Päevatee suvekülaline. Meie tänane suvekülaline on teile hästi tuntud inimene. Doktor Peeter Mardna, tere tulemast. Nüüd, kus me seda juttu ajame, olete äsja tulnud ühelt kaugelt reisilt natuke aega tagasi rääkisite siin nendest muljetest, mis te Fääri saarelt saite ja kui eesti eluga võrrelda, siis käib seal elu vist. Et ma teistmoodi seal ühe lausega öeldes riik teeb absoluutselt kõik inimese heaks sest ka selle pildiga võrrelda, mida 10 aasta jooksul on tehtud, et seitsme elanikuga külasse oldi sügavas sopis, et nad paremini saaksid ühiskonnaga suhelda, tehakse kahe poole kilomeetrine tunnel läbi, me ei räägi siin teedest. Mägiteedest teed on seal ideaalsed üksiku taluga juures, mis on külast ütleme 500 meetrit eemal, on valge äärisega piiratud ilus asfaltteele sinna välja. Ja kui nüüd vaadata neid tunneleid ja teid sildasid, mis seal tehtud on, siis kui võrrelda Eestiga siis sellest ajast, kui me Euroopa liidus oleks, peaks meil olema mandri ja Prangli vahel tunnel mandri ja Hiiumaa vahel, Hiiumaa ja Saaremaa vahel Muhu ja mandri vahel, Vormsi vahel, eks Kihnu roheline kõik tunnelist peaksid olema nad viimase 12 aastaga teinud umbes sama värvi. Ja kui need elaniku arvuga kokkuvõttes need on sama palju kui meil Hiiumaal, Saaremaal, inimesega kokku 43000. Nii et seal on tõenäoliselt see on Euroopa Liidu nad hästi tahtnud ütelda, ma küsisin, palju seal neid dotatsioonirahasid, sest on ka nad täpselt ei tahtnud ekstani, ema riik on seda teinud Euroopa riigi rahadega. Ka see viimane areng on toimunud viimase 15 aasta jooksul, põhiliselt viimase 10 aasta jooksul on ikkagi meeletu arrek tehtud. Ja kõige huvitavam oli koolikorraldus. Üksikul eemaleva saarel või külal on kool, kus on kaks last. Nende pealt on õpetaja tänavu aasta, need lapsed said nii vanaks, et nad läksid niukene keskuse kooli, seal käivad kohapeal neli või kuus aastat on, ma ei mäleta, siis lähevad edasi. Aga seaduse järgi on niimoodi, kogu lapsed kaovad ära, siis õpetajale makstakse edasi kolm aastat täispalka. Ka selles külas oli niisugune jutt, et neil on tulnud kolm perekonda elama. Kahel nendest on niuksed, neljaaastased, lapsed, kes tõenäoliselt kolme aasta pärast lähvad kooli. Nii et kolm aastat on see õpetaja siis täispalgaga täispuhkusel ja kolme aasta pärast tal tulevad uued kaks õpilast ja teine asi küla, kus elab 250 inimest. Kukku suur küla on laste jaoks täismõõtmeline tehismuruga. Jalgpalliväljak. Jah, nagu muinasjutte räägiksite. Ja iga kooli juures on võimla ja sporditegemise võimalused üksikutele saartele, kes väikeses alevikus kaks-kolm inimest elab, nendele telefoni teel tellitakse helikopteriga toiduaineid ja varustused, mis riigi kulul viiakse koha. Nii et selles mõttes riik teeb kõiki inimesi. Kas teil ei tekkinud tahtmist sinna jääda? Et me oleme metsainimesed, seal ei kasva ühtegi. Ja siis ei lähe. Olgu nii, aga tuleme teie lapsepõlve juurde. Te, olete Tallinna poiss? Jah, ma olen Tallinnas sündinud, ametlikult, aga, aga ajalugu nüüd täpselt ütle, kas ma olin aasta ja paar kuud vana aasta, kui mind viidi Harjumaale väänasse vanaema juurde ja seal ma olin kuni pea praegu kaheksa aasta saamiseks, kui ma siis läksin 46. aastal kooli. Miks vanaema juurde, mida tegid ema ja isa? Sellel ajal mul isa ei olnud, isa oli 13 aastasel kuurordimatkal kaugel Venemaa sügavustes, sest tema oma ametilt Ta oli vanem sõjaväearst Eesti sõjaväe hospitalid osakonna juhataja ja mingil määral ka selleaegse presidendi ihutohter siis Konstantin Pätsi ja, ja 14. juunil 41 tema koos teiste ohvitseridega viidi Novosibirskisse. Ma täpselt ei mäleta, kui palju ta kunagi rääkinud sel teemal Orelskist ja selles sellest on küll üks raamat ilmunud, paks aga vist 360-st ohvitserist, kes Norrilskis viidi tuli tagasi kuus, seitse. Teie ei saa siiski nende hulgast Tänu tema ametile ta seal oli vangilaagri haiglas tohtinud nii palju ta rääkis, et see oli kõige rahvusvahelisem meeskond, kus ta üldse töötanud oli, seal oli alates Prantsusmaalt lõpetades. Ma ei tea, kellega Dostrid. No tohtriamet annab leiba igal pool, aga noh, seal ei olnud küsimus mitte selles andis seal, andis ta elu, eks ole, aga ema. Ema oli sellel ajal tohter, neljanda haigla esimene kord, isa käis korra 40 seitsmendal-kaheksandal aastal, oli tagasi, siinkohal siis viidi uuesti. 44.-st aastast kuni 48. aastani oli ema neljanda valitsuse haiglasse osakonna juhataja. Hoolimata sellest, et isa Siberist No vaadake, kui isa Siberist tagasi tuli, siis ta viidi ka neid ravima, kes ta sinna saadeti. Meil on päritud niimoodi ja kunagi kadunud president Lennart Meriga. Me vestlesime üks kord just tema eluõhtul ja tuli välja, et me oleme nagu pooleldi sugulased, sest nii tema isa kui minu isa mõistis vangi tema isa killuga surma iidel Jakobson Eestist pärit, keda me nii mina kui ka isa pärast seda, kui ta Siberist tagasi tuleme, oleme ravinud. Ja ema oli pärast oli siis vabariiklik keskhaiglas, aga siis, kui sa tagasi tuli, Siberist, mina olin siis üheksandas või kümnendas klassis mäletagi, mis 55. aastal lapsepõlve ilma isata lapsepõlv oli praktiliselt ilma isast, siis ta ju ja kohale viidi tagasi jälle sinna neljandasse haiglasse osakonna juhata, eks needsamused inimesi ravima tähendab ega siis sellel ajal ikkagi spetsialisti hinnati, tähendab, endale oli vaja parimad spetsialistid. Aga jah, sellest vangilaagris ja sellest ainult üks kord. Isa ütles, et nad olid koos nagu blatnoi Dnega, et üks õhta, kui ta seal oli käinud, seal barakid ja vahel oli talle kallale tungitud ja midagi röövida tahtsid, aga siis keegi oli mingi valgusvihku, oli näo põlejassessisi löödud Bostoiti Praatiast etnoštoctor. No igal pool hinnatud teie ilmselt seda aega ei mäleta, aga väga palju on olnud juttu teie kodus peetud kultuur salongist või teie vanaemale. Jah, ja kui me ajalukku tagasi läheme, siis need kolm Eesti riigi loojad kunagi käisid nagu vanaema jutust hullu mäletan ja mingisuguse arhiivis materjalis käsis paides nende kodus Konstantin Päts, koonik ja Vilms olid nende juures käinud, siis vanaisa vana märjame juures, tal oli seal paides meierei, kes esimesena Venemaa territooriumil, ta hakkas tegema piimapulber enne esimest maailmasõda. Vanaema oli see, kes seda majapidamist organiseeris ja pärast 40.-te aastate keskel, kui tädimees Gustav Verduseks tagasi tuli ja siis meil maal selles suvekodusõda oli ikka väiketalukoht seal käisid ja seal oli kunstiinstituudi suvebaas. Sealt tekkisid minu vanematel sidemed kogu selle kunstnikukihiga, tahtes Okasest lõpetuse suutma ja kõigi teistega, kes seal käisid. Nende baasis tuli meie maja seal kilomeeter maad. Meil oli suurte kuuskede all üks niukene suvelaud ja seal nad siis need vanakesed istusid. Ja teie ema ja teie tädid on ju ka seotud eesti kultuurieliidiga, nii võib ehk öelda. Ema oli nüüd seal lasteaianduse ja tädi Stella Ernesaks, eks ole, tema lõpetas Berliinis kehakultuuriteaduskonna, eks ole, ja tema oli selle lasteaia selle füüsilise arenguraamatuid välja andnud, kuidas see tegelikult võib, meie kutsusime site tehnikumist, kus nad seal õppejõud olid, eelkooliealiste tehnikum oli seal tagasi, tädi Eva oli siis kabedalt koogis instituudi juures, seal mingi arvu juures ja sellega et nemad olid, jah, kolm õde oli minu ema oli kõige vanem ja. Väga kaunid noored tüdrukud, ma olen neid pilte. Keeled räägivad, et tädi Eva kunagi Miss Estonia Noh, see kauge ja ilus aega ja siis kooli tulite Tallinna, kuidas teil koolis minema hakkas? See asi on niimoodi, et koolis mul, kuidas on nagu minu lapsed, keda me utsitasime ja ema, meil on kaunis, range, korralik ja ja oli tüli rõõmsad, kui nad said kätte minu seitsmenda klassi lõputunnistuse ja mul oli kaks viit käitumine ja kehaline kasvatus, ülejäänud kõik kolmed, siis nad leidsid üles päeviku, mis oli ka kuuendas viiendas klassis, kus oli viis tundi ja seitse märkust. Elavaloomuline poiss jah, aga niukseid palju paksu pahandusi ei teinud ma just kunagi kunagi meenutasime, ütleme kolm noormeest, kes me siin koos elasime, üks on. Direktor vahepeal ja me oleme nüüd ühe aasta poisid ja nagu elu on näidanud, et koolihinded mu eriti vist midagi elus ei näita. Minu tutvusringkonnas on küll need kuldmedaliga lõpetanud ja ülipailapsed ennem ülikooli ja vahetult ülikooli järgi ikka päris põhja läinud ja härra läinud, et ses siin midagit selles inimeses on vist või? Ma ütlengi, et kodus on ta väga korralikest kodudest, on seda juhtunud, et siin on midagi inimloomuses, mida pole suudetud vist selgeks teha, misjaoks üks inimene suudab igas olukorras jääda inimeseks ja teine ei suuda seda olla. Teine küsimus muidugi on see ka, et väga palju olen mina oma elus näinud seda nii nagu öeldud silmamoondamist ja siin on küll selge korrelatsioon sellega, et mida peenem seltskond ja mida kõrgem haridus, seda rafineeritum, silma moondumine on, eks ole, ja mul on väga palju häid tuttavaid nii lihtsatest maapiirkondadest, seal on inimene ehe ja ehtne, ütleb seda, mis ta mõtleb ja tema suhtes ei ole kunagi karta, et ta ütleb ühte ja mõtleb teist. Teatud seltskondades on tihtipeale, et niikaua kui näost näkku vaatsed naeratab ja on kõik nagu selja pöörad, nii tunned nagu nuga tuleb Sillases. Aga seda treppi mööda ju paljud üles sammuvad. Tea, kas elus on nagu mingid teised väärtused, elus on üldse ainult kaks väärtust, et üks asi on see, mida ma praegu siin vastutustundelt raiskan, kaaskodanike aega, sest aega ei osta ega antud ainult teatud lühikene aeg. Ja teine on tervis, mida reeglina ka osta ei saa. Natuke saab. Natukene saab, aga elu näitab, et suur osa need, kes oleksid võimelised seda ostma selle raha eest tegelikult tervist, rohkem laostavad see protsentuaalselt see võimalusega. Materiaalne võimalus, kes saab osta, see tervist ostab vähem. Aga ta ostab. Kooliteega edasi Tartusse minema. Laadakese koolitarkus oli niimoodi, et keelte peale annet ei ole, matemaatika puha nõrk, eks ole. Nii palju mul mõistust oli, noh ma olin siis päris nii tunnustatud tekki ja koolinoorte kergejõustikus, nii palju mõistust oli, et kehakultuuri ka ei läinud. Ma tegelikult oleks tahtnud minna metsandus, aga vana ma vist ikka seda ütles niimoodi, et mul peale isa ja ema oli ka onu isa vend oli, oli arst kes 44. aastal emigreerus, tema oli neurokirurg professor puusse bossidelt. Tal oli teine nimi, isa eestistas nime. Tema oli Martinovski osmostina. Vanaema ikka rääkis, et sinna pärast ka neurokirurgiks hakkama nagu onu Georg. Nojaa, mingi ime läbi ma sinna ülikooli sisse sain nende hinnetega, mis mul seal lõputunnistusel oli, aga seal poleks saanud, aga meil oli, keskkoolis oli üks fantastiline õpetaja, keda kutsuti hüdraks. Jah, mitte just eriti hea nimi, tegelik nimi oli Visnapuu. Temaga oli veel üks nali, oli niimoodi, et mina olin oma tädipoja Ernesaksaga ühes klassis ja tegi seal mingit koerust ja, ja ot oli siis ütelda samas, et sellistel ajal, et sa pead koolimine tüdro käskis sul tulla jutule. Tädi Stella pärast rääkis ka, et on nagu hüdra üteldes, ta oli siis läind õpetajate tuppa, et kas ma võin seltsimees Füüdraga rääkida. Õpetaja, tegelikult jah, et mind niimoodi kutsutakse, küll, aga tegelikult üsna aga minul oli näiteks niimoodi, et viimases klassis oli, ma ei mäleta, kas mul oli kolm kahte keemias ja üks kolm kokku kolm, aga ülikooli sisseastumiseksami ma sain ilma lõdvalt viie kuidas, sest ta oli vapustav õpetaja, tähendab ega tema palju üle kolme ei pannudki. Keemia oli meil jah, ikka täitsa selgeks tehtud. Ülikooli sisseastumiseksami sain viie selle viiega ma sinna arstiteaduskonna sisse sain. Jah, aga sellesama arstiteaduskonnas õppimise kõrval ju sport oli ka kogu aeg. Jah. Mul oli selline õnnetus, et mul jäid jalad haigeks, oma kergejõustiku enam teha ei saanud ja siis otsustasin minna proovima sõudmist. Aasta oli siis 69,9 peale, esimest korda Eesti meistriks tuli muidugi sellel ajal öeldi, et Mardna on hull, eks ole, kui tavaliselt treenist kolm korda maksimaalselt neli korda nädalas ja aastane kilometraaž oli seal 400 kilomeetrit, siis mina esimese aastaga sõitsin ligi 900 kilomeetrit. Aga ta siis arstiõpinguteks aega jäi, kui nii tohutu treening käis. No eks ma seal ka üks ludri olin, eks ma kuidagi seal läbi vedasina Žigul palju halbu hindeid ei olnud, jah, aga seal rohkem jah, eks ma rohkem seda vett kündsin seal kuna kauem ka natukene. Ja vot minuga oli selline lugu, et 61, kui ma sain esimest korda sellest suure Nõukogude Liidu koondisesse sellel ajal oli selles paadiklassis oli sinna üliraske saada, sest seal ees oli kaks olümpiavõitjat. Ja kolmas veel mees ka, kes oli paariskahesel olümpiavõitja, need mul õnnestus liidu meistrivõistlustel tulla kolmandale kohale. Arvate sinna ja siis selleaegse õpe, rektori sildmäega oli siis niisugune kokkulepe silmal kolmandal kursusel, et ma teen kaks eksamit ette, kas lähen liidu koondise laagrisse ja siis kolm eksamitel sügisel ära ja kirjutasin oma avalduse silma, kirjutas sinna peale. Kui ma sügisel septembrikuu sees tagasi tulin, et saada iseloomustus Euroopa meistrivõistlustele sõitmiseks Itaalias olid vist siis oli rektoraadi seina peal direktori käskkiri, et üliõpilane Mardna, eks Morlikuleeritud sooritamata eksamit pärast sildmäe oli juunikuu lõpus õppi rektori koha pealt lahkunud, oma laua pealt pabereid mitte edasi andnud, kedagi nagu süüdistada ei olnud, aga keegi ei pidanudki teadma, siis ilmus artikkel noorte hääles koolivenna kirjutatud kus oli seal veel kolmest teisest tudengist ka, kus oli kirjas, et üliõpilane Mardna veedab oma aeda lokaalides ja tantsupidudel oioi ja selle pärasteks artikuleeritud? No tähendab, ma olin oma naisega nagu üle 40 aasta abielus naine, ent vintis olekus näinud ei ole ja kõikide muude puuduste juures ta heidab mulle ette, et üks asi, mida särada, pind ei ole, mida sa teha ei taha, on tantsimine, need kaks asja, milles mind süüdistati, millega ma kummagiga otsest kontakti omanud. Kas sel ajal oli ülikooli partei varsti järsku parteisekretär, oli üks tatari soost polkovnik metsieti, muidugi, eks ma Falbi keelega sattusin tõenäoliselt tema vaatevälja seal mille sõjaline õppus ja ükskord mina olin nii ülesse päevinik, kes siis pidi üles rivistama ja siis ette kandma ja, ja mina siis rivistasime ja mina siis röögatsensoled Adinda Kaarin Veežerengist sana vis, et üks tatarlane, kahte viir kurvistu, kuva selle lause lõpetada siis eriti nii kiilaspea seal ukse vahel vaadates što aeda Tahkoe ja Tarsessis meelde jääks, siis tema oli selle intervjuu siis andnud Marn olemusest temaks jah, aga vana link pärg oli lugupeetud, tema oli veel minu onu Georgi, igaühel ajal, kui oli seal Vainer, seal oli. Kraan joodikud ma enam tagasi ei võeta, no kust tema teadis ka siis teabe 1500 tudengit, mis on kirjutatud, on, läks ligi kaks aastat mööda, siis sai dekaaniks professor Jüri Saarma, kelle abikaasa Valve Saarma nagu öeldakse, hilisem endisem pailaps, mina ülikooli ajal olin. Ja nemad siis uskusid ikkagi, et Mardna jooja ei käi. Tantsupidu teadis ka, et mis minu tegelik hobi oli siis Jüri Saarma võttis mind ülikooli tagasi. Peale kaheaastast vaheaega läkski mul üheks aastaks saatikele mul alles 61. aasta Nurte. Teie abikaasast oli juba korraks juttu. Kas te kohtusite õpingute ajal? Ja kui mina läksin nüüd teist korda ülikooli tagasi, siis me sattusime ühte rühma. Kas kohe hakkas ja temal oli niukene pruun valgete täppidega kleit. See on ka meeles. Mis ta julgustükiga tegi, ta minuga seal lõpus seal ikkagi abiellus, aga ülikooli lõpus siis? Jah, jaa, viimasel kursusel. No ma arvan, et nüüd, kui on 40 aastat sellest möödas piisavalt Koloneli mitte kahelda, no eks ta mulle ütleb, et ega oma täiskasvanuks saanud ei ole. Aga paljud mehed ei saa ju täiskasvanuks? No niimoodi nad väidavad jah. Aga muidu jah, tema lihtsalt perekonnast pärit, eks ole, aga tema nagu sündinud tohter kusagil tõesti küsitakse, et missugune peab hea tohter olema, siis tema võiks küll olla see, kes tegelikult on head. Aga meil jah, tõstetakse püünele peale selliseid nagu mina niukse edeva suuga olemisega, neid, aga neid kümneid ja kümneid, tegelikke teatoostadest nendest ei räägita, neid ei tuntagi tagasihoidlikumad inimesed, kes eksponeerib ennast ja, ja, ja kes teevad väga head ja vastutustundlikku tööd, aga meil võib-olla kergem ka neid leida, nendes kirjutada, kes ennast ise eksponeerivad, nii nagu teie mindki leidsite. No te olete selles saates juba üle 10 aasta olnud meil väga nagu ametiga kaasa, võib-olla natukene see pidi nii minema, aga võib-olla räägime natukene sellest teie abielust ja tee pärast ka rohkem. Üle 40 aasta ütlesite, et olete koos elanud. Tee taustad on erinevad, see ei ole toonud teile lahkhelisid. Meil ei ole vist seal 40 aasta jooksul ühtegi nihukest tõsisemat nägelemistega riidu olnud. Tänu nii hästi on, ma ei tea, tänu naise oskustele idee poolest oleks võinud olla? Ei no mina ka ei, mis, ma ikka riidlen, aga võib-olla see on, sellest on see alus, et vaat et mina lõpetasin, Nad ei tegemise 71. aasta lõpus. Otsustavalt või tuli? Ei no ma otsustasime, et aitab, olin siis juba 33 aastat vana ja minu paadikaaslase kadunud Aarne paali tervis hakkas ka üles ütlema, aga võib-olla see oli selles, et kunagi arvutasime, kui, et esimese viie abieluaasta jooksul ma vist kodu oli natuke üle poole aasta hullem kui meremees. Jah, nii et, et see võib-olla päästis kõik need algus ongi arusaamatused, aga tagantjärgi mõeldes neid üle kohtusid või tegema teadmised naise suhtes on ikka kogunenud väga palju, nii et järgi jäänud elu jooksul neid tagasi teha vist joonest. Ehk praktiliselt üksinda kahe lapsega ja. Üks tütar on väga tubli, aga pojast on saanud tubli. Et see on ikkagi puhtalt öeldes ema teene, kes temaga ikkagi terve keskkooli läbi käis, uuesti ja elus vajalikult utsitas, aga siin oli siin ühte peale seda pahandust, meil oli ta kunagi poiss oli mitmesse üheksandast klassist oli luba küsimata auto võtnud ja seal väikse niukse mõlgi sinna teinud ja maha jäänud ja vahele jäi ma mind ei olnud muidugi kodusel ema õiendas selle asjaga. Aga siis, et, et kasvatuslikel eesmärgil meil on nüüd ka manalamehele väga heal sõbral doktor Ivo risti juurde, et sa näed sinna, milleni see viibivoorist oli väga tunnustatud traumatoloogia kiirabihaigla traumatoloogia osakonna juhataja. Lähed siis kas Ivo juurde lähed sinna suvevaheajaks sinna sanitaariks, sinna ta läks ja sinna ta jäi. Et sealt sai selle pisiku külge. Tõenäoliselt seda ka. Ma ei tea, kas kodunt, aga Ivo võttis seda ka nagu poja eest juba talle oma tütar olnud poegadel polnud. Ja eks ta ikka teda ikka 10 aastat ikkagi utsitas ja isalikult, kes seda siit jäi ja, ja ega tema koolihinded ka palju paremad ei olnud, natukene võib-olla olid, kui minul aga edaspidine elu näitas, et tal on selle peale annet ja tahtmist. Nüüd ta saab oma asjaga hakkama siis temal oli ka natukene seda viga küljes, et mina olen kippunud palju lubama ja pärast selle täitmist, aga on raske, aga lubadust tuleb täita ja temaga väga lahkelt paljudele inimestele lubab kõik selle abi. Ja siis kui pärast, siis, et see ema midagit küsib ta käest, et kuule, et neistele selle sel ajal, kas sa saad ja siis ta hakkab omal vaatama teie, siis ma nõuan seda siis Mallu pannud seda, siis ma luban seda ja enda jaoks ei olegi enam midagi ja nii ta on jah, aga et lastega on ei saa öelda, et on hästi läinud. Kaks tütretütart on parajad marakratid, vanema niukene, väga peetud, Kerstin väga peetud ja kuivana, Siimse saab nüüd 15 varsti niukene ja, ja tema on niisugune väga täpne ja väga ontlik, aga pisikene on vist vanaisasse igasuguste krutskutaja ja kõigi peades niukene. Nüüd on siis tütre lapsed, aga pojapoeg saab 12. Jõudsime selles õndsas vanavanema põlve. Parem oma lastega ja sellepärast, et lastelastega tegutsed, niikaua kui sulle meeldiv, kui enam ei Veedi, siis võtke oma metsaga tagasi. Aga omade lastega, niikaua kui elame, oleme me vanemad, eks ka vanavanemad, aga see põli on jah, väiksema vastutusega võiks ehk nii-öelda. Minul küll, aga mina vaatan oma kallist kaasat, temal mitte, temal on nii suur vastutus kui lapselapsed, maal on meil nüüd järgmine nädal, nad vist tulevadki mõlemad puhkusel ja. Ei no sel juhul jah, kui nad on ainult vanavanemate hooleks, aga muidu seal kõrval olla on väga tore, sest vastutuse kannavad vanemad ja aga no enne kuni tee sellesse vintsesse põlve jõudsite, on veel väga palju aega, meil, rääkimata teie TÖÖ teest, mis on ka üsna mitmetahuline olnud, sealhulgas sisaldades hulk aastaid riigi kõige tähtsamate tegelaste ravimist. Jah, noh, see on niisugune imelik asi, et ma ei oska nüüd öelda, mina alustasin oma ametit onkoloogia dispanserisse doktor Kaurillow ja professor Rätsepa käe all ja ja ma olin radioloogi, kõlab militaristid. Muide, sel ajal ei olnud pärast muidugi Militaristlikuks, kui ma olin su vabariigi pearadioloogia, pidin nendes tsiviilkaitseasjadega õiendamata sel ajal radioloogi oli niimoodi, et kellel olnud osavaid näpusid, kirurgiks ei saanud, kes ei viitsinud lugeda ja sisehaiguste tohtriks ei saanud, eks ole, ja kellel mingeid muid andide silma tohtriks ei saanud, see hakkas radioloogiks pimedas toas ja mis seal ikka radioloog seal, ma ei mäleta, kuhu ma seal olin, kuni 78 aastat vist ja siis professor rätsepal sel ajal ta veel professori olla ka, noh nii ta praegu tuli idee, et me peame hakkama siin vabariigis juurutama neid veresoontesse siseseid, uuringusin inimeste Angeograafiaks, seda kutsutakse siis me seal 68. aastal vist esimesed angu, graafilised uuringud, seal on ka kroom. Dispanserisse tegime, noh, see on praegu küll ei julgeks enam seda noor inimene juhivad jah, ja kusagil 74. aastal me siis keskhaigla juurde siis avasime selle niinimetatud keskusel, mis keskust oli, eks ole, mina, õde, laborant ja sanitar siis kuulus keskusega, seal me tegime päris huvitavaid asju ja ka neid asju, mida tänapäeval vist enam ei tohiks teha. Jälitusno me näiteks tegime niimoodi, et pankrease kõhunäärme põletiku juures viisime veresoonte kaudu sondid otse pankrease toitvasse veresoontesse sinna lokaalselt manustasime antibiootikumi, mis andis üllatavalt hea efekti. Meil algusrullpumpasid ei olnud, me saime seda meetodit kasutada ainult inimestele, kellel vererõhk oli kuni 150 millimeetrit elavhõbedasammast, sest me ei saanud seda lahuse pudelit kõrgemale tõsta, kui laeni. Et see rõhuvahe oleks niimoodi, et see vedelik siis sel aastal haiglalagi oli? Jah, neid pumpasid, mis praegu on igapäevases haiglas kõigis haiges olemas, mis seal sissepumbas neid ei olnud. Hea meel oli see, et minu paadi endinev roolimees Kalle Põder Kultsutage, et ega noormees 10 aasta järsku teda nägin, mis siin haiglas teed, et ma olen nüüd internatuuris, mõtlesin, et tulles minu juurde ja tema nüüd ongi ja tema nüüd kiirabihaiglas minu koha pealt, et töötajatel kuldsed käed väga hästi teeb oma tööd temaga, siis musedasime valmis niukse algelise rull juba, millega me saime siis neid lahuseid sisse pumbata. Eks me neid igasuguseid asju tegime, suurte neerulõikuste juures trumboseerisime neeruarterite lõikuse ajal oleks väiksem verekaotus ja juhused on ka muidugi ja meditsiinis on niukene paarisarv juhuseid täiesti jah, need kaks asja juhtuvad elus on kaks korda juhtunud. Keskhaiglas oli meil niimoodi me praeguse professor Peeter Laanega koolivend ja kursusevend ja tema tegi südameuuringuid seal, mina temaga koos ja, ja oli üks niisugune kuulus võileiva valmistaja, proua Masso seal, vennas ja temal oli üks pahaloomuline kasvaja, mida opereeriti, tal tekkis järsku kopsuarteri trombemboolia, milles suremus on 99,9 protsenti. Ütleb see 74 ja ja me olime valmis südame sondeerimine, spetsiaalsed sondid, millega minnakse veeni kaudu sisse ja tuli jooksuga alla ja kõik riistad valmis ja me proovime siis me paaniliselt lõhkusime selle trombi seal kopsuarteris ära jätsime sinna sisse kolmeks või neljaks päevaks selle, siis juba olemasolevas rullpumbaga trombi lahustavat lahused sisse ja proua Masso elas veel peale seda intsidenti, mis tavaliselt 100 protsenti surmaga lõppebki aastat ja minu teada vist õnnestunud sai surma tõi auto allumist liiklustrauma ja paar päeva peale seda me tegime jälle neid südameuuringuid ja oli üks sünnitaja, täpselt samasuguse asjaga jäi ellu täpselt sammuma. Siis oli teil see kogemus just. Kus see oli juhus, et kõik oli valimisega seal aega, midagi ei olnud, kõik oli valmis, praegu ju patsiendi õigused on kõik olemas ja mina küll ei kujuta ette, kui praegu selleks tehtud, teeks seda ja asi õnnestuks. Ja mis siis juhtuks, kui kaevatakse, eks ole, sa teed metoodikaga, me ise ei ole ametlikku aktseptsiooni, mis ei ole euroliidu poolt kinnitatud standartne tegutsemisviis ja kui sa teed ja kui ta muidu oleks niikuinii surnud, aga nüüd suri, selle jaoks sa tegid, mis siis juhtuks? Praegu paljud tohtrid ei julgeks seda enam niisugust asja teha, need paljusid asju, mis me sel ajal tegime, ei ole ja eks me tegime koerust ka seal üks väga tuntud kirurg, kes oli natukene tormakas. See lugu oli Tallinna vangla direktoriga, kellel väga huvitav nimi, tema oli major talid, 48 aastane ja tema nimi oli poose Toomov. Jumalakoda noore mehena temal oli mõlema jalaarterite kinni jäämine gangreeni oht, eks ole, ja lugupeetud professori professor ei olnud aga noor ja andekas kirurg temale väga tormama, kas temal asja alati patsiendi ennem valmis teha ja ja tihtipeale meil oli ka temaga õiendamist, et noh, väga kiirelt palus midagi teha, eks meil polnud ettevalmistus ei saa nagu aru, et nagu, et miks me teda joot, et miks me ei oota sellega, mida me ei tea, me peaksime ootama ja tema hakkas siis sellesse poose tooma veel, kellel on uuring, olime paar päeva ennem teinud, et seda eaga päästjana hakkab tegema siis jala amputatsioon ja siis nimekaimu Peeter Laanega, mõtlesin, et teeme talle sisse Jürile selle tagasi. Läksime operatsioonituppa sellel ajal, kui ta oli juba selle ringlõikusi, tehakse siukse ühe liigutusega, reielihased lõigatakse kõik läbiennaku luud hakatakse saagima ringlõikuse tegema ja laane Peeter küsis. Et kumma jalas ja siis nüüd lõikad. Me teadsime NSVL vaadanud seda. See oli suur ehmatus ja valge nägu ja siis ma ütlesin, ma tean seekord õige. Päevatee suvekülaline. Kindlasti huvitab meie kuulajad, kuidas seal raskes neljandas haiglas nii kaua vastu pidasite, sest selleaegsed isanda mehed Eesti NSV-s olid ju kõike muud kui leplikud vastu vaidlema. Tõesti. Välja arvatud üksikud, kes ei olnud päris tipus oilis pretensioonikut. Ma pean ütlema, et tagasihoidlikumad patsienti, koolid, klausson, Käbin või väljas näinudki ja ma laulsin ja Käbin täpselt samamoodi. Klausjoniga oli niimoodi, et minu karjääri selle aja alguses minul oli üks väga masendav ülesanne, ma pidin olema Kremli peahaiglas. Klaassen oli kaugele arenenud maksavähk ja tema surivoodi juures seal olema nädal aega, ma olin seal, temal oli see, anna abikaasa siis oma kallist abikaasat lahti, siis selle niinimetatud alternatiivmeditsiiniga terveks ravida. Ja Valter Klaussonist viimane palve, mida ma nädal aega temaga pikalt vestlesime, noh, mul polnud ka midagi, komistasin temaga, rääkisime ilmast elust, ütles niimoodi, et ole hea, tee nii, et see naine mind üks päev rahule jätaks ja see oli tema viimane soomistel, suits, järgne päästele. Surnud sundis teda võimlema sundistades hingamisharjutusi tegema tujundist mingis punktmassaaži, ta ei lasknud rõhuda, see viimane ei ole ja tee nii, et see naine vaid üheks päevaks rahule jätate. Kautsjoni viimane valve, teine Klauson etas, mis mulle on meelde jäänud, oli see, kui ta kuulile, vot see oli siis, kui ma olin selles haiglasse mind professor Rätsepa teene muidugi, võib-olla sellepärast, et minu isa oli kaua seal haiglas teenid, nimi oli tuttav, ma ei tea, misjaoks nad tahtsid vahetada. Kutsuti sinna parteibüroole sinna valgesse majja ja et me oleme otsustanud teid üle viia. Ma ütlesin, väga kena, et miks me tahame taset tõsta. Doktor malmist oli ülitugev tohter ja väga hea organisaator, seal mõtlesin, et agendat, mis tähendab taset tõsta, et minu meelest isikuvahetusega vaatame vahetusega, ei saa taset tõsta, sellepärast et see oli kinnine nomenklatuur, seal oli sel ajal 5000 natuke alla 6000 inimese oli seal nimekirjas üle 220 kohaline haigla koos järelvalves osakondadega, noh neid oli siin, Narva-Jõesuus, Pärnus lohusalus, veel kusagil midagi, teda mäletan, et see ei ole võimalik, tähendab, see kontingent on nii väike, et siin ei teki kogemus. Ma ütlesin, on kaks võimalust, eks ole, et kas kontingendi laiendada, mille tootja ei tule kõne allagi või siis teine võimalus on siis teatud ajavahe mater vahetada personalina ringkäimise peale, siis ei pidanud ka võimalik olema, eks ole, mõtlesin rohkem võimalusi ei ole, tähendab kurssi ei ole võimalust, siis esimene kord me ei jõudnud kokkuleppele, mind kutsuti siis nädala pärast tagasi ja siis personaliga jäi nii nagu oli, aga mulle anti õigus peaarsti poolt üheks aastaks anda luba välja või oli see kaheks aastaks rohelised kaardid, ajus, teised liikmed. Ja kui ma sinna 87 Läksin, siis 89. aasta alguses oli 6000 asemel meil nimekirjas 12000 inimest. Eriti neid rohelisi kaarte hoolega. Et lepiti kokku, et kõikidel erialadel, kui meil mahtu on ja inimesi on, me võime võtta igalt poolt mujalt saadetud haiged sisse ka niuke saime, siis ta läks nagu lahtise haigla, aga seal oli üks huvitav asi, oli siis teisel korral nõusse sinna sellega, et hea küll, seal tingimuse teine tingimus on mul see ka veel, et ma vist ei läheks majast ära, Kaumaliste jääks mul ravi alal asetäitjaks. Ärkas ja, sest mina ei osanud seda laseri tööd teha kehibised. Ja seal oli niimoodi, et odav kuuli oli samal ajal ees ja tema sai noomida, see kiirabikalurikolhoos ehitas sel ajal omale staadionit ja Teronoomiteet nii palju kulutatud raha ja mittesihipärane kulu ja lasti üks pool tundi seda joru seal. Ja siis lõpuks küsiti, et kuulidest seltsimees kuuli, et mis teil on selle kohta öelda. Nagu oli, oli julge mees, sest temal oli ju sel ajal Andropov selja taga temal Jaan Dropaga vist parteikoolis koos käinud või midagi kuuli tõusis püsti, ütlesid ja ma mõtlesin ja mõtlesin, aga nüüd ma otsustasin selle staadionil, me ehitame katuse peale. Sellel ajal büroo suu lukus ohvriga, ah midagi seal ei olegi enam midagi lisada. Seal oli jah, et haigla nagu haigla natukene ravikvaliteedi osas, ma ei oska midagi öelda selle nii nagu mujal maa teistes haiglas keskhaiglas kui kiirabi kõige suuremates haiglates töötavad seal samad kolleegid olid sama pädevad. Natukene need olmetingimused olid paremad varustusega, võib-olla pisukene oli parem, aga mitte eriti parem näiteks kiirabihaiglas, kus ma tulin sealt osakonna juhataja koha pealt sinna, sinna ära, oli meil varustus tunduvalt parem kui seal. Kuidas seegi tali? Söök oli jah, natukene parem, seal oli vist jah selle söögiraha, ma ei mäleta, kuidas see oli, meil oli ju, nõukogude ajal oli niimoodi, et tavaline söök oli pist rubla, tuberkuloosi, haiglates rubla 40 ja seal oli vist sama söögitaks, mis tuberkuloosi haiglates. Imelikult kõlavad need numbrid, eks ole, tänasel päeval. Aga muidugi, mis oli, oli see, et ma vaatasin, sel ajal olid muidugi meie partei valitsustegelased olid haiged inimesed kõik, sest keskeltläbi kuu aega kõikidel aastatel nad viibisid nendes meie sõnades tuursetes, asutas üks oli mul siin Pirital selle kloostrimetsa tee, 29 oli seal, tähendab, viibisid seal, aga see oli nagu sinise lehega täis puhkus, eks ole? Jah, et üks kuu aega nad olid, aga ma arvan, et need inimesed meeldivad inimesed peale seda kuses süsteem muutus, nende tervis on hoopis paremaks. Seda sanatoorse ravi üldse nii palju vaja. Keegi võib-olla nad said siis jalad alla nii-öelda. Olge sellega jah, nii et pretensioonikas, väga pretensioonikas ei ole olnud. Mõned üksikud niuksed, keskastme juhid, kes olid just saanud või niimoodi, aga need vanad tegijad kellega räägitakse nende prouadest, jah, prouadega oli tõesti kadunud, ilmast lahkunud inimeste halvasti, ei oska rääkida nüüd, et mina küll ei klaussoniga käbi nahas ei tahaks olla, nende proua tuli tõelised foori ja vana Käbin elas veel. Me elasime kõrvuti majades võrguda vanaduspõlvedele siis vaimselt ei olnud. Proua korras on ikkagi väga kannatusel, paneme seal väga mõist. Kas te ei pidanud ka mõnikord seal halva mängu juures head nägu tegema või kas teile minagi vastu hakkas? Noh, mõningad asjad olid seal noh näiteks niimoodi taha aga midagi nagu ülipüüdlik Rein Islan oli, ma pidin hommikuti temale ette kandma kõik selle niimoodi esimesel nomenklatuuri kodanike tervislikud seisundid kesa, igas rannikul praktiliselt iga hommikul aga helistas tema mulle või mina temale, aga ma ei ütleks ta eriti pahatahtlik minu vastu minu vastu. Teie olnud pahatahtlik. Sest ma ei tea, mina tülitsen sel ajal kellelegi ka, nagu ka praeguste riigijuhtidega pole kellelegi tüli. Küll aga tuntakse teid siiski kui teravat otseütlejad. See see on emasisa, oli suurem diplomaalsemani, ütleb kellegi kohta pahasti, aga ema oli natukene kindlakäelisem, aga vaadake, mina oma eaga võin endale ikkagi lubada juba sõdalased ütelda seda, mis on, sest minuga midagi teha ei ole, selles riigis me enam ei ole, vangi saaks panna noh, töölt lahti lasta. No võib, aga kunagi peab inimene selle töö tegemisega lõpetama, eks ole, see ka nagu kohutav kaotus ei ole tagasi lahti lasta ja tea mõni isikute vastu pole midagi nagu eriti paha öelda, aga mõningate süsteemsete mõtlematus või selle vastu küll. Minu meelest juhtus see, et meditsiinis eriti loeb kogemus ja ilma meditsiinilise kogemuseta meditsiinijuhtimise juures tekivad vead, mida ise kedagi süüdistada, ainult neid, kes selliseid inimesi sellise kohale edutavad, see inimene, kes sinna edutud pole millegis süüdi, tal ei ole seda kogemust ei saagi seda teada. Et siin on niukene intuitiivne asi. No ma imestan seda. Vello Ilmoja nagu praegu, nii nagu on vist veel nõuniku kohal, ei kasutata ära, kõik ministrid tulevad esimene kord siin ma mäletan, sõber Andres Tarand, siis meil oli üks minister, tema teisteks, ütles Andres, tuli ütles, et kui hädad sa ikkagi aitaja, räägi meditsiinis, et kui me midagi teeme, mis siis juhtub, eks ole, meditsiinis jah, lummatiivsed. Edutamise juures Narva on inimesi, kes jäävad selles samas, eks inimeseks, olemuselt ja käitumiselt see, kes ta oli enne edutamist tihtipeale edutamine. Ma ei oska öelda, paremaks ta vaevalt kedagi teeb, tihtipeale teeb inimese halvemaks, tähendab, kas nad kardavad jälle sinna tagasilangemist või midagi niisugust asja, aga olen vähe inimesi näinud, kes peale edutamist on jäänud selleks samaks inimeseks, kes ta ennema. See on see kolmas aste, öeldakse, et anna inimesele kõigepealt alkoholi, anna raha ja kui siis ka veel muutunud ei ole, siis anna võimu ja siis. Tundub küll jah, võib olla küll, aga vähe on inimesi, kes edutamise juures tõustes suudavad endaks jääda või või võib-olla see amet ka nõuab seda, et niuksed sügavamad inimlikud tunded ja need peavad ära kaduma, sest selle ameti juures sa ei saa niisuguste tunnetega arvestada, sul on oma missioon massi vaja täita ja kas sind tunnetakse või tunda seda või tahetakse või tahtis juba tehtud olevat. Aga doktor Mardna, teie olete ise ka elus edutatud olnud ja see praegune ametipost, mis teil on, see ei ole ka tohtri oma enam kaugeltki. Täidan oma eksameid Ma arvan, et eks need, kes minuga rahul on, võib-olla on samavõrd kui need, kes minuga rahul ei ole. Need, kes mind kiruvad, eks ole, et need inimesed, kes ei ole saanud seda, mida nemad tahavad, eks nemad kiruvad ja ära, kuidas teie iseloomuga on. Väga halb. Kas küsisin naise käest, kas on muutunud edutamiste käigus või seal alguses? Ei, vat ei ole vist muutunud, ei ole vist juhtunud nii nagu nainegi ütleb, et sealt samasugune poisikene nagu 50 aastat tagasi ja see elama ja ei tea, ei tea, aga jah, nii ta on, et inimesi on igasuguseid ja eks kui ma seal haiglas olin ja korda ja muid asju nõudsin, ega see ka mõnele inimesele ei meeldinud, eks sellena. Võib-olla neid, kellega ma seal haiglas otseselt konfliktis ei olnud kellelgi ka, aga, aga võib-olla neid, kellega ma konfliktis on mingil määral vastasseisus, oli tunduvalt vähem, kellega me nii nagu hakkama sain. Aga küsimus on muidugi selles, milles kunagi tekkis niisugune aru saama, tused. Mina olen sügavalt veendunud, et siin elus on kõik ametid austusväärsed, oleneb ainult sellest, mismoodi keegi oma ametit pea. Ja mina olen selle vastu kogu aeg olnud, mis mõnele nagu hinge ei lähe, et mingisugune ameti saamine paneb teisest inimesest teise inimeste paremaks. Ja sellega mul mõned korrad olnud väikseid ütlemisega konflikte, kus ma kellegi arvates ütleme, haiglalukksepale osutanud rohkem tähelepanu kui lugupeetud vanemal õel küsimus ei ole selles, et mis ametit ja vaid minu meelest on küsimus selles, kuidas täpselt sellega 100 protsenti nõus olla, aga meil arvatakse niimoodi, vastav ametipositsioon annab ka lugupidamise või selle inimese väärtuse. Minu meelest on niimoodi, et ühiskonnas vaja, nii peaminister kui Assennisaatorit ilma kummagis ei saa hakkama. Kui peaminister kuu aega ei ole juhtumist midagi kuu aega saator oma tööd ei tehta sisse, siis andke andeks. Me lämbuma selle haisu sisse. Ja samas näiteks hea peaminister võib teha, võib olla väga palju head, aga halb, seevastu võib ka väga palju halba teha. Meie riigis ongi see mina arvasin, et kui Eesti vabariik tuleb, et noh, Vene riigis oli niimoodi, et karjanaine või traktorist Eestis teenis kaks korda rohkem kui tohter, eks, et et see on nagu, et Eesti riigis läheks paigale, aga riigi alguses trollijuht sai sama palju kui millesse õpetajaks selle kuue kuuga, kui arst, kes õppis 12 aastat, palgad olid samad ja nüüd me võime öelda ka trollijuhil vastutusse 60 inimest rollis, eks ole, aga see ka kõiki meil need asjad talle ka paika läinud ja meie ühiskond praegu arvab ka, et arstid nõuavad liiga palju. Aga ei kujuta näiteks seda ette. Võtame arsti, õpetaja, mõlemad on väga prestiižsed, elukutsed ja niuksed, inimesed. Õpetajaks me saame nelja poole aastaga. Arstiks saamiseks läheb aega 12 aastat. Õpetajal on, eks ole, ligi kolm kuud aastas puhkust, arstil on 30 arvast, aga muidu nad peavad ühepalju palka saama. Aga ei saa ka, ei saa ka praegu, aga minu meelest on niimoodi, et palgavahe peab olema vähemalt see, et inimesel, kõrgharidusega inimesel peab olema oma tööaja jooksul õigus saada kokku teenida enam-vähem ühesugune summa arstidel, kui selleks kaheks aastaks vähem kui teistel elukutse esindajatel järgus, nende palk peab olema võrreldes teiste elusid 25 protsenti, minimaalselt kõrge asfalt. See pole vast kõige tähtsam, ma leian ikkagi, et vastutus on see, mis, Tundus küll, aga ka see, kui palju sul jääb elu jooksul aega oma Sabed, eks seal 12 aastat õppima ja võtma praegu üks lõppe laenu, sa pead seal tagasi maksma, eks ole, siin on need asjad, mida tuleb vaadata seitsmendate aastate keskel või alguses Soomes arstide streik, see eelmine mina olin sel ajal Soomest pikemat aega ja küsisid, et miks te streigid. Meil on suhteliselt kõrged palgad palgapärastesse õige. Aga kui meie olime ühiskondliku hierarhiasse palgatasemete järgi, mis näitab, eks ole, olime kolmandal-neljandal kohal, siis nüüd oleme kukkunud kaheksandal. See tähendab seda, et arstiteaduskondades läheb tunduvalt madalam ajupotentsiaal ja see tähendab seda, et rahvas saab tegelikult madalama tasemega meditsiiniabi, kui ta tegelikult vajab. Me võitleme selle vastu. Võitlesid seda täitsa 7000 marka, mis rohkem saame me vähem see meie asja ei tõsta. Aga see näitab, eks ole, rahva huvidega nende selgitust. Küllap me jõuame nendest meditsiini ala asjadest veel oma tavapärastes päevade saadetes ka rääkida, aga selle saate lõpetuseks. Mul on niisugune küsimus, teil on samas juubel, see tuleb omal ajal. See tuleb oktoobris, kõik nöörivad, mul tood, kus, mis on üle oma. Tahaksin teada, kas te olete mõelnud? See on jah, omamoodi kõigi fikspäev järgneb teisele selget vahet ju kusagil pole. Aga kas te olete mõelnud sellele, mida te teete sel ajal, kui te enam ei taha tohtritööd meditsiinis töötada, kas te olete oma, ütleme siis pensionipõlve mõttes sisustanud ja kui, siis millega? Mina tahaksin olla väänašmaal, aga naine ütleb, et seal nõue valgemmergia saunas peab väljas käima ja tema nagu elupõline linnana, aga mina olen nagu vanaema lehmapiimaga maal. Minule meeldib metsas tööd teha ja aias tööd teha ja. Aga võib-olla panna siis vesi tuppa jooksma? Ei, vesi jookseb toas v ma panin tuppa jooksma, jah, aga mul ei ole tussi toas sauna. Ei, mina ei taha niisugust asja, milleks seda vaja. Ei no küsimus on see, jah, ja ja mina ei karda määr jalgu märjaks teha ja naine ütleb ikkagi niimoodi, vot eile oma parandasin sauna katust, eks ole, me pidime uue katuse tegema, mõtlesin, et modellindusega katuse pane, naine ütleb, et ei, et kas need mehed teevad, kes on selleks ametiks ja oskus. Mine sauna ja vaata, kas laseb katus läbi või lasele, ei lase läbi, nõusime, mina ju tegin, et miks ei lasknud siis oskusmehi tellida, eks ole. Teed selle sauna ja need majad, Me vanema vennaga oleme ise teinud, et misjaoks oskajaid mehi tellima, et see isetegemise rõõm on nagu suurem või näiteks see, et mina ei tee ju nii ilusaid pilte nagu sõber Fred Jüssi, eks ole, aga mina ja sõbrad Märt luusiga keemia juba varsti 15 aastat iga kevadel tedremängu vaatamas, teilgi siin üks pilt, siis jäi nagu niimoodi, et iga aasta käime üks ja sama asi, küsitakse, mis te seal käite, aga meil nagu kevadet või pole nagu olnudki, kui ma seal käinud ei ole. Seda peab nagu ise kogema või ma ei tea, minu meelest see mets ja need puud nagu natukene pühamat, kui muu asi, need elavad tungivad kauem, kui te tahaksite olla ikkagi looduses. Mina tahaksin jah, seal rahulikult olla, kui taevaisa tervist annab siin ja me oleme selle vastu pidanud siin mõned korrad olen käinud seal tänu kolleegidele sõpradele, see, mida doktor viilu sõber minu seljaga tegi Sumberg esimehe tegemine, sest kui ta 12 aastat seda operatsiooni poleks teinud, siis paremal juhul jah, oleksin ma praegu ratastoolil ja halvemal juhul poleks kellelegagi üldse rääkida Reintegi selleni filigraanse töö, et mina võin veel raskeid asju tõsta ja teha kõike, mis ma tahan. Ja teil on palju sõpru. Ma ütleksin, et õied. Suhteliselt väike sõpruskond. Mulle niukseid häid tuttavaid, niisuguse on suhteliselt palju. No ütleme, nõud, Fred Jüssiga, me saame hästi läbi, ma ütleks mu sõbrad olema, meie lapsed käisid koos koolis koos lasteaias, me kunagi olime koos sõjaväelaagris, eks ole, need on enam-vähem ühised huvid ja ja mul on ühtteist. Sõber Märt luus, kellega me need 20 üle 20 aasta oleme koos metsas ringi uidanud, meil meeldib jahil käia, ta meeldib kahekesi jahil käia ja meie deviis on niimoodi kõige parem laskun tegema. Raskeks nojah. Me päris nii liha pärast seda asja ei tee, aga noh, aeg-ajalt ikkagi mõned liha, aga laseme, eks ole, aga niimoodi see tegemine siin, noh mina praegu ju kodu kasvatan ju juba üle 10 aasta faasanit, mina võitsin siis nugiste kinkide, väänas all Läti ju ära sealt. Ja, aga mul on automaatsöötja korra nädalas, ma käin seal, aga ma võitlen rebaste mind kõigile suhkrute ja naaritsetega, seal nad on mul kolm korda selle kasvanduse lagedaks söönud. Viimane kord oli see möödunud aasta oktoobrikuu sees, mudel juba seitse eri liiki, nüüd faasaneid kokku on, siis tuli sisule, 20 Nad murdsid ühe ööga kõikuma. Ahah, nüüd kevadel tõin omale uued, neli liiki on praegu, need sõber lubas mulle veel sügise poole. Tibud kooruvad veel kolm, neli liiki anud, seal nad elavad siis. Mul on nii vägevad tarat. Nüüd tänavu aasta kevadel ma panin lisaks kõigile veel elektrikarjuse selle ümber, nüüd ma loodan, et ei väga kenad, on mul jah, mul on kuldfaasan, teemantfaasan, kuningfaasan, jahifaasan ja keskamuuri faasan, annan aga mahla, kõrvukad, faasaneid sinna veel ja veel seal seal baaris. Iga inimene peab oma hullus olema, kes istub kõrtsis, kes kasvab Aasias näiteks teha, aga miks seda kasvatad, ei tea. Nad munevad muide palju me sööme suvele, juhazene kas maitsevad paremini kui kana? Kanamunad, aga võib-olla tervislik. Kes ei tea, Me võiksime propageerida. Võib-olla hakkate pidama oma ärilõbuks. Ei näri, mul ei ole, saab sealt äris on, mina ei suuda midagit müüa, ma võin anda hea meelega. Midagi ei tea, see on järgmise põlvkonna küsimus. Müüjale. See meditsiiniga on ju ka niimoodi, et minu meelest on asi ära läinud sellest hetkest peale, kui on meditsiiniteenuse ost ja müük. Parim aeg oli muidugi siiralt kiirabihaiglas töötasime, see oli tõeliselt ja kena kollekti. Teie arstipraktikas kõige parem aeg. Parim aeg jah, me tegime, me tahtsime teha, keegi ei nurisenud midagit, keegi küsinud, et iga liigutuse eest raha seal on praegu Ludmilla Taltel poeg on sellest ajast veel tööl. Fantastiline sellele Aino Lepik oli mul vanem õde. Me saime selle haigla kätte, mis oli räämas muss, tsementi ja kõiki läbisel põlvili küüritades, naised tegid seal osakonda valmis ja siis kui mäleta, mis oli 84 või 85 90 70. Detsembris saime kätte, oli see üleliiduline radioloogiakongress ja siis me saime selle parema radioloogiaosakonna tiitliliidu uhketest naiste poolt tehtud, see geneetik korda. Ja keegi ei nurisenud minagi kõik tegid siis sellepärast, et see töö oli vaja teha. Mingil määral on ikkagi nagu niuke kutse, vajadus ka või emissiooni tunne selle asja juures, et see asi on vaja ära teha. Aga praegu enne tegemist juba alati küsitakse, et mis ma sellest saan, teadmata veel, eks ole, mismoodi seda teha, aga siis tehti ära ja kui sai midagi sellest lisaks juurde, siis saadi, kui saadud ei olnud ka mitte mingisugune probleem, aga no tõenäoliselt sel ajal olid need inimesed, kes olid need sõja ajal ja sõjajärgsed, kes need kõik need rasked ajad üle elanud ja kes teadsid, et kui teine inimene teist otseselt ei abista, siis midagi ei liigu ja midagi ei juhtu, eks ole, kes iga liigutuse eest ei pidanudki raha saama, vähe hinnatud just neid lihtsaid inimesi, kellega need haiglad üles ehitatud ja kõik käima panti, eks nüid nagu põlastusega öeldud, mis siis siis ei olnud ju midagi, andke andeks väljendustega, sel ajal tegime ikkagi sitast saia, et need võimalused ja need masinad ja need asjad, mis praegu on. Mis muud kui ilusat suve jätku ilusat sügist. Ja küll me kohtume päevade saate selle aitäh tulemast, doktor Peeter Mardna. Rõõmsa meelega tulema, kui kodanikel on küsimusi, millele saame vastata.