Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio saatesarja peresaade, kus luubi all on suhted, kuidas toimivad head suhted ja miks mõned suhted kiiva veavad. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul ilmselt teavad paljud kuulajad kuulsat Maslow vajaduste püramiidi. Allpool on füsioloogilised vajadused näiteks süüa ja magada. Sellest järgmisel kõrgemal tasemel on vajadus turvalisuse järele. Me vajame turvalisust, katust pea kohale ja turvalist elukeskkonda. Siis sellest veel kõrgemal on meil vajadus kuuluda mingisse gruppi, kelle jaoks me oleme olulised. Me tahame armastada ja tahame olla armastatud. Siis tahame saada tunnustust ja kõige kõrgem vajadus Maslow püramiidi tipus kõneleb vajadusest eneseteostuse järele. Kõrgemad vajadused muutuvad vähem oluliseks, kui alumised vajadused on rahuldamata. Kui me füsioloogilised vajadused on rahuldamata, kui oleme näljas janus ja magamata, siis eneseteostus pole ilmselt see teema, mis meid seal Kell valdab. Naljahambad on selle püramiidi juba ammu ümber joonistanud ja pannud vajaduse kiire interneti ja nutiseadmete järele selle püramiidi keskele. Internet. Võrgus olemine on oluline väga paljudele inimestele. Ja kui üks asi saab nii oluliseks, siis on päris ilmne, et tal on meile ka tohutu mõju. Täna võtame kõne alla interneti ja nutiseadmete mõju meile ja meie suhetele. Kui enne oli käibetõde, et ema on kõige targem siis täna teab Google emast paremini. Google teab kõike. Facebook tunneb kõiki ja internet ümbritseb meid kõikjal, pakkudes teadmisi, meelelahutust, seltsi ja isegi seksivõrgus olemine tundub pakkuvat paradokse. Net toob meile maailma koju kätte. Suhtlusvõrgustikud ühendavad paljusid inimesi, aga ometi paljud inimesed on just tänu pidevale võrgus olemisele võõrdunud nii maailmast, lähedastest kui ka iseendast. Võrkonnad võrgutanud ja inimesed, paljud inimesed veedavad võrgus palju rohkem aega kui lihast ja luust inimeste keskel. Mu tänaseks vestluspartneriks on mu hea kolleeg pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstaabel. Alates 2008.-st aastast õpetab Kätlin küberkaitse magistrantidele internetipsühholoogiat. Kätlin on kindlasti mo kolleegide seas üks hoogsaima sulega kirjutajaid. Tema Postimehes ilmuvad arvamuslood on selged ja teravad. Üks neist lugudest, mis kirjeldas just neti suhtlemist ja seda, kui lihtne on netis inimesi mõjutada pälvis möödunud aastal nii palju tähelepanu, et kujunes loetavuselt Postimehe aasta viiendaks arvamuslooks. Kätlini energiavarud tunduvad kõrvalt vaadates ammendamatud. Ta korraldab koolitusi ja konverentse. Ja ma kahtlustan, et võib-olla oskab tema kuidagi netist energiat endale alla laadida. Tere, Kätlin. Tere. Tundub tõeline väljakutse, kuidas säilitada internetiajastul, kui on võimalus olla kontaktis kogu maailmaga kontakt oma lähedastega. Kuidas siis see nähtamatu infoväli, mis on kui kõiketeadev ja kõikenägev silm meid mõjutab? No ta mõjutab, nagu sa enne juba mainisid väga-väga eri viisil. Et ta paneb meid käituma tihti moel, nagu me ise ei suuda ennustadagi, teeb näiteks inimesi väga ja väga palju impulsiivsemaks. See isegi ei sõltu sellest, et milline see inimene muidu loomu poolest on, isegi väga korralikud inimesed hakkavad tegema väga veidraid asju, puudutades internetikommentaare ülima emotsionaalsusega kirjutatud või siis ka sellist intiimsemat suhtlus. Nii et impulsiivsus on kahtlemata üks asi, teine asi on, miks inimesed ennast tihti internetis vabalt tunnevad, on see, et neil on tunne, et nad on hästi üksi. Kuigi nad suhtlevad kogu maailm, aga nad on oma arvuti või tahvelarvuti või telefoni taga just nagu üksi. Ja siis neil ongi tunne, et ma olen siin üksi, ma lähen, nähtamatu, ma võin teha kõike. See on muidugi illusioon. Ja see illusioon tegelikult hajutab kuju vastutust, et keegi mind ei näe, siis ma võin teha mida iganes. Mis sellest headel on, see tihtipeale inimesed on, siis siiramad peavad internetis üksteisele asju ka väga lähedased inimesed ütlevad internetti siukseid, asju, mida nad võib-olla tavasuhtluses silmast silma öelda ei oskagi. Tundub kuidagi väga pingeline. Aga kui eriti, kui sa ei hakka teksti vahendusel ilma videota sisse, tundub kuidagi distantseeritum ja kuidagi lihtsam teha. Need viis on muidugi veel, aga need on sellised põhilisemad. Ma olen juba varem siin saates välja toonud, et ülaAmeerika uurimuse kohaselt on keskmiselt keskmisel tööl käival paaril keskmine vestlusaeg 35 minutit nädalas mitte päevas. Enamus sellest vestlusest moodustab ka veel olme, millal on kuhugi vaja minna, mida osta, mida teha inimesed on väga hõivatud oma ka meilidega, sotsiaalmeedia, ka nooremad inimesed videomängudega erinevate veebikeskkondadega. Nii et lihtne on sinna maailma anda päris suur osa oma ajast. Ma tahaksingi täna nüüd nagu uurida sinu abil seda, et kuidas üldse nüüd siis internet mõjutab meid meie erinevates elu ja suhtebaasides. Millised on tehnoloogia arenguga seotud suurimad probleemid suhete loomisel, jagaja suhete püsimise jäämise juures? No suhete loomisel on üks suuremaid probleeme ju see, et oletame, et ilmselt hakkavad suhtlema internetis. Alguses seda juhtub tegelikult väga palju, et Ameerikas on seda uuritud 20 30 protsenti, praegu nii-öelda käimasolevates püsisuhetes on juba loodud kindlasti võrgus väga paljud lähevad ka seetõttu lahku, mis seal võrgus toimub? See tähendab seda, et alustatakse suhtlemisega võrgus. Asesistinderansemani, muu kohtinguportaal on see Facebook. Tihtipeale kasutatakse ikkagi teksti. Nüüd järgmine faas on see, et kuidas jõuda ühel hetkel päris kohtamiseni sest seda on jällegi Ameerikas uuritud põlvkond, varem käisid inimesed tohutult palju rohkem kohtamas, tänapäeval ei kipu keegi naljalt kohtama minema. Ja päris suur probleem on ka see, et osa noori, näiteks teismelisi, hilisteismelisi, aga 20. inimesi, kes on palju aega arvutis veetnud mänglaso pelgavad sellist asja nagu päriselus. Kohting kuigi samas võib-olla nagu netis kaaslasega räägitud tohutult palju isiklikke saladusi, jagatud emotsioone, unistusi, mida iganes. Et minagi oma pereterapeudi töös psühholoogi töös olen märganud, et see on tohutu hüpe noore inimese jaoks, eriti kui teil on selline väike ärevushäiremoment ka või ebakindlus ka, kuidas elusalt, et minna kusagile kohale, kus kohe ära joosta ei saagi. Arvutist on väga lihtne välja logida ja öelda, et oh, läks katki või internet kadus ära või meil on mingi klassikaline vale, mida selle puhul kasutatakse. Nii et see on selline suhete loomise suur teema. Teine moment on see oletama, et jõutakse kohvikusse lõpuks välja täitsa elusast peast, et kuidas siis jussile koos olla. Et see vist on päris sage vaatepilt, kaks kena noort inimest on kohvikus ja ninad ja silmad ei ole meile mitte üksteise poole suunatud, vaid on suunatud telefonidesse. Ehk siis küsimusest palju inimesi tegelikult seal kohvikus on ühe laua ümber. Ja võib-olla ka küsimus, et palju inimesi on korraga voodis. Et ma ei tea, Eesti noortel see vist ei ole nii suur trend, aga, aga mujal maailmas on küll räägitud, et, et soovitakse Facebooki jagada ka kõige intiimsemaid hetke üldse. Ja see võib tunduda paljudele ka imelik, aga, aga see on see, mis toimub, et kõike tuleb nagu jagada ja seega on see kohustus. Tuleb rääkida, et vot vot mul on praegu selline suhe, suhtestaatus on selline just nagu kohustus jagada. Suhte loomise juures mängib väga suurt rolli, et kuidas me suudame üldse teisele inimesele keskenduda, talle jagada seda tähelepanu temaga koos olla ja mõelda, et kas see teine inimene on tegelikult ka meeldib, et kui kogu aeg kohtingu ajal telefoni vaadata, siis võib-olla seda otsust ei olegi väga kerge langetada. Mis puudutab suhete püsimist, siis üks teemasid on kahtlemata palju. Suhtest endast jagatakse väljapoole. Et ühel hetkel võib tunduda, et toovat võrgus on nii palju toredaid inimesi ja räägitakse ikkagi oma isiklikke asju hoopis kellegi teisega ei räägita oma partneriga siis toimub kaugenemine, seda on ka leitud, et need paarid, kes õudselt palju postitavad enda suhte kohta küll pilt Ta küll mis iganes infot, kuidas neil läheb, kus nad käivad. Tegelikult on paarisuhte hapu see näitaja, et on vaja nagu välist tunnustust, väliskinnitust, et meil on kõik väga hästi. Siinse soovitus saab olla ju see, mõelda partneriga koos läbi, kuidas me siis oma suhet peame presenteerime või kas üldse, et kas see on nii tähtis ja miks see meile nii tähtis on. Ja arutleda aga tegelikult seeläbi, et mida me siis peame teiste inimestega jagama ka see, et kas võib näiteks sõpradele panna vaatamiseks välja pilte, partner silma tema käest luba küsimata? Üldiselt see ei ole viisakas või pidudest või et see on tegelikult selline teadliku paarisuhte teema. Tehnoloogiaga seoses tuleks veel tagasi selle mõtte juurde, mis alguses ütlesid, et kui inimesed sõlmivad oma siis esimese kontakti üldse arvuti teel interneti vahendusel. Et sa ütlesid ka, et inimesed jagavad juba päris palju ja selleks hetkeks, kui nad reaalselt füüsiliselt kokku saavad. Mina olen vaadanud kõrvalt, et inimesed räägivad, et see on tohutu kohmetus, et justkui kirja teel on mindud juba päris suure avanemiseni, räägitakse endast, räägitakse, mida ma mõtlen ja justkui isegi nagu tuntakse end, siis saavad kehad kokku ja ja justkui see keha pole jõudnud järele sellele, kus juba mõte on käinud. Absoluutselt nõus, et sinu kirjeldatu on veel hea variant, hull variant on see, et kui on tunne oi see nii-öelda kehakeemia või see tunne, et vot see on minu inimene kuidagi maks, vastumeelsus et see on päris jõhker kogemus, et appikene, ma olen jaganud talle endast palju emotsionaalne lähedus, selline mõnus tunne on ju olemas ja siis vaadatakse otsa, ei selle inimesega ei tahaks midagi muud, küll tegemist teha. Et see on päris valus kogemus. Aga üks moment, mis tihti tekib, on ka see, et nüüd me oleme kõik jutud nagu ära rääkinud, millest me siis nüüd räägime sellel päris kohtingule, et kust me nüüd siis pihta hakkama selle jutuga, et võib-olla näiteks tund või paar tagasi räägiti kõik selle päeva sündmused mõtted ära milles siis nüüd rääkida? Et see ei pruugi üldse olla paarisuhteteema. Tänapäeval on kõigil see kogemus, kus on vahetatud inimestega meile või lausa Chatitud kellega võib-olla ei olegi eriti või üldse mitte nagu elusast peast kokku puututud ja siis saadakse elusast peast kokku, et okei, et tuntakse igal juhul ära, et võib tekkida kohmetus ka täitsa niisama. Aga kui on selline suhte loomise faas, siis kohmetus on tohutult tavapärane. Ja mis on siin ohukoht just noorte jaoks, kellel on nii-öelda esimesed suhte sammud tegemisel see, et ollakse ebakindel, ärev, saadakse esimest korda kui lihast ja luust inimestena. Ja kui siis on tunne, et teine võib-olla ei oska sinuga rääkida siis mõeldakse tahaasia minus. Ahaa, ma ei ole piisavalt atraktiivne, ma ei ole piisavalt seksikas, ma ei ole piisavalt mida iganes, asi on minus ja see paneb enesehinnangule tohutu matsu just selles võtmes, et ma olen selle inimesega, kes nüüd just nagu ei taha minuga üldse rääkida on endale nii palju endast jaganud ja see kõik on olnud väga vale. Ja see võib viia väga suurte draamadeni, aga tegelikult traagiliste lugudeni enesetapukatseteni välja. Nii et selles mõttes ütles, noh, mida mina ikkagi poolde on see õpetada lastele, noortele, koolides, kodudes, kuidas siis ikkagi suhelda ka selles olukorras, kus varem juba just nagu on suheldud tehase samm mitte tunda kohmetust ei võta seda kohmetust normaalsena? Jah, ega see ju meieealisi ju väga ei puudutagi, see on rohkem tänapäeva noorte suhtluslaad algab arvutis või on see ikka ka nagu tänasel päeval juba küpsete inimeste? See on täiesti sõltumatu vanusest, sest ka päris nagu sa ütled, küpsevad inimesed võivad sattuda väga emotsionaalsetest vestlustes, meeldivas mõttes, emotsionaalsetest vestlustes. Ja siis, kui vestlus on päris kaugele läinud, avastavad kuskilt, tegelikult ma võib-olla olen juba suhtes, aga kuidas me nüüd siis selle vestlusega sinna maale jõudsime siis tekib omaette kohmetus, kui sama inimesega tuleb veel nii-öelda elusast peast kokku puutuda. Et needsamad impulsiivsus ja emotsionaalsus, hetked, siirus, hetked, mis kukuvad kõigile inimestele pähe, kui nad internetti satuvad. Need võivad mõjutada täitsa suurel määra eluga küpsematel täiskasvanud inimestel, neile on ainult see kogemus olemas tihtipeale, et see suhtlemiskogemus, kvantiteet kui neil on olnud natukegi normaalseid suhteid või suhtlemisi. Et kuidas siis ebamugavast olukorrast välja tulla. Aga see on nii individuaalne, et see võib ikkagi rööpast välja viia ka täitsa mitte teismelisi. Ja siin ma ei taha öelda, et noored, ärge sõlmige, internegi mesi, sest et nii maise tänase maailm juba käib ja siin tuleb olla ka hästi ettevaatlik, et mõistlik on olla ikkagi teadlik. Mul ei ole paremat sõna. Et mina annan tükikese infot enda kohta, vaata, mida teine vastu annab. See kõlab nagu mingi imelik äri. Aga see on see, mis suhete loomise juures ka nagu toimib, sest mis võib juhtuda, on see üks avab ennast hirmus palju, näiteks internetis, teine ehmatab ära. Tema ei ole üldse valmis veel nii palju rääkima, võtab soojenemisest kauem aega, no mida iganes. Et see vaikne rahulik edasiliikumine on tähtis, lisaks on see ka turvalisuse teema. Netiturvalisus eksis, kui kohtutakse võhivõõra inimesega, kellest suurt midagi nagu ei teata siis jagada endast tohutult palju infot, saata veel igasuguseid piltigi. Ja ma ei räägi siin pildist, mis tehakse koerast või ei ole mu lemmikpudrust. Et see võib väga valusalt kätte maksta, et neid kelda, romantika, pettusi, mis lõpevad vahel raha väljapetmisega ja tohutu hingeliste piinadega, neid tegelikult on päris palju. Ettevaatlikkus ja mõistlikkus peavad nagu kaasas käima seal Online tutvumist suhtlemisega. Ja, ja ega see ei puuduta ainult neid, kes oma esmakohtumist teevad internetis väga palju on ju ka niimoodi ikkagi, et inimesed tutvuvad kuidagimoodi mujal, nad on ka töökaaslased või, või kuskil reisil või mis iganes, et nad on 11 näinud ja neil on juba suhe alanud, aga suhe läheb edasi kirja teel või mingi sotsiaalmeediakanalivahetusel siis on, kui väga huvitav on rääkida just nendega, kes teavad kaugsuhet. Et kui kaugsuhe läheb läbi interneti vahendusel, siis on ka selline tunne, suhe areneb oluliselt kiiremini läbi interneti kui siis, kui, kui inimesed oleksid reaalses kontaktis, et siis kuidagi. Me vajame reaalses kontaktis justkui selle info töötlemiseks, mida me partnerilt saame. Me vajame rohkem aega, kuna meil on rohkemad meeled ja sellega seotud, et me näeme, eks ole, tema silmi tema liigud, tõsi et me tõlgendame seda teistmoodi. Absoluutselt nõus. Ja mis on huvitav efekt, mis tekib onlain suhtlemisel, eriti, mis on tekstipõhine, kui see on video on kaasatud või audiokanal, siis seda tekki on see, et kui trükitakse teksti, saadakse vastu ka teksti, siis ilmselt tihti tajuvad seda, et see on sisedialoog. Et nad nagu vahetaksid endaga mõtteid, mis muidugi suurendab avatust ja siis nad kaotavad ka piirid ja, ja noh, siis see suhe liigubki hästi kiiresti. Nii et noh, see on jälle soovituse momente, prooviks järjest kanaleid juurde võtta. Ja tegelikult kogu on kaugsuhe, siis võiks ju mõelda, et Skype ei maksa eriti nagu midagi. Et võiks ikkagi proovida videot, helistamisi, et oleksite kanalid olemas, sest tekstil on omad rõõmud, aga vahel võib tekkida tohutuid tülisid ka sellest, kui näiteks mingisugusest Vatikani saadakse valesti aru. Et see on omamoodi lõbus, aga internetis üritused on lõputult pikalt. Et muud kanalid on alati väga vahvad peale teksti. See, mis puudutab mutikene, see on ju veel täiesti omaette maailm, et kui rääkida ainult kirja vahendusel, siis on nii lihtne panna sinna taha, see motika ütlebki, et mis emotsiooni ma praegu väljendan, et nüüd naerunägu, et see tähendab, et tegin natuke nalja ja ja nüüd on teistpidi suu kõversuu, et siis noh nagu oi kui kurb, et reaalses elus ju me ei ütle, et nüüd on praegu motika naerunägu või kõversuu. Et seda partneri tõlgendada, on tegelikult palju keerulisem ja kui ei ole neid abistavaid emmatikane, võib inimene sattuda teise inimese lugemisel ju hätta, kui on harjunud neid asju tõlgendama Vatikanis tihti ka ei aita, et mina olen tudengitega ja koolilastega ka teinud seda katset, et annan neile kõige lihtsamaid smailisid kõige lihtsamaid temaatika otsisid, kuidas me nimetame, palun öelge, mis see tähendab. Ja näiteks maili kohta öeldakse seinast seina, et jah, positiivne küll, mõni ütleb, et ma kasutan seda siis, kui tahan olla viisakas. Tahan olla viisakas, näidata, et ma olen tähelepanelik, et ma ütlen midagi ja igaks juhuks panen selle juurde, et ma solvasin. No vahel on mõni nali, on niisugune vahepealne heatahtlik ja aga see diapasoon, kas ma olen viisakas või ma olen üliõnnelik selle alati tohutult suur samas vanusegrupis noorte seas. Ja nüüd mõtleme, kui läheb natuke keerulisemaks. Ja, ja ma räägin noortest, kelle nii-öelda teine emakeelse võiks ju olla, eks ma tean, kõiki, nende mutikene ma oskan kasutada, me saame ühtemoodi aru. Tegelikult see ei ole nii, et see on hästi vahva asi, mida võivad noored seltskondliku mänguna teha, mõni soovitan või suured inimesed või ka miks mitte partnerid, et kui ma panen selle selle kollane sinna, et mida see siis tähendab. Muidu tulevad tülid, tulevad segadused, mõni mõtleb näiteks, too avaldatakse suurt armastust, teine jaoks on lihtsalt noh, ma olen natuke sõbralik. Tülikohad on näha. Nii et ei aita temaatika paraku hädast välja. Ma ütleks veel selle üle, et, et miks see ikkagi niimoodi on. Et interneti suhtlus paned meid avanema nagunii suurel määral. Mis on ka see, et kaugsuhtes olijad räägivad ju tihti läbi kirja. Jõuame seksuaalsuseni mõnikord väga palju kiiremini, et kuidagi Me kütame ennast läbi kirja ülesse ja mingid hormoonid hakkavad käima ja selline tunne, et tahaks tulla nagu füüsilises kontaktis. Kuhu sa oma reaalelu, kui sa ikkagi käid kohvikus ja kinos ja jalutamas, et ei jõuta sageli nii suure füüsilise lähedal, seal mängib fantaasia oma rolli. Et kui on üks fraas kusagil ekraanil, mis tundub natuke kahemõttelisena siis kui on sobiv mingi kontekst, loodud, mingi meeleolu kusagil aimub sealt siis tavalisi hakkab tegema tohutult palju oma tööd. Aga see eeldab ikkagi seda, et noh, nii-öelda mõlemad pooled on suhteliselt sama fantaasialaine peal või sama läheduse laine peal. Muidu võib juhtuda väga veidraid asju, kus üks pool annab totaalset kahemõtteliselt, mitte jube ühemõttelisi vihjeid ja teine ei saa mitte midagi aru. Teine mõtlesin, lihtsalt lõbus naljakene niisama. See on ju nagu siis, et kui sa kirjutad, siis seal üks lause, võib-olla nagu omaette üksus, mille peale järgneb fantaasias haudsele ühe lause peal. Kui samas sama protsess reaalelus võib võtta, ongi nagu terve see kohting absoluutselt. Et siin peab olema hästi endaga kontaktis natukene aru saama, mis see teine pool võib mõelda. Nalja teha võib ju alati, aga ühel hetkel võib-olla tehakse asju, mil toob kaasa tagajärgi, stiilsed tekivad kas tunded või tekivad, et väga-väga intiimsed vestlus, et kas see on see, mida päriselt soovid või tegelikult ei soovitud. Et see võib elu väga mõnusaks. Aga kui lastaks ennast nagu mingisugusel impulsiivselt kaasa kanda siis saab teha ka väga palju probleeme, et oi, ma üldse ei mõelnudki, et kuhu see vestlus nüüd läheb või, või Chatimine või ka videokõne teinekord. Et oi, mis nüüd juhtus, ma ei tahtnud seda ja, ja siis on põdemist palju. Lisaks on ju veel see oht ka, et kui me oleme reaalelus inimesega kontaktis, siis seal on raskem nagu varjata ju iseenda neid negatiivseid omadusi, et läbi kirja võib saata ju ükskõik mis juttu, pealegi on palju lihtsam oma seda pühapäeva nägu ette manada ja, ja endas seda pühapäevast ettekujutust anda. Absoluutselt nõus, et siin on nüüd see küsimus, et mida inimene, kes neti teel suhtleb, jääda sellest suhtest või tekkivast suhtest, siis soovid. Et kui ta soovib mingisugust kerget flirti või, või midagi kübesexi laadse, tee midagi enamat, siis noh, võibki olla see pühapäeva nagu, et miks siis mitte, et inimesed lähevad peole, lähevad pärast kellelegi juurde. Ta on üks kohtumine ja nii ongi. Ja noh, ei pea rääkima kõiki hingelisi muresid või oma depressioone jagama. Kui soovitakse püsisuhet, siis tükk aega lihtsalt seda pühapäeva nägu, nagu sa ütlesid, näidata see läheb väga kulukaks, emotsionaalselt, seal on ju palju tagamaid, et võib-olla alguses julgete rääkida muredest, võib-olla kardetakse tõstet tundun teisele väga selline ma tea, neurootiline või hädategelane. Mis iganes need põhjused on, aga kas siis, kui päriselt kohtutakse näiteks või suhe areneb kusagile, siis teine pool avastab, et doi tegelikult ma tean ainult poolsest inimestest inimesest või ainult mingite hästi pealispindselt fassaadi oled, kas sa tundsid, jah, eks, et see on ainult fassaad. Pettumused võivad olla tohutult suured, nagu sa mainisid kaugsuhteid siis tegelikult seal on ju ka tihti dilemma, et kas ma jagan kaugel viibivale partnerile, et kõik ehkki igapäeva muresid ka siis, kui näiteks lapsed on võib-olla tahete koormata, sest kui teine on näiteks 1000 kilomeetrit eemal füüsist aidata nagu ei saa. Ja mis ma temast siis koorman. Aga samas kui jälle üldse ei räägi siis ega teine loll ei ole, ta saab aru, et, et noh, seesama fassaaditeema on ja kõik on kogu aeg hästi. Siin tuleb leida mingi kesktee või siis hästi teadlikult mõelda, et kui see kaugel viibiv pool, kes kuulab muresid, lihtsalt saab nagu olla olemas, olla toeks, kaasa mõelda. Ja näiteks noh kui on lapsed juba suhtes olemas, siis tegelikult saab ka 1000 kilomeetri kauguselt lastega ju rääkida. Saab küsida, nende kohta saab huvi tunda, saab ka manitsevad sõnu öelda, kui vaja on. Et tegelikult tuleb leida mingi tasakaal, et fassaadi näitamine, kui tegemist natukegi püsivama suhtega, siis Tseevi kaugele. Aga kas päris läheduse ja emotsionaalne sideme tekkimine netis on üldse võimalik? Absoluutselt. Et 90.-te keskpaigal isegi lõpus veel kõik psühholoogid, teadlased laulsid seda laulu. Et ei ole võimalik, et ta siis oli tekstipõhine suhtlemine, mis lähedus siis tekib, ei Saasikust asja olla. Et tänapäeval just tänu sellele, mida ma kirjeldasin, et kuidas see neti suhtlemine käib, inimesed muutuvad nii siiraks, avavad ennast nii palju. Ja lisaks ka, kui on soovi kasutada neid muid kanaleid, video, audiovõimalusi et tekib ja kuidas veel, ja probleem ongi pigem see, et tekib kurja vaimu kiiresti. Inimesed ise ei olegi teadlikud sellest, kaugele, nad on juba selle lähedusega jõudnud. Nii et jah, on küll võimalik ja, ja noh ega öeldaksegi, et vahel on inimestel neid nii-öelda virtuaaltutvusi või sõpru päris palju, kellega räägivadki võib-olla rohkem kui kodus oma kaasaga mis muidugi ei ole väga mõnus perspektiiv. Peresaade. Nüüd me rääkisime tutvumisest ja sellest suhte esimesest faasist kuidasmoodi, tehnoloogia ja internet mõjutab siis juba sellist sügavat suhet mitte enam tutvumise faasis olevat paari, vaid Ta on ühelt poolt selles mõttes tore, et kui areisimised üksnes kaugel viibimisest pidevalt võimalikke kontaktis hoida, et ei pea helistama teisele, mida, mida on vaja koju söögiks tuua või ka mingi murekene jagada, siis saab chattida saab soovi korral võtta videokõne või mida iganes. Et see, et on kontaktivõimalusi juurde tulnud, on tegelikult igatahes tore. Mis on ikkagi jällegi see ohukoht ja mina olen seda ka päris aastaid koos olnud paaridel kuulnud on see, et inimeste töö võimaldab chattida. Ja siis üksteisesse tõesti väga soojalt suhtuvad partnerid nad jagavad tööpäeva ajal üksteisega oma töömuresid ka ja oma mõtted sel hetkel iseenesest ju väga tore. Aga siis tekib õhtu kodus ikkagi see moment, et Me oleme nii palju päeva rääkinud, mis me nüüd siis õhtul räägime, et kas siis ainult lastest, noh siis see on ka natuke imelik, et kui kodune rääkimine piirdub ainult lastega. Need jällegi siin on see küsimus, et kas päeval peab kogu aeg rääkima partneriga. Aga samas, kui päeval räägitakse ainult kellegi teisega ja oma partneriga üldse mitte mida see siis tähendab? Et ta loomulikult mõjutab, ta on tore lisavõimalus, aga siin peavad inimesed olema teadlikult, et mida nad seal teevad. Mõned näiteks kasutavad püsisuhtes pikaajalisemat püsisuhtes ka igasugu intiimselt kübersexi vestluste variante ja muu seksuaalelu näiteks päriselus võib-olla ei ole üldse nii põnev, mis asi minu arust, mis ohustab nagu suhet veel palju enam, kui see, et nad sätivad omavahel on see, kui tegelikult paar, kes on nüüd juba koos elab, sukeldub kumbki omaette eraldi virtuaalmaailma läbi meilide, pidevaid sättimise kellegi teisega. Mul tuli selline tore sõna nagu netietikett, mille ma käänasin Netiketiks. Kui ma saadet ette valmistasin. Et igal paaril peaks olema omase netti eetikaid, millal surfatakse netis, kui palju ollakse omavahel kontaktis? Ma arvan, see ei ole isegi võib-olla nii väga selline etikett, vaid see on midagi, mida ideaalpaarid tegelikult ju niigi võiksid teha, et leppida kokku. Mis on piirid. Kas tohib käia kellegagi kohvikus, mis infot tohib paarisuhte või pere kohta jagada, mis info jagamine on juba selline, noh liiane tegelikult ideaalpaarid võiksid omavahel kokku leppida, et kellega või mis tüüpi inimesega, kui palju suheldakse, millest räägitakse, kui palju võib minuga oskusi flirtida? See võiks käia nagu suhkrut, et või püsisuhte tekkimise juurde, et ahah, nüüd me oleme paar, lepime need asjad ka kokku. Sest noh, enamik inimesi tegelikult ju nagunii töötab kollektiivides, kus on ikka kokkupuutumist, vastassoost, inimestega võib igasugu tundekese tekkida mõttekesi. Oleks ju kena, kui paarid saavad neid asju ka rääkida, sest need soovid, piirid ja nii edasi on tohutult erinevad, näiteks on paare või partnerid, kes arvavad, et on väga okei, et nendel peavad olema olemas partneri kõiksugused, pas, flöödid ja muu taoline, et muidu on nende jaoks imelik. Teine mõtleb, et issand jumal, see on nagu juba täielik sulandumine, mingit privaatsust enam ei ole. Et see on paari kokkuleppimise asi ja need piirid ja reeglid on tohutult erinevad ja see, mis ühele okei ühele paarile võivad teisele paarile tunduda, et appi nad on täitsa hulluks läinud. Aga nad peavad suutma kokku leppida, mida sa ise pooldad. Peaksid olema partneritel üksteisele teada, arvuti salasõnad ja telefonide salasõnad ja ligipääs Facebooki kontole või see võiks olla pigem privaatne, noh mina pooldaks seda, et on usaldus, selline, et ei ole käia kohustust või vajadust kontrollimas, et mida teine siis teeb. Et just nimelt lepitakse kott, et ma sel või teisel moel näiteks ei suhtle või et ma noh, see võib puudutada ka ma tea, pangakontosid või, või mida iganes, et ma näiteks ei tee mingeid suuri sigadusi, pere ühise rahaga või oma rahaga ei osta salaja ma tea maja või, ja autot, millest ma sulle ei räägi. Et sama ju ka netisuhtlusega, et lepime kokku kokku, siis ei ole vajadus ka kontrollimaski, et kui on see kontrollivajadus, siis minu meelest on asjad natuke kehvasti. Ilma selleta ei saa. Ja teine teema on ka see, et kui palju üldse sellest pereajast, mis kas siis õhtul või nädalavahetusel on, peaks kumbki inimene veetma sotsiaalmeediaseltsis. Absoluutselt, et seda soovitavad tegelikult praegu juba kõik psühholoogid, sotsioloogid, kes kõik kirjutavad lastekasvatusspetsialistid, et peaks olema perel paaril selline nutivaba ruum ja aeg, et on see siis õhtusöök, on seal, siis nädalavahetused selline näost näkku ehe suhtlemine peab olema nii partneritel omavahel kui, kui lastega ja see on jällegi Öeldakse ka pere, meediaplaan või paarisuhte meediaplaan, kuidas me igatahes seda kokku leppima, et vot see on aeg, kus me oleme üksteise jaoks olemas ja me ei luba oma võõrastetuppa või söögituppa või kööki või magamistuppa teisi inimesi ka virtuaalsel moel, mitte. Jällegi kokkulepe, mis asi? Minu vastuvõtul on käinud väga palju paare, kus üks räägib, et teise hommik algab sellega, et ta ei ütle mitte mulle tere hommikust, vaid ta võtab oma telefoni ja esimese naisena kohe voodis telefonist, mis on ilmas uudist ja kes on talle kirjutanud. Siis hommikusöögilauas istutakse ja sülitatakse, aga ekraani ja õhtul, kui tullakse koju, tullakse ka ikkagi mingisugusel kokkulepitud ajal. Kuid siis on nagu nutiseade on nagu olulisem, et iga kord, kui tuleb mingisugune blinn või kõll, mis annab märku, siis On see partner kohe selle nutiseadme küljes kinni. Ja kui ma mõtlen, siis ma just lugesin kokku, et vaatasin oma viimasele tööaastale tagasi ja mul tuli ette neli aknast välja visata 1000 arvutit siis paarisuhete puhul, kus lihtsalt üks partner on teise suurest arvutikasutuses niivõrd häiritud. Arvuti on lennanud aknast välja ja neid puruks visatud telefone. Ma ei jaksanud isegi kokku lugeda. Ma küsiks selle peale vastu, et kas sellest paarisuhe paremaks läks, kui arvuti välja lendas? Otseselt vist ei läinud, aga nad tulid vähemalt teraapias, et see oli nagu näha, et mingi mäng kuhu viis meeleheide, et partner ei ole olemas, teise jaoks aga on pidevalt olemas, siis kellelegi kolmanda, neljanda jaoks. Et läbi selle nutiseadme on ikkagi see ülejäänud maailm nende suhtes nagunii tugevalt, sest see on tegelikult koht, kus on väga lihtne kurjaks saada selle peale, kes muudkui näpuga viipleb ja kogu muu maailmaga suhtleb. Aga tegelikult võib ju mõelda ka niimoodi, et mida ta saab sealt, mida ta võib-olla ei saa oma partneri käest. Et see on niisugune paras nõiaring. Et võib-olla on asi selles, et, et see, kes seal telefonis kogu aeg on või arvutis võib-olla ta vaid Jaan küsinud partneri käest andnud märku, tihti mitte otse küsinud, kes otse küsib, piinlik, eks tähelepanu. Võib-olla tundub, et partner ei ole olnud emotsionaalselt olemas, tema jaoks tahtnud midagi rääkida, midagi jagada, partner ei ole sel hetkel olemas olnud, siis ta vaatab, et A onlainis on 10 sõbrannat või sõpra kellega on hoopis huvitavam midagi teha koos. Või mõned mängivad ju ka arvutimänge ja kui need on meeskonnamängud, siis seal tekivad ju ka päris tutvused, ka see on oluline, et see inimene seal arvutimängus või seal tal avatari kujul ta hindab mind, minu saavutusi seal mängus peab minust lugu tunnustab et need on tihti tegelikult inimese emotsionaalsed vajadused, mis seda sinna telefoni külge kleebivad ja siis tekib nõiaring, et ühel hetkel küsige, pöörduge enam partneri poole, partner tunneb ka, et on hästi üksi jäetud ja siis hakkavad lendama telefonid aknast välja ja arvutiga, mida see inimesega teeb, kes otsib endale pidevalt seda võrgus olemise kogemust, teeb midagi tema aju? No eks ta ikka teeb sesse uudsuse ja põnevuse soov, see on ju meil seotusele toreda mõnuaine dopamiiniga, ta on vaja järjest rohkem saada ja see hakkab ühel hetkel. Ma ei salli seda sõnadega sõltuvuse sõna. Aga kui meil on mingi hea kogemus, me tahame seda veel saada ja siis me tahame seda veel saada ja siis ühel hetkel meil on vaja järjest rohkem ja ilma asjaolust enam ollagi. Et tekib jällegi selline jälle nõiaring, et telefon või arvuti toob pidevalt uusi põnevaid, kas uudiseid või pidevalt keegi tahab meiega vestelda, suhelda ei taha ise seal mingisuguses vestluses kaasa lüüa või mingis diskussioonis või lausa kakluses. Et seda võib ka omalaadseks imelikuks tunde sõltuvuseks nimetada, et kusagilt saada mingit emotsionaalset stimulatsiooni väljastpoolt, mis seal maailmast põnevat toimub. Ja noh, niimoodi võibki tunduda, et see oma kodukene jama, paari suhtekene ja see igapäevane maailm, et see ei tundu nagu üldse nii põnev ei paku üldse nii palju dopamiini ja absoluutselt et tegelikult on ju asi selles, et seda võib-olla lihtsalt ei hakata kodus otsimagi või paarisuhtes. Ja see on asi, mida vanemad tihti ka laste puhul kardavad, et noh, me ei oska lapsele pakkuda nii ägedaid ja uhkeid kogemusi, elamusi, kui ta sealt arvutimängust saab. Tegelikult laps vajab lihtsalt tähelepanu, et vanemad üldse tahaks temaga koos teha. Niiet et noh, see soovitus, et kindlasti ja kõlama, et, et ma ei tea, kogu hakata paarisuhtes või kodus proovima tervet maailma järgi teha, see on absurdne. Inimlik, lihtne tähelepanu see, mis on kõige tähtsam. Ma siiski annaksin ka inimestele. Kuigi jah, muidugi iga paari elu on erinev, aga see, mis on mulle nüüd hakanud tunduma, mis on paari elus selline oluline Netikett. Et et inimesed võiksid siiski katsuda hoida oma söögiajad see hetk, kus võiks olla natuke rohkem omavahelist suhtlemist, et söögiajad hoida siis dopamiini vabad selles mõttes, et ei peaks seda saama nutiseadmetest, vaid et toidust ja, ja üksteise seltskonnast klassikalises nii ja naa, et söögiajad vabad ja teine on see, et ikkagi igal paaril võiks olla päeva jooksul see aeg, kus nad räägivad omavahel ja et ka selleks nagu tõeliseks rääkimiseks panna nutiseade kinni, et mitte see, et kui ma hakkan oma partneriga rääkima, aga nii kui tal tuleb sõnum, siis ta kohe lülitub ümber sellele sõnumile. See sõnum on tähtsam kui mina. Et meil ei ole ju üldse kahju lülitada välja oma nutividinaid, et teatris või kontserdil, et seal me võtame selle aja, et võta oma partnerile ka see nutivaba. Mulle õudselt meeldis praeguse võrdlused seda heidet, et inimesed panevad teatris kontserdil, kinos telefoni kõrvale ja ei hakka väga nurisema. Et aga paarisuhte jaoks seda nagu ei tajuta, seda on vaja teha, et kas tõesti on siis vaja ka mingit vilkuvat tulukest seina peal, et nüüd tuleb kõrvale panna kuri hääl tuleb kusagilt. Et ma arvan, et see on väga hea paralleel, võiks olla selline nagu äratuskell, omamoodi, et oi-oi, mis meil paarisuhtes toimub. Ma arvan, et, et mille peale paarid võiksid mõelda, siin on ka see, kuidas just nende paarisuhtesse sobib see, kust leida see üksteisega olemise aeg, sest noh, minul on näiteks silmatuks paar, kes ütles, et lähme jalutama küll minna koos sellepärast et siis kogu noh, see oli selline väike alev või selline väike asula, nad mõtlevad, lolliks läinud. Ei käi inimesed paarikaupa tänaval jalutamas, et nii on imelik, me ei saa seda teha, et siis nad hakkavad viltu vaatama meie peale midagi muud välja mõtlema. Et igaüks omamoodi, aga tähtis on just see, et oldaks ükse kontaktis. Küsitaks teise kohta, kuidas tal on läinud nagu päriselt mitte see, et üks koristab ära oma päeva sündmused, faktid ja teie enda omade sisend JOKK, eks ole. Selleks hetkeks võiksid jääda minejad kõrvale ja see võiks olla täiesti teadlik kõrvale panemisest, mida ma olen kuulnud noorte kohta, aga ka aga natuke vanemate noortekoht on see, et minnakse koos kusagile pubisse või kohvikusse, kes teadlikult pannakse telefonil keset lauda kolitakse välja või pannakse hääletu peale. Ja siis on isegi sellised kokkulepped, et kes esimesena enda oma järele haarab teistele välja. Et, et noh, see teadlikkus, et muidu suhtlemine läheb nässu kõik oma telefonis kusagil hakkab kohale jõudma. Üks teema, mida me võiksime täna ka puudutada, on küberseks ja kõik seksuaalsusega antud, et et Ameerika pereteraapia assotsiatsiooni andmeil käib 20 kuni 30 protsenti internetti külastajatest internetis just sellepärast, et nad rahuldavad oma seksuaalseid vajadusi. Seesama ühing väidab ka seda, et need inimesed, kes pornot vaatavad, seksivad tegelikult vähem Polnud süüdistatud päris palju kõikides kurjades asjades ja selline psühholooda korrishee nagu Philasin, Vardo kes tegi kunagi kuulsa vanglaeksperimendi, tema on öelnud, et Ameerika poisid ja üldse poisid on kõik hukas, siis kõik vaatavad, pornot ei oska päris tütarlast ei kohvikusse kutsuda ega ka mitte voodisse kutsuda sest see võtab aega, pornoga saab palju kiiremini ühele poole. Et tegelikult võiksin ka vihjem olla küsimus, et milleks seda pornot vaadatakse, kas selleks, et paarisuhtesse vürtsi tuua, mis tegelikult on ju okei, ollakse teadlikud, kes millega tegeleb, kõige saab kokkuleppele, näitab väga usaldusliku suhet. Teine variant on see, et ma ei julge partnerile oma soovidest rääkida, kas ma tahan midagi rohkem või vähem. Ja võib-olla kusagilt on üldse tunne, et porno on ju kohe siinsamas olemas. Ja siis hakkab küll paarisuhe kannatama, jah. Ja siis tekib ju lisaks seksile ikkagi põhiliselt usaldus, probleem, kui avastatakse, mida teine netis teeb siis tihtipeale on siinpool mõtleb, et ahaa, ma ei ole selline, nagu need seal nendes nii-öelda klassikalises pornofilmides eetiline porno on hoopis teine teema, eks ole. Seal tekib partneri enesehinnangu probleeme ja 100 muud asja veel, et kui tundub, et, et see porno, kui me räägime klassikalisest porno vaatamisest saanud liiga suure tähtsuse siis tasuks küll kuskilt abi otsida, kui ise selgeks ei saa. Et võib-olla saab ka siis omavahel vestelda rahulikult, aga, aga asi on ju selles, et see on ikkagi suure häbi ja piinlikkustundega seotud selle jaoks, kes vaatab. Et kui see ei oleks nii sisse jagaksedama part näriga, kui see oleks tema jaoks normaalne dutse, minu seksuaalsuse osa. Mulle sobib siukseid asju vahepeal vaadata, mis sina sellest arvad, siis ei oleks üldse probleemi. Aga see piinlikus segab arutlemast ka. Räägiksin ka truudusetusest ja truudusest, et kas, kui inimene vaatab kas interneti pornot või ta tegelikult ikkagi harrastab küberseksi. Kuidas see mahub truuduse või truudusetuse raamidesse? Siin on tegelikult jällegi küsimus baarireeglites. Et seda on USAs ka uuritud, et just noortelt küsitud, et mis siis on truudusetus, mis on ruudus. Noh, kui on päriselu teemad, et kas siis teisega kohvikusse minek või raamatukogus vestlemine või selline, siis on suhteliselt selge, et kui voodisse jõutakse, siis lasin päris halvasti suudlemisega juba üsna halvasti ja nii edasi. Aga kõige selle netiasjade juures on inimesed väga segaduses. Et kas näiteks Tinderis tohib olla profiil, kui oled paarisuhtes või ei tohi, sa võib-olla ei suhtle kellegagi, seal aga profina olemas, mis see siis tähendab, tekitab jälle usaldamatust? Kui palju tohib flirtida? Mida üldse tähendab? Võib-olla üks mõtleb, et räägib hästi süütut juttu teine mõtleb, et issand jumal, et see on nii nii hull tekst, et midagi ei ole. Mõni mõtleb ja niimoodi, et, aga ma ei kohtu selle teise inimesega, kes on 10000 kilomeetrit eemal. Ma ei kohtu temaga kunagi, me võime siin saate mis iganes pilte või videosid või, või teha mida iganes. Me ju ei kohtu kunagi, me ei lähe kunagi päriselt voodisse, milles probleem on? Tihtipeale see ikkagi on probleem. Kuigi inimesed võivad mõistusega mõelda küll, et tõesti nad ei lähe ju päriselt voodisse. Aga ikkagi millegipärast ei meeldi. Ja mina olen kogenud küll, et nende paaride või ka või ka üksikute klientide puhul on see peas segadused, mis, mis sellesse arvata. Ja noh, kuni selleni välja tullakse, tohutus mures, kui ollakse nii-öelda päriselus, käin kohtamas või taevake suudelnud. Et hästi palju ollakse mures, põetakse, aga samas on netis tehtud, mis võiks siis öelda hullemaid asju, intiivsemaid asju ja öeldakse, et Lätis ja kui siis küsida, et kas sulle sobiks, kui sinu partner niimoodi teeks, ei sobiks ja inimene ei oska seletada, miks ta häirib. Nii et seal tohutu ärev valdkond ütleks, mina, ega siin muud ei ole öelda, kui seda paarid võiksid proovida, neid asju läbi rääkida ja olla teadlikud. Kui on natuke rohkem inimestel netis suhtlemist. Ja, aga tegelikult seesama porno vaatamine mõnede jaoks on see väga okei. Või näiteks inimene, kes on mitmendas suhtes eelmise partneriga, oli okei, vaatas pornot, oli kokkulepe olemas. Uus partner, mõeldakse, et mis madame, kõik arutan. Ja siis selgub, et on probleem küll. Nii et hästi ähmane valdkond. Miks sa unustad teist partnerit, tavaliselt on see niimoodi, et rohkem porno, vaatajad on ikkagi ju meeste seas. Jah, kuigi tendents on selline, et naisi tuleb järjest juurde sest tehakse ka naistele suunatud, et selliseid filme. Miks ohustab partnerid seda teist, kes ei ole porno vaatamisest huvitatud? Kui ta ei ole huvitatud, siis tähendab temaga räägitakse ütleme niimoodi, kui ta saab teada siis esimene mõte võib olla see, et ahah, meil kodus, mina ei ole piisavalt atraktiivne partner, et see tekitab ebakindla, absoluutselt füüsilist, tohutut ja see on ka soost sõltumata, ehk siis ka kui näiteks naispool vaatab pornot siis meedik samuti küsimus, kas ma siis ei ole nii vinge tegelane, et see on, noh, me teame kõik, millised need pornonäitlejad välja näevad, eks ole, et noh, normaalne ristiinimene tihtipeale ikkagi selline ei ole. Kas asi on välimuses, tihtipeale on segamilleski muus seksikus ei ole ju niivõrd isegi välimuse asi, et mida ma siis valesti teeme, kuidas ma siis valesti olen? Et see on tohutu ebakindluse allikas, teine on ka see, et kuidas kuidas siis seksist üldse rääkida, mina olen kokku puutunud paaridega, kus on mõlemad tegelikult teavad, et üks vaatab või toimetab seal internetis midagi. Aga nad ei oska rääkida, nad ei oska omavahel seksist rääkida üldse. Ja siis võtta veel selline keeruline teema ülesse. Ja siis nad pigem räägivad õhtusöögist ja lastest. Nii et kuidas õpetada partnereid omavahel seksist rääkima, on siin omaette lugu, piinlikkus on suur ja no kui enam millestki rääkida kaisa kõigentiimsematest asjadest, siis on ju paarisuhte kaugenemine ja siis leitakse ka muid partnereid päriselus tihtipeale juurde. Eks sellega ole juba kaks tasandit, üks asi on porno, mis on anonüümne, mis ei ole suunatud otseselt sellele tarbijale, aga teine asi on ikkagi siis, kui sa hakkad kellegagi flirti. Dima, kes on sulle kui juba ikkagi lihast ja luust inimene, aga paraku sa temaga siiski kohtu, et kõik see flirt käib internetis. See tavaliselt tundub partneritele ju palju ohtlikum kui lihtsalt absoluutselt, et det gradatsioonid on päris välja selgitatud, et üks asi on selle anonüümne paranagu, sa ütlesid, teine asi on see, et vaadatakse kaamera kaudu mingi paari toimetamisi seal raha eest ja nii edasi, aga, aga isegi juba see, kui keegi paikneb silis tuhanud kilomeetri kaugusel tundub ikkagi vahel päris ohtlik. Ja siin ei ole enam asjuseksuaalsuses, vaid tihti räägitakse ka sihukest emotsiooni juttu. Et ikkagi inimene jagab midagi intiimset, oma mingisuguseid tundeid, need ei olegi põhiline seksiga seotud, aga tajutakse ikkagi reetmisena ja mõeldakse, tahad minuga, ta ei räägi nii, ta räägib midagi, mis võiks kuulda ainult meie paarisuhtesse räägib mingi hoopis võõra inimesega. Ja see partner, kes selliseid asju teeb, ta võib lubada mida iganes, et ma ei kohtu mitte kunagi selle küberseksi partneriga elusast peast, et see on lihtsalt nii põnev. Jah. Aga see ei kipu rahustama tihtipeale, et see on ikkagi lõpuks teemat, mis siis selles paarisuhtes puudu on. Ja see ei ole enamasti see, et mingi seksipoolsem puudu, see on hoopis mingi lähedus, usaldus, soov rääkida ka nendest teemadest hästi, avatult, üldse, mis on puudu. Nii et see tehniline pool seksist ei ole enamasti absoluutselt teema mõnikord ei ole ka midagi otseselt puudu, vaid on lihtsalt tekkinud suhte või abielutüdimus absoluutselt jah, et midagi polegi puudu. Mis asi see küsimus, et, et kuidas siis natuke seda sädet tagasi tuua, et üks ütleb, et see ongi nagunii süütad, näed, et meil siin natukene need asjad nagu ära vajunud, aga nüüd ma lõbustan ennast natuke mujal, aga ma olen täielikult sinu jaoks olemas. No tegelikult ju ei ole, et kui see inimene näiteks ma ei tea, õhtul ootab mitu tundi seda oma järgmist kohtingut, selle võib-olla tuhandete kilomeetrite kaugusel oleva nii-öelda virtuaalpartneriga, siis tegelikult ta ei ole kogu aeg olemas, et tema mõtted on kusagil mujal. Nii et noh, see kõlab muidugi hästi, et on olemas, aga mõttekuse. Peresaade. Me oleme nüüd rääkinud sellest, kuidas internet mõjutab suhte algust, me oleme rääkinud sellest suhte käigus olevatest internetiga ja nutiseadmetega tekkinud võimalustest ja probleemidest, aga võtaks läbi ka veel suhte lõppu, et kuidas internet ja tänased võimalused komplitseerivad ka lahkuminekut. Võrdleme seda sellega, mis on nii-öelda vanasti olnud, inimesed lähevad lahku, kolivad näiteks ühisest korterist majast välja, kolib püksuvad teise linna või teise linna otsa ja siis suure tõenäosusega naljalt ei kohtuta. Võib-olla kolib ka veel teadlikult, et samas poes ka ei käida. Mis praegu on, see kolib välja küll, aga internetti sedasama partnerit täis sotsiaalmeedia konto, kui tekib tahtmine ja tihti tekib tahtmine teada saada, mida seksi ikkagi teeb, siis guugeldatakse nii et vähe pole. Ehk siis kui räägime suhtele heinast, et ühel hetkel hinnatakse, ollakse vihased, kurvad, püütakse aru saada, mis toimus siis tegelikult see pooleli, et see inimene just nagu ikkagi ei ole ju elust väljas, sest on igal pool kättesaadav. Ja noh, mina olen veetnud sellises lahkumineku olukorras klientidega nagu mitmeid seanss arutades, et ära mine vaatama selle eksi Facebooki profiil, et kas sa pead ära keerima või kuidas teha nii, et ta ikkagi saada välja ka sellest nii-öelda virtuaalelust sesse kiusata, see on tohutu minna vaatama, et ahhaa, kellega ta nüüd kohvikus jälle käis või kellega ta pidutses või mis ta nüüd suhtestaatus on. Ja mina ka masuaegse no ikka täiesti ja pigem ikkagi Masa või siis saad vahepeal mingeid kurje sõnumeid, kui mingi värske piltunud keegi Laigib midagi vale asja. Et inimesed saavad ise arutleda, napakad kui nad ei toonud, ekspartner on kuskil reaalelust väljas, aga virtuaalelus ei, ei ole veel, see võib võtta isegi aastaid, et mina olen kohtunud inimestega, kes siilis alguses paar aastat koos said lapse sisulise elu lahku. Aga siis see üks pool käib siiani hoiab pidevalt teise tegemistel silma peal, et tal on tegelikult juba teine partner. Aga kuidagi ta ise mõistusega ta ei seleta seda ära, et jah, olen küll imelik, aga kuidagi satub niimoodi ja ja, ja ei ole kui tutvusringkonda, mis võiks seda seletada, et kattuvad sõbrad siis ikkagi kuidagi satub ette. Et see on hästi teadlik suhte lõpetamise protsess, mis tuleb läbi teha ja vahel tuleb. Ma ei tea, võtta tervet ümbritsevat võrgustikku, bet blokeerib takse ära, et saadases suhtest lahti ja saab hakata mõtlema, et kas, kas uus suhe võiks millalgi tulla. Et sa pigem ütled ikkagi, et keskmiselt võiks teha siiski nii, et kui, kui minna lahku, siis mingiks ajaks, kui see lahkuminek ei ole sõbralik, aga kui ta on ikkagi niisugune ühele poolele raske, et see, kellel on raske ta võiks ennast ka siis virtuaalmaailmast temast ära eraldada. Neid variante on ju erinevaid. Kui on tunne, tekib tahtmine käia kontrollimas, sest ma pean teada saama, kellega ta suhtleb ja mis sa seal nüüd teed, kui see tunne on olemas, siis peab hästi teadlikult hakkama läbi lõikama neid võimalusi ja kas või võtma mingi sõbranna või kellelegi apjad. Kuule, aita mul piiri pidada vajadusel. Muidu see jääb venima ja see on piinarikas. Nii hoiabki meid, võrk võrgus. Absoluutselt. Aitäh sulle, Kätlin. Ja aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade jäät RÜE ja loomulikult saab meid järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.