Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio, saatesarja peresaade, kus luubi all on suhted. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul täna naistepäev ja seetõttu on põhjus see saade pühendada naise sisemaailmale. Olen terve elu jooksul tundnud eriti sügavat huvi just naiste suhtes. Olen püüdnud mõista naisi, mis isikuomadused võimaldavad neil elada rahuldustpakkuvat elu. Ning millised jooned ja käitumismustrid külvavad naise ellu kaostangija segadust. Kui siiani olen kõigis saadetes püüdnud hoida teaduspõhist joont toetuda uuringutele ja püsida pereteraapia kontekstis siis luban endale täna sellest raamistikust kõrvalekalde natuke maagilise masse poolde. Eksnaine ongi ju üks maagiline olevus. Seletad, palju seletad ja uurimisse uurid. Ikkagi on naine müstiline, tabamatu, imeline olend, kes tõmbab magnetina ligi. Samas on naised keerulised olendid. Eks me kõik oleme kuulnud mehi ohkimas, et ilma naisteta ei saa. Aga nendega koos on mõnikord ikka väga raske. Rahvasuu naljatab, et jumal meisterdades maailma loomise protsessis kuuendal päeval valmis mehe silmitses meest hetke ja mõtles. Ma suudan paremini. Ning tegi naise. Kuigi üks teine versioon sellest naljast ütleb, et jumal lõi mehe esimesena sest ta ei tahtnud, et keegi teda selles loomisprotsessis Tegaksi õpetaks. Nali naljaks, aga mulle siiralt tundub, et naine on jumala loomingu kauneim taies. Iga naine on loodud jumalikuks ilusaks, õrnaks ja samas vägevaks. Iga naine on looja ja looduhoidja. Just naises avaldub jumalik võime luua uut elu ja ilu enda ümber. Mehed loovad ka ilu, aga sageli vajavad nad selleks inspiratsiooni just naistelt. Umbes kümmekond aastat tagasi avastasin ma enese jaoks arhetüüp pidemaailma. Need sisemised hoovused muutsid mu enda mõttemaailmatöö tegemise viisi ja mis seal salata, kogu mu elu. Neli aastat tagasi kirjutasin oma esimese raamatugi naiseks olemise kunst just sel teemal naise elutervetest arheotüüpidest ja nende varjupooltest. Vaatlengi tänases saates naiseks olemist läbi arheotüüpide ja variarheotüüpide prisma. Peresaade. Meie kõigi sees asub otsekui teine paralleelreaalsus kus elavad arheotüübid. Need ürgjõud on Me käitumise alateadlikud mootorid. Isegi kui me oma sisemaailma ja neid käivitavate arhetüüpi te vastu huvi ei tunne, mõjutavad nad meid sellegipoolest. Ega puuleht ka midagi klorofülli tootmisest ja fotosünteesist tea. Ometigi toimuvad need protsessid temas automaatselt ilma lehekese teadlikkuseta. Nii inimeste kagi, arheotüübid mõjutavad Me käitumist sõltumata sellest, kas me oleme neist teadlikud või mitte. Ja mida suuremas teadmatuses me neist oleme, seda võimsamalt. Just nii nagu arvutisügavuses on info, mida me ekraanil kunagi ei näe. Aga mis käivitab kõik ülejäänud programmid, on arheotüübid, info kollektiivse alateadvuse kõvakettal. Arheotüübid õpetavad meid olema inimesed, arhetüüpi hästi tuntud väljenduseks, muinasjutud, muistendid ja müüdid. Tänu nendele oleme kõik arhetüüp sete ideedega juba lapsepõlvest tuttavad. Kuningas, narr, vaeslapsori, ema, sõjamees, laps, võlur, armastaja, tüdruk. Kõik need on arhetüüp, sed ideed, millest me saame kõik ühtemoodi aru. Carl Gustav Jung, kuulsa Freudi õpilane oli esimene, kes arhetüüp vaimustunult uuris. Minu tagasihoidlik panus sellesse teemasse piirdub vaid naise variarheotüüpide kaardistamisega. Uurimegi siis täna nii neid arhetüüp kui vari arhetüüpi lähemalt. Iga naise sees elavad järgmised arheotüübid. Elurõõmus, emotsionaalne naerune ja muretu tütarlaps. Siis sensuaalne, seksuaalne, tabamatult müstiline armastaja. Siis hoolitsev, emalik, rahulik puhtust ja korda loo perenaine. Ja enda väärikus teadel. Tark ja õiglane kuninganna. Me vajame tütarlast endas, et elust rõõmu tunda. Tütarlapses on suurt uudishimu ja imetlust kogu ümbritseva suhtes. Tütarlapse üks tähtsaim omadus on usaldada ning olla kohal siin ja praegu. Ta hoiab suhtes lootust, näitab välja tundeid, on spontaanne, õnnelik Loovia unistav. Tütarlapses on peidus olemise tabamatu kergus. Armastaja on nautija armastaja, oskab olla salapärane ja kirglik ja pakub kehalist mõnu. Perenaine on midagi väga palju enamat kui söögitegemise ja koristamise kehastus. Ja tema luua on kodu puhtus. Aga sellest tähtsam on tema enda sisemaailmakorrasolek. Perenaise oskustest sõltub naise sisemine puhtus. See on rahu ja tasakaal. Perenaine tunneb suhete seaduspärasusi ja oskab säilitada rahu. Ta on teadlik oma väeallikatest, mille poole pöörduda, kui ajad on keerulised ja ta teadmisperes ja kodus toimub, hoolitseb iseenda ja oma pere tervise eest. Aga selleks, et me saaksime teha elus tarku valikuid, on meil vaja kuningannat. Tema on see, kes oskab näha sihti, milleni jõuda ja kes oskab anda piisavalt hapnikku hingele ja ajule et mitte ära minestada elu keerdkäikude ees ja sees. Kuninganna teab, millal on aeg midagi katki rebida ja millal on aeg midagi parandada. Ta oskab end väärtustada, ennast väljendada, oskab vaikida ja öelda ei. Ta teab oma missiooni elus ja tunneb viisakusreegleid. Selline elutervete arhetüüpi pakett on igale naisele kaasasündinud. See on kood, mis käivitub iseenesest sünnihetkel sõltumata rassist ja geograafilisest asupaigast käivitudes, vaatamata ema vanusele, psüühilisele seisundile, füüsilisele tervisele või sünnitusekulule. Kuidas arhetüüpi kujunevad, tahame seda või mitte, meie vanemate suhtemustrid mõjutavad meid igal juhul. Paremal juhul järgime nende eeskuju. Halvemal juhul püüame olla neist nende suhte mõtte- ja tajumustritest võimalikult erinevad. Me õpime ju oma vanemaid jälgides. Väike ilmakodanik võtab oma vanemaid naise ja meheideaalmudelina. Väike laps võtab omaks selle, mida ta kogeb. Ta ei pea ju, et on olemas ka muid naiseks ja meheks olemise mooduseid peale oma ema ja isa yhe täis kuju. Oleme ilmselt kõik kuulnud lugusid, kuidas vastsündinud kutsikas võtab emaks, kassima ning võib hakata kassiema eeskujul jäljendama arhetüüp, kassi käitumist. See ainuke reaalsus, mida ta kogenud on. Sestap võtab ta selle ainuõigena omaks. Samamoodi vermub tüdruku alateadvuses nähtud ema kujust naise kujund keda ta ise hiljem alateadlikult kehastama või siis selle vastu protesteerima hakkab. Milliseid arhetüüpne sina hea kuulaja oma ema juures täheldanud oled? Ema on meie esimene mõjutaja. Aga loomulikult mõjutab elu kogu oma rikkuses seda, millised arhe tüübid neis domineerivad. Arheotüübid pole seotud vanusega. Vanus võib arheotüübid vabastada, aga võib ka vangistada. Valik on naise enda teha. Kõrges eas armutakse ja tuntakse kõhus liblikaid. Mõnes naises on kuuekümnesena rohkem armastajat kui teises. Kahekümneseltki. Vanus pole takistuseks tütarlapse mängu altile meelele. Mõni naine on pensionärina lustlikum, kui noor neiu. Ka väga noor naine võib toime tulla perenaise olulisema ülesande sisemise rahuhoidmisega samas kui meie elu näinud naine ei oska sisemisest rahus pensionipõlvest unistada. Kuninganna arhe tüübiga on sama lugu. Mõni oskab juba noorena ainult kehtestada, julgeb oma arvamust välja öelda ja teab, millist käitumist ta enda suhtes salliv ja milliste mingil juhul ei salli. Teine jõbise taga aastatega ära. Arhetüüpi teeb ballett on igal naisel sünnihetkel olemas. See on justkui tema ürgnaise kood, mis peaks tagama täisverelise elu. Paraku juhtub elu käigus sageli, et naine hälbib elutervetest arheotüüpidest, variarheotüüpide küüsi. Temas on eluterve arhetüüpi energiat kas liiga vähe või vastupidi liiga palju. Meil kõigil on kõigi variarhe tüüpide koodid DNA-s olemas. Lihtsalt osadel meist on elu, mõned varjud rohkem või vähem aktiveerinud. Varjupooled takistavad naiseks ühes küpse arheotüübi eluterved väljendamist. Kui tütarlapse elurõõmu ja muretust saab liiga palju, astub naine, naiivitar Ivari arhetüüpi. Ta usub siis sinisilmselt kõike. Selline naine on teiste poolt väga mõjutatav ja lapsik. Kui aga jälle elurõõmu ja lusti liig vähe on, muutub tütarlaps liig vesiseks ja temast saab inetu pardipoeg. Kurb talle tundub, et elu on üks hädaorg. Temal vist on kinni püütud ja muretus kadunud. Nii et kui eluterve tütarlaps õhkab rõõmust, siis inetu pardipoeg ohkab. Kui aga tütarlapselikult elumahlad täielikult kokku kuivavad kukub naine kuiviku vari. Arhetüüpi. Elutervete instintidega naine ei tohiks lasta tüdrukul enda sees iialgi surra. Teda tuleb igal juhul alles hoida. Tänapäeva reaalsus on paraku selline, et paljud naised on eluraskuste ja murede ja vastutusekoorma all kaotanud kontakti tütarlapseliku muretusega. Lapsemeelne rõõm, mis on elu vajalik-olemise kerguseks puhkab paljudel varjusurmas. Need naised muudkui annavad ja annavad endast, kuni on tühjad. Kui naine tahab kehastada kergust, on tütarlapse säde tema sees elu oluline. Need naised, kes on heas kontaktis tütarlapse arheotüübiga püsivad palju kauem noored ja näevad nooruslikud välja ka kõrges vanuses. Kui armastajat toitvat tuld on ülemäära palju, muutub armastaja liig tuliseks. Ehk ta läheb üle võlli prostituudi varia arhetüüpi. Siin on oluline vahe. Eluterve armastaja tõmbab mehi ligi. Prostituut aga jookseb ise mehele järele ja peibutab, kuis jaksab. Kui tuld on liiga vähe, kaotab armastaja talle nii omase soojuse. Kui tuld napib, satub armastaja nunna, variarheotüübi kütke. Paljude naiste vaimu valitseb praegugi dogma. Et astudes sammukese nunna arheotüübist edasi satub naine kohe prostituudi energiasse. Nende kahepari arhetüüpi vahel justkui puudub elutervel armastaja leluõigus. Ja paljudele naistele tundub, et kõik armastaja omadused ja oskused ongi juba prostituudi pärusmaa. Suurest hirmust ja häbist minna üle võlli ning sattuda prostituudi variarheotüübi mõju alla ei julge need naised armastajat enda juures avastada ega väljendada. Ning nendest tunnetest kannustatuna taunivad armastajat ka teistes naistes. Armastaja energia on aga üks mõnus ja mänguline energia. Ennetavalt ütlen igaks juhuks, et mängulisus ei tähenda seda, et naine peaks pidevalt välja saatma kuumi võrgutavaid pilke, eksponeerima oma keha ja kutsuma kõiki mehi mängule. Armastaja on valdavalt kahe partneri vaheline avatud ja teiste eest reeglina varjatud energia. Ent armastaja energia ei puuduta üldse mitte ainult seksi armastaja. Energias on ka muud seksuaalsed, kehalised läheduse ja õrnuse väljendused mida on väga turvaline näidata ka lastele ja ülejäänud maailmale. Need kallistused, kerged suudlused, paitused, puudutused süles, istumised ümbert kinni hoidmised. Neis tegevustes on ju tähelepanu hoolimine, hoidmine ja soojus. Vaatame siis ka perenaise variarheotüüta. Perenaine peab püsima kahe jalaga maa peal, et saada majapidamisega edukalt hakkama. Perenaine on üks mõistlik ja ratsionaalne energia naise sees. Kui perenaine läheb üle võlli ja see arhetüüp saab naisest domineerivaks muutub perenaine liigmaiseks ja rahutuks. Ehk täitmatuks naiseks. Ma tahaks veel ja veel midagi omada, midagi veel juurde saada. Ikka on tal vähe. Naabrinaisel tundub alati rohkem parem olevat. Vaat krati oleks vaja, kes salved täis topiks. Kui aga perenaine ei suuda enam oma peresüsteemi juhtida vaid muutub ise selle orjaks siis rabab ta nagu Tuhkatriinu. Ta võib liikuda mööda elamisTihurina keereldes, aga otsa töö ei lõpe. Abi ei tule ja tundub, et keegi ta pingutusi otseselt ei väärtustagi. Perenaise arhetüüpi sees on ka ema arhetüüp mis samuti saab minna üle võlli üle hoolitsevaks, kanaemaks või ebapiisava emaduse puhul väljenduda ronga emaduses. Kuninganna Ki saab üle võlli minna. Kui kuninganna on läinud õhku täis, muutub ta üleolevaks ja külmaks jääkuningannaks. Kui naisel aga kuninganna energiast puudu jääb, kui ta julge ennast väljendada, oma tõde kuulutada. Kui ta ei tea oma väärtust ega nõua teistelt austust enda suhtes on naine müürilillekese energias. Kes vaid vaikib ja laseb endale pähe istuda. Ei ta öelda ei oska. Jääkuninganna aga ainult ei ütlebki ning vaid nõuab ja kamandab. Tõin siinkohal ära vaid pooled variarheotüüpidest. Igast elutervest arheotüübist saab hälbida veel rohkematessegi varjudesse. Aga ma ei hakka neid siin kõiki nimetama. Pigem mõtiskleme sellest, milleks üldse nendest variarheotüüpides teadlik võiks olla. Variarheotüüpidesse võiks suhtuda kui indikaatoritesse et minus on liiga palju üht ja võib-olla liiga vähe teist arhetüüpi. Vari arhetüüpi kinni jäänuna ei suudame samaaegselt väljendada elutervet arhetüüpi. Siis ongi sünnis hetk arhetüüpi eluterve olemuse üle mõtiskleda. Kuidas seda endas rohkem esile tuua, et üle või alavõlli seisundis tasakaaluasendi poole liikuda. Milleks seda üldse vaja on, et kõik arheotüübid naisest tasakaalukalt esindatud oleksid? Kas ei võiks olla nii, et ühed on targad kuningannad, teised ilmestavad elu tütarlastena, kolmandad on perenaiselikud ja mõned armastajad. Ja vastus on lihtne. Mida enam on naine osanud endas integreerida eluterveid arhetüüpi, seda laiem on ta ampluaa tegutseda erinevates olukordades. Teiseks konks pole mitte selles, kas variarheotüübidend, naise silmutamad, vaid pigem millal ja kuidas. Sest kõik nad on peidus igas naises. Kui arhetüüp ei avaldu elutervel moel siis ta ilmutab end varju kujul. Ning tavaliselt on see pikaajalise esinemise korral kurnav naisele endale ja või tema lähedastele. See paraku ei ole võimalik, et naine on näiteks vaid perenaine ja ta lihtsalt ei eksisteerigi teisi arhetüüp. Sellisel juhul on ta elu jooksul kas täielikult kaotanud kontakti ülejäänud tervete arheotüüpidega või on see kontakt väga nõrk ja arhetüüpi energia ilmutab end naise juures variarheotüübina. Näiteks nii võib ka ja, ja enamjaolt perenaise energias oleva naise psüühes tütarlapse asemel tooni anda kurblike rõõmutu inetu pardipoeg. Armastaja asemel näha nunna ja kuninganna asemel jääkuningannat või vastupidi, müüri lillekest halli kiirekest. Aga saab ka kolmandat moodi vastata, et miks tasakaal elutervete arheotüüpide vahel oluline on. Ja seda läbi meeste silmade. Neil naistel, kes tahavad olla eluterves vastastikuses hoidvas ja pikaajalises suhtes mehega. On mõistlik teada, et mehed otsivad suhtes kõigi arhetüüpi eluterveid, avaldumisvorme. Isegi kui mehed seda sõnastada ei oska ning pole arheotüüpidest midagi kuulnud, tahab pea iga mees olla suhtes armsa naeru suise imetlema ja elurõõmsa tütarlapsega, kellega koos on põnev. Kellele saad pakkuda turvatunnet, keda saab hoida ja kaitsta. Kõik mehed tahavad veeta öid kuuma armastajaga. Kes tunneb kirge, heiskab nautida voodirõõme. Ja milline mees ei soovi, et puhtas ja õdusas kodus toimetab perenaine kelle sisemaailmas annab tooni meelerahu. Oma geenide edasikandmiseks otsivad mehed lastele parima, tema mis kuulub samuti perenaise arhetüüpi sisse. Iga küpse mehe unistus on omada enda kõrval võrdväärset arukat partnerit kellega saab rääkida meest, inspireerivatel teemadel. Naist, kes kuningannana oskab seada ühiseid sihte, kelle silmapaistvad mõistlust ja taiplikud austavad ka mehe sõbrad kellega ühise kuningriigi loomisesse pühendada oma aega, jõudu ja energiat. Ja muidugi, ma rõhutan siin sõna küpse, küpse mehe variarheotüüpide all kannatav ebaküps. Mees tahab naistelt valdavalt vaid saada. Ta otsibki armastajaid, kellelt saada armastust või perenaist, kes ema aseainena teda toidaks, jagataks. Või tütarlast, kelle jäägitu imetlus paitab ta ego. Kuningannat ebaküps mees pelgab temast katsub ta kaugele eemale hoida. Küps mees tahab saamise kõrval kanda ja anda midagi igale naisarheotüübile. Tütarlapsele pakub mees kaitset ja turvatunnet. Põnevaid ettevõtmisi ja seiklusi. Armastajale annab mees oma truuduse. Kuningannale annab mees oma jäägitu austuse, partnerluse ja pühendumuse luua ühine kuningriik. Perenaisele annab mees materiaalse kindluse ühise kodu ning jagatud vastutuse majapidamise ja laste eest. Ja siit saamegi naistena vaadata ja tunnetada, kas see mees hoiab mind kui tütarlast. Kas ta kaitseb mind? Kas ma ihaldan seda meest armastajana? Kas kuningannana, ma imetlen teda? Ja kas perenaisena ma tunnen, et ma julgen luua selle mehega ühise pereandmise ja saamise vahekord mehe ja naise vahel peab olema tasakaalus. Muidu tekib emmal-kummal varsti tunne, et mina pean üksinda rabama. Aga vastu ma midagi ei saa. Naistel kipub see tunne sagedamini peale tulema, kui nad on liiga kaua rüganud. Perenaise energias. Aga tahaks vähemalt natuke tütarlapsena muretult ja lõbusalt aega veeta. Väsinud perenaisel eriti aga väsinud väikelapse emal ei ole mingit jaksu armastajana hullata. Ent ometigi on just armastaja arhetüüp naise juures meestele emotsionaalseks ja füüsiliseks rahuloluks väga oluline. Nii jõuavadki paljud paarid ummikusse. Ma julgen siinkohal väita, et mehed looksid oluliselt vähem kõrvalsuhteid kui naisel kodus avalduksid kõik arheotüübid, mida mees vajab. Kõrvalsuhtesse lähed mees otsima oma suhtest puuduvat arhetüüpi. Tujutute, täitmatute, naiste, kontrollivate, kanaemade, Üliratsionaalsete, kuningannale, kasinate nunnade või külmade jääkuningannad juures tahaks mees pageda armastaja sooja rüppe või tütarlapse vallatuse ja tänuliku imetluse juurde. Ja on ka juhtumeid, kus tütarlapse muretus ajab mehe otsima perenaise rahu, vastutusvõimet ja hoolt. Või kui naiivitar infantiivsest naiivsusest väsinud mees tahab kogeda kuninganna liku tarkust. Aga muidugi eksmehe käitumisest sõltub väga palju, millised arheotüübid ta oma naises käima tõmbab. Kui mees annab igale naise arhetüüpi-le seda, mida see arhetüüp vajab, on naine rahul. Kui ma siinkohal üldistaksin, siis mina näen oma praksises kõige enam seda, et perenaise rahulolematus. See, et see naine ei tunne, et mees on temaga ühel lainepikkusel. Just see toob kaasaarmastaja ja tütarlapse sulgumise. Arheotüübida on omavahel tihedalt ühendatud nagu ühendatud anumad. Ehk siis nõuanne meestele. Kui sa soovid armastajat, kes sind õrnalt embaks siis hoia tütarlast naises, kaitse teda. Hoia teda. Rõõmusta, teda, pole tütarlapse rõõmu, ei tule ka armastaja välja. Aga paraku tütarlapse seisund naises sõltub omakorda perenaise seisundist. Kui perenaine on rahulolematu, kaob ka tütarlaps. Ja siis polegi armastajat. Seega parim moodus, kuidas tagada armastaja embus on püsida perenaisega ühel lainepikkusel. Naistega ei ole, hävinaistega, saab hästi läbi elutormis naiste peale. Tar kui perenaine kaunikene saare karistama ja mis on päris tasane ja ükski mees ei tule, need ei hävita, nad on mulle ainult naiste peale ta, sa naise neelu. Nad. Ei too ruumi ja kust külastage? Seda ainult naised peavad ühte ta. Ei. Kuule. Kuid ma juurekindel pole ilmas enne lugu tõde, selgub alles lõpukaadreid. Tähelda. Kui laulame käes, on liigesed lood. Aga ei kao. Ja mees on läinud. Veel on, pole sõitnud Apite redega. Naisel tuleb müüki, maali togida. Ajada. Kuule, kõik on hästi, lina, pole vaja, plot, aktivisti, meie lähme ja aare maks. Seal. Auni. Kui tuleb ette olukord, kus lisaks paremaks ja naine vanemaks, siis pisar tuleb. Ma olin siin, jääb ikka jälle elukooli kolm, nüüd on mõnda neile ringeeleli rega. Haiga naistega naistega ei ole, naiste kaasad hätti läbi elutormis naiste peale nutta. Igaüks on ise Maudi kauni Peresaade. Naine, kellel on kõik arheotüübid oma elu tervetes avaldumisvormides olemas ja tasakaalus on reeglina väga ligitõmbav. Tasakaal ei tähenda seda, et naised oleksid kõik arheotüübid esindatud täpselt 25 protsendilise osalusega. Igaühe omapära just selles seisnebki, mis vahekorras ta oma unikaalse arhetüüpi kokteili kokku segab. Ka tilgake mingit komponenti võib anda väga erilise tulemuse. Siit tulebki huvitava naise retsept, muuda komponentide vahekorda. Ja tulemus on iga kord erinev. Ole mingil päeval vaid ühes arheotüübis. Teisel teisel-kolmandal päeval aga sega mitu arhetüüpi kokku. Arheotüübid avalduvad naise elu erinevatest tahkudest. Tütarlaps toob naise ellu emotsionaalsus, lustimängu, liikuvuse, tantsu ja spordi armastaja abil astub naine füüsilisse kontakti mehega. Või siis teise naisega. Perenaine kannab naise elus hoolt tema perekondlike suhete koduhoiu ja enda sisemise ruumi hoidmise eest. Kuninganna ilmneb aga suhetes välismaailmaga ning oma seisukohtade selges julges avaldamises. Huvitav on see, et erinevad arhetüüpi käivitavad ka meestes erinevad emotsioonid. Tütarlast. Mehed armastavad perenaist, mehe taustanud, kuningannat imetletakse ja armastajat ihaldatakse. Kõik see kokku armastamine, austamine, imetlemine ja ihaldamine teebki kokku jumaldamise. Nii et kui tahta üht naist jumaldada, siis peaksid olema kõik need neli komponenti olemas. Ja tore oleks, kui naine oskaks kõiki neid nelja arhetüüpi endas väljendada. Nii saabki ta kätte selle vajaliku imetluse ihaldamise armastuse ja austuse, mida me kõik tahame. Naiselikkus inspireerib mehed vajavad armastaja seksuaalsust, tütarlapse emotsionaalsust, kuninganna intellektuaalsust. Huvitav on see, et perenaine mehi tavaliselt ei inspireeri. Perenaine kannab oma mehe eest head hoolt perenaise vastu, nagu enne ütlesin. Mees tunneb austust tänu hoolimist sulgudes loodan, et ikka tunneb. Mees vajab perenaist võib-olla, et kõigist arheotüüpidest kõige rohkem. Ent paraku perenaine ei sünnita. Et perenaise arhetüüp ärataks mehes huvi ühise majapidamise ja laste vastu kohusetundliku ja vastutust võtva käitumise austuse ja tänu oma suure tihti ennastsalgava panuse eest on teil vaja meest inspireerida tütarlapsearmastaja ja või kuninganna arheotüübist. Mõni mees vajab inspiratsiooniks energia saamiseks muusat kõigist neist kolmest arheotüübist. Mõnele piisab vaid ühest või kahest. Mõni saab muidugi päris ilma naiseliku inspiratsiooni hakkama. Aga neid pole ülemäära palju. Kui kogu ametialasest tegevusest vaba aeg kulub naisel ainult ja eranditult kodustele praktilistele tegevustele on väsimus seejärel kurnatus ning tagatipuks läbipõlemine rabelemise loomulik tulemus. Selle lõpptulemusena aga võim, naine kaotada kontakti tütarlapse ja armastaja elutervete arheotüüpidega. Kui perenaine eriti just väikeste laste kasvatamise elufaasis ei taju mehe poolt turvatunnet, mõistmist ja abi, keerab ta endas midagi lukku. Ta sulgeb oma psüühilise ruumi tütarlapse ja armastaja arheotüübile. Ja nii muutub naine külmaks. Ratsionaalseks kõvaks võiks öelda ka mehelikuks. Ta tunneb, et ta peab ise kõigega hakkama saama. Seda ei taha mitte ükski paarisuhtes olev naine. Kui perenaine on rahul mehe panusega kui mees tekitab oma panusega naisest turvatunde. Kui naine tunneb, et mees on temaga ühel lainel ja tahab teda mõista siis õitseb ja õilmitseb naise sisemaailm. Ja perenaise lahkel loal võivad sinna hullama tulla ka armastaja ja tütarlaps. Arheotüüpide vahetamine vastavalt situatsioonile pakub elutervele naisele lõbu. Oskus arhetüüpi oma elus rakendada tähendabki oskust leida endas üles just see energia, mida antud olukord nõuab. See rikastab suhtluste suhteid. Mõelgem kas või millegi nii igapäevase peale, kui seda on tervitamine. Tütarlaps tõttab tervitatavale rõõmsalt vastu ja hõikab juba kaugelt Chao ja kallistab kiikudes jalalt jalale. Armastaja Naaldub sensuaalset partneri vastu ja suudleb suule. Perenaine kallistab soojalt ja emalikult suudeldes põsele. Kuningannalt saab käepigistuse ja pianoogutuse. Jääkuningannalt ei saa sedagi tai vaevugi tervitama. Või tänu tütarlapsel kiirgub, aitäh. Aitäh, kus silmade säraga soojendab südant veel tükk aega. Tema on tänumise meister. Sellist naist tahaks veel ja veel aidata. Täitmatul naisel, jääkuningannal või herneprintsessil, kellel kõigil tänamisega raskusi oleks tütarlapsed, nii palju õppida. On teada, et esmamulje inimesest kujuneb vaid põgusate sekundite jooksul. Välimus mõjutab esmamulje, et kõige rohkem. Seejärel inimese hääl. Viis, kuidas inimene end väljendab, on mulje loomisel olulisem kui see, mida ta ütleb. Üldiselt on teisel inimesel alateadlik otsus kas inimene talle meeldib või mitte, langetatud juba tihti, enne kui teine veel suudki jõuad avada. Just arhetüüp on see, mis saadab välimuse ja maneeride kaudu inimesest infot. Iga arhetüüp kannab naise ellu erinevat energiat. See toob kaasa erinevad riietusstiilid, käitumisviisid, miimika, hääle, isegi sisekõne ja kõnemaneeri. Ehk on just praegu sobiv koht, et mõtiskleda enda või siis mees kuulaja puhul oma partneri arhetüüpi üle. Millist arhetüüpi väljendav Su garderoob, soeng või aksessuaarid? Tütarlastel on need lustlikud, mängulised, lihtsad värvilised mustritega ja eredad armastaja riided on sellised, mis juhivad mehe mõtet fantaasiaradadele. Kuidas naine ilma nendeta välja näeks. Siin on omal kohal lõhikud ja dekolteed, et suunata tähelepanu enda kaunimatele kohtadele. Üks rõhutab luigekaela, teine siledat säärt. Kolmas volüümikad püsti. Armastajatele meeldivad ka liibuvad tegumoed, kuid küpse naise puhul ei tähenda see sugugi siiski lühikesi seelikuid ja väga avaraid kaeluseid. Prostituudi vari arhetüüp eksponeerib oma keha, jättes fantaasiale vähe ruumi. Tasakaalukas armastaja aga teab, et sütitada iha on vaja anda kujutlusvõimele maad. Ning sestap laseb ta oma kehavõlusid vaid aimata. Armastaja riietus võiks rõhutada naise salapära pigem puugavate kangastega kui ülipaljastanate liibuvate riietega. Erudiidis keeleuuendaja Johannes Aavik on enam kui 100 aastat tagasi Noor-Eesti albumis õhanud oma unelmate naise seelikust. Sõna seelik äratab juba ise midagi naiselikku ahvatlevat magusat mis roiduvalt mehe unistama paneb kui saladuslikult. Huvitav, kui meeldiv ja ihaldada näib see maailm, mida seelik omal varjab. Nii ütles Aavik. Perenaise riided on praktilised ja mugavad, et nad ei määrduks ja võimaldaks takistusteta tal sooritada kõiki perenaise manöövreid. Perenaise juuksed on pandud eest ära, samal ajal kui tütarlapse juuksed on patsis ja armastaja omad voogavat puhtalt lahtiselt, et tekiks soov neid kiharaid sasida. Kuninganna pead ehib seest korralik soeng, olgu see siis lülite põhi üles pandud. Pidulik soeng. Kuninganna välimus on väljapeetud. Teiste arheotüüpidega võrreldes on juba kangad, milles ta riided on õmmeldud. Kallide, kvaliteetsed, kuninganna, riietusse kuuluvad kostüümid, pidulikud kleidid. Need pole liig paljastavad, üdini läbipaistvad ega lühikesed nagu tütarlapsel ja armastajale. Ega ennekõike mugavusele orienteeritud nagu perenaisel. Kuninganna garderoob annab esindusfunktsiooni. Siin on paras annus konservatiivsust, väärikust ja tõsiseltvõetavust mida kaunistab mõõdukas ekstravagantse ning veetlev elegants. Igale elusituatsioonile on olemas õige arhetüüp ja sellega kaasas ka õige riietus. Erinevad inimesed tõmbavad meis käima erinevad arhed tüübid. Naine võib ühe tunni vältel olla lastega soojas ja armastamas ema arheotüübis sisse astuvale mehele, näidata jääkuninganna külma palet helistama sõbrannaga, vestelda hooliva perenaisena ning vastata töömeilidele asjaliku kuningannana. Selge see, et lapsed toovad naised välja eelkõige ema arhetüüpi. Eriti huvitab, aga analüüsimiseks on, millised arheotüübid meis vallanduvad tööpostil oma kolleegide-alluvate või ülemuste juuresolekul. Mis energias me oleme oma sõpradega. Kuidas me käitume oma vanemate juuresolekul ja kõige huvitavam, milliseid arhetüüp seid jõudusid käivitab. Me partner. Siin joonistub selgelt välja arhetüüpi omavaheline tants. Need arheotüübid, mis meis käivituvad, sõltuvad palju sellest, millises arheotüübis on teine inimene. Mida ebateadlikum ja madalama eneseteadvusega inimene on, seda rohkem on ta mõjutatud teise inimese arheotüüpidest. Nii võib jääkuninganna või karm kuningas naises aktiveerida abitu ohvrienergia meil koguda enesekindlus, kaob. Ükski asjalik mõte ei tule pähe ja suust ei tule sõnagi. Mõni mees paneb naise tundma end hoitu tüdrukuna. Teine mees äratab naises hoolitseva ema. Nagu kolmandale tahaks kurja kuningannana taignarulliga üle küüru anda. Mõne sõbraga saab tütarlapsena vallatusi teha. Teise silma all on vembu täiesti välistatud ja saapaid kuningannana kohvi juua. Mõned mehed sütitavad armastaja huvi ka siis, kui naine on püsisuhtes ega otsi uusi seiklusi. Seletamatu tung, mis paneb inimese reageerima, ilma, et ta ise seda teadvustaks, ongi arhetüüp. Inimesed unustavad aastatega, mida sa neile ütlesid. Et nad ei unusta iial, kuidas nad su seltskonnas end tundsid. Ning see, kuidas nad su seltsis end tunnevad sõltub jällegi sinu domineerivatest, arheotüüpidest või siis nende varjupooltest. Erinevad olukorrad nõuavad erinevaid arhetüüpi. Me kõik eeldame, et arst võtab vastu perenaise soojas hoolivas energias isegi pisut emalikus energias, millele lisanduvad kuninganna õpitud teadmised meditsiinist ja siiras soov panustada oma teadmised patsiendi tervenemisesse. Tütarlapselik muretus arsti poolt oleks imelik armastajalik, seksuaalsus suisa kohatu. Lasteaiakasvatajalt ootame, et ka tema oleks emalikult kannatlik ja leebe aga tütarlapselik oskus lastega kogu hingest mängida annab talle kindlasti lisapunkte armastaja väljendumine. Kasvatajas teeks emad valvsaks, sest mitmedki isad võtaksid vabatahtlikult nii lapsetoomise kui viimise ilmselt enda peale. Naisjuht peaks tööl eri maa, eelkõige kuninganna energiat. Ent koju tulles oleks tal vaja võtta kroon peast ja teistesse arheotüüpidesse sisse elada. Voodisse tahaks mees ikkagi kuumarmastajat, mitte jahedat kuningannat. Elus pole võimalik tõmmata piiri, kust algab üks ja lõpeb teine arhetüüp. Naine on üks ilus, müstiline ja võimas tervik. Kui naine tuleb oma eluga hästi toime, pole selleks otseselt vajadustki. Arheotüüpide mosaiik on lihtsalt tore mõttemäng. Vajadus vaadelda naist läbi arhetüüpi prisma tekib siis, kui naine tunneb end pikemat aega rahulolematutena õnnetuna, kurvana või mõne teise negatiivse tunde meelevallas olevana. Lühiajaliselt või kriisiolukordades tunneme me kõik negatiivseid tundeid. Sel ajal on loomulik, et naises ei avaldu eluterve tütarlaps, arhetüüp ja ka mittearmastaja tõenäoliselt. Aga iga kriis lõpeb kunagi. Iga valu saab üks kord otsa. Kriisi möödudes ja tuulte pöördudes peaksime olema suutelised sõlmima eluga rahu ja naasma heaolu seisundisse. Kui see aga mingil põhjusel õnnestuda ei taha, on ilmselt mõni vari arhetüüp teinud naise hingepesa ja domineerib teiste elutervete arheotüüpide üle. Siinkohal tundubki mulle, et teadmised arheotüüpidest nii elutervetest kui varjupooltest võiksid naisel eneseanalüüsiks marjaks ära kuluda. Pikaajaline variarheotüübis elamine on takistuseks sügava naiselikkuse teel. Kui eesmärgiks pole enda naiselikkuse avastamine, võib südamerahuga jätkata sealt, kus variarheotüübid mõjutavad käitumist. Kui aga naine sooviks oma elu ja suhteid rikastada selle läbi, et olla õitsev ja täheline naine siis võiks süüvida nii oma elu tervetesse kui variarheotüüpidesse. Nii mitugi naist on väljendanud oma arusaamatust, kartes, et kui ta hakkaks välja näitama endale mitteomaseid eluterveid arhetüüpne, muutuks ta justkui kellekski teiseks. Mulle tundub, et tõsi on hoopis vastupidine. Elutervete arhetüüpi praktiseerimine toob naist oma süvaolemusele hoopis lähemale. Mitte ei võõranda ega anna maske juurde. Need neli arhetüüpi moodustavad meie süvaolemuse. Tahame või ei taha. Kui naine pole kontaktis eluterve arheotüübiga, avaldub selle arhetüüpi energia temast paratamatult variarheotüübi kujul. Arheotüübid ja nende varjupooled on justkui naise süvaolemuslikud, inglid ja deemonid. Mõlemad on võimsad jõud. Kumbadel jõududele on rohkem väge valitseda naise sisemaailma üle. Laias laastus on kaks võimalust. Naine, kes juhib oma arhetüüpi ja nende ilmnemist oma käitumises või juhivad arheotüübid naist. Mitmed inimesed on küsinud millekski luurida oma vari, arhetüüp. Kas sellest ei piisa, kui teadvustada endale eluterveid arhetüüp ja püüda neid rohkem oma käitumises välja tuua? Mulle näib, et ei piisa. Iga kord ei piisa teadmisest, kuhu sa tahad jõuda. Vaja on ausalt otsa vaadata, aga takistustele, mis ei lase sul soovitud eesmärki saavutada takistusi kõrvaldamata on palju raskem jõuda sihtpunkti. Enne, kui aga midagi üldse muuta või kõrvaldada saab, peab teadvustama takistuse olemasolu ja ulatust. Naiseks olemine on keeruline sest naisel on palju rolle, mida on omavahel raske sobitada. Paljud tublid naised saavad hästi hakkama, praktilise eluga on pühendunud emad oma lastele ja suurepäraseid perenaised. Oma kodus. Leidub tarku ja autoriteetseid naisi, kelles on kuninganna liku väärikust, mis paneb neid austama. Aga mis elu see on, milles pole ruumi? Tütarlapselikult, muretusel ja rõõmsal naerul. Süda on tühi ja külm, kui puudub armastus. Kui pole kuumi suudlusi ja lähedust. Kahju küll, kuid küpset naiselikkust, kus need naiseks olemise erinevad tahud on välja elatud nii mõnusalt, et elu pakub rõõmuga naisele endale kohtame tänapäeval mitte just ülemäära sageli. Aga see ei peaks nii olema. Olen üle 20 aastase praksise juures kohtunud paljude naistega. Ühtesid painavad lapsepõlve kogemused, teised on õnnetud oma praegustes suhetes. Paljud neist ei orienteeru oma hingemaastikul ega oska luua sõbrasuhet iseendaga. Rääkimata siis oma partneri või lastega. Mõned neist on läbi elanud suhte purunemisel. Jaan segaduses oma osast selles valusast lahkumineku loos. Mitmed on ohanud, et naiseks olemine on pigem koorem, valu ja kannatus, mitte rõõm. Hakkasin naistega tööle uutmoodi. Rääkides naistega arheotüüpidest, nende varjupooltest, kuidas nood naisest kujunevad ja milles avalduvad, milleks on hea neid endas ära tunda ning mida ma varjupooltega ette võtta. Olen näinud palju äratundmist. See pole sugugi mitte iga kord olnud äratundmisrõõm. Pigem äratundmisõud, kui naine on endas üles leidnud jääkuninganna jäiselt vaikiva varju täitmatu naise pidevalt rahulolematud või kamandavad jooned kanaema, vaid lastele keskendunud oleku või inetu pardipoja ohvrimentaliteedi. Ent siit on alanud ka tee tervemate suhete poole. Nii iseenda kui teistega. Peresaade. Ongi aeg täna joon alla tõmmata. Järgmises saates võtame luubi alla viha. Me kõik tunneme viha, kui asjad ei suju nii, nagu meile meeldib. Paarisuhe on ilmselgelt üks koht, kus ikka tekivad lahkarvamused ja sellega seoses ka viha. Meie esimene suhe on alati emaga. Viha on ka sellesse suhtesse alati sisse programmeeritud kusjuures mõlemale poolele nii lapsele kui emale. Seda põnevat teemat olen kutsunud külla arutama psühhoanalüütik Ansparktari. Aitäh sulle, hea kuulaja, Sa kuulasid peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade häterrdee. Ja loomulikult saab meid järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell üheksa. Seniks aga soovin teile head naistepäeva, hoolige üksteisest ja iseendast.