Tere, ilusad ööd, kõik suveöö kuulajad ja filmimuusikanautlejad kätte on jõudnud, uus saatetund on jõudnud kätte uus päev, suisa kuupäev on vahetunud ning juuni viimane päev. Meil on siin käsil suveöö saade filmimuusika. Ootame endiselt, et teid meiega kaasa lööma. Kirjutage meile kommentaare vikerraadio kodulehele, jagage oma lugusid filmidest, oma filmikülastustest, kinos, kas olid head kogemused, halvad kogemused, esimesed viimased, mida iganes, saate meile stuudiosse ka helistada numbril kuus üks üks neli null neli null ning samuti oma kogemusi jagada. Meie aga alustasime seda uut saatetundi Abeli kuldaväärt looga Sky fool, mis on üks Alveri lemmikutest Bondi filmidest, õigemini lugudest. Ma ei tea, kas, kas teile tundus nii, aga, aga justkui selle looga kogutseemspondi või Bondi-seeria, mingis mõttes on see üks nimeloo. Jah, ma olen nõus ka üldse kogu selle filmiga, võib-olla Bondi mingisugused teemad ja Bondi mingisugune isiksus jooksis kuidagi kokku, ma arvan, et see ilmas kaifolite, kogu see aastakümneid kestnud Bondi-saaga ei oleks võib-olla päris see, mis ta olema peaks. Ja muidugi kui hästi alla ära kasutatud, k t i poolt kõike seda varasemat, mis Bondi filmid on, on pakkunud selles muusikas, sest need kõik samad teemad on kõik sees, aga aga samal ajal temalt iseendast täiesti uus lugu. Ja, ja nii on täiesti eraldiseisev lugu tegelikult kogu selle filmi muust muusikalisest osast ka, et tegelikult jällegi organisatsioon ja kõik muud lood on teiste inimeste poolt kirjutatud, aga jah. Et minu arust on, see on see väga suur selline refrään Bondi Bondi filmide muusikas. See on üks geniaalne näide sellest, et Bondi filmidel, õigemini Bondi muusikal on mingi selline omalaadne tunnusjoon, mis on läbi aastakümnete olnud ja samas, aga teil on selle teinud kuidagi nik kaasaegseid kaasaegseks, et sa tunned ära selle vana hea Bondi ja samas ajal tegemist tõeliselt ägeda modernse ja poppil. Kuule, aga just see, see elemendiga on kõik jäänud sinna sisse, et et kindlasti saab olema suur asi järgmiste filmide avaloo tegijatel lugu kunagi üle trumbata. Aga meil on vahepeal siin liinil üks helistaja, võtame ta vastu ja vaatame, kes seal on. Halloo. Tere õhtust. Tere õhtust, Te, olete otse-eetris. Kuidas teie nimi on? Mina olen Peeter. Väga tore, Peeter, kas te jagate meiega oma filmielamusi? Millal te viimati vaatasite mõnda filmi? See on nüüd küll tõesti aastaid-aastaid tagasi üks vaatajale 20 aastat tagasi. Tol ajal olid niuksed toredad, toredad televiisoreid nagu, nagu noh, mul oli õnn, õnn oli saada värvidele viisorit, vaadata. Nii, ja mida sealt näha oli? Oli näha Grünbergi lugu. Grünberg on tore tore muusika. Muusikamees. On teda, me kiitsime siin enne pikalt. Mis siin teile väga meeldis. Mul üks kõrv natukene niuke niukene ei kuule pooleli, aga ma vahepeal tegin puid ka. Et. Aga mis filmist ei räägita, mis muusika teile meeldis Grünbergilt? See on hea loo koos ja nii ajalugu ja see on hea film ka mulle sõbrad, seal mängivad ka. Et see on seal hukkunud alpinisti hotell. No loomulikult, see on alati kõigi lemmik Ja ja tean, Grünberg on väga-väga hea loo teinud ja ta on seal noh, muidu muidu ka nagu kaasa löönud, nagu elasime lauluvärkide särkide särkidega. Et, et paluks, paluks. Ja ma tervitan kõiki Vaino saare inimesi. Vaino saare ilmisega. Väga tore. Ma loodan, et nad kõik said oma tervituse kätte. Suur suur aitäh. Seal ühtegi inimest ei ole seal. Aga suur aitäh teile helistamast ja kuulake loomulikult meid edasi ja vaadake ikka filme ka. Ilusad Grünberg, sõõrmed. Me kuulame kindlasti Grünbergi muusikat ka täna veel, aga ilusat õhtut teile. Ja meie lähme siit saatega edasi. Mis lugu meil on järgmiseks, Kaspar, jälle sinu lugu. Ja see on filmist draiv Nicolás vaenling film, enne rääkisime filmist Laala läinud, kas peaosas oli Ryan Gosling, nüüd jälle, eks film, kus peaosas on rajan, Gosling mänginud. Ja kui võib-olla eelmised minu lood olid kas siis klassikaline muusika või siis selline popmuusika klassikalises mõttes, siis see lugu on, on tantsumuusika. Ta on elektrooniline muusika. Ja seda ühelt poolt moodsas võtmes, aga teiselt poolt see lugu kasutab hästi ära 80.-te elemente. Millal see film drive tegelikult põhineb ja see, see lugu on, on üks osa sellest soundtrack'i, kus on sarnaseid lugusid, mis mängivad samade elementidega veel, aga ma arvan, et see lugu on kõige silmapaistvam sealt. Ja me kohe kuulame seda. Sa ütlesid ära ühe väga olulise punkti, mis ka minul on, jääb alati kõrva, seda lugu kuulates on see just see 80.-te selline meeleolu või tunnetus, mis sellega kaasas käib. Et ta huvitaval kombel oskab sind viia kuidagi ajas tagasi. Ja, ja ma arvan, et see oskus segada kuidagi tänapäeva ja 80.-te tunnetust on, on see põhjus miks sellest trivist sellest heliribast on saanud üks 2010.-te aastate võib-olla märgilisemaid filme, millest räägitakse ja mille puhul arvatakse, et see jääb aastakümneteks loksuma. No aga kuulame siis Selline 80.-te meeleolus lugu, siis. Aga liigume edasi, meil on siin üks instrumentaallugu hoopis plaanis, mis on täiesti kaasaegne nii värske, et kohe-kohe on värske. Ja ja see on filmist must panter. Ja tegelikult siit tuleb kaks lugu järjest, mis mõlemad mingis mõttes sobituvad kokku, mitte muusikaliselt mõtteliselt. Mõlemad on Marveli filmide lood, me võime nende Marveli filmidele nalja teha, nendele naerda, et need on võib-olla naeruväärsed, lapsemeelsed. Kes ei tea, siis Marveli filmid on enamjaolt koomiksid. Komisjon filmi teha oleksid pidanud selgitama. Aga need lood, esimene lugu filmist must panter, mis räägib siis mustanahalise superkangelasest Ühest esimesed, kellest on film tehtud, tud selles Marveli koomiksimaailmas. Ja see muusika segabki. Ühelt poolt sellise pompöössus suure orkestratsiooni, mida me teame suurte kassahittide taustalt nagu nagu John Williams teeb, keda me võib-olla ka varsti kuuleme, kes on teinud Star Warsi ja Jurassic pargi selline hästi suur orkestratsioon. Aga teisalt on seal kõrval selline ürgne must muusika kusagilt Aafrika hõimudest mütsuvad trummid ja, ja müdistamine. Ja see kõik on segatud kokku kuidagi kuidagi mingil täiesti x moel täiesti huvitavalt, täiesti moodsalt, justkui see võiks olla ka mingisugune moodne popmuusika, et eks me seda kuuleme. No kuulame, vaatame, mismoodi võiks kõlada, kõlada eks, moodne popmuusika. Selline. Nii mõnus ja suvine lugu piinako laadast, mis tegelikult on ju vana lugu, aga nagu natukene uus ka. Ja see on tegelikult 79. aasta lugu, aga antud olukorras. Me räägime sellest ikkagi filmi kaadiansofte Galaxy Galaktika valvurid kontekstis 2014. aasta koomiksifilm, mis võttis seda koomiksitemaatikat natuke teise nurga alt siukse mõnusa naivismi ja kergusega. Aga mis on selle soundtrack'i puhul eriline, et, et selle filmi keskmes selle filmi peategelane kuulabki ühte albumit, täpsemalt kassetti, mille siis tema ema talle andis ja see on üks osa filmist. Ja seal peale ongi sellised vanad lood, mis siis on selle peategelase jaoks olulised lugu on siis üks nendest ja, ja see muusika sai uskumatult populaarseks see, see plaat või ütleme, see kogumisel nimiossa Mikspolüksis äge mix vol üks sai Billboardi edetabelis esikohale ja see oli väidetavalt siis esimene soundtrack album mis on saanud esikohale, mis on koostatud siis varem avaldatud lugudest. Ja, ja see on üsna eripärane, et, et selline vanamuusika täiesti töötlemata lihtsalt ongi vanad lood saab praegusel praegusel ajal nii populaarseks, sama trend ja tegelikult me võime vaadata ja eelmine aasta oli Edgar Wraithi film beibi draiver mis samamoodi kasutas sama trendi, kasutas samu lugusid või samamoodi vanu lugusid ja, ja tõstis selle tänapäeva. Aga see kuidagi toimib väga hästi. Ja nii on vanu lugusid, tegelikult kaasaegsetes, filmides on väga palju. Ja, ja nad saavad uue elu, mis on ääretult vahva. Aga meil on liinil üks uus helistaja, vaatame, mida tema meile räägib. Tere õhtust. Halloo, kas te kuulete meid? Tere. Tere õhtust. Hallo. Tundub, et ei kuule meid. No mis seal ikka, aga lähme siis edasi. Ja lähme edasi hoopis taaskord eesti muusikaga kaasaegse muusikaga, aga sedakorda veidi teistsugusega. Ja kui alustasin enda filmilugude valikut eesti filmiga, siis ka lõpetan enda valiku Eesti lugu eesti looga. See on Aivar Surva lugu, päike. Ilmselt see loo nimi eriti inimestele midagi ei ütle. Ja, ja see lugu räägib ka iseenda eest, see on filmist habras maailm. See oli pooletunnine lühidokumentaal. Ants Tammik tegi selle noor noor loodusfilmitegija. Ja see on selles suhtes hästi eriline film loodusfilmi mõttes, et sinna segatud sisse selline omamoodi loo jutustas, et kui seda lugu me kuuleme, see on selline õrn koorilaul siis tegelikult seal kõrval oli ka selline selline mustlasmuusika sellest filmi selline hästi rütmika hästi tempokas ja need vaheldasid, seal oli, näidati looduspilt, näidati linnapilt. Ja see, mida me nüüd kuuleme, on siis selline looduse vaikne kulgemine. Aga proovime enne seda looduse kulgemist vastu võtta veel ühe telefonikõne, vaatame, kas seekord õnnestub. Hallo tere. Halloo, olete otse-eetris? Ei saa millegipärast see inimene hästi löögile, aga sellest ei ole midagi, sest kuulame seda. Habrast lugu nimega päike. Ja niimoodi laulis meile Whitney Houston, kes siis muu, ükski filmisaade ei saa ju ometigi minna mööda ilma võitmis juustonita. Ja film, kus ta seda laulis, oli ihukaitsja ta poligaar. Jah, ja praktiliselt kõik need võitminjustoni suured lood on ju ka väga suures osas tulnud ka body-kaardist oli see ju võit, nii Houstoni esimene film, et lauljana oli ta juba varem kuulsaks saanud, aga jah siin korra rääkisime ka närakas on just, et selle filmi puhul on võib-olla isegi see soundtrack ja, ja need lood saanud kuidagi veel kuulsamaks ja rohkem siin ajalukku jäänud kui see kui see film ise. Ega ta tõesti nagu sisu poolest ju ei olnud suurt midagi väärt väga suur šedööver. Jah, näitleja, keda vist rünnati, talanev, palkab endale oma isikliku turvamehe, neil tekib mingisugune afäär seal ja nii edasi, aga aga jah, et et see muusika on vägev ja, ja väga hea ballett, et just nimelt justani muusikalisest teest, mis tal oli väga võimsad ballaade täis, me ei kuulanud tegelikult ja selle filmi kõige kuulsamat lugu praegu. Aga, aga seegi lugu on näiteks ka Ameerika talendisaadet üks populaarsemaid nii-öelda auditsiooni lugusid, kus siis on tõesti võimalik oma sellist hääle võimu väga hästi näidata ja selliseid lugusid on muidugi see kogu film täis, mul on endal õnnestunud käia Londonis kunagi stendis vaatamas muusikali kus siis ka üks naisterahvas laulise näitles ja, ja tegi seda ka väga veenvalt ja väga vägevalt ja tõesti seda, seda plaati kuulata on nõust kihvt ja hästi tugevad lood. Laulis sama hästi kui no mitte päris, aga aga väga vägevalt, et noh, selge see, et muidu saadava muusikalilavadel väga ei pääse. No need on ikka need suured poplood, popballaadid, kus saab nimelt popballaadi kus saab lahinal nutta ja, ja vajadusel naerda ja kõik emotsioonid on suuremad kui elu ja ma arvan, see, see on see, mida me tihti muusikas tegelikult otsime. Aga meil on olemas taaskord üks helistaja, vaatame, kas seekord õnnestub juttu teha. Halloo. Tere õhtust. Tere, kellega me räägime, te olete vikerraadio otse-eetris. Tere, Ivo, rääkige meile oma filmielamustest. Väga vahva, kuulame. Tollel ajal, kui see välja Ja elasid Tartus ja ekraani kinos jooksnud ja külm ja siis, ja siis oli niiviisi. Vaatliku sina kaasajal hetkegi temaga kohtuda filmi vaatama. Ja. Niisuguste noh, on ka selge mõju all. Et et ma ei saanud vait, oledki onu ja ma tundsin, et noh, et ma ei saagi sellest nagu välja, tule sellest välja ja siis ma helistasin ühele teisele klassiõele ja kutsusin temalt ma käisin, kui teile veel kord vaatamas ja peale seda teist korda, siis ma sain nagu vabastama, sain lahti. See on tõesti vägev elamus, ma olen täiesti nõus teiega, et aga kas te olete ka nõus selle väitega, et, et selle filmi tegi nii suureks ja elamusterohkeks just nimelt muusika? Just see, mida me siin enne arutasime, et, et võib-olla see sisu ei olegi see, mis te, mis nii suurt mõju avaldas, kui ei oleks olnud seda võimast muusikat ja võimast Whitney Houstoni häält. Ja teil on õigus. Aga meil on väga hea meel, et meile helistasite ja me mängime kindlasti teile veel üle tunni aja väga head muusikat, ja kui teil tuleb veel häid mälestusi nendega seoses, siis helistage julgesti uuesti. Aitäh teile kõike head. Selline tore mälestus siis seekord. Aga Kaspar ütleb, et tema, tema läheb nüüd ära ja jätab meid siia omapäi. Kõik sinul lood said ette mängitud, sinu lemmikud viimasest ajast. Nii on, loodetavasti meeldisid kellelegi veel peale minu ja ja pakkusid elamusi. Ma arvan, et see valik näitab üsna seda, mis on minu viimase viimase ütleme kümne-viieteist aasta lemmikfilmide muusika. Mul on hea meel, et sa tulid, aitäh sinu valiku eest. Me kuulasime nüüd päris palju Kaspari lemmiklugusid. Me oleme kuulanud päris mitmeid minu ja Alvari lugusid ja ma arvan, et on igati õiglane, et me kuulame nüüd natukene kuulajate lugusid. Siit tuleb pala nimega sarnofel Brithermen, mille ma jäin võlgu eelmises tunnis ühele neiule, kes rääkis meile väga vahva sellest, kuidas ta tumendatud aknaklaasid, aga igal hommikul tantsis selle loo vaates inimesi, kes ennast peegelpildis jälgisid, samal ajal sihte tuleb, tahtis Springi, Sanofi, Brithermen. See annab Princhermen on kindlasti ka üks minu lemmikuid. Filmis Pulp Fiction just nimelt pal Fictionist ja sellega on ka, see on taaskord üks nendest näidetest, millest me varem rääkisime, lugu ise on ju tegelikult juba väga vana. Kas mitte kuue seitsme lendatest? Tead, selle looga oli minu meelest selline lugu, et see kirjutati algselt Aretha Franklini üleüldse, kuna Aretha Franklini isa oli jutlustaja ja samuti üks selle loo autoritest, tema vanaisa samuti ja nad kirjutasid selle loo Retafekiline aga mingil põhjusel läks kuidagi ei sobinud talle ja nad andsid selle edasi, tahtis Springfieldi-le, kes siis laulis selle kuulsaks ja siis läks juba mitu mitu aastakümmet mööda ja kuni ta ärkas uuele elule ühes filmis. Nii et selline vahva lugu. Aga meile on tegelikult tulnud vahepeal üks soovilugu veel ja sett tuli meie kodulehe kaudu. Tore on see, et inimesed kirjutavad alu, näiteks kirjutas ja arvas, et me oleme erakordselt nunnud. Väga armas temast. Aga meile kirjutas ka Priit ja Priit kirjutab niimoodi. Tere, inspee lugu, murtud käär, rondo filmi nimi ei tule Priidule kahjuks meelde, aga ta ütleb, et rõõm oleks seda kuulda ja olgem hoitud. Kui ma praegu ei eksi, priid siis inspee lugu on pärit 90. aasta dokumentaalfilmist ja selle nimi on kaalukas panus. Aga inspee ja Alo Mattiiseni instrumentaal paramurtud käe rondo tuleb sulle siit. Selline vahva lugu, murtud käe rondo Me oleme. See oli vahva lugu, me kumbki seda varem kunagi vist kuulnud, aga, aga minu arust otsustage täpse Kalamatiivsenlik sihuke teravate rütmidega, kihvt lugu, kuidagi. No just me just arutasime Anvariga selle loo ajal, et, et see on nagu selline ilmeksimatult. Alo Mattiiseni lugu, selline 80.-te lõpu selline mõnus, mõnus sündis täpselt täpselt 16 täna väga-väga äge. Aitäh Priit hea soovituse eest. Me lähme edasi märksa klassikalisemalt paladega ja valisin ühe sellise loo, mis on üks minu suuri lemmikuid. Aga enne kui me jõuame minu lemmiku juurde, kuulame ära, mis on ühel helistajal lemmikuks. Tere, Peeter vikerraadio otse-eetris olete. Rääkige oma lugu filmist või mõnest filmimuusikast. Ma juba ükskord enne juba mainisin, et aga Sven Grünberg on üks tore ja hea inimene, kes on teinud väga toredad lood. Nii on tõesti, me rääkisime sellest küll juba rääkisime ka filmist hukkunud alpinisti hotell, kas teil on mõni lugu veel, mis teile on väga hinges? Mul muidugi hüljes merevood vabad. Seal üks lugu, tead. Ma tean sellist lugu, kus on sõjaväes käinud. Ma arvan, et Alvar võib teile kohe iriseda seda lugu, kui tarvis on igal hetkel, kas või une pealt. See on väga vägev. Ma olen vana, nüüd natuke raadiot toitma. Mäletan, et head raadiolevi on seal väga tore. Nõnda. Meil on ka väga hea meel, et teil on raadiolevi. Ja meil on ka väga hea meel, et meid kuulate ja ma luban, et ma mängin teile õige pea. Sven Grünbergi lugu, võib-olla mitte küll hukkunud alpinisti hotellist aga mõnda muud ka samuti Grünbergi väga head lugu. Et need depressiivsed lood on seal, et see nagu sobiks nagu sinna aliste küll väga, väga kena. Ma mängin teile Grünbergi hoopis mõnda palju palju lõbusamat lugu, luban teile ja ka järgmine lugu, mida mängime, on ka palju toredam juba. Jaa, vabaks Eesti rin, ei tuisku ega tormi ei karda Eesti meeste rind. Kvalifitseerus küll. Minu meelest oli väga äge. Ma arvan, et kõik inimesed, kes te meid praegu kuulate Guidel heliseb mõni lugu hinges, siis meil ei ole midagi selle vastu, kui ta meile helistate ja selle ette laulate. See oli väga tore ja väga ilus, aitäh teile, Peeter. Ja helistage meile ikka jällenägemist. No vot sellised vahvad helistajad meil siis. Aga lugu, mida ma tahtsin enne mängida ja milleni me ei Johutad üldse. Piss, vein tropp sky Folin on mehed ja see on sellisest legendaarsest filmist nagu Butch Cassidy ante Sandens giid, 69. aasta legendaarne film. Seitsme korraga võeti see lugu ülesse muide ja seitse, seitse korda tehti ja esimesed kuus siis autorile autoril ei sobinud ja 700-ga kvalifitseerus, nii et. Olen olen lugenud seda ja, ja tegemist on tegelikult ääretult samamoodi geniaalse looga ju, sellel on väga palju tausta ja see selles mõttes, et see film ise on tegelikult ju ikkagi suhteliselt nagu traagiline ta on küll väga vahvalt ja, ja mõnusalt tehtud ja samamoodi on ka see lugu. Ja kes on, kellel on see film meeles tegemist on siis looga kahest mehest just metsik lääs pool Newman ja Robert Redford kehastavad siis kahte sellist Lindpriid, salga juhti. Sandenskid just, ja nemad. Lindpriid kujutate ette, mis nad teevad, neil läheb üks rongirööv natukene nurja. Ja, ja siis püüavad nad pärast seda põgeneda poliinidesse just. Ja kõik, kõik, mis juhtub ja, ja milline on selle reisi või selle loo traagiline lõpp, seda, seda kõike saab sealt filmist näha. Aga see rend jopsiilu, kuu on selle kõige kõrval ääretult positiivne. Ja kellel kellel on see film võib-olla silme ees vanast ajast, siis siis seal filmis selle sellele loo sisse tehti mitu täistund tuli kell sai üks öösel kiiresti. Aga et selle selle filmi ajal tehti loo sisse mitmeid pause, Newman saaks teha selliseid vahvaid jalgrattaid, et näidata oma osavust. Nii et ääretult südamlik ja mõnus ilm, mul tuleb, kohe tunnen, ma peaksin uuesti vaatama. Eks ole, seda täna veel. Täna enam veel, aga ma kindlasti seda lähiajal teen, soovitan teil head kuulajad ka seda teha, aga niikaua palun kuulake lugu, Rein tropp, sky on mehed. Selline ülimalt arvas lugu siis. Aga järgmisena oleme taas jõudnud rohkem kaasaega ja just arutasime, et, et vaat kui huvitav on, mida keegi lugude või filmide juures see näeb. Mina näiteks järgmise loo avastasin tänu sellele, et minule väga meeldib see artist, kelle nimeni mätsinud kants. Aga Alvarile meeldib väga film, kust on see pärit miibi for you ehk eesti keeles oli selle filmi nimi mina n. Ehk siis tõesti väga ilus, romantiline draama jällegi selline žanr, mis on ju praktiliselt nagu loodud ilusate ilusate lugude jaoks, aga tõepoolest räägib siis loo 100 ka perelapsest kes ühe õnnetuse tagajärjel oli väga edukas, aga õnnetuse tagajärjel jääb siis ratastooli ja siis palgatakse talle abiline. Mõistagi sealt sünnib afäär, aga see poiss üks, et siis ikkagi kahjuks sureb ja ja noh, võite arvata, et see on selline koht, kus kergelt ikkagi ikkagi pisar voolab. Aga tõepoolest hästi-hästi ilus ilus film, viimase aja minu meelest kindlasti üks parimaid romantilisi draamasid. Nagu ma ütlesin, siis minule näiteks väga meeldib selle loo esitaja suur rõõm on tõdeda. Kaspar, kes pidi meid praegu nüüd ära minema, oma lood juba ette mängis, siis temaga me tihti vaidleme, TÖÖ, sest temale näiteks mätsinud Vägons ei sümpatiseeri kontserdit ära, kus nemad mängisid. Nii et mul on suur rõõm olla siin koos halvariga, kellele see lugu samuti meeldib, nii et kuulake teiega. Selline kaunis lugu, siis Filmist, myybifoor jõu. Nüüd aga oleme me valmis pannud ühe üllatuse oma truule kuulajale, Peetrile, kes juba mitu korda helistas ja palus, et me mängiksime Grünbergi ja mängime me siis talle ühtelugu, millest me tegelikult juba saate alguses rääkisime. Kiitsime siin Eesti viimase aja joonisfilme ja. Kas mäletate, et selles filmis leiutajateküla Lotte oli ju esindatud painstorm? Jaa, Reinas kaubers just nimelt. See oli väga, väga, väga äge. Kuidas ma ütlen, külalisesinemine, kusjuures see ei ole üldse sugugi mitte esimene kord, kur ennast kauppers lööb kaasa uues eesti filmis. Sellepärast Ta oli ka film Georg, kus vennas kauppersil oli täitsa kohe kandev roll ei ole üldse mitte multifilm, vaid oli kohe oma hääle ja oma näoga ekraanil. Ja kui ma nüüd veel natukene mälu pigistan, siis võttis ta selle rolli ühelt väga tuntud Eesti näitajalt. Tambet Tuisk nimelt et tuisk on seda ise hiljem kunagi kuskil maininud, et käisid nad koos kastingul ja, ja näed, Reinas kauppers oli see, kes see mees, kes selle rolli endale sai, ütles ta hiljem, et on selle üle väga hea meel, sest ta tegi väga ägedalt sele. Nii palju siis lätlastest, Eesti kinomaailmas ja meie kuulame ikkagi hoopis Sven Grünbergi lugu olemise lauluke, mis on pärit Leiutajateküla Lottest ja mida esitab Liisi Koikson. Mina olen ja oles nendel pole, tuleb tule, tule, meil laiuvad mängud. Ja mida pole, seda pole, olemist pole, tule ole, tule ole. Ja mina olen, mina olen, veel pole häda, tuleb unetule, meie maailmamängud. Niimoodi kõlas Liisi Koikson ja olemise lauluke. Aga meie vaatame nüüd hoopis hoopis mujale edasi, mis, mis meil on järgmisena siin kavas. Ja siin on üks muusik, kelle, keda sa spetsiaalselt Alvar palusid ja John Williams, mis, mis seos sul on temaga, miks just tema? Ma arvan, et see on Williams on võtnud väga palju aega ära minu öödest, mis võiks kuluda magamisele. Aga, aga no tõesti kindlasti filmimuusika, sellise instrumentaalse sümfoonilise filmimuusika või film skoori, nagu inglise keeles öeldakse ikkagi ikoon. Harry Potter noh, mis iganes ja andke, aga et see on Williamsil, on neid filme hästi palju ja, ja, ja kui me siin kohe hakkame ka kuulama, siis Jurassic pargist varsti teemat, siis tõesti selline John Williams oli selline, kes kes, kes muutis nagu filmimuusika mingisugust olemust, need väga võimsad orkestratsiooni, filmimuusikast on ju ka ütleme tänu John Williamsile saanud üks osa klassikalisest muusikast ikkagi kuigi noh, väga palju debateeritud, et kas kas on Williams ja Ko liigituvad klassikulist. Mingis mõttes on seda sellepärast, et kui me ütleme, 19. sajandil rääkisime, klassikalises muusikas oli ooper väga hea võimalus ennast väljendada, siis kahekümnendas sajandis on heliloojatel väga hea võimalus väljendada ennast filmis. Nii et, et kindlasti jah, väga suur ikoon ja me teame ju kõik neid lugusid, mis tähendab, et juba selle fakti tõttu on seal Williams tõenäoliselt üks suurimaid läbi aegade fil muusikakirjutajaid. Kas sa arvad, et klassikalise muusikaga on üldse võimalik filmi suureks mängida, kas kas nad ei ava, kas nad ei vaja mingit suurt hittlugu, oli? Seal aga, aga milleks neid põhja siis kirjutatakse? Et kõik need heliloojad, on see siis John Williams või Hans Zimmer või Klaus paadelt või niumanit või, või kes iganes, Alan Silvesteri, nad kõik kirjutavad neid põhjusi ja sellised eelkõige just nimelt sellised ütlemes, advenghers, filmid ja sellised seiklusfilmid, mis vajavad sellist hästi suurt põhjad. See teebki sellest filmist lõpuks selle ja, ja nii nagu me võib-olla siin alguses rääkisime, et lisab sellele filmile mingisuguse sellise allteksti veel juurde, et, et see on hästi oluline osa ikkagi filmimaailmast. Kuidas filmidele instrumentaalsete põhjuse tehakse ja samal ajal ka ülimalt raske osa, sest nii palju kui ma kuulnud olen, siis just nimelt need nii-öelda orkestreeringuga filmid, võtame siis näiteks võtamegi Harry Potteri või Star Warsi kliima tegelikult selleks hetkeks juba praktiliselt valmis. Kui John Williams hakkab siin alles muusikat alla kirjutama sama ja seda kõike tehakse praktiliselt nädalatega. Sama ühe nädalaga salvestatakse kõik muusika ja pannakse see filmil alla, nii et päris karm töömeetodid tegelikult kuidas, kuidas tehakse, siinkohal me räägime orkestrist, kus on vaja eraldi lahti kirjutatud on umbes 30 40 partiid, nii et väga-väga suur töö, aga, aga tänu sellele me saame filmidest kogeda ka väga meeletud elamuse. Ma arvan, et suuresti tänu sellele ongi ka Star Warsi muusika jõudnud igasugust edetabelite tippu, kuhu iganes te võite vaadata erinevaid filmimuusikaedetabeleid, siis alati on staaburs seal tipus ja minu meelest täiesti teenimatult ei ole tipus Harry Potteri muusika, mis mis on ääretult kihvt, seda nii nauditav kuulata tähendab nii palju sellele looja juurde ja mis on põhiline, on minu meelest see, et ta toob, et noored inimesed selle klassikalise muusika juurde Täpselt samamoodi me ju ei kujutaks ette enam Indiana Chounci kui me ei teaks seda meloodiat, et Teetriti. Et samamoodi son Williamsi muusika mulle endale väga meeldivad veel, noh, ütleme näiteks muumia tagasitulek. Võimsad filmid. Kuidas lood, mis filmid, mis ei ole iseenesest nii hea? Aga mõtlen meeletud organisatsioonidega ja see puhkpillide ja löökpillide kasutamine, et ja noh, rääkimata Ta tegelikult jällegi üks väga hea näide on Kariibi mere piraadid, kus ju samamoodi muusika on saanud sammud samamoodi tähenduse selle filmi kõrval. Ehk siis ühest projektist on mingis mõttes nagu kaks asja välja võtta. Mitu asja, mida eraldi vaadata ja täiesti hinnata. Aga kuulame siis John Williamsi lugu. Ja see on pärit filmist nimega Jurassic Park, vaatame. Kuidas mindi parkija dinosaurused? Ja mis seal kõik saama hakkas ja ma arvan, et muusikast kuulata selle kõik kohe ära. Selline ääretult kaunis Palazist joulu Williamsil tõepoolest kõlas praegu aga head kuulajad, kes te veel ei maga ja naudite seda kaunist suveõhtut päike, kusjuures ei ole veel päris looja läinud, me näeme siit ilusasti mere peale. Teiselt poolt hakkab jälle välja tulema. Igatahes on imekaunis vaade avaneb meile siit. Ma loodan, et teie naudite ka kõik samamoodi kuskil mõnusalt päikeseloojangut, jälgides meie saadet. Ja ütlen teile meelde seda, et saate meile helistada saate meile kirjutada vikerraadio relee ootab rõõmsalt teie kõnesid ja vaatame korraks, keegi proovib meile hetkel helistada, oik katkes ära, jõudis enne ära panna, kui ma hakkasin nuppu vajutama, aga sellest pole midagi. Meil on valmis pandud tegelikult hoopis üks järgmine lugu. Ja selle esitab meie oma, Kerli. Aga esitab ta seda inglise keeles ja hoopis ühele Ameerika filmile. Ma natuke liialdan, kui ma ütlen, et seal päris selle filmi soundtrack. Tegemist on geniaalse režissööri Kim Burtoni looga Alice Imedemaal filmiga siis Alice Imedemaal ja sellele filmile anti välja kil ametlik soundtrack, aga sinna kõrvale üks teine albumit ei ole päris hea, aga sellele anti välja nii-öelda selline kõrvalalbum, mis kandis nime Alice, see oli. Selle peal olid lood, mis olid inspireeritud sellest filmist ja see oli täiesti ametlik album. Üksele esimene singel, mis sealt välja Inteli aprill laviini lugu, kuidas see kõlas tõepoolest ametlikult ka selles filmis, aga teine singel, mis sealt välja anti, oligi meie oma, Kerli tyypardi. Ja, ja ma arvan, et see on vist üks selline Eesti edulugu vähemalt Hollywoodis ma julgen niimoodi öelda. Ja kuulame siis, kuidas kõlab Kelly tyypardi. Sellisena kõlassiss Kerli teepeo laul, kuidas on, tuli sul tunne, nagu võiks kübarameistriga. Algus ja lõpp oli küll väga selline. On veel nii, et nende taktide kujutaksin küll muidu. Temal kõige filmimisel olnud ikkagi õitseks nagu nihukesed, kummalised filmid. Lugu ongi, siis siis ma arvan, see lugu hästi sobiks ju tegelikult siin. Ja minul seostub muidugi Alice Imedemaal looga ainult see, kuidas ma lapsena kuulasin siiralt, otse öeldes ribadeks vinüülplaadi, kus Tõnu Aav luges seda lugu eriti kohta, kui sirvi kiisu ilmus ja noh, see on nagu täiesti geniaalne. Filme pärast valutama. Ja mul on nagu mulle on alati suur rõõm vaadata kõiki kindoristoni filme, seepärast et vaata, ükskõik millist raamatut sa loed, sulle alati tekib mingi oma ettekujutus, kellel on suurem fantaasia nagu minul, sellel tuleb suur ettekujutus ja siis sa vaatad, kuidas on asjadena Tim Burton ja see number minu korrutatud 20-ga sellest, mida sa võisid oma peas ette kujutada, ma arvan päris veendunud, et kui terve aasta luges, siis ta ei kujutanud seda päris nii ette, aga ääretult hea meel, et Tim Burton näeb asju maailmas täpselt nii, nagu ta näeb. Mul on kusjuures kõrvale pandud üks lugu ühest Tim Burtoni filmist veel. Kui me jõuame, siis me mängime ka seda. Aga vaatame, meil on üks helistaja taas kord liinil, vaatame, mis tema asjast arvab. Tere õhtust. Tere, olete vikerraadio otse-eetris, kuidas teil läheb? Töiselt töised valdkonna valvama ja kuulan raadiot. Mul on väga hea meel, ma loodan, et teil on vähemalt natukene rõõmsam valvamise kõrvale raadiot kuulata, muusikat nautida. Mul on selle üle väga hea meel, et kas teil on ka mõni oma filmilugu või mõni filmimuusikalugu. Niisugune pilv nõuka ajas nagu seikluste otsijad nimetatud tõlgiti, nii. Peaosas olid Lino Ventura alaan teeloonia siis üks itaalia nimega näitsik. Filmimuusika oli minu meelest kraanimuusika. Instrumentaalpala olise nagu vilistamise baasil või niimoodi. Ja ja ta ju tegelikult nendel nii-öelda vene filmidel on üldse väga, väga kihvt lugusid palju olnud ja eelkõige muidugi alati tuleb meelde, mõistagi see musketäride lugu. Itaalia-Prantsuse film, ma kui ma mõtlen itaalia prantsuse filmide peale, siis mulle tuleb alati esimese naisnäitleja meelde Claudia kardinale, aga kas see võib olla tema üks nendest peategelastest seal filmis või see ei olnud temaga film. Ei olnud atratelon, mängis kuulus prantsuse täht. Ta peaks praegu elama. Ja tema on praegu üle 80 aasta vana, aga täiesti elujõus härrasmees. Aga ma kindlasti otsin filmi ja kui ma leian, siis ma siis ma kindlasti mängin seda teile. Kas teil on mõni lemmikfilm meel, siis tuleb sellest ajast meelde. Vanasti, mina kasvasin Jõgeval, siis oli kolm neli seanssi oli päevas filme järjest. Seda on väga palju. Ja siis, kui oli hea film, siis ma lõpetasin kohe, läksin uuesti kassasse ja istusin uuesti. Tähendab televiisor oli siis mustvalge ja sahiseb ja ja seal sai värvilist näha. See on ääretult vahva, ma isegi ei kujuta ette, kui palju toredaid filme te võisite sellel ära näha. Ma loodan, et mul on nendest vaadatud ehk üks viie kliki nendest vanadest väärtfilmidest. Siis niisugune väike nüanss, et minu isa töötas samal ajal kõrval nahavabrikus kino kõrval. Olime kinos, siis tihti nägime, et et Rita tuleb üks suurem mehesse, istub maha. Ja siis hiljem tundsin isa ära ja samal ajal ta pidi nagu tööl olema. Aga kuna tal oli niisugune töö, et ta sai ära käia, siis ta käis vahepeal kinos, nii et hiljem tuleb, tunnistas, et kinos kõvasti käest. Kas teil on ka ette tulnud vahel, et tööajast lähetaja istute hoopis kinos? Ei ole niisugust tööd. Kõrval. Aga see on ääretult vahva lugu, mul on väga, väga hea meel meile helistasite ja kui me ka ei leia seda Landeloniga filmi üles siis ma loodan, et meil on siin varuks veel selle viimase 26 minuti jooksul, mis meie saade kestab, midagi, midagi nii head, mis, mis teile samuti sobib. Suur aitäh teile, helistan. Ekraan oli muidu tuntud helilooja, ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli. Selge, saanud muusikarobot. Hea küll. Otsime, kui leiame meie põhjatutest arhiividest, siis kindlasti mängime. Suur tänu teile helistamast. Selline väga vahva lugu. Ääretult südamlik. Kas sina oled kunagi käinud? Ma ei tahtnud mitte seda küsida. Igaks juhuks? Käinud küll, nagu mina olen käigud tulla, see on minu töö. Aga pigem ma tahtsin küsida, et kas sa oled kunagi olnud kinos, et sinu isa või ema näiteks kogemata samal seansil. Õnneks. Õnneks ka minul ei ole seda juhtunud. Aga minul on valmis pandud hoopis üks lugu, mida ma juba kibelen ammu, et ma saaksin mängida. Tegemist on ühe Harbolühegi Njaasime ühe tuntuima muusikaliga Singing inder vei ehk tantsides vihmas ja seal muusikalis oli selline ääretult vahva lugu, mine nimelik, kudum, morning, ja miks ma seda lugu just praegu teile mängida tahan, on et juhul, kui te mäletate seda vahvat filmi, siis tekkis seal selline hekt keset tööd, kus mõeldi, seal oli üks kolmene seltskond, kaks noormeest, üks naine. Ja nemad, neil tekkis üks geniaalne plaan luua muusikal. Ja, ja siis nad otsustasid. Kuid vahva, tänane päev on see päev, mil, mil me ja idee sai teoks. Me saime. Me panime alguse oma suurele plaanile ja siis nad avastasid, et ei kuupäeva muutunud. Uus päev on käes ja kell oli üks 30 sel hetkel, kui nad ütlesid üksteisele, tere hommikust, kui tore. Meil on uus päev, meil on uus idee, meil on uus algus ja, ja sellest kõigest film. Ja see lugu räägibki, nii et tere kaunist hommikut teile kõigile. Tere hommikust teile kõigile, kes te olete veel sel hilisel õhtutunnil meiega ja samas nautimas uue päeva algust, selline ääretult äge rütmikat lugu teile. Aga nüüd mul, kuid üllatus natukene Alvarile sellepärast et sa palusid mult tegelikult ühte teist lugu, mida, mida meil ei olnud kohe võtta ühest filmist meeles, mängib samuti siukralt. See ei olnud saada. Sa tahtsid niukest saada ühe jõulufilmi, tegelikult. Just. Säili filmist la. Loui Glasgow armastuse teema. Plawekyali on kindlasti üks minu lemmikfilme, üks minu lemmikuid romantilisi komöödiaid, sest romantiline komöödia on selline žanr, et noh, nii nagu ja tehakse ja sõidentniku ära vaadata, et, aga ega seal tihti ikkagi midagi sellist ei ole, mis sulle hinge ja plaan on ikkagi üks nendest filmidest. Jaa, on küll ja sellepärast ongi mul leitud üks hoopis üks teine film, kus grant on peaosas. Ma ei tea, kas sa oled seda filmi kunagi näinud. Selle filmi nimi on Music lööriks ehk siis muusika ja sõnad. Ja see räägib muusika, produtsendid on seal peaosas koos do perimoriga ja nad ei ole väga populaarsust võitnud film mingil põhjusel oskan öelda küll, mis põhjusel, sest see ei ole lihtsalt väga hea film, ei saa mööda La Liga. Aga mis teeb selle filmi natuke eripäraseks, on see, et jogrant ja do perimor laulavad seal ühte laulu. Terve see film räägibki ühest laulu kirjutamisest ja nad tõesti ise laulavad selle loo ka ära. Ja me ei olegi väga kuulnud, kuidas laulab mina küll praegu ei tule ette. Jah, ma olen kuulnud oma elus veel mõnda salvestust, kus arheogrant laulnud aga, aga selle, selle filmiga on kahjuks see lugu, et seda laulu ei antud mitte kunagi välja päriselt tavalist, kus inglina seepärast ei ole ta ka võib-olla nii levinud ja popiks saanud. Ja kuigi filmis ukrantide Luubee moon laulsid seda koos, siis siis see versioon, kuidas ta lõpuks ikkagi salvestamist leidis, seal laulab hiiu grant aga hoopis koos heli Pennetiga. Aga kuulame seda lugu, see kannab nime way back Intjulla. Ja niimoodi kõlabki näitleja jõukrant laulmas veidi varem laulma pannud? No kui palju varem see lugu? Enne. Teavad suutelised enam-vähem samasse aega. Ma arvan, et võib-olla mõni aasta hiljem. Isegi ühesõnaga seal ta oleks võinud teada võlavaksalis või prints päevikutes. Filmides, kus ta ei Ole nüüd aga järgmiseks ammu hoopis lugu, mis ei ole sugugi romantiline ega komöödia vaid hoopis tegelikult komöödia tõesti, ikkagi rohkem on tegelikult hoopis ühe sarja tunnusmeloodia sarja nimeks orintsisten New Black eesti keeli siis oranž on uus must tegemist Netflixi seriaaliga ja räägib ta naistevanglast ja elust trellide taga. See on ääretult põnev ja kvaliteetne sari, ent kes ei ole sellega tutvust teinud, julgen soovitada. Aga miks ma sellest üldse räägin, on see, et minule väga meeldib selle sarja tunnusmeloodia. Selle on esitanud senine lauljanna nägu Regina Spector, kes tegelikult Ta on pärit Venemaalt, aga elab tema USA-s. Ja kuna tema perekond siis elas algselt Eestile nii lähedal, siis tema suvitas lapsepõlves kogu aeg Eestis ja ta ütleb, et tema lapsepõlve parimad mälestused on seotud Pärnuga, kui tema oma perekonnaga siin oma suvesid veetis, tunduvad. Just nimelt ja ta teeb väga omapärast ja väga lahedat muusikat. Mulle väga meeldib see, mida ta kirjutab ja, ja väga nagu näha, meeldida aga sealsetele režissööridele. Nii et sellesama sarja looja, oranž on uus must, selle sarja looja ütles, et kuidas hedasarge kirjutas siis tema kuulast parajasti kinos spektori plaati sinna kõrvale ja siis ta oli täiesti veendunud, et selle tunnus tunnusmuusika peab tulemast pektorilt, Eli, ta võttis temaga ühendust. Spekter oli loomulikult nõus, nad on tegelikult teinud koostööd ka veel. Ja siis Regina ütleski, et, et ta püüdis anda edasi seda, mis tunne võiks olla, kui sa oled trellide taga ja ja nii ongi, et sa ei tea, mis ja kuidas sinust edasi saab. Ja minu meelest ääretult, et selline sügav huvitav lugu, nii nagu kõik tema lood ja samas sellise kerge vimkaga, nii et kuulake ja nautige. Reginast hektar ja jõuga taim. Aga nüüd on meil võimalus minna jälle ikkagi ajas natuke tagasi, sinnasamasse. Aega ootab. Ma tõesti ootan seda, see aeg, mis, mis mulle meeldib ja sa ei saa. Ega sina ei oota teda, sest ma tean, ma tean, et ka sulle meeldib täpselt seesama ja minul on valmis pandud lugu, mida esitab Barbra Streisand. Ja pärit on see sellisest filmist nagu Fanny Gerl. Fanny ööl oli üks ääretult vahva ja omanäoline ja ka omamoodi märgiline film. Jah, mis rääkis siis ühest prod või filmistaarist oli ju. Fännibrissist 68. aasta filmiga on tegemist ja räägite siis tema jõudmisest laulja Teele ja ka tema suurest armastusest tema elus. Ja selle filmiga oli üks vahva seik, mille ma räägin ka ära selle filmi lavastaja William Wyler kes sattus seda tegema hoopis mingisuguste probleemide tõttu sinna jalgu määratud, keegi teine ja siis, ja siis tuli tema, kui Barbra Streisand seda kuulis, siis ta ütles, et selline mees, ma ei ole temast kunagi kuulnud, et oskab ta üldse filme ka teha. Ja siis talle öeldi, et noh, oskab küll, tan Penhourjest isegi Oscari võitnud mille peale asendites, et palju õnne, aga kas ta inimestega ka suhelda oskab ja kas ta naistega ka üldse suhelda oskab. Ja teadmata siis seejuures Wyler oli tegelikult võitnud kolm Oscarit ka sellise filmi nagu Drograuman Holiday ja sealhulgas sai naispeaosa Oscari Torn, kelle ta oli isiklikult palunud sinna filmi hoolimata sellest, et Hectornil ei olnud tegelikult näitlejakarjääris kõige helgemad hetked, kui ta ütles, et ta ei oleks mitte kunagi seda filmi teinud, kui Hepburn ei oleks sinna tulnud ja ta seisis väga kindlalt tema eest. Nii et raisanud sai enda taha ääretult tugeva tugeva mehe ja raisanud, võitis samuti Oscari selle rolli eest ja huvitaval kombel napsas ta selle ära Katrin Hepburn, Jes. Nagu ikka seal ajastutel Kaxeperni väga tihedalt seotud, aga laul, mille ma sealt filmist valisin, on don Twain, on Maithreid. Ääretult võimas Barbra Streisand oli siin teie ees. Aga kurb on tõdeda seda, et kell on saanud üks, 57 ja meie saade on täiesti ootamatult läbi. Seal on umbes 10 tundi erinevaid lugusid, nüüd kuulmata. Te ei kujuta ette, kui palju asi veel valmis vaadatud, ootel, kui ainult mõtlesin, et saaks, saaks ometi. Mul on ääretult kurb meel härra Jüri ees, kellele ma püüdsin, ma tõesti püüdsin leida seda lugu. Mul on nii hea meel, et, et ka meie kuulajad elasid kaasa ja kirjutasid, et vikerraadio kodulehele järjest pakkumisi. Milline võis olla see lugu, millest härra Jüri rääkis? Aga kahjuks ei leidnud ma seda hetkel siin, meie vikerraadio fonoteegist, ma loodan, et mul tuleb kunagi kunagi võimalust seda, seda lugu mängida. Aitäh sulle, Alvar. Et tore oli. Minul oli ka ääretult tore ja ma loodan, et kuulajatel oli vahva kuulata mulle loodan, et kuulajad nautisid seda, et erinevad spordireportaažid hästi, said sa seekord piss hoopis muul viisil sõna hingele midagi hingele just nimelt. Ja ma loodan, et kuulajad said midagi hingele ja et te kuulsite lugusid, mida te nautisite. Ja ma väga loodan ka seda, et te saite inspiratsiooni, võib-olla natukene vaadata üle vanu filme, vaadata üle uued filmid, millest me rääkisime, millest ehk ei olnud varem kuulnud. Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja, ma väga väga tänan teid kuulamast ja Õhtut jääd kiirelt siia veel lõpetama. Meie oma Georg Ots filmist moodsad ajad, luugan naeratus. RÜE, kus tookord Mees. Võisun roosa ära tärgata.