Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere täna oleme jälle Georgi ka loomaaias tore. Ja alustama kohe selliste loomade juures, kelle juures siin loomaaias kõige rohkem peatatakse, seisame kas Leemuri, kata puuri juures? Tore päike loomuski pisikese peaga ümmarguse kõhuga ja Ma ei oskagi öelda tal pea nagu kassil või nagu koeral, aga tegelikult on ta Poola ja kogu seda toreduse ehteks on uhke musta-valge vöötiline saba, mis näeb välja nii nagu miilitsas autu, suured, ilusad kollased silmad. Millega ta siis meid praegu jälgib. Ja siin te kuulsite, näiteks väike tüdrukute sahv kardab ja, aga ta ei karda, tegelikult ta otsib varjust, igal pool paistab kuum päike ja ta tahab natukene varjulisemas paigas olla. Ja siin ta on endale leidnud, nurgasin puuris, kus päike peale ei paista, siia ta ennast on tõmmanud päris meie juures ja me saame seal loomakest kenasti vaadata ja, ja temal ei ole meist tundub ei sooja ega külma. Ja need, kas leemuritel katad need Madagaskaril, ühed arvukamad Leemurite hulgas, nad elavad karjudena loomas, kahjuks on üksainus neid praegu, aga, aga nad elavad karjades seal karjas, siis nad liiguvad põhiliselt maapinnal, tema puu otsas käia ei taha, kuigi ta ronimisoskus on suurepärane, mida ta meile kohe ka demonstreerisid ja osavalt puhuri võre mööda üles kargas. Nii huvitavalt, nelja, kuidas seda nüüd öeldagi, jala käega korraga ja ta galopeeriks seda seina mööda üles. Veidi galoppi moodi oli see liikumine ja vot seal, kui nad karjades elavad, siis seal karjas liikudes seal sabal on väga suurt tähtsust, saba, asendite, sellega nad demonstreerivad oma meeleolu ja üldse vahetavad signaale. Noh, nii nagu meie saame miilitsa saua signaalidest aru, kas me peame peatuma, võime edasi soita, nii, ilmselt samamoodi räägivad nemad sabakistaabil. Ta on tillukene ja nii nagu poolahvid, suuremas osas temaga põhiliselt taimset toitu, küll siis marjuima puude vilju, puude lehti, pungi, oksi, aga kui saab kättelinnumuna või väikese linnu putuka, ei ütelda sellest ka ära. Lapsed on küsinud, et mis vahe nahvilje pärgikul, ehk saame selle jutu ära rääkida, pärdikud on ahvid, kõik ahvid ei ole pärlikud, ütleme niimoodi. Ahvide hulgas on ka selliseid, kes ei kuulu Pärdikute hulka aega, suur rühm, ahvide hulgas on siis pärdikud. Ja no näiteks inimahvid ei kuulu kindlasti kohe pärdikut hulka ja nagu poolahvid kahvides loeme, siis ka nemad ei kuulu Pärdikute hulka, terve rida teisi, natuke võõramaid liiki näiteks need, kes seal Lõuna-Ameerikas elavad, haardsabalised ahvid, ka nemad ei kuulu pärdikut tulla, ka need pärdikud on üks osa ahvidest, üks rühm ahvide hulgas, kesi kannab taolist nimetage? Katatan esialgu küll natukene raske pidada, sest et ta on nii teistsugune. Aga neid on vist üldse väga isesuguseid. Ahvid on isesugused, aga muidugi kata tema poolahv, nii nagu ma ütlesin, Leemureid, nemad elada ainult Madagaskari saarel ja nemad on siis ahvide ürgsed esivanemad, nii nagu ahvid on meie ürgsed esivanemad, ilmselt need katad on ahvidest sama kaugel, kui meie oleme nendest ahvidest nendest väikestest ahvidest Need, kes tunnistab siis seda, et ahvid on inimese esivanemad vaid meil on olnud ühised esivanemad, siis see võib vaadata, et nad sellistest tegelastest nagu nüüdse kata on sellistest kunagi ahvid arenenud ja, ja see erinevus on tõesti päris suur, raske on sellest sellest ahvi ära tunda, aga tema ehituses ja ja hammastikus viitab sellele, et tegemist siiski ahviga, teine ruumi ja laseme teisi käsija vaatama. Sinus nüüd palju öeldud, me näeme siit ka laagotega, aga siin puuris ta elab ja ta magab parajastuse puuri kõige kaugemas nurgas. See on ka üks huvitav poolakesse lapsest Aafrikas ja demont troopiliste vihmametsade troopiliste metsade asukas Daneelaam, nii et praegu ongi tal uneaeg ja keset päeva. Aga need kalakohad on väga armsa väljanägemisega õhtuhämarikus hommikul vara, kui loomaaeda külastanud, ilmselt seda kalagot siis võimalik näha. Kes siia tulevad, siis sellele loomale soovitaksin kindlasti tähelepanu pöörata, sellepärast tasuks süsti ja õhtul hilja tulla, ta on väga armas ja suurte silmadega suurte kõrvadega ja noh, ka logode kohta nii palju, et üks väike kala, kes on nende hulgas nagu kõige väiksem, tema võiksid maapinnalt kuni kahe poole meetri kõrgusel, võib hüpata, ise on ta vaevalt 30 sentimeetrit pikk, nii et see on tõesti fantastilise hüppevõimega loom ja noh, näiteks kui inimene oleks samasuguse hüppevõimega, see inimene peaks ületama seal uhkelt 20 meetri kõrguseid kõrgushüppelatt. Nii et kõnnistan teiste loomadega võistlema, mitmendale kohale jääks hüppevõimet, kindlasti oleks ta esimene isegi kängurud, võib-olla kaotaksid võimelist temale, kes on tõesti praegu maailma parimad hüppe. Nii et ärge siis jätke kasutamata võimalust, kui te olete loomaaeda, et saada nägupidi tuttavaks selle hiidkala koga. Sellepärast tasub siia tulla ja ma arvan, et ma tulen isegi tagasi, sest ma ei ole teda ka veel aktiivselt tegutsemas näinud ja kindlasti tuleb mõnel hämaral ajal siia tulema, teda vaadata. Seal jääb mulje, nagu keegi karvase krae tüki visanud Puubiale hooletult, aga, aga see tegelikult ei ole mingi krae tükk, vaid see on kahjuks leem, oleks Poola pruun Leemor ja need on need baarikene siin. Nonii nüüd demonstreerisid, ta ei ole mitte sinna hooletult paigutatud väited, et tal oli ikka elu sees. Ühe hüppega oli ta puu otsast vopsti majja kadunud ja, ja väga osavalt kohe sealt august sisse ja seal oli tal elukaaslane omavahel midagi seal arutavad, vähemalt seletavad. Ja nad vist kontakteerunud praegust Nad hakkasid teineteise karvadest ikka neid otsima. Ja see on ahvide juures üks väga tähtis kontakti võtmise viis. Ja need on väga huvitavad loomad, sama huvitav kui katage, ainult et nad on veel tunduvalt haruldasemad seal Madagaskar, Relgi. Ja need toon Leemurit, kaan küllalt hiljaaegu siia loomaaeda ilmunud see rida, kus on kataja, jahid, kalagoya pruun Leemurid. See rida tasuks kohe sest omaettevaatamise pool tunnikest, siis te saate nende loomakest elust paraja ülevaate. Nüüd me oleme tulnud ringiga teisele poole ja oleme hoopis teisiti. Musti tegelaste juures, nüüd me oleme kiskjate juurde jõudnud, sest ühel pool selles majas on siis ahvid, aga teiselt poolt on kiskjad ja me jäime nüüd pidama praegu lakk huntide puuri juures, kes on päevases kuumuses leidnud varjulisse paika ja vedelevad seal seina ääres. Ja samal ajal üks nendest jälgida laisa unistava pilguga varblast, kes on tulnud liivavanne, ma tema puuri pilk näib justkui ütlevad, et näed, sa võitsin, muidugi sipeldad supelda, mina sind ei keeda, aga üldiselt sa näed nii ahvatlevalt söögi moodi välja, aga saad kahjuks nii väike ja niru, et ma ei, ma ei viitsi ennast sinu pärast püsti ajada ja umbes niisuguse pilguga ta seda varblast praegu vaatab ja ja varblane igaks juhuks nüüd lendas veidi kaugemale, sellepärast et mine sa tea, äkki siiski hakatakse viitsima ja. Nojah, siin nad võivad niimoodi lesida, sest et kõht on täis ja pole toidu pärast mingit muret, aga ega nad siis looduses niimoodi pikutega ikka ei saa, kui kõht tühi olnud. Kui kõht tühi on, siis küll, aga üldiselt see päevane aeg on nii-öelda siesta aeg, siis nad magaga seal pampaskus, nad elavad seal on kole kuum sellisel ajal ringi liikumiseks ja siis nad lähevad õhtul või hommikul varastel tundidel jahti pidama. Nüüd üks ajas ennast püsti nagu näidates meile, et ei, ma ole ühti nii laisk, et ei jaksa üldse kõndida. Ja kui ta nüüd end püsti äsja sirutas siis kui võrrelda teda hundiga, keda siin loomaaias ka näha on, siis ei ole nad üldse. Sarnaseid jah, oma karvavärvuse poolest sarnaneb rohkem rebasele ja paljud inimesed, kes siit mööda lähevad jooksu pealt siis jooksu pealt nad hõikavad, ahven, rebane ja lähevad minema, aga tegelikult on tegemist islakundiga, kui ta püsti tõuseks, on näha, et tal on erakordselt kõrged jalad sale keha, suhteliselt suur pea ja väga suured kõrvad suurtest kõrvadest nädal abi siis kui ta jahti peab, loodusest seal kõrge rohuses pumpas, kus ta elab, seal ei ole seda saaki hästi näha. Ja selleks, et seda saaki üles leida, kõrvu liigutama ja siis selle suuna välja Peilima, siis tasakesi juurde hiilima, saagi kinni püüdma, lühikesed jalad Bakerduks kindlasti seal rohu sisse, aga pikkade jalgadega saab seal rohu sees kenasti liikuma. Aga praegu nad on tõesti nii laisad, et nad vaevu-vaevu ainult liigutavad kõrvu ja pead, üks siis natukene liikus siin edasi-tagasi. Rohkem, ta otsib endiselt rahulikku paika, kus keegi teda ei segaks. Kui miski muu teda siin liikuma praegu paneb. Kõrvad on tõesti toredad ja need on tõesti toredad, need kogu aeg liigud ja siis, kui loom näib ise magad, siis kõrv on kogu aeg liikumises, võtab vastu signaale, sellega saab teada, kas mingi oht ähvardab ja teine, et kas äkki ikka söök kusagilt ei tule, sest kahju oleks ka söök, tuleb sulle juurde see lihtsalt maha magada. Nii palju peab ikkagi valvsust kogu aeg olemas ja need on huvitavad loo andnud selle poolest, et nad on erakordselt uudishimulikud neile saatuslikuks looduses saanud, sest nad isegi siis, kui neid kütitakse, nad jäävad ikka seal ratsameest päris lähedale vaatama. Tänapäeva relvad juba võimuldad, nii kaugelt neid lasta nad selle vaatama jäämise eest maksab tihtipeale eluga, nii et nad on praegu suhteliselt haruldaseks juba muutunud seal Lõuna-Ameerikas, kus nende kodu on ja praegu nad kantud maailma punasesse raamatusse, nii neid kaitstakse nüüd kogu maailmas püütakse kaitsta siis ka loomaaedades ka loomaaedades neid paljundada. Siin te võite ka näha, et puri juures märk panda, märk, tähistabki siis neid loomi, kes on kantud maailma punasesse raamatusse ja lakkhunt üks nendest just on ja loomaaiad üritavad neid maailmas väljasuremisohus olevaid loomi paljundama hakata, et neid ei tarvitseks loodusest püüda loomade tarvis, et need loomaaiad suudaksid ise oma vajadused rahuldada ja Tallinna looma, et vähemalt see lakkundi koha pealt on küll päris edukas olnud, need lakk, hundid on siin päris kenasti paljunenud ja see tegevus näib päris edukas olev. Siit on siis rännanud neid lakk, hundi lapsi teistesse loomaaedadesse. Ja siia neid kõiki ei jäeta, ei jõuta neid pidada, seal ei ole ka mõtet neid ühest kohast kõiki koos hoida. Nüüd jõudsime oma jalutuskäiguga elevandi ja ta sõprade maja juurde. Kuigi noh, elus vist ei saa päris nii-öelda, et nad elevandisõbrad on. Nojah, nad on pigemini küll elevandiga ühte majja sattunud elama olude sunnil inimese tahtel, nii et ega elevandisõprade klubiga nüüd küll tegemist ei olnud. Aga sõbralikult peavad seda maja jagama. Nojah, siin on koondatud need loomad, kellel on natuke paksem nahku, teistele loomes kutsutakse Paksunahaliste majaks ja enamik lapsi kindlasti elevanti näinud. Nendest elementidest on nii palju räägitud, aga siin paarteist looma veel, keda võib-olla pole nähtudki, ei armastasin väljas olla. Ja üks nendest kindlasti kääbusjõehobu. Nii, ja nüüd on ta seadnud end pikutama päikese kätte, nii nagu üks suur. Most, õigemini tumepruunvorst. Ja tähendab, no ega ta nii väga suur ei ole, ta on parasjagu suur ja päris jõe hobusega võrrelda, siis on ta tõesti kääbus, sest ta on sellise suure seamõõtmetes see kääbusjõehobu ja looduses väga peidulise eluviisiga loom, ta elab ainult väikeses piirkonnas Aafrika troopilises metsas. Seal on siis tema see päriskodu siin. Ei sarnane küll miski tema päriskoduga siis selles aedikus, kus ta on, on üks pisike puu kasvamas paar suurt kivirida pakke ja ilmselt ka bassein, mis võiks vähemalt olla bassein, aga wet siin praegu ei ole. Ei, praegu ei ole siin jah, et praegu on see täiesti tühi jobu on tõesti keset paljast välja palja maa peal, aga ta makopaga häirimata, kus need võib-olla, et tal poleks siis siin nii väga halb, sest kui ta paha olla, teised üritaksid minema, trügida tuppa sisse või liiguks närviliselt ringi, otsis kohtaga talle pakkusin tõesti stoilise rahuga praegu ja magab, see kääbusjõehobu tõesti on natukene sarnase suure jobuga kahvad oma näokuju hoopis erinev kitsama lõuaga, ka pole tal nii võimsaid hambaid, nii nagu sellel päris jõehobud on, kuigi hambad on temal aukartust äratav, sellepärast on siin pakkuda vahel ka silt, et ettevaatust, hammustab, tähendab hammaste vahel olev käsi. Suuri hüppeid sooritada ei suuda, sest see barjäär, mis eraldab teda vaatajatest, on üpris madal. Ta ei näe üldse selliseid hüppeloomana välja. Suure paksu kere all on suhteliselt väikesed ja nõrgad jalad ja tõestama kehakujult ja olemuselt meenutab siga rohkem kui seda jõehobu, aga kõigi muude ehitustunnuste poolest ja natukene eluviisilt on ta ikkagi jõehobusammalt ja tema eluviisid seal looduses teatakse väga vähe, et teda on väga raske uurida, siis ta kaob, lihtsalt korra ilmub ja kaob siis sinna vilksti metsa hämarusse ära katsu sellest teada saada, kuidas ta elab ja, ja mida ta teeb. Aga noh, natuke siis teatakse, et ta paljuneb suhteliselt aeglaselt ja teenus tähendab seal poegade ootamise aeg vältab umbes kaks kuud, veidi üle kahe kuu sünnivad tal pojad ja kuidas ta nende eest hoolitseb ja mis siis edasi saab, sellest ei osata nagu suurt midagi tarka öelda, et see on tegelikult huvitav loom vajab uurimist, aga praegu me teame temast hämmastavalt vähe. Isegi tema ülesleidmine kulges kummaliselt. Nimeta leiti alles päris selle sajandi alguspoolel, nii et ega varem ei olnud aimugi. Tsüklomite seal metsas elab alles siis, kui uurijad sinna metsa hämarusse sattusite, sealt, kus kohtusid sellise elukaga, siis sai selgeks, et see on midagi hoopis muud kui need tavalised jõehobud, et ta ei ole mingi õepoeg, nii nagu esialgu ekslikult veest. Ta ei kasvagi suuremaks selliseks suureks nagu see päris jobu jääbki tillukeseks. Ja siis saigi ta nimetuse kääbusjõehobune. Tema naabriteks on siin ninasarvik ja elevandid ja, ja nendest loomadest. Me oleme oma saadet juba päris palju rääkinud. Nendest me täna võib-olla ei räägi, aga vahepeal tõusis jobu üles ja hakkas mõtlikkuja väärika sammuga minema astuma. Ilmselt tuli liiga palju inimesi paisanud rahulikult magada, otsib endale veidikese rahulikuma paiga ja tan lepad. Üpris üpris ära määrinud on liivane nagu kole ja, ja kas jäätis ta puhason, sealt pärlendad ta nahk, nii nagu läks pisikese kalliskivike seljas ja nüüd on tongis veid niiske nahaga ja vaatasin panid tähele, milline saba tal on seal küllalt suure jämeda rootsuga. Ja nüüd ma ei tea, ma ei ole kusagilt lugenud, aga mul on kuri kahtlus, temal peakski olema samasugune. Territooriumi märgistus oli siis nagu nendel suurtel hobudelgi on, kes siis märgistavad oma territooriumi väljaheidetega, panevad saba tööle nagu propeller ja see pillutab nende väljaheite laiali, selle oma territooriumi ära märgistavadki. Tuli vaatama, mis me seal teeme, rahvast on tema ümber päris palju kogunenud, ta tegi korraks suu lahti, niimoodi nagu ähvardades oli näha, et tema suus on ka küllalt aukartust äratavad hambad ja nad paiknevad samamoodi, nii nagu seal suured jõhugulgi, kaks alumist natuke ettepoole viltu ja siis üleval alalõuast, suured teravad kihvad nendega nad võivad vastastikku teha küllalt oluliselt viga ja samal ajal ka need hambaid paljastades nad ähvardavad. Nii ta ilmselt praegu demonstreerib oma hambaid ja näitab, et ega ta nüüd kõige parem tuju ei ole. Oi nüüd ta suu pärani just sellisel klassikalisel viisil nagu väga paljudes raamatutes näha. Ja vahepeal leidis kinnitust ka see minu teoreetiline arvamus, et ta tõesti niimoodi territooriumi märgistama sabaga. Ta läks nurga taha ja panin saba tööle, tõesti nagu propelleri. Suured Ladinaga lendasid sihtmärgid seinte peale laiali. Täna on siin küll lastel hea päev, et nad näevad nii lähedalt seda haruldast looma, kes demonstreerib tõesti kõik ära ja edastus siia meie juurde ja ei tea, mida ta mõtleb, mida ta soovib. Nojah, ma kardan, ta tahaks nüüd ära sisse minna, on juba mitu korda käinud ukse juures. Ja ilmselt on siin päikesekestal kuuns, nahk on suhteliselt õrn, jätabki paksu mulje, aga ega ta nii seda päikest ei taha, otsib varjulist paika ja ka rahulikku paika vahepeal siis, kui inimesi siin ei olnud tundmis, tähendab päris hästi, aga kui inimesed tulid, siis ta tuli neid ähvardama, tegi suud lahti ja kadus inimeste silmad. Jõehobunaabruses on ka üks tegelane, kelle Georg lubas rääkida ja me tahtsime näha ka, aga ei näitada meile ennast. Jah, sest see on jällegi ööloom nimi on tal vöö loob nii, et väga hästi sobib kokku see nimi ja, ja tema eluviis. See vööloom on tegelikult väga haruldane, mitte looduses, aga loomaaedades neil on suhteliselt vähe loomaaedades ja neid ei näe nad öösel tegutsevad päeval magad kusagil oma pesakastis, sealt nad välja hea meelega ei tule, aga tegemist on väga kummalise loomaga. Kummalise ka selles mõttes, et ta on üks väheseid loomi, kelle nimetate hulgast, siis on ka selline nagu luine pantserve, luine rüü seljas näeb välja nagu kilpkonn. Tegelikult kilbi alt tuleb välja reidid, põrsa pead meenutav näkkusele on eesli kõrvad küljes, sihuke huvitav põrsa Kärs sees, lühikesed kõverad jalad all ja seda kõike toredustes ehivad harvad üksikud karvad ja neid karvu on tal niimoodi hõredalt seal kilbi peal ja see kilp on seal kaitseks vaenlasest on võimeline niimoodi kokku rullimata, peidab enda täitsa nii, nagu kilp ongi sinna kilbi all ära. Ja see vööloom on pärit Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Ameerikas on teile veel oma kodu ja temast palju kirjutatud filmi tehtud kummaline loom. Loom, kes kaevab maad, kes sünnitab näiteks kõik ühest soost pojad, kui tal sünnilt on, siis kas siis neli tükki, kas need on kõik pojad või kõik tütred? Täiesti ainulaadne juhus loomariigis, kus loomad sünnivad ainult ühes toas, pojad, kui neid on rohkem kui üks. Ma ei oskagi teda nii hästi kirjeldatud, ainult kirjeldatud palju paremini teiste inimeste poolt ja võib olla loeks siia vahele ühe katkendi säraltaralli raamatust joobnud metsi lohisev maa, kus tema kirjeldab oma kogemusi veeloomade pidamisel loomade püüdmisega seotud elamusi. Ja nüüd kuuletegi näitleja Aarne Üksküla esituses üht katkendit sellest raamatust. Varsti pärast eksperti ja tema vendade päralejõudmist saime oma paari, kes peagi said tuntuks kui kohutavad kaksikud. See oli paar suuri ja väga korpolentsid karvaseid armadylle. Nad mõlemad olid peaaegu ühesugused nii oma suuruselt kui ka ümbermõõdult ning nagu me varsti kogesime ka Macumetelt. Kaksikud paigutati puuri, millel oli eraldi magamisruum. Esialgselt tuli Puur kavandatud ühe suure arma tilli paigutamiseks kuid kaksikute saabumise ajal valitsenud majutamis kitsikuse tõttu olime sunnitud mõlemad paigutama ühte puuri. Kui see toimus, mahtusid nad sinna vägagi mugavasti, sest nad polnud veel päris täiskasvanud. Kaheks mõnuks nende elus olid söök ja uni, millest ei ühest ega teisest polnud neil ilmselt kunagi küllalt. Oma magamisruumis lamasid nad selili peast sabani siruli, roosakad ja kortsulised, suured kõhud üles-alla õõtsumas, kui nad norinal hingasid, endal käpad tõmblemas ja võbisemas. Kui nad korra juba magasid, siis paistelised ükski asi maailmas ei suuda meid äratada. Te võisite kasti pihta põrutada, läbi trellide tulistada, magamisruumi ukse avada ning hinge kinni hoides, sest kaksikutel tugev hais juures suskida nende liha vaid kõhtusid, näpistada, käppasid või nähvata sabasid, kuid kannad suikusid, nagu oleksid mõlemad sügavas hüpnootilises transis. Siis saanud mulje, et midagi peale maailma hukku ei suuda need teadvusele vapustada täitsite plekist kandiku vastikkuse kuuga, mida nad armastasid ning pistsite selle puuri välisossa kui ettevaatlikult seda operatsiooni sooritanud, kuivõrd hoolega tega jälginud, et nõrgemgi heli ei rikuks vaikust. Kuid vaevalt olite saanud roa ja oma käe uksest sisse pista, kui magamisruumist kostis lärmi, nagu lõhuks merre madu oma sabaga. Need olid kaksikud, kes ülepeakaela rabelesid, et saada jalule ning olla lahinguolukorras. See oli hoiatus kandiku lahti laskmiseks. Kae ära tõmbamiseks. Nii kiiresti kui võis, sest sekundi murdosa jooksul tormasid arman tillid oma magamisruumi uksest välja nagu kahurikuulid. Veeresid metsikult üle puuri põranda, õlg õla kõrval nagu kaks räägi mängijat, kes palli pärast võitlevad ponnistusest Mõnisades näpparantsatasid vastu plekk kanumat ja teie kätt, kui see veel seal oli ning paiskusid koos hoobi saanud toidunõuga puuri kaugemasse nurka kõik ühes hunnikus koos hakitud banaanide, piima, toorest munade ja tükeldatud lihalainele sattudes vastu seina ning vajus siis tagasi põrgates, nagu kleepuv sall üle kaksikute hallide selgade. Seal nad siis seisid rahulolevalt piiksudes vehkides ning lakkudes toitu, kui ta nende soomust mööda alla nõrgus. Vahel läksid nad nurgas kisklema mõne parema puuvilja või lihatüki pärast, mis oli just loobunud ebavõrdsest võitlusest raskustungiga Jäki laest alla laskunud. Vaadates neid põlvini, seismas sellest toidulasus võisite, mõelda, et kahel loomal on võimatu jagu saada säärasest hulgast vitamiinidest ja proteinist. Kuid poole tunni pärast oli puur laitmatult puhas, puhtaks lakutud, kuni väiksemate piiskadeni laes, milleni ulatumiseks kaksikud pidid tõusma tagumistele jalgadele. Nad ise olid oma lehkavas buduaaris selili peast, sabani, siruli, sügavasti ja käravikalt magades. Karvane armardill on argentiina pampa raisakull lühikeste jalgade tõttu madalad asetseva kehaga. Enamiku ründeviiside vastu soomustatud sörgib ta kuuvalges läbi rohu nagu väike tank ja peaaegu kõik kulub talle marjaks ära. Ta sööb puuvilju ja taimi. Aga kui ta neid ei leia, on ta üsna õnnelik, kui saab kätte munade või poegadega linnupesa kergeks suupisteks mõne noore hiire või koguni mao, kui see ette juhtub. Kuid mis armad illi ligi tõmbab, nagu magnet tõmbab ligi terasepuru. On kena mahlane roiskunud kurjus. Argentiinas, kus vahemaad ja karjad on nii suured, juhtub sageli, et haige või vana lehm kooleb ning ta kere jääb rohumaale märkamatult vedelema päikese kätte küpsema. Kuni ta lehk hõljub kaugele laiali ja kärbeste sumin kostab eemale, nagu oleks tegemist mesilaste parvega. Kui see lõhn ulatub toitu otsiv armandilli ninna on segutseks pidusöögile. Nojah, nüüd võib-olla natuke hämmelduses, et meie rääkisime algus loomast, nüüd räägitakse Armodellidestid, mis ühist nendel kahel elukal siis omavahel on? Noh, kui te lööte lahti selle loomade eluköite ja vaatate natuke seal pilte, siis te ilmselt paate, tähendab neid loomi ei ole mitte üks või kaks liiki, vaid neil on terve rida ja kõikvõimalikud erinevad nimetused, niiet tänu sellele erinevale nimetusele siis kõlbab lugeda ka katkendit, nende Armodrillide kohtu ja väga toredad loomad on need minu meelest vähemalt jutu põhjal otsustades ma elusalt ei ole ühtegi nendest loomadest näinud, aga otsustatakse jutu põhjal, siis ma tahaks ise küll nendega väga kokku saada. See v loom, kes meie loomas on, see on nende sugulane, niiet sugulaste käitumise järgi saate siis ka tema käitumise kohta üht kui teist arvata ja omad järeldused teha, mis loomakesi meie loomaaias elab? Ja kes ei ole veel seda raamatut läbi lugenud, siis teadki, et see on ilmunud sarjas maailm ja mõnda aastal 1963. Kuidas ja loomaaeda tulete, siis vaadake natukene ka, mis toimub siin selle paksunahaliste maja kõrval? Ja sest siia on nüüd ehitusjärg jõudnud ja ehitustööd on päris kaugel juba siin. Siia siis tulevad need veelindude basseinid, basseinid, mille jaoks väga paljud teie hulgast on kõvasti tööd teinud kive siia loomaaeda kokku kandnud ja need basseinid on siis nüüd peaaegu valmis. Ja kes loomas käib, see võib siis seal basseini seinas käia vaatamas, ilmselt on ka tema kivid seal kenasti näha. Missuguseid just see ei olegi tähtis, oli, see ei ole muidugi nii tähtis, aga põhimõtteliselt need kivid on nüüd siin olemas ja te näete, et ei ole asjatult teinud, vaid tõesti need kivid kasutati ära õiges kohas ja neid oli tõesti vaja. Loodame, et kui tekib veel ilus niisugune hetked, loomaaed vajab abi või veel keegi, siis olete sama toredasti nõus aitama sama usinasti nõus aitama, nii nagu eelmistel aastatel. No ma usun küll, sellepärast et ilmselt nüüd te olete ise ka näinud, et teie tegemistest on loomaaiale olnud päris palju kasu ja nendele loomadele just, kes siin loomes elavad, on sellest teie töödest ja tegemistest kasu on ja teil endal on ka rõõmsaks ja loomaaeda tulla, kui te teate, et te olete oma õla käe siia alla pannud, aidates loomaaial, siis. Ja, ja me oleme ikka palunud, et meile kirjutate, kuigi teame väga hästi, et suvel ei ole sugugi suurt isu võtta kätte pliiatsit ja hakata midagi kirjutama, aga väga armas oleks, kui pärast mõnd loomaaias käiku paneksite oma mõtted paberile saadaksite septembriks meile niisugused lood, et minu päev loomaaias. Ja see oleks kindlasti tore ja ma usun, et ega need kõik päevad nii ilusat suvepäeva tule kindlasti on ka vihmased ja tuulised päevi. Ja nendel päevadel ega suurt midagi seal toas teha pole, siis on päris mõnus natuke meenutada neid ilusaid päevi ja nendest meile kirjutada. Võite panna kirja kõik, mida te siis rõõmsalt või, või ka kurba siin loomaaias nägite. Mida te arvate, mis siin võiks olla veel teistmoodi? Katsume teie jutud kõik oma rahvale edasi anda, nendega koos arutada. Ja võib-olla koos sünnivad mõned päris toredad mõtted, millest on kasu. Nii teile kui teise loomaaeda tuletati, on toredam vaadata, ega loomadel ja loomaaia töötajatele oma asju paremini korraldada ja loomadele, et oleks parem siin elada jälle kuulmiseni nädala pärast. Kus me siis oleme, seda veel praegu ei tea, aga eks see siis paistab. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.