Tere õhtust, head vikerraadio kuulajad kätte ongi jõudnud meie juunikuu viimane nädal ja viimane reede ja viimane tund ka tegelikult ja mis võiks olla parem, kui veeta need suve, et tunnid koos vikerraadio uue saatega, mil nimeks suveöö. Ja täna öösel viime me teid filmimuusikat ka maailma? Me käin ära päris kaugel aastatetaguses Hollywoodis. Me kindlasti põikame ka kaasaega, vaatame, mis on tehtud Eesti filmikunstis, mis on tehtud piiri taga. Me laseme natuke naiivseid laulukesi, uurime natukene, võib-olla tekitavaid laulan, ma luban, et päris kindlasti saate te kuulda nostalgilise lugusid, millele kaasa laulda. Päris päris kindlasti kuulete te täna ka lugusid, mida te ei ole mitte kunagi varem kuulnud. Ja loomulikult, et asi ei oleks liiga ühekülgne, siis saatesõnaga. Teie head kuulajad, palun kirjutage meile vikerraadio kodulehele aadressil vikerraadio. E otsige ülessaade ja meie kommentaaridesse saate jätta oma sõnumid. Me võtame kindlasti hiljem vastu ka helistajaid. Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja ja loomulikult ei ole ma täna siin stuudios üksi, vaid mul on ka külalised meie enda rahvusringhäälingust, Alvar Tiisler spordiosakonnast ja Kaspar Viilup ERR-i kultuuri ja meelelahutusportaalist. Tere õhtust. Teile. Ma tean, Alvar, et sina kui kui spordiosakonna esindaja sind ära, siis täna ei ole küll mängu, aga sa tulid siiski peaaegu et otse mängult. Kus sa ära käisid. Ja ma käisin 36 tunniga sellise võimatul missioonil käia ära Kaliningradis, ehk siis kuna siin MM ajal väga nagu aega ei ole selleks teha mingit pikemat otsa, siis siis see tundus ainus variant, et autoga käia kiiresti seal ära, mis siis tähendas umbes 11 tunnist sõitu, sinna natukene tutvuda kohalike vaatamisväärsustega käia mängul ja täpselt samasugune 11 tundiga kohe tagasi, nii et et ma nüüd teadsin, päeval ei olnud vahepeal tõesti 48 tunni jooksul üle kahe tunni maganud, nii et jah, aga vähemalt käidud. Täpselt õigeks ajaks tagasi tulla ja kuulata meiega koos head muusikat. Just ja seda ma sain juba kuulata nendel pikkadel autosõitudel. Aga me tegelikult ju alustasime ka tundi praegu hea muusikaga, see lugu, millega me alustasime, on pärit 2016. aasta superfilmist La La Land ja ma tean tegelikult, et teil mõlemal on ka selle looga õigemini selle filmiga omad emotsioonid, sest ma tean, et see meeldib teile väga, see meeldib ka minule ka. Aga Kaspar juba siis, kui see film välja tuli, siis me sinuga kiitsime seda ja käsitseda ilmas ka mitu korda vaatamas. Kaks korda vist käisin seda vaatamas ja ükskord vist oli enne kogu seda Oskari tralla ja teinekord vist oli pärast seda Oscareid rolli, sest need emotsioonid olid muidugi muutunud, enne oli siuke ootusärevus, pärast vaatasid seda kui üliauhinnatud filmi ja see on tõesti uskumatu saavutus, et noor režissöör teeb täiesti pöörase idiootse sammu, et oh hakkaks olema mingi kaks filmi teinud on mingid suhteliselt väiksed filmid, teeks nüüd tegi ülikalli ülisuure muusikali originaal muusikali, mida on viimase paarikümne aasta jooksul tehtud, võib olla ükskord täiesti loll mõte tegelikult, aga noh, nagu näha, see tasus nii hästi ära, et sellest on saanud, ma arvan, julgeme öelda filmiklassikat. Ja see on selline klassikaline, selline naiivne Hollywoodi film teebki sellest filmist väga erilise erilise filmi ja, ja selle soundtrack juurde korra veel ka tagasi tulla. Ma käisin ka üsna esimestel päevadel seda vaatamas, käisin ühe korra veel pärast seda. Ja mõistagi Spotifys on selle soundtrack'i koht ikkagi väga kõrge minu jaoks, et praktiliselt kõik lood on ülimalt kuulatavad. Hästi hea selline muusika taustal, lisaks sellele originaallugudele on veel Jon legendile lesendilt tellitud ju veel üks väga hea lugu sinna vahele. Ja, ja hästi selline tantsuline, mõnus, kaasakiskuv ja, ja seesama heliloojaga, kes selle, kes selle soundtrack'i valmistanud lood sinna Åland'i tegi. Täpselt samad nagu režissööri, teine või kolmas film, alles Talork, nii orkestreerida kogu film, teha need lood. Et noh, selgelt ikkagi top selline filmimuusikal kohe kindlalt. Me võime ilmselt siinkohal öelda, et kuulajad, kes ei tea, siis seesama film la länud lisaks muudele Oscaritele, mida ta noppis ka ohtralt, sai ta ka parima filmilaulu Oscari, mis ei olnud küll seesama, mida me praegu kuulasime, kuna see see laul, mis võitis Oscari, oli märksa ballaadilik. Covidi Ozzars Joss on Los Angeleses filmitud nende kuulsate kaide peal ja hästi selline romantiline ja ilus lugu ja teine ilus lugu veel on see audide audistioni lugu seal filmi lõpus, mis on ju ka selline kurb lugu, aga samas väga ilus. See muusika on selles suhtes põnev küll, et ta on ikka väga kaasaegne muusik, kaalide muusika tihti on üsna nägu ajata võib-olla isegi või nagu pigem vaatab, võib-olla aastate taha, ütleksite seal alale, on ta nagu nüüd on moodne ja seda võib-olla ei näe muusikate puhul väga tihti, kui me vaatame hiljutelise croitest. Jomen, mis nüüd sel aastal sai paar Oscari nominatsiooni, seal polnud nii tugev muusikal mis oli ikkagi nagu üsna retro oma oma selles muusikas siis kõrvaldada. Ta Fredysseumelis nagu ei olnud sellist head kaasakiskuvad rütmi või lugu kogu selle filmi vältel, lõpuks jällegi seal esimesed lood, mis seal olid kaks tükki võib-olla olid seda aga aga tervikuna minu meelest kindlasti Laalandi kogu struktuur oli, oli palju kihvtim ja hästi kaasakiskuv ja hästi ilusaid meloodiaid ja ja teine vägeva assortii köiest. Oli küll huvitav, et sihuke naivism puges ka kõigi kriitikute südametesse ikkagi võlus praktiliselt kõik, et neid, kes selle filmi kohta midagi halba ütlesid, minu arust väga ei olnudki. Ja hoolimata sellest, et see on lugu, mida on võib-olla näeme unes ainult ja mõtlen, et nii võiks olla. Ja see ei ole väga tavapärane, et et Oscarid viivad endaga kaasa, kas siis komöödiad või siis sellised kergemad filmid. Seda küll. Aga Ma ütlen seda ka kuulajatale kohe täna ma palusin nii Kaspariliku halvari tuua endaga kaasa ka mõned filmid ja, ja nende filmide muusikad, mida me ka õige pea kuulame. Aga selleks, et algus oleks ikkagi piisavalt hoogne ja heatujuline, valisima veel ühe kaasaegse loo ja kaasaegse filmimuusika. Ja ma ütleksin, et see langeb isegi juba omamoodi popkultuuri, sest tegemist on samamoodi 2016. aasta filmiga, aga seda koorida hoopis multifilmiga. Seal, trollid, maid, olete te näinud kumbki seda multikat, trollid? Ei ole, aga ma arvan, et see, see lugu kuulsam, kui see film. Ma olen täiesti veendunud selles, see lugu on sellepärast kuulus, et sedasama trollide peategelast kehastas sama inimene, kes tegi ka selle loosel Justin Timberlake, kes on Ameerika suur popstaar. Aga teate, et seda lugu. Ta esitles avalikult, enne kui see film välja tuli. Kas teil on õrna aimu ka, kust kohast? Ja see oli 2016.-st eurovisioon. Kui ebahuvitav sa tõesti teadsid? See oli Eurovisiooni finaali seal vaheajal palli selle esmaesitlus ja Stockholmis. Ja see oli selle loo avalik esmaesitlus just Stockholmis. Me ei saa kahjuks öelda, et ta jagas lava Eesti esindajaga, kuna tol aastal esindas Eestit Jüri Pootsmanni Play ja me ei pääsenud finaali. Paar päeva varem esines Jüri Pootsmann, seega põhimõtteliselt samal laval on käinud Jüri Pootsmann ja. Aga ma arvan, et säästsin Timmerlik oleks tol õhtul talle võistlusele lauaga võitali. Selles olen ma täiesti veendunud, aga kuulame siis, kuidas Justin Timberlake laulab, käens Stop the feeling. Ja nii kõlassis Chasting, ymber, Leic. Kui te kuulete meid siin vahepeal kaasa laulmas, ei tasu üldse pahaks panna, meil on juba kokkulepe tehtud, Alvar, meist kõige suurem laulupoiss tema juba lubas, et kui on lugusid, mida, mida meie pangas ei ole, aga mida tema tahaks kuulata, siis tema laulab meile, ma arvan, kõik, aitame lihtsalt kaasa, eks ole. Aga mina arvan, et me jõuame nüüd hoopis Eesti muusika ja Eesti filmi nimi. See on üks lugu, mille Kaspar sina endaga kaasa tõid, mis pärineb sellisest filmist nagu suur maalritöö? Ja sul on õigus, Eesti lugu ja ma tükk aega otsisin tegelikult eesti moodsat filmimuusikat, mida üllataval kombel ei ole väga palju. Vastupidi, seda on palju, aga sellist, mis paistaks silma, jääks meelde. Mis oleks mulle filmi, mis tuleks mulle meelde pärast filmi vaatamist ei ole väga palju. Ja suur maalritöö, kõigest 18 minutit kestev animatsioon, seal oli seda muusikat palju isegi rohkem vist kui filmi pikkus tegelikult muusikat minu arust oli ligi pool tundi. Film oli 18 minutit. Vaiko Epliku kirjutatud lugu mida minu arust laulab dist äkki mari, põgenen äkki või Priit? Mari põginen ja Priit Võigemast just nimelt koosta laulud. Ja see on ilus päikseline lugu, selline mõnus eestikeelne popmuusika, kui kui Vaiko Epliku kohta räägitakse, et ta justkui taaselustab seda eesti kunagist estraadi võib-olla moodsas võtmes, siis ma arvan, et see suure maalritöö muusika on, on parimal kujul see, mida, mida Vaiko on teinud, mida Vaiko teeb. Ja, ja see sobitab selle filmiga suurepäraselt, et see saab selle filmi, eks, võib-olla põhiliseks osaks isegi ma arvan, et ilma ilma selle muusikata või mingi teise muusikaga oleks hoopis teine asi. Ja ma arvan, et eks me peame ootama jääma sama loominguline tiim, kes tegi suurt maalritööd toob varsti animatsiooni ekraanile ka Sipsiku, seega eks me näeme, mis muusika seal on. Kas teile ei tundu, et me kuulasime trolle, eks ole et, et mingil põhjusel see äge kaasaegne muusika tulebki just nimelt animatsioonidele. Aga sinna on seda lihtsam teha muidugi sest kogu see põhi peab seal olema nii-öelda nagunii mingi instrumentaalmuusikaga Vaiko Epliku juurde, jah, korra veel tagasi tulles, siis ma olen sellega täiesti nõus, et väga palju, mis ta teeb, nagu muutubki kullaks ja kindlasti paljust veel ei teagi, aga aga näiteks klavessiini ümberplaat on ju ka samamoodi jällegi minu jaoks nagu lemmikuid väga kihvt instrumentaalmuusikat ja just nimelt sellest, et Raadiku heade meloodiatega ja jällegi üks k tänavamuusika probleem on selline hea meloodia puudus minu arust mis mida ma kindlasti väga hästi kompenseerida. Ja, ja kui, kui ma ütlen lisaks nüüd veel nende animatsioonide poole pealt, et Eestis on just animatsioonide muusikaga ka väga hästi, et just ju kas möödunud aasta või, või kaks aastat tagasi andis Sven Grünberg välja enda animatsioonide tehtud muusik ka vinüüli, kus on ka väga häid asju, poleks lepatriinud jõuludest võtnud laulu, aga võib-olla siin keset suve imelik sealt mingeid laule mängida, aga see on samamoodi täis puhast kulda, et Eesti animatsioonis on head muusikat. Ma võin öelda, et ma olen pannud kõrvale juba ka ühe loo lotest, mis on samuti Grünbergi tehtud. Just nimelt Lottest on minu arust päris mitu head lugu, tegelikult jällegi noh, natuke võib-olla 10 aasta vaatama, aga aga siiamaani ple hea kuulata. No aga kuulame siis vahepeal kuidas kõlab hall filmist suur Paanri töökord? Õige? Ammu kullapai, kui maailm alles valmis sai. Ta oli värvimata. Ka. Mina ei taha liinile viivat Oliver Liinat Ja kuna see lugu kestab veel umbes 12 minutit, siis ma võtsin selle jätan meile siia taustaks mängima. Tegemist on ka omamoodi halli filmi looga ehk siis mustvalgest filmist Teed männ pärit kitarrisoolo. Kaspar, sinu valik taas kord. Ja ma arvan, et kui ma peaks valima ühe filmi soundtrack'i, mis mul on elu jaoks on kõige rohkem korda läinud, siis ma arvan, et see ongi see teed männi heliriba 1995. aasta vestern, mille on teinud Ameerika indi ja kähriklegend ilmselt tuntuim nimi Jim Joarmus. Film, milles Johnid ettegi oma karjääri alguses poole ilmselt ühe võimsaima rolli. Ja kes on seda filmi näinud ja kes ei ole seda filmi näinud. See muusika, mida te praegu kuulsite, kõneleb sellest filmist praktiliselt kõik, mida vaja on. See film on mustvalge üliaeglane, ma ütleks isegi veniv vestern väga Väheste sündmustega. Aga see keskkond, kuhu viib nii, nii see film kui ka see muusika on, on väga ebavesterlik, seal isegi ebamaine. Ma ütleks selline kosmiline veidi ja mis selle muusikaga on tegelikult huvitav, et, et kui me kuuleme seda muusikat, see on mingid motiivid, korduvad tegelikult Kanada rokilegend Niil Jaan, kes on oma karjääri jooksul 50 60 aasta jooksul andnud välja kümneid kümneid paate antud olukorrast, tegelikult improviseerin suure osa sellest muusikast, list vaatas seda filmimaterjali, tunnistas suvaliselt kitarri, aga ma ei tea, ma arvan ma seda lugu olen sadu kordi elus kulanud, see see improvisatsioon lihtsalt toimib ülihästi, aga võtabki ette ja lased vaimul lennata, tuleb see, mis tulema. Täpselt nii ja tõesti võib-olla nüüd muusika tekitab mõnes inimeses huvi seda filmi vaadata, sest tegelikult see lugu on võib-olla pühendatud neile inimestele, kes praegu sõidavad mööda siukest täpselt veidi üle päikseloojangust mööda mööda Eestit autoga, ma arvan, see lugu toimib väga hästi. Praegu. See on see film iseenesest on ka täiesti ebajonni depilik võiks öelda. Arvestades, et me oleme harjunud teda nägema pigem sellistes Kimberiteni värvilistes fantaasiafilmides rohkem siis see film. Teed Männa on siis täiesti midagi hoopis hoopis muud. Ja ta on ikkagi üsna tume, üsna eksperimentaalne, kuigi, kuigi sellel filmil läks ikkagi ka kommertspoolelt üsna hästi toona, kui ta ilmus, aga aga ega ta ei ole mingi klassikaline film. Ma ütlen siia vahele, et head kuulajad, kui teil on mõni lugu, mida te soovite meiega jagada filmidest, oma filmielamustest, kas parimast kinoskäigust halvimast kinoskäigust, võib-olla, kui ta esimest korda elus üldse kinos käisid. Kui teil on mõni hea lugu rääkida mõnest filmiga seotud laulust, võib olla seoses, ma ei tea, esimese armastusega millest iganes, siis te võite seda, kas kirjutada vikerraadio kodulehele või helistada meile otsestuudiosse numbrile kuus, üks üks neli null neli null. Ja siis saate juba meiega otse seda lugu jagada. Meie aga liigume edasi järgmise loo juurde ja see, mida me hakkame nüüd õige pea kuulama, see lugu on oolis laam ja hoopis ühest omapärasest filmist. Kaspar, tahad sa rääkida sellest filmist natuke? Võin paar sõna ette öelda ja see on Filmu vael dring saa mille puhul võib-olla kõige märkimisväärsem aspekt on see, et see põhineb lasteraamatul, milles on umbes viis lauset mis on võib-olla 20 lehekülge paks, aga see on vast üks viimaste aastate kõige mõjusamaid üleskasvamise filme, kuidas noored leiavad ennast. Ja see lugu räägib enda eest Narvani. Aga kuulame seda lugu. Ja tundub, et meil on eetrisse jõudnud ka esimene helistaja, vaatame, kas me kuulame teda. Hallo. Hallo. Tere õhtust. Olete vikerraadio eetris, kuidas on teie nimi? Väga meeldin, mina Lannole väga tore nele. Rääkige meile oma filmikogemustest, kuidas? Kuidas teie filmielamused on seni olnud? Väga mitmekülgsed ja kui ma sellest teemast kuulsin, mis teil täna saates on, siis mulle meenus kohe, eks lugu. Ja rääkige meile Aasta oli siis 2021, kui ma elasin mõnda aega oma venna juures Tartus soli vaksali rist, kus otse vastaskorteri vastas politseijaoskond. Ja siis vend pani oma korterile toonitud aknad, mis väljast nägid välja nagu must Belgial. Ja ta ise töötas kokana ja läks varahommikul ära. Mina, kes ma siis käisin keskkoolis hommikuti mul oli selline tore harjumus, et ma panin Palfiksimi soundtrack'i peale ja siis tantsisin seal akna ees, siis ma ütlesin, et vaatasin neid politseiametnikke, seal. Siis vihkasin tantsija. Väga head valikud, ma julgen teile lubada, et vähemalt teises saatetunnis safe Bridiumen kindlasti kõlab, kuna see on ka minu üks väga suuri lemmikuid. Nii et. Tore. Et kui mina jõudsin vanuselt, siis naised aknast mööda läksid, jäid nagu seisma ja hakkasid oma soengut kohendama, sest noh, mängid oma peegeldust seal. Ja nemad teid ei näinud? Ei. Mina tantsisin ja nemad ütlesid, et kõik oli chill seal kokku nagu omamoodi file. Väga filmilik stseen. See oli ka nagu Vincent või ka mõnes mõttes. Väga huvitav õhkkond, valitses. See on ääretult tore lugu. Mul on väga hea meel, et meile helistasite ja ma väga loodan Aitäh teile hea saates tõesti tore aega veeta koos. Suur tänu ja ma loodan, et järgmises saatetunnis me kuulame ära ka sarnaste Brichermeni. Ja suur aitäh. Suur aitäh teile helistamast. Meie aga liigume siit hoopis edasi teistsuguste lugudega. Meie lähme edasi looga, mis on pärit filmist Raival ehk eesti keeles saabumine, mis oli siis möödunud aasta ka üks, üks suur filme. Ja siin minu valitud lugudes on mitmeid ulmefilmidest päraid, lugusid ja ma arvan, et ulmefilmid on, on kõiks viljakamaid, muusika, põlde, kuna seal võib-olla saab kõige rohkem eksperimenteerida muusikas ja rohkem hullu panna. Ja seal Raivale soundtrack, mille on teinud Islandi helilooja Johan Johansson, kes lahkus meie seast sel aastal, kahjuks see film või ütleme, see muusika samamoodi, resoneerub hästi selle filmiga, kuna see film räägib nii-öelda maalaste inimeste ja tulnukate vahel siis ühise keele leidmisest lingvistilistest probleemidest, isegi et kuidas siis saada ühele keelele ja see minu lugu hätta poodbee sellelt heliribalt, et võib-olla esindab ka väga hästi seda filmi, minu arust see vokaalne veiderdamine, mis seal loos toimub, tundub samamoodi nagu justkui enda keele leidmine või mingi ühise keele leidmine või midagi sellist. Sul on väga huvitav valik, kusjuures, kuna see film iseenesest saabumine oli ka minu üks möödunud aasta lemmikutest, sest tegemist on väga hästi tehtud ja väga huvitava filmiga, aga ma arvan, et ma ei oleks mitte kunagi suutnud sealt välja noppida mingisuguseid palasid, mis mul ei oleks niimoodi meelde jäänud. Et selles mõttes on väga põnev näha, mida inimesed kuskilt välja nopivad. Ma tean, sina vist ei ole seda filmi näinud, eks ole, seda põnevamal sul kuulata, seda lugu. Millegipärast jah, tavaliselt väga ei satu väga sellise ulme või millegi selliste radadele. Aga, aga kindlasti ma olen nõus selles osas, et seal annab hästi palju eksperimenteerida ütleme, ulme ja õudusfilmides, võib-olla ka muusika mõju või? On isegi sellel vaatajal oli kõige suurem, sest sellega annab veel mingit erinevate allteksti rääkida mida iganes, et kindlasti see põld on hästi. Ma arvan, me oleme kõik tundnud, kuidas ulme, õudusfilmide muusika, ma arvan, meid väga mõjutab ja. Ja kui me eelmised kaks lugu olid sellised, võib-olla isegi popmuusika poole vaatavad, siis see on ikkagi kõige moodsam. Ütleme, klassikaline muusik, kes on ikkagi põhimõtteliselt klassikaline muusika, mis on lihtsalt mõjutatud kõigest sellest, mis on toimunud muusikas vahepeal, seal on elektroonikat, seal on, seal on kõike, eks me kohe kuulan. Me kohe kuulame seda ja ja kujutage siis ette, kallid kuulajad seda lugu kuulates, kuidas, kuidas te püüate suhelda selliste olenditega, kes, Kes võib-olla ei mõista kohe sel hetkel? Selline natukene ulmeline ja omanäoline maailm, tulisi selle looga kaasa. Aga järgmine laul, mida me kuulame, ei ole üldse mitte nii ulmeline, kuidas võtta muidugi, sest tegemist on taas kord joonisfilmiga, seekord üks minu ja Alveri lemmikutest, ehk siis Toy Story. Ma ei ole kindel praegu, kuidas lelulugu oli sessi keeles, eks ole. Ja leluloost on tegelikult väga mitmeid häid lugusid, üks üks lugu, mis sulle Alvar meeldis mida ma kahjuks kahjuks niimoodi kohe ei leidnud. Siit. Konshilavdmi, mis on hästi-hästi ilus lugu ja ja see on jälle selline lugu mõlema, nagu hämmastasin Toy Story puhul, et räägime animafilmist ja samal ajal me räägime näiteks selle loo puhul, mida me just alles nimetasime, et mille sa ikkagi väga nagu päris elulisest, aga samal ajal me oleme ikkagi animafilmis, et see on üks asi, mis mind Toy Story soundtrack'i puhul on nagu alati üllatada Nende kõigi kolme puhul. Ja Randy Newman, kes on selle soundtrack'i autor, samuti Hollywoodis jällegi üks noh, ma julgeks isegi öelda ka läbi aegade paremaid, et eks siuksed onupoegadest on ka selles maailmas sees ja afeniuman oli üks eelkäijatest, kes hakkas Hollywoodi filmides esimest korda nii-öelda suur organisatsioone tegema. Aga jah, et oi, seda harjunud filmide puhul mul on alates ei meeldinud, et kuidagi väga sellised siirad, elulised lood, aga, aga samal ajal me räägime animatsioonist. Ja seesama lugu, mida me tegelikult ka nüüd kohe kuulama hakkame. Julgate Frendimi on samuti Randy Newman kirjutatud põhilugu, see on põhilugu täpselt selle. Ta kirjutas. See on kõigis filmides, on ava avalugu vist esimeses ja kolmandas filmis äkki, aga jah, seda lugu kuuleb hästi parandada. On ta tegi selle esimese loo jaoks ja sellest saigi nii-öelda tunnusmeloodia. See lugu kandideeris tegelikult ka Oscarile, aga ta ei võitnud seda. Paraku kui ma, kui mu mälu praegu Toissori kolme lugu võitis lõpuks selle akadeemia auhinna kunagi lõpuks, nii et midagi Randy Newman ikkagi lõbusast. Midagi ta sai, aga seesama see Jukate Frendinmy selle looga ta minu meelest jäi alla teisele multifilmile, milleks oli Pocahontas, mis võitis sel aastal. Aga lugu on ääretult tore, ääretult armas ja südamlik ning tõesti iseloomustab siis kõik, ehkki eluloofilme, nii et kuulame seda. Niimoodi kõlas siis lugu nõussilin filmist intide Vaild. Edi Põderi esituses. Ja kui ma peaks tooma välja ühe sellise heliriba, mida ma olen puht nagu albumina ilmselt kõige rohkem kuulanud, siis ma arvan, et see ongi see Jon fännifilmi Into the wild heliriba mis ka filmina on suurepärane ja kindlasti minu, võib-olla elutopis lemmikfilmide seas siis film räägib tüübist, kes otseselt kõik oma elu maha jätta, raha ära põletada kõikide lähedaste sõprade-tuttavatega suhted katkestada ja sõita Alaskale elama keset loodust ja see on tegelikult tõsielul põhinev lugu. Ja, ja see muusika toetab seda, ma ei tea, mida tunnevad inimesed, kes seda filmi ei ole näinud, ma ise ei oska seda hinnata, kuna ma nägin filmi ja siis sealt avastasin selle muusikaga. Aga minu arust selles loos on seda üksildust ja seda eneseotsimist. See tunne on minu meelest ka sees, ma tahtsingi just öelda, et, et kui ma kujutan ette, et ma sõidaksin kuskile ära kaugele metsa, siis üksi mõne kivi peal, siis ma arvan, et see lugu, see, mis võiks seda iseloomustada küll kuidagi Ja ja eder siis, kes on selle loo teinud, on tegelikult tuntud grungebändi Pearl Jam lauljana, et tegelikult teeb palju karmimat käredamat muusikat, aga aga soolomaterjal on siis selline tasub tegelikult seda kogu plaati kuulata. Seal on selliseid ilusaid õrnaid, võib-olla isegi suviselt mõtlikuid lugusid veel mitmeid. No meie järgmine lugu ei ole kindlasti suviselt mõtlik, see omamoodi on Alvar sulle, sest sina tahtsid rohkem instrumentaalmuusikat filmidesse, eks ole. Ja nüüd me kuulame kohe ühte instrumentaallugu, aga ma ei ütle selle kohta ette midagi. Ma lihtsalt. Ma ütlen teile, et see ei ole midagi sellist helget ja õrna, küll aga on ilus ja kaasahaarav. No head kuulajad siit tuli küll ilmselt natukene juba enne meie südaöötundi tegemist oli siis tõepoolest ühe viimase aja ikka kaasaegse õudusfilmi meloodiaga, selliseid hüpilisega. Jah, kus olid sellised komponendid nagu selline mõnus Tikse käed taga taga taga ja siis täpselt sellised akordid, mida noh, praegu on juba päris pime õhtul üksinda kodus oled, siis võib-olla natukene läheb. Ja tegelikult ma tahtsingi võtta ka nagunii võimalikult uut ja moodsat filmimuusikat üldse võtta saab, see oli siis filmist herweditari. Kas nädal või kaks nädalat tagasi Eesti kinodesse jõudnud õudusfilm, mida on, on väga paljukiidetud režissööridebüütfilm. Ja, ja tõesti, see, see lugu lihtsalt toimib, see, kuidas ta mängib seda saksofoni, mitmeid moodsaid saksofonist on, kes nii mängivaid pen vints näiteks samamoodi siis selle loo autor kolinud seda, et see on, kuidas nad mängivad saksofoni siin täiesti, see ei oleks nagu mingi instrumendi tehtud, see nagu mingi kuskilt, et maapõhjast tuleb mingisugune ürgse eelajaloolise loomakarje on umbes niisugune, nagu see on täiesti ebanormaalne, kuidas mängida instrumente ja see toimib. See toimis hästi, see on tõsi, aga selleks head kuulajad, et teil ei jääks seda õõva südamesse, tuleb teile siit hoopis midagi lõbusamat enne südaöiseid uudiseid filmist ahvatlused tund laulab teile kohe, Ivo Linna koos kuningliku kvintetti igaühe meremehe laulu.