Tere, siin toimetaja maris Johannes. Tänaseks keele saateks oleme kogunud jutuajamisi kahelt suurelt ja rahvusvaheliselt ürituselt. Ikka selleks, et omakeelsele olemisele pilk peale visata veidi teistsuguse nurga alt. Ja need kaks rahvusvahelist kohta on teatrifestival, kuldne mask ja suurejooneline keelekümbluskonverents. 10 aastat tagasi tehti Eestis algust keelekümblus ega, ja seda sünnipäeva tähistame nii suurejooneliselt, et külalisi, karvaseid ja sulelisi on kokku tunud viielt mandrilt. Teine teema meie saates on teatrist inspireeritud vene teatrifestivalist kuldne mask. Ja kuulete intervjuu katkendit Leedu. Või oleks õigem öelda vene Leedu lavastaja Mindaugas karbovskisega kelle jutustust õnnelikust Moskvast Andrei platonovi järgi nägime äsja no teatrilaval. Keele kõrval lõpetab Valdur Mikita mõtisklus teemal, kuidas rääkida iseendaga ehk maagiline sõna. Aga alustame, keelekümbluskonverents algas eile, jätkub täna ja konverentsi esimesel vaheajal. Eile on salvestatud ka esimene intervjuu Peeter mehistaga. Peeter mentor, kes te olete selles keelekümbluse kontekstis ja Eestis 15 aastat tagasi töötasime kultuuri ja haridusministeeriumis ja sel ajal mitmete rahvusvaheliste projektidega, mille eesmärgiks oli aidata mitte-eestlastele õppida eesti keelt rääkima ja oli arusaam, et on midagi veel vaja. Siis sai erinevate partneritega ühe laua taha istutud ja arutatud, kas keelekümblus võiks olla üks lahendus, mis sobiks Eestile. Ja siis mina olen olnud Kanada poolne projekt Juht ühel suurel rahvusvahelisel projektil, mis aitas juurutada keelekümblusprogrammi Eestis. Nii nagu ma aru saan, on Kanada ja Soome olnud need kaks abistajat Eestilt. Tõepoolest, eelkõige Kanada, Kanada panus oli Eesti kroonides, ütleme 22 miljonit ja siis Soome ka Euroopa liit, ka Madalmaad, ka USA saatkond, palju partnereid. No 10 aasta jooksul, kuhu me siis jõudnud oleme, kas on tehtud ka mingisuguseid kokkuvõtteid, oskate kommenteerida? Oskan küll. Esimese kümblejad on jõudnud üheksandasse klassi, need, kes alustasid esimeses, me alustasime 134 lapsega, kui ma ei eksi, tänapäeval on neid lapsi kümbluses juba üle 4000. On olemas keelekümblus nii lasteaedades varajane keelekümblus, mis algab siis esimeses klassis või lasteaias. Jagan hiline keelekümblusprogrammis, algab kuuendas klassis. Et väga paljud lapsed on saanud osaleda selles ja kohtuda nende lastega on täielik rõõm. Hiljuti tekkis võimalus kohtuda just üheksanda klassi õpilastega. Need on kakskeelsed lapsed. Veetud paindlikud kas teil endal oma Kanada lapsepõlvest on ka seda keelekümblust kogemust? No eks ühest küljest oli see keelekümbluskogemus esialgu see, et ma läksin kooli viie aastaselt ja ega ma ei osanud ühtegi sõna inglise keelt, kuna ma kasvasin sellises väikses küll Toronto linnas, aga väikses orus, kus oli 80 eesti peret ja mina ei osanud inglise keelt, kui ma kooli läksin. Eks see oli ka omamoodi kümblus. Tavaliselt jah, seda küll, aga, aga ma mait mäletan esimest päeva, esimene päev oli suhteliselt raske, aga siis ma ei hakanud enam selle üle muret tundma ja kõik sujus väga lihtsalt, aga keelekümbluslaps ei, ei läbi sellist šokki Eestisse metoodika peale on mõeldud, kuidas seda teha nii et lapsel on hea, et lapsel on turvaline olla? Need keelekümbluslapsed on täiesti erinevas olukorras, mina sattusin eesti keelt rääkijana, inglise keelt tõlkijate hulka. Nemad siiski on eelkõige venekeelse taustaga, nad on kõik samasugused lapsed selles klassis ja õpetaja saab sellega arvestada ja õpetaja valdab. Ka nende keelt, kui universaalne on keelekümbluse kogemus, me räägime siin, et nad, Kanada visioonid on Eestisse jõudnud, et noh, lihtsalt meie keeled on ju nii erinevad. Keeled võivad küll erinevad olla ka näiteks keelekümblust on kasutatud Jaapanis selleks, et õppida inglise keelt. Keelekümblust on kasutatud Montrealis topeltkeelekümblusprogrammid, kus osa päeva on heebrea keeles, osa päeva veedetakse prantsuse keeles ja siis on isegi väike inglisekeelne komponent ja tihtipeale on need lapsed hoopis tulnud. Võib-olla Venemaalt ja paljud räägivad vene keelt kodus ja ka need programmid on edukad. Oluline on, et neid programme kavandanud võetakse korralikult, et kõik sidusrühmad, see tähendab seda, et lapsevanemad kooli direktor, õppealajuhataja Ta ja õpetaja loomulikult esiteks, et nad on teadlikud sellest metoodikast, eelkõige õpetaja valdaks seda. Programmid võivad väga edukad olla. I Q ja keelekümblus, et kui ma olen ikka noh, targa lapse siia ilma sünnitanud, siis on temal ju Pigem võib-olla küll, aga teisest küljest, muide hetkel ma ise õpin Londonis ja olen just vaadanud AIDS i küsimust ja teate, on täiesti võimalik aidata igal lapsel parandada oma IQ tulemust, sest esiteks IQ testide eesmärk oli esialgu puhtdiagnostiline, et saada teada, mida laps veel ei tea ja mida oleks vaja teha, teda toetada. Nii et õieti haridus suudab aidata, last suudab nii-öelda aidata Ta lapsel parandada oma tulemusi AIDS i testidel. Aga ma arvan, et see küsimus oli, kas see kolmele õpib laps, kas tema saab keelekümblus ega hakkama ja tõepoolest saab selle kohta on väga palju uuringuid ja need uuringud näitavadki seda, et need lapsed tulevad sama hästi toime kakskeelses programmis kui kolmemehed ja naised, kes õpivad tavaprogrammis. Aga milline lisaväärtus Nad lõpetavad koolid, neil on veel üks keel olemas, milline kullavara. Ega me ei räägi lihtsalt sellest, et üks pluss kaks, et inimesel oli üks keel, nüüd tal on kaks keelt, aga tal midagi veel enamat. Ta ju on ilmselt paindlikum. Ta ilmselt suudab aktsepteerida sellist ebamäärasus, kuna ta on pidanud läbima ebamäärase olukorra, õppides seda keelt taimset, õpib veel selle kolmanda keele ära märksa lihtsamalt kui see laps, kes on ükskeelne. Ja muide ma lisaks veel seda, et ka professor Födžanessiivne Kieli Ülikoolis täna rääkis sellest et on vaadata ka lapsi, kellel on õppimisraskusi ja kuidas nemad, Tulevad, keelekümblus ega toime ekson, erinevad sellisest raskusastmed, aga paljud ka neid lapsi on, nagu ta ütles, Kanadas uuritud ja nemad tulevad ka väga hästi keelekümbluses toime. Samahästi tulevad need keelekümbluses toime kui ükskeelses programmis. Ja isegi on uuringuid, mis näitavad seda, et keelekümbluses on õpetajad mõnikord natukene tolerantsemad keelevigade suhtes kui inimene, kes õpetab emakeeles. Nii et selles mõttes võib see isegi olla võit lapsele, kellel on just mingisugused keelelised probleemid. Arvan, et intuitiivselt saab iga kuulaja aru, mida tähendab keelekümblus. Aga täpsustame siiski metoodikat, selleks tsiteerin keelekümbluskeskuse kodulehte. Nendele programmidele on iseloomulik, et põhi- või keskkooli jooksul omandatakse vähemalt pool õppemahust teise keele vahendusel. Kui keelekümblust alustatakse esimeses klassis, esitatakse tavaliselt kogu materjal esimese õppeaasta jooksul teises keeles. Pärast kahte õppeaastat hakkab programm kiiresti muutuma. Poolõpetuses toimub õpilasemakeeles ning teine pool teises keeles. Keelekümblusprogrammid näevad ette ka üldiste õppeainete, nagu matemaatika ja loodusteaduste õpetamise teises keeles. Samas teadmiste kvaliteedis järeleandmisi ei teha. Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm. Ja üks selle eesmärke on anda õpilastele võrdselt head oskused nii emakeeles kui teises keeles. Ja mis on siis keelekümblusprogrammi eesmärgid? Teise keele kõrge funktsionaalne oskus? No oma keeli tähendab see lugemist, kirjutamist, rääkimist, kuuldust arusaamist, emakeele valdamist, eakohasel tasemel, sihtkeelekõnelejate kultuuri mõistmist väärtustamist ligi 40 aastat, rahvusvahelisi kogemusi ja teadustööd ning meetodi populaarsuse pidev. Kas eri riikides on näidanud, et keelekümblus on tõhus, pika tsitaadi lõpp aga seda tõhususe asja tasub uurida. Küsime praktikute käest, õpetajate käest. Saame kõigepealt tuttavaks, kes te olete ja millises koolis õpetata. Mina olen Katri Jürgenson ja ta etendab ka vene gümnaasiumis. Mina olen Victoria Belitševia, töötan samuti Tapa Vene gümnaasiumis ja kuuldavasti olete te keelekümblusõpetajad. Kaua te olete? Tuleks siis aastaks 2002 2013, esimene klass meie koolis kas keelekümblus ega tegelema, et minuga on nüüd selline lugu, et mina alustasin kõigepealt keelekümbluse ka hilise keelekümblusklassides ja nüüd ma olen suundunud varasesse keelekümblus, nii et mul on ka hilise keelekümblusklassid varajased keelekümblusklass praegu, et hilise keelekümblus see algab siis kuuendast klassist, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja varane esimesest klassist, kuidas siis see tund algab, see esimene tund, lapsed tulevad klassi, nad ei oska mitte midagi, arvata võib hilises kellega me siis on küll nii, et nad midagi oskavad sellest, et nad on juba viis aastat õppinud eesti keelt aga shokk on neile suur. Meil on sellest nii palju aastaid möödas juba, kui seal esimest korda tulid, päris täpselt ei mäletagi, oleme meie jaoks, enda jaoks oli ka see niivõrd uus asi, siis ma arvan, et me olime lastega täpselt samal pulgal nii-öelda. Nii, aga siis mis keeles rääkisite? No mina olen kogu aeg eesti keeles rääkinud, minul tekibki niisugune probleem, et mina hakkan ise vene keelt juba ära unustama, vanematega juba tekib raskusi. Aga varase keelekümbluse kohta tahan seda öelda, et esimene veerand, ma olen neile nägu, raadium. Nii, me kogu aeg räägime, nemad kohe kuulavad ja täpselt niimoodi ongi, siis ma näitan, kui näiteks pliiats, siis ma võtan kohe pliiatsi, näita need, mida me nüüd teeme, täpselt, nad teevad, jäljendavad nagu õpetajat. Aga, aga siis tuleb järsku, et mõnel tuleb see kohe siis nagu kiiremini hakkab rääkima rattaga suhtlema juba eesti keeles, aga mõnel läheb natuke kauem aega. Kuidas see teie ümbrust seda keelekümblust toetab, ma otsisin just spetsiaalselt inimesi, kus ma arvasin, et see ümbrus ei ole nii tugeva toega, noh, nagu näiteks Tartu annelinnas võiks juhtuda. Meil on tõesti nii, et lastega rääkida, siis tuleb välja kodus Eesti televisiooni kanaleid ei vaadata ja kogu informatsioon ja kõik, et väljaspool kooli saavad, on üks, tuleb Venemaalt. Aga keelekümblus on need nüüd nii palju muutnud, et nad on leidnud endale eesti sõpru, treitee on nende igapäevane koht, kus nad suhtlevad täiesti, see on pannud neid ka väljaspool kooli ise suhtlema, väga vabalt ja julgelt eestlastega otsima kontakte ka väljaspoolt linna, kuna linnas ei ole nii palju võimalusi. Aga algab linnas sõpru, kes tahab, see leiab muidugi ka projekte kirjutanud, et just seda keelekümblust toetada, et projektid on ka kõik eestikeelsed, ekskursioonid juurde mõtleme, klassijuhatajad just, ainult eesti keeles toimuksid, et see nagu ka aitab palju keelele kaasa. Ja samas on ka see, et meil tulevad kooli eesti koolist aineõpetajad ja nemad nagu vahest kutsuvad ka lapsi tundi eesti kooli, et noh, sealt nagu saavadki neid sõpru endale leiavad. Aga teie töö on ikkagi olnud selles mõttes noh, nagu see põhiaineõpetaja olla nendele väikestele lastele, kui teil on pisikesed lapsed, jah, jaa. Et ma annan ise nagu eesti keelt, matemaatikat, loodus, inimeseõpetust, klassijuhatajad olid, kõik on meil eesti keeles toimuvad nagu aga vene keele tund ka toimub vene keele tund hakkab varases keelekümbluses teise klassi, teisest poolaastast alles, et nad ei ole vene keelt üldse õppinud, aga me paralleelklassis käisime, teeme koos üritusi ja käisime külas ja seal tekkiski nüüd niisugune asi, Nad ei oska, minu lapsed on vene keelt õppinud ja ma saan aru, et teie lapsed on nüüd juba suureks saanud ja esimesed lapsed on jõudnud 11.-sse klassi. No, ja mis seal, kus nad ja nad on muidugi täiesti erinevad, kuna on see metoodika, mida me tunnides kasutame on hoopis teistsugune ja nad on hästi avatud, julged, nad oskavad diskuteerida, nad oskavad kuulata, nad on täiesti teistsugused inimesed ja nende keel, et kui ma vaatasin, et alguses, et ei, et nad ikka pärit seda keelt selgeks ei saa, siis nüüd ma ütlen, et ikka räägivad täiesti vabalt eesti keelt. Aga milline on nende vene keele vene keele, vähemalt eksamid teevad nad täiesti võrdväärselt nendega, kes ei ole eesti keeles õppinud, eriliselt ei ole küll kannatanud. Ja seda näitavad ka need uuringud, mida tehti sedalaadi konverentsilt. Mida te siit ootate? Kõigepealt muidugi üks suur soov oli, et näha kõiki neid inimesi, kellega me kunagi koos alustasime, Kanadast siin meid õpetasid ja see oli üks asi ja muidugi noh, hästi palju uusi ideid ja jälle seda motivatsiooni, seda energiat, mis siit saab ikka uusi kogemusi ja oma nende, kellega me alustasime, neid õppimist, keelekümbluses üldse põhimõtteid tundma. Küsisime, et just nendega suhelda, et võib-olla saab uusi ideid juurde, mida keegi on teinud. See koostöö nii hästi oluline esimesed aastad, mehed, saime kokku siin üle vabariigi õpetajad, kord kuus nädalavahetuseti. Et programmiga katta, ilma üksteise toeta ei ole see asi võimalik teada, puha keeleõpe, see on mõnes mõttes ka selline misjonitöö ja, ja seal on palju poliitikat ka. Kas teie lastel on tekkinud ka küsimus, et miks seda õppima pean ikka tekib isegi emakeelses koolis, mis ma siin käin, nii ma ei ole täheldanud seda, et nad on harjunud sellega, tunnid on eesti keeles. Nad tulevad minu juurde, suhtlevad eesti keeles, noh, eks loomulikult kõik need poliitilised sündmused, mis siin toimub, eks nad muidugi mõjutavad. Aga ei ole kedagi, kes ütleks, et ma nüüd enam ei tee, et nad saavad väga hästi aru, et nad tahavad tööturul läbi lüüa. Nad tahavad head haridust, neil on väga suured eesmärgid ja, ja nad on väga täpselt paika pandud, mida neil on vaja ja nad teevad seda mõnuga. Niimoodi iseloomustasid oma lapsi Tapa vene gümnaasiumi õpetajad. Konverentsil kuuldud belgia teadlane väitis elegantse kindlusega, et kõik Nobeli auhinna laureaadid, kes ei ole sündinud Ameerika Ühendriikides, on sisuliselt kakskeelsed. Ja seejärel tõi ta näite kakskeelsetest vaimusuurustest. Eelijat, Beckett, Rilkem, materlink, laevnits, Göte, Nabokov. Tsiteerin peast neid nimesid, kes mulle meelde jäid. Väga inspireeriv teema, kakskeelsus ja loovus. Jätkame Peeter mehistaga. Tegelikult, mis selle keelekümbluse mõte, mõte on ju see, et inimene oskaks mitmes keeles soetada hakkama siin konverentsil minu lemmikettekanne oli see, mis rääkis sellest, kuidas keele oskamine aitab loovusele kaasa või noh, nagu sellele tiibu juurde kasvatab, on teil ka endal sedalaadi kogemusi. Eks ikka on ma, ma ise osalen selles samas projektis ja kuigi ei olegi kindlat tõestust leitud, et mitmekeelne inimene on loovam, siiski arvatakse Meid uuringuid, mis viitavad sellele, et on mingi seos olemas, mitmekeelsed inimesed on natukene loomavamad, Nad tajuvad, nad taluvad pigem ebamäärasust ja seega oskavad kõrvale panna selle info, mis on ebaoluline, see info, mis võib-olla segaks ühtkeelset inimest, kui ta ei saa sellest aru. Nad on harjunud sellega, et nad on mingil määral ebamäärases olukorras. Niiet päris mitmeid kasutegureid on ja üks üllatavamaid kasutegureid on see ka OSCD on sellest kirjutanud hiljuti ühes 2007. aastaaruandes, et mitmekeelsed inimesed jäävad vaimselt erksaks kauem. See tähendab seda, et nad võidavad kaks ja pool kuni neli aastat. Kvaliteet jah, kvaliteeti, nii et Litme keelsusel on riburada selliseid positiivseid mõjusid. See ei ole selle konverentsi teema, aga kiusu või pikka ajada eestikeelsena ütlen ma seda, et võib-olla see mitmekeelsus teeb hoopis meie oma väikesele keelele karuteene, et kuidas te seda pareeris? Usun, et ta ei tee, aga selle nimel tuleb tõsist tööd alati teha, igat keelt tuleb harida täpselt nagu me harime oma hambaid iga päev. Me peame terve elu harima nii eesti keelt, vene keelt, inglise keelt, ükskõik millise keetmega, ei valdaks. Ühtegi keeta ei saa jätta unarusse ja mida me teame keelekümblusprogrammide kohta on laste emakeel ei kannata. Ja mis on olnud hämmastav ka Eestis, osalesin ma uuringus. Kus lapsevanemad, kui ma ei eksi, siis oli kolmanda või neljanda klassi lapsevanemad ütlesid, et nad on natukene mures vene keele pärast, kuna need vene lapsed õpivad eesti keeles ja nad ütlesid, et nad ei ole täiesti rahul venekeelsete tulemustega. Aga siis me vaatasime neid eksamitulemusi, teadusuuringu tulemusi ja need vene lapsed. Nende tulemused olid natukene paremad kui nende tulemused, kes õppisid ainult vene keeles, see tähendab seda, et ilmselt vanemate ootused olid ka väga kõrge. Ka Kanadas on näiteks väga intensiivse keelekümblusprogrammid, kus 75 protsenti ajas kümmeldakse ja meile tuli üllatuseks Kanadas, et need lapsed valdavad oma emakeelt, see tähendab seda, et nad loevad, kirjutavad seda paremini kui ükskeelsed lapsed. Nii et ma arvan, et eesti keele pärast ei ole vaja muretseda, aga samas see tähendab seda, et ka eesti keelega tuleb tõsist tööd teha ja see tähendab ka seda näiteks, et ka ülikooli tasemel me ei hakkaks kümblematatuaalset inglise keeles. Et meil on ka oluline arendada vastavat terminoloogiat eesti keeles ja eesti keeles seista, aga pigem mitmekeelsus aitab eesti keelel olla tugev. Pigem ükskeelsus, ma näen ükskeelsust ohtu. See keelekümblus on ju meie jaoks keelepoliitiliselt väga oluline ja, ja see on venekeelsete integreerimiseks vajalik. Kui nüüd vaadata eesti kooli kontekstis, kas siin võiks ka juba soovitada mingit eesti inglise kümblust, noh, nii nagu praegu ülikoolis on noored sellesse inglise keele merre visatud. Absoluutselt me teame, metoodika toimib, üldse ei ole oluline, millises keeles me räägime, see võib vabalt olla inglise keel, jaapani keel, ka Eestis natukene jaapani keeles kümmeldud võib seega vabalt olla prantsuse keel või ka venekeelses mingil hetkel leiame meelest olukorras, kus tänapäeval vanemad generatsioonid valdavad vene keelt väga hästi, aga ma ei ole kindel, et me saame seda öelda nooremate generatsioonide kohta. Ja kuna jääme siiski elama just sellisesse kohta, kus, kus me oleme, siis ilmselt vene keele oskus. Oluline on see konverents isenesest millises suurusjärgu ka on tegemist? Esinejad on umbes 100, kelles valdav osa on tulnud mujalt maailmast, inimesi on siin viielt mandrilt, 230 inimest on tulnud väljastpoolt Eestit. Ma ei ole viimaseid numbreid näinud, aga ma oletan, et meil on saalis olnud umbes 400 inimest. Nii et ta on kindlasti väga oluline konverents, kuna on tulnud inimesi, kes töötavad keelekümbluses viiel mandril on tulnud inimesi, kes töötavad kutsehariduses, alghariduses, keskhariduses, riigi esindajad, ülikooli esindaja, et selleks, et üks programm saaks efektiivselt tõhusalt tööd. Ta peabki toimimas süsteemselt. Kõik peavad töötama kooskõlastatult ja ma arvan, et siin on meil erakordselt hea võimalus teineteiselt õppida ja rakendada seda, mida mujalt maailmast on õpitud tõhustada, täiendada ka meie keelekümblusprogrammi siin Eestis. Kas Eestist on ka midagi? Oi, kindlasti on Fritšanassiigess andmeCeli ülikoolis Montrealis, kes on üks tuntumaid teadlased keelekümbluse alal, on öelnud, et Eesti riik on ilmselt see riik, kus on kõige süsteemsemalt üldse loodud keelekümblus programm ja kus on seda korralikult kavandatud ja on mõeldud ka selle peale, mis hakkab juhtuma 10 aasta pärast. Sest see ei olegi nii lihtne, et avatakse klass. Igal aastal tulevad uued proovikivid, 10 aasta pärast on jälle mingid uued proovikivid, mida meil alguses ei olnud seal väga pikk muudatuste protsessi ilmselt 20 aastane protsess, millesse tuleb panustada pidevalt, süsteemselt selleks, et ta oleks efektiivne. Mis on keelekümbluse suurimaid väärtusi, saab õppida tuttavas keskkonnas, ei pea loobuma oma keelest ja samas oled võimeline aru saama nendest inimestest, kes elavad sinu kõrval, kuid räägivad teist keelt ja mõtlevad teistmoodi. Kellel on teistmoodi ajalugu ja kultuur. Nii võib võõras ju omaks saada keelekümbluse, filosoofiast ja ideoloogiast. Tahan teha ühe pikema saate, olgu tänane konverentsisaginas tehtud püstolreporteritöö sele arglikuks. Sissejuhatuseks aga oma ja võõrateemal jätkame. Jätkame Mindaugas karbovskisega leedulasega, kes lõpetanud Moskva teatrikooli Kitise, kus õppinud näitlejaks meie Ita Ever, lavastajaks Kaarin Raid, Ingo Normet ja mitmed teised. Mindaugas karbovskis on lõpetanud Fomenko meistriklassi Kitises, seejärel töötanud kaheksa aastat Moskvas tabakovi juures stuudioteatris Tabak ergas, nagu venelased kutsuvad ja lavastanud, on ta ka Moskva kunstiteatris praegu vabakutseline ja kindlalt veendunud, et Leedus ei lavastada mitte kunagi jäine, ikka seal ühtegi oma tööd. Tallinnas nähtud jutustus õnnelikust Moskvast on pärjatud lavastus möödunud hooaja parim väikevorm vene laval. Parim veneleva naisroll on samuti sellest tükist. Aga kes on Mindaugas karbovskis? Kes ei mõistnud, selle jaoks tõlgin heas vene keeles, ütleb Mindaugas karbovskis, tan leedulane vene keelt on ta alati armastanud, isa on talle seda lapsepõlves õpetanud ja ise on ta selle keele eluõiguse eest seisnud. Mulle ei meeldi venevastasus, mida Leedus kogen. Koos vene kultuuri kadumisega on Leedu muutunud provintsiks. Nonii tajun kuulaja ärritust, mis vaenujutt siit tuleb. Aga samas arvan, et kuulajal on nii tolerantsust kui uudishimu. Nii et jätkame küsimus identiteedist, peab ta ennast, kelleks leedulaseks, venelaseks, eurooplaseks. Minu jaoks ei ole sellel mitte mingit tähtsust. Minu vend elab Hispaanias, seal kasvavad tema lapsed. Mina ise elan Moskvas. Mu vanemad elavad Leedus. Vend oli kaheksa aastat Leedus seimi liige. Seal elakkama õde tema vene keelt ei oska. Võib ju tunda ennast maailmakodanikuna. Piirid ei purunenud ometi selleks, et me neid uuesti üles ehitaksime. Miks mitte proovida maailma mõista? Kas on see 40-le lähenev leedulane oma sünnimas pettunud on põhjust. Niisiis, põhjus väga eluline. Mindaugas karbovskis Lõpetas leedus teatrikooli. Ta oli töötu näitleja Ta oli üks esimesi, kes Leedust lahkus. Pärastpoole sõitsid ära sajad tuhanded, põhiliselt Iirimaale, Inglismaale. Venemaale oli lahkujaid vähem. Piletid olid kallid. Lennupilet Moskvasse on kallim kui Ameerika ühendriikidesse. 400 eurot maksab. Katsume aru, saada väärtushinnangutest, räägime tööst. Olen töötanud vaid Moskvas, noore lavastaja jaoks on oluline koduteater, kus kasvada ja areneda. Kui hakkad ühest teatrist teise rändama, tähendab see juba kauplemist iseendaga. Ma olen ju leedulane, lavastajad, kaasmaalased, neuroshes ja tuumanis on mind alati huvitanud ekroosseson Kitise kooliga ja Kitise nägu. Leedus sellest ei räägita, tunnen siin koolimõjusid, nagu tajun veel ühe Leedu lavastaja vaikuse Peterburi kooli sus, millesse koolide erinevus väljendub? On Peterburi oma, loogilisem, küsin vahele. Formaalsem vormile rõhuvam. Moskvas on palju informatsiooni, kogu maailm valgub siia kokku. Aga räägime õnnelikust Moskvast seon karbovskise lavastusest, mis tehtud platoonovi romaani järgi. Tegeleme õnnetundega. Õnn, see on siin ju sulgudes ütleb karbovskis ja näitab mulle ise jutumärke. Aga jah, tõesti on olemas see õnnelik Moskva kes tuleb lavastust vaatama. Nad on elu peremehed, kes ei taju Moskva elu ja õnne ohtusid. Nad on palju teeninud ja kasutavad nüüd väljateenitud hüvesid. Näiteks kui lavastusel on pealkiri ka, keda ja Unerla siis seda nad vaatama ei tule. Ka Andrejeva lugu seitsmest üles poodust on täiesti välistatud, nende repertuaaris aga õnnelik Moskva. See sobib pealkirja järgi Moskvast on üldse väga erutav rääkida. Siin elab põliseid moskvalasi, kes on üdini religioossed, helged ja rahulikud inimesed. Siin on selliseid nagu mina, kes on sellele rongile sattunud. Mõned neist hüppavad ruttu maha. Olgu öeldud, et pärast õnnelikku Moskva lavastamist lahkus karbovskis. Teatri palgalt tuli ta Pakovi juurest ära. Sest kaua seda õnne ka mängida, ütleb ta. Järgnev lõik on ehk arusaadav neile, kes sattunud karbovskise õnnelikku Moskva lavastust nägema. Küsimus selles, mida need elu pärisperemehed siis õnnelikum Moskva lavastusest vaatavad. Nad vaatavad tütarlapse lugu seda, mis esiplaanil ja kui neiu nimega Moskva etenduse lõpus 20-ks minutiks lavalt kaob, on nad segaduses, et miks koju ei saa minna. Minu jaoks on aga tähtsam meestegelase Artooriuse lugu, kes vahetab passi, kes aina räägib sellest, et tahab saada lihtsaks sest muidu määriks ta ennast selles moskva valede mülkas Kazja kombel Etvuses Moskva õnnemängus. See sõnum, mis minu jaoks on ülitähtis, on nende tere meeste jaoks arusaamatu või tundmatu. Tõsi, on 10 15 protsenti vaatajaid, kes kahtlustab, et ma ei jutusta lugu, säras ilmsest õnnelikust Moskvast. Aga jah, Moskvas on palju kuldset noorust, sinna sõidavad kokku talendid üle Venemaa. Ikkagi on kahju, et Baltikum on nii venevastane, venelased ju tegelikult armastavad seda privaltikat häbenevad ja kardavad teda samuti. Nii nagu leedulesigi hirmutatakse venega, nii käsitletakse venelasi Leedu vastu. Aga ühe erinevusega Moskvas ei vaata keegi telekat, mis sellest räägib. Ja Moskvas on iga arve kohta üksteistmoodi arvaja ise pead aru saama ja valima, keda usud. Vilniuses ma sellist arvamust aitäh, galeriid ei kohanud. Kogu jutt käis ühte väravasse. Kui sul on selline puhas leedu nimi nagu mind haugas karbovskis siis kuidas on selle nimega Moskvas elada? Ikka seesama küsimus omaste võõrest? Leedulased arvasid, et on geniaalsed teatrimehed, kui neil juba ekroosson ja piisab, kui tulla ja kogu maailm, Venemaast rääkimata, on su ees põlvili. See on väikese rahva kompleks, ei lange keegi su ees põrmu. Aga jah, olen tundnud kõike, mõni arvab, et võtan neilt leivateatris, kus töötasin, võis umbes 15 protsenti soovida, mu kojusõitu, aga hea, Munime osatakse juba Venemaa hääldada. Nad on selle selgeks õppinud. Lõpetuseks, mida peate omasemaks ida või lääne mõtteviisi ellusuhtumist, filosoofiat? Olen leedulane ida ja läänepiiri peal, ei oska ennast kuhugi poole eritleda, tunnistab mind haugas karbovskis. Aga mis mulle ei istu Baltikumis, kõike siin keelatakse. Võim avaldub keeldudes. Mulle meeldib Hispaanias, seal lubatakse kohvikus suitsetada. Mulle meeldib Venemaal, sest seal ei keela keegi kunagi suitsetamist ära. Mulle ei meeldi kuritegevus, jõhkrus aga meeldib vabadus. Vahel mõistetakse enesekindlust hukka. Aga mulle see meeldib, Moskvas. Inimestega on kerge suhelda ja nad hindavad su edu. Vahel isegi rõõmustavad su edusammude üle, nii kummaline kui see ka ei ole. Oluline on muidugi mitte sattuda lõksu, kus kõik on edukad. Aga kui sa Leedus räägid oma edust, tähendab, et eputad mida sa keldid? Mul on ju nii raske. Kaks vastandlikku maailma. Eelistan selles kontekstis keskpaika, kus oleks koht nii edulool kui kriitika meelel. Nii kõneles Vene Leedu lavastaja Mindaugas karbovskis Tallinnas 18. oktoobril, kui no-teatris mängiti tema jutustust õnnelikust Moskvast. Ühte möödunud hooaja parimat vene teatritükki. Aga lõpetame tänase väärtushinnangute ekskursi eesti mehega, mõtiskleb Valdur Mikita. Kuidas rääkida iseendaga ehk maagiline sõna? Inimeste omavaheline suhtlus on aja jooksul märgatavalt kiirustanud. Aga kui me vaatame enesesuhtlust, siis inimese autokommunikatsioon ei erine võib-olla kuigivõrd neandertallasi inimese omast. Mingis mõttes võib öelda, et inimese psüühika muutub märksa aeglasemalt kui kultuur. Sellal kui tsivilisatsioon on teinud mõne 1000 aastaga tohutu hüpe ei ole inimese psüühika ometi märkimisväärselt muutunud. Kultuur ja psüühiline reaalsus peaksid arenema koos. Kuid tegelikkuses see nii ei ole. Inimene oskab suhelda teistega, kuid ei oska suhelda iseendaga. Teiste sõnadega, meil nagu puuduks keel, milles iseendaga rääkida. Lembe Kotski ammune mõte, et märgisüsteemid võimendavad inimese kaasasündinud psüühilisi reaktsioone kehtib ju ka iseendaga rääkimise kohta. Me kõik suudame tõenäoliselt meenutada seda elu jooksul juhtunud seiku kus inimeses avaldub ühtäkki erakordne psüühiline jõud. Enamasti on selleks vaja mõnda ebatavalist situatsiooni. Jõud, millest meil varem polnud aimugi, saab korraga tegelikkuseks. Tekib õigustatud küsimus, miks see nii on? Miks inimese nõrkus ei ole absoluutne. Miks üks olles enesele öelnud tänasest pööran oma elus uue lehekülje, teebki seda. Teine aga majutab veel ühe inetu näpujälje juba loetud poognasse. Miks mõnes olukorras enesele öeldud sõna jõuad palju sügavamale? Miks on ühe inimese autokommunikatsioon teise omast efektiivsem? Vastused nendele küsimustele ei pruugi asuda mitte psühholoogias vaid kultuuris. Muistsel inimesel oli vaja teistsugust, SÕNA maagilisest jõust läbi imbunud enesesuhtlust. Ellu jäid need, kelle sõna maagiline jõud toimis. See hoidis inimeste elus piirsituatsioonides. Iseenesele öeldud sõna oli sageli ainus, mille peale oli muiste mõtet loota. Tänapäeval aitab inimest rohkem töökoht, haigekassa, sotsiaalamet, kindlustusselts ja pangalaen. Probleemid võivad küll pärineda inimesest, kuid nende lahendused asuvad tavaliselt kusagil kollektiivi anonüümses halastuspraktikas. Selline maailm ei nõua erilist iseendaga suhtlemisosavust. Tänapäeva ühiskond õpetab inimest maailmaga kohanema kuid jääb hätta õpetussõnade jagamisel. Kuidas kohaneda iseendaga? Inimese ja välise maailma vahele on tekkinud terve hulk keerukaid sümbolsüsteeme. Kuid põhiline vastuolu seisneb selles, et aastatuhandete vältel oli inimese aju programmeeritud alluma ainult jõuga öeldud sõnale. Religioon kasvas välja maagilisest sõnast. See oli mõeldud maagilise sõna võimendamiseks veidi vähem võimekate inimeste jaoks. Kui maagiline sõna kadus, hakkas maakera täituma kurbade elujärje paranedes aga kurbade ja tüsedate inimestega. Tänapäeva inimese võrdkuju on nukker paksuvõitu ateist, kes on alatasa segaduses ja vihkab seetõttu oma liigikaaslasi. Hämmastav on see, et maagilisele sõnale ei ole inimene leidnud asendajat. Selle üle tasub järele mõelda. Selline oli tänane keelekõrv, kus sõna said semiootik Valdur Mikita lavastaja Mindaugas karbovskis, keele kümbleja Peeter mehistu ja Tapa õpetajad Victoria bee tšev ja Katre Jürgenson. Kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.