Tere, hea kuulaja, ta kuuleb peresaadet. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Hooaja jooksul on mulle saabunud mitmeid küsimusi. Pärast emadepäeva saate avalikku salvestust Pärnu rannahotellis. Võtsin need küsimused ette ja koos pereterapeutide Monika Koppeli ja Marina Paula heebertiga vaatasime mis mõtteid, need küsimused, mis tekitavad. Tänane saade, ongi üks valik avalikul salvestusel esitatud küsimustest ja vastustest. Peresaade. Et esimene küsimus lainetena, Ajaga olen aru saanud, et olen oma emale väga sarnane seega kõik head ja minu jaoks halvemad asjad on nüüd kui olen ema juurest ära kolinud, minus justkui üles tulnud. Kas on mingi loogiline seletus, miks ma emast eemal olles mõistan teda? Ebamugavustunne on mul peaaegu olematu aga kui ma temaga koos olen, siis tekib eemaletõukav tunne ja mõistmine tuleb palju raskemalt. Ma tahaks tunda mõistmist ka siis, kui ma olen temaga koos, mitte nii nagu enamasti, et kui ma olen temast juba eemal. Ühesõnaga, miks tekib siis ema juuresolekul just selline pinge. Mina tunnetan siin selle probleemi taga piiride teemat. Et piirid ema ja selle inimese, ma ei tea, kas tegemist on naisenergia ja et selle naise vahel ei ole selged. Siin ma räägin psühholoogilistest piiridest. Et kõik on väga selge ja kui me räägime riigipiirist või sellest omaenda isikliku krundi piirist. Aga siin on juttu just nimelt selles Nendest nähtamatutest piiridest, mis on inimeste vahel. Ja selle piiri tugevus sõltub sellest, kui tugev on inimese omaenda, mina, omaenda minatunnetus. Ja mulle tundub, et sellel küsija ja tema ema vahel ei ole piirid selged. Et missugused on head piirid, head piirid on paindlikud ja heade piiride puhul suudab inimene need piirid ka ära võtta, vaata siis, kui neid hetkel vaja ei ole ja suudab luua seda sulandunud olekut. Seda, mis, mis meil elu alguses ka on, omaenda emaga. Aga kui vaja, siis ta suudab ka need piirid jälle tagasi panna ja tunnetada seda, et mina erinev sinust. Ma olen teistsugune inimene. Ja põhimõtteliselt piirid on oskus öelda õige koha peal, jah, ja oskus öelda ei siis kui tegelikult sa tahaksid öelda ei. Ja need inimesed, kellel on piiridega probleeme, nad kõiguvad kahe oleku vahel, üks on sulandunud olek, olles selle teise enda jaoks olulise inimesega koos, ta nagu kaotab iseenda ära sinna teise inimese sisse. Kui see piir ei ole selge. Ja teine võimalus, ta eraldub täielikult, et ta loob iseenda ja selle teise inimese vahele müüri. Nii et see on kõikumine sulandumise ja müüri vahel. Et ta saab iseennast jälle tunnetada siis kui ta selle müüri sisse läheb. Nii et kui tahan emast eemal vanimat nüüd räägin jälle sellest küsijast, et kui see küsija on emast eemal, siis ta tunnetab iseennast. Kui tahan emaga koos, siis ta nagu kaotab enda, ta sulandub emaga. Ja eks enam ise aru, kes ta ise on. Jah. See tekitab alati ebameeldivat tunnet inimestes see iseenda kaotamise tunne. Eks armastuse suhetes ja paarisuhetes tuleb ju seda ka väga sageli ette seda sama asja. Ega ei ole kunagi hilja seda eraldumist õppida ja õppida, tunnetama omaenda piire. Et selleks on vaja tugevdada omaenda mina omaenda ego. Ja eks see ole väga paljuski oskus ei öelda. Et kuma klientide käest küsin teraapias, et kuidas sul see ei ütlemine välja tuleb. Siis mõni ütleb, et ei, seda ma ei oska, aga mõni ütleb, et see tuleb mul välja küll. Aga kui ma küsin ta käest, et kui sa ei ütled, kas sa siis tunned süütunnet või mitte, siis ta võib öelda seda, et jah, ma ikka tunnen küll, mul on ikka ebamugav tunne, kui ma seda teen. Virginia satiir, pereterapeut, maailmakuulus tema on toonud välja väga häid tõdesid selle kohta, mismoodi seda omaenda piiri tugevdada. Ja tema ütleb niimoodi, et heade piiride puhul sa ei pea vabandama ega põhjendama, miks sa ütled. Ei. Et see on üks sinu inimõigus öelda ei. Ja sul on õigus ära öelda, kui teised sinult midagi paluvad. Kui kellegi käitumine sind häirib või sind haavab, siis on sul õigus talle seda öelda. Ja sul on õigus teha vigu just nimelt neid omaenda vigu. Sa iseloomulikult vastutad nende eest, aga sul on õigus eksida, tahtsid midagi lisada moniga, kuulan sind ja olen väga nõus. Ja siis mõtlen, et sinna oleks, ma ei tea, kui vana on küsija, küsi on noor, umbes 25 aastane, 25 aastane, siis ei oleks vaja ühte niisugust head piiri läbirääkimist. Emaks kasvatakse koos lapsega läbi aja, nagu sa armsasti ütlesid, et me oleme kõik selles asjas amatöörid. Ja täiskasvanuks kasvatakse ka läbi aja. Ja ka selles asjas. Me oleme amatöörid. Ja läbirääkimised on siin alati Kasuks koos kasvame edasi elu jooksul ja iga inimene peab looma uue suhte oma vanematega siis, kui ta on täiskasvanu, võtab aega. Erinevad lahingud võivad toimuda kordse, rindejoon on ühel pool ja kortse piir on natuke läbilaskev, aga me õpime ja õpime koos. Miks on nii raske oma kallitega kõige armsamatega piire teha, on see, et me kardame, et armastus gabara meie vahelt see ei lase meil mõnikord oma huvisid esiplaanile seada ja see kindlus peab jääma ja siis me saame koos õppida, kuidas olla täiskasvanuna suhtes. Ja tõesti mõnedel aegadel on see, see piiriseadme niuke võitlusega seotud ja see on täiesti adekvaatne, normaalne. Me otsime ennast, seda õiget piir. Ikkagi on nii tähtis suhe emaga on inimese kõige olulisem suhe läbi elu ja see on nii tore, et inimene on püüdude enda sees teha seda tööd, et olla adekvaatsem. Aga et kuidagi see jutuajamine emaga siit lugedes tundub mulle, et talle veel raske olevat. Küsi, et saab ainult kiita selle küsimuse eest, et ta on seda märganud. Et see on olnud üks väga hea märkamine. Üks on selge, et ükskõik, mis vanuses me väga ihkamäe oma vanemad heakskiitu ja toetust. Siit on meil endal emadena vanematena nii oluline mõelda, et seda annaksime. Ja nii nagu me ka ema saates rääkisime, et mõnikord on laps nii teistmoodi kui sina teistsuguse iseloomuga, teistsuguse välimusega. Ise oled tugev tükk, aga laps on sihuke õbluke või vastupidi ja ise oled võib-olla aktiivne, aga laps on selline väed uimane või ise oled rahulike flegmaatiline, aga laps on hästi energiline ja nii raske on mõnikord sellist inimest aktsepteerida, kui see laps on teistsugune kui sina ja siis väga tilti emad kogu aeg parendavadki seda olukorda, et kogu aeg heidab ette, et noh, ta ei ole, ta ei ole piisavalt hea või ta ei ole piisavalt tubli või, või mis iganes sa ei ole piisavalt väga raske kuulda. Mina ise võin tunnistada, et olles siin vahetult enne viiekümnendat eluaastat, ma tahan ikka oma emale meeldida, kui ta tuleb mulle külla, ma tahan, et ta, et ta märkaks seda, et kas ma olen teinud toa korda, no minu jaoks on ikka veel nii oluline. Ja siis, kui ta seda märkama, mul alati nii hea tunne. Isegi kui ma praegu ta käest mõnikord pragada saan, ma tavaliselt teen ise ka, mis ma olen kehvasti teinud, aga ikka see kuidagi haavab. Peresaade. Ja siit me võimegi edasi minna kahe järgmise küsimuse juurde, et mis võib juhtuda, kui ema ja poeg on täiskasvanu eas üle seotud? Mina küsin oma klientidelt sageli, et kas sa oled rohkem ema laps visanud rohkem jalats. Ja tihti selgub tõsiasi, et tegemist on ema poegade ja isa tütardega. Ja no vähemalt minu juurde on sattunud lugematul hulgal naisi, kes ei saa oma emadega hästi läbi. Nii nagu ma siin pihtisin, et mulgi on olnud see aeg, kus ma ei ole oma emaga läbi saanud. Ja on palju neid mehi, kes ütlevad, et nad saavad emaga suurepäraselt läbi emaga mul on väga hea kontakt, aga isaga kohe üldse mitte. Ja siin minul on olnud küll abi Bert helingerist, kes on konstellatsiooni teooria ja praktika looja ja hellinger, ütleb nii, et kui mees on jäänud ema mõju välja, võib ta saada heaks armukeseks, aga mitte heaks meheks. Ja selleks, et meheks saada, peab ta oma isa vastu võtma. Ja võib-olla et ka nõustuma sellega, et isa on ema jaoks ikkagi see kõige sobivam mees. Et tema ei pea enam olema oma emale meheks, sest et eks ole, kui ta üle seotud, kui ta on võib-olla väiksena olnud emale see väikene ees, et siis saab suureks ja ta on oma emale mees ja energeetiliselt on ju siis koht justkui täidetud. Just nimelt, et kui poeg seisab oma ema kõrval just nimelt sellel partneri kohal, et tal on oma emaga liit siis ta ei saagi luua seda head pühendunud suhet oma naisega, oma naisega. See ei ole võimalik. Ja kui ema ei ole oma pojast lahti lasknud oma täiskasvanud pojast lahti lasknud siis saab see täiskasvanud poeg seda ise teha ja sellisel juhul ta peabki seda tegelikult tegema, sest muidu tal on väga raske seda head paarisuhet luua, et tema enda õnn on sellega ohus. Sageli ükski partner ei sobi tema emale. Kõik naised, kes siis tulevad süsteemi sisse on tema ema poolt häbistatud ja alandatud, sest keegi neist ei ole piisavalt hea seal käima pojale ja paarisuhtes. Selle mehe partner tunneb ennast väga üksildasena ja need partnerid ütlevad tavaliselt, et minuga ei peeta nõu. Kõik otsused arutatakse läbi emaga ja mina olen siin suhtes üldse mitte keegi. See on üks võimalik stsenaarium. Teine võimalik stsenaarium on see, et üldse partnerlust ei teki. Aga tulevad erinevad ained, alkohol, erinevad sõltuvuse liigid mis teevad oma tööd. Eestis on see hästi tavaline muster või niisugune tavaline lugu. Me räägime kellestki vanast armsast, emast, kes elab koos oma sõltlasest pojaga, sõltlasest pojale, ei ole ühtegi paarilist või on, eks paarilised aga aga ei ole sidet oma oma lastega, näiteks kui need on olemas, aga sagedasti ka neid ei olegi. Nii et see suhe suhe kõigub sellise kahe pooluse vahel, et üks pool on suur lähedus ja hoolimine ja armastus, mis vaheldub tugevate vihahoogude ja mõnikord ka vägivallaga üksteise suhtes. Selle sellise asja hind on kõrge. Võtame järgmise küsimuse, kas inimene üksinda saab olla täiuslik? Ma olen saates päris palju rääkinud, et me ikkagi kõik ju jalane paarisuhte poole. Tõsi, aga kas me tahame olla ka üksi täiuslikud? Ma ei näe mingit põhjust, miks ei saaks olla üksi yhe täiuslik, mis tähendab üldse üksi. Me kõik sünnime perekondadesse ja meie ümber on meie lähedased. Ja mis täiuslikkus siis üleüldse on? Nii tore oleks vestelda selle inimesega, kes nii küsib. Nii põnev oleks arutleda selle üle. Mina mõtlesin sellest, et see inimene küsib niimoodi, sellepärast et ta usub sellesse romantilisse suhte stsenaariumisse mille järgi igal inimesel on kuskil maailmas keegi, kes on tema enda teine pool ja kuni ta ei ole seda inimest üles leidnud, ta ei saagi olla täiuslik. Ja et tingimata elus on vaja leida see absoluutselt õige partner, sest muidu õnn õuele ei tule. Aga see on suhtemüüt, mis tegelikult teeb inimeste elu tükk maad raskemaks. Jah, ma olen ka sellega nõus, et tegelikult üksinda saab küll olla täiuslik ja, ja see, millesse mina usun ma usun väga palju terapeudina nendesse tõdedes uskumustes, mis teevad inimeste elu kergemaks, mitte raskemaks. Ja see oma paarilise tagaajamine elus, see ei tee elu kergemaks, just nimelt, see teeb raskemaks kasu, võib-olla sellest tõest, et parim partner saad sa olla siis, kui sa tunned ennast hästi ka üksinda omaenda seltskonnas. Ja kui sa oled iseenda üles leidnud, kui siis leiad teise inimese, kes sulle meeldib, siis see teine inimene on nagu üks suur elu kingitus. Olen sinuga nii nõus, nii tihti inimesed ütlevad, et ma olen poolik, kuni ma pole kellegagi koos kellegagi kokku, siis olen tervik. Tahaks öelda, et see on ühele teisele väga suur koorem olla kui selle täiuse tekitaja, et nii palju ägedam on olla ise enne tervik saada kokku teise tervikuga. Ja siis on üks pluss üks palju rohkem kui kaks. Just et see iseendaks saamine tähendab seda, et et sa armastad iseennast piisavalt ja et sul on kogu aeg hea tunne südames ja rõõmus meel ka siis, kui seda partnerid tegelikult kõrval ei ole. Et see oleks tee minu arvates, kuidas olla iseendaga lahke ja sõbralik ka siis, kui parasjagu elu ei ole sulle seda elusaadikut partnerite peale veeretanud. Nii et see partner ei ole mitte vajadus, vaid partner, on kingitus. Peresaade. Kas on tõsi, et naised tülitsevad suhtes palju rohkem kui mehed? Võimalik, et see on tõsi. Suhtes on tavaliselt selline muster, et üks on nagu rohkem aldis tülitsema, teine on rohkem nagu aldis voltima sagedamini see, kes on aldis nii-öelda tüli üles võtma meie kõva häälega asjadest rääkima on naine, aga mitte alati. Me võime küsida, et mis tüli kasu on või, või miks maailmas üldse tülid eksisteerivad? Asjadel peab olema ju mingi mõte sees. Ega asjad ei ole niisama meelel tulnud. Tüli on see viis, kuidas ma annan teada oma rahulolematusest. Ja tüli, sõnum on see, et ma tahan muutust. Ja ma olen andnud sulle viisil teisel või kolmandal aimu sellest, et mul on vaja seda muutust, aga sa ei, ei ole seda tähele pannud. Ja siis ma panen nagu survet juurde panin gaasi juurde ja siis teine pool lõpuks märkab, et mul on mingi vajadus ja et oleks vaja muutust. Jah, ja sagedamini on need naised, kes nii alustavad. Psühholoogias on ka üks selline termin, et kui on paarisuhtedünaamika, et üks on nagu kilpkonn, et kui läheb tüliks, paneb pea sinna kilbi alla ja tõmbub endasse. Ja siis teine sellepärast, et kilpkonn kadus ära, eks ole, pea kodus, kilbi sisse hakkab toksima kilbi peale nagu rahetorm. Mida rohkem see rahetorm sina kilbi peale peksab, seda rohkem kilpkonn oma pead kilbi sisse tõmbab. Ja siis rahetorm läheb sellestki hirmsasti närvi, kui kilpkonn pea sisse tõmbab. Kilpkonn läheb hirmsasti närvi, kui rahetorm sinna peale jälle koputab. See on üks väga tüütu variant. Mul tuleb meelde üks selline ütlus, et naised tülitsevad ainult nende meestega, keda nad ikkagi loodavad muuta. Nii et kus nad loodavad muutust, et kuna muutust ei looda, siis nad ei viitsi lülitada ka, et nad saadavad selle mehe lihtsalt ära. Hakka ja tavaliselt selle kilpkonna ja rahetormi vahel on suur armastus, ega nad muidu tülitseks, nagu sa ütlesid. Imagost Öeldakse küll seda imago paariteraapias, et naised on sagedamini rahetormid ja mehed on sagedamini kilpkonnad. Et selles mõttes küsijale võib öelda, et, et ilmselt küll naised on aktiivsemad, kui nad soovivad midagi muuta, aga on ka vastupidiseid paare ja see ei ole nagu postulaat ja et sellepärast pigem on ikkagi öelda lihtsalt on seda kilpkonna ja rahetormitüüpi väga huvitavad kooslused, aga neid ei ole nii palju, kui on kaks kilpkonna koos. Et see on selline mõnikord passiiv-agressiivne keskkond ja üks tüli on tunduvalt parem variant kui kuudepikkune vaikus. Kuid üritused siis vähemalt kuuled, mis muutus, mida vajatakse ja ega jälle kaks rahetormi koos, see on päris tormine keskkond. Aga kaks rahe, tori püsivad hästi kuus tänavatele välja, nad on väga püsivad, paarisuhted tormavad ja siis tuleb kirglik leppimine. Ja ma praegu tuleb nendeta. Jon Batman on öelnud niimoodi, et ta on uurinud tülitavaid paare. Ja ma tahan, et mis on siis nagu standard kaebused naistel ja meestel. Et telemeid ei taha küll lahterdada maailmanaisteks ja meesteks, ava mingigi mingid stereotüübid, siin kehtivad need naised tavaliselt toovad oma kaks põhjust, et ma tülitan sellepärast, et minu mees ei ole minuga samal lainepikkusel ja ta ei saa aru, mida ma antud hetkel vajan. De, kuula mind. Ja mehed jälle ütlevad, et suhtes on kaks põhikaebust, et ta on liiga palju tülisid ja liiga vähe seksi. Ja nüüd, kui me vaatame, kuidas need asjad omavahel nagu siis ühtsesse ringi panna et siis kui naine tülitsemist, siis loomulikult samal hetkel ta ei anna välja seda naiselikku soojust ja seksuaalsust. Ja teatavasti nii naistel ja meestel on seksuaalkäitumine pisut erinev, et et kui naine on parasjagu tülis, siis tema ei taha enne seksuaalset kontakti, kui tüli pole ära lõpetatud ja emotsionaalne side taastatud reeglina kelle me ei saa öelda, et see on niimoodi alati, aga nagu sageli on nii, et ta eeldab, et enne me teeme omavahel asja klaariks ja siis pärast seda me võime juba kallistada või suudeldava eluga edasi minna. Ja sealt tulebki see mees tunnetab, et noh, et siin on nii palju tüli ja liiga vähe seksuaalsust. Ja sageli mehed tunnevad, et, et see kontakt taastub just nimelt siis, kui nad on saanud omavahel kallistada või kuidagi koos olla ja siis emotsionaalne side selle peale justkui taastub ja siis me võiks oma suhtega edasi minna, võib-olla isegi rääkida. Siin on jah, kaks natukene erinevad vajadust ja vajatakse tõlketööd. Et kilpkonnad saaksid rahe tormidest aru ja rahetormid kilkondadest, sest Need teise automaatsed viisid meie suhet päästa või seda tormi nagu rahustada toimivad risti vastupidi. Püüame suhet päästa sellega, et ma vaikin, sest järsku siis torm läheb üle. Ja see ajab tormi veel hullema. Ja nii see tsükkel käib ja seksist ei mingit. Torm, eks ole, tormab sellepärast, et tema tahab omakorda suhet päästa, et ta tunneb, et emotsionaalne side lõdveneb ja ta teeb parimat, et sellepärast ta peksab vastu kilpi, et tule välja, räägime. Aga kilpkonnale juba lause tule välja, me peame rääkima. Mõjub nii ohustavalt, et kilpkonna meeles võimulkuda see, ma ei ole piisavalt hea. Ma tegin jälle kõike valesti. Ja ükskõik, mida ma ütlen, seda kasutatakse minu vastu, ma parem ei ütle mitte midagi. Ehk läheb üle. Ja rahetormid ütlevad niiviisi, et kuidas me saame üldse magama minna, kui meil see asi kõik lahendamata jääb. Ema, kajutised, uudist ei tohi minna enne, kui asjad on tänase päeva asjad on tehtud ebalehmad kui vunki juurde. Ja on väga õnnetu, et teise kõrvad ei kuule. Järgmine küsimus, kuidas vastata partnerile, kui ta räägib minuga toredalt ja ebaviisakalt? Ma tahaksin vastata, vastata armastusega, aga ma ei tea, kas on selles, et nagu sobilik või, või ma ei tea, mis see toredus on, mis, mis sellel hetkel seal toimub. Turedusi on erinevaid. Ma tahaks loota, et armastus selle paari vahel on olemas ja kestab ja siis võiks tunda tunda huvi, et mis on partneriga juhtunud, et ta räägib nüüd sellisel viisil. No kui oleks vastupidi, et naine räägib hõredalt, siis ma oskaks võib-olla paremini selgitada asja. Et naised tihti naksuvad oma meeste kallal. Kui tegelikult asi on milleski muus. Et tehakse oma partnerile märkusi ja öeldakse halvasti. Näiteks see, et miks on niisugused sokid täna jalga panid, et see on ju täiesti sobimatu ülejäänud komplektiga. Tegelikult häda on selles, et nad nädalavahetusel käisid ühel sünnipäeval ja mees ei pööranud temale piisavalt tähelepanu, vaid pööras ühelt teisele naisterahvale tähelepanu. Et naised ei adresseerin omaenda pahameelt. Siis ja, ja selle asja suhtes, mis tegelikult juhtus. Et see pahameel moodi keeb vaikselt sees ja siis nokitakse pisiasjade kallal koguneb karika printsiibil, et kui kogub naine ei ütle välja, seal ei pruugi olla naine, seal võib täpselt samamoodi olla mees, et karikad vaikselt-vaikselt täitub, sa ei anna endast teada ja siis ühel hetkel tuleb see toredus välja siis, kui karikas parasjagu üle läheb. Ja see võib olla ka täiesti väikse asja peale. Jah, no ma arvan, et, et selle mehega võib ka umbes midagi sellist olla. Et nad ei ole omavahel tegelikult tegelikke asju ära rääkinud. Et sellest on see, see pidev põredus ja halvasti ütlemine, et seal sees kuskil on mingi muu asi, mis teda ärritab. Mingis mõttes see on seesama vastus, mis me eelmisele küsimusele andsime, sest kostab nii nagu räägiks üks rahetorm kilpkonnaga hõredalt ja, ja ebaviisakalt, et üks muutus on vajalik, aga et me ei tea, mis see muutus on ja seda seal saab ainult partner ütelda, mis see muutus siis on. Aga kindlasti see, kes on tõre rahulolematu, tema mingid vajadused on rahuldamata. Ja kui me vaatame, millal me käitume sellisel viisil, mida partner võib tajuda negatiivselt ehk siis kas kontrollivalt või kritiseerivalt kamandavalt kaagutavalt nägutavalt on siis kui me ikkagi tahame sellelt suhtelt midagi enamat. Aga me ei oska seda öelda kuidagi ilusti või lahkus, on otsa saanud, kedagi, sõbralikkus on otsas ja siis me küsime seda kedagi sellisel ebaviisakal moel ja inimestel on selline tunne tihti, et kui ma kritiseerin, et siis see teine parendub. Tegelikult on asi vastupidi, et teede, sellise hästi lühi ja primitiivne ekskursi aju ülesehitus, eks ole, siin ees asub meil eesajukoor kus on sellised head kognitiivsed protsessid nagu mõtlemine, analüüs, loogika siin ees on ka huumorimeel. Ja siin taga asub meil roomaja aju, kus on siis need reaktsioonid, et kas võitlen põgenen või mängin surnud ja stressiolukorras tahame, me seda ei taha. Me libiseme siit eesajukoorest taha roomaja aju ja roomaja aju nalja ei tunne. Ja paraku on seisak, kui me tajume enda suhtes kriitikat, siis me tavaliselt kriitika tajudes läheme stressiolukorda ja mähis aktiveerub roomaja aju mis hakkabki ründama. Nii et tõre olemine võib olla tegelikult selle partneri ründav käitumine. Ja ta on stressiseisundis. Ja siin on see koht, õppimise koht, tegelikult, et sa tead, et kui sa kedagi süüdistad teda ründad, siis see, keda sa süüdistad, tema läheb ka roomaja ju. Ja roomaja ajuseisundis aju ei ole õppimisvõimeline. Õppimisvõimeline on inimene siis, kui ta asub siin eesajukoores. Kui temas loogilised analüütilised protsessid toimivad ja kui ta huumorimeel ka toimib. Kui sa tahad head paarisuhet, siis ole ise oma kaaslase jaoks turvaline partner, et see puudutab just seda roomaja aju, seda, mis sina siin just rääkisid. Et kui sa tahad, et teie suhe oleks hea, siis tuleb sul endal olla turvaline, lahke ja sõbralik, sest siis selle, su partneri roomaja aju ei ole valvel ja te saate omavahel inimlikult rääkida. Ajukooretasandil. Ja, ja see niisugune rahetormi, koputus, kilpkonna kilbile, kannab endas alati küsimust või nihukest kutset. Et kas sa oled minu jaoks siin praegu olemas, kas sa kuuled mind, kas sa kuulad minu vajadust kuidagi kogenetsa ei kuule. Ja teine pool oma murelikkuses küsib, et mõtleb, et ma pole olnud piisavalt hea. Sellepärast ta praegu teeb nii. Täitsa on vaja ühte tõlketööd sinna jälle, et nad saaksid omavahel selle kontakti ja turvalisuse taastada, et saaks aru, mis on tõstnud seal ärevuse nii kõrgeks, et see olukord täna sellisena välja näeb. Mulle meenub meie hea kolleeg Tiit Kõnnusaar ütles, et kui sa ei saa partneril seda, mida sa tahad temalt saada siis küsi endalt, kuidas sa oled talle selle andmise sulle raskeks teinud. Kuidas sa ise oled selle raskeks teinud. Et see paarisuhte sele liin, mis paarisuhet seob, on emotsionaalne side, et mul on peresaadete jooksul selles siis umbes 34 saadet on olnud ja ma pakun, et 34-l korral me oleme sellest rääkinud, et paarisuhe tähendab seda, et sa oled minu jaoks olemas siis kui mul on sind vaja sellisel viisil, kui mul on sind vaja. Kui see nii oleks, siis kõik paarisuhted toimiksid, aga reeglina partner ei oska meie jaoks olla kohal nagu kas siis, kui meil on teda vaja, või sellisel viisil. Et sel hetkel, kui me näiteks oleme kas ärevad või hirmunud või mingisugune pinge on sees või kurbus on sees. Ja kui ma tulen ja ütlen, et Ma kardan teda, mis mul ees on siis see, mida sa vajad, on see, et partner tuleb kriipsukest. Kullake, mis sul vaja on, et kuidas ma saan siin näidata, ma saan aru, et sa kardad. Tavaliselt ei ole mõistus, seda ütlevad, et ma kardan tavaliselt ütleme, et kas kartulid on maha pandud või midagi taolist, kas põrand on pestud või millal sa teed seda, teist ja kolmandat. Ei oska öelda oma partnerite, sealt reeglina seda siis me parajasti vajame. Mõnikord ise ka ei tea, mis parajasti vajame, aga ärevus on kõrge. Just nimelt minu mõte selle peale, mis sa ütlesid, et see on juba väga tähelepanu väärne samm, kui ma julgen minna ja öelda oma partnerile, et kuule, mul on vaja võtta mul õlgade ümbert kinni. Miks tõre võib olla ju ka, et partner on vihane sageli üks ürgajalooline viha, eesmärk oli ju ka hirmutada oma partnerit, kui ma olen vihane, siis ma lähen ju puhevile ja olen hirmus. Ja see võib andagi partnerile teada, et kui sa minuga niimoodi räägid, siis ma tunnen ennast kas ärevalt või hirmsalt. Ja küsida, miks sa minuga niimoodi räägid, et kõigepealt annad endast teada, annad teada sellest olukorrast seisundist, kus sa praegu oled ja siis anna teada sellest, mida ma tegelikult Sult vajaksin. See oleks üks variant siis tagasisidet anda sellele toredale partnerile, kuidas see inimene mulle mõjub, et ma kirjeldan seda olukorda, et ma ei hakka teda süüdistama, mis sa oled nii tige ja, ja tõre vaid ma räägin seda, et näed, sa rääkisid minuga praegu nii, mina tunnen ennast nii ja siis öelda, mis on see, mida ma vajan. Peresaade. Meil on mehega võimuvõitluse faas, tundub, et küsijad on kõik naised. Minu jaoks on kõige suurem probleem mehe liigne joomine mehe jaoks, see pole nii suur probleem ja nii me võitlemegi ja enamik tülisid tuleb ajendatult sellest. Kõik ju teavad tegelikult, et liigne joomine on halb. Iseasi, kust see liigne kellegi arust paikneb. Kuidas lahendada võimuvõitluse faas, kui põhiprobleem on alkohol, mis oma olemuselt ongi halb ja Eestis nii paljude perede kurb teema ikka kahekesi tuleb lahendada. Seal ei ole võimalik üksinda lahendada küsijal. Ja seal on niisugune klassikaline kolmnurk, sina, mina ja alkohol. Alkohol on truu sõber, tema teeb alati seda, mida ta lubanud teiste peale nii hästi luuta, isa. Ja ükskõik kui palju sa palud teisel inimesel mitte juua, sellel ei ole tulemust, see ei ole sinu kätes, ei ole sinu otsus, kas tema joob või see peab olema inimese enda soomite juua või siis juua. Alkohol on üks tüüpiline Kolmnurgaotstest, ta aitab ja samas ta teeb asju hullemaks. Ta aitab hakkama saada erinevate rahulolematusega. Ta aitab distantsil olla, aitab mitte kohal olla. Ta aitab olla keegi muu. Teda millegipärast vaja sinna suhtesse. Aga ma ei tea, mis seal konkreetses suhtesse alkoholi roll on, sest et info praegu ühepoolne. Ma ei tea, mida vastaks. Teine. Alkohol on põgenemistee. Sellest otsesest dialoogist, mis võiks partnerite vahel olla. Alkohol kaotaks oma tähtsuse siis, kui inimesed omavahel räägiksid asjast. Sellest sellest õigest asjast, ehk siis omaenda suhetest. Ja see võib olla väga pikk jutuajamine. Ja alkohol on üks tüüpiline vahend reguleerimaks lähedust paarisuhtes nende kontaktis on, see võib olla nii ja naa, see võib olla nii, et on liiga lähedal see teine jaksa ära taluda, et sa oled liiga lähedal sind liiga palju. Inimestel on niisugune mõte. Paarisuhte valem näeb välja üks pluss üks on üks. Aga see ei ole võimalik. Kui ma tahan olla kogu aeg üks sinuga, siis, siis ühel hetkel teise jaoks võib see lihtsalt nii lämmatav olla ja siis tuleb alkohoolapi, aitab eemale minna. Ja see võib ka nii olla, et et sa oled liiga kaugel ja mul on vaja siis võta vähe napsu tunda vähem üksindust. Et seal on niisugune pikk uurimistööd, mis, mis funktsiooniga see alkohol selles selles suhtes on ja kust on õpitud ka see on tähtis. Reline on seal mingid mudelid ees, nii on ennegi olnud. Paarisuhtes näiteks alati on olnud alkohol põlvede jooksul kui vaadata selja taha, nii lihtsalt elu olnud ja muudel kordab ennast. See on automatism, mida me hakkame tegema siis, kui meil läheb raskeks, et ühest küljest osadel inimestel alkohol just nimelt võimaldab astuda kontakti, sest et ilma temata ilma alkoholita on väga raske kontakti minna ja teistel inimestel alkohol aitab just kontaktist ennast lahti võtta. Aga ta on kindlasti kontakti reguleerimise. Jah, vähemalt suhetes ja maailma ka ka maailmaga on ju nii, et kui maailm on ikkagi väga ängistav, siis alkohol paneb sinna teatud filtri ette. Ja see on ka niisugune ajalooline kontekst. See on ju aegade algusest nii olnud, et kui meil on rõõmsad või kurvad sündmused, siis mis me teeme, ikka võtab napsu. Miks siis mitte siis, kui paarisuhtes läheb keeruliseks, ärevus tõuseb, ikka võtaks napsu natuke. Aga see ühel hetkel hakkab leevendamise ja aitamise asemel tekitama probleeme juurde? Jah, eks ikka on nii, et kui olukord on keeruline ja me kannatame ja see on nüüd universaalne vastus mitte ainult siis alkoholiteemadel, vaid üldse siis meil on ju kolm viisi, kuidas me saame reageerida. Kõigepealt tasuks püüda seda olukorda muuta. Kui ei saa olukorda muuta või ei ole võimalik olukorda muuta ja olukord ikkagi on väga kahjulik või valus või tekitab kannatust, siis on mõtet sellest olukorrast ära minna. Ja kui ei ole võimalik olukorda muuta, ära ka minna ei saa või ei taha, siis on üks variant veel ja see on muuta oma suhtumist sellesse asjasse. Ega rohkem variante ei ole. Neljas variant on kannatus, aga kannatus ei ole nii tore asi, kui see võib-olla kõlab Tammsaare põrgupõhja Jürka sõnadega, et kannatamine teeb õndsaks idee kannatamine õndsaks kannatamine teeb vanaks, koledaks, kibedaks. See on ainukene asi, mida kannatus inimesega teeb ja mis asja siin kannatad oma võimalik mitte kannatada, kui on võimalik valida üks nendest kolmest ikkagi käitumisviisist, aga inimesed väga sageli teevad, nii et okei, ma täna püüan olukorda muuta, olukorra muutmine ei toonud välja. Okei, homme püüdsin muuta oma suhtumist asjasse, ei tule seega välja, kolmandal päeval läksin ära, et tulla neljandal päeval tagasi ja alustada uuesti ka siis sellest, et olukorda muuta või oma suhtumist muuta. Et siis võiks vähemalt nagu truuks jääda ühele nendest kolmest, aga kindlasti üks kolmest tuleks valida, mitte vanadusse jääda. Peresaade. Kas poleks mitte toredam vahetada iga kahe aasta tagant partnerit ja võimuvõitluse faasi ohumärke haistes kohe uttu tõmmata ja järgmine inimene leida? Mulle tuli kohe selle küsimuse peale meelde minu terapeudi praksis Taanis. Ma ei ole nii palju selle nähtusega Eestis kokku puutunud, kui just nimelt seal. Seal on üks aasta väga oluline sündmus. See on ettevõtet jõulupidu ja seda peetakse suurelt ja, ja see on hästi oluline. Ja siis, kui see jõulupidu on ära toimunud siis läheb tohutuks kolimiseks siis kolitakse välja ja kolitakse sisse siis kuni järgmise aasta jõulupeoni. Ja niimoodi see ratas käib, et, et selles ei ole tegelikult midagi uut. Võib-olla see on uus Eesti jaoks, aga Taanis see nii käibki ja, ja see on juba ikka päris tükk aega nii olnud. Heldeke, Taanis peaks olema väga suur hirmu jõulude tulemise ees. No eks see, eksju ikkagi on väga suur hirm eriti nendel naistel, kes on oma väikeste lastega kodus, et kui, kui mees läheb kuhugi ära, aga Taani naised on väga vaprad naised, eks nad ise ka kolivad välja sisse jõulukingitusena uus mees. Et aga ühest küljest, siis osadel on ärevus, teises küljes on elevus, et jõulud on tulemas. Ei tea, kes see jõul tuled. Olete rääkinud lahkumineku rituaalidest, et mitte minna lahku tüliga, vaided kuidagi tähistada kooselu lõppu, kuidas see küll välja näha võiks? Ekslike teoreetiline vastus võiks olla selline, et tasuks meenutada kõike seda head, mis meil on koos olnud. Ja seda ka sõnastada üksteisele, mille eest ma jään sulle tänulikuks, mis on see hea, mis me elus on olnud? Sagedasti jäävad ju ka lapsed ühendama, et seal oleks võimalik teha koostööd ka hiljem lapsevanematena. Mina oma praktikas väga palju ei näe selliseid kohti, mina näen väga palju neid paare, kes ei saa kuidagi emotsionaalselt lahutatud ja see tüli, see valu on nii suur, et selles selles faasis ütelda midagi head, teise kohta. Et see on raske ülesanne. Aga ma usun, et see peaks mingil hetkel olema võimalik. Ja me sagedasti oskame näha selle inimese valu, kes on siis see nii-öelda maha jäätu. Ta kurdab ja on vihane ja kurb ja pahane. Aga mõnikord me ei oska näha selle inimese valu, kes on ära mine ja algataja. Mõlemal pool on suur valu, sellepärast kurbus, et suhe lõppenud. Oleks tore, kui nad hiljem saaksid seda analüüsida. Aga võimalik, et üks parajasti ei saa. Minul oli rõõm ja au olla sel aastal enne jõule ühe paari lahkumineku juures. Nad jäid küll abiellu, hästi armas paar, mõlemad väga toredad inimesed ja samamoodi just ühel oli see tunne otsas ja teine oleks küll veel tahtnud. Aga teatavasti matemaatikast Me teame seda, et miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees. Ja seesama kehtib ka suhte puhul miinusmärk suhte ees muudab märki suhtes ees. Kui üks ei taha siis tegelikult enam ei saa. Ja nemad tegid lausa kirikliku rituaali, kus seesama kirikuõpetaja, kes neid oli kunagi laulatanud. Tulime seal kolmekesi neljakesi, õigemini kirikuõpetaja, see paarimina. Ja nad tegid tänu rituaali seal nad andsid 11 vabaks, nad ütlesid, aitäh palusid vabandust. Üks hästi liigutav Itaal. Ja siis pärast seda läksin enne looduskaunisse kohta ja tegime just nimelt sedasama. Et me rääkisime seda, mis neid jääb nüüd omavahel siduma. Ja see oli üks väga ilus hetk. Mida teha, kui mees on kitsi kuidas liigselt kokkuhoidliku inimesega toimida maiusi elukaaslane eiradi jagada, kui tal midagi on nosiibise? See esimene reaktsioon sellele küsimusele oligi selline, nii nagu teilgi, et ajab natukene naerma. Aga tegelikult on siin päris oluline tõde taga. Mul on üks väga hea sõbranna, igati väga, väga, väga tore inimene, armastan teda väga. Ükskord arutasime maailma asju ja tuli välja tõsiasi, et kui ta sööb kirsse siis vaata, ei saa oma kirsi kilo jagada oma elukaaslasega. Et kui elukaaslane sealt mõne marja võtab, siis ta läheb kohe kurjaks. Ja ta ütleb, et mõistusega ma saan ju sellest asjast aru. Et see on lapsik, mida ma teen, et üks osa minust itsitab selle olukorra üle. Aga see tunne on nii tugev, see minu oma. Need kirsid siin on minu omad. Ja samasugune reaktsioon on tal olnud ka seoses meesöömisega. Nii et ta on isegi teinud kriipsu meepurgi peale, et avastada see, et kui, kui keegi on tema meepurgist midagi võtnud. Oluline on mõelda seda, et mis selle taga on. Teda teades ja tundes ma võin öelda, et tema on kasvanud sellise kontrolliva kanaemaga ja ema, kes kogu aeg on tema elusse sekkunud. Et siin on see piiride probleem, et tal ei ole olnud lihtne neid piire kehtestada omaenda emaga ja lastega on tihti nii, et kui ei õnnestu öelda ei mingisuguse käitumisviisi suhtes, et siis lihtsam on öelda, kas ei või jaa mõne toidu suhtes. Et elu alguses ema toit ja mõnum, armastus, heaolu, et need tulevad kõik ühest allikast, nii et ema probleemid tihti avalduvad meie suhtumises, mis meil on söögisse. Eks iga üks ise teab seda, et kuidas me asendame armastuse söögiga. Et kui ema teeb head süüa, siis ta tunneb rõõmu ja tunnetki, et ta nagu pakuks armastust oma lastele ka oma täiskasvanud lastele. Söö, pojake, söö. Kui ta ära läheb, paneb moodi kaasa, on ju, just nimelt on ju purki pandud armastus jah, et see asi on väga paljuski armastuse sümbol neile toit ja, ja toit suhtlemisel suhete puhul on väga tähtis, mida me oma eakatele vanematele kingime. Noh, kas karbis šokolaadi või, või midagi sellist mõnusat, mida on hea suu pihta. Kui nüüd minna tagasi sellesama loo juurde, siis ega seda meest, kes üksinda häid asju noisid ega teda ei aita, see, kui teda korrale kutsutakse ja öeldakse, et hea käitumine on see, et, et tuleb jagada. Mihhail Borad, Janski tal on väga huvitav tüpoloogia, inimeste tüpoloogia ja ongi üks tüüp inimesi, kellel see omanditunne on väga tugev. Ja selle inimese käest midagi saada ongi keeruline. Ja nendega koos elades on vaja nendele inimestele anda tunnet, et tegelikult kõike on küllalt. Nüüd kui sellele naisele nõu anda, et mida ta selle kitsi mehega peaks tegema, siis kui ta teab, mis on see hea asi, mida mees üksinda nosib, siis ta võiks seda talle rohkem anda. Ta võikski seda kohe palju talle anda ja kui sa talle endalegi meeldib, siis nendel on kaks portsu. Et üks on mehe oma, üks on tema oma aja siil, nende vahel on selge piir sest minu sõbranna on öelnud, et kuidas tema vabanes sellest kirsikiirusest. Ta sõi kaks kuud ohjeldamatult kirsse ja ta võis osta ka oma elukaaslasele vahetevahel kilo. Ja siis oli see möödas. Ja kuidas Õiga sellest mees kisu täis siis nüüd ta võib täiesti vabalt selle meepurgi jätta, ilma et ta peaks vaatama, et kui palju seal sees siis nüüd parasjagu seda mett on. Et see külluse tunne, see on see, mis selles olukorras aitab. Ja mina uuriksin veel seda, et kas see mees on kogu aeg nii teinud või seal tekkinud mingil hetkel, et on hakanud omaette nosima. Ja siis siis ma uuriksin ka seda, et mis on selle naise jaoks tähendus. Mul on väike hüpotees, et järsku see naine on hakanud tundma, et tema mees nussib kuidagi nende suhet või nende armastust seal üksinda. Meil meil küsimus, miks osad õed-vennad on väga lähedased ja osad mitte lapsepõlves ja noorena on parem läbisaamine, aga kui pered tekivad, siis suhted kaugenevad ja kaugenevad, kas see ongi ehk normaalne õe ja venna suhe on inimese kõige pikem suhe läbi elu. Et me isegi oma vanemaid tunneme lühemat aega kui oma õde ja venda. Ja nii kurb, kui see ka ei ole. Ühel heal päeval vanemat lahkuvad ja siis on õde ja vend see, kellega me kõnnime oma eluteed kõrvuti teekaaslastega lõpuni. Ja on täiesti normaalne, et vahepeal, kui meil on pered, tekivad meie suhted, lähevad kaugemaks ja peavadki minema. Sest mõnikord ka õde ja vend võivad takistada meie Periga suhet, nad võivad meile olla liiga lähedased seal sama dünaamikat. Ja mõnikord mõnikord me oleme peredes nagu jaotatud, üks meist on nagu rohkem ema oma ja rohkem ema poolt ja teine on nagu rohkem isa oma ja rohkem isa poolt. Ja siis meie omavahelised suhted võivad olla väga keerulised ja konfliktsed. Ja need konfliktid võivad kesta ka siis, kui vanemad juba on lahkunud, kui nad on surnud. Ja kui neid hakata lähemalt siis vaatama siis inimesed on väga imestunud, et konflikti põhi oli see vanemate armastuse jagamine meie vahel. Ja ikkagi see nende suhete nimel tasuks pingutada, et on väga tähtsad suhted elus, õe-venna suhted. Nii et sellele küsijale küll tahaksin saada julgust ja pealehakkamist, et ta saaks oma vennaga räägitud, ta kirjutab siin, et vend on see, kellest on hakanud mõtlema, et on ainult kuidagi kaugele vennast ja loodan, et sealt kasvab küsijale palju rõõmu edaspidi. Aga õdede-vendade suhted on sageli väga keerulised või või need lastevahelised suhted tihti algab juba varajases lapsepõlves, kui vanusevahe on väga väike ja see vanem laps ei ole saanud veel oma armastuse patareid täis ja siis tuleb näiteks, on kaheaastane, sünnib äike, õeke, ja siis ütlevad vanemad, et sina oled nüüd suur ja sa pead seda väikest tõde armastama, te saate tulevikus koos mängima ja sa ei saa temaga mängida, ta lihtsalt lamab seal ja, ja nutab ja ta käib sulle närvidele, tahaks teda hammustada, kuskile lükata ja seda ka ei lubata. Siis sa oled paha laps ja sa pead suutma oma impulsi kontrollida ja sa ei saa seda kontrollida ja see oleks sama kui öelda näiteks, kui mees tuleks koju ja ütleks naisele, et ja vaata, nüüd ma võtsin uue naise sinu kõrvale ja sina oled juba vana olija ja nüüd seal suhtu temasse sõbralikult ja te võite koos mängida ja sinu vanad asjad on need tema asjad ka, et tema peab saama nendega mängida ja ja ole väga lahke ja ei oleks vist väga lihtne olla selles olukorras lahke ja sõbralik ja ta magab nüüd meie voodis, sest tema on, tema on uus ja tema värske ja tema, nüüd tuleb minu ja sinu vahele. Aga sina pead üldse minema oma tuppa. Kaled need suur. Ja sealt tihti tulebki see, et noh, ta tunneb, et on ees ja tahaks teda kuskile ära lükata, aga mõnikord see ei pea olema kaheaastane vanusevahe, see tunne võib tekkida ka siis, kui, kui ta teile endale vanusevahe on palju suurem. Et ikka mina olin enne ju ainuvalitseja Aino Prints või ainuprintsess ja nüüd siis hakkab siia tulema tihti just eriti kahega. Teine lükkab ära, et kui need lapsi tuleb nagu riburadapidi rohkem, siis siis nende järgmistel pole kunagi olnud seda, seda ainuvalitseja tunnet, et see on tihti selle esimese tunne, aga samas võib-olla jälle see esimene laps on nagunii kuna ta on saanud nii palju seda vanemliku armastust ja, ja võib-olla ta ongi kuidagi hästi tubli ja teda tuuakse just vastupidi sellele väiksemale või väiksematel kui aeg eeskujuks, et vaat kus ikka tema kus tema oskas, kus tema oli andekas, aga sina siin viimane läheb ikka aia taha, et et noh, siin võib-olla nagunii palju pingeid, mis, mis tekivad õdede-vendade vahel just sellepärast, et see konkurents, mis sealt alguse saab. Ja ikkagi tasub pingutada ja panustada nendesse suhetesse nii nagu vanematega, peame looma täiskasvanuna uue, uue suhte. Kui inimesega on seesama ülesanne meil luua see uus täiskasvanul suhe õdede-vendadega ja hakata rääkima, kui õed-vennad hakkavad rääkima omavahel, me teeme päris palju pereteraapias ka neid õdede-vendade seansse siis selgub, et need mälestused ja pildid samadest asjadest on täitsa erinevad. Ja tegelikult õdedel-vendadel on ühesugused tundmused, et ühte eelistatakse, teist tõrjutakse ja see lihtsalt vajab avamist. Juba selle info avamine aitab inimesi, soojus saab hakata voolama ja see on suur tugi elus. Partneritega võib minna nii ja naa. Siis rääkisime Taanimaal juba jõulude vahetamisega, võib tekkida asju õdede-vendadega, nii, nii kiiresti ei lähe, nemad on ikkagi, nemad on omad ka eluaegset eluaegsed ja üks veri ja nagu eestlased ütlevad, veri on paksem kui vesi. Et tasub, tasub neid suhteid luua. Mõelda kui inimese lapsepõlve peale, nagu ma ütlesin, et ema ja sageli ka isa, eks ole, on lapse esimene frustreerija nagu päris ilmselt siis õed ja vennad on meie esimesed konkurendid ja selge see, et elu meid frustreeriv ja elus meil on konkurendid ja see on üks kõige parem suhe, kuidas õppida toime tulema esimese konkurendiga. Aga konkurentide suhtes ja teatavasti ikkagi aeg-ajalt tahaks kaela kahekorra keerata ja täiesti ära lükata, mina võitsin, et seal on see konkurents sees ja see ei ole sugugi iga kord eluterve. Ja ometi see õdede-vendadega koos kasvamine, üks katselabor, nii raske on üksikutel lastel minna näiteks kollektiivi siis kõik see, mis seal toimub, see kaklemine ja võistlemine ja tõukamine, see tundub nii võõras ja raske. Kui sul on õde ja vend saavad seda igapäevaselt pidanud õpina ja see tuleb elus kasuks. Olelusvõitluse diplomaatide kool. Nii, aga meie aeg on selgelt lõpukorral, aitäh sulle, Monika Koppel, aitäh sulle, Marina, Paula Ebert. Huvitavate vastuste eest. Aitäh sulle, hea kuulaja. Sa kuulasid peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade ERR poee. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Siis tuleb külla Pereterapeut Kärt Kase. Ja jutuks võtame, mis asi on üldse pereteraapia, mida me seal teeme ja millal sinna minna võiks. Seniks aga soovin teile kõike head. Hoolige üksteisest ja iseendast.