jätkuda ei saa, et, et lihtsalt, et et kuna probleeme on nii palju, et siis nendega lihtsalt ei jõuagi kõigega korraga tegeleda, et see pole ka kellelegi suhtumine. Nagu ma ütlesin, siis minu nägemust mööda peaks, peaks parts sõitma Kopenhaagen tõepoolest Kopenhaagenisse, seal tõepoolest arutama, et, et kas meil, kas, kas on üldse nägemust, et tegelikult on see ju ka väga oluline Eesti riigi jaoks, et et okei, kui me lükkame seda raha sinna sisse, siis mida see teine pool, part, sellist arv, kas, kui see, kui me lükkame raha sisse ja teise poole jaoks on see prügivedu, et upitage, kui viitsite meie sellega ei tegele ja ei kavatsegi edaspidi tegeleda, siis, siis pole sellega Eesti riigil mingit mõtet sinna sinna raha sisse sisse taguda. Et selle teise poole nägemus selgelt on oluline. Aga ma kogu aeg mõtlen seda, et miks, miks Eesti riik otsustas selle nisuosalusele jätta, et kas, kas, kas selles lennukompaniis nähakse mingit strateegilist ettevõtet, kardetakse jälle vene? Need on need artiklid väga hästi arutleda selle üle, nad tahtsid säilitada Eestile olulise ettevõttes kontrolliõigust ja see oligi see põhjus, see kartlikusse firma maha maha maha müüa. Aga. Mina ja siis ja siis anti ikkagi kogu kontroll nagu teiste kätte ära lihtsalt see ei hilisemate, lepi. Ma ei mäleta seda detaili, aga seal seal oligi, kuid selle kuidagi ajutiselt antud nii-öelda see ei olnud, mitte ei muutnud ettevõtte aktsionäride omavahelist vahekorda, siis oleks võinud kohe nii-öelda skandinaavlastega osa aktsiapakist müüa. Aga mõtlen, et Partsil oleks mõtet Kopenhaagenisse sõita siis, kui Eesti riigil oleks oma seisukoht või omaettepanek neile. Aga minu meelest ongi meie häda see, et meil ei olegi nagu seda ettepanekut ja kui me hakkaks seda arutama kuskil valitsuse tasandil, rääkimata riigikogust, kelle kompetentsis see vist ei kuulu. Aga siin ma maandume jälle tüüpilise isa, Isamaa, Res Publica Liit Reformierakonna vastuseisule, sellepärast kohtumise, kui püüaksin nagu isegi midagi teha, siis ükskõik, mida ta teeks, põrkub ikkagi Reformierakonna vastuseisule ja, ja nii nagu mina olen kuluaarides kuulnud, siis Reformierakonna soov on, on sellest osalusest Estonian Airis vabaneda nii kiiresti kui võimalik. Ja ma ei kujuta ette küll, mis hinnaga, aga sisuliselt noh, arvestades nagu firma hetkeseisu ja, ja, ja võlakoormat, mis pidevalt kasvab ja lennundusturu olukorda, siis me oleme tõenäoliselt silmitsi ühel hetkel olukorraga, kus tuleks osalus lihtsalt nii-öelda tänavale visata, järsku keegi tahab, eks ole. Või osta, kui ma oleksin väga julged investorid eneses kindlad, siis näitaksin Sassilt selle osaluse Eesti riigile tagasi ostma. Aga me peaksime väga täpselt teada, mis me sellega edasi. Ma tahaksin, ma tahaksin tegelikult öelda ainult ühe mõtte siia, et ärme unustame, et selles firmas töötavad ka inimesed ja, ja seal töötavad väga paljud kõrge kvalifikatsiooniga inimesed, kelle koolitamiseks on läinud väga palju raha. Ja kui nüüd, nagu nii-öelda need inimesed panna nii-öelda tänavaid koristama või, või tegelema mingisuguse muu asendustegevusega, kus nad nii-öelda oma kvalifikatsioon ei saa rakendada, siis tõenäoliselt võib-olla tulevikus me oleme silmitsi probleemiga, kus kus ei olegi mingit huvi siin enam siin näiteks Eestis üleüldse mingisuguse lennundusega tegeleda, et hakataksegi tegelema mingi lennuklubiga ja ongi kogu lugu. Aga võib-olla see lennuklubi, millest siin vahepeal on juba räägitud, võib-olla see ongi Eesti-suguse riigi jaoks ainuke alternatiiv, ma ei tea Nojah, et sa mõtled, et, et säilitada nagu lendurite elukutset, et sellepärast hoida, hoida nagu komponent. Olgem ausad, ega otselend otselennud Tallinnast peavad jääma sellepärast, et kuhu otselennud peavad jääma väga paljudesse Euroopa linnadesse, kust tuleb noh, juba teatav arv, teatav arv inimesi siia sellepärast, et, et see on reaalne raha, mis. No aga ma olen kindel, et kui sealt on tulemas rahakotiga inimesed, siis on ka vedajad olemas, et need on alati olemas, milleni siin kassade kassade kohal on kirju see firmade firmade nimekiri, kes lõputus ju siis on konkurents. Miks siis LOT lõpetas, Berliin ei lenda enam ükski firma, vahepeal lendas Estonian Airi ja. Või siis piisavalt vähe reisijaid, et ma nagu see tundub nagu keeruline olevat, et kui ei ole reisijaid, siis hoida üleval lennufirmat, hoida lippu üleval, siis pole midagi teha. Kui ole reisijaid, siis reisijaid, mis meil siis, mis meil nendest lennukitest kütame? Segase nõudlus peabki selle paika panema, ikka nõudlust ei ole, näiteks oletame Londonisse, Tallinnast lennata siis au pärast seda tänulikkust ülal hoida ei ole tõesti mõtet, nii et võib-olla see ongi viga, et seda mingipärane, kui tehtud, tehtud, tehtud on. Jah, ma olen ka, ma olen ka sedasama sama meelt, tõsi muidugi on see, et, et, et ma nüüd ei arva, et peaks lendurite elukutse säilitamise pärast Estonian Airi üleval pidama ka see, et, et et inimesed töötuks jäävaks on tõesti mure tegelikult, et ma tunnistan, et ma ootaksin valitsuselt hoopis hoopis teistsuguseid sõnumeid, et kui me loeme iga päev siin, et töötute hulk tõuseb, 15000 ehitajat tuleb Soomest tagasi. Estonian Airist lastakse inimesi lahti, et ma ootaks testid tegelikult, et kas peaministrilt või või presidendilt, et ühte, ühte sõnumit selle kohta, et inimesed, olge rahulikud, meil on kõik hästi. Et, et päris tõsiselt ootan selle eelarve arutelu juures sellist sõnumit, näiteks selle asemel, et peaminister räägiks, kuidas, kuidas riigikogulaste pered jäävad nälga, kui, kui nende palk ei tõuse 8000 krooni järgmise aasta aprillist. Aga miks sa tahad, et meie valitsuse liikmed, peaminister ja president valetaksid, kui ei ole hästi, kui on näha, et majandus langeb, kui on näha, et peagi oleme silmitsi üle kümneprotsendise töötusega ja nii edasi. No sel juhul ma tahaksin, nad räägiksid, tahaks, vot ma tahan, et nad rääkisid inimestega. Ma tahan, et nad räägiksid sellest, et missugused mõtted, missugused on, mida riik plaanib, kuidas sellega tegeletakse. Ma näen selle asemel, et me tegeleme siin terve selle nädala näiteks riigi tasandil väga teravalt integratsiooni probleemiga, mis võib-olla võib-olla see tohutu malekäik, et tõepoolest, et kui mingi ebastabiilsus saabub, siis on, on just need muulased need, kes kõige rahutumaks muutuma ja me praegu juba tegeleme nendega ette, võimalik. Aga, aga mulle tundub, et ka praegu oleks vaja ütleme, tavalisele eestlasele ühte sõnumit, ühte pöördumist ja, ja jagamist nagu seda seda riigipoolset nägemust, et kuidas, kuidas me nagu edasi liigume. Muuseas. Seal on kõige parem sõnumeid noh, oodata või lihtlihtne rahvale edastada. Siis kui valimised tulemas on, mis sõnumit? Mul oli praegu anda nii, et eile siin teile siin kohe vastuargument, mis puudutab Estonian Airi, kust te võtate, et reisijaid ei ole sagedase lendajana ütleks, et kõik lennud on täis, isegi Riia lend on täis inimesi, nii kirjutab siis raadiokuulaja Hela. No vot, mis on ju ainult miks, miks äri ei õitse. Kuhu raha läheb? Ja mina olen Estonian Airiga, sõitsid viimased korrad ja alles alles käisin ka Egib Egiptuses, Iisraelis ja sinna viis ka Estonian Airi saarte reis täiesti täis müüdud. Korralik teenindamine ajakavast peeti kenasti kinni, tegelikult ei olnud reisijana absoluutselt mitte midagi sellele ette heita. Sama sama saatus on siin. Stjuardessid kenad naeratused ja. Kui Heidit ütlesin, et meil tuleks edastada sõnum, et millises seisus Eesti majandus Eesti riiki ikkagi on, siis. On ju püütud siin pakkuda välja erinevaid majanduspoliitilisi, teese ja arengusuundi. Edgar Savisaarelt tuli välja raamat majanduspoliitika, kus ta ütleb, et riik peaks rohkem majanduses osalema. Ta peaks, ta peaks Ma nii-öelda võib-olla mõne valdkonna üle kontrolli ja seeläbi rasketel aegadel on just riik see puhver, kes suudaks nii-öelda majandusele Riigi osalusest me siin just rääkisime Estonian Airi puhul ja siis tulevad ka meelde Eesti raudtee kohe selle riigi osalusega, et need on sellised pika pikema aja nägemused, põhimõttelised alustalad, mille loomulikult väga-väga lahe, et neid, neid sõnumeid jagatakse. Aga Prantsusmaal on näide, kuidas turgutati sealset suurt masinatootjad Alstomi ja väga hästi ja läks väga hästi, pärast õõnestati õnnestus firma suure kasuga maha müüa, nii et et ei ole ainult nii, et riik on riik, on halb peremees, kuigi konkreetselt nagu Estonian Airi aktsiatega käitudes riik ei ole just kõige kõige targemalt toiminud ja seda siis juba tegelikult peaaegu 10 aastat tagasi tehtud otsuste pärast. Aga ikkagi. Meil on tulnud mitu korda seal Ameerika autotööstuse näite, ütleme General Motors ja Ford ja Chrysler on tõesti raskes seisus ja algselt oli tõesti tunne, et neile pimesi antakse need nõutud miljardit mälu järgi vist 50 miljardit oli see miinimumsumma, mida natuke väga kiiresti juba vajasid siis no analüütikud on ikkagi otseselt, ega Ameerika autotööstus ei ole tegelikult käitunud, et viimase viie aasta jooksul väga mõistlikult. Ja nemad on Ta pillanud raha arendustesse, nad on, nende autod on äärmiselt kallid, keskkonda saastavat, kütust üleliia tarbivad liialt suured, see, et Ameerika autoturule sisenevad tegelikult praegu üha jõulisemalt jaapani väiksemad ka Euroopa väiksemad ökonoomse uue põlvkonna autod ja Ameerika, las Julgega julgelt edasi oma Hummereid, et väga suuri Kädi läkke ja mida edasi. Ja nüüd ühel hetkel nendel autodel nagu turgu ei ole Ameerikas endas Eestis veel mingil määral määral on nendel suurtel Ameerika autodele. Et nüüd nõutakse ikkagi autotööstuselt ka plaani, et me võime küll 150 miljardit teil anda, aga olge head, näidake mulle ette, kuhu suunaste areneb. Kui te lihtsalt jätkate nende suurte hiidlaevade tootmist, siis see ei ole enam muutunud majanduskeskkonnas üldse mitte kõige mõistlikum samm. Ja ka autotööstuse ja selgub, et tegelikult neid kaarte ei ole. Ja Ameerika autotööstus peaks tegelikult ka väga-väga palju muutuma, sealt tuleks panna kinni võib-olla kummerite tootmine üldse vaadata välja kogu mudelite valik, mis on, võib-olla ei olegi üldse kõiki mudeleid tegelikult mõistlik Ameerikas toote ja nii edasi. Sest nagu me teame näiteks ka jaapani autosid, toodetakse hoopis väga palju Euroopas seal, kus tegelikult turgan. Nii et probleeme on palju ja kui me võta seda ega tsivere mootorisse käes on näiteks selline Euroopa tuntud automaat nagu saab mis oli kunagi ju Rootsis ja ta müüdi lihtsalt maha, siis see on peaaegu väga pisikene, kelle küsimus on Saabi tootmine ära lõpetada. Kas see on ameeriklaste küsimus, hoopis rootslaste küsimus? ECE Rootsi riik peaks selle tagasi ostma, et säilitada needsamad töökohad. Nii et see sasipundar on hästi suur ja minu meelest noh, viga on see, et kui tõesti see pimesi nii-öelda see raha talle antakse, needsamad järel. Motors on ju ostnud igasuguseid osalusi jaapani autotööstuses, küll mad vastades mujal, tõsi, nüüd on hakanud nendest järk-järgult nagu nagu loobuma. Nii et nad peavad ise ennast muutma sisemõtet nagu raha on samamoodi ma arvan Estonian Airi puhul, et lihtsalt pimesi riik annaks assoo, et teil on nüüd 300 miljonit puudu, lennukite ostmiseks, pole raha, anname, olge hea, ostke saate sellest august välja, äkki läheb paremini. Muuseas, mis puudutab USA autotööstuse turgutamiseks mõeldud kahtekümmend viit miljardit, siis väga paljud finantseksperdid olid maailmas väga mures, et kui selline samm aset leiab, siis võib see tuua endaga kaasa lumepalli efekti ja, ja kui USA-s oleks selline samm astutud, et siis oleks paraku ka teised riigid pidanud oma autotööstustele happe minema ja see oleks, see oleks võib-olla muutnud oluliselt seda finantsstruktuuri ja võib-olla olekski seejärel Karl Marxi Kapital olnud kõige populaarsem ostetud raamat maailmas viimastel aegadel. 25 miljardit, viimased summad on 50 või isegi isegi rohkem. Aga seda raha ei ole neile veel antud. Ei, me ei tea, kas tehaksegi kuigi tõenäoliselt on Barack Obama mõneti nagu sundviskes, sellepärast et autotööstused on teda valimiste eel kõvasti toetanud. Ta on lubanud, aga ütleme, Obama nõustajad on need mõeldud välja selle, et äkki oleks mõistlik anda see nii-öelda 25 või 50 miljardit ja selline 700 miljardi hulgast, mis selle mõeldud nende pankade finantsasutuste toetuseks, mitte see lisaks. Sest et ega tuleb tunnistada, et Ameerika ühendriikidel hakkab ka raha ots otsa saama. Ja kui Euroopa keskpank ja Jaapan on siin juba aastaid Ameerikat süüdistanud selles, et trükib lihtsalt dollareid juurde, dollarites reaalselt katet ei ole siis ma mul hakkab ka tunduma see, et kui see 700 miljardit nii-öelda tõesti laiali jagatakse pankadele, autotööstusele võib-olla veel 50 miljardit, et kas ei ole tegemist nii-öelda juurde trükitud rahaga, kuigi tänapäeval ei trükita raha juurde, et enam trükipressiga ja paberis vaid 90 protsenti rahast on virtuaalne, nii et et seal on tegelikult küsimus, et kogu sellel Ameerika dollari tugevuses ja, ja selle võimalikest arengustsenaariumidest See on üks raadiokuulaja ütleb, et, et me ei arutle piisavalt tõsiste asjade üle, et peaksime rääkima sellest, kuidas koondatud toime tulevad, mida regionaalreform tegelikult inimesele kaasa toob ja mis saab meie haridusest? Need on väga tõsised teemad, mina olen nendest eriti haridusest, regionaalreformist tahan ma alati rääkida. Aga kahjuks on, mis nendest nii palju räägitud. Jah, soovitan ma lihtsalt, ma arvan, et iga kuu iga kuu on nendel teemadel räägitud ja räägitakse kindlasti ka ka edasi, aga üks raadiokuulaja palus veel rääkida pisut kultuurikatlateemadel, aga enne, kui selle teema juurde jõuame, ma tahaks. Ma tahaks öelda, et minul on jäänud arusaamatuks, et kui nüüd riigieelarve menetlemise käigus tahetakse kultuuriürituste käibemaksu tõsta 18 protsendini, siis kaasnes ju mäletatavasti sellega ka lubadus, et süvakultuuriga tegelevatele üritustele ettevõtjatele mõeldakse välja kompensatsioonimehhanismid. Kas me oleme nendest kompensatsioonimehhanismidest midagi kuulnud, kas üleüldse on sellel teemal? Praegu, kui ka näpud on nii palju vihast, siis, siis minu meelest ei ole küll tänitajat, et kurat, andke raha veel sinna või tänna. Mina olen nõus jah ütlema kohe siis kui ma ütleks, kus see raha nagu tuleb või mille muu arvelt, näidake see koht, kus me kärbime sinna raha juurde. Jah, praegu mul on tunne, et, et me peame kõik vaatama nagu selle pilguga, et kust, kust saaks kokku hoida, et siit siit juurde küsida, nagu patt, olgem ausad. Pigem tuleb nõustuda mõttega nende analüütikutel, kes ütlevad seda, et kätte on jõudnud see hetk, kus me kõik millestki loobuma, olgu see pere tasandil siis uuest külmkapist näiteks tuleb vana veel natukene elus hoida. Aga samamoodi ka ütleme kultuuriinimestele. Et teha, teha pole midagi, et seda tsüklilist majandust meil tegelikult tahtsin. Jah, ja ma võin, ma võin lihtsalt niipalju öelda, et ma olen kõne olnud tegev ka koolitusturul ja ma võin öelda, et viimased paar kuud on olnud sellel turul küll väga vaikne ja tõenäoliselt on koolituskulud küll esimesed mis kokku tõmmanud, mis tõmmatakse kokku, jah, aga ikkagi kultuurikatla teema, kas keegi tahab midagi midagi kultuuriga? Linnavana ju väga tahaks, ma olen linnateatris ka hiljem paari väga head etendust käinud vaatama tõesti tahaks, et need oleks uus, uhke maja ja, ja kultuurikatel ja mis mis iganes, aga kui raha ei ole, kui need perekonnas raha ei ole siis me ei saa lubada endale uut maja, uut autot, kallid sõit. Ja need on ka ühe jaoks raha on, kas sinu arvates vastandamine? Kummagi jaoks ei ole tegelikult raha. No kui linn ütleb, et neil ühe jaoks raha on, nad peavad otsuse tegema, siis, siis tehku ma ma tunnistan, et, et see on väga küüniline viis sellist otsust panna kaalukausile, sest selge on see, et inimestel on lähemad kogemused linnateatriga ja, ja rahvas, üldsus toetab linnapead. Ei toeta ju küsitlusel on kultuurikatel juhtimas. Siis noh, võimalik, et, et siis on odavam muidugi võib-olla siis on kultuurikatla toetavad seda aktiivsemad, aga, aga ma leian, et see on lihtsalt küüniline, viis on seda, seda nagu kaalukausile panna. Ja kui selliseid küsitlusi teha, siis tuleks enne sellest piisavalt palju rääkida ja inimestele tuleb selgeks teha, mis on ühe plussid või miinused, seda ei ole linnavalitsus teinud. Pluss võib kritiseerida seda, et miks linnaküsitlusest koduleheküljelt on kõik selgitav materjal üles riputada üles riputatud Keskerakonna koduleheküljel, aga võib-olla on seda tehtud sellepärast, et promoda nende uut kodulehekülge. Muuseas päris huvitav, nii et tasub vaadata, ma tegin seda nüüd isegi, aga rahvateenrite saade tänaseks lõpetab ja tänased rahva teenrid olid Heidit Kaio, Margus Mets ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa ja lumise laupäeva jätku.