Tere õhtust, kell on kuuseeetris päevaga, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Riigikogu liige Peeter Ernits lahkus Keskerakonnast ja liitub EKREga. Ma tunnen, et praegusel hetkel arvestada kiiresti muutuvaid olusid on minu koht majand. Kogu riigikogu alustas aga sügisistungjärku. Kõik ettepanekud riigireformi asjus, mis vähendavad riigikogu pädevust vähendavad ka tegelikult valijate õigusi. Rootsi seisab nädalavahetusel peetud parlamendivalimiste järel silmitsi ebakindla ja nõrga vähemusvalitsusega. Puudub suur visioon trootsi tulevikust ja oodatud pööret ei saabunud. Eesti püsib enesetappude arvu poolest Euroopas esiviisikus. Sageli otsivad inimesed või nende lähedased küll abi, kuid ravi on aeganõudev ja kallis. Aga sellistel inimestel ei piisa sellest ühest kontaktist, onju, et meil on vaja sellist järjepidevat kontakti ja no vot, see läheb küll väga kalliks. Haigekassa otsib aga ettevõtet, mis aitaks solidaarse ravikindlustuse ideed inimestele selgeks teha. Ning Eesti disainis annavad disainerid allhangete tellimusi ettevõtjatele, mitte vastupidi. Täna algaval nädalapikkusel disainifestivalil saab ülevaate, milline eestidisain praegu on. Meie disaini näo tingib meie majanduslik olukord ehk meie suurettevõtete koostöötahe ja võimekus Eestis ainetega koostööd teha pehmelt öeldes nõrk. Ilm on homme vihmane ja kohati võib olla äikest Rusooja 15-st 21 kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu liige Peeter Ernits lahkus Keskerakonnast ja liitub EKREga. Uku Toom räägib lähemalt. Esimene reaktsioon uudisele ei puuduta mitte niivõrd Ernitsalt kui seda, et koalitsioonil on taas üks hääl vähem, neid on järel 51. Peaminister Jüri Ratas mureks siiski põhjust ei näe. Meil on 51 häält, täna tõesti kolme erakonnaga osas, kokkusammas on neid inimesi, kes on täna juba mõnest erakonnast fraktsioonist lahkunud, kes on läinud akna alla, näiteks Urve Palo on öelnud, et ta toetatavas koalitsioone. Ka keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu ei usu, et ükski hääletus läbi kukub. Ei, ma ei usu sellesse eius, kindlasti saab oma hääled kokku ja kõik läheb nii, nagu peab. Aga ikkagi, miks Hernits lahkus, tema enda kommentaar. Noh, ütleme valik oli väga raske ja kuigi ma jagan aga paljusid, kes erakonna vaated jätkunud, aga ma tunnen, et praegusel hetkel, arvestades seda kiiresti muutunud olud viisid on minu koht maja. Kersti Sarapuu ütleb, et seda oli oodata. Ratas on viisakam ja nendib, et tänane samm tuli üllatusena. Kuivõrd oli tegu kaalutlusega EKRE valimisnimekirjas, on positsioon parem kui keskerakonnas. Hernits eitab seda kategooriliselt. Ütleme ausalt, ma võin öelda, et seda asja isegi ei ole mitte arutletud on küll arutatud piirkonda, et jah, tõesti, Tartu- ja Jõgevamaa, aga, aga mingisuguseid selliseid kokkuleppeid veel teele, et ta saab parema koha. Seda nagu ei ole. Ja EKRE juhi Mart Helme kommentaar. See, et Ernitsa kandideerimisest selles ringkonnas on juttu olnud, vastab tõele. Aga meil on erakonna põhikirjas selline asi. Meil toimuvad sisevalimised, sisevalimistel pannakse paika erakonna kandidaatide nimekiri. Tõsi küll, erakonna juhatusel on õigus teha ühe koha ulatuses nii-öelda taktikalisi ja strateegilisi ümbertõstmisi. Aga üldiselt on Helme muidugi Ernitsa EKREga liitumisega rahul. Peter on meie inimene ja Peeter on kahtlemata ajudega inimene, tal on suur võrgustik. Ta on kahtlemata keskkonnaküsimuste seas spetsialist, nii et ta lisaväärtus, mille ta meile toob, on kahtlemata arvestatud. Ja Keskerakonna juurde tagasi Heimar Lenk on samuti tihti praeguse juhtkonna suhtes kriitiline olnud, mida tema asjast arvab? Mina ei mõista kedagi hukka, las ta läheb. Ka Churchil vahetas parteid. Aga ikkagi, kas kliendil ei ole tulnud mõtet erakonda vahetada? Mõtteid on igasuguseid ja erakondadel on mitmed esinumbrite kohati sealt üle Eesti, nii et praegu neid esinumbrid otsitakse. Mina olen saanud kolm, 4000 häält, ma arvan, et võib-olla mõni on minu peale ka mõelnud, aga, aga konkreetselt juttu praegu pole olnud. Siiski tunnistab länk, et temal oleks see samm raskem teha kui lühikese staažiga keskerakondlasel Ernitsal. Ma arvan, et see oleks muidugi raske vea ja keskerakonda nagu osa elus ja raske on seda osa elu maha jätta peale selle, et see on ilus elu. Riigikogu alustas täna sügisistungjärku viimaste enne tuleva aasta kevadel toimuvaid valimisi. President Kersti Kaljulaid laitis oma kõnes riigikogu radikaalse reformimise ideid ning kutsus mitte loobuma solidaarsuse põhimõttest tervishoius, hariduses ja muudes ühiskonda kooshoidvate hüvedes. President Kaljulaid ütles, et meil pole vaja häbeneda parlamendi professionaalsust, egas suurust. Probleemid väljenduvad rohkem tapeedimustris kui kandekonstruktsioonides. Ja kuigi on muidugi ilmselge, et kandekonstruktsioonide kallale kippuda saame kahtlemata lahti ka neile muret valmistavat tapeedimustrist ei saa siiski sellist lähenemist minu arvates otstarbekaks pidada. Vahetatakse siis tapeeti, kui mustris on viga sees, las see, mis kannab jääda puutumata. Ka riigikorraldus on traditsioon meil pealegi hästi teeninud. Traditsioon, mis austab kõiki demokraatlikke põhimõtteid ja selle kallale, ei tohiks väga hea põhjuseta kippuda. Ka riigikogu esimees Eiki Nestor rõhutas, et riigikogu oma praegusel kujul on just rahva valitud. Ja tõesti, inimesed, see riigikogu koos Süssil ei ole presidendi või siis riigikogu juhatuse poolt tööle võetud. See koosseis on teie valitud aastal 2015. Järgmise koosseisude valiti kahedu 1019. aasta märtsis. Kõike ettepanekud riigireformi asjus, mis vähendavad riigikogu pädevust vähendavad tegelikult valijate õigusi. Otsuseid tuleb riigis ikka teha ja valik on. Kas seda teevad teie poolt valitud ja volitatud inimesed või teeb neid keegi teine. Edasi välismaalt Rootsis peetud parlamendivalimised võitis küll valitsev sotsiaaldemokraatlik partei, aga see ei tähenda, et selle esimees ja praegune peaminister Stefan Löfven ka järgmise valitsuse moodustab. Stockholmist jätkab Margitta otsmaa. Need valimised selge lahenduseni ei viinud ja näitasid vaided. Parempoolsed Rootsi demokraadid tegid suure tõusu, need on nende valimised ja nad on valmis koalitsiooni minema, kui see tähendab selget muutust immigratsioonipoliitikas. Nii kinnitas Rootsi demokraatide liider in jõukesson. Kutsusin Ulf Kristersoni kõnelustele, kuidas riiki valitseda, see on tähtis otsus. Valijad andsid selge signaali, et praegusele valitsusele puudub toetus ja veel on võimalik enamusvalitsus luua, rääkis ookesson. Peaminister Aleveen, kui ta jätkab, võib valitsusse kutsuda hoopis allianssi kuuluvad Keskpartei või liberaalid, leides nendega ühise keele, immigratsiooni ja integratsiooni teemadel. Rootsi Demokraadid on välistatud, rõhutas Halloween. Rootsi Demokraadid pole iial pakkunud muudatusi või parandusi ühiskonnas, neil ei ole toimivate eelarvet, pole ideid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha, rääkis sloveen Ulf Kristersoni juhitav parempoolne allianss jäi vaid ühe koha võrra alla peaministri vastutust rockile ja andis talle seega julgust teatada. Etoleweenil on aeg tagasi astuda, moderaadid suudavad valitseda ja seda ka vähemusvalitsusena, rääkis Kristerson. Meil on erinevates küsimustes erinevad arvamused, aga riigile on tähtis, et allianss ja sotsiaaldemokraadid läheneksid olulistes punktides, aga see võtab aega. Söödesturni Ülikoolianalüütik Nicolas Eilot ütleb, et ükskõik kuidas seda valitsust ei moodustata, saab see olema nõrk, juhuslik ja ebakindel. Peaminister ehk tagasi astuma ei pea, leiab analüütik. Ei pea tagasi astuma, aga ma eelistan, et astuks pärast nelja väga rasket aastat ja pettumusi valmistanud valimistulemusi. Üks on aga kindel, ajalooliselt oma parima tulemuse teinud Rootsi Demokraadid on nii kõrgele tõusnud, selleks et jääda ja domineerivad poliitilisel mänguplatsil ka siis, kui need valitsusse ei kaasata. Rootsi uus valitsus selgub kõige varem paari nädala pärast. Aga arvata võib, et aega läheb tegelikult palju kauem. Margitta otsmaa. Stockholm vastse Europarlamendi liikme Igor Gräzini sõnul näitavad aga valimistulemused, et Rootsis hakkavad esile tõusma uued jõud. Rootsi valimistes juhtus, tegelikult ei saa, mis on juhtunud teistes riikides ja kui me võtame asja rahulikult, siis märkame ühte lihtsat asja. Kui vanad erakonnad, kõik, kes etableerunud erakonnad, kes on ka vanasti olnud ja kellega meil on rahulik ja mugav elada ja mina esindan ühte sihukest rahuliku erakonda. Ühesõnaga, nende kõrvale hakkavad tekkima uued jõud ja uued jõud on hästi erinevad. Noh, alates peenist ühel poolt ja lõpetades kellega iganes, noh, ütleme vasakul pool Rootsi Demokraadid, mida see on kogu Euroopa trend. Ja selles mõttes nad on hästi-hästi erinevad, neil ei ole isegi ühte platvormi mulje, nad isegi omavahel ei suhtle nagu viie tähe liikumine v alternatiiv, Für Deutschland. See on tegelikult normaalne üleeuroopaline protsess mille taustaks on see, et vanad erakonnad, nende struktuur, Nende võimupositsioonid siis, kuidas see lihtsalt hakkab mööda saama, tähendab peenhäälestuse Aegi läbi mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale. Ja mina ütleksin nii, et, et noh, mis praegu Euroopas on, see on uue Euroopa koidik. Milline see pääs tuleb, me ei tea seda. Ja tagasi kodumaale aastatel 2006 kuni 2016 võttis endalt elu üle kahe ja poole 1000 Eesti inimese. Valdavalt võtavad endalt elutöö eas mehed. Meestel on enesetapu, sooritas keskmine vanus 49 aastat ja naistel 60 aastat. Eelmainitud 10 aasta sisse jääb paraku kurb statistika 101 alla 20 aastase inimese enesetapu kohta, kellest noorim oli 11 aasta vanune. Reene Leas käsitleb teemat. Eesti on enesetappude arvu poolest Euroopa liidus esiviisikus, aastas teeb siin enesetapu üle 200 inimese, kellest kaks kolmandikku tööealised enesetapu olulisemad riskitegurid Eestis on üksindus, raskused eluga toime tulemisel, vaimse tervise häired, aga ka alkohol ning näiteks haridustee poolelijäämine, selgub Tartu Ülikooli läbi viidud uuringust. Liis Rooväli Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis toob välja, et uuritud 10 aasta jooksul on riskitegurid jäänud valdavalt samaks kuid suurenenud on mõne teguri osatähtsus. Näiteks on kasvanud vanglasüsteemiga või kuritegevusega kokku tulnute osakaal võlgadega inimeste osakaal ja, ja märkimisväärne on see, et inimesed on hakanud rohkem EMOs käima. No üleüldse inimesed on hakanud rohkem emas käima, aga ka suitsiidi sooritanud inimesed on hakanud rohkem EMOs käima, mis tegelikult annab meile võimaluse need inimesed kättesaadav üles leida. Süvaintervjuudest selgus, et näiteks vaimse tervise, probleemide ja psüühika ning sõltuvushäiretega enesetapjatest käisid ravil vähesed, sest ravi on kallis ja järjekorrad pikad. Liis Rooväli. Psühholoog on tasuline, ütleme et nagu see haigekassa kulul, psühhiaatri järjekord on ka kohutavalt pikk, eks ju. Et see tasuline psühhiaater on kindlasti kiiremini kättesaadav, aga sellistel inimestel ei piisa sellest ühest kontaktist, onju, et neil on vaja sellist järjepidevat kontakti ja no vot, see läheb küll väga kalliks. Noorte vaimse terviseportaal peaasi nõustab praegu meili teel ning kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul saavad nad iga päev keskmiselt kolm, neli murekirja. Sügise saabudes võib aga pöördumiste arv kasvada kuni kümnekirjani päevas nädalas. Vähemalt korra pöördub abi saamiseks nende poole ka mõni tõsiste surmamõtetega. Noor Oidermaa sõnul on ka alla 20 aastastel põhimure üksildus. Ikkagi üksi jäämine, üksi olemine, sest et väga paljud noorukid ju ka elavat juba peaaegu või täiesti omapäi, et, et tegelikult ikkagi neid peaks väga ikkagi kuidagi märkama ja vaatama, et, et noh, et ole sa kas või 16 17 nagu suur inimene, aga ikkagi tegelikult seal on vaja vähemalt ühe sellise täiskasvanu tuge ja oleks kellegagi arutada asju. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kätlin Mikiver ütleb, et ministeerium on praegu panustanud rohkem veebinõustamisele, mis tagab abi kättesaadavuse sõltumata asukohast. Uuringus saadud andmed võimaldavad tähelepanu suunata ka mujale. Näiteks, et inimesed pöörduvad erinevatel põhjustel just eelneva 12 kuu jooksul erakorralise meditsiiniabi poole, et, et vaadata ka sealt, et kuidas siis meil täpsemalt nii-öelda emad siis registreeri vaid neid asju, kas see on võib-olla vaja neil seal mingisuguseid teha ühtsemaid juhendeid ja oleme rääkinud ka erinevad arstid ja asjadega, et siis praktika on ka natukene erinev, et on neid, kes väga tõsiselt suhtuvad koheselt, kui on neil endal vähegi kahtlus ja eriti mis puudutab noori ja enesevigastusi, aga et kas see praktika toimib igal pool ühtlaselt, et see on see kindel, me peame kindlasti hakkama nüüd esmajärjekorras vaatama. Kõige olulisem on aga abivajajat märgata ning tõsiselt võtta. Abi saamiseks tuleb julgelt pöörduda oma perearsti poole või helistada nõustamistelefonidele. Veebinõustamist saab näiteks aadressidelt peas idee ja sa ei ole üksi punktnet. Haigekassa loodab inimeste hinnangut Eesti tervishoiusüsteemile parandada ja tellib selle tarbeks kuni 65000 euro eest kommunikatsiooni abi. Madis Hindrale räägib lähemalt. Ligi 40 protsenti Eesti inimestest pole siinse tervishoiukorraldusega rahul. Sõnumiagentuur Jakaadion konsultant Riina Raudne usub, et üsna suur osa rahulolematusest võib tulla lihtsalt sellest, et inimesed ei saa tervishoiukorraldusest aru ja seetõttu oodatakse meditsiinisüsteemilt liiga palju. Me teame, et uusi ravimeid, uusi lahendusi tuleb pidevalt saadaval, et meil on alati tunne, et noh, me peaks kõiki neid saama, kui mul on vaja uut südant, siis ma peaks selle lihtsalt saama, sellepärast et ma olen maksnud makse ja kui me selle võtame tegelikult inimestele, et vaadake, et makse laekub nii palju emaile, nõudlus on väga palju suurem kui see, kui palju neid makse laekub ja me ei saa kõigile kõike pakkuda, et siis inimesed üldiselt nagu saavad väga hästi sellest aru Raudne lisab, et süsteemi lahti selgitamise peale võib kuluda päris palju arstide tööaega ning kuna haigekassa tahab, et inimesed tervishoiukorraldusega rohkem rahul oleks, otsivad nüüd ettevõtet, mis aitaks inimestele selgitada, kuidas solidaarne ravikindlustussüsteem toimib. Õigemini on uus plaaninud rääkida mitte solidaarses ravikindlustusest, vaid lihtsamalt ühtsest tervisekindlustusest, räägib haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink. Näiteks meil on enda majas plaanis inimesi koolitada, lihtsalt ei ole võtnud, et kuidas siis eesti keelt rääkida ilma nende keeruliste eriala terminite tahtiline eesti keele lihtne rääkimine on hästi oluline, ma arvan, selleks, et triik tuleks sellele inimesele lähemale. Muuhulgas peaks ettevõte, millele haigekassa on valmis maksma kuni 65000 eurot loome lihtsa keele sõnaraamatu, et asutuse lugu selle abil arusaadavamalt kõlama panna. Ühtlasi soovitakse appi võtta animatsioonid ja elulised näited, et aga miks mitte ka arvamusliidrid, kes tervishoiusüsteemi erinevate külgede pealt toetaksid. Evelin Trink. Ütleme niimoodi, et sina oled meie arvamusliider, oled ajakirjanik, oled ise näiteks sellise ühise ravikindlustussüsteemi pooldaja, arvab, et see on hea lahendus, et, et siis on võimalik läbi mõelda, et kuidas sina saaksid kaasa aidata selle mõtte toetamisele. Solidaarne ravikindlustussüsteem on Eestis näiteks jätkusuutlik, et millised on need mõtted, argumendid, mida sinna panna, kas arvamusloosse uudisloos, milliste inimestega näiteks intervjuusid teha, et ka selline kaasamõtlemine, väljapakkumine. Mainime omalt poolt ära, et ajakirjandus kannab Eestis pisut teistsugust rolli. Ühtlasi näitas Akkadi uuring ka seda, et mitte sugugi kõiki probleeme ei saa lahendada kommunikatsioonitööga. Nimelt võib uuringu käigus tehtud intervjuudest lugeda, mil moel aitavad meditsiinisüsteemis kiirema ja parema abini Heatud tutvused. Seda tunnistavad nii arstid, patsiendid, arvamusliidrid. Evelin Trink usub siiski, et paremast kommunikatsioonist on abi. Kas selle probleemi puhul? Seal on üks võimalus selgitada ikkagi seda, et perearst on see inimene, keda maksab usaldada, nad on täna väga targad, ma usun, et sellist varianti, et noh, läbi tutvuste saab kuidagi kiiremini, et minu enda kogemus selline kindlasti meditsiinisüsteemile najale Täna algab Tallinna linnaruumis ja disainigaleriides peetav nädala pikkune disainifestival Tõnu Karjatse jätkab. Eesti disaini on vaevanud samad küsimused juba aastaid. Need on meie geograafilisest asukohast tulenev suhteline eraldatus, siinse disainituru piiratus ja töösturite umbusk tooteuuenduse vastu. Aasta-aastalt on olukord hakanud paranema, ütleb disainerite liidu esinaine Ilona korjanova. Meie disaini näo tingib meie majanduslik olukord ehk meie suurettevõtete koostöötahe ja võimekus Eestis ainetega koostööd teha. Kuna see on pehmelt öeldes nõrk, siis enamus eesti disainerid on olnud sunnitud keskenduma oma firmade ja oma kollektsioonide loomisele ja pigem nad ostavad sellelt suurtööstusel, et seda nii-öelda allhanget sisse ja soovivad neilt nagu tootmisvõimekust. Ja väga Põldsainerit on sunnitud tootma ka väljaspool Eestit, aga mitte Hiinas, vaid just kallites Euroopa maades, et saada Ta nõutud kvaliteeti. Tänavuse disainiöö festivali teemaks on inimlikud linnad. Nädala jooksul toimuvate töötubade jalutuskäikude eesmärk on äratada ka linnaelanike teadlikkust sellest et just nende võimuses on oma elukeskkonda paremaks muuta. Arenemas on ka disainerite koostöö linnavõimudega, tõdeb korjanova. Disaini liitu kaasatakse küll erinevates otsustusgruppides ümarlaudadesse aruteludesse aga seda oleme ka loomulikult aru saanud, et see ikka vanker aeglaselt liigub. Ja sellepärast me olemegi mõned aktsioonide ette võtnud niimoodi, et kui teised ei tee, tuleb ise ära teha. Ja siis, kui on see pilootprojekt paberil ette näidata, et näete, nii võib ka, et siis on linnaisad kenasti kaasa tulnud, et meil on veel minevikust üks projekt aastast 2011, kui kogu siis Tallinna ühiskondliku transpordi infograafika sai ümber seal tehtud ja funktsionaalseks tehtud ja nüüd te näete, linnapildis on ju kõikidel peatustel nimed trammides ja bussides on korralik infograafika, üleval ei ole mingi mingi kaootilist kleepsude jada. Nii et meil on näiteid küll, kus tegelikult linn tuleb kaasa, aga jah, bürokraatia ja see võimuhierarhia ahel on nii mässitavalt pik, et tihtipeale ei jõuta lihtsalt selle sõnani, et kinnitatud võib edasi minna. Projektiga. Disainiöö festivali staabiks on balti jaama ootepaviljon, kust leiab ka käepärase kataloogi kõigist sündmustest ja kaasa lööjatest. Tänavuste disainiauhindade nominentide tööde näitus on väljas Viru keskuses. Ilm on muutuses, sest Atlandi madalrõhuala idaserv laieneb üle Läänemere, läheb sajusemaks ja tuulisemaks ning õhutemperatuur hakkab tasapisi langema. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Üksikutes kohtades tekib udu. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa, Lääne-Eesti saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 14, rannikul kuni 16 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb ja vihmasadu laieneb üle Eesti, kohati võib olla äikest. Lõuna ja edelatuul tugevneb viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15, õhtul kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Ja sooja on homme 15 kuni 21 kraadi. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meesüksikmängu võitjaks krooniti Novak Djokovic, kes alistas finaalis kindlalt Juan Martin Del Potro. 31 aastane serblane võitis oma kolmanda USA lahtiste tiitli tulemusega kuus. Kolm, seitse. Kuus, kuus. Kolm. Vaatamata sellele kestis kohtumine kokku kolm tundi ja 15 minutit. Teises setis venis üks geim isegi 22 minut Eliseks. Tegemist on Djokovici karjääri 14. suure slämmi turniiri võiduga, sellega tõusis ta ühele pulgale ameeriklase piitsemprasega. Rohkem suure slämmi tiitleid on vaid Roger Federeri ja Rafael Nadalile vastavalt 20 ja 17. Tenniseekspert Margus Uba arvates on sel aastal ka Wimbledonis triumfeerinud Djokovic lähedal oma parimate päevade tasemele. Margus Uba. Ma arvan, et on väga lähedal sellele, mis ta oli kas oli 2011 aasta, kui ta oli sisuliselt võitmatu ükskord teinud meeletult tööd just oma vaimse poolega, et teda segasin mõnda aega tagasi, no loomulikult ka vigastused, aga ikkagi ta ei olnud mentaalselt enam valmis võitlema iga punkti iga geeni pärast, nii nagu ta nüüd sel hooajal jälle alates Wimbledonis teinud on ja ka enne Wimbledoni ta küll seal muruturniiri finaalist hilitsile kaotas, aga ma juba siis nägin, et tegelikult Djokovic on, on tulemas suurde mängu tagasi. Anett Kontaveit jätkab värskes tennise maailma edetabelis 27. kohal, Kaia Kanepi langes 13 kohta 57.-ks. Tabeli tipus on Simona Halep, Caroline Wozniacki, Jaanželik Kerber. USA lahtised võitnud jaapanlanna Naomi Osaka tõusis seitsmendaks. Meeste edetabelis kukus Jürgen Zopp kuus kohta 106.-ks. Esireketil jätkab Rafael Nadal, teine on Roger Federer ja kolmandaks tõusis Novak Djokovic. Robert Rooba koduklubi Jyväskylä teenis jäähoki meistrite liigas hooaja teise võidu, kui kodujääl mängiti kuus. Null üle slovaki debanscabadus. Täitsa. Rooba andis resultatiivse söödu viiendale väravale. Tiitlikaitsja juures küla on neljast mängust võitnud kaks, kahel korral tuli tunnistada tšehhi klubi Cheni paremust. Praegu alagrupis teist kohta hoidval jõves küljel jääb veel kahel korral mängida Šveitsi meeskonna Luganuga. Robert Rooba sõnul on eesmärki jätkuvalt alagrupist edasi pääseda. Neli tegelikult päris ühtlasel tasemel meeskonda, et lubalo Lugano, kelle vastu meil nüüd kaks mänguna jäänud on kodus ja võõrsil, siis on tegelikult mänginud mõlema vastasega nagu võrdselt, et, et selles mõttes ei saa olemine kindlasti lihtne meie jaoks nende vastu, et aga sealt on meil vaja kindlasti võtta võidud, et nüüd edasi minna sellest grupist ja usun täielikult, et see on ka võimalik ja, ja see on selline väga, väga mõistlik eesmärk meile, milles järgmisteks mängudeks, mis nüüd umbes kuu aja pärast tulevad. Selline oli päevaga ja esmaspäeval, 10. septembril ilusat õhtut ja kuulmiseni.