Tere, hea kuulaja, sa kuuled peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Olen eelnevate saadete jooksul korduvalt jõudnud üleskutse, nii et kui inimene tunneb, et ta ise või tema paarisuhe või tema suhe mõne lähedasega lapsega vanemaga sugulasega, sõbraga või kolleegiga on jõudnud keerulisse kohta ja oma jõududega sealt keerulisest kohast edasi ei liigu vaid pigem tundub, et ta tammub paigal, siis võiks kaaluda abi otsimist. Sageli aitab sõbraga rääkimine. Aga sõbrad pole teatavasti alati objektiivsed. Mõni võib-olla lähtuvalt oma maailmavaatest väga kallutatud. Üks on väga põhimõttekindel ja ütleb, et pole siin midagi vaja truudusemurdmist andestada. Teine on jälle väga ettevaatlik, et mis siis, et lööb, kuidas sa materiaalselt hakkama saad, mehed ju löövadki, kui armastavad. Ja kolmas arvab, et kui laps ei kuula sõna, siis järelikult on liiga vähe kere peale saanud. Aga mõne sõbraga rääkimisel võib juhtuda hoopis nii, et kuuled. Oh, see pole midagi, aga vaat mis minul juhtus. Ja läbisu hingepuistamine ongi. Mõnikord väga ei soovigi oma hirmu, viha, häbi, süüd või pettumust jagada kellegagi lähedastest. Me ise suudame oma partneritele reeglina väga palju andestada ja unustame hõõrdumised. Aga need, kellele me räägime, ei pruugi suuta räägitut unustada. Ja nende arvamus sellest inimesest, kelle kohta tahad kaevelda või kiruda, muutub. Psühholoogia tunneb terminit rongi kupeeefekt. See tähendab seda, et nii mõnigi kord on võhivõõrale oma hinge avada kergem. Sa räägid talle oma loo, ära, nutad, võib-olla peatäie nutta ka arutlete kossuloo üle, ta annab sulle oma arvamuse ja te ei kohta enam iial. Mõnikord on tark rääkida võõraga ja üks psühholoogiline nõustaja võib osutuda sobivaks võõraks. Eestis viljeletakse mitmeid teraapiasuundi ja ega tavainimene nende vahel hästi ei orienteeru. Kuna ma ise olen pereterapeut ja lõviosa minu saatekülalistest on ka olnud pereterapeudid, siis pühendan tänase saate, mis ühtlasi on ka kogu saatesarja viimane saade just pere- ja paariteraapia tutvustamisele. Mida me seal siis teeme ja millal nõustaja manu minna võiks? Seda teemat olen kutsunud avama oma hea kolleegi Kärt Kase. Kärt on pereterapeut, perelepitaja ja koolitaja. Ta on andnud oma käe ja südameprogrammile dialoog laste nimel mis aitab tekitada koostööõhkkonda lahutatud ja väga konfliktsete lapsevanemate vahel et nende lapsed ei jääks omama vanemate tülidest mürgitatud valu jõgedesse. Kärt on kirjutanud kaks raamatut. Esimene neist on suhteaudit, mis aitab teha oma suhtele diagnostikat. Et mis seisus paarisuhe on. Ja mõni kuu eest ilmus Kärdilt ka tema teine raamat. Kuidas hoida armastust. Tere, Kärt. Tere. Mul on väga hea meel siin olla. Peres. Mõned aastakümned tagasi valitses meil mentaliteet, et inimene peab ise oma hingeasjadega hakkama saama. Hingeasjades ja suhete valdkonnas abi küsimine oli justkui nõrkuse märk. Ja öeldi veel, et kuidas üks võõras inimene saab aidata meil suhteid korda teha. Ja siis oli kolmas müüt veel, et need terapeudid on ise kõik ühed vaevatud ja haiged psühhod. Tänapäeval on see suhtumine oluliselt muutunud. Abi küsimine pole enam nõrkuse märk, vaid vastupidi, näitab inimese paindlikkust, julgust ja soovi areneda. Ja mis puutub sellesse terapeudid, on ise kõik vaimust vaevatud ja isiklike probleemidega, siis tõsi, ega terapeudiga olemine ei võta meilt ära isiklikke suhteprobleeme. Ka terapeudid lahutavad, tülitsevad, vihastavad on lastega hädas, kurdavad, kardavad ja kurvastanud. Aga ka arstid haigestuvad ja automehaanikute lagunevad autod, juuksurid võivad minna kiilaks. Terapeut, kes on oma isiklikus elus mingid mured läbi elanud ja loodetavasti neist targemana väljunud saab töötada ka isikliku kogemuse, mitte ainult teadmiste pealt ja see on omamoodi väärtus. Nii et mulle tundub, et parim teejuht on ikka see, kes on ise mingi keerulise teekonna kunagi läbinud mitte see, kes istub rõõmsalt mäe otsas ja juhendab, et minemine kui raske see ikka olla saab. Need keskendugem nüüd sellele, et kuidas üks võõras inimene, üks terapeut, saab kellelgi teisel aidata midagi paremaks muuta. Üldiselt. Mina väga respekteerin seda inimese enda otsust, et kas ta tahab, et teda aidatakse või ei taha ja selles mõttes kindlasti ei taha nüüd minnagi kuulutama, kas, kui ma näiteks poes näen tülitsevaid paare, et ma nüüd natuke annan teile nõu, kuidas te võiksite oma tüli lahendada või kuidas paremini tülitseda. Ja ma olen isegi mõelnud selle peale, et kuidas ikkagi aidata neid, kes ise näiteks teraapiasse ei tule. Ja selles mõttes see raamatu kirjutamine ma ei tea, võib-olla sa oled minuga nõus, on üks viis, kuidas niimoodi mitte peale suruvad siis oma mõtteid kajastada ja see, kes tahab, see siis loeb, laenutab, ostab ja võib-olla selle läbi siis tal tuleb mingisuguseid mõtteid, mille pärast ta näeb, et tegelikult oleks hea meel lastaga sellel võõral näiteks pereterapeudi linnast siis aidata. Ja, ja just see viimane raamat, et kuidas hoida armastust, et see on kantud väga palju just sellest, et kuidas jõuda nendeni, kes ise võib-olla ei julge tulla või ei arva, et see on vajalik. Aga samas hea meelega mingisugust sellist natuke eneseabiõpikut loeks. Kellel on kõrge selline analüüsivõime ja samas motivatsioon ka kõrge, et midagi muuta iseendas. Et võib-olla siis pärast lugemist see turvatunne, et mis seal teraapias toimub, on suurem ja, ja isegi uudishimu tekkinud, et tahaks, tahaks proovida. No ma ise arvan ka, et ega me ei suuda olla kompetentsed igal alal, et kui meil ikka juuraharidust pole, aga on vaja mingit juriidilist abi, siis on ju kõige otstarbekam pöörduda juristi poole, mitte ise pusida. Või samamoodi, kui inimesel tekib tahtmine teha sisekujunduses midagi uut ja põnevat aga endal silma looduse poolt antud pole, siis sisekujundaja abi pole üldse häbi kasutada. Suhted alluvad samamoodi mingisugustele teatud printsiipidele ja reeglitele, mida siis meie oma väljaõppe käigus õpime. Ja treenitud terapeudi silm näeb paaride ja perede suhtemustreid sageli kõrval, et palju paremini. Inimestel endal on kalduvus jääda oma muredesse kinni ja mitte näha enam alternatiivseid lahendusi. Kõrvaltvaatajale Sis terapeudile võivad aga alternatiivsed lahendused olla palju selgemini silmatorkavad. Ja nõustamise käigus võib ühiselt kaaluda ju erinevaid võimalusi, kuidas sellest olukorrast veel mõelda võiks või kuidas käituda teisiti, et mingit uutmoodi tulemust saada. Aga samas noh, nõustamine ei tähenda kunagi seda, et terapeut pakub nõu vaided. Töö toimub alati tellija materjalist ja vastuseid otsitakse kliendi enda seest, et see ongi vist ilmselt see, mida väga paljud inimesed ütlevad, kuidas ta saab meile anda, mingit nõu tuleb, väljaterapeudid nõu ei annagi, mis me siis teeme? Kuigi tuleb kohe ääremärkusena öelda, et paljud, kes tulevad, nad ikkagi tahavad nõu, et, et just nimelt see ummikseis on selline oma nõu või sõbrannade nõu või sõprade nõu on, on nagu väheks jäänud ja siis tahetakse nõu, aga, aga loomulikult see ühelt poolt võib-olla natuke frustreeriv terapeudile, et et just nii nagu sa ütlesid ka, et ta näeb suhteliselt kohe ära, võib-olla, et mis seal võib olla mingisugune siuke düsfunktsionaalsus ehk siis, mis seal suhtes ei toimi, aga samas ta ei saa seda öelda, et nii, et nüüd ma näen seda ja te peaksite nii tegema, et see muutus saab ainult toimuda selle läbi, et inimene ise saab sellest teadlikuks ja võtab selle nii-öelda vastu või aktsepteerib ja siis hakkab midagi teistmoodi tegema või teistmoodi mõtlema. Et me võime siin rahulikult välja öelda, et ükski psühholoogiaga ükski psühhoterapeut tegelikult kunagi nõu ei tohigi anda, sest et me ei tea, mis on sellele inimesele, sellele paarile või sellele perekonnale konkreetselt parem. Aga me saame kaaluda koos üheskoos erinevaid alternatiive ja otsuse võtab vastu alati see inimene. Ja kuigi mina ütlen, et ma võin nagu üldist nõu anda, et kui on tõesti mingisugused üldtavad, kuidas tavaliselt asju tehakse, et siis ma võin sellest rääkida, aga seal lõpus on tavaliselt see küsimus või ütlused, aga teie otsustate nagu enda eest või tee otsustada, kas teile sobib. Jah, et meie ei saa kunagi öelda, mine lahkub või jääkokku või tee nii või tee naa. Aga räägime siis nüüd konkreetselt sellest, et milliste muredega inimesed pöörduvad paari ja pereteraapiasse. No näiteks just viimase ajajuhtumite peale mõtlesin, enne kui siia tulin, et on selliseid tõesti huvitavaid paare, näiteks kes on olnud peaaegu kogu oma täiskasvanu elu koos näiteks 18 aastat ja viimased näiteks kaks pool aastat on siis üks pool käitunud nagu vallaline mis on teisele poole jällegi jätnud sellise väga alandatud tunde. On näiteks selliseid paare või eriti üks pool paarist, näiteks kes tunneb, et ta tahaks astuda järgmise sammu suhtes abiellu astuda ja, ja siis teist endale kaasaks paluda, aga ta tahab olla veendunud, et see kaasa on ikkagi õige. Ja ta päris ei usu, et tema üksinda oskab seda otsustada ja siis ta tahab kellegagi rääkida, arutada. See nüüd on näide sellisest individuaalsemaks lähenemisest, aga jällegi suur selline südamevalu lahkuminekust, kus üks juba ütleb, et nii ma lähen ära, teine ütleb, et palun jää ja siis tullakse koosed, et, et kas on veel võimalik seda ümber pöörata, seda suhtelaeva on lastega peresid, vahest tuleb paar ja tahavad teada lapse osas, mida temaga ette võtta, aga vahest tuleb ka kogu pere ja teemaks on näiteks siis laste mingisugused käitumisprobleemid, et kas siis koolis või kodus. Et väga erinevaid pöördumisi on ja mulle väga meeldib, et järjest rohkem tuleb näiteks emasid, tütredestest, täiskasvanud tütreid oma selliste 60 kanti emadega. Et kuidagi väga palju sellist ema-tütre teemat, mis minu meelest on väga tervitatav, kui seda natuke lahataja saada neid suhteid paremaks ja on ka õed-vennad, kes on millegipärast võõrdunud, aga kellel kedagi teist enam ei ole sellises lähikondlasi ja kelle jaoks ikkagi mõlemad noh, teineteisele on tähtsad, aga, aga on aastakümneid mitte suheldud ja mingi kala nende vahel või kas läbi jooksnud ja, ja siis nad tahaks natuke midagi paremaks muuta, nii teemadel. Erisus on, on väga lai. Põhiliselt puudutada ikkagi inimeste omavahelisi suhteid ja, ja pereterapeudid keskenduvad kui suhet harutamisele ja siis loodetavasti parandamisele. Kuigi öeldakse, et enamus tülisid, mis peredes tekitavad, et ma lugesin siin just ka mingit rahvusvahelist statistikat enne saadet, et need on põhjustatud kas raha, teemadest, intiimsuse kaost, lastekasvatusega seonduvast ja oskamatusest üksteisega suhelda. Ma arvan, et me võime, ma arvan, et me kirjutame sel alal mõlemad. Räägime sellest, mismoodi pereteraapia erinev individuaalsest teraapiast Mina võin muidugi tunnistada, et kui mina läksin pereterapeut õppima, siis mina enne ei teinud, et siis psühholoogi tööd ehk siis ei olnud selline individuaalvastuvõttude korraldaja, mida paljud minu kursusesead olid ja selle tõttu minu jaoks oli palju kergem alustada kohe sellise süsteemse lähenemisega ei ole mitte üks indiviid vaid ongi terve süsteem, on ta siis paar või pere või päritolu, pere või, või siis omaloodud pere. Aga loomulikult neid individuaalseid kliente satub siis ikkagi on võimalik teha ka süsteemset lähenemist nendele teemadele, et, et saab kasvõi jutuses kaasata, et mida tema arvaks, mida tema teeks või et kui tema teeb nii, kuidas sina tunned või, või mida siis sina teed, et sellised kujutletavat kohalolijad võib samamoodi kaasata. Mulle meeldib endale see mõte, et vaata, kui sa töötavad individuaalselt ühe inimesega, siis sa kuuled alati ainult tema lugu. Sa oled igal juhul alati selle kliendi poolt. Ja tihti kuulab kliendilugu ja mõtled, et oh küll see partner on tal ikka õudne läbi selle, kuidas ta oma lugu räägib, aga kui on paar koos või siis kui on terve pere koos siis on nagu oluliselt ühes hetkes rohkem informatsiooni. Tuleb praegu meelde üks, üks tore lugu ühest noorest paarist, kus naine, et tema põhiline kaebus on selles, et, et mees joob ja teeb hästi palju tööd. Mees, kes istub kaasamas kabinetis, on nõus, et tõepoolest, et alkoholi tarbimine on suur ja töötaja teeb. Aga see on nagu sel põhjusel, et tema naisega tal ei ole seksuaalset intiimsust. Naine on ka päri sellega, et tõesti nende seksuaalelu on väga harv ja ta ei taha ka muidu kallistada ja suudelda ütleb jälle, et tema seksuaalsuse kadu tuleneb sellest. Need joob ja on liiga palju tööl. Ehk siis on meil nagu üheaegselt kohe, kui paar on koos, siis me saame aru sellest mustrist, et ongi, et siin ei ole otseselt nagu põhjust ja tagajärge kummagi jaoks on partneri käitumine justkui põhjus ja nende käitumine on tagajärg. Et meil on kui paaritöös ja perede öös, me uurime seda kogu suhte dünaamikat ja see, kuidas ühe käitumine põhjustab teise käitumise, et kui on ainult individuaalne töö, siis, kui oleks selle naide juttu, kuulamal olekski mõelnud, et noh, küll on õudne mees, näed nii palju joobe, oleks kuulanud seda meest üksinda öelnud noh tõesti raske saatus, näed, naine on selline külm ja kalk. Aga kuna ta on kahekesi koosseis, on seda infot palju enam. Minul tuleb kaks mõtet sellega seoses üks et mind natuke kurvastab, kuivõrd see on rohkem niisugune ärimaailmakeel, aga ikkagi kuidas, kuidas teraapia nagu tõhusus on erinev siis kui ongi üks inimene ainult tuleb võrreldes siis sellega, kui on mitu inimest, vahest ma lähen isegi toonud klientidele näited, et, et üks on nagu ekspressbuss ja teine on siis nagu see tavaline buss, et et kui on rohkem võimalik neid erisusi otse teada saada otseallikast sisse töö nagu liigub võib-olla natukene kiiremini edasi suuremate sammudega. Ja teine mõte on see, et vahest ma püüan siis selle puuduva liik, nagu me räägime paarist tema nagu kingadesse ennast mõelda ja pakkuda välja mingisuguseid hüpoteese, miks ta nii või teisiti käituda ja küsida, et kas see võib olla siis näiteks tema naise või mehe puhul ka nii et ikkagi tuua sisse siis kas või hüpoteetiliselt need erinevaid variante, miks siis üks või teine nii teeb. Ja tihtipeale saab niimoodi ka seda natuke teist pilti sisse tuua, et, et hakataksegi mõtlema see kohal ja ütleb, et issand, see tõesti võib nii olla, et ma ei ole nii mõelnud ja ja juba ta natuke vähem võib-olla verine ja natuke vähem solvunud. Aga nii palju lihtsalt mugavam on, kui juba partner ongi ja kõrval oli see, saab küsida, et nyyd vaatad siin, su partner rääkis seda juttu, kuidas sina seda olukorda näed, siis meil on kohe kaks arvamust ja selles mõttes me ise oleme ikkagi pere ja ja paari kohtumiste. Väga suured fännid ja mina üldiselt olen väga lootusrikas, et, et kui on üks käinud üksinda, siis teine võiks ka tulla üksinda ise veenduda, kas esimest korda, kuidas talle sobib. Kui üks inimene ei sobi, läheb teise terapeudi juurde temaga võib-olla tekib parem kontakt. Ja tavaliselt, kui ikkagi ükskord on ära käidud ja siis ma ütleks, et see hirm on palju väiksem. Et siis tõenäosus, et nad tulevad koos, on palju suurem. Peres. Räägime siis sellest, mida me teeme esimesel korral ja mida me üldse teraapias teeme, et väga paljude inimeste jaoks on see ikkagi seotud väga paljude müstiliste arvamustega, et mida seal teraapias ikkagi tehakse, et see tegelikult ajab asjad ikka kindlasti hullemaks. Vaat see oli ka üks põhjus, miks ma selles uues raamatus, kuidas vaid armastust kirjeldasin väga ausalt, et just nimelt selle lahti, kuidas mina töötan, aga ma eeldan, et kuna meie väljaõpe on sarnane, et siis siis need natuke võiksid kattuda ka teiste terapeutide juures. Ehk siis esimesel kohtumisel kindlasti on oluline teada, et see erineb teistest järgmistes kohtumistes, sellepärast et see ongi esimene kohtumine ja väga oluline on omavahel tekitada see kontakt, usaldus, turvatunne, mille peale üldse seda teraapilist suhet terapeudi ja siis paari või peresuhet rajada. Ja see hõlmab siis ikkagi kergelt sellist tutvumist. Mina kindlasti täpsusta lootusi, sellepärast et kui ollakse väga pikalt oodanud selle teraapiasse tulekuga ja on juba väga selline kriis, siis oodatakse ka kiireid lahendusi aga selleks, et vältida seda pettumust, et selle esimese tunni või pooleteisega seda ei pruugi tulla, seda lahendust. Et siis natukene neid ootusi realstlikumaks korrigeerida ja tutvumise juurest. Ma tihtipeale liigun sellele, et ma küsin, et kas te soovite rohkem teada, mis meil siin üldse toimuma hakkab, sellepärast et paljud on esmakordsed, et kliendid. Ja võib-olla nad on käinud kuskil mujal teraapias hakanud pereteraapiaprotsessi ka ei ole nii hästi kursis, et siis ma kirjeldan lühidalt seda, nad võivad küsimusi küsida, kui midagi segaseks. Ja tavaliselt selle see protsess võtab noh ütleme 20 minutit või nii et ikkagi olulise osa kohtumisest. Aga pärast seda on isegi see esialgne ärevus, kui, kui nad uksest sisse tulevad, on oluliselt madalam. Ja isegi natuke võib-olla kurb on siis tuua sisse see, et aga mis seal siis see probleem, millega te tulete, sellepärast et see jälle tuletab meelde, et meil on ju üks mure. Ja inimestele tihti tundub, et kui tulla teraapiasse, et siis peab rääkima kogu oma eelneva elu ära, et me siin me võime öelda, et see tegelikult ei ole Tõdi kogu eelnevat elu ei pea ära rääkima. Ma ise kasutan tihti tööl seda metafoori, et, et nii nagu arst selleks, et saada oma patsiendi tervislikust seisundist ülevaadet, et ei pea patsiendi verest tühjaks laskma vaid piisab, kui võtta üks väike vereproov, nii ka terapeudid, esimene kohtumine on nagu väike vereproovi võtmine peab midagi rääkima oma suhetest, siis terapeudile hakkab see suhtemuster juba iseenesest välja kooruma juba esimese seansi jooksul, et see, kuidas paarilised omavahel räägivad kuidas nad 11 kuulavad ja see, mida nad räägivad, et ei ole vaja rääkida ära kogu oma eelneva elulugu. Ja, ja see on ka see koht, kus, kus mina ütlen, et, et ärge muretsege, teie ei vastuta selle eest, et kas ma nüüd rääkisin piisavalt või liiga vähe või kas ma nüüd andsin selle olulise info edasi, et et ma küsin juurde, kui on vaja. Ja kui meil on see probleem sõnastatud, siis ongi juba minul noh, on teada mingisugused küsimused kasvõi kogemuse pinnalt, mida ma kindlasti tahan küsida ja siis nende osaks on nagu neile vastata, et, et siis nad ei pea ise nagu muretsema sellepärast et mis, mis nüüd on oluline ja ja kas ma pean rääkima 20 aasta tagusest ajast või võin ma tänapäevast rääkida? Ja et minevikus peab rääkima nii palju vajalik, aga samas nii vähe kui võimalik, et mitte lihtsalt, ainult et seda aega kulutada. Eks teine metafoor, mida mina kasutan, on see, et et, et nii nagu tänapäevastel autodel on peal need GPS-süsteemid. GPS-süsteem ei taha väga teada, et kui sa oled kuskil ära eksinud, et kelle süü see oli kes tegi vale valiku, miks ilmtingimata just sinna valesse kohta sõideti, on ta siis kuskil Narva-Jõesuutagune mets? GPS-süsteem küsib sinult ainult ühte, kuhu sa tahad välja jõuda. Ja sellepärast ongi esimesel korral oluline natukene rääkida probleemist, et ikkagi jah, kuidas sinna võtta, satuti, aga kõige olulisem on ju püstitada see küsimus, et kuhu ma minna tahan, et siis GPS tööle minna ja hakata mõtlema, et, et ütleme, kui sa seal Narva jõe tagusest metsas oled ja tahad minna Kuressaarde, siis noh, otseteed ei ole, aga millised on need sammud, mida peaks hakkama tegema? Mulle väga meeldib Metafor. Nii, aga mis me edasi teeme, et me küsime siis nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik mineviku kohta. Küsime ootuste kohta, nagu sa ütlesid, paneme paika selle, kuhu me tahame suhetes jõuda. Mis siis saab, kui paar tahab erinevat asja või kui pere tahab erinevatesse? Nii palju lihtsam on ju siis, kui paarid tahavad ja me tahame suhteliselt korda teha. Ei ole võimalik, ütleme paljude jaoks ei ole võimalik, kui üks tahab täiesti kardinaalselt teist asja, kui, kui teene. Mulle meeldib küsida, kuidas on Teie probleemid omavahel seotud et ise tullakse välja selle seosega ja mina ju ei oska ka alati niimoodi täpselt seda prognoosida, millised seosed nemad näevad, mina võin näha oma seost, nemad hoopis teist. Et siis juba nad ise teevad natuke seda tööd, mulle väga meeldib see vastutuse andmine ikkagi oma suhtest paarile et nad püüavad siduda ära siis näiliselt vastandlikud näiteks ootused või, või siis probleemipüstitus. Aga samas, mina julgen öelda ka seda, et kahjuks siin on nüüd niimoodi, et üks tahab ühte, teine teist, et sellises, aga mina ei saa praegu midagi teha, kuna ma ei saa kellelegi pooli valida. Et kas me võiksime nüüd leida sellise ühise teemal, et nende sama kahe erineva pinnalt, millega me saaksime edasi liikuda? Eriti aktuaalne on see siis, kui üks tahab lahku minna, teine tahab kokku jääda, et seal nagu seda vahepealset varianti on väga raske leida. Ja siis ma juba kogemuse pinnalt oskan küsida, et, et kas me võime rääkida ka sellest, et kuidas me jõudsime sellesse punkti, et me täna üks tahab lahku minna ja teine ei taha? Ütlesid ühe väga olulise punkti sinna terapeut jääb neutraalseks. Et see on see, mis on ju väga erinev individuaalnõustamise puhul, kus terapeut on ikkagi alati selle inimese poolt, kes tuleb. Et paari ja peretöö puhul on pereterapeudi roll alati selline neutraalne uurija, et ta ei võta mitte iialgi Ühegi poolt või ei, vali välja, kumb talle natuke rohkem meeldib või kumma väärtushinnanguid või elustiil või isikuomadused talle rohkem meeldivad. Et ta peab jääma neutraalseks. Ja sellepärast on ka hea kirjeldada seda protsessi kohe alguses. Et võib-olla vahepeal ma nagu räägin rohkem ühe poolega ja uurin natuke tema poolt, et kui valmis tema muutusteks, sest see on see, mida me püüame nagu suhtes leida, et kus on rohkem sellist ressurssi keda siis ka nagu kaasata selle muutuse algatamisest sellest. Ja siis võibki olla, et näiteks võib-olla ma ei tea, viis minutit või 10 minutit järjest, vestled ühega, teine jääb kuidagi natuke kõrvale, et siis kui seda üldist protsessi kirjeldada, nii et see, see ongi see tööviisat. Ma räägin natuke aega ja siis jälle pürgi teise pooleta, mõlemad saatesõna. Ja sama küsimusega pöördud ja sama ja just et et ise kokkuvõttes ikkagi hoida meeles seda tasakaalu, et ei läheks kumbki või keegi ära siis tundega, et mina kuidagi minu hääl ei kõlanud või minu mõtted üldse ei leidnud mingit sellist tagasipeegeldust. Veel üks mõte, mis mul sellega seoses tuleb, ma ei mäleta, kust ma seda lugesin, aga et tihti just paariteraapia puhul paar tuleb ja ta tahab otsida, kumbki osapooltest tahab leida terapeudid, liitlast ei ole minu poolt, et on ju minu poole on ju see õige. Ja siin ongi meie tööks valusid ja võlusid. Et mitte olla kummagi poolt, vaid uurida kummagi mätast erinevalt. Ja meie töö on hästi suures osas tõlgi töö. Mul on mitu inimest öelnud, et vot nüüd teie ütlete mu partnerile seda ja näed, partner nagu kuulad, ma olen talle juba 20 aastat sama juttu rääkinud, ta mind ei kuula, aga kuidagi just see tõlkimise funktsioon on hästi oluline. Aga ka selle juures on hästi-hästi oluline see, et see nüüd omakorda ei intiimne sõnum, mida see kannab, et näed, et nüüd ta kuulab, et see kaoks selle taha ära, läheb nüüd, mina olen nii kaua rääkinud sellest ja ta ei ole üldse kuulanud, et siis ütleme üks viis, mida nimetada nagu sekkumiseks või selleks, kuidas me oma tööd teeme, ongi ju võtta siis positiivne Negatiivse kõrvalt ja eraldi seda rõhutada, et vaata, kui tore, et nüüd kuulab. Peres. Loomulikult me võime öelda, et me teeme mingisuguseid asju sarnaselt, aga loomulikult on igal terapeudil siiski oma väga isiklik selgelt isikupärane käekiri. Aga, aga mingid asjad on siiski, ma arvan, vist oma lähtuvalt oma väljaõppest, mida me teeme sarnaselt, et et uurime seda, eks ole, et kas inimesed, kui nad on siis pereliikmed või paar, et kas nad on nagu sulandunud ego mass, nad on kõik üks suur meie või nad on ikkagi eraldunud üksteisest või on äkki liiga eraldunud, me uurime, millised on piirid iga üksiku inimese ümber paari ümber pere ümber, kas need piirid on jäigad, paindlikud või puuduvad üldse? Uurime suhete hierarhiat ehk seda, kelle käes on perekonnas võim, me uurime, mis rolli keegi suhtes hoiab. Uurime seda, milline on inimestevaheline lähedus ja kaugus, kuidas on aja jooksul muutunud? Ma ütleks, et üks oluline teema veel, mida me uurime, on vajadused, et millised vajadused on kõigil erinevatel Nendel osapooltel, kes meie teraapiakabinetis istuvad, millised vajadused neil on rahuldamata ja millega on hästi. Ja siit ongi meie töö siis hästi suur see võlu uurida, kuidas inimestel on suhtes nii erinevad vajadused. Ja vot kogu selle raamatu, millele ma vihjan, selle ülesehitus on ka 10 põhilise suhtes vajaduse raamistikule ja võib öelda, et noh, et see 10, et kas tõesti on nii vähe, et inimesed on ju nii erinevad, eks ju, aga nendesamade niisugustena, pealkirjade või märksõnade taga on, on tõesti väga sellised individuaalsed veel täpsemad vajadused, mida mina täpselt siis mõtlen selle all, et minu jaoks on tähtis väljendada hoolivust. Minu jaoks on oluline rääkida sügavaid intiimseid, vestlusi oma partneriga või siis sama seksuaalne lähedus või see, et ma majanduslikult tunneksin ennast turvaliselt, et, et igaüks saab nagu selle sisu ise nendele pealkirjadele anda. Aga jah, ma olen sinuga nõus, et et see vajaduspõhine lähenemine tihtipeale toob välja need päris suured kontrastid ja need kahvlid Ma olen ise mitu korda mõelnud, et üks põhjus, miks suhted lagunevad, ongi see, et inimestel on üksteisele ebarealistlikud ootused. Et nad teavad küll, et maailmas võib nii olla, et kas näiteks finantsilised ootused, et üks eeldab seda, et teine kannab minu eest kõik finantsilised kohustused ja et teise rahakott kannab kogu meie elu välja, aga minu sissetulek on ainult minu jaoks mingit inimestega on võimalik enamustel inimestel paraku võimatu või, või seksuaalsete ootustega, et et mõni mõtlebki, et tahaks seksuaalelu, mis on iga päev ja kirglik ja kuum teise jaoks ei ole võimalik, et jälle mingisuguse partneriga see ilmselt on võimalik, aga võib-olla selle konkreetse partneriga ei ole. Nii et see on ikkagi see, et, et meil on sageli ebarealistlikud ootused suhetele. Aga samas ma isegi täpsustaks, et need ootused tihtipeale on kantud sellesama partneriga kokkusaamise aegadest kus ju noh, soovitaksimegi meeldida teineteisele ja kes siis kohandub rohkem ja ja mingil hetkel tunneb, et nüüd ta ei pea enam kohanduma ja nüüd ma võin olla mina ise. Ja tõesti mul praegu meenub üks näide, kus mees oli väga kõrgel kohal, siis millegipärast ei pidanud naine muretsema. Mõtlesin, et kokku oli selline positsioon, staatus käisid pidudel, sai ennast näidata, naine tundis ennast väga hästi. Aga siis mehel oli infarkt ja ta hindas kogu oma senise elu ümber ja otsustas hakata joogaga tegelema, rändama Indias käima, müüs kogu oma vara maha, ütles, et õnn ei seisne rahas ja naine oli väga suurtes raskustes, kohaneda siis selle uue inimesega, kes ta partner oli. Ja ta sai alles siis aru, et see, et see ootus, mis tal on, see oli nüüd see, mida ta tundis, et on petetud tema ootusi ja et see oli talle oluline. Nii et ühesõnaga, see, mida me nüüd tahame tärniga oma pika jutuga öelda, on see, et, et suhted tegelikult alluvad teatud seaduspärasuste-le, need vajadusigi ei ole väga palju, eks ole, meil on praktilised olmelised, materiaalsed vajadused on üks grupp, siis on meil intellektuaalsed vajadused, meil on seksuaalsed vajadused, sotsiaalsed vajadused, osadel ka spirituaalselt vajadused, areneda emotsionaalsed vajadused ja noh, nagu ühes nendes valdkonnas on tavaliselt siis paaril kahjuks mitte kattuvad vajadused ja paari edu see, kas nad siis jäävad kokku või lähevad lahku, sõltub just nimelt sellest, kuivõrd nad tulevad nende erinevustega toime. Et see annabki terapeutidel tihti selle positsiooni, et meil on nagu natuke nagu selgeltnägija võimed, et tegelikult, et me teame, et kui mingisugused asjad suhtes lähvad käest ära ja seal on näiteks see, et kui paar toob omavahelisse suhtesse palju kriitikat, palju nägelemist üksteise ignoreerimist, kuna ta on kaitsepositsioonil ja kui nad räägivad üksteisega ebalahkel ja ebasõbralikul moel, et siis me teame seda ette, meil ei ole vaja taro kaarte, kopli paksu ega astroloogilis kaarti, et öelda, et see suhe liigub. Karide poole ja samamoodi võib ju ka öelda, et kui eelnevad suhtekogemused kas siis oma päritoluperest või, või siis enda näidete varal on olnud ikkagi sellised väga dramaatilised ja haiget tegevad siis selline valmidus oma haavatavust teisele poole näidata ja oma tundeid väljendada ja rääkida kõigest sellest, mis seal sügaval sees on ka natukene niimoodi Bakal ja sellest tulenevalt juba võit, emotsionaalne lähedus natukene kannatada paari vahel. Pere. Et ühesõnaga uurime paari minevikku või pere minevikku, uurime seda, mis siis antud hetkel on kehvasti ja siis järgneb üks tore protsess meie töös, et me kaardistame siis selle nagu ka öeldud enne GPS-i peal, et, et kuhu me soovime liikuda, ehk siis justkui nagu see, mis siis võiks selles peres või paaris muutuda. Mida siis üks võiks kas enamat teha või mille tegemist võiks nagu vähemaks võtta niimoodi, et see paar kuskile või pere kuskile jõuaks. Jah, selle jutu käigus tuleb välja, kas on vaja nüüd natuke samm tagasi astuda ja, ja õppida omavahel siis enne neid soove või neid kriitikat väljendama, et võib juhtuda, et sellest juba kohe tõuseb tüli ja siis me lähme juba selle juurde, et miks sa karjud, ma ei karju, mitte siis, see sisu ei ole enam esiplaanil. Mina tihtipeale tegelen just nimelt selle omavahelise kommunikatsioonioskuste arendamisega ja õppimisega. Et baarses õpiks selle sama probleemi valguses, kuidas siis nagu omavahel suhelda, rääkida sellest, mis ei sobi ja mis siis nagu võiks rohkem olla? Ja siin on üks huvitav asi, et tavaliselt enne veel, kui paar peab õppima rääkima peab paar õppima kuulama ja see on ju üks suhteoskus, mis on üks fundamentaalne ja eriti oluline. Aga seda Eesti inimesed ei oska, et kui paariline midagi ütleb, siis, siis teisel on peas juba omas ise monoloogiana ei, ei kuule esimese ütlust, vaid kuuleb juba omaenda vastust. Et see ongi see koht, kus kodus tihti asjad lähevad käest ära, et kuna kuulata ei jaksa partneri mätast või ka ei jaksa oma lapse olukorda ära kuulata, siis nii palju lihtsam on peale lennata. Ja tulles tagasi selle juurde, et miks võõras võib aidata, siis tihti öeldakse, et tulen selleks siia, et me saaks lõpuks ometi omavahel normaalselt rääkida. Et mina sellest, mis mind vaevab ja et ma tahaks teada, mida tema mõtleb, et ma ei pigista teda, seda, seda infot talt kodust välja. Ja siis, kui nad on paar korda ära käinud, siis juba öeldakse ka, et näed, et siin ta räägib. Mis tuleb tihti sellest, et terapeudi juuresolekul moodustub selline rahulik kond, et nagu me seda teame, tülitsevad inimesed lähevad oma seisundis roomaja ajuseisundisse, kus nad on, kas siis ründavad, põgenevad, mängivad surnut ja kui paar on stressiolukorras tihti siis, kui nad omavahelisi arveid klaarivad või kui, kui ka lapsed siin korraldavad mingisuguseid olukordi, et siis tihti inimesed lähevadki sellesse rooma seisundisse, kus ei ole võimalik enam konstruktiivset vestluste, kus, kus nalja ei mõisteta. Aga meil on see lootus ja see ongi üks põhiline asi, mida me saame terapeudid loota, et terapeut ei lähe vaja ju seisundisse, vaid tema püsib, eks ole oma selles eed ajukoores see, kus on loogiline mõtlemine, analüüsi sünteesivõime ja siis hästi õnnistatud terapeudil ka naljasoon, et hoida inimesed nagu pidevas eesajukooreseisundis, et nad ei kukuks ära roomaja ajuseisundisse ja õpetada, mismoodi selle rooma seisundist välja tuua. Et see on nagu sellele tõlkimisfunktsioonile veel üksjagu suur lisaväärtus. Ja, ja ka võib-olla ennetada siis sinna seisundisse minekut, et kui on näha, et on juba noh, ütleme kuidagi need keha sümptomite kehalised sümptomid ka visuaalselt on näha, siin kael punetab või, või, või on käed higised või, või hingamine kiirendatud, et et siis saab ju korraks ka pausi võtta. Ja ma arvan, see on väga oluline selline eeskuju ka paaril endale, et et ka nemad kodus siis võivad pausi võtta. Mida alguses tihtipeale Öeldakse, et see on väga ohtlik, sellepärast et siis jäävad asjad õhku. Aga see pausi võtmine peab käima niimoodi, et mingil hetkel me lepime kokku, et me ikkagi jätkame. Nii et kui me nüüd räägime, et meil on see tõlkefunktsioon ja siis on funktsioone, et hoida inimesed rahulikus seisundis, et nad rääkida saaksid siis on meil vaja määratleda ära siiski liikumise suund, kuhu me minema hakkame. Mis ei tähenda seda, et paar peab hakkama tegema kompromisse. Aga ma arvan, et iga endast lugupidav terapeut püüab saavutada seisundi, kus baar määratleb ühise eesmärgi ja ütleb, et me tahame teha nüüd koostööd selle eesmärgi saavutamiseks. Ja siis on, ma arvan, oluline rääkida sellest, et me anname koduülesandeid. Ja vahest esimesel korral. Ma annan ka koduülesande, aga see on sellisel juhul, kui tõesti tuleb väga selgelt välja, kuidas siis toeta või aitab selle protsessile kaasa. Tavaliselt pärast esimest kohtumist, minul on vähemalt raske anda kodutööd sellist just niisugust sisulist. Aga kui tõesti paar on väga hädas ja nad ootavad kiireid muutusi, siis on teatud asjad, mida võib ka soovitada pärast esimest kohtumist, et teha mille tõenäosus, et, et see, kui nad seda teevad, siis nad liiguvad õiges suunas, on piisav suur. Et kas või seesama see aktiivse kuulamise teema, et et püüdke nüüd siis ma ei tea, kas või panete selle munakella või selle kaks minutit ja siis üks räägib ja teine siis teeb selle väikse kokkuvõtte ja siis teine räägib. Ja esimene teeb kokkuvõtte, et kasvõi siis nagu sellist asja harjutada, kui on näha, et kommunikatsiooniteema sealt õhus on. Eks koduülesanne, mida mina väga armastan, on ma just uurin idee paari või pere seda suhtluslaadi, et kass on sõbralik ja lahke või see on pigem niisugune kriitiline ja negatiivne, halvustav ja siis ma räägin sellest, et kuidas, eks heas suhtes peab tegelikult olema nagu neid häid märkamisi rohkem kui kui nähvamisi ja annan ülesandeks uurida, lihtsalt kõrvalt vaadata kui palju nad siis kasutavad seda ebasõbraliku ebalahket laadi. Ja kui palju nad kasutavad lahket laadi ja suurendada. Lahket laadi, aga mõlemad ikkagi enda kohta ja niisugune üldine paari ole, siis, ma arvan, et see tuleb kiiremini see niuke, et ma nägin, et teda ei teinud. Et see just nagu n endasse suunatud või siuke sisekaemuse moment. Ja sellest lähtuvalt minule ka väga meeldib anda seda päeva lõpus. Mõlemad ütlevad kolm asja, mis, mida siis teine tegi hästi, see on nii-öelda esimene tase, teine tase on see, et võib ka ise öelda midagi juurde, mida teine võib-olla ei märganud, aga mida ma tegin hästi ja see on ilma kommendarvet taarideta ilma hinnangutata. Ja puhtalt sellest harjutusest on väga paljud saanud abi, nende nagu sealsamas on niisugune negatiivne spiraali mööda käiv suhte halvenemine on juba sellest natukene posid ilmsemaks pööranud, et, et nad hakkavad need positiivsemaid asju rohkem märkama, sellele tähelepanu ja fookus pöörama. Pere saab. Ma arvan, et meie puhul oleksin õiglane ka öelda seda, et terapeudid ei ole võlurid, kes suudavad mida iganes ära parandada. Väga tihti juhtub ka niimoodi, et teraapia olukorras vaadataksegi oma paarisuhtele otsa ja leitakse, et siit ei ole võimalik leida ühisteed mitte sugugi iga teraapiasse pöördumine ei lõpe sellega, et nüüd on õnn majas ja suhtet taastanud. Jah, ja seda on muidugi kurb niimoodi sõnumina edastada, aga samas vajalik, et minu jaoks on hästi oluline see, et, et peab olema julge, julgema teatud asju välja öelda, võib-olla ka konsultatsiooni minna, teatud hetkedel aga, aga olema ka ise ausad, et ehk siis mitte, ma ei räägi praegu endast niivõrd-kuivõrd teda paarist, et nad ise oleksid võimalikult ausad, et nad ei püüaks siis sellest teraapia kontekstis öelda asju puhtalt sellepärast, et see võib olla teisele, võib meeldida või ta arvab, et see on korrektne ja ja muidu oleks ebaviisakas või, või vale, et osad ju püüavad ka nagu terapeudile meeldida ja siis tegelikult sisimas tunnevad hoopis midagi muud. Ma olen kuulnud mitmeid inimesi ütlema seda, et, et äkitselt teraapias läheb meie suhe halvemaks. Mina arvan, et see alustuseks on täiesti võimalik, sellepärast et tegelikult võetakse mingi asi luubi alla, hakatakse sellega süsteemselt tegelema ja pole ime, et siis sealt tuleb veel mingisuguseid asju nii-öelda kõrvalharusid, mis veel on halvasti välja just jutu käigus ja siis võibki tunduda, et nüüd on veel halvem, mina pigem nagu mulle meeldiks niimoodi vaadata, et nüüd me lihtsalt oleme kursis mitme peaga lohe, meil nii-öelda vastas on ja hakkame järjest päid nottima. Et kui me suudame nimetada, mis asi see on, mis, mis meid häirib, siis on palju lihtsam sellega tegeleda ja selleks, et ikkagi fookust hoida. Ma arvan, on oluline ka tuua välja need kõige olulisemad asjad, nagu see 20 80 printsiip jälle, et millega peaks kõige varem tegelema selleks, et kõige suurem nagu muutus tekiks. Me vaatame tihti selle pealt, et kas paar hakkad tegema tööd või mitte, et kas sellel paaril on lootust või mitte, et paar võib tulla ja öelda, et me tahame küll mingit muutust, aga siis annad neile mingit koduülesandeid ja ütlevad, et oi, näed, et midagi pole muutunud. Et seda lootust ei tasu ka inimestel arvata, et puhtalt terapeudi poole pöördumisest midagi nende elus muutub. Terapeut saab anda mingisuguseid alternatiivseid mõtteviise, aga mitte parandada nende suhet. Suhte parandamine peab algama siiski inimeste endi poolt. Et nad peavad, et tegema midagi teistmoodi, et kuna teeksid sedasama asja niimoodi, nagu ta on kogu aeg teinud, siis nad jõuavadki sama tulemuseni, milleni ta on kogu aeg jõudnud. Et nüüd tuleb teha midagi teistmoodi ja kui inimesed ikkagi seda teha ei taha, siis on see mingis mõttes väga kõnekas. Kuigi tihti süüdistatakse teda, et terapeut polnud piisavalt hea ja ei suutnud esile kutsuda muutust siis sa oled siin mitu korda täna ka ise öelnud, et on see, mida sina ootad ja ma arvan, et hiina iga terapeut ootab, on see paari aktiivsus teha mingit asja teistmoodi suhelda, teistmoodi, õppida, rääkima, uutmoodi, õppida kuulama uutmoodi ja me teame, kui raske see on, et midagi nagu kätte harjutud õppida, tegema teistmoodi, on väga, väga keeruline. Ja mina näiteks tihtipeale natuke sellega maadlen, et kuna ma ise olen suhteliselt sellise tempoga rütmiga ise ka aktiivne küsija ja, ja protsessis osaleja, siis vahest võib see tunduda paarile või siis inimestele, kes, kes parasjagu seal ruumis on. Et oh, väga hea, et, et tundub, et tal on asi käpas, et las ta toimetab. Aga tegelikult siis see vastutus on ikkagi hakkab kuidagi libisema valesse kohta ja siis ma alati, kui ma selle ära tajun, siis ma püüan selle tagasi anda. Ja ikkagi mina, mina väga nagu pean oluliseks seda, et, et ikkagi välja tuua see, mida ma näen, et, et ma ütlengi, et, et me oleme nüüd väga huvitavas seisus, kus me oleme kohtunud näiteks juba viis korda. Ja te olete ise öelnud, et teatud asjad, millest me oleme rääkinud, et need on olulised, proovida ja muuta, aga samas kodutööd st rääkimisel igal korral. Sessiooni alguses te ütlete, et ei ole neid teinud ükskõik mis põhjusel, et me oleme nüüd sellises huvitavas olukorras nagu ühelt poolt ütlekite väga tahaks, et probleem laheneks, aga samas need muutusi ei ole nagu valmis tegema. Et nagu tõstagi siis avalikkuse ette, et mis, mis siis siin toimub? Jah, ja mõnikord inimesed ei olegi valmis olema, et nad tulevad, arvavad, et nad tahaksid midagi muuta aga siis nad saavad aru, et tegelikult muutused on hirmutav, liiga hirmutav ja et alati on muutused hirmutavad ka positiivsuse poole hirmutavad, siis kui mingisugune asi justkui nagu laguneb või otsa saab. Räägime mõne sõnaga nendest sekkumistest veel, mida terapeudid kasutavad paari puhul. No mõned on juba sind läbi käinud ka, et positiivse selline suurendamine, et seal tõesti nagu paisutanud selle üles, tood selle välja, et kui, kui oluline see on väga minu arust tõhus, on just nimelt teise vaatenurgapakkumine mingile probleemile, mille osas just ollakse nagu väga noh, jällegi ummikus, et, et ühelt poolt. Ma tunnen, et nii mõelda on nagu väga raske ja see teeb mulle muret, ärritab, aga ma ei oska teistmoodi mõelda. Ja siis, kui mina oskan natuke mingisugust teist vaatenurka sinna tuua, siis on suur kergenduspaarile. Et nii võib ka sellele läheneda ja juba on nagu kergem olla. Üks näide, mida mulle väga meeldib tuua. Selle sekkumisega seoses on kardinate lugu, kus, kus üks mees aga kartis, et tema, tema naine läheb tema juurest ära ja selle tõttu täiesti kontrolliv ja pigem kartsin, et äkki selle tõttu, et ta nii palju teda kontrollib ja nii-öelda ahistab, siis see juhtubki. Aga muu jutu sees rääkis siis, kuidas naine see oli mehe kodu nii-öelda juriidiliselt, kuidas naine seal otsustas, hakkab natuke sisekujundust muutma ja ostis uusi kardinaid ja need olid hirmus kallide veel kurtis, et näkku kallilt kardinad. Ja siis ma küsisin selle mehe käest, et aga, aga et kas see naine, kes nüüd kohe hakkab ära minema kas tema niimoodi tegutseb, et ostab uusi kardinaid ja nii-öelda kujundab seda teie ühist pesa siis ümber mõtlema. Et kuule külani, et tõesti, et mis need kardile, et ostab, et aga äkki äkki siis ta ei lähe kohe ära. Ja, ja see juba aitas tal sedasama oma seda kontrollivajadus ka natukene ohjes hoida. Et seesama mõte, mis nii-öelda nagu oli muutunud juba sundmõtteks, sai mingisuguse teise vaatenurga, mida ta oli nõus omaks võtma ja tunnistama, et talle see sobib. See kindlasti aitas nende suhet. Aitäh sulle, Kärt Kase. Ja ongi aeg sealmaal, et joon alla tõmmata nii tänasele saatele kui kogu hooajale. Aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet? Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Ma olen harjunud ütlema saate lõpetuseks, et kohtumiseni järgmisel neljapäeval. Aga täna ma nii ei ütle, sest see oli viimane saade. Otsa lõppenud. Ma tänan kogu hingest teid kõiki, kes te pere saate omaks võtsite. Kes te kirjutasite, jagasite mulle oma lugusid? Üks põhjus, miks ma armastan terapeudi tööd on just selles vahetus kontaktis ja usalduses, kus inimesed jagavad seda, kuidas nad tegelikult elavad, mida mõtlevad ja mida tunnevad. Kust nad avavad sulle oma hinge? See on hästi suur privileeg. Aitäh selle eest. Minul oli seda sarja tore teha. Sain mitmete oma kolleegide terapeutidel paremini tuttavaks. Õppisin enda kohta nii mõndagi ja mis seal salata, saadetesse laulu otsimine oli eriti lustlik ettevõtmine, eriti lihasaatesse. Suur aitäh, saate helirežissöör Anna-Maria korrelile, kelle valvsa kõrvalt käib läbi iga sõna ja suur aitäh Vikerraadiole, kes usaldas mulle eetriaja, et suhetest ja kõigest sellega seonduvast kõneleda. Vikerraadio suveprogrammis lähevad kuulajatele kõige enam hinge läinud peresaated kordamisele. Hea kuulaja, ma soovin sulle mõnusat suve, et sul oleks aega hinge tõmmata. Võib-olla pakub just suvi oma kirgaste päevade või tumedat öödega sulle võimalust anda oma suhtele uus hingamine. Naljakas sõna eestikeelse hing. Oskar Luts pajatas kevades, et oma hinge eest tuleb hoolt kanda. No millised kuldsed sõnad. Otsi ja loo endale hea kuulaja võimalust teha suvel midagi sellist, mis su hinge laulma paneb. Ja olla kooslustes, kellega hing heliseb. Head suve, hoolige ikka üksteisest ja iseendast.