Ja meil ongi jõudnud stuudiosse tänane külaline, keda just kuulsite laulmas, kõlas Ester Mägi, imekaunis, kuis võiksin magada ja laulis Ille Saar, kellele saan öelda tere tulemast tere yle, kui sa nüüd mõtled. See salvestus, mida me kuulsime, on tehtud 2011. aasta muusikapäeval, et et kui palju see vahepeal oled üldse jõudnud Eestis kontserte anda? No tere kõigile minu poolt ikka kodupubliku ees meeldib mulle väga esineda vastuvõtu väga soe alati ja sellepärast ma olen ikka igal aastal vähemalt korra püüdnud ühe kena kontserdi korraldada. Et ja seda hoolimata sellest, et viimastel aastatel oled sa juba peaaegu et ära kolinud Itaaliasse. Jah, seal on olnud, olen seotud õpingutega Milano konservatooriumis ja, ja selle tõttu olen olnud viimased kolm aastat. Tõesti elanud ja õppinud väga palju Itaalias seda kaunist ooperimuusikat. Õpingud Itaalias, no missuguse laulja unistus ei oleks, et, et kuidas sinul see teoks sai? Kõigepealt ma olin siis Eesti muusikaakadeemias viimase kursuse õpilane bakalaureuses ja sain valituks siis magistrisse läbi Erasmuse programmi esimeseks aastaks ja kuna see oli võimalik, kuna ma ikkagi jätkasin nii-öelda õpilaste nimekirjas Eestis ja seetõttu nüüd siis olen jõudnud viimasele aastale magistris ka Eestis ja, ja jaga Itaalias, et ma loodan, et see järgmine aasta, mis tuleb kindlasti raske on viimane minu õpingute aasta. No kui kaua sa juba laulmist õppinud oled? Kokku olen õppinud? 10 aastat jah, et otsa kooli läksin kohe peale keskkooli üheksateistaastaselt ja siis riburadapidi. Olen ikka lõpusirgele jõudnud oma. Nii et tegelikult üsnagi klassikaliselt öeldaksegi, et vähemalt 10 aastat läheb aega, et laulutehnika omandada ja sa siis oledki selle 10 aastaga jõudnud sinna magistri üsnagi. Ja, ja kindlasti ma ei ole jõudnud ütleme oma küpsuse. Tippu sellepärast, et 10 aastat on vaja õppida ja peale seda siis ütleme nii, et veel 10 aastat, et jõuda küpse laulja staatusesse, et see on väga-väga pikk aeg. Laulja. Aga räägi, kuidas leidsid sa Itaalias oma õpetaja, sest teatavasti lauluõpetajaid on maailmas väga palju ja üsnagi keeruline nende hulgast leida just selline pedagoogilisest sulle sobibki, sest sind edasi aitab, sest väga sageli kuuleme ka seda, kus satuvad kokku omavahel mitte nii hästi sobivad inimesed ja siis see tulemus ei pruugi kummagi jaoks eriti hea olla. Just no alguses kui ma läksin Milanosse, siis valiti minu esitatud audioklippide järgi siis mind klassiõpetaja juurde ja sinna ma sattusin, ma võisin muidugi panna oma oma eelistuse nii-öelda, aga lõpliku sõna ütleb õpetaja, kellel, kellel on koht oma klassis. Nii et mul läks väga hästi, õpetaja on väga kõva, väga hea õpetaja. Nii et saime tehtud, esimesel aastal ütleme lõviosa tööst. Kas sa julged ka tema nime avaldada või kardad konkurendid satavatkasele õpetaja juurde? Miks mitte, jah, tema nimi on Kristiina rubiin ja tema on siis samast hääleliigis nagu sina. Jah, ütleme niimoodi, selline. Sopran spindo, sopran. Räägi, kui palju need õpingud seal Kristjani rubiini juures mõjutanud sinu enda vaadet laulukunstile, kas sa ei võiks ka öelda seda, et, et see Itaalias õppimine seal nüüd mu elu täielikult muutnud? Ma laulan nüüd näiteks teisiti. No eks ikka natukene tuli teha korrektuure, eriti. Itaalias õppides töötatakse väga palju välismaalastega vokaalide peal, nii et minule oli see esimene aasta küllaltki raske, isegi. Kui mind kiideti, et ma, et ma räägin väga hästi itaalia keelt ja, ja tõesti mitmeid kordi toodi esile, seal oli ka diktsiooni tonn, kus käisid ka itaallased ise, sellepärast et standardi ütleme seda Italia standardkeelt tuleb ikkagi lauljatel näitlejatel ka õppida, et kuidas ikkagi need sõnad ilusti ritta panna, et oleks kõlav ja oleks see hääldus puhas kõlav kõrge vokaal, ütleme. Nojah, sest tegelikult ju ka lauljaid tuleb väga erinevatest Itaalia piirkondades, kus on ju teatavasti Cadil dialektid. Väga palju, nii et nemad nägid ka kurja vaeva koos välismaa üliõpilastega ja siis me lugesime seal kõik võiduanded näiteks ja, ja katkendeid ka lihtsalt sõna sõna katkendeid sõnalavastustest. Nii et tegelikult oli see palju enamat kui lihtsalt laulmise õppimine, vaid sa oled palju sügavama vaate itaalia kultuuri laiemalt. Olen küll jah, et ja on alatiseks jäänud minu pagasisse ka Itaalia ooperiajaloo tunnid, näiteks. Tõesti oli näiteks üks kursus kohe vaheemist Vello ost või siis Itaalia romantilisest ooperist ärates Rossinist ja kuidas ikkagi see ajaloo jooksul on muutunud nii stiilid kui kui heliloojad, kui lauljad ja, ja teatrid, kuidas nad on? Et siis agentuuride impreza aariate ja nüüd nüüdseks tõesti jällegi taaskord agentuuride kätte, kes ongi justkui imprasaariud tolleaegsed? 18 sajandil näiteks olid. Aga teatavasti tänapäeval Milano konservatooriumis kindlasti ei õpi mitte ainult itaallased, vaid sinna ju tungivad laulu kunstihuvilised üle kogu maailma ja ma kujutan ette, et seal nagu ka Roomas on kindlasti ka väga palju Aasia päritolu üliõpilasi. Ja väga palju, isegi kui ma nüüd vaatasin ka Eestis on vähemalt iga aasta tundub, nagu tuleb neid rohkem ja justkui tõmbab magnetina see laulmise pimine, teised erialad, võib-olla isegi natukene vähem, aga tõesti ka Milanos, noh, ma ütleks julgelt üks kolmandik laulu üliõpilasteks on kindlasti Aasia päritolu. Et seal on kohe eraldi programm, näiteks nende vastuvõtuks Durandooti programm. Ja, ja, ja nad on väga töökad, väga tragid ja tõesti Toredad kolleegid, kuigi mõnikord jääb see ütleme itaalia keele suhtlemisoskuse taha, et ei mõisteta 11 ja see mõnikord on raske see suhtlemine, aga nad on laulu õppimises küll esikohal, väga-väga tragid. Aga kas see siis kuidagi mõjutas sind ka, kui sa seal kõrvuti selliste väga töökate korealaste pidid võitlema enda eest? Ikka ja alati tuleb ja jääda mäletada oma juuri, oma eesti juuri ja, ja see ja seda töökust, mis ta on eestlastele antud. See tasus ära. Ka mind tõsteti väga sageli esile kui töökas üliõpilane ja ja suhtuti väga hästi sellesse minu Eestist kaasa saadud oskusele keskenduda ja, ja ikka oma asja edasi teha. Aga sul oli mõnevõrra ka selle poolest hõlpsam, et sul olid juba enne ju teadmised itaalia keelest. Ja olid ikka väga palju loeb see, et mida aeg edasi ja mida suuremad ütleme, on, on panused kuskile väga heasse teatrisse saada või head lepingud agentuuride juures või lihtsalt ka publiku südamesse jõudmisel, siis see esimene asi on, et mida sa väljendad ja kuidas loomulikult. Aga see, kuidas sa seda väljendad on, on õpitav, aga aga mida sa väljendad, on ka peaaegu sama tähtis, kui kuidas sa seda teed, et vot, et sellised Ma ütleks, et printsipiaalselt asjad on väga tähtsad. Pääsemaks headesse teatritesse seda vaadatakse väga palju. Konkurents on teatavasti väga kõva ja seal on tõesti, seal on väga palju selliseid omadusi, mis peab olema selleks, et kuhugi pääseda. Aga siin suvel võis sotsiaalmeedia vahendusel näha, et, et ka sul on õnnestunud pääseda teatrisse ja teha mõned rollid. Jah mul tõesti õnnestus see märtsikuus sel aastal, kui ma pidin tegelikult seda osaliselt õppima Eleonora saatuse jõust. Verdi ooper. Kuna prantslanna, prantsuse sopran jäi haigeks, siis mul paluti teha ise terve osa ja ma debateerisin selle rolli. Ja ma olin väga noh kuna see ooper on väga raskepärane, ütleme, raskepäraselt kirjutatud, siis mul oli natukene kõhklusi aga võeti väga hästi vastu ja ma ma tunnen, et see sobib väga hästi hoopiski minu häälele. Ja, ja siis olen teinud ka nüüd kaks viimast aastat. 2017 debüteeris Insantutsa rollis suvelavastuses darma ligidal ja, ja siis kutsuti tagasi ka sellel aastal juulikuus olin sant, Utsa maskänni talu, pole vaja aus, et siis sellised viimased viimased saavutused. Mõni no see on ka tõepoolest väga kaunis hoop, tere, selline verism ja saanud USA roll on ka ju täiesti imeline, et seda ka väga sageli laulavad, selliseid kõrgelt metsosoprani taga, aga ka meil Eestis ma mäletan, kuidas seda laulis ka Nadia Kurem ja meie mõlema öine õpetaja. Ja keldrites ka ju tegelikult on võib-olla nagu sarnase hääletüübiga, et. Ja seda võib tegelikult nüüd ajalugu. Mõnikord ma olen lugenud huvi pärast neid esimesi rolle, ütleme, et kellele on kirjutatud need rollid kunagi, et see mõnikord aitab väga hästi mõista selle Rolli vokaalset lahendust. Ja esimest korda laulis sant Tutsat üks sopran hoopis Jemma Bellintsiooni. Ja seetõttu ma olen ka arvamusel, et seda võib väga hästi laulda ka sopran, kellel on selleks vastav lastav mahlakus häälest. Et kuigi seda enamjaolt laulavad kõrged metsad. Et see on tõesti tõsi. Jah, nii et nüüd siis ka osalist siis tänu nendele kursustele sa said süvendatult tõesti tegeleda Itaalia. Ja kui me nüüd mõtleme, et, et nii saatuse, jõud Verdi ja siis ka ikkagi mas kanni talupoja au, et need on ju tõesti ka sellised tõelised juveelid selles itaalia ooperirepertuaaris ja etnoweliku publiku ees just tõstet publikest täpselt teab, kuidas tuleb verd laulda ja mulle tuleb kohe meelde peast ravi ajada. Just just et ma mäletan seda kaliinevižneskaja mälestusteraamat, et kus, kus ta kirjeldas üht etendust laskalas, kus vene lauljad esitasid siis Verdit ja inimesed tõusid testi ja rääkisid, et meil luba teil oma Verdid mõnitada. Ja ma kujutan ette, et seda itaallased tõepoolest ei luba. Tõesti väga kuidas ma ütlen religioosse oma ooperi jah, traditsioonide esitustraditsioonide kaitsmisel, kuigi noh, sageli on need ka liialdatud ikkagi. Eks seda piiri on keeruline tõmmata, sest teistpidi operongi ääretult traditsiooniline kunst ja, ja kui neid traditsioon ei oleks hoitud, siis võib-olla seda ooperite seda laulu, kunsti sellisel kujul ei olekski enam elus. Ja see on ka tõsi, et noh, täpselt nii ongi, et laske häälasse, ikkagi tulevad ka sellised juba kuhugi jõudnud artistid, et et enne on väga raske ennast seal maksma panna ja teiseks noh. Natukene oodata ja olla kindel oma oskustes ja oma oma soovides kuidas rolli näiteks ka lahendada, nii, nii näitleja poole pealt kui ka vokaalse poole peal, seal on ooperis ikkagi mitte üks asi, millele mõelda vaid 10 asja või 20, et et see on väga raske eriala, ma ütleks, et, et seal on vaja selleks, et olla küps, peavad olema paigas väga-väga paljud asjad ja mitte ainult üks vokaalne pool näiteks või, või ainult väga hea näitlejameisterlikkus. Et see, et need kõik ühendada see võtab aega ja, ja Itaalia publik on väga verine selle selle vastuvõtu osas ikkagi. Et kui meeldib, siis, siis on õnneks läinud see asi hästi. Ja kui ei meeldi, siis on väga tihti publikul jõud ikkagi artisti hävitada. Selles selle koha peal. Aga olete tõesti näinud ka midagi sellist ise kõrvalt, et mulle tundub, et tänapäeval võib-olla skaalas enam nii naljalt keegi muu ei karju. Ikka karjutakse sellest ka, rääkis just viimati, kui intervjuu intervjueeriti, anna Traibkad ja tema abikaasat, kes. Eelmisel nädalal avas ja lava ette tuua ja, ja, ja ikkagi ka kõige suuremad artistid, seal on ka makstud neid muutajaid nii-öelda ja teised on lihtsalt, kellele meeldib, kellele ei meeldi, et nad elavad lihtsalt selles ooper on nende elustiil, et. See on see ooperi viimane kants, ütleme niimoodi, et üheteistpidi, ma kujutan ette, et millist vaimustust äratab seltskonnas, kui sa teatad, et sa õpid ooperilaulu ja väga sageli astud ka tänaval, kui inimesed on meeldivalt üllatunud ja neile tundub see selline väga huvitav ja glamuurne eriala, kuigi tegelikkus on natukene igapäevase. Et me ju teeme tööd, nagu ka teised teiste erialade esindajad ja palju tööd tuleb teha selleks, et kuskile jõuda. Ja ometi ma kujutan ette, et Itaalias seda ikkagi ei juhtu, et alustades siis vestlust juhututtavaga ja mainides näiteks mõnda täiesti hästi tuntud ooperit nagu Karmen, seda peetakse hoopis balletiga muusikaliks. Jah kõige parem tavaliselt öeldakse, et me, et kui räägitakse ooperist, siis kellelegi meeldib ka ooperifantoom mis ei ole, ooper, on muusikal. Nii et noh, võib-olla itaalias natukene vähem, sellepärast et nad ikkagi elavad selles ooperikultuuris natukene, nad teavad sellest, et pealkirjad ja ja, ja ütleme mingid kõrvas, mis meloodiad, mida nad on kuulnud, et võib-olla jah, Eestis ei tunta ooperit nii palju. Kuigi ma arvan, et et noh, Carmenit vast ikka teatakse, et meil, meil on see hea asi, et õpitakse muusikat, koolis, muusikaainet. Aga Itaalias, mis on ooperi, ma seda ei tehta. Nii et sellised kurioossed faktid, mille üle loomulikult rahvas ikkagi noh ikkagi ei ole rahul sellega, et nemad tahaks ka, et muusika oleks koolis õppeaines. Et see tähendab ikkagi seda, et kui perel ei ole võimalik lapsele eratunde võimaldada, siis isegi andekas laps jääb tegelikult kõrvale täpselt, neid on ju väga vähe, kes võib-olla 22 aastaselt alustavad nootide õppimist etnolaulja erialal, võib-olla on see üldse kuidagi võimalik, aga tegelikult ütleme mingi instrumentaariumi puhul pilli harjutada, siis seda ei saa hakata üle 200 tegema. Ja, ja seal on ka laulu õppimine väga-väga paljuski ka eraviisiline mis Eestis on jällegi väga tore, et saab õppida koolides läks ja lastele antakse võimalus muusikat õppida ja kallites eratundides, vaid ikkagi selleks olemasolevates koolides ja ka muusikaakadeemias. Meil siin igatpidi on kuidagi see muusikaline sotsiaalne kindlustatus Eestis. Parem. Jah, ikkagi sellest hoolimata mulle tundub, et selline tõeline ooperihuvi, et see on ka ikkagi selliste üksikute inimeste privileeg, et see on isegi mõnevõrra huvitav, et mulle tundub, et juba kooliajal sinu jaoks oli väga suureks iidoliks näiteks marja kallas, et et kust, kust sinul tuli see armastus ooperikunsti vastu? Ma olen tegelikult pianisti laps, minu vanaisa oli bariton. Endel Ani, kes laulis nii raadio kooris kui ka Vanemuise teatris. Minu vanaema oli koori dirigent, dirigeerimise õpetaja. Nii et seda võib jätkata, et minu ema laulis mulle juba siis, kui tema kõhus olin ja see muusika on kuidagi see laulmine. No minu jaoks hästi loomulik olnud juba väiksest saati. Aga kui nüüd kes selle, kes mind nii-öelda sellele teele viis, oli tegelikult Annika Tõnuri, kellega minu ema käis väga sageli operetikontserte andmas. Ja, ja seal ma siis ma istusin kogu aeg nendel kontserditel kaasas, käisin igal pool, kus nemad esinemas käisid, mina tahtsin ka minna. Ja, ja olin kuidagi nii kindel, et ma tahan kogu aeg laulda ja loomulikult muusikust ema oli seal väga kahtleval seisukohal. Aga jah, ma arvan, et sealt sai see muusika, laulmise, armastus alguse ja, ja sealt edasi. Ma arvan, et see kuidagi läks mingit loomulikku teed pidi. Jah, marja kallas on suur lauljaga seal tegelikult Renata deba aldi itaallastest üks suuremaid Supra, neid kõigi aegade kõige ilusama häälega inglihäälega teda kutsus tuska nimi. Nii et neid lauljad on palju tegelikult, kes inspireerivad ja. Huvitav kuulata suuri isiksusi ja suuri artiste on olnud küll ja ma arvan, et neid on ka tänapäeval kes oskavad jõuda inimeste hinge tänu oma laulukunstile ja just kuskilt ülevalt saadud mingisugusele kingitusele sealt ülevalt poolt. Aga kuidas sul endal pigem on, et kas sul on ka mõni selline laulja, kes on selle selline eeskuju, et sa mõtled, et tal oleks sarnaseid rolle nagu sina ja sa nüüd kuulad, kuidas üht või teist asja teeb? Kas need, kui sul mõni eeskuju on, kas need on pigem tänapäevased lauljad või just keegi sellest nii-öelda kuldsest ooperiajaloost? Ja mind on minu eeskujuks on olnud sageli marja kallas, aga näiteks ka roosa raisa kes oli esimene. Tulen tooti laulja, kui ta oli ikkagi sajandi alguses 1920 30. Väga huvitava häälega, väga ilus natuke tumedama tooniga sopran ja ma arvan, et, et. Jah, nemad on köige kõige suuremad ja Renato tibaldi kindlasti itaalia repertuaari koha pealt, et aga näiteks ka saksa liidi koha pealt on väga suured eeskujud, näiteks Christian Ludwig või siis Elliameling väga-väga hinnatud, väga huvitav on neid alati kuulata väga suure, kuidas ma ütlen? Väga suure mõjuga lauljad, kui nad laulavad. Et, et seda hinge puudutada, sinna jõuda. See on kõige olulisem, ma arvan, laulja puhul. Aga räägime ka veidi sinu eelolevast soolokontserdist amoremorte no ma kujutan ette, et ei ole väga raske leida aariaid, kus oleks nii seda armastust kui Surva ja võib-olla midagi veel või kas kas see kontsert on mõnevõrra siis selline läbilõige sinu praegu õpitavatest rollidest või mille järgi? Ise selle kava koostasid, jah, ma olen ikkagi valinud sellised aariad, mis ei ole kõige originaalsem maa suunitlusega, et nad on ikkagi Itaalia ooper, põhineb armastusel kiirel ja sageli kahjuks ka surmal, kuid mis on väga suured ütleme, mootorid, mis panevad ooperi, mis annavad ooperile tõuke, mis ikkagi rahvast paeluvad ja ka sama hästi ka lauljaid, et tuleb olla ettevaatlik, et mitte liiga palju kaasa minna selle selle ooperiga, sest väga lihtne on, on kaotada peats suures kires näiteks Itaalia ooperis kas Tosca või või seal Leonora või, või, või Amelia. Et kui lasta sellel muusikal ennast liiga palju puudutada, justkui sellega liiga palju kaasa minna, siis võib näiteks kaotada kuidagi pea sele. Õige tehnika. Rakendamisel, et sageli võib selle taha jääda. Aga ma ütlen, et tegelikult seal see tasakaal tuleb ise leida alati. Hoida kõike tasakaalus, ma arvan enda sees oma südames, oma peas. Jah, täpselt Me hakkamegi kuulama, kuidas see sinul õnnestub sellest samas juba nimetatud kuulsas Eleonora aariasserdi ooperist saatuse jõud, kui ma ei eksi, siis Vergi heliga, sinu magistritöö teemaks ja selliseid tingis see väga suur armastus Verdi vastu või pigem ikkagi nagu kummardus sellele õppeasutusele, kus sa oled oma teadmised omandanud. Ja ma arvan, et ikkagi väga suur osa ka minu isiklikus armastuses selle helilooja vastet tõepoolest, tema muusika on, on joovastav ja tema muusika on väga suure Väga suure jõuga saatuse jõud ja ja, ja kuidagi tema muusika puudutab väga, väga paljusid inimesi siiamaani. Nii et ma arvan, et see oli selle magistritöö. See sai saatuslikuks, selle valik oli sellepärast, et ma olen väga palju Verdi aariaid laulnud ka viimasel ajal just viimasel kahel aastal ikkagi väga palju tööd tehtud nende aariatega. Et see on loomulik minu arvates, et tunda seda läbi ja lõhki ja neid oopereid, et, et see on palju lihtsam ja artistile otsida igalt poolt. Nii kirjandusest kui kui ka eelnevatest esitustest inspiratsiooni oma rolli loomisel, ütleme sellest sellest ooperist soprani rollid on suured ja, ja monumentaalseid ma ütleksin. Kuid mõtlemine on ikkagi velt käändu, kõik see veel liinid, unid, jätti, Rossini, Verdi võtab selle kokku, ütleme niimoodi. Tehniline mõtlemine on ikkagi sinnapoole käändu. Aga suur tänu, Ille Saar tulemast ilusat soolokontserti septembri alguses Tallinna Ülikoolis ja siit tulebki üks tõeliselt monumentaalne roll Verdi soprani rollide hulgas Eleonora ooperis saatuse jõud.