Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio, saatesarja peresaade, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Kunagi ilmestas linnapilti ühe ehituspoe reklaam, mis teatas, et remont pole raketiteadus. Ja alati, kui ma sõitsin sellest sildist mööda, mõtlesin, et õige jutt, remont seda tõepoolest ei ole, aga suhted on küll raketiteadusele läheneva keerukusega asjad. Me õpime koolis matemaatikat ja emakeelt üle 10 aasta. Aga sinus hoid, valguse kiirus ja süntaksireeglid tunduvad kui lapsemäng. Võrreldes suhete toimimise mõistmisega. Ühes suhtes on nii palju rohkem muutujaid kui kõige keerulisemas matemaatilises võrrandis. Ja ega meile koolis paarisuhte toimimist eriti ei õpetata. Vähemalt sellele põlvkonnale, kuhu ma ise kuulun. Mis käis koolis eelmisel sajandil, seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel, seda küll ei õpetatud. Tavalise inimese suhte teadmised tulevad oma päritoluperest ja sageli inimesed lihtsalt kopeerivad oma vanemate käitumist. Kui sulle öeldi, siis kui sa nutsid, et ära nuta, siis intuitiivselt võtsid selle omaks ja ütled teistelegi lohutuseks ära nutta. Aga paraku see ei ole lohutada ütlus või õppisid oma kodunt, et kui vanematel oli probleem, siis nad sellest ei rääkinud. Esmapilgul tundub, et asjadest mitte rääkimine päästab suhteid tänasel päeval olema ka teisel arvamusel. Aina rohkem ja rohkem on tänasel päeval inimesi, kes leiavad, et need vanaaja suhtlemisoskused ei teeni neid enam. Vajame uusi teadmisi, kuidas suhelda, suhelda teistmoodi. Seepärast on mu tänane külaline just paarisuhtekoolitaja hinnatud psühhoterapeut Andres Sild, Andresson psühhodraama koolkonna esindaja. Ja teeme juttu sellest, miks peaks omandama praktilisi suhteoskusi ja kuidas seda teha. Uurime Andrese abil, kuidas elada oma suhetes tähendusrikast ja sisukat elu. Tere Andres. Selle kõrval, et rääkida selles saatesarjas paarisuhte ABC-st. Olen mõelnud, et see on ka tore võimalus tutvustada kuulajale Eestis praktiseeritavaid teraapia suundi. Tavainimene ei oska neil eriti vahet teha. Külas on käinud juba mitmed perekonna psühhoteraapia. Jaga psühhoanalüütilise suuna esindajad ehk meelega ülejad, nagu nad ennast hellitavalt kutsuvad. Sina oled psühhodramaatik, räägi palun sellest natuke lähemalt. Ja see nimi psühhodraama juba kõlab kuidagi dramaatiliselt või, või traumaatilised nagu mõni ütleb, et mis vahet seal siis on, et võib-olla oleks hea alustada tegelikult autoritest, et enamik inimesi teavad Sigmund Freudi kes on siis psühhoanalüütilise koolkonna rajaja, samasugune koolkonna rajaja on siis Jacob Levy Moreno, kes on loonud ja alustanud esimesena gruppidega tööd ja psühhodraama meetodil on loonud ka mõlemad siis Viinis teatud ajahetkel kohtunud nad mõlemad juudid, mõlemad olnud arstid, psühhiaatrid ja ma ei tea, võib-olla sissejuhatuseks oleks üks lühikene lugu isegi nende kohtumisest hea rääkida. Et Jacob Levy Moreno oli umbes paarkümmend aastat noorem kui Sigmund Freud ja ta käis Freudi loengus ja ühe loengu puhul Freud rääkis siis unistustest ja unenägudest, Cream on siis inglise keeles sama sõnani unistustele unenägudele ja see oli siis üks psühhoanalüütikute niukene lemmiktegevus. Ja peale loengut siis Freud küsis Moreno käest, et millega teie siis doktor Moreno tegeleda. Ja moreen on siis väga iseteadvalt ütles, et vaadake doktor Freud, et te võtate inimesed, nende unistused tükkideks, analüüsite, lahterdati neid, aga minu ülesanne on minna inimeste juurde nende loomulikku keskkonda ja aidata neil taas hakata unistama. Nii et võib-olla see on see üks moto, millega ma täna ka siin olema. Nii et siis psühhodraama üks eesmärk võikski olla see, et aidata inimestel õppida uuesti unistama ja luua oma unistuste elu. Just, ja, ja kui me räägime paarisuhtest, miks mitte siis ka unistuste paarisuhe, et miks mitte siis rakendada oma loomingulisust paarisuhte hüvanguks. Kuidas te seda psühhodraamameetoditega teete? No see on nii tehniline pool, mis võib-olla siin siiani palju ei puutu, psühhodraama kasutab väga palju tegevuslikke meetodeid, võib-olla paljud on kuulnud ja paljud teraapiat kasutavad ka tööd, rollidega ja muid. Ka pereteraapia kasutab näiteks pereskulptuure, ehk et see tehniline arsenal on üsna suur ja tegevuslik, ma arvan, olulisem on veelgi Se filosoofia. Et miks, miks me kasutame ja mida me tahame saavutada nende tehnikatega, nii et lühidalt öeldes psühhodraama oman gruppidega töötamise meetod. Me kasutame tegelikult psühhodraamameetodit nii õpetamiseks. Tänapäeval on ju väga laialt levinud selline tegevuslik ja kogemuslik õpe, mitte loengusaalis istumine. Arutelud läbi tegemised ja selles osas on psühhodraama väga hea teerajaja ja väga hea meetod. Lisaks psühhodraama kaasneb ka sotsiomeetriaga sotsiomeetra paljudele inimestele tuttav sõna, aga selle selle sisu tegelikult vähesed teavad, et seal on väga palju võimalusi teha valikuid. Põhimõtteliselt võiks öelda, et see on valikute tegemise kunst, nii nagu ka paarisuhtes me valime midagi kedagi ja sellel on tagajärjed. Ehk et jällegi me ei ole mitte mitte objektid, keda valitakse, vaid me oleme need loojad, kes saavad ise valida. Kelle ma täna valin. Kui palju, mida ma temaga koos teen, iga päev me teeme, vali, kuidas seda teadlikumalt teha, see loob ka kvaliteetsemad suhted. Nii et siin on tegelikult terve rida tegevusi, mis on psühhodraamas ka teatud nii-öelda filosoofiaga kokku võetud, mis on keeruline. Võib-olla on hea hea siis pigem tuua näiteid, et mitte, mitte nii väga seda filosoofiat siin teoorias. Sa oled ka paarisuhtekoolitaja, et Eestis viimasel ajal palju räägitakse sellisest sõna endist nagu prep, suhtekoolitus, mis tähendab siis prepped, paarisuhte rahulolu edendamise programm ja seal ta just õpetajate, neid samu paarisuhted, ehk nii nagu ma sissejuhatuses ütlesin, et et meil need vanaaja suhtlemismudelid ju enam ei ei toimi. Et kuidas teha uut, kuidas luua uut sorti paarisuhet, et räägi ka sellest. Ja see on nüüd hiljem minu ellu tulnud prep koolitus ja võiks öelda, et puhtalt minu enda nii öelda isiklikust vajadusest, et kunagi, kui ma noor inimene olin, alustasin suhetega, siis ei osanud ma ka mingi mitte mingisuguseid suhte oskuseideteks, nagu sa alustasid. Need oskused tulid siis lapsepõlvest, mida oma vanemate pealt nähtud või teiste pealt nähtud, et need oskused, ma arvan, mul olid üsna ebapiisavad. Ja hiljem oh üllatust, leidsin, et on olemas täiesti selge koolitusprogramm, ta on küll suhteliselt lühikene, selline nädalavahetuse formaat, osad formaadid on ka pikemad. Aga, aga ta käsitleb väga põhjalikult väga olulisi aspekte paarisuhtest ehk et et oskuste õpe on vajalik, ma arvan enne seda, kui üldse hakata, ma ei tea, teraapiasse minema või selleks, et luuletusi kirjutada, on vaja tähestikku tunda, meeldib mulle öelda ja väga sageli me näeme ka terapeutidel, et, et inimestel ei ole vaja võib-olla kohe teraapiasse rutatavaid baasilised suhteoskused läbi käia ja see väga palju rikastab ka toimivaid suhteid, et selleks ei pea isegi juba probleemid olemas. Ma olen täitsa nõus, nii nagu inimene ei saa minna liiklusesse autoga, ilma et ta läbiks autokooli, see on ju elementaarne, mitte see, et sa ei lähe juba liikluses, siis vaatad, et oi, et tegelikult ma ei tea neid märke ja, ja ma ei tea mingisuguseid elementaarseid autojuhtimisvõtteid. Samamoodi ju võiks olla suhetes, aga seal on kuidagi selline tunne, et noh, suhted, et sinna sisse lähed ja küll sealt kuidagi ise tuleb välja, aga tegelikult ei tule nagu ei tule ju ka lastekasvatuses tihti iseenesest välja, et meil on mingid intuitiivsed, teadmised, mida me korjame kaasa omaenda päritoluperest aga väga tihti, need ei ole kõige funktsionaalsem oskused, mida me seal saame. Just nimelt, et see oskuste õpe mõnes muus eluvaldkonnas on niivõrd elementaarne, samas nii-öelda kodukootud psühholoogid ja kodukootud suhteeksperdid on kõik inimesed ja ühelt poolt see on tõde ja mõned inimesed on ka pärit, et väga headest nii-öelda traditsioonidest ja tõepoolest ei vajagi võib-olla täiendamist. Samas iga suhe on ainulaadne, et võib-olla need koolitused annavad ideid, kuidas siis oma ainulaadses suhtes arengutööd edasi teha, et ma arvan, et suhe ei saagi olla valmis toode, et see oleks ka päris päris igav, kui suhe oleks algusest peale valmis ja siis tuleb lihtsalt järgmised, ma ei tea aastakümned kõike korraga. Ta, nii et see loomingu pool sellepärast mulle väga meeldib ühelt poolt oskuste õpe, mida annab prep paarisuhtekoolitus ja teiselt poolt psühhodraama, mis püüab välja tuua inimese nii-öelda loomingulisust ja inimese inimest, kui loojat aidata. Aga läheme konkreetsemaks, et seda me oleme sinuga siin juba kokku leppinud, et suhteoskuste õpe, see on võimalik. Just, aga kuidas seda teha? Millised võiksid olla need ABC, mida, mida inimene võiks teada nii nagu ta läheb, eks ole, vähemalt minimaalse koguse autokoolitundidega läheb ta liiklusesse. Mis võiks olla see suhteoskuste ABC? Paarisuhtekoolitusest ongi hea võtta kohe nii-öelda alustada esimesest peatükist ja esimene peatükk. Nii üllatav kui see ka ei ole, ei tegele armastusega ega suurte kirgedega vaid tegeleb turvalisusega. Ehk et selleks, et luua perekodu, lastele sobivat kasvukeskkonda, aga ka täiskasvanule turvalist keskkonda, selleks on vaja väga selgelt aru saada, mis asi on turvalisus ja üllatav küll inimesed sageli ei saa aru, et kõik on kuulnud sellest, et on, on turvalisus, on erinevad, turvasüsteemid ja turvamehed on olemas, aga kuidas kodusse turvalisus vahel ära unustatakse, see on päris üllatav. Ma arvan, et terapeut ja täna me näeme sageli seda ja ma ei räägi siin lihtsalt füüsilisest turvalisusest. Tegelen kahjuks ka vahel nende juhtumitega, kus ka füüsiline turvalisus on rikutud ja selle tagasisaamine on väga raske. Aga väga sageli ma arvan, igas suhtes on olnud episoode, kus emotsionaalselt ei ole väga turvaliselt, et teineteist toetatud või, või need sõnad, mida on öeldud, lõhuvad seda turvalisust või, või tavaline nii-öelda tüli käigus öeldud ähvarduse, et lähme siis lahku. See on ka üsna triviaalne selline tüüpiline Eesti tüli, et prügikast vedeleb või on välja viimata ja, ja juba kahe kolme lause järgi ähvardatakse lahkuminekuga ehk et sellega me tegelikult hävitame mitte ainult emotsionaalselt turvalisust, vaid ka sellist pühendumise turvalisust, mida me välja toome, mis, mis tähendab seda, et meil on siis ühine nägemus suhte tuleviku osas. Väga sageli ähvardatakse lahkuminekuga või kolitaksegi siia-sinna, siis siis hävineb selline ühine pikaajaline nägemus ja sisemiselt me ei tea, kas saab üldse nii-öelda plaane pikemaid plaane teha ja teist pikemas perspektiivis usaldada. See on sul nii hea mõte, et ma kordaks selle veel kord üle, et paarisuhte, üks sidusaine, isegi rohkem kui armastus on turvalisus. Jah, ma arvan, et armastust me oleme näinud, terapeuti ta väga palju ka üsna sellist ebaturvalist haiget armastust, et vahel mulle meeldib öelda, et et sellise armastuse puhul võib see kirg ja armastus väga tugev olla, aga hoidke enda üksteisest eemale, et see on ohtlik. Et jah, ma ütleksin, et turvalisus on küll võib-olla niukene, igav teema, aga aga kui see ei toimi, siis on väga palju probleeme. Armastusega. Et seal, kus ei ole turvalisust, seal armastus võib muunduda. Ta on moondunud armastus, mõni väidab, et see on armastus, nii nagu lähisuhtevägivalla puhul me näeme väidetakse, et seal on väga tugev armastus ja me nimetame seda siis selliseks traumaatiliseks, Atatchmandiks või Stockholmi sündroomiks. Muidugi võib vaielda, kas see üldse on armastus, aga aga noh, kui armastus ja mitmesuguseid, siis mõni on selline haige armastus, et püüame siis rääkida sellisest tervest armastusest ja turvalisus on üks selle kvaliteedi näitaja. On sul anda kuulajale mingisuguseid konkreetseid näpunäiteid, kuidas aru saada, kas see paarisuhe, kus ta on, on turvaline emotsionaalses mõttes? No tavaliselt inimesed teavad kindlasti oma suhte ajalugu, et ja igas suhte ajaloos on ebameeldivaid hetki, kus on mingi tüli ja tüli tagajärjel ma mõtlen, et kas ma tahangi selle inimesega kokku jääda ehk et ei saa ühe intsidendi alusel otsustada kogu suhte üle. Muidugi kui see intsident ei ole täiesti nii öelda ülepiiriliselt vägivaldne, et kuskil on ka need nii-öelda ühe intsidendi piirid, millest edasi on juba siis võib-olla politsei sekkumine vajalik. Aga jätame need ekstreemsused hetkeks kõrvale, tavaliselt hävitatakse suhet nii-öelda tükkhaaval ja nagu öeldakse, et armastus ja ka turvalisus ei saa ühe hetkega otsa, vaid teda tükkhaaval hävitatakse, kas jäetakse midagi tegemata, jäetakse teiste inimest kuulamata. Ta tähele panemata tema emotsionaalne seisund toetamata julgustamata või siis otseselt hävitatakse sõnade ja tegudega, tehakse halba füüsiliselt või emotsionaalselt, siis alandatakse, solvatakse ka niisugune lihtne asi, nagu näiteks nimedega nimetamine on mõned niuksed, solvavad hellitusnimed, noh, ütleme klišee, solvangud on juba see, et et naised on ussid ja mehed on sead, et see võib vahel olla üsna nii-öelda leebelt öeldud, aga kui seda järjepidevalt sisendatakse Et sa oled mõtetu lehm või täielik kana. Just, ja kui seda räägitakse veel ka avalikkuses, siis see on omaette teema, et kuidas me oma partnerist avalikkuses räägime, muidugi tavaliselt pere turvalisust hävitavad tegevused jäävad koduseinte vahele mis on veelgi raskem, sellepärast et et sageli need süstemaatiliselt turvalisuse hävitamised on varjatud ja avalikkuses just püütakse head nägu teha, nii et noh, siin on võimalikud erinevad variandid, et nii-öelda soola ja pipart pannakse erinevas vahekorras, aga aga tulemus on ikkagi suhte hävitamine. Et siis kaabli usaldus, usaldus, et sa oled minu jaoks olemas, siis kui mul on siin vaja ja just sellisel viisil toetaval hoidval kaitsval. Et see on siis nii ju emotsionaalne turvaliste ja see on siis ju nii emotsionaalne turvalisus kui ka materiaalne turvalisus. Just ja tavaliselt probleem on selles, et suhte algused on ju kõige ilusad, on armumine, on tugevat tunded ja, ja siis ei rakendata selliseid. Või siis ei ole näha, võib-olla ei ole näha, võib-olla ei kasutata selliseid turvali, ebaturvalisi käitumisviise, et inimesed ikka pingutavad, et alguses, kui me kohtama läheme, ikkagi peseme ennast puhtaks, paneme puhta särgi selga ja käituma viisakalt tähelepanelik ja tähelepanelikult ka teise suhtes ja kuulame, mis tal muret on ja püüame siis olla võib-olla siis mitte loomupäraselt empaatilised, aga püüame siis ikkagi kuulata ja mitte hakata kohe teisest üle sõitma, et näed, mul on palju suurem mure. Nii et alguses on raske ka kohe tuvastada, et kuidas see edasi läheb, nii et sageli inimesed heidavad tagantjärgi ette, et kuidas ma siis ei näinud, et meil nii hakkab minema. Et, et see on ka nüüd muidugi just nihukeste raskemate ebaturvaliste suhete puhul see küsimus, et kas on võimalik ette näha. Seda küsitakse ju tihti, eks ole, et kuidas ma seda ette ei näinud, et see suhe läheb selliseks, et ju märgid ju pidid olema. Just et mõningaid märke loomulikult on, et kui on eelmisest suhtest võib-olla inimesed ise ei räägi, aga kui sealt seljakotiga tuleb kaasa probleemid, lastekaitse ka erinevad kohtuasjad, siis tasuks tähelepanelik olla, ükskõik kuidas neid õigustatakse. Ja need on juba need räigeid juhtumeid, aga see, kuidas seda märgata, et kui see suhe ei ole emotsionaalselt mulle turvaline selles mõttes, et, et see partner lihtsalt ei ole minu jaoks olemas, kui mul on teda vaja. Need märgid on väga haprad. Elu on risk, et kõike ei saa ette näha, aga kui me oleme teadlikud nendest teemadest, siis siis tähelepanelikkus muidugi annab. Teatud märke on et juba ka see, kuidas näiteks esimestel kohtumistel, kuidas suheldakse teiste inimestega, lähete koos restorani, kuidas ettekandjaga suheldakse, kuidas teenindajatega suheldakse, et vahel need märgid on, on olemas, aga me ei ole neid nii-öelda fikseerinud või püüame neid mitte tähele panna. Ja peale turvalisuse, millest te räägite oma paarisuhtega? Preparaadi suhtekoolituses on tegelikult laias laastus nii-öelda kaks osa, et üks on praktiline osa ja teine on teoreetiline osa, kui üldse nii võib jaotada, sest noh, kõik on tegelikult praktiline. Et sellest praktilisest osast suhtlemistreenerid teavad kui keeruline ja kui lihtne on kõige baasilisem suhtlemisoskus, on siis kuulamise oskus ehk et me tõepoolest harjutame korduvalt ja korduvalt selle kursuse jooksul kõneleja kuulaja tehnikat, et kuidas kuulata, selleks ei pea isegi nõus olema, selleks on vaja kuulata ja suuta siis nii-öelda parafraseerida või eesti keeles öeldes korrata. Ta võib peegeldada seda, kas ma ikka sain aru, et see aktiivne kuulamine tähendab ju seda, et mitte, et ma ei nooguta väga aktiivselt, vaid ma tõepoolest püüan selle informatsiooni läbi enda lasta? Ei pruugi tõesti nõus olla. Pean püüdma aru saada teisest inimesest ja see on nagu öeldakse, paarisuhte üks baasilisemaid alustalasid ja üldse suhtlemise, et see on tegelikult universaalne suhtlemise alustala. Et kas me teiste inimeste tõeliselt kuulame, võime ainult teeme nägu, et me teda kuulame ja mõtleme ikka oma mõtteid. Tihti on ju ka see küsimise ja vastamise puhul näiteks see, kui üks inimene vastab siis teine, mõtleb juba oma järgmisele küsimusele või mõtleb enese täis, kas kaitsele või enda õigustusele mitte ta ei kuule, mida see inimene ise räägib? Just või mõtleb ka sellele, kuidas lahendada noh, nagu öeldakse, et jälle klišeed mehed on lahenduse kesksed, et kui partner räägib mõnest tööalasest murest, siis mees pakub kohe lahenduse välja. Sageli seda lahendust ei olegi, sinna vajavaid on vaja kuulata Ta ja sellega saab juba leevendada seda esmast emotsiooni. Nii et sageli inimesed on intellektuaalselt väga targad ja oskavad mõelda meta-tasandilt lahendusi. Kui ta aga jääb just puudu sellest kannatlikkust, kuulamisest, eriti kui me kujutame ette, et inimesed on aastaid ja aastaid suhetes, et siis ühel hetkel on, see teame, teame ma juba, teda tunnen niikuinii, ta on selline nagunii, ta mõtleb niimoodi, et need nii-öelda negatiivsed tõlgendused või noh, võib-olla on neutraalsed tõlgendused, aga jääb ära selline tõeline kuulamine, mis, mida me vajame ka siis, kui me oleme 20 aastat koos olnud. Et see on üks oluline oskus, mida me küll õpetame ja osad inimesed võtavad sellega kasutusele, aga näeme ka seda, et jällegi kipume selle unustama, et see on üks ääretult efektiivne tööriist ja nagu iga tööriistaga tööriistu võib muidugi ka unustada või valesti kasutada. Tihti inimesed ütlevad, et aga ma olen juba selline või näiteks naised ütlevad tihti meeste kohta, et aga ta on juba selline, et ta ei, ta ei tahagi mind kuulata. Et see, mida sina ju praegu tahad öelda, et see kõik on õpitav. See on väljendi taha pugemine, et ma olen juba kord selline, ma ei viitsi teda kuulata, et seal ainult kättevõtmise asi ja ja õpidki inimest kuulama. Jah, ma kuulen päris sageli, kui vahel tulevad paarid minu juurde, tavaliselt küll töötan individuaalselt, aga just paari vestluses, kui inimesed räägivad, et vot mulle näiteks üks ütleb, et mulle ei sobi see ta näiteks ei tea aeda ja pool tundi hiljaks või, või teeb iseseisvalt plaanid nädalavahetuseks ja mind ei informeeri ja teine ütleb, et näed, et ma olen juba selline tõepoolest ehk et ja see nii-öelda lootusetu süsteem, et ma olen selline ja me oleme sünnipäraselt teatud iseloomuga, aga käitumine on õpitav. Me ei sünni keegi käitumisega, et me ei ole teatud käitumisega sündinud. Me oleme õppinud teatud viisil käituma oma ja see on sageli õigustus, miks oma rida ajada, miks mitte koostööd teha, ehk teistpidi veel öeldes, et kas tegu on nii-öelda lootusetu süsteemiga võime, mõlemad paigutame teatud lootuse sellesse suhtesse, tahame pingutada lootuse suunas, ehk et kas me räägime nii-öelda lootusetust, elust, lootusetust, suhtest, lootusetust, suhtlemisstiilist või on seal lootus olemas, et seetõttu see on väga märgiline, on tõepoolest selline lause, et ma olen juba selline ja kedagi ei saa sundida muutuda, et kedagi ei saa sundida suhtes olema, aga see on ka selline kultuur, nagu mulle meeldib öelda suhtekultuur, et millist kultuuri me tahame siis arendada oma suhtes kas seda lootusetut kultuuri või, või tahame koos üles ehitada lootust. Kui me praegu teeme nüüd väikse kokkuvõtte sellest, mida me oleme rääkinud, siis esimene punkt, sa ütlesid, suhtes on kõige olulisem panna paika see, et suhe oleks turvaline. Mina ütleksin veel selle peale, et inimesed, et enne, kui te hakkate nagu päris koos elama, kuigi tuttavad vähemalt aasta, et siis hakkavad tegelikult need erinevad iseloomuomadused ja, ja elustiilierinevused ja väärtushinnangute erinevused välja tulevad, ei tule tihti välja paari esimese paari nädala või paari kuuga, et mõnele küll hästi minna ja tõesti leitakse see väga lähedane hing üles mõne nädala jooksul. Aga teised võiksid võtta aega ja teine asi, mis sa räägid siis, et et üks esimene suhtlemisoskus on kuulamisoskus, mis on õpitav oskus. Et kuulaks teise inimese mätast. Täpselt nii ja ma veel lisaksin selle nii-öelda tutvumisaasta kohta, et Gabret paarisuhtekoolitus rõhutab seda, et, et tänapäeval kiputakse esimestel kohtumistel kohe kas koos elama või seksima, et tegelikult ikkagi teistpidises järjekorras tutvumine on tunduvalt, et mõistlikum ja, ja pikemas perspektiivis järjepidevam. Ehk et kõigepealt peaks tekkima inimlikud suhted ehk nii-öelda sõbralik arusaamine või sõbrasuhe, et me teineteist mõistame. Inimesena ehk see inimese tasand peaks toimima, et seksida jõuab alati ja tõenäoliselt sobivaid sekspartnereid on lihtsam leida kui sobivat inimest, kellega ei lõpe ja just Peresaade. Mis võiks edasi siit olla inimeste suhteoskuste juures, et kui ta on vaadanud, et nii turvaline selle inimesega ma saan luua sõprussuhet oskan kuulata. Janu tripis on tegelikult 14 peatükki, et võib-olla me kõiki neid ei puuduta, aga mõned olulisemad asjad ja mulle väga meeldib see nüüd ei ole isegi prepist võetud, vaid tõenäoliselt, kes natukenegi raamatupoodides vaadanud suhetega tegeleb selline autor nagu käri Chapman ja räägib armastuse viiest keelest. Sellest ma rääkisin siin ühes saates päris pikalt. Just see on ka üks prepi peatükk ja meie nimetame armastuse kuus, et keelt, et seal on nii-öelda üks on veel nii-öelda jaotatud kaheks. Nii et see on üks oluline prepi, peatüki ja paljusid inimesi see väga kõnetab. Küll aga on väga oluline rääkida, mida on võib-olla peresaates natukene puudutatud. Rõhutan ka selle üle, et inimesed sisenevad suhtesse teatud ootustega. Ja sageli need ootused on teadvustamata. Me ei ole iseendale neid teadvustanud ja me ei ole neid sõnastanud iseenda jaoks ja rääkimata siis partneri jaoks. Ja kui ühel hetkel tundub, et elu läheb edasi ja, ja asjad ei toimi nii nagu maad. Pean õigeks, kuigi ma ei tea isegi, mis see õige on, siis tekivad konfliktid ehk et sõnastamata, teadvustamata ja välja rääkimata ootused, tekivad Peavad tülisid, vaidlusi ja seetõttu selliste ootuste väljatoomine on väga oluline. No ma toon võib olla oma isiklikust elust ühe näite, et üks minu lemmiknäide minul lapsepõlvetraditsioonist, mida ma siis ootasin ka oma paarisuhtes, ehk et meie peres oli kombeks, et iga tööpäeva õhtu koguneti ümber ümmarguse köögilaua, kuhu siis tädi, kes oli meil kodune, tegi sooja söögi ja meie pereliikmeid, oli seal siis kuus, seitse inimest ja me istusime ümber laua ja sõime siis õhtust rääkisime, kuidas päev on läinud kell kuus õhtul, seal oli selline iseenesest mõistetav arusaamine, et kõik tulevad oma töölt või trennidest või koolist koju ja selleks ajaks peavad kõik sinna jõudma, et see on minu lapsepõlvetraditsioon. Ja siis, kui ma sain täiskasvanuks, siis ma abiellusin ja käisin ka tööl ja siis suht suhteliselt alguses, kui meie suhe algas, siis läksin ka koju peale tööpäeva lõpus poja ja istusin laua taha ja ei midagi, ei olnud ümmargust lauda ega ega sooja toitu ja ja noh, loomulikult loogiliselt võttes see on täiesti arusaadav, kuna meil ei olnud ka mingeid kokkuleppeid ja ja ma isegi aru ei saanud, et et selline traditsioon peaks olema, ma lihtsalt ootasin nii-öelda iseenesestmõistetavalt, et meie peres selline traditsioon tuleb ja kuna seda ei tulnud, siis ma hakkasin aru saama, et mul on selline ootus ja me rääkisime sellest siis minu abikaasaga ja me arutasime ja lõime küll oma traditsiooni rohkem puhkepäevadele, sest meie elustiilil ka ei oleks sobinud selline igaõhtune koos lõunat või õhtustamine. Nii et, et see on niisugune, võib olla lihtne näide ootustest, mis pärinevad lapsepõlvest, et meil on tegelikult palju keerukamaid ja võib-olla rohkem varjatumadki ootuseid laste kasvatamise suhtes koos puhkuse veetmise suhtes, selles selles suhtes, milliseid kodutöö siin keegi peaks tegema, neid on tuhandeid pisikesi. Olla hommikuse tervituse suhtes, kuidas sa oled harjunud, et, et mis näoga sulle hommikul vastu tullakse, et üks tahaks, võib-olla just hommikul hakata rääkima, aga teine on selline, kes tahaks olla pool tundi hommikul lihtsalt vaikselt ja omaette. Ja sa eeldad seda, et minu moodus on õige, sest et minu lapsepõlves nii oli. Absoluutselt, ja see on ka prep koolitusel me sageli näeme, et inimestele on väga suur ahhaa-elamus see, kui nad saavad siis arutada omavahel erinevaid. Me oleme lausa grupeerinud näiteks lasteaiaplaneerimise osas või seksuaalsuhte osas on teatud ootused kodutööde osas meeste, naiste, rollide osas üldse ja nii edasi ja nii edasi sugulaste külastamiseks, kui sa veetmine ja nii edasi ja nii edasi. Et kui, kui nad saavad, siis sõnastada ja rääkida nendel teemadel. Nad on aastakümneid juba koos elanud. Me oleme selliseid inimesi Gabrietmis näinud, siis see on täiesti ahaa-elamus paljudele, et me ei olegi neid asju sõnastanud meid, me ei teadnudki, mida teise inimese võib-olla päritolupere on talle kaasa andnud ja mis võiksid olla tema ootused, nii et see on väga oluline sõnastada rääkida. Ja mõnikord ei piisa ka sellest, et sõnastada ma tean ühte juhtumit, et üks naine ütles, et minule meeldib tennis ja mees ütles, et mulle meeldib tennise neil mõlemile tundus, et ongi tore, et me oleme kaks inimest koos, kellele meeldib tennis, et mis siis selgus, ühe jaoks, tähendab tennis. Et see on lihtsalt võetakse mingid vanad reketid ja minnakse Kadriorgu esimesele, vabale palliplatsile, Kõksima, kus reeglid ei ole tähtsad, aga seal on lihtsalt selline mängu ilu mängitakse natukene üle üle võrgu. Teise jaoks tähendab tennis, aga see, et ikkagi pannakse kinni tenniseklubisse aeg. Am kõik käib peenes tenniseriietuses ja mängitakse ikkagi intide ja geimidega ja mängitakse ilmtingimata võidu peale. Esimene mille jaoks meil on vaja seda, et tennis on ju lihtsalt tore mäng, teine ei saa aru, mis tore mäng, eks ole, see on ikkagi ju see on sport, see on hasart, see on võit. Ja ongi, et tegelikult alguses ju rääkisid, et me mõlemad eeldame, et me mängime tennist, aga see, mida me see meie jaoks tähendab või samasugune näide näiteks, et et noh, et teeme, et meil on hästi mõnusad pühapäevad. No teeme aga ühe jaoks, mida see tähendab, mõnus pühapäev on see, et tead me peaaegu mitte midagi, ideed, vedeleme pool päeva voodis ja ja siis võib-olla sööme voodis ja võib-olla vaatame ära ühe filmi ja ongi need püha päevake möödas, aga teise jaoks on see pühapäev aktiivne tegevus, kus ärgatakse juba hommikul tehakse sporti, tee külastatakse ära ühe vanema teise vanematest käiakse sõprade juures siis veel sööma siis veel sauna, siis veel natukene telekat, mis üks esimene vaatab, et milleks seda pühapäeva on vaja nii täis panna. Pühapäev peaks olema lõõgastumiseks teinud, aga see ongi lõõgastus. Need isegi mõnikord ei aita sellest lühikesest asjast, et lihtsalt mainime. Inimesed on erinevad, see on selge ja, ja võib-olla need ootused ja päritolu, pere või varasema elupärandid on erinevad, mis, ma arvan, ei ole üldse probleem. Et tegelikult hea suhe tuleb siis, kui me hakkame koos looma midagi, mida veel ei ole ei minu ega teise inimese elus olnud. Et, et loomulikult ei ole mõtet ka siis rääkida nii-öelda sellest kompromissist, et pool vorsti ja pool vorsti, et, et ma arvan, parem sõna on koostöö, kus me hakkame looma mingit uut lahendust ja siin võib muidugi võtta ka vanast elust mingisuguseid ootuseid ja kui need on teadvustatud ja sõnastatud ja lahti räägitud just nimelt nagu sa ütled nüanssides mitte et tennis meeldib mõlemale, see ei ütle veel tegelikult midagi päriselus, et siit tuleb siit loominguline töö, algab või hakkab siit võitlus, et see on nüüd meie enda valik, et kas me hakkame siin oma rida ajama ja rääkima, et aga ma olen selline jama, ei muutu, kui me tõesti soovime luua midagi. Loomulikult, ega, ega muutumine ja loomine ei ole kohustus-võimalus. Ja siin on veel omaette teema, et kui üks inimene ei soovi väga palju panustada paarisuhtesse või ka iseenda arengusse siis need suhted vahel on nii-öelda kivistunud ja püsivad tõesti aastaid ühte rutiini pidi. Meil on tänapäeval üldse mõnes mõttes rumal komme oodata suhetest kõike head, nagu siin ka on juttu olnud, et meil on need ootused suhtele juba nii suured ideaalset seksi ja vanemlikke roll ja majanduslikku toimetulekut ja, ja emotsionaalset lähedust ja ühiseid huvisid ja nii edasi ja nii edasi, et see ei ole päris reaalne, et me kõiki neid vajadusi saame rahuldatud küll, aga oluline on, kas suhtelon, dünaamika, vähemalt minul jaoks on see oluline, et kas suhtelnud dünaamikaga, kas inimesed võitlevad lihtsalt, et et minu pool vorsti ja sinu pool vorsti või nad tõesti püüavad koostööd teha, on, on nii-öelda meeskond ja ma arvan, see on oluline, et ükski meeskond ei ole ideaalne, aga ta on vähemalt siis loominguline, vaid reatiivne ja ma arvan, see annab selle lootusetunde. Nii et siit võiks siis anda jälle praktilise soovituse kuulajale, et et üksteisele oma visiooni selgeks rääkida, peaks arutama ka seda, et mida need asjad, mida sa soovid elult või need tegevused, mida need sinu jaoks tähendavad, kasvõi sellesama tennise või pühapäeva kontekstis, et, et rääkida ära näiteks, et kui on tervislikud eluviisid, mis on sinu jaoks tervislikud eluviisid, mis on minu jaoks tervislikud eluviisid, materiaalne turvatunne, mis sinu jaoks tähendab materiaalne turvatunne, mis minu jaoks et mitte ainult leppida kokku pelgades definitsioonides, vaid minna sealt sügavustesse, rääkida. Meelde hiljuti ostsin ka endale raamatu, mida naised tahavad. Jon Kotman, keda on ka siin tsiteeritud, kes on siis üks kuulsamaid paarisuhte, nii teoreetikud kui praktikuid, keda praegu tsiteeritakse ja eesti keelde on tõlgitud väga hea raamat, mida naised tahavad. Ja näide oli, see on selline, et et mees ja naine, kes on aastaid koos elanud ja tülitsenud teatud teemadel siis läksid veel koolitusele, kus olid mehed ja naised koos palju mehi, palju naisi. Ja koolitaja küsis, et meeste käest, et kas te olete hirmu tundnud millegi üle. Ja mehed väga pikalt mõtlesid ja üks ütles, et jah 20 aastat tagasi, kui ma Vietnami sõjas olin ja teine ütles, et jah, et kui ma koolis seal kaklesin kellegiga või tänaval, siis siis oli hirmutav ja siis küsiti sedasama naiste käest ja kõik naised tõstsid käe. Siis küsiti, et kas on viimase kuu aja jooksul keegi hirmu tundnud, kõik tõstsid käe viimase nädala jooksul. Jah, kõik tõstsid käe, kas keegi on siia koolitusele tulles hirmu tundnud või ärevust või pinget? Kõik tõstsid käe ja siis see mees vaatas oma naist nagu nii-öelda esimest korda üle pikkade aastate täitsa teistsuguse pilguga ja ütles, et ta esimest korda sai aru, et me tunneme hirmu täiesti erinevalt, et see on nii suur erinevus, mis on nii-öelda hirmu tundmisel, noh, see on nüüd selline sooroline klišee, aga, aga ikkagi, et me vahele eeldame teiselt inimeselt, eriti kui me oleme mingis mõttes väga sarnased, et me oleme igas mõttes sarnased ja vahel me ei kuula seda, mis teise inimese sees toimub ja, ja paneme siis nii-öelda oma malli tema peale. Ja tänu sellele tekivad ka väga paljud suhtlemisprobleemid. Nii tõeliselt teise inimese sees toimuvast arusaamine on üks keeruline asi, isegi paarisuhetes või eriti paarisuhetes Et siis peaks küsima, et mis siis sinu jaoks hirm on, mis sulle hirmu valmistab? Olen sedasama raamatut lugenud ja uurinud omaenda klientide käest ka, et kui on tänaval seisab grupp kõvahäälselt naer vaid mehi. Et kui sa oled naine, kas sa lähed teisele poole, eriti, kui sa tuled näiteks õhtul pimedas ja ei kõnni siin seda raadiomajaesist Gonsiori tänavat, vaid oled kuskil mingil väiksemal Kadrioru tänaval, siis naised ütlevad peaaegu sajaprotsendiliselt. Jah, ma lähen iga kord, kui see võimalus oleks sellisel juhul vastaste poolele küsida meestelt, et kui sa näed, et tänaval on grupp kõvasti naer vaid naisi, kes ei, ei paista nuga agressiivselt nagu meeste grupi olnud agressiivne, et kas sa siis lähed teisele poole tänavat? Ükski mees ei tule selle pealegi, et minna Kadriorus kuskil teisele poole tänavat, kui ta näeb grupi naisi ja just sellised näited on, aga huvitav on, eks ole, et kui ka kuivõrd erineva tähendusega meie jaoks hirm, kuivõrd erinevad tähendused on meie jaoks sõnal turvatunne, et mis on see, mis annab turvatunde. Mida veel võiksid tuua paarisuhete oskustest, millele peaks üks paar mõtlema, mis oskusi püüda endas lihvida, mis käib sinna ABC alla. Võib-olla nüüd oskus või arusaamine, üks väga tähtis arusaamine on sellises peatükis, milles räägitakse sündmustest. Näiteks tavaline sündmus on hommikul kooli tööle lasteaeda minek, kui kõigil on kiire, on vaja üles ärgata, keegi peab siis lapsi riietama, kui nad veel on, selles vanuses keegi peab söögi valmis tegema ja nii edasi ja nii edasi ja siis keegi tahab magada ja nii edasi, et seal tavaliselt lahvatavad mingisugused tülid, et miks on see tegemata või kes siis seda peab tegema või miks mina jälle kõige ees pean vastutama, ehkit sellisel kiirel hetkel lahvatavad tülid, mis korduvad ja korduvad ja korduvad, ehk see nii-öelda korduvate tülide teema ja siis prepa õpetab, et kui mingi nii-öelda võib-olla pisiasja pisiasja puhul, mis muidugi kordub päevast päeva, kui tülid tulevad, et siis seal taga on mingid sügavamad teemad. On need siis sellised läheduse, austamise lugupidamise ja veel sügavamale nii-öelda baaspõhiväärtuste teemad, et kas, kas mind minust üldse lugu peetakse, mis suhe meil üldse on, kes ma üldse olen. Ja muidugi, võib-olla veel sügavamal on mingeid lapsepõlve mälestused, ehk see on selline mitmekihiline kook, nagu öeldakse, ja sageli me jääme sinna pindmise kihi pealegi keerutama seda tüli. Ja see, mis aitab või mis aitaks, oleks, et me õpime rääkima sügavamalt võib-olla mitte selle tüli hetkel, vaid võtame siis planeerime selleks aega ja püüame rääkida just nimelt nendes sügavamates kihtides mõnes mõttes sellesama samast räägib ka siis EMT või siis tunnetekeskne paariteraapia, mis ütleb, et kuskil pindmised, emotsioonid ja sügavamal on, on need nii-öelda baasilised emotsioonid ja me peaksime oma dialoogi suutma viia sinna sügavamale, et mitte keerutada neid igapäevaseid prügikasti väljaviimise või sokkide vedelema jätmise tülisid, vaid vaatama sügavamale, et mis sai linn jah, et mis sai riivatud, et võib-olla minu läheduse vajadus või minu armastuse tunne või et ma ei ole prioriteet või minust ei peeta lugu. Sellised põhiväärtused. Me Tiit Kõnnusaarega eelmises saates arutasime piiride üle ja jõudsime kuidagi sinna moodi välja, et inimese põhivajadused suhtes on ju kuuluda tunda, et ma kuulun sellesse suhtesse, olla mõistetud ja olla oluline ehk seesamamoodi, ka need väikesed tülid, mida sa ütled, et tegelikult nad on pinnapealsed, aga sügavamal põhimõtteliselt käib inimese peas pidev küsimus, et kas ma tunnen, et ma kuulun siia paarisuhtesse, et kas see on ikkagi suhe minu jaoks, kas mu partner mõistab mind? Ma tahan olla mõistetud. Ja kas ma olen ta jaoks oluline. Ja samas tehniline küsimus ka, et kas see partner on minu jaoks väga oluline ja kas mina tegelikult teda mõistan. Et need on need sügavamad allhoovused, mida me võiksime iseendalt küsida. Ja, ja siin on see intensioon ka, et kui me tahame seda mõista, siis preparaat tööriistad annab selle kõneleja, kuulaja tööriistad. Mulle meeldib alati võrrelda seda nii-öelda robustse haamri näitega, et haamer on lihtsalt tööriist. Samamoodi ka kuulamine. Et, et kui me haamriga lööme naela seina sisse, on sihipärane tegevus, aga haamriga võib niisama mängida, vehkida ja võib ka inimesena. Et ka suhtlemises võib suhted ja pinged nii hulluks ajada nendesamade tehnikatega, et seda mitte midagi head sellest ei tule, vaid pinge läheb järjest suuremaks, nii et ei piisa ainult tehnikatest, et peab olema ka nii-öelda süda soe. Ja tore oleks muidugi, kui neid oskusi õpetataks koolis. Et ma nüüd väga täpselt praegu ettekujutust ei oma, kuidas meie kooliprogramm on üles seatud. Aga ma arvan, et just nimelt see, et õppida, analüüsima, kas suhe minu jaoks turvaline. Kas Ma ise oskan kuulata, kas mu partner oskab mind kuulata, et õpetada neid elementaarseid oskusi, et mitte rääkida ainult oma pinnapealsetest vajadustest, vaid sügavatest vajadustest olla mõistetud, olla oluline, kuuluda kas siis paari või, või suuremasse keskkonda. Et kas sina tead praegu ka, kui palju seda koolis õpetatakse? Jah, ja need ei ole ju mitte ainult paarisuhteoskused, need on üldiselt igas suhtes olulised sotsiaalsed oskused. Nüüd püütakse peretunnis rääkida või kuidas seda tänapäeval nimetatakse, ma ei tea, meil oli ka mingisugune paar perekonnaõpetus paar tundi, ma arvan, et see on väga väiksemahuline. Sõltub ka sellest, kes õpetaja on, tavaliselt see on koolipsühholoog, sõltub ka, mis on tema nii-öelda arusaamine ja ettevalmistus. Nii et see sõltub ka sellest konkreetsest õpetajast, kui palju ta soovib seda edasi anda, aga, aga selgelt, kui vaadata proportsionaalselt, siis suurem rõhk on meil ikkagi nii-öelda reaalainetel või siis konkreetsetel õppeainetel. Et sellist õppeainet ei ole nagu sotsiaalsed oskused. Kahjuks. Ja endometrioos võiks olla jälle ka, tuletan kuulajale meelde, et, et eelmises saates Tiit Kõnnusaarega me just nimelt tõime ka mitu konkreetset näidet, et ja soovitust välja näiteks kuidas rääkida lapsega, et kui laps teeb midagi, mille kaasavanemana väga rahul ei ole ja siis selle asemel et talle peale lennata ja teda hakata tümitama, kritiseerima, miks ta on halb. Et just nimelt kirjeldada talle olukorda, et milline see olukord on siis kirjeldada seda, millist materiaalset kahju ma sellest saan, kas ma olen investeerinud sinna oma aega või energiat või tähelepanu või, või raha ja siis rääkida, mis tunne mul sellest sellest tekib sellised elementaarsed oskused ja siis pidada natuke pausi ja vaadata, mis laps ise selle peale kostab, aga see ei kehti ainult vanema ja lapse suhtes. Samamoodi käib ka paarisuhtega, et selle asemel, et hüpata partnerile peale kas seesama prügikasti näide, mida sa oled täna toonud või on need seksuaalsed vajadused, mitte selle asemel, et nõuda, näed, et ma tahan nii ja ma olen rahulolematu ja sina oled selline teistsugune kolmandas, et teda kritiseerida või teda halvustada. Olles ise kaitseseisundis võikski õppida rääkima sellest, et millised on minu vajadused, mida ma vajan, kui olukord ei ole selline, milline ma tahaks siis kirjeldada seda olukorda ja kirjeldada omaenda tunnet ja võib-olla ka omaenda ootuste omaenda vajadust, need on kõik oskused, nii et meie nagu selline ühine loosung võiks olla tänasest saatest ikka teeb inimesed. Need oskused on õpitavad. Võib-olla minu loosung tegelikult siia juurde on veel see, et oskused ainult oskustena ei, ei maksa mitte midagi, et et kui meil puudub filosoofia, kui me ei taha olla paremad inimesed, kui me ei taha oma partnerit näha kui ainulaadset olendit, kes on samuti looja, kui me ei taha olla koosloojad, siis oskused ei maksa mitte midagi, et oskuseid võib kasutada kirvena teise inimese vastu ja ja sellest ei tule midagi head, nii et iga tööriista juures peab olema ka eesmärk. Mulle hästi meeldib, võib-olla see on selline kõrvaline näide, aga kunagi Ameerikas küsiti ühe mehe käest, et millega sa tegeled ja tema vastased, et ma aitan meie rahval jõuda kosmosesse. Ja siis, kui hakati täpsemalt küsima, et mis on siis Ameerika rahva kosmosesse jõudmise töö, mida ta teeb, et siis tuli välja, et on koristaja, ta töötab Nazas ehk Ameerika kosmoseprogrammis, nüüd ta tunnetas oma töö tähtsust ja ma arvan, et see on ka see ideoloogiline arusaamine, et ükskõik, mis liigutus on selle taga, võib olla terve maailm. Aga võib ka olla lihtsalt liigutus. Et see tunnetus, Ma arvan, on oluline mitte ainult suhte alguses, vaid vaid aastat aastaid ja aastaid endas elus hoida, et muidu lähevad asjad valesti. Ega räägi veel natuke rohkem sellest, kuidas elada oma suhtes tähendusrikast ja sisukat elu. See on nüüd, see võib olla psühhodraama filosoofia, neid nii-öelda tähenduslik ka elufilosoofia ehk eksistentsiaalseid ja humanistlik filosoofiat on mitmeid, et tänagi võtsin kaasa ühe väga lihtsa skeemi, mida ma hea meelega kahe sõnaga räägin, et et inimesed tänapäeval püüavad väga nii-öelda õnne järgi jooksta, et ma ei ole õnnelik, ma ei ole oma paarisuhtes õnnelik ja nagu keegi peaks selle õnne eest vastutama. Et tegelikult siis jaotatakse seda nii-öelda hetke, õnneks näed, et sõin kõhu täis ja olen õnnelik või, või ma ei tea, jõin ennast täis ja olen õnnelik, et see on siis nii-öelda hedooniline või või naudingutele suunatud õnn, mis selgelt, et pikas perspektiivis meid ei aita. Loomulikult, kui me räägime paari ja peresuhetest, siis, siis tõenäoliselt on paljud inimesed, kellel on lapsed, on aru saanud, et suurem õnn on see, et, et mul on võimalus olla oma laste kasvamise juures ja osaleda millegi suurema loomise juures, mis on minu arust väljapoole, ehk öeldakse, et see nii-öelda mitte siis hedooniline, vaid kummalise nimega jõuda Aimooniline, ehk väljapoole suunatud eesmärgistatud eluviis, et see teeb meid palju rohkem õnnelikumaks. Ehk kui ma saan kellelegi midagi pakkuda, kui ma saan kellegi eest hoolitseda või midagi maailma jaoks ära teha, et et see mõtestab meie elu. Ja kokkuvõttes see võib anda ka õnnetunde, muidugi, mitte alati, et vahel, kui tuleb oma rasket tööd, maailma parandamise tööd teha, siis ei ole ju kogu aeg õnnetunne. Ja tegelikult peetakse olulisemaks siis sellist mõtestatud eluviisi et me mõtestama oma elu ja see ei tule mitte sellisest naudingulises tegevusest, vaid see tuleb neljast komponendist, mis tegelikult kuuluvad paarisuhte juurde, seesama hästi üks on selline kuulumise vajadus, ehk inimene on sotsiaalne olend, et meil on tõeliselt vaja kuuluda lähedussuhted, on see, mis, mis on väga oluline nurgakivi sellisel mõtestatud elul. Teine on see, et meil on elul mingi eesmärk. No ma arvan, et kui ma ajan palju raha kokku ja siis viin selle kõik endale hauda kaasa, siis tõenäoliselt väga sellist eksistentsiaalset mõtet ei anna, et pigem võiks olla see tõepoolest laste kasvatamine või, või heade peresuhete loomine, et me loome midagi endast väljaspool. Et see loomingulisus, eesmärgipärane loomingulisus on kindlasti üks mõtestamise alussammas. Ja kolmas on see, mida võib-olla tänapäeval sellisena väga isegi ei räägita, millegipärast see on see, et meil on mingisugune vaimsus või mingisugune ideoloogia, et miks me elame, et on mitte lihtsalt oma päevade õhtusse vaid me, kui me ka oma lapsi kasvatama, siis me neid kasvatame ju mingisuguseks vastavalt sellele, millised meie tõekspidamised on. Sageli me isegi ei teadvusta seda, et ma püüan teda teha, ma ei tea, võitjaks igal võistlusel või edukaks mingis äris või, või hoopis suunata, et ta läheks sotsiaalsüsteemi ja aitaks inimesi, et need on meie ideoloogilised tõekspidamised on meil kaasas, et parem, kui me seda oma vaimsust nii-öelda teadlikumalt arendaksime. Ja neljas punkt, mis mulle väga meeldib, kui rääkida psühhodraamast, et seda, seda võiks siis sõnastada selliseks nii-öelda loo rääkimiseks või story'd hällinguks, et kuidas mina, mis looma, räägin kõigepealt iseendale iseenda elust, et kuidas ma kirjeldan enda elu, et kas mu elu on selline hädade org või probleemide lahendamise jada või või on mu elu nagu lill, et ma muudkui õitsen ja, ja siis on minu ümber ka inimesed, kes õitsevad ja lapsed kasvavad iseenesest suureks. Inimesed tõlgendavad, kirjeldavad oma elu väga erineval viisil. Võib-olla siis kognitiivistid ütlevad, et see on see tõlgendus, kuidas me tõlgendame oma elu, aga selline eksistentsiaalne veel võib-olla sõnastus on see loo rääkimine, et me võime oma lugu ümber rääkida, et kui ma olen mingisuguse raske elu situatsiooni läbi elanud, ma võin mitu aastat jääda sinna ja, ja rääkida, kui palju elu mulle ülekohut teinud. Aga ühel hetkel ma võin seda teistmoodi hakata rääkima, et see on mu elu üks suurimaid arengu kohta siia õppetunde, nii et see määrab ära ka selle, kuidas me oma eluga rahul oleme. Kui õnnelikud me oleme, kas meie elul on eesmärk, kuidas me üldse läbi elu läheme? Ma olen alati kõikides oma saadetes andnud ka võimalust kuulajal järele mõelda nende küsimuste üle, et siin on see koht, need, kus veel, et aga hea kuulaja, milline on sinu elulugu, mitte elulugu, vaid sinu elulugu. Et kas selles juhtunud õnnetused või, või tagasilöögid, kas need on olnud arenguhüppelauad või need on kiskunud sind soomülkasse enesehaletsuse ja, ja kurvastust, kus sa tunned, et ongi rong rööbastelt maha sõitnud. Üks asi, mida eraldi tahaks välja tuua, mis võiks ka paarisuhetes olla, aga inimeste nii-öelda ellujäämisel ja eluga toime tulla, kui on ülioluline, on, on mängulisus või mänguvõimelisi, mõtlesin nüüd arvutimängimise oskust, mis on üsna rutiinne mäng, aga selline inimsuhetes toimuv loominguline mäng. Seda on palju uuritud ka traumateooriatega seoses, et kuidas inimesed peale mõnda rasket elusündmust suudavad sealt välja tulla ja edasi elada, aga ka igapäevaelu arengus ja edasijõudmises on mängulisus ülimalt oluline. Ja illustreerimiseks toon lihtsa katse, mida tehti rottidega. Et kasvatati üles kaks põlvkonda rotte. Ma räägin seda nii, nagu ma mäletan, et tõenäoliselt siin tuleb täpsustada veel, aga, aga ühele põlvkonnale siis. Neid hoiti koos, kus nad said. Rotid on sotsiaalsed loomad ja nad said koos siis mängida, neil oli sellised huvitavad atraktsioonid, kus nad arendati nende mängulisust ja teised kasvasid nii-öelda üksikvangistuses. Ja katse algas siis sellega, et mõlemale grupile siis tutvustati kassi joodööri, selleks ei olnud vaja isegi reaalset kassi sinna puuri pista, vaid tutvustati siis kassi lõhna ja kabuhirmus instinktiivselt kõik rotid mõlemas grupis siis pugesid peitu nurkadesse, peitsid ennast ära. Nüüd aja jooksul need, kes olid üksikvangistuses kasvanud, nad ei suutnud oma tardumusest vabaneda, Nad ei julgenudki oma puuri, nurkadest või pimedusest välja tulla uuesti sööki otsima või, või liigutama ja nad surid ära. Ja teine grupp, kes olid õppinud mängima Nad, hakkasid aja jooksul siis piiluma nii-öelda peitust mängima, said vaikselt oma liikumise ja, ja hakkasid usaldama jällegi, et välja piiluda ja hakkasid uuesti liigutama ja elu läks edasi. Ehk et selle nii-öelda mõnes mõttes lihtsa primitiivse katsega leiti, et see, kuidas me nii-öelda enne raskeid elusündmusi olema ennast ette valmistunud, et see otsustab ka meie toimetuleku raskete elusündmustega ja, ja sealt välja tulla. Siin on natuke midagi tegemiste heas mõttes lapsemeelsusega. Öeldakse ju, et mäng on lapse töö, aga et lastel tuleb see nii hästi välja, lastekestev seisund on ju õnnelikus, lapsed on õnnetud siis, kui neil midagi juhtub. Ja siis, kui see läheb üle, annad tagasi õnnelikud, tihti täiskasvanutena on asi vastupidine. Et meie nagu tavaseisund on selline pool-hapu õnnetu ja me oleme õnnelikud siis, kui juhtub midagi head. Ja mida rohkem on inimesel seda mängulisus sees, seda rohkem on ta sellises ilma põhjuseta heas õnnelikus meeleolus. Toome selle paarisuhte konteksti, et kujutage ette, kui lapsed kasvavad ebaturvalises pingelises õhkkonnas ja nende mängulisus on halvatud või on turvalises keskkonnas kasvavad, kus vanemad soodustavad, mängivad nendega koos erinevaid peremänge, suhtlevad nendega, milline eluks ettevalmistusse. Jah nii et, et see on ka üks omamoodi suhteoskus osata mängida, just aitäh sulle, Andres Sild. Ja aitäh sulle, heapere, saate kuulaja, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul Meile võib kirjutada aadressil peresaade ERKE. Ja loomulikult saab meid järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.