Nonii meil on nüüd külas noor music Pilleriterei ja tegelikult me vestlesime sinuga vist mõned aastad tagasi, siis kui sa olid võitnud ühe konkursi. Taani konkurss hoolselt sääsna on uus džässnimi 2016 oli sea. Säärasel osaleksid Rootsi. Pärast seda ma sain sisse, rootsime Essteemine intervjuust. Rääkisin, et ootan vastuseid ja siis tuligi vastused. Sain sisse kompositsiooni erialale, nii et mul on kolmas aastal tuleb Malmemusitseskonnas. Ja tegelikult me kuulasime alustuseks muusikat, kus sa teed koos oma õpingukaaslastega Ja seal on hirmsasti palju tegelasi, nimelt siis joon erson ja Olle hektariprojekt ja, ja salvestasime selle ka, kaks tagasi. Jäteb olis. See oli vahva aeg, mul tuli telefoni kõne. Ma olin Saaremaa suvi. Tuli telefonikõnet, pile, tule jäteburgi. Me siin salvestasime plaati, mõtlesin, et hea küll, kahe päeva pärast oli mul olemas, läksin sinna, seal ootas mind ees ka Andres Pehkansseki teated angagendisti sisenemas, üks väga vahva trompetimängija. Ja seal me siis elasime grammofoni stuudios. Ööbisime seal, nii et seesama lugu, mida te just kuulsite seisis, sündis kell kolm öösel, nimelt ma magasin ja siis tuli mulle taaskord kõne. Pille, tule ruttu alla. Me tegime uue lohh. Tule laulab paar harmooniat, natuke teepidu ja vaatab, mis sellest saab. Ja nüüd ta siis kuulsite, mis see lõpptulemus on? Tegelikult te praegu tegelete põhiliselt ikkagi laulmisega või? Positsioon on hea, praegu on, ma õpin küll Big Beni oranzhi inimestelt salongi sellised legendaarsed svingi lood vaja organiseerida, aga jah, ikka laulan ka. Aga mina muidugi teadsin teid kõigepealt ikkagi saksofonimängijana. Aia senine alguses ahjudes, aga eks me ikka praegu ta mul näpus ja, ja siiski pärast reklaamitakse küll välja, et oi, pillarite rei laulja ja saksofonimäng, et eks seda mõnikord tuleb ikka välja võtta ja nüüd on plaanis osta endale ka uus pill sopran ja natuke peats olla, et mängida. Et eks ta oleval ikka alati käekõrval, aga tegelikult ma seda ei õpi ja ei harjuta ja aga ka just see bigbänditeema, et et ta on ikkagi mu kõrval niimoodi kogu aeg. Te olete muidugi saare juurtega ja Saaremaalt pärit. Kuidas te jõudsite üldse muusika juurde ja millega te alustasite, kas alustasite laulmisega kõigepealt? Oi, mina kõigepealt plokkflöödiiga, sest mul olid kopsudega probleemid kuvastuselt ja siis mulle öeldi, et sa pead puhkpilli mängima, aga siis läks edasi muidugi ka laul, sest kõik laulavad ka kuskil 11 12 aastasest, nagu nägin reklaami saksofonist, mõtlesin, et ei, see on minu pill. Läksin linna sirge sellega Kuressaarde, siis ütlesin, et tere, mina tahan saksofoni mängida. Õpetaja ütles mulle ka alguses kaardid kätte anda, mõtlesin ei. Mulle see Pille kõlbamine kohe saksofoni. Ja siis nii ta läks, mattis venna juures ja siis ma sain tuttavalt Tiit Paulusega. Ja siis sealt algasid meie pyhapäeva koolid koogimaiste kõikide mustikatega Pillemmeliselt kuulasime ja seal oli veel Ta ja Maria ja esimene aastaga veel majja Erko. Et selline punt olime seal ja, ja siis läks edasi, nii et saksofon oli ikkagi põhiline. Ja siis tulin juba Tallinnasse õppima otsa kooli Siim Aimla ja siis läks kuidagi laulude üles. Asi. Nii et otsa kool oli ikkagi täit kujundavat, kõvasti. Palju ta oli selline elukool ka, kuna tulen ikkagi maalt ja siin kõik need uued muusikuhakatised, kõik on inspireerivad ja kõik on nii muusikud ja Saaremaal nagu on vähe neid noori, aga siin on palju ja erinevaid ühes koolimajas kõik ühte patta pandud. No Saaremaal on paljuski tänu Tiit Paulusele tõenäoliselt ikkagi väga tugev. No tõuseb ja sääst oli küll, seal oli palju õpetajaid, kes nagu andsid oma panuse näiteks minule, et isegi minu klassikalise klaveriõpetaja, kes või kuidas ta ei sallinud mind üldse. Aga, aga praegu ma mõtlen, et ta andis mulle ka väga palju kõik siin kupatuse sees. Ja siis meil avanes võimalus minna välismaale õppima mingil hetkel. Ja ma lõpetasin otsa kooli ära selle mõttega, et mina tahan minna laulu õppima. Siis ma kandideerisin, kuulub vol2 kuulasse. Ma olin kuues eestlane seal pärast Sist maid. Ja seal ma olin kaks aastat põldude vahel, ütlesin džässlaule, sealt hakkas ka kompositsioon, sest et ei otsa kooli, seal on mu laps õudselt plaaniski, muusikat kirjutada minu arust küll ei loe, ei saa. Vaat mis nüüd nüüd käes. Et seal metsade vahel hakkasin kirjutama. Ja siis te olite vahepeal Taanis ja siis jõudsite tagasi. Ja mõtlesin aastat pausi, otsisin ise end Kopenhaagenis, mängisin tänaval saksofoni ja jämmi siin hästi palju lahvandeinis. Käisin igal pool džässi lõppedes ja tutvusin paljude inimestega snoring Kirkia ja Matias haise Maarjas Nesed, kellega me oleme väga-väga palju kontaktis ja ja siis tuli ka see konkurss ja et see nagu ei olnud, plaanisid võite kuidagi, see ajendas mind ikkagi kirjutama muusikat ja minema edasi. Ja siis ma saingi Molmesse ja need on siis seal. Ja kuidas praegu on maailma, sest need õpingud on kulgenud ja kuidasmoodi see. 34-l tundub kolmekümnendaid kenasti, 30-st on Kopenhaageni lähedal, ta on 20 minutit, nii et ma käin seal üsnagi tihti esinemas Eskoppis malm nagu eeslinn. Seal on üks klubi, kus mõnikord saab ikka mängida ka. Aga muidu need kaks aastat on kuidagi läinud. Kas ta aeglaselt ja samas linnulennul hästi õpingute keskel. Et ma mõtlesin ka, et ma tulen Eestisse esinema, grupiga tiik nii ja naa, aga kuidagi on jäänud, nii et ma olen lihtsalt sinnapaika jäänud praegu. Aga äkki see viimane aasta toob mind siia rohkem Eestisse ka esinema ja rohkem sellist vabadust. Viimane aste annab, et ma saan rohkem siin käia. Nii et teil ei ole väga palju kontakti viimasel ajal olnud nagu Eesti muusikaeluga, selles mõttes. No ma olen käinud ja mulle endale sõbrad ikka kirjutavad ja ma ise ka Janno Trumpi kutsunud esinema, me esinesime Eesti majas Lundis. Siis kui see Eestis väga, et ikka oma sõpradel hoian silma peal, tean, mis toimub, aga ise kuidagi oma muusikat ei ole mänginud. Ei ole mänginud, aga aeg tuleb kutsutigi, tudengid sässile k Michelle'i grupp. Aga kuidagi tuli Brasiilia vahele, nii et. Sellest me räägime ka veel, aga me võiksimegi kuulata seda ansamblit, mis reigrupp, mida te mainisite, et võib-olla natukenegi. Kusjuures mis ei, grupp on see koht, kus ma võtan aja maha, muidu imeliselt, tahan kirjutada kaasaegset ja modernset džässi 11 peale seitsme peale väga sügavaks saksofoni, isegi natuke mängin sopransaksofoni. Et selline džässkvintett, aga siis trei gruppidegi sündis, nii et ma kutsusin rokibassimängija ja džässitrummari roki tari mängija ja, ja kolm piigad laulavad seal bäkki selleni Groovitšes, et see on selline koht, et me saame õhtuti kokku ja mängime ja kõigil on rõõmus meel nagu vahetund. Aga kuulame seda muusikat. Vestleme tänases saates Pillerite Reiga, kes on noor muusik, kes õpib praegu Rootsis aga mitmekülgne ja lubasin enne seda, kui muusika siin kõlama hakkas, et räägime natukene hoopiski Brasiiliast nüüd. Ja põhjus on selles, et teil õnnestus vahepeal käia Brasiilias ja te olite vist päris pikalt seal. Onni liigud, vahetusõpilasena ei olnud üldse plaanis, ei kandideerinud ega midagi, aga detsembris oli kontsert selleks väga hästi, saime tutvuse Daniela, küsisin, kust sa pärit oled, ma olen Brasiiliast, siis mõtlesin, oi, Brasiilia, mu lemmik, ma laulsin talle veel portugali keeles laulu ja siis ta oli, neelatan tema, seda teadsin. Ja ta ütles pillarite Brasiiliasse vahetusse tulema, mõtlesin, et jah, ikka tulen, homme tulen. Siis Läksin vaiba pärast Saaremaale, tegin seal vanaisaga jõulutoite, mul tuli kiri koolist. Tere Me koosneme elemendi Brasiilia muusika soovib äkki minna väikse stipendiumiga neljaks kuuks viiuldaja neelasse. Ja nii see läks kahel Google, ma jõudsin hävikviisad, lõpetada üürilepingud ja siis minna märtsikuus Brasiiliasse neljaks kuuks. Brasiilia muusikat on ju tohutult ja ma kujutan ette, et kõik, kes vähegi Tšassiga tegelevad, ei pääse sellest üle ega ümber. Ilmselt Brasiilia. Kas ei pääsena sellest vastaste sambast ja soolost ei pääse, ülejäänud on kõik seal standardi raamatutes kirjas? On olemas ju kuulus laul tüdruk panemast teie olitegi kusagil. Mina olingi tüdrukud panevast soliginina vahvas ja siis ma olin laval ja mõtlesingi, et tere elani panemas. Elasin sellesama vanema restorani kõrval täpselt kolminerdati panema rannast homse filmi kuju ka nii ämmal iga päev tervitasin teda ja sai seda lugu lauldud, kuigi isegi Brasiiliast nad on natuke väsinud sellest Loskaga siiski kuidagi. Nendele meeldis, et ma seda laulsin, oli. Vastasse kuidagi ootust seal, mida te seal nägite või ei osanudki midagi oodata? Oi, ma ise kujundasin selle reisi endale hästi põnevaks, sest ma läksin sinna üsnagi tühja lehena, teen mingit eeltööd ja ma sain teada, et tegelikult sellist osakonda, mida mina õpin, et džässarranžeeringus seal ei olnudki, seal ei tee klassikaline kool. Et ma isegi ei saa aru, kuidas need said. Aga mul oli kaks tundi nädalas ja siis oligi aega ringi joosta, võtsin oma saksofoni kätte, siis ma küll mõtlesin saksofoni kätte ja mängisin haaval. Ja, ja sealt jõudsime lõpuks bluunauti, mitte saksofoni, aga muid asju ka, aga aga nii palju asju juhtus küll, seal oli üks kodutu mees suure kotiga täis nõudepesusvammi vaatas mulle otsa, taotlesime raha anda, ei ole, võttis oma. Pani selle saksofonikasti, ärme hetk oli mul seal kurjaskonnas ajukirurg, kes kutsus enda juurde oma peole, seal peol oli aga kuulsad muusikud marssell, kes praegu mängib vist kuskil ma isegi Amsterdamis kuskil džässifestivalil, just neis. Need, need tutvused tulid läbi täiesti erinevate kohtade jutte on palju, selle kohta. Te jõudsite? Oimu jõudsin ja see oli tegelikult esimene päev, ma jõudsin sinna ja ütlesin tere, kus on säsi lobi ja me lõpuks ringi kuskil mäe otsas laven seiras rajoonis. Seal võtsin ka, saksofoni, on ka samamoodi oma väga ikkagi nagu ma ütlesin, et ma jämmi, aga siis ma võtsin saksofoni kaasa, seal mängiti sellist Fung samba, džässi ja oi küll see oli vahva ja siis muidugi läksin ka ja kõik olid nii rõõmsad, et oi, mingi tüdruk tuleb kuskilt kuulmise järgi, võtab, mängib ka soolot, nii vahva. Ja siis ma rääkisin muusikutega, et Venemaa on Eestist Eestist ja millel on käinud Eestis jazzkaarel, aga see oli väga imelik aeg, mõtlesin, et mis asja, et aprillikuu Niilus siis drive pronksiajal tulidki siia niimoodi paariks tunniks mängima ja siis ruttu tagasi. Et sealt tuli ka tutvusi ja, aga muidugi see džäss seal tahavad küll ilmselt ringide vahepeal, aga see ikka kisub sinnapoole kõik mingisuguseid mingeid oled ikka natukese seda ladina tekigi sees. Nii et reaalne elu oli isegi seal rohkem võib-olla õpetas, kui, kui need õpingud konkreetselt Ja, ja, ja, ja seda, seda kindlasti. Epingute jah, ma nagu ma ütlesin, kaks tundi nädalas, kuigi mul oli seal biitbänd, aga jaa, klassika normoonia, et midagi sain seal, aga just need kogemused. Kas te leidsite uusi kontakte ka sealt uusi sõpru, kellega koos musitseerida? Palju leidsin, tegelikult oligi niimoodi, et mind kutsuti külalisartistiks plaadi peale. Siis sealt läkski edasi, nii et, et ma lõpuks on siin kaks oma lugu sinna plaadile. Ja plaadi salvestamine oli kuskilt kolme nädala pärast seda, kui ma Brasiiliasse jõudsin. Epikesest Ildi uued tutvused ja siis täiesti ootamatul kombel, kuna see passi mängi, teatas RIA mõnes kallid mina veel ei teadnud, siis Roberta mõnest kallan siis üks, üks bossa autoritest, tema tegi selle custom sobimmiga. 60 aastat tagasi, sel suvel oligi juubel bossano jube. Ja, ja tema on veel elus aktiivne ja tal on hästi palju stuuridesse, palju käib esinemas. Ta on kirjutanud ka paar standardit Riibokiks nendest on juba kinni. Tema 100. järsku stuudiosse sisse. Tere Villeride, ma mõtlesin, ma teen sulle üllatuse, tulen vaatan ka su üle. Ikka käed värisesid, tegemist muidugi Grammy-võitjaga ja siis me kahekesi koos lauspetsiinsid seal. Ja siis ta kuulas ka minu enda sihukse samba üle ja ütles, et teisend täitsa samba, üks eesti keeles hambamiska läks plaadi peale. Mis, mis projekt, täpsemalt projekteriks bassimängija ta, panime pundi kokku ja mängis seal oma lugusid. Siis need olid juurde, eks rahva, Elva kitarripoiss. Kas sa pead praegu lõpetusest Bostonis põgli? Ta on teine Ameerika juurtega ja siis klaverimängija ana, kes sellega lippe abikaasa ja, ja meie kooli nagu üks direktoritest Paulo. Kes mängis mandoliini ja seal oli muusikat niimoodi erinevatest maadest, natukene folgi, džässi, ilik, sain seal laulda pigem üks lugu liga, sihukest saksofoni. Mängisin saksofoni, kavalalt nad ikka sunnivad mind, ma küll ütlen, et ma ei taha, aga, aga ise nad teavad, millega riskivad siis tea, et kuidagi läks nii, aga pigem ikka laulja. Nii et see oli ka kindlasti huvitav kogemus, et seda plaati seal salvestada. Oli see oli vahva stuudio ja see Tseedaberdamine skännid tuli sinna järsku ja ütles, et oi oi, ma tahan Euroopas, siis ma kutsun sind ka kindlasti laulma. Noh, see oli väga vahva, aga seal oli veel, ta ütles, et üks päev ma läksin kontserdile, otsustasin minna üksinda kinga Nix ka üks helilooja ka sellest ajast ammusest ajast kitarrikontsert natuke klassikalisem ja siis ostsin piletite, tegin seal nalja ja üks meesterahvas tuli minuga rääkima. Lõpuks tuli välja, et on kingamänedžer ja siis ma lõpetasin selle õhtu nende nii-öelda järelpeol suurte muusikutega siis kinga ütles ka, et oi-oi Eesti ja Baltimaad. Ma olen käinud küll, aga mitte Eestis, mõtlesin, et näed, on tulla ka Eestisse miine, Mildred, kas hoiame rütmid? Et neid õdesid oli igalt poolt? Brasiilia muidugi Eestist ikkagi võrdlemisi kaugele, et tõenäoliselt päris Brasiiliast muusikute tuleks siia võib-olla ei olegi nii lihtne. Jah, 10000 kilomeetrit ma vaatasin, nüüd igatsen tagasi iga päev vaatan et ikka on, aga neid eestlasi kuidagi leidub seal. Ja kõik teavad ka Eestit ka mitte musikud. Olin metroos, sattusin rääkima, kuna seal on nii palju inimesi, ühes metrooga satud rääkima. Ja siis üks meesterahvas, jaajaa, minu ristiisa on eestlane. Siis ma ütlesin, no näed siis, ja ma käisin ka, no ei, paneemalannas oli seal üks vahva mees, istusime, kookusid seal hambad ja natuke puudu ja istus seal iga päev ja siiski siis Kustist tina täitaadi, mina ütlesin, ma lähen Eestist siis ta oli kohe. Ahah. Tallinn-Pärnu on seal, eks mõtlesin, kus sa niimoodi tead? Jah, mina küll ei tea. Väikse linna. Et see oli nii vahva, Eestit tõesti teatakse ja eestlasi leidub seal palju ja lõpuks saime esinema, hakkab liunooti ja ma sain sinna kaks korda isegi lavale astuda. Siis esimene kord tegime sellel heliproovi, järsku näen, et Suurlil, Lägimptuvaxeroom ja viiakse sinna taharuumi siis pärast lugesin, et eesti konsolilt siis et neid on seal palju, just. Ma natuke selle koha pealt tegin eeldad, et teise maailmasõja ajal siin väga paljudes ka sinna Brasiiliasse. Aga need on enamasti ikkagi teistes endiselt riius, väga ei ole. Milline see džässiklubi Blue Note just seal oli, et kas ta nagu kuidagi on ka teistsugune kui, kui tavaliselt džässiklubi? Suurem, ja kui nüüd kõhedad stani väiks Laphanteiniga, ta oli ikkagi suurem selline suurte akendega ja paju rahvast, oli ka alati naine liiaski rast Miinvel mängimas. Toona tuli ka veel pärast, et, et see on suured nimed ja minule väiksele Saaremaa tüdruk siis väga suur asi ja rahvast oli ka palju. Tegelikult olid kõik üllatunud ka, et mind väga teatatega ikkagi tuldi. Tuldi kohale. Et väga tore kontsert oli ja ilmselt väga ostavad džässi, ostavad ka välismaa artiste ja euroopartiste palju lugusid, ikka eesti keelt. Mäng, laulsin väga nagu meeldisse kõla. Laulsin ka portugali keeles, see oli vahva ja nii toredad seal ja siin on ka. Nii et tegelikult portugali keelt varem oskasite Ei, no ma niimoodi laulan seda portugali keelt, aga Portugali, kellega vahvet õnneks meil olemas nutiseadmed, mis aitavad siis hädaolukorras väga nagu muidu riivas ikkagi inglise keelt ei räägita taksos tihtipeale, kuna vajaduseni, jutuvestja kogu aeg siis ikka mulle Google Translate oli, olete olemas ja seal oli ka huvitav Uberi taksovedajaid enamasti saatsid muusikud Bergussioonime õnge. Ja et mul on siin euroopas tuur, aga praegu asi tänu päris väga hästi. Ja siis ükskord oli ka üks, üks mees, kes armastas hirmsasti pluusi, aga tema nagu ei oskanud üldse minuga me kuidagi sattunud ühele keelel, aga aga ma laulsin seda pluusi ka seda, sest et see on üsnagi lakkaksistakti, laulad seal. Ja siis, kui me kohale jõudsime, Sa võttis selle plaadi sealt välja, andis selle mulle, ma ütlesin, et ma ei taha loetajat taheti siia vaikusesse, jääksite, ei, kingituste sõidab asjad siis ma mõtlesin selle pluusiga läksid lihtsalt. Nii vahva oli ja mis oli veel portugali keelega? Ma olin seal, kui oli see jalgpallivõistlused, jah, vot see oli ka omaette kogemus ja meil oli üks mäng, kus me võitsime. Päeva kell 11 oli meil Me mängija ja terve Riio hülgas ja õhtul oli siis ma esinesin tikatele väljakul ühe kohaliku Leonardo, ka tema mängis kitarri, mina laulsin pigem siukest sobimmi muusikat ja seda ma laulsin portugali keeles. Jaa, tol päeval olid sajad brasiillased seal tähistamas. Kõik olid kohalikud, ainuke sinisilm ja siis laulsid kaasa, said aru? Mina ei saanud aru, aga nemad said lapsed kaasa, nii et mul tulevad klaveri peale, siis see oli nii vahva kogemus olla kohalike ees ja kõik mõtlevad, et ma olen ka üks kord nädalas siia või midagi. Tegelikult üks Eesti Saaremaaplika. Aga see muusika, mida seal kuuleb, nagu te mainisite, on ikkagi valdavalt selline. Saambaeuro, ja et see on iga õhtu tantsu ja ja see on nii vahva, et see bänd istub laua taga kick ringis siis igalühel oma pill, käes, konksud pangad ja kitarride siis niimoodi helistatakse seal ja rahvas tantsib rääkides rütm on sees, seda nagu vägev vaadata, ise sa, naised, otsid seda ühte ja püüad ka olla. Aga seal on, kõik laulavad kaasa. Iga õhtu ei suurt baila. Kas nüüd sellest muusikast, mida sa ise kirjutada on ka kuidagimoodi neid Brasiilia mõjusid võib-olla rohkem seoses sellega, et sa oled seal käinud ja tead, kuidas asi käib. Nüüd vist tuleb küll nii jah, et mul on aeglane lõpukava bigbändile ja ma arvan, et seal natuke tuleb selliseid rütmega sisse. Oleks, mõtlesin, et teen sellise nii-öelda reisirännaku, et ma alustangi natukese eestimaise asjaga ja siis läheb ta lõpuks Brasiiliasse, väljund vaatab mõõnast aia käega. Plaanis on tulla ka Eestisse tegelikult natuke räägitud, siin on üks vahva bigbänd New Wind Jazz Orchestra et tegelikult nagu mingid väiksed siuksed ja äkki kevadel, et ma noh, see on nagu minu puhul hästi lihtne see kava on ja minu oma, et ma saan sellega ringe tantsida küll ühes kohas, teised et ma arvan, et sealt tuleb küll midagi sellist. Nii et nüüd on veel aasta sisenenud jaagu Rootsis õpinguid. Aasta veel Rootsis ja siis vaatab, kust tuul puhub. Kindlasti tähendab Brasiiliasse. Mulle öeldi ka, et teismelised, kuus kuud siin on kuskil kuskil mujal ja siis ma ütlesin ja et ma olen väga põnevil, et kuni praeguseni ma lähen, mõeldud, et oi, ma tahan koolis käia, mis siis saab, kui see kool läbi saab. Mis saab siis nime hirmsasti põnevil, et ma lähen vaba ja ma sain käia. Muusikaelu on nii vahva, et sa saad käia ja nii ma olen näinud ka, et üks asi viib teiseni ja muusikud on nii vahvad ja lahked. Isegi kui ma läheks kuskile, ma ei tea, ma leiaks ikkagi endale lõpuks mingi katusealuse toidulaual. Muusikuamet on selline vahva praegu vähemalt. Me võiksime lõpetuseks kuulata veel natuke muusikat, mis see nüüd. Seesama ongi nüüd Brasiilia vahvate sõpradega natukene sellist hambarütmi siia lõppu. Aitäh, Pillerituja Rovi elu. Ei saa, et eile kutsa Klassikaraadio stuudios oli noor muusik Pilleriterei.