Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte üheksandast septembrist. Stuudios on toimetaja Janek saana. Rootsis toimuvad täna parlamendivalimised. Valimiskampaaniast said palju tähelepanu sisserändaja lõimumisküsimused. Ükskõik milliseks valimiste tulemus ei kujune, on Rootsi Demokraadid igal juhul võitnud enda jaoks. Mitmetes Venemaa linnades avaldati täna meelt pensioniea kavandatava tõusu vastu. Rakveres allkirjastati Pärdi muusika projekteerimise leping, plaanide kohaselt peaks maja ehitus algama 2021. aastal. Kindlasti peab Rakvere linn võtma selle jaoks ka laenu. See võimekus on linnal olemas. Euroopa kultuuripärandiaasta raames kogu Eesti rahvaluule arhiiv, vanavanemate lugusid. Kogumisvõistluse püüa vanaema lugu purki, eesmärgiks on vanavanemate ja lastelastesuhtluse tugevdamine. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja võimalik on äike. Õhutemperatuur on 18 kuni 23 kraadi. Rootsis toimuvad täna parlamendivalimised nii sotsiaaldemokraatidel, moderaatidel kui ka kiiret tõusu teinud Rootsi demokraatidel on võimalus valimised võita. Stockholmist jätkab Margitta otsmaa. Ükskõik milliseks valimiste tulemus ei kujune, on Rootsi Demokraadid igal juhul võitnud Enda jaoks viimastest valimistest alates 2014. aastal olnud oma toetusprotsenti kahekordistanud ja praegu ennustatakse neile 20 protsendilist häältesaaki ja teist tulemust. Immigratsioon on lihtsalt teema, mis erutab inimesi ja Rootsi Demokraadid on selle najal ka hoogu kogunud. Teised jälle ütlevad, et see on hea loosung, millega valijaid võita ja nii jäävad teised olulised teemad nagu tervishoid, haridus ja keskkond tahaplaanile. Samas rootslased elavad kauem kui enamik eurooplasi. Keskmine eluiga on 82,4 aastat aga vastupidi, sellele on haridus. 47 protsenti. 25 kuni 34 aastastest rootslastest õpib pärast gümnaasiumi edasi. Veel eile õhtul tegid kõik nii vasak kui parempoolsed Stockholmis aktiivset kampaaniat, püüdes mõjutada veel neid, kel selget otsust ei ole. Vihkajad on mobiliseerunud ja esitavad inimesi üksteise vastu. Me ei kasuta kunagi viha, me võitleme ja seisame võrdsuse eest, kõneles sotsiaaldemokraatide juht Stefan Loveeni viimasel kampaaniaüritusel. Neil valimistel pole võitjat, ütleb uuringufirma esindaja Toivo Sören. Väga tasavägine seis on praeguse punarohelise ja seda jälitavate parteide vahel. Kellelgi pole oma kindlat enamust, see kamp saavad läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks olema väga rasked. Valija leiab, et Rootsi on olnud liiga helde avatud uste poliitikas ja kaotanud kontrolli. Seega tahavad nad Rootsi demokraatidele anda just protestihääle ja karistada sel moel traditsioonilisi parteisid. Me võtame kõik vastu, hoolimata erinevusest. Peame ja ka üritame näha selles positiivset, kuigi näeme negatiivset, ütleb üks valija. Rootslased on alati olnud väga usinad valijad ja valimisaktiivsus on alati kõrge, eelmisel korral 2014. aastal lausa 86 protsenti valijaid on seitse ja pool miljonit. Nii või teisiti selgub täna, kas paremäärmuslikku parteil õnnestub võtta võtmeroll uue valitsuse moodustamisel või vähemalt turbulentsi tekitada. Margitta otsmaa. Stockholm. Ja veel välismaalt. Mitmetes Venemaa linnades avaldati täna meelt pensioniea kavandatava tõusu vastu. Uudisteagentuuri teatel pidas politsei kinni umbes 300 meeleavaldajat. Meeleavaldusi oli kutsunud korraldama opositsiooniaktivist Aleksei Navalnõi keskkonna praegu 30-ga olevast vanglakaristust sanktsioneerimata protestiürituse korraldamise eest jaanuaris. Valitsuse plaan näeb ette pensionile mineku aja tõstmise viie aasta võrra meestel 65-le ja naistele 60-le aastale. Meeleavaldused toimusid 18. linnas. Uudisteagentuuri teatel osales politsei andmetel Moskva meeleavaldusel umbes 2000 inimest, meeleavalduse korraldajate sõnul oli neid aga palju rohkem. Uudisteagentuuri AP korrespondendi teatel võeti Peterburis kinni vähemalt kolm meeleavaldajat. Vene ja Süüria sõjalennukid jätkavad rünnakuid mässuliste vastu Süüria Idlibi ja Hama provintsis. Süüria inimõiguste vaatluskeskus andmetel on selle nädala lõpus toimunud üle 150 rünnaku. Uudisteagentuuride teatel on alates reedest oma kodudest lahkunud umbes 5000 inimest. Libis paikneb mitmeid mässuliste rühmitusi. ÜRO andmetel on Al-Qaedaga seotud rühmitusel trafeer Alzheimer, seal umbes 10000 võitlejat. ÜRO andmetel elab piirkonnas umbes kolm miljonit inimest ning neist umbes pooled on põgenikud. ÜRO on hoiatanud, et suurpealetungi korral tekiks Idlibi humanitaarkatastroof. Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles, et valitsus töötab oma nelja-aastase ametiaja lõpuni, seda hoolimata valitsusliidu osaliste erimeelsusest Makedoonia nimetüli lahendamise kokkuleppe asjus. Cipras rõhutas, et tema koalitsioonipartner Paanas kameenos, kes juhib erakonda sõltumatult, kreeklased ise ohtu Kreeka taastamist, finantskriisist ja poliitilist stabiilsust. Kaitseminister ametis olev kameenas on lubanud teha kõik endast oleneva, et kokkulepped blokeerida. Kreeka ja Makedoonia jõudsid juunis kokkuleppel aastakümneid kestnud nimetüli lahendamises. Kokkuleppe kohaselt saab Makedoonia uueks ametlikuks riigi nimeks Põhja-Makedoonia. Makedoonia korraldab kokkuleppe üle sel kuul rahvahääletuse ja Kreeka parlamendis toimub hääletus järgmise aasta alguses. Tuhanded Kosovos elavad serblased kogunesid täna Nitro vitsa linna serblaste kontrolli all olevasse ossa, et kuulata Serbia peaministri Aleksandar Vutši kõnet. Võtsid, ütles rahvahulgale, kes lehvitas Serbia lippe. Serbia tahab saada Euroopa Liidu liikmeks ning Kosovo albaanlased soovivad saada Euroopa Liidult viisavabadust. Tema sõnul on selle saavutamiseks vaja elada koos teineteise kõrval. Voodis märkis samuti, et tulevikus tuleb jõuda hispaanlastega kompromissile ning selle nimel tuleb ohverdada. Serbia ja Kosovo nõustusid viis aastat tagasi pidama Euroopa liidu toel kõnelusi, et lahendada kõik probleemsed teemad. Kosovo iseseisvust ei tunnusta lisaks Serbiale ja Venemaale ka viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Jaapani peaminister Shinzo Abe külastas Hokkaido saarel piirkonda, kus neljapäeval aset leidnud maavärinas easele põhjustatud maa lihatas hukkus vähemalt 42 inimest. Abe käis kõige rohkem kannatada saanud asuma. Linnas varises alla terve mäekülg, mattes enda alla elumaju ja teisi hooneid. Samuti käis taas Apora linnas ja nägi seal said kahjustusi. Jaapani valitsus otsustas täna, et eraldab reservfondist 540 miljonit jeeni ehk 4,9 miljonit dollarit maavärinas kannatanud piirkondade taastamistöödeks. Päevase maavärina magnituudiga 6,6 ning selle kese asus Sapporust 62 kilomeetrit kagus. Jätkame Eesti teemadega. Rakveres allkirjastati Pärdi muusikamaja projekteerimisleping, plaanide kohaselt peaks maja ehitus algama 2021. aastal. Kolme saaliga muusikamaja keskmeks on 440 inimest mahutav kontserdisaal. Pärdi muusikamaja rajamise hinnanguline maksumus on viis kuni üheksa miljonit eurot. Meie korrespondent Aleksei Fjodorov rääkis Rakvere linnapea Marko tormiga. Arvo Pärdi muusikamaja arhitektuurikonkurss toimus juba 2009, miks nii kaua läks aega projekteerimislepingu sõlmimiseni, no eks ta ikka nii on, need suurte asjadega läheb tihtipeale kaua aega ja Rakvereski lähtutakse ikka põhimõttest, et üheksa korda mõõda ja siis üks kord lõika, et nii ta ongi ja, ja tõesti nüüd ei saa küll öelda, et ei oleks kaasatud, ei oleks läbimõeldud. Üheksa aastat on aega läinud ja usun, et praeguseks hetkeks väljakujunenud olukord on selline, mis, mis annab meile küll väga suure kindluse selle asjaga edasi minna. Hetkeseisuga tõesti, meil on praegu niimoodi, et on kolm saali, esimene saalses kõige suurem, 440 ja natukene peale kohta, teine kammersaal 120 kohaline ja tantsusaal, lisaks loomulikult galerii kahe ruumiga ehk koht, kus saaksime väärikalt Rakvere linnas püsiekspositsiooni nautida, kajastada ja teha perfomance, lisaks veel kohvikud, riietusruumid, harjutusruumid, kõik see, mis peab ühes väärikas kontserdimajas olema, saab seal kindlasti olema. Ma olen väga rahul ja just seetõttu, et tegelikult meie kohalike kultuuri kollektiividega nüüd nende aastate jooksul on küll vähemalt kaks, kui mitte kolm ringi väga tõsist arutelu tehtud ja on läbi räägitud nende vajadused ja sellele vastavalt on ka ajas see projekt natukene muutunud, aga praegu hetkeseis on nii, et projekti loodame kätte saada kevadel suve hakul 2019 ehk kuskil kuue seitsme kuu möödudes. Siis on hakkhanke ettevalmistused ja töödeks võiks minna aastal 2020, esimene poolaasta, milline on, ütleme kogu projekti summa ja kes investeerib, seda ongi praegu raske öelda, et selle jaoks, et summad maksumust välja rehkendada, teada saada, mis ta reaalselt on vaja ehitusprojekt teha, mille allkirjastamise juures me täna oleme, sel juhul hange läbiviija ja hankele tulevad pakkumused ütlevad selgelt, mis saab see hind olema. Kindlasti peab Rakvere linn võtma selle jaoks ka laenu ja see võimekus on linnal olemas. Euroopa kultuuripärandiaasta raames kogub Eesti rahvaluule arhiiv vanavanemate lugusid. Eredaid mälestusi saavad arhiivile edastada nii vanavanemad ise kui ka nende sõbrad, lapsed või lapselapsed, jätkab Marii Kangur. Kogumisvõistluse püüa vanaema lugu purki, eesmärgiks on vanavanemate ja lastelastesuhtluse tugevdamine, selgitab Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Astrid Tuisk Pealkiri. Püüa vanaema lugu purki ei tähenda seda, et nad võiksid salvestada ainult oma vanaema lugu. Nad võivad salvestada vanaema vanaisa oma naabri, miks mitte oma õpetaja kasvõi lasteaiaõpetaja või ka lihtsalt hea tuttava lugu. Me oleme ühendanud selle kogumiskampaania väljakuulutamise just vanavanemate päevaga seetõttu, et lapsed kuulaksid oma vanavanemaid sellises vabamas ja mõnusas õhkkonnas, et tänapäeval on põlvkondade sidemed teistsugused, kui olid 50 60 aastat tagasi. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv on lastele ja noortele suunatud kogumisvõistluse jaoks loonud nii eesti kui venekeelse veebirakenduse, kust leiab juhised kõigiks kogumistöö etappideks. Samas võivad oma lugusid jagada ka vanavanemad ise. Astrid Tuisk. Nad saavad seda mõelda niimoodi, et kui tuleks nende juurde laps või noor ja küsiks ühtelugu see võib-olla neile elus oluline lugu, see võib olla naljakas lugu, see võib olla õpetlik lugu. See võib olla ka kelleltki teiselt kuuldud lugu. Selline lugu, mis on nagu elus tähendanud või saatnud. Astrid Tuisk jagas ka ühte lugu, mis arhiivile juba saadetud on. Üks vanaisa rääkis oma tuttava loo, tuttav oli öelnud, et see lugu on saatnud teda eluaeg. Lugu algab sellega, kuidas tuttav naine kirjeldas oma kodus talu ja ta ema oli südamehaige. Ükskord suvel tuli suur äike ja see rääkija oli siis laps, oli aknast näinud, kuidas ema oli pikselöögiga pihta saanud, seda ta kirjeldas kui väga sellist kurba kogemust, sest ema oli pärast kaua haige, kuid kui ta paranes, selgus Edgar ta süda oli terveks saanud, et see välgulöök oli ta südame uuesti rütmi tagasi viidud. Lugusid saab rahvaluule arhiivile saata kuni 26. oktoobrini. Marii Kangur Tartu. Ilmast räägib sünoptik Sirle Kangur. Homme tuleb muutliku pilvisusega ilm. Öösel ja hommikul on paiguti udu, kohati sajab hoovihma ning on äikest. Pärastlõunal muutub sadu laialdasemaks. Tuul on eeloleval ööl muutliku suunaga ja nõrk. Päeval pöördub lõunakaarde kaks kuni seitse, õhtul saartel kuni 10 meetrit sekundis. Sooja tuleb öösel 10 kuni 14, rannikul kuni 17 kraadi. Päeval kerkivad termomeetri näidud 18 kuni 22 kraadini. Teisipäeval tsükloni mõju aina süveneb ning üle Eesti liigub sele sajune lohk, mis kannab meie kohale tihedama pilvemassi. Mitmel pool sajab vihma ning aktiivse madalrõhkkonna mõjus muutub ka lõunast ja edelast puhuv tuul tugevamaks. Teisipäeva öösel tuleb sooja üheksa kuni 14, rannikul paiguti kuni 16 kraadi, päeval 16 kuni 21 kraadi. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.