Stuudiosse on tulnud jälle Imbi Paju sooviga rääkida oma filmi ja oma raamatu edust rahvusvahelisel areenil. Jutan filmist tõrjutud mälestused ja sama pealkirja kannab ka raamat mis räägib tema ema ja tema ema kaksiksaatusest Siberis ja pärastistel aastatel. Imbi Paju on ajakirjanik, nüüd siis ka juba filmitegija ja kirjanik. Aga enne, kui me hakkame rääkima viimaste aastate sündmustest tuletame meelde aastaid, kui see film tehti, kui see film sai valmis ja sellest saates nüüd mõningaid katkendeid. Ma annan oma loo, mis julgustab ka tegelikult teisi eestlasi avanema, ma arvan, nii et see, mis puudutab mu ema lugu, et mis mind nagu vapustas, et ega ma siis ainult ema intervjuu ma olengi intervjuud Eestis üle 100 inimese. Ja mu filmis on näiteks paljud teised naised ju täiendavad seda lugu, siis on ka tegija poolelt Arnold Meri näiteks see, mis mind nagu huvitas, oli see, et, et Mu ema, ta kaksikud on sündinud 1930 ja Eesti kõik see okupatsioon baasis loomine algas 39, et kuidas algasse naiseks kujunemine ja mind nagu vapustas see, et näiteks terrori tingimustes ja lõpuks nad ju viidi laagrisse Venemaa koonduslaagrisse, aga 41 Nad elasid Tartumaal Peipsi lähedal ja kui venelased põgenesid, sakslased tulid siis kõigepealt venelased röövisid nende küla paljaks. Tädi ema rääkisid, et isegi nagu rohuliblesid ei olnud, et nad tulid nende hobustega ja marssisin nii et kõik maoli ära tallatud, kõik võeti ja, ja siis nad vahepeal käisid seal mingeid oma riideid. Toomas, need olid keskuses seal kuskil keldris peidus ja see vene sõdur seal olid niivõrd näljased nad tädi oli näinud, kuidas nad lihtsalt kuiva jahu sõid, kõik loomad tapeti ära. No kõik, kõik tehti paljaks ja siis, et venelasi kätte saada, sakslased tulid ja hakkasid pommitama, aga kui see perekond ja külarahvas põgenes, need sakslased pommitasid, põgenevad külarahvast ka mingil põhjusel. Ja lõpuks nad ei saanud lihtsalt neid venelasi kätte, sest venelased lasid üle Peipsi ära põgeneda. Nad panid terve küla põlema, nii et mu ema kõla jäi nagu kahe armee vahele sakslaste venelaste. Ja siin toimus esimene katastroof, et laps peab sügisel kooli minema, sul on kodu ära võetud, sul on ära põlenud kahe okupatsiooni vahel isaline, surnud vanaema ehitas õue väikse maja, aga siis oli ju varsti tuli jälle Vene okupatsioon tagasi ja see, mis mind on vapustanud, et et noh, et see hakati inimesi karistama Nõukogude Liidu massilise reetmise eest ja mis on kindral vapustavalt ka see, et Nõukogude Liidu kriminaalkoodeks, millest on, on nüüd ilmunud ka maailmas üsna palju uurimusi, kui tendentslik ta oli, ta oli näiline, nagu nõukogude süsteemis oleks mingisugune õigus ja see tegi võimalikuks inimesi hakata süüdistama, esitama süüdistusi panditismis terrorismis, riigivara röövimises, see tähendas see, et taluomanikud ei suutnud maksta oma makse. Et me arva teavet, näiteks 49.-ks aastaks oli juba 3000, kui ma ei eksi, talu omaniku põhiliselt olid naised, sest mehed olid sõjas või metsas kuskil oli juba maksu võlgnikena vangi pandud, et, et tähendab, see terror oli tohutu ja siis sellest Realis. Mu ema 44 oli 14 aastane ja kuna olid maakoht metsaküla, siis hakat ja metsavendi otsima. Ja see on igal pool maailmas, et, et naised jäävad nagu sinna kõige kaitsetumas olukorda, sest naiste kaudu püütakse saada kätte neid vastupanu liikujaid, siin ei anta mitte mingisugust armu ja ma arvan nii, et tavaliselt kõik asjad, mis on seotud vägivallaga, on tabuteemad ja kui ma hakkasin filmi tegema, hakkasin neid tabusid murdma esimest korda. Mu ema rääkis sellest, et kuidas nende maja oli kogu aeg ümber piirata, kuidas NKVD mehed käisid läbi otsimas. See terror oli tohutu, kuidas öösel nende ema viidi ülekuulamisele, aga see ei ole ainult mu ema lugu. Ma olen väga paljude asjatundjatega, kogu aeg, konsulteerisin, ajaloolasi ega eluloouurijatega. Kaitsepolitsei on, on väga-väga põhjalike uurimustega teinud inimese intervjueerimas käinud, nii et, et kõigi nendega ma konsulteerisin, kui seda filmi tegin. Selles tingimuses ma jälgisin seda kasvamist siis, kui ta oli neli täis, siis hakkasid kõik need kuulamised ja läbiotsimised. Ja kui ta seal 18, siis nad arreteeriti. Ja mingi seletus ja põhjendus oli ka. Ja no seletuse põhjendus oli kostja metsavendadega metsavendade abistamine. Aga ma tahan nüüd öelda, kui lugeda näiteks neid toimikuid, mis mind nagu vapustanud, mida, mida me võib-olla ei mõtle iga päev seda oma Eesti elus, et näiteks aastal 1936. Ma loodan, ma eksi aastaarvuga, tuli Venemaal jõusse Venemaa peaprokuröri Võšinski doktriini, see tähendas seda, et süüdistatav pidi ise tõendama, et ta ei ole süüdi ja see toimus kõik läbi piinamise. Teine kord oli, kas psühholoogiline piinamine, hirmutamine väga rafineeritult, näiteks üks kooma ema kinni võeti ja hammas ei hakanud valutama ja siis ta oli too KGB keldris kinni, ta oli öelnud, et tal hammas valutab ja ta viidi hambaarsti juurde, aga noh, ka vaja muidugi oli, ülekuulamine käis ka ja siis hambaarst võttis suured tangid, nii-öelda hambaarst hakkas hammast välja tirima, siis ema sa äkki aru, et see ei ole üldse hambaarst, sest kasutati ka näiteks Eesti vanglatest vabastatud kriminaalvange inimeste ülekuulamise juures eestlasi. Ja, ja see oligi mingi kriminaalvang, kes tiris ja keriski tal selle hamba välja. Siin oli juba ühe noore tüdruku peaaegu lapse esimene šokk või siis näiteks tädi rääkinud, kuidas teises toas, kui teda üle kuulati oli kasta naise kisa, appikarjeid, et teises toas piinati, et, et sa pead üles tunnistama, et ma arvan, et see, et need asjad toimusid keldrites, pimedas maa all, see räägib selle süsteemi mustast südametunnistusest. Kuuldud intervjuu oli tehtud aastal 2006 Imbi Paju film tõrjutud mälestused jõudis Eestisse, nüüd aga järgime tema filmi ja raamatukäekäiku praeguses Euroopas. Tundub, et need aastad on olnud Imbi Paju edukad. Tema film ja tema raamat on leidnud järjest suuremat tähelepanu. Imbi Paju. Ma kirjutasin selle, eesti keele tõlgiti soome keelde ja siis ta ilmuski eestikeelsena 2007 augustis ja sama aasta septembri lõpus ilmus Rootsis rootsi keelde tõlgituna. Jah, ja minule suureks üllatuseks muutustes bestselleriks, nii et kuna jätte Borg-Posten tegi üks päev enne messi sellest väga hea arvustuse ja kuna Jötebori raamatumess oli pühendatud Eestile, siis minu suureks üllatuseks huvi oli väga suur ja Rootsi vastu võtta ongi minu jaoks nagu intellektuaalselt väga tähtis minu enda jaoks. Aga kuidas on teiste keeltega Norra oli ka? Päevakorral, ja noh, need protsessid on üsna aeglased, et praegu sellel aastal ma käisin natuke aega tagasi Oslos kirjanduskeskuses esinemas. See on üks uus ja väga-väga uhke, uhke ja populaarne keskus, eriti noorte hulgas. Ja kuus kirjastust on huvitatud, nad loevad seda praegu. Kohalik selline Culture aleht, Taagogtiid tegi pika intervjuu. Just täna, kui me seda saadet teeme, tuleb Norra ajakirjanik siia tegema saadet minu filmist ja raamatust, aga sisse mineviku teema huvitab teda rohkem ja ta on esimest korda Eestis ja me läheme homme Tartu Ülikooli ja ta intervjueerib Tiina Kirssi ja siis ka minu ühte raamatukangelast psühholoog ja arst Heino Noort. See tähendab seda, et raamat on juba teel Norra. Kuidas aru saada sellest, et kuus kirjastus tunnevad huvi, kas käib juba sisemine rebimine või kuidas? Oleneb see on nii, et, et minu müügiõigused on Soome suurimal kirjastusel odava ja seal on inimene, kes on nagu mu agent või kes tegeleb selle selle müügiga ja kuna Rootsis oli on see väga populaarne olnud, siis norralased jälgivad kõike. Rootsi keel on väga sarnased ja see, mis on populaarne Rootsis, see tuleb kindlasti ka varem või hiljem Norra turule. Nii et muidugi iga kirjas ta vaatab, et kas see teema on nii huvitav, et kas ta müüb. Niiet minu kirjastaja Soomes on praegu nagu hästi positiivselt meelestatud, et üks raamat enne kui ta pole ilmunud, see on muide võetud ka sinna rootsikeelsena Norra kirjanduskeskuse raamatukauplusse müügile paljud kultuuri, mis on juba lugenud, nii et et siis see on teekond Norra, aga siis muidugi, kui juba koonda juba rootsi keeles, siis jälle ma kuulsin, et Taanis loetud üks taani kirjastaja on näidanud huvi üles ja tellinud selle raamatu. Ja siis nüüdse inglisekeelne tõlge valmis, sest inglise keele ka on probleem, et kui sa tuled nii väiksest maast ja siis palju meid ikka neid suuri nimesid on Kross ja Kaplinski ja võib-olla veel keegi teine, et sa oled tundmatu, sa tuled sellise teema, aga mis on ka natuke tundmatu. Nii et nad tahtsid, et oleks käsikiri, tõlgitud. Ameerikas elav pagulaseestlane ametlik tõlk Tiina Ets tõlkis selle tõesti ära ja tasuta. Nii et kui me saame kirjastuse, siis see tähendab seda, et ta saab ka oma töötasu, aga praegu käivad mitmed läbirääkimised Inglismaalt on kolm kirjastust, kes on huvitatud ja Ani Ablybam on lubanud aidata, on juba ammu, on tuntud Gulagi uurija, nii et noh, võrgustikud on kõik käigus. Sellel aastal ma käisin ka Berliinis esinemas sest kuskil on ikka, et keegi kuuleb ja siis keegi kutsub ja, ja need võrgustikud hakkavad tööle, et aga Saksamaaga ei ole asjad nii positiivsed, et üks Šveitsi kirjastus on olnud huvitatud, aga see on liiga väike kirjastus ja ja Saksamaa vist on natuke väsinud sellest ajalooteemast ja holokaustist ja nii edasi, et et selles suunas Kas olen õigesti aru saanud, et psühholoogiliselt inimesed ei suuda kahte asja korraga võtta, kui on Iraak, siis Afganistan juba mingisugune niisugune häiriv kõrvalnähtus. Kui oli natsikuriteod, siis kommunismi asjadega enam uuesti hakata tegelema nende vanade asjadega, et inimestel tekib mingi psühholoogiline tõrge, oleme õigesti aru saanud. Ma arvan, et vastus ei ole ühene, sest minu enda jaoks on olnud suur üllatus see, et mu raamat on tekitanud nii palju huvi, sest 2006 ta tuli välja Soomes. Et see periood on ju küllalt lühikene, et see on mingi üle aasta ainult ja nüüd ta on kolmes keeles ja neljandasse keelde on tõlgitud. Ja kui kõik hästi läheb, siis eesti venel kooli õpilased saavad ka selle sest haridusministri Riho valinud selle ka endale. Sest vene noored vene intellektuaalid Eestis on raamatu väga hästi vastu võtnud. Ma tahan öelda, et see, mis muutub Läänd, et näiteks kui ma vaatan, mis Soomes toimub ei tohi unustada, et on väga palju kogu Lääne intellektuaalne. Maailm oli siiski vasakpoolne ja Nõukogude liit oli ülehinnatud, ütleme sellest kirjutab ju Doris Lessing oma oma loomingus ka, kus ta käib läbi seda oma pere loo kaudu seda Nõukogude Liidu imetlust ja identiteedi loomist. Nii et ma arvan, et siin on nagu mitmeid psühholoogilisi tõrkeid ka. Aga mis puudutab Saksamaad, siis Saksamaal trauma on ju päris suur, et võib-olla kui ma esinemas käisin, siis saal oli rahvast täis, see oli some Instituudi ruumid ja korraldaja oligi saksa Eesti selts ja Soome instituut. Et seal oli väga palju kultuuriinimesi, aga ma ei tea, kui suur huvi see siis laiemalt on. Mul jäi praegu mulje, et sul jäi sellelt õhtult mulje, et, et see vastuvõtt ei olnud päris see, nagu oleks võinud. Berliinis Berliinis oli tohutult hea, vastava Saksamaaga on probleeme kirjastajatega võib-olla arvavad, et tähendab, seal olid kultuuriinimesed koos, et et muidugi neid huvitas, aga, aga kirjastajad mõtlevad, kas see teema müüb, et kuidas edasi läheb minu kirjastaja või agent, ütleme niimoodi, et protsessid on küllaltki aeglased, et tuleb aega anda, et, et ma isegi olen praegu nii ülbed, kui ma arvan, et võib-olla ma ütlen selle väikesele šveitsi kirjastajale ära, sest nad tahaks ainult anda välja 500 eksemplari, aga siis raamatuseks ka saksa keelde. Aga siis kuidas see mõjub nagu Saksamaa suunas, nii et, et ma ei oska öelda. Alati on ju nii, eks ole, et küsimused näitavad ka seda, kui palju inimesed teavad, kui palju nad on orienteeritud ja informeeritud. Kas niisugune saksa haritlaste seltskond üldse valdab seda temaatikat või esitavad nad ikka väga naiivseid küsimusi? Tavaliselt ma esinen niimoodi, et mul on film ja siis ma räägin oma raamatus, et see film nagu avab ja viib sinna sellesse teemasse. Ja siis on nii, et. Mulle ütles üks Rootsi ajaloolane, et nendel on praegu koolides mõned sellised filmid, mis on Venemaalt pärit, kus hästi fakto, loogiline, mis juhtus ja mis see stalinism oli ja see ei jõua emotsionaalsed inimestele kohale, sest see teema on olnud tabu. Aga mina lähen oma pere loo kaudu ja see on nii üldinimlik ja ühiskondades ja lääne ühiskondades, kus on niisugune kristlik mentaliteet ja teisest inimesest hoolimine ja, ja tähendab, kui sul on empaatiaga kõik korras, siis see film on nagu sisse juhatanud emotsionaalselt sellesse teemasse, sest igal inimesel on mingid rasked asjad, on pereprobleemid, millest on raske rääkida ja nii edasi, et nii nagu mu ema tädi seal filmis on inimlikuna ja haavatavana. Ma arvan, et see film on juba kuidagi inimesed viinud selle teema juurde. Nii et küsimused ei ole olnud naiivsed. Tahetakse rohkem teada, et, et missis teiega õieti juhtus ja kuidas see okupatsioon oli ja ja ja muidugi ka inimestel ei ole nagu ettekujutust olnud, võib-olla nad ei ole mõelnud. Kogu see meie geograafiline asend, kuidas see on siiamaani tegelikult ohustatud. Sa nimetasid ka vene koole Eestis. Kas tähendab raamatut tõlgitakse ka vene keelt ja kuidas see asi on? Raamatut tõlgitakse praegu vene keelde ja haridusministeeriumi komisjon on otsustanud nii ja kuna tegelikult see on ka lugu venelastest sest ma alguses ju rääging, kes olid siis NSV ja need meie, eestlased, millest me kogukond moodustus, kuidas meie riiki hakati looma, olen kirjutanud ka manifestist Eestimaa rahvastele, nii et kasutada seina psühholoogi arst Heino noore sõnu, siis tema on öelnud, et eestlus enne sõda tähendaski solidaarsust rahvaste vahel. Et kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, siis venelased võeti ju kõigepealt kinni ütleme eriti ja Peipsi ääres ja mitte ainult, aga näiteks mulle just üks proua Rootsis, rääkis Dale'i noor tüdruk, nad elasid Narvas ja kui punaarmee tuli üle piiri, siis nendel oli Narvas kaks väga head vene kooli, üks oli riigikool, aga teine oli erakool, kus olid Peterburist siis juba Leningradist kõige paremad õppejõud, valged venelased, kes olid bolševismi eest põgenenud. Järgmisel päeval olid need koolid tühjad, kõigepealt võeti need inimesed kinni, sest nad olid ka inimesed, kes olid Eesti riiki üles ehitanud. Nii et mitte ainult Peipsi äärest, vaid ka Tallinnast ja eriti valge kaastliku taustaga inimesed. Ja see on ilmselt tõesti nii. Aga nüüd kui antakse see raamat välja vene keeles, Eestis, meil tekib kohe mure, kuidas me saaksime seda Vene turule suunata. No, ma arvan niimoodi, et siin on üks vene kirjastus, on selle eest väga huvitatud, aga ma jätan selle, ma arvan, et see on ka minu otsustada, sest kõigepealt vaatame, mis Eestis juhtub. Ja kui tähendaks Eestis välja ja siis ja siis järgmiseks on kui on vaja, siis on Venemaaga, Venemaal on ka küllalt palju demokraatlikke inimesi, kõik ei ole see, mida me lehtedest loeme. Khani Applybami raamat näiteks 1000 eksemplariga ilmus Venemaa turule, aga see muidugi suures riigis on üks väike väike kogus, aga aga sõnal on jõud. Nojah, ja kes tahab, leiab üles ja raamatukogudesse hakat. Nonii, sa ütlesid, et Rootsi on sinu jaoks tähtis riik, tähtis keel. Sellel on mitu põhjust. No muidugi, Rootsi on mulle lähedaseks saanud nüüd, kuna mu raamat on seal niivõrd hästi vastu võetud. Ja siis see tagasiside, mis on tulnud emale mõelnud, ma võrdlen Eestit või näiteks Soomet ja Rootsit Soomes on ka väga hästi vastu võetud, aga Eestis või Rootsis on see arutelu raamatu ümber minu jaoks intellektuaalselt ja loominguliselt huvitav, sellepärast et kõik need psühholoogilised nüansid, mis mul seal raamatus on, kuidas sa seda kurjust ava, et see ei ole ju lihtsalt üks elulugu või elulugude kogumik, vaid ma püüan näidata, mis juhtub väikese inimesega, kui ta satub suurte riikide nagu mängu kanniks. Et ma püüan nagu laiemalt seda kurjust avada, et ega ma ei räägi ainult Eestist, ma vaatamist rajal toimus mujal Euroopas või, või Venemaal. Muidugi ma võin öelda, nii et võib-olla ka seevastu võtan intellektuaalse selles mõttes, et seal on juba väliseestlased või pagulaseestlased oma töö teinud. On ju tuntud kultuuriajakirjanik ja kirjanik Maarja Talgre, kes on kirja pannud oma isa Leod algre loo on Ilon Viikland, kes on rääkinud oma lapsepõlveloo, on Käbi Laretei ja siis on näiteks Anu-Mai kõll on palju intellektuaalne, Hain Rebas on inimesed, kes on kirjutanud ja rääkinud, et võib-olla see alati ei ole kohe kohale jõudnud, aga see on nagu jälle pikk protsess, et näiteks meie, Rootsi saadik Taagordeelius kirjutas mu raamatust Svenska Dagbladet disterve leheküljelise essee. Ja tõesti ongi nii ja, ja siis ta tuletas meelde ka näiteks maarjaTalgret ja tema loomingut. Et siis on põhjust õnnelik olla, et et nüüd hiljuti oli üks seminar Eesti juubeliseminar. Ja kui ma istusin seal saalis, marjad algreali, intervjueerinud mind ja siis Hain Rebas intervjueeris meie juudi kogukonna inimeste saksi ja siis oli selline paneelarutelu, millest mina osa ei võtnud. Arutelus osalesid Maarja Talgre, Rootsi Instituudi kultuuriosakonna juhataja Hans Lepp taagarthelias Põhjamaade Ministrite nõukogu juhataja Carita Peterson ja nad rääkisid kõik mu raamatust. Äkki ma sain aru, et ma ei ma ei tohi üldse viriseda, ma pean olema nii õnnelik, et, et kas see tõesti kõik toimub minu raamatu ümber, kas see raamat on leidnud sellise koha või kas on niimoodi tutvustatud või näiteks kui sööd Svenska üks suurim Rootsi leht ajaleht kirjutas kirjanik Jaan Krossi surma puhul tema loomingust siis äkitselt oli samas artiklis juttu ka minu raamatust, siis ma tundsin, et ma avanssi, et mu ette nagu ühe lubaduse või kui suur vastutus see kõik on. No ma näen, Rootsi retseptsioon on sinu südant tugevasti soojendanud ja, ja sa oled saanud paituste kiitust kõvasti. Ja tähendab, ma pidin endale selgeks tegema, et ma ka ise saan, Baya kiitus, sest ma olen seda lugu kirjutanud ju eestlaste pärast. Ma olen pool aega nagu teises riigis ja siis Eesti muutub see muutusele eriti kalliks, sa näed, kui vaadata, see on ja sa tahad, siis on kaks võimalust, kas sa näed, et kuidas meid pole mõistetud, et sa istud oma sõpradega ja kurdad sellele, et kuidas meid ikka ei mõisteta. Või sa nüüd oma teosed ja sa tuled nagunii-öelda ohvri rollist välja ja paned teised rääkima oma teose kaudu meie elust. Mul tekkiski küsimus kaksikõed, heina ja vaike sellest filmist ja raamatust. Kas ei ole küsitud ka, et toginud meile siia külla, et me tahaksime nendega tuttavaks saada Rootsis näiteks. Oi muidugi kõik tahaksid ja täna siia külla tuleb Norra ajakirjanik, tahaksin nendega kindlasti kokku saada, aga ma arvan niimoodi, et Ma säästan neid natuke, sest see kuus aastat see protsess teha filmi ja kirjutada raamatut, ma piinasin neid parasjagu ära. Et kuigi ma iga kord, kui midagi mingi tore seminar, midagi niisugust on, siis mul on nii kahju, et nad ei näe seda kõike, et nad tegelikult nemad on, need sangarid. Ja näiteks kas, et kui me räägime veel kord Rootsis, siis hiljuti tuli uudis, kui seni on Rootsi koolides õpetatud natsismi kuritegusid räägitud, mis, mis natsism oli siis nüüd on võetud programmi kommunismi kuritegude teavitamine ja minu ja professor Anu-Mai kõlli raamatuid on võetud nii-öelda õppeprogrammi, mille abil siis seda aega lahti seletada. Muidugi hiinlaste ja teiste kommunismi all kannatanud inimeste lugusid, raamatuid ja uurimusi, aga siis seda on peetud nii tähtsaks, et et Rootsi riik on otsustanud nii ja ma tean seda ka, et tänu taagaardeeliusele Eesti Instituudile on raamatu saanud ka Soome karbiltsam välisminister ja peaminister, Ainfeld ja haridusminister. Ja meil on mitu-mitu seminari, nii et see tundub täitsa uskumatu. Aga võtame praktiliselt, kui, eks ole see teema nüüd koolides on esile võetud ja nende raamatute nimekiri, ütleme seal neli-viis teost. Ilmselt siis peab olema igas koolis sinu raamat ka olemas, siis rootsi keeles raamatukogus. Ja jah, kahtlemata et nad oleks isegi tahtnud mu filmiõppefilmina, et ma pean sind rääkima produtsentidena, et osta seda kõikidesse koolidesse. Nojah, siis oleks tal muidugi topeltmõju ja ja mis siis tähendab, õpilased hakkavad tegema referaate või, või hakatakse siis mingeid katkendid ette lugema või kuidas sa seda asja ette kujutad, seda niisugust õppeprotsessi? Ma arvan niimoodi, et, et see tegelikult see õppeprotsess juba käib, et üks näiteks oli üks selline seminar Soome armee muuseumis, mille põhikorraldaja Leedu saatkond ja siis Rootsi ajalooõpetajate Liidja kommunismi uurimisinstituut ja elav ajaloo instituut. Ja see oli nii, et leedukad olid oma näituse pannud tõesti just okupatsioonist ja Leedus president avas selle ja siis sellele järgnes seminar kahepäevane. Ja siis olid Leedu Vilniuse okupatsioonimuuseumi inimesed. Nad rääkisid oma uurimustes, seal olid muide kooli õpilased, ka saal oli täis ja mina näiteks siis näitasin lõike oma filmist ja rääkisin oma raamatust, rääkisin sellest protsessist tegemise protsessist, sellest, kuidas see süsteem on mind mõjutanud. Nii et ma olin ainuke eestlane, teised olid leedukad, rootslased, nii et seal olid mitmed asjatundjad, ka Rootsi professoreid, kes on uurinud kommunismi kuritegusid, nii et sa saad sellise pakendi kätte, siis ma olen kuulnud eesti instituudist, et nad on pagulaspagulaseestlased, on käinud koolides rääkimas oma kogemusest, näidatakse filme, siis raamatut soovitatakse lugeda, võib-olla kirjutataks kirjandeid, arutatakse nende nende teemade üle. Et see on nii nagu nii nagu holokausti nõbedatud siiani koolides minu teada ka Eesti koolides on üks selline õppeprogramm läbi käinud. Tagasi sinu ema ja tema kaksikõe juurde kas nende psühholoogiline niukene seisund või suhtumine kogu sellest temaatikast, see on ka natukene erinev, üks nendest, aga rohkem niisugune avatum, teine on kinnisem. Või on nad mõlemad ühtemoodi tüdinud juba sellest tähelepanust? Ma arvan, et nad on natukene väsinud, aga ma olen eriti oma emaga rääkinud neil teemadel, et kuidas tema loo põhjal tehtud film ja raamat on aidanud mõista maailmas Eesti lugu, nii et et tegelikult see tõstab ka enesehinnangut see, et sa oled oma looga tähtis, sest nagunii see, mis oli nõukogude karistussüsteemi eesmärk viia su enesetunnet alla, põhjustada häbi, süütunnet, niisugusi, tundeid, sest tegelikult hirmu, sest hirmu meeskonna seal hästi palju, näiteks ma olen tõeliselt selle peale mõelnud, kuna ma suhtlen juudi kogukonnaga ka tihedalt, et et kui näiteks meie eesti juudid räägivad, et lapsed on nagu juba nagu tahavad rohkem eestlased olla, siis ma mõtlen, et kas selle taga ei ole mitte hirm see kohutav saatus. Juutidel eriti, et et võib-olla sa ei jaksa enam kanda seda oma rahvust ja seda traumat, et ma ei tea, sa nii raske küsimus, et. Aga ma olen mõelnud ka näiteks sinu ema ja tädi peale, et et kui nad on selle loo ära rääkinud, kas siis see oli ka võib-olla mingi psüühiline kergendust neile Nad olid millestki vabaks saanud, pingest. Sealt, et ma kuulsin jõulude ajal, kui mu ema rääkis telefoniga, ta ütles. See kõik, mis on toimunud, see on nii muutnud tema elu või hoiakut, ma arvan iseenda suhtes ka. Kui me nendest asjadest räägime. Me olime kõik kui palju lähedasemaks saanud. Ühel hetkel sinu elu on tähtis kõik esietendused, esilinastused, artiklid, see, et president raamatule kirjutanud eessõna, see on ohvritele tähtis. Üks sinu väide on pannud mind mõtlema, sa ütled, et eriti maal inimesed on häbenenud seda, et neid on viidud Siberisse, et neid on represseeritud. Teisest küljest on neid ju suuresti ametlikult esile tõstetud. Aga miks ta peaks seda häbenema, et ta viidi ära. Sest ei saa hästi aru? See on umbes samasugune sündroom, kui näiteks laps on kogenud mingisugust vägivalda, näiteks seksuaalset vägivalda, siis tihtipeale on see, et kuigi on ametnikud ja kõik, kes tunnustavad ja räägivad ja, ja nii edasi, see ei võta sealt ära seda vastuolu, seda süütunne, et see on vastuoluline, vastuoluline asi, et see on ka juutide puhul nii, nemad on ju eriti rääkinud. On ka juutide, kuna ma lihtsalt olen nendel teemadel nendega rääkinud, on erinevaid põhjuseid, tunda ennast süüdi või et miks me hakanud Euroopas vastu, ma tean isegi Iisraeli kirjanik Amos Ozi loomingu kaudu, et teil olid isegi Iisraelis vahel tülitsesid, et need, kes enne sõda läksid Palestiinasse või siis need, kes jäävad Euroopa, siis nad pärast, kes holokausti ellu jäid, läksid Palestiinasse, siis teised süüdistasid, et no mis te räägite kogu aeg oma hirmsaid lugusid, et kes seal käskis Euroopasse jääda, et oleksite kohe Palestiinasse tulnud. Ega see ei ole ju niimoodi, et ma teen ühe loo või ma teen ühe raamatu, et meie inimesed näiteks ütleme, Eesti inimesed nii väga oleks avatud või helistaks või annaks tagasisidet või ütleks, et oi kui tore või kui sa oled julge või sellist nagu embaatilist suhtlemist on. Aga, aga seda on võrreldes kasvõi näiteks ma ei taha nii palju Soomega võrrelda, aga, aga noh ütleme võib-olla Soomega. Kuidas on palju rohkem, et see inimesed annavad üksteisele tagasisidet, me ju igapäevases elus tihtipeale inimesed teevad midagi suurt, saavad millegagi hakkama. Kui palju öeldaksegi koolis oli öelda, et ei öelda, et oi, et et sa oled tubli või see on tähtis asi, mis sa teed. Et meie niisugune psühholoogiline atmosfäär on ka natukene kinnine ja suletud. Lõpuks niisugune küsimus oled kirjutanud ka, et filmi tegemisele andis tõuke Soomes valitsenud arusaam, õigemini arusaamatus Eesti asjadest. Kas sa märkad, et muutusi on ja kas muutused on olulised selles mõtlemises ja suhtumises? Ja muutused on päris suured, aga need on ka vastuolulised. Näiteks nüüd selle aasta jooksul on ilmunud sepasetterberi suur ajalooraamat. Marty turdolan tõstnud esile Pätsi ja Laidoneri probleeme, on Sofi Oksase raamatu puhastus. Aga ma võiksin öelda niimoodi, et jälle ma võrdle Rootsit ja Soomet siis no näiteks maa, täiesti. Mis puudutab mardi tuttava raamatuid, seda Eesti ajaloo käsitlemist. Noh, meil on spetsiifiline suhe oma naabriga, sest see on täpselt samuti olnud dramatiseeritud. Nii et, et niisugune teatud oma traumast. Ma proviseerimine väikse rahva peale, et see on mulle nagu intellektuaalselt nagu niisugune, piiratud ja ahistav. Näiteks ma kuulasin seda saadet, kus kirjanik räägib täiesti tõsiselt, et kuni Eesti iseseisvumise Ni Eestis valitses orjaaeg. Tähendab kui kirjutatakse, aga siiski mingid klišeed on elus. Et näiteks kui mina kirjutan oma raamatus ja usun kindlalt, et keegi enam soomes ei tsiteeri või ei räägi Andrus Roolahest, kui suures eesti ajaloolasest Andrus Roolaht töötas väga edukalt KGB heaks ja võltsis dokumente, siis näiteks Smarti turdola järjekordselt tõstab ta esile kui kriitilise mõtleja ja kriitilise Eesti Wabariigi kritiseerija. Et ma tahan nagu öelda, et, et asjad on edasi liikunud, ma ise oleneks oma kirjastaja imestab, et 2006 lõpus ilmus raamat on siiamaani ma käin veel raamatukogudes rääkimas ja raamatust kirjutati või näiteks kui see oli ka huvitav, et kui raamat valiti Rootsis see on ju väga-väga suur asi tegelikult Eesti jaoks ka õppeprogrammi, siis see oli Helsingi Sanomat kohe uudisena. Ja siis paljud helistasid, ütlesid, aga meie ei ole veel selleni jõudnud. Kuuldud saate külaline oli Imbi Paju. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand ja lisan vaid, et me kordame seda saadet täna öösel algusega kell üks.