Tere hommikust, mai murdma ilusat uut elukümnendit ja palju õnne ning tervist teile. Aitäh, Mai Murdma. Teie kui baleriini teatritee jäi põlvetraumadega suhteliselt lühikeseks. Kas te olete kunagi ka hiljem mõelnud, mis kõik jäi tantsimata? Kas teil olid oma unelmate rollid? Ma olin nagu siiski nagu koolitatud, kui klassikaline baleriin, me olime nagu Tiiuga niisugused rand viruga nagu kemplesime selle esimese koha pärast. Nii et ma jõudsin tantsida küllaltki palju niukseid, klassikalisi Bode töösid. Aga minu draama juhtus kaks kuud enne seda, kui ma pidin tulema Luikede järves täie etendusega välja. Nii et see katkes üsna üsna tipu lähedal. Minu karjäär, May, ja öelda, et ma oleksin päris nendest rollidest unistanud, aga muidugi füüsiliselt katkestada oli muidugi piisavalt raske, ma mäletan, et mõnikord ma isegi Moskvas istusin trolli peale täitsa, kui ma juba Kitises oli mööda, sest niuke füüsilise liikumise vajadus oli siiski väga suur, noh, ma alguses näitasin väga aktiivselt ise ette ja Kitises. Ma tantsisin palju ise ette ja noh, niimoodi kuidagi asendasin selle millegiga, aga eks ta muidugi on raske. Teie baleriini karjäär kahjuks katkes, aga teie ballettmeistri karjäär on olnud küll kõnekamatest kõnekam? Teid võib ju pikemalt mõtlemata pidada eesti balleti innovaatoriks ja moderniseerijaks. Tookord, kui ma olin need viimased Moskva aastad olid väga palju Lääne Castrol, nii prantsuse kui balantsiini esimesed ja ja kuidagi see avas nagu minu jaoks täitsa, sest Nõukogude polites oli ju teada, oli ainult klassikaline ballett ja ainult üks stiil. Nii et see, need, kas trolli tagasid mulle nagu võimalust, piirid ja eks ma ise ka muidugi tunnetasin, et klassikaline vorm nagu jääb minu jaoks nagu kitsaks veidikene ja siis ma nagu hakkasin intuitiivselt ise seda seda vormi otsima läbi oma tunnetuse läbi oma keha. Kas te tahate nüüd sellega öelda, et klassikaline ballett ei olegi teile eriti omane, ometigi on just klassikalise balletimuusika selline, mis peaks kütkestama ja selle muusika kaudu oleks ju omi tundeid läbi tantsu väga lihtne väljendada. See kehtib siiski ainult üheksa 19. sajandi muusika kohta, sellepärast et kui võtta 20. sajandi muusika, siis ütleme, difarmoonia Klaske, lenda, tantsu on ikkagi väga harmooniline ja kõik vormid on solki väga koloniseeritud, nii nagu siiski klassikalises muusikas, eks ole, on väga siiski vorm on mingil määral kanaliseeritud, kuidagi romantiline, betoon ikkagi kanaliseeritud ja ma arvan, et 20. sajandi muusikat lihtsalt klassikalise kooliga ainult klassikalise kooliga lihtsalt väljendada ei ole võimalik, sellepärast et no rääkimata kaasoil loetumate elektron, elektro kaasaegses, ütleme muusika kirevast, muusikastiilidest, siin ei ole midagi klassikalise balleti ära teha, see tuleb lihtsalt dissonants. Nii et ma arvan, et see kehtib küll ainult 19. sajandi. Ma isiklikult ka ei meeldi, kui modern korral trahvid teevad Bachi muusika tõtt või mina näiteks tegin Vivaldi, ma tegin k ike klassikalises, kui ma tegin, ma olen ju neid klassikalisi balleti küll teinud ja noh, nagu ma seda stiili vald on, aga siiski mulle tundub, et 20. sajandi muusika, need ei sobi kokku lihtsalt. Te tulite Estonias 1963. aastal välja esimese balletilavastusega, milleks oli Eino Tambergi ballett-sümfoonia. Te tulite ja sõna otseses mõttes panite kohe kindlasti tekkima. See oli ja see jääb meelde see ballett-sümfoonialavastus. Kas te ei ole ka kunagi mõelnud, et tahaks seda uuesti teha? Ma arvan, et oleks ka praegu kaasaegne, siis vot need noore inimese radikaalsed ideed olid siis kuidagi väga värsked. Ma ei oska öelda, et ilmselt see tuleb midagi muud, sest ükskord me püüdsime Tiiu Rand Wirekonna ühte lõiku tema õpilasele teha. Aga meil nagu päris päris ei meenunud. Ja üldse on niimoodi, et muusika, no ma lihtsalt ei mäleta teda koreograafiliselt ma teda ei mäleta ja ma mul on niuke, tundub, et ükskord oli, kui ma tegin Arvo Pärti teist sümfooniat ja ma visuaalselt seda mäletasin ja siis ma võtsin selle muusika ja see muusika enam üldse ei assotsieerunud selle visuaalse pildiga, mis mul oli tookord. Nii et ma arvan, et inimene niivõrd muutub, et iga kord on muusika vastu võtab siiski mingil määral ajastatud tema momendi eksistentsi ka. Ja ma ei tea, kas ma politsei sümfooniat praegu niimoodi tunnetaks, et see on ikkagi inimene, no kunstnik, eks ole, on keegi teatud momendil ta ise muutub ja, ja ma ütlen, et ma lihtsalt imestasin, ma kuulasin seda muusikat ja ma mäletan, et tookord arvu oli ka sellega rahul ja kuidagi tundus, et see on väga hea asja. Aga siis, kui ma hakkasin nüüd tagantjärgi kuulama, mul ei läinud, täitsa kui need asjad. Nii et ma arvan, et inimene siiski elu jooksul niivõrd muutub, et tema ja tema muusika vastuvõtt, muutult oma maailma vastuvõtt. Tegelikult kui nüüd neid peaks tegema, siis mingit balletist peaks lihtsalt. No praegu on video võimalus, eks ole, säilitada, et ma arvan, et see oleks midagi muud praegu. No see on täiesti loomulik, et ballettmeister aegade jooksul muutub, aga kas, kas selline muutus on lubatud ka Paleriinidele? Ma arvan, et, et tantsija oleneb siiski koreograafist, kellega ta kokku saab, väga suurel määral. Te olite üle 30 aasta Estonia teatri peaballettmeister, kes olid läbi aegade teie tantsijad, kellega teil oli niisugune hea kon, geniaalne klapp. Siiski esimesed aastad olid kindlasti Tiiuga sellepärast et noh, me olime ühevanused ja kuidagi niimoodi, et meie nagu arusaamad ja me olime seal Tambergi kodus pidevalt Tomberg kandist nagu meile niukesed vaimutoitu ja teine inimene muidugi on Juta Lehiste kellega ka meil mõtted läksid kokku ja loomulikult Tiit Härm üsna suurel määral sellepärast et ta oli minust noorem, aga ta oli alles siis koolist tulnud ja tema tema mõtted olid erksad ja tema, tema tahtmised olid, olid midagi ära teha kunstis ja, ja vot kõik need asjad langesid kokku, nii et meil oli suurepärane koostöö. No siis Estonia teatris muidugi juura ja kiimas kaua olnud minu loomepartner nii-öelda? Jaa, maimus Sof need on, noh, muidugi Kaie Kõrb, viimase viimane periood, palju Kaiaga koos töötanud ja, ja meil on olnud nagu mõistmine ja teineteise täiendamine nii-öelda. Ja Moskvas on lenicas, Sankt-Peterburis on meid tantsijaid ja mõned tantsud ka Ameerikas, nii et ikkagi on päris kirev seltskond. Mida te praegu Mai Murdmaa teete, te ju ometigi istu jõude ega ei naudi pensionäri elu kodus. No seda muidugi mitte, aga, aga niimoodi oma koha leidmine Frilencerina on ikka küllaltki keeruline selles mõttes, et tellitakse nagu vana vanu lavastusi, aga noh, uusi nagu mul ei ole niisugust kindlat trupi, kellega ma saaksin, noh, oli Vanemuine, aga on Vanemuine on nüüd ka teise orientatsiooniga. Selles mõttes on see muidugi keeruline oma praegu nagu mõtlesin nagu enda enda jaoks nagu uue paindlikuma stiili, selle draama tekke ja mind huvitab see ütleme, psühhofüüsiline liikumine ja et ma siis tantsijate kutt selle liini peal võib-olla esiteks väiksemate inimeste hulk, see vorm on kuidagi paindlikum ja ja, ja on inimesi, kes soovivad sellega tegeleda, praegu me köie con, mõtestaja, strinbergi surmatantsu ja seal on veel Tüüremata seal mitu mitu niimoodi tekstiga ja puhas puhtalt koreograafiline etendus. Aga seal on ka teksti ja nii, et ta nagu omapärane vorm. Ma loodan, et meil õnnestub ja samuti tahtsin neid Unesco linnafarmid vaid ka umbes niimoodi teha. Niuksed, süntees, žanriga ütleme, ütleme nii. Nii et vastavalt elutingimustega, see on, niimoodi ta on ja mulle tundub, see praegu mulle väga huvitab see mul on mõned välistellimused, mida ma vanu etendusi teinud, nii et nagu mingil määral ikka ikka tegutsenud. Ma soovin teile ilusaid, häid ideid, tervist, õnne ja ilusat juubelipäeva Mai Murdmaa, aitäh.