Tervist head kuulajad Eestimaa öös, hingedeaja hämaruses. Minu nimi on Jan Kaus. Loen teile kohe ette mõned luuletused eesti kaasaegsetelt autoritelt. Tuleks muidugi kohe täpsustada mõistet kaasaegne. Olen valinud tekstid, mis on trükiilmavalgust näinud alates aastast 2000. See tundub olevat ka mu väikse valiku ainuke pisut objektiivsem kriteerium. Olen näiteks lähtunud põlvkondlikust või ealisest raamist. Kõik esitamisele tulevad autorid on sündinud eelmise sajandi kas kuuekümnendatel või seitsmekümnendatel. Kohe kõlama hakkavad luuletusi, olen ka suuremalt jaolt varemete lugenud reeglina esinemistel Eesti raamatukogudes või koolides, kuid ka mitmel pool välismaal. See kõik ei tähenda, et varsti kuuldav esindabki katvalt praegust eesti luulet. Ei, selleks on see luule liiga kihiline ja rikas. Väga kergesti võiks koostada valiku autoritelt, kes sisenesid siinsele kirjandusmaastikule ajal, mil täna kõlavate luuletuste autorid sündisid või enamgi polnud veel siia ilma tulnud. Hando Runneli, Mats Traadi, Andres Ehini, Toomas Liivi, Doris Kareva ja teiste oluliste autorite viimaste aastate loomingu põhjal annaks koostada huvitavaid valikuid. Samuti on kohe raadioeetrist kostma hakkavate luuletajate põlvkond palju rikkalikum kuna siinse valiku keskmeks. Kuigi Ta sugugi ainukeseks teemaks tõusis mind ikka jälle kütkestav luulelisi eneseväljenduse sotsiaalne närv. Kaasaegse poeetilise ütlemise otsesemalt või kaudsemalt nähtavat seosed ümbritsevate oludega. Siset kõrvale mõnedki olulised, kuid rohkem ajatut ajataju kandvad autorid nagu Aare pilv, võimatuna samuti noorema nii-öelda värske rõhu väga elav seltskond ja põlvkond. Eelöeldu ei tähenda samas, et sotsiaalse närviga autori suudaks rääkida metafüüsilised või vastupidi. Või et tänaöisest valikust puuduksid mõtlikumad ajastuga, mitte nii otseselt haakuvad hoovused. Seega moodustab kohe kostma hakkav vaid imeväikese osa eesti praegusest luulest. Võib öelda, et tegu on mu isikliku jäämäe veepealse osa tipuga. Muidugi välja arvatud paar mõnda teksti, mis rõhutavad siinse valiku sügavat subjektiivsust. Ometi loodan, et luuletused tekitavad nii mõneski kuulajas äratundmist. Loodetavasti selgineb nii mõnigi küsimus ning nii mõnigi küsimus muutub veelgi keerukamaks. Head kuulamist. Asko Künnap see kõige suurem nõidus. See on õpetus kõige suuremast nõidusest, kes seda valdab, selle päralt on maa ja ilm. Kui kolmandal päeval huntide varjud elutoa aknaisse ulatusid. Ilus sõna, elutuba ja mahajäetud maanteed, ussidena sisisesid. S hakkasin pakkima, pake. See juhtus Reolas. Selline raudteejaam on tõesti olemas. Kui kolmandal päeval tuul tõi raudteelt roostet sealtsamast korjatud maasikatele. Piim kõik rikutud, samas nii ilus, ilus. Hakkasin pakkima, pakke. Kõigepealt varalahkunud venna tuhk. Ja ploomikivist tagavarasilm. Mida tähendab kõigepealt? Kui kolmandal päeval põlenud hekkide igemed Kahel pool raudteed ütlesid Pole suuremat nõidust kui mustad märgid valgel nõidus. Hakkasin pakkima pakke, et minna üle naljaka maa üle, tahan olla linna siis v, et saada see vana aadleri kirjutusmasin, mille Helsingi ülikool seegi on olemas, maha oli kandnud ja tasuta ära tahtis anda. Kolmandal päeval muide, kas sa armastad mind? Kalju Kruusa. Kuid kas on mu kallist raskemeelsust? Me tuba on hele, ses antakse turmtuld. Aken avaneb mustasse, seal palupime. Selline ilme, et inimesed paarkümmend aastat hiljem vaatavad päeva pilti ja ütlevad. Vanasti paistis alati päikene, isegi keset ööd. Ronin aina kõrgemale ja kõrgemale oma elevandiluutornis. Saabub suvi ja troopiline ööpimedus haigutab mulle oma hambapastahingust. Olen torni tipus, alllinnast vaevu paistavad ohutult oranžid ja sinised tuled. Jõgi kui pikk paar sometpükse. Foun oma keharaskusega. Kuid kus on mu kallis raskemeelsus? Kujutletavale rõdupiirdele, mis annab järeleaimamatut asjade käitumises? Kukkuda, on kerge. Tunnen end pigem tabletti lahustumisena veeklaasis. Mainaalsega nagu jojo. Keskööl kihutan oma tulipunases pisikeste rattakestegageer tugitoolis 1999. korruse rõdult pilvitusse pidetusesse. Enesetapjate tipptundukse vahelt on kuulda Charlie Parkerit mängimas nait Indoneesia juhuslikult mängimas, sest ta lihtsalt mängib mu aken. Must ruut. Kuid miks ei ole mu kallist raskemeelsust, miks ilm on nii ilus ja muusika mängib nii ilusasti ja meil on inimesi külas, kes on kõik ka ilusad ja kes ei ole külas, on ka ilusad. Karl Martin Sinijärv. Külm öö käib keset suve ja koriseb. See ongi Eesti. Meil kõigil on siin natukene paha. Soe päev. Miks keset talve, miks siin, miks nüüd? See on ju Eesti, meil kõigil on siin natukene raha ja mõnel meist on ütlemata hea. Ei tea, ei taha jätta ütlemata, mida peab puu taha. Esimene Eesti. Me oleme esimesed Eestis. Maailm tuleb ise, tervitab. Jürgen Rooste. Eesti. Küla. Normaalses külas elab 12 meest, kellest 11 on padujoodikud kellele kohalik saevabrik sageli unustab palka maksta, sest Sorry poisid läks vist meelest, eks. Järgmine kuu jälle vaatame. Pato üks, too karsklane veidrik, vanapoiss, kes kitarriga heleda häälega ilusti Uno Loobi lugusi laulab. Mis värvi on armastus söödavad ja mis värvi on armastus, kui okskil oleks? Vaat tolle valivad naised vallavanemaks. Elo Viiding eraelu erakordne tähtsus. Mees läheb tööle. Vastu tulevad rinnad, kõht, vaimne tervis, sääred, tuharad, sõjakurjategijate ülesostja perekeskuse, uued perspektiivid, kõht. Naine läheb tööle. Vastu tulevad kõht, sääred, kõht, rinnad, tuharad, erapooletus, sääred. Mees tuleb töölt vastu, tulevad rinnad, rinnad, kõht, sääred, tuharad, pööbel. Naine tuleb töölt vastu, tulevad rinnad, ühe teraga mõõk, sääred, tuharad, sääred, kõht. Mees läheb tööle. Vastu tulevad tuharad, rinnad, pension, sääred, tuharad, sääred, suursaadik, eraelu. Erakordne tähtsus. Naine läheb tööle. Vastu tulevad rinnad, rinnad, kõht, tuharad, sääred, sääred, tuharad, intellektuaal ei roll ühiskonnas. Küsitlus. Kas teie arvates on mõtet teha üle aruseid liigutusi, tuharad, rinnad, sääred, kõht. Mees tuleb töölt vastu, tulevad tuharad, tuharad, sääred, kõht, sääred, rinnad, kõht, kõht, maksumaksja, raha, kõht. Naine tuleb töölt vastu, tulevad sääred, tuharad, kõht, rinnad, sotsiaalabi, sääred, sääred, sääred. Mees läheb hauda. Vastu tulevad tuharad, rinnad, priimula sääred, kõht kaks, Vatla politseinik, kõht. Naine läheb hauda. Vastu tulevad mees, sääred. Tuharad, okasrinnad. Mees, kõhn naine. Hauast oma sügavusest tulevad tuharad, rinnad, sääred, kõht, ajakirja monument, toimetajad lähevad hetkeks hingusele. Kui inimene sureb ei muutu sellest midagi. Tänavam tunglemist täis. Kellelegi tööpäev lõppeb. Ta lukustab kontori ukse. Ema viib lasteaiast väikse tütre koju. Tee peal ostavad küpsist. Täna enam ei nuta. Tramm keerab vasakule lihtsalt laskub alla. Kohvikulaual on suhkruterad tehase värava ees, mees küsib teiselt suitsule tuld. Saab tänab, vaikib. Nagu päevast päeva raudtee ülesõidukohal seisva taksojuht vannub omas keeles. Raadio reklaamib kaupa. Aknaklaasile langeb esimene piisk. Taevas on hall. Betoon on hall, asfalt on niiske ja hallrohi ei ole veel tärganud. Rohelises majas on vana naise jalgadel külm. Üksinda teleka ees. Kui inimene sureb, kõik jääb endiseks. See ei saagi teisiti olla. See ei saagi teisiti olla. Et sina seda ei usu? Triin Soomets. Armastusest ei aita. Suvaeva ei valeta kunagi kuskil. See, mis loeb, on su meeles moodustuv muster. Kõik, mida puutub käsi, saab siis mõttejälje, mis jätad liiva, uhub vesi rõõmsalt ja ruttu. Jürgen Rooste milleks on vaja luulet, ma küsin, milleks? Kas luule lepitab meie lahku läinud vanemad tipa-tapa käekestest kinni, ilusti jälle kokku, nii nagu sa alati on läinud, nagu see ikka on käinud linnulaul ja päiksepaiste? Milleks on meile vaja luulet? Kas aitab kuidagi alkoholist loobuda, jumal perse küll, ma ütlesin alkoholist loobuda. Milleks sellest loobuda? See on meie rahvuslik eripära, druiid, maag kõvem kui Welcome to Estonia. Hõlmõõdu Fokin põunio siis lääme paariks juba Hemingway teadis, et igas maailma sadamas on üks eestlane end põhja joonud, end ankruks joonud. Milleks on meil vaja luulet, kui me emad stardivad alko nautidena ühe või sumbuvad ühe meie ja nende vahele jääb lõhe ja antidepressandid ruulivad kastreeritud universumis, milleks on vaja luulet? Kas see kotib kedagi? Kui persetäis idioote kirjutab ilusaid hämaraid sõnu, et sudo poho ärge pidage, sõdu jääb siis keegi tapmata, et raha on paha ja ta on täna sürjaalses super hüper megamarketis käimata, milleks on vaja luulet, kas ta maksab üüri ja käib minu eest tööl ja mõtleb välja, kuidas ma saaks oma naisesse taas armuda, kas ta peletab nälja ja hoiab mind purjus ööl linna pääl ja mil ma olen maas ja löödud ja möödujad ei peatu, kas ta aitab mind? Jalule teisalt. Milleks on vaja eesti riiki? Eesti riik on nagu Krahwomani luule tuulema, jah, tänan, palun aidaa, puhuge mind siit minema ja pangad on nagu klassikute kuldaväärt. Luule ja teadlased nokitsevad Omariimide kallal. Sotsioloog otsib allitereeruvaid sõnu, et udu uuringuisse hinge puhuda. Jah. Ja seks on nagu luule korralikus keppis on kõvasti neljajalgset Trocheust profisporti kirjutatakse eleegilises distihhanis. Ma küsin, milleks, milleks on meile vaja luulet? Ma küsin seda endalt ja sellelt tüübilt, kes tööks peseb autosid ja sellelt ilusalt välismaise kultuuri instituudi tibinalt keskluuletajaid maale toob ja homodele diktorilt ilusas ööklubis neoontulede valgel, ma helistan erootikatelefonile ja lukuabisse ja küsin, milleks on meile vaja? Kuulake, mis on mulle vastavad kuulak ise. See on juba peaaegu luule. See on peaaegu Underi stroofide vääriline. Jah, tõesti, milleks? Indrek Koff. Kurg lõhkus tuuleklaase kuradi kurgu. Ilusaid tuuleklaasi kriimugi ei olnud peal vahatatud poleeritud lõhkus ära kuradi kurg, 1000-ks tüliks tekkeks mitmetuhandese klaasil, koordi kurg, ronin modere, pisi pesases seisan põllul, vahi lolli näoga mööda Minaidega. Aga jätame klaas rahule, kuuled, jäta rahule. Kuradi kurb. Kurb rikkus, tuuleklaasil tuli lõunamaalt siia nagu meelega, nagu nagu kiuste. Lihtsalt tuli rikkus eramu ilusa plaasi silm ka ei pilkunud. Kurb oleks ma Saksamaal Poleks kelleltki püssi laenanud, seal ta üle lendas. Kuradi kurb oleks praegu rahu majas, et olen mitu päeva autotele. Mitu päeva käin jalal? Kuradi kurb, kujutad ette, saad aru, mida see tähendab ju mitu päeva eluisu võtab ära. Ja kui mõni looduskaitse mõni kuradi loodusemees oma õli presendist jopega fotokas kaelas, kummikuid jalas, lollakas looduse mütsid peas. Peaks tulema peax loodusest rääkima. Kurgede kaitsmises, ma veel näitan talle kuradi loomad tuuleklaasi. Ta saab aru. Sellisest asjast saab igaüks aru, igaüks isegi lollakas looduse meele. Ja koos võtame napsi, Theo, kirume sind. Kuradi kurb. Gaas plahvatas täna pomm, vees plahvatas autopomm, sees kukk, kus kokku pilvelõhkuja või kool andmed erinevad. Teed tabas ebatavaliselt tugev torm. Ees on ebatavaliselt külm, eff on ebatavaliselt kuum, kees algasid traditsioonilised rahutused, mis lõppesid verise ilutulestikuga. Kas viibis täna kaose vallas? Iis tegutseb sarisarimõrvareid. Jotis kukkus alla, lennuk, kaaspõles, hotell Ell, pomm, emm, autopomm, restoranis Enn ebaõnnestusid läbirääkimised, hukkunuid kaks. Tapeti minister, atentaat lavastajale, filantroop, vangi, misantroop vabadusse, üleujutus, põleng, u, üleujutus ja põleng v surid kõik bussis olnud lapsed ning väikseks lõpu kergenduseks enne sporti kaksik mees ehitati maailma suurim martsipani televiisoripult. Asko Künnap, see viimane sigaret meeshääl. Ma tahan olla kurb proviisor, kes ise endale seganud mürgi avab akna teha veel see üks, see lubatud viimane sigaret. Aga hommikul randub lae skaut, marssal sooritab harakiri ja saadab soolikat kulleriga aktuaalsesse ettelugemiseks. Ma tahan olla pettunud naist ja tur, kes kodunt lahkudes ei unusta lahti keeramata gaasi tõmbamata tikku. Pronkspulmade. Õhtu lehiseks auks. Naishääl. Aga Ööslas tõusta ookeanilt, vihm Tallinna linnapea tunnistanud üles kõike, las paneb end avalikult põlema ja väsinud ja nukker saatan vabandab kõigis tiivad longus Janii pärastlõunased. Kivisildnik. Mina pean Liivi preemia. Mina saama. Katkendeid. Ülemisi vee ja ansambel Laine üle Bon Aqua v ja ansambel Laine kaks üle Värska v mind ärge austage. Eile nägin ma täna enam ei näe mind, ärge austage. Lumehelbeke tasuta tasuta. Ei, ärge ostke. Nagu viibiks, nagu viibiks tulles või ei tulegi lumehelbeke sinu kostüüm sobib minule. Ma võtaks armastuse kaardi tühjaks ja pärast köidaks ennast musta laega Ühte, oh, õnnetu, tume maa, võimatu kauem taldadega austada. Mu luule, sina oled kui haigekassa kaardiga lind, kui vaktsineeritud kotkas oled sa, sul pole midagi karta ega viga, kindlasti hakkavad ka austama. Nüüd oigavad haledalt seakari ja vaatad üles, kus Valendab mu must lagi ja põlvest põlveni kajab raske su koorem kanda ja austada. Mu viimane laul oli Farmi Gabrielist, kes strippas koos paari jobudega. Mu viimane laul oli muremõtetes ja rahva austuse ees. Ärge küsige mult luuletusi, olen bändimees, ärge küsige mult eksjale varju müüsin varju kirjastajale. Üks valus vale dildo on liikvel aja sees taustagi mehi, kes neid mehi mindrnite. Kui mina olin veel väikene mees, siis oli mul Brežnev rinnasi ja kui mina sirgu siin suuremaks läheks, Brežnev, Mullesingi Brežnevi, Scunzi, Brežnevi viis on see Brežnevi viis, on see Ilus ta ei ole lage eestimaa viljavargad viisid nisu minema. Ilus, ta ei ole madal Toompea kehvalt kaunistatud sibulkupliga. Ei ta ilus ole, ta on täitsa kole. Triin Soomets Sain täna aru, et kõike hoiabki koos küsimise pinge see võbelev joon lille ja mulla, inimese ja inimese olemise ja inimese Gravitatsioon, nälg, iha, usk, viha, valu, igatsus, vananemine, kõik on küsimused, kirjutamine ja lugemine, rääkimine ja vaikimine, samuti. Ainult sellest ei saa ma veel aru kas vastus on sama pidev nagu jõe suubumine merre või otsustav nagu välgutabamus. Asko Künnap kivisisaliku silmad. Kui kuskil on üks hektar vihmametsa kuskil ka bussitäis saksa turiste kui kuskil on küdema suitsusaun, on kuskil kammmõrtsukas koduteel, kel võõrasemad sookailu kaunistama sund ja kelle silmad on kivisisaliku silmad? Ko isa, sinu pintsakus paigatud pintsakus. Mis kahiseb, kui 100 aegluubis sütti Võtiku, sinu pintsakus võiks ehitada terve maailma, mis ilusam. Ühe tõelisem ja paljud viidisen sellest siin. Kui kuskil kõneldakse valgete keeles, on kuskil kamatšeedee juba datliõlis leos. Kui kuskil on kolmas graafikabiennaal on kuskil ka saare täis sunnitöölisi, kes õhtujuttu ootuses laulavad sulle kaasa ja kelle silmad on kivisisaliku silmad. Oh, isa, sinu käekellast looma suurusest käekellast, mis tsiteerib ridu kõige esimesest raamatust selle kella eest võiks pandimajas saada pehme maandumise koos hommikuse mõru õllega. Hasso Krull keset teleka ekraani vilgub punane, kollane ja roheline. Telekas räägib inimkeeli. Ta ennustab meile meie saatust. Kõik hea ja halb on alles tulemas. Ajalugu algab telekast. Veri pritsib lausa põrandale ja lapsi tehakse lausa mäe silme all. Me võime seda kõike näha, aga ei tohi sellest mõtelda. Ei tohi minna telekale kätega kallale, ei tohi teda täis kusta, piinata ega põletada. Ei tohi temalt raha ära võtta ja saata tänavale nälgima. Nii tohib teha ainult inimestega. Jumal, riik ja telekas on pühad. Ühe käis 1995. osa 30000-st uurijast, mis teatas eile sheiki tapnud son, nii on ilmselt kellegi abil välja mõelnud ning teostab mingit salakavalat plaani 11996. osa 30000-st Valeria sapiankalt teadet. Naine aitas Johnil Tšeikyljessaaronile kätte maksta 11990 730000-st. Teades Joan Pierre silma, abielluvad, et jätab tütarlapsele, et seal ma pole liikluse reguleerija, vaid hoopis maanteeametikoristaja 11990 830000-st vaiks lubab silmale enda juurde tagasi tulla 11999. osa 30000-st mäts päästabandžeelikad šiiidi küüsist, kuigi Anžeelad kahtleb 12 tuhandes- osa 30000-st juubeliosa. Chei tapab uurija Smithid. Son tapab tšiki. Enne seda tapnud Bianka tahtis mürgitada zombi eriaga limonaadi joob hoopis Märt, kes oma elu viimastel hetkedel süüdistab kõiges vaiksia tulistab teda, jättes verise revolvri vaikse kõrvale maha, mistõttu surev Raiks tulistab Bianka Charonit ja nende ema suguvõsa mad troonib Bellat, kes on vahepeal surnud. Siis selgub üllatuslikult ja vaatajate soovidele vastu tulles tegu unenäoga, siis ärkab üles. Heidab teoorias, mis siis on ta protsessi enesetapp, lobjaka, kes tahtis mürgitada, saangi eriala, limonaadi joob. Mariel surnud.