Vikerraadio see on väga hea. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Tere, mina vabandan juba ette oma käriseva jäise hääle pärast, aga poistel aeg-ajalt ikkagi esineb häälemurre. Tartu ülikool sai ju rektori või saab õigemini rektoril neurokirurgia professori Toomas Asseri. Aga valitsus saab uue ministri. Kaks uut ministrit, ma olen aru saanud, jah, Kaksud ministrit. Kummas sa soovid alustada? Plaan oli vist selline, et, et peaminister Jüri Ratas läheb kahe uue ministri kinnitamiseks presidendi juurde kolmapäeva pärastlõunal ja need ministrite nimed oleksid pidanud samuti selguma tegelikult mitte reedel vaid pigem kolmapäeval või siis hiljem, kõige varem esmaspäeval ehk siis homme, aga nüüd on nad teada teatava sellise ootamatusena. Peaminister Jüri Ratase ja sotsiaaldemokraatide erakonna juhi Jevgeni Ossinovski jaoks juba paar päeva ja oleme oleme saanud mitmel korral erinevate üllatuste osaliseks. Anvar, enne kui see, enne, kui me lähme nimede juurde, ma tahan ausalt öeldes öelda mida päev edasi, seda üha rohkem tundub mulle, et see valitsus vabandust, et see valitsus liigub mööda väga aukliku teed, kus on kohati porilompe, mida nad ei suuda vältida. Mihhail Korb, Martin Repinski jagab nüüd lahkuv Jevgeni Ossinovski, eks siis noh, tegemist ei ole sellise luurerühmaga. No tegelikult nagu me siin just eelmine saade vist rääkisime, et eks neid valitsusest lahkunud ministrid on rohkemgi. Et ministriamet on Eestis muutumas järjest rohkem selliseks ametiks, mis ei kesta nagu sama palju reeglina või tihti, kui, kui valitsus enda elupäevi on ja, ja teisest küljest miks need erakondades toimunud arengud nüüd selle viimase valitsuse jooksul eelkõige see, et meil on valitsuses Keskerakond, kes pole valitsuses sisuliselt olnud väga ammu, eks ju, et see on tinginud selle, et Jüri Ratas Keskerakonna esimehena on olnud sunnitud selliseid kiireid muutusi tegema, aga tõesti see asjaolu, et valitsusse ei kuulu kahe valitsuspartneri esimehed, et see on küll nüüd Eestis esmakordne. Aga kui, kui nüüd minna tõesti nende kandidaate juurde, siis üllatusi on siin tulnud, et noh, eelkõige üllatuseks olid tõenäoliselt need nimed Riina Sikkut ja et linna sikutist siis võib-olla peaks alustama, tema on siis sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat töö ja tervishoiuministri kohale. Tegemist on inimesega, kelle varasem kokkupuude poliitik aga on olnud Polegi olnud seda selles mõttes, et ta on olnud riigiametnik ja ekspert selle sõna õiges tähenduses. Aga poliitilises tegevuses pole osalenud. Ja temast me tegelikult väga palju ka ei tea, et erinevalt Janek Mägist, kes on olnud avalikkuse tähelepanu all ja seda avalikkuse tähelepanu ise väga aktiivselt otsinud Sis, Riina Sikkuti nimigi, ma kujutan ette, et mitte ainult et noh, laiemale avalikkusele, vaid ka paljudele ajakirjanikele ja, ja võimalik, et ka päris mitmetele sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse kuuluvate inimestena ikkagi oli otse öeldes tundmatu. Tegemist on siis strateegiabüroonõunikuga, kes annab nõu kõige laiemas valdkonnas, ehk siis sotsiaalvaldkonnas, mis on Eestis üks keerulisemaid valdkondi. Tegemist haritud noore naisega emaga. Ja minu lootus on küll see, et tegelikult võiks ta väikese õhuakna valitsuses lahti teha ja natuke tuppa Stenbocki majas värsket õhku lasta, aga see ei pruugi niimoodi minna. Mündi teine pool on paraku see, et kas inimene, kes ei oma poliitikaga kokkupuudet Kas ta suudab sellele pingele vastu pidada, sest et ma kujutan ette, et pinge on päris suur. Küsimus on ka selles, kui palju ja kes Riina Sikkuti, kui temast peaks saama minister aitab. Ja kolmas pool on see, et minu meelest minister ei saa ega tohi olla. Ma ei taha nüüd kellelegi liiga teha. Ei saa ega tohi olla selline exceli tabeli täitja või exceli tabelipidaja, vaid pigem pigem komu kommunikeerija ja, ja visionäär. See on kindlasti õige jah, siin tegelikult tänu nendele uutele ministritele on avalikkuses toimunud ka väike selline arutelu selle üle, et missuguseid rolle ja milliseid eeldusi siis ministriks saavalt inimesest inimeselt oodatakse, siin on mõned endised ministrid on sõna võtnud ja ja, ja, ja ka mõni endine peaminister, kui ma õigesti nüüd mäletan ja tegelikult eks see üks asi, milles nad kõik nagu üks mees on see, et minister ei peaks olema inimene, kes tegeleb tehniliste detailidega nii-öelda rakendusosaga, vaid minister on keegi selline, kes peaks omama mingit laiemat, et eesmärki, laiemat vaadet, suuremat pilti, eks ju, et aga noh praegu veel kord ma ütlen, et ei olegi ju midagi midagi küsida, kritiseerida, et võimalik, et kõik need asjad tulevad. Mis puudutab nüüd Ühte teise küsimusse, mida siin nende uute ministritega seoses on korduvalt tõstatatud, on küsimus sellest, et et kust need inimesed tekkisid, nadi nadi oma valija mandaati ja eriti kummaline on, seda ma olen seal aru on esitanud mitu reformierakondlast. Tuletaksin teile meelde aastat 2014, kõigepealt. 2014, märtsis tõi Reformierakonna peaminister Taavi Rõivas väliskaubanduse ministriks. Sel hetkel peaministri nõunikuna töötanud Anne Sullingu, kes samuti ei kuulunud erakonda, ei olnud poliitikaga varem tegelenud ja kes pold valimistel osalenud. Ja 2011. aasta oktoobri lõpus esitas sama peaminister Taavi Rõivas reformierakondlane rahandusministrikandidaadiks maris Lauri, samuti peaministri nõunik, kes samuti ei olnud varem valimistel osalenud valimistel saadud mandaati rahvalt valijatelt ei omanud ja ma ei tee seda nüüd ette heita. No tegelikult me näeme, et Anne Sullingust kui eriti mailis laulist on saanud väga tugevad poliitikud ja ka valimistel on nad väga edukalt osalenud. Et see nagu selles mõttes ei ole nagu pädev väide, et kuidas üldse peaks erakonnad tooma poliitikasse uusi mõtteid, uusi ideid üksnes koos uute inimestega, kust neid uusi inimesi. Ta. Kas te kujutate tõesti ette, et inimene tuleb, astub erakonda, võtab eesmärgiks, et ta oletame, tegemist on võimeka ja, ja poliitiliselt suurt ambitsiooni omava inimesega, et ta võtab eesmärgiks kunagi kahe või kolme aasta pärast, ma siis kandideerin riigikogu valimistel vaatamiseks, tulemus kujuneb. Aga et siin vahepeal seal. Ma lihtsalt tegelen aktiivselt poliitikaga. Vaata selleks mingit nagu rolli, mingit nagu kuidas öelda, väljundit, eks. Et selline valitsusremondi kaudu poliitikas erakonna või siis erakonna juhi seisukohalt paljulubavat inimeste toomine, see on tegelikult päris noh, kui sellest, kes võib öelda hea, hea võimalus, teisest küljest võib ka öelda, et ega neid teisi võimalusi väga palju ei olegi. Nagu me näeme Reformierakonna enda näitas siis tegelikult mitmel korral on see toonud poliitikasse väga häid inimesi tegelikult, keda seal ilmselgelt nagu juba aastaid napib. Ega ma nüüd vabandust, täitsa tänane partner, räägib Clif Richardi häälega. Aga nüüd Janek Mägist mööda ei saa. Ma olen Janekiga teinud koos ühte või teist lühiajalist projekti. Tegemist on siis endise panga asepresidendi ajakirjaniku telesaatejuhi ja nüüd siis suhtekorraldusettevõtja omanikuga. Ta on väga hea esineja. Ta on suure pere. Isa ei ela minu teada kivist kesklinnas, vaid pigem keset loodust. Ta on tõepoolest suurepärane suhtleja. Ma kujutan, et ta võiks enne valimisi olla üks inimesi, kes tegelikult seda valitsust, mida ma kirjeldasin, kui. Kui lagunevat luurerühma, mis liigub mööda aukliku teed, kust aeg-ajalt pritsib lompidest pori võiks võib-olla aidata. Teha midagi tõsiseks. Skeptiline, et tegelikult ma üldse tegelikult ei, ei näe põhjust kirjeldada seda valitsust kuidagi erinevana eelmisest või üle-eelmisest valitsusest, selle aukliku tee osas, et tegelikult eks valitsuse tegevus ongi alati väljakutseid täis ja keeruline, et neid aegu, kus valitsuse liikmeks sai minna lihtsalt selleks, et sealt mõnusalt niimoodi päev õhtusse veeretada, ma ei tea, kas Eestis üldse kunagi on olnud. Aga mis puudutab seda, et kas Janek Mägi kuidagi selle tee vähem auklikuks muudab, siis ma pigem kahtlen, et, et kui siin sotsiaaldemokraatide võimalikust ministrikandidaadist rääkides me ei ole lugenud ühtegi tema sisu pikemat intervjuud loodetavast järgmisel nädalal, siis saab tema vaadetest ja plaanidest nagu lähemalt teada. Janek Mägi on andnud ühe intervjuu, nüüd ministrikandidaadina. Ministrikandidaadi kandidaadid, nagu õigesti aru saan Aktuaalse kaamera otse-eetris ja juba see intervjuu on andnud niivõrd palju tegevust kõikvõimalikele kriitikutele. Sa pead silma põllu peal sünnitamise, no mitte ainult minu küsimus on selles, et, et kas et kas neid auke mitte sinu kujundit kasutades sinna tee peale nagu juurde ei teki. Et tõesti, et tähelepanu saamine. Avalikult On üks asi, selle tähelepanu ärakasutamine või ütleme niimoodi, et selle sisuga täitmine on pisut nagu teine asi, et sellise kõrge avaliku profiiliga suhtekorraldaja ja ministriametid on ikkagi täielikult erinevad mingites punktides kindlasti ka teatud huvide konflikti sisaldavad sõna otseses mõttes ja vaata et kuni seadusepügala nii välja. Et selles mõttes, nagu peaminister ja peaminister ja Keskerakonna esimehe valik on, on, on selles punktis üks võib-olla Jüri Ratase nii-öelda 2016. aasta algusest peale tehtud valikutest üks kõige arusaamatum, et minu jaoks, et ma saan aru, et neil on isiklik kokkupuutepunkt ja tõenäoliselt Jüri Ratas tunneb Janek Mägi paremini kui näiteks mina tunnen. Aga, aga mulle jääb praeguse hetkeseisuga see valik mõistatuseks. Aga neid auke on ikkagi päris palju sellel teel, mida mööda valitsus kõnnib, et minu jaoks on üks tekkinud üks küsimärk. Kolmapäeval teatas valitsus ametlikult, et kavatseb istungil nimetada piirivalve politseiameti juhiks uueks tähtajaks praegu seda ametit juhtima Elmar Vaheri, siis kuni aastani 2023 jõuaks viieks aastaks kuni juunini 2023 Kaitsepolitsei juhi Arnold Sinisalu aga midagi juhtus. Ja need kaks punkti lükkas valitsus edasi, ehkki pealt nägi. Pealtnäha oli juhul tegemist lihtsa asjaga ja peaminister Jüri Ratas ise avalikult kinnitas vähemalt Elmar Vaheri puhul, et jah, tema esitab Elmar Vaheri kandidaadiks. Ju siis on mingi probleem ja ma julgen väita, et see probleem on poliitiline. Julgen spekuleerida selle üle, et selle poliitilise probleemi või selle küsimuse edasilükkamise taga on Isamaa ja Res Publica liit. Ei, see on ju teada tegelikult, et see nii on, et aga, aga noh, ma ennustan, et Helir-Valdor Seeder seekord pisut vaidleb ja siis valitsusse Elmar Vaher ära kinnitada. Erinevalt mõnedest maksuotsustest, kus päris nii ei läinud, ma tahaks tulla Janek Mäggi juurde siiski tagasi, et, et, et ma ei olegi päris täpselt aru saanud, et, et kas see ministi amet nüüd selle 10 kuu jooksul, mis huvitav 11 kuu jooksul, mis nagu järgmise valitsuse ametisse astumisel on jäänud. Et kas see on nagu selline ühekordne käik poliitikasse. Või on siin mingi pikem plaan, et, et minu, minu minule teadaolevalt tema suhtekorraldusettevõttel läks päris hästi Bauer Hausson selle ettevõtte nimel. Ja see on suuresti tema enda isikuga nagu seotud ja ilma temata see tõenäoliselt sama edukalt tegevust jätkata ei saa. Teisest küljest ta on sealsamas Aktuaalse kaamera intervjuus öelnud, et et ta kavatseb ka valimistel osaleda. Aga noh, see kirjeldus, miks ta seal osaleb neil valimistel, et see oli toodud siis selle sama reformierakondlase Kristen Michali kriitika läbi, et Michal heitis talle ette mandaadi puudumist. Ja Janek Mägi siis ütleb, et lugesin seda kriitikat ja mõtlesin, et kuidas ma selle mandaadi siis hangin ja nüüd Kristjani soovitusel pean ma siis kandideerima ja võtan selle mandaadi. Tagantjärgi tsitaadi lõpp. Et, et noh, see räägi nagu sellisest pikemaajalisest plaanist nagu poliitikas osaleda. Isegi sellest ma tegelikult päris täpselt pole aru saanud, et kas ta Keskerakonna liikmeks Et mis iseenesest oleks jälle selline kui ta ei astu Keskerakonna liikmeks, siis oleksin küsimärke nagu päris palju, kui ta astub, siis noh, põhimõtteliselt eks see piirab tema edasist tegevust suhtekorraldajana mingisugusel kindlasti päris selgel moel. Et noh, samas on meil näiteid muidugi lobi lobisaalis tegutsevatest suhtekorraldajatest, kes siiamaani on erakondadega väga lähedalt seotud ja lausa erakondade liikmed kõige eksju su viimase väitega, nõus, aga, aga, aga ma ütlen, et ma ei saa nagu aru, kas see on nagu mingisugune lühiajaline nagu noh, kuidas öelda siis seiklus või see on mingi pikaajalisem plaan poliitikaga liituda, et kui ta on selline seiklus, siis ma ütlen, et pigem on siis õigus Janek Mägi ja Jüri Ratase valiku kriitikutel. Kui ta pikemaajalisem plaan, eks noh, eks siis näis, et see on siis tegelikult pigem nagu asi, mida tuleks nagu ilmselt kui seal ta optimistlikult vaadata, et äkki siis inimene õpib ametis. Ma arvan, et tegemist ei ole seiklusega, nii vanad mehed üldiselt enam mehi väga kipu seiklema tegemist on, kordan uuesti üle, tegemist on endise panga asepresidendina siis, kui toolile päris noormees. Ajakirjanikuna inimesega, kes on juhtinud ja toimetanud telesaateid kes on omanud päris edukalt ettevõtet ja Omab ka praegu praegu seda edukalt, millega, millega seoses on päris mitu küsimust, et kas see ettevõte nagu jätkab oma tegevust, mille hulka kuulub ka kindlasti mingisugune lobialane alane alane töö, eks ju, et kui ta ei jätka, et mis saab Janek Mägi osalusest selles ettevõttes, ei, vastupidi, et noh, need on tegelikult kõik sellise korrektse vastuse. Janek helistab mulle või kirjutab, et me võib-olla järgmises saates saame kuidagi natuke targemaks või juba juba ka varem, et kas tegemist on seiklusega või pikaajalise emaplaadiga. Mina väidan, et tegemist ei ole seiklus. Aga kui me juba siin nagu inimestest poliitikas olema need esimesed 15 minutit rääkinud, siis tegelikult me teeksime valesti, kui räägiks inimestest, kes sel nädalal oma poliitikast lahkumisest teatanud, et neil on tervenisti kolm tükki ja need kõik on väga tuntud nimed. Selles mõttes hämmastav nädal on olnud, meil on kaks inimest kõrge profiiliga Poliitik poliitilistele positsioonidele tulemas ja meil on tegelikult sama kõrge profiiliga positsioonidelt või noh, peaaegu sama kõrge profiga positsioonidelt lahkumas. Et kõigepealt ma saan aru, et riigikogu liige IRL-ist Maire Aunaste on otsustanud, et tema järgmistel valimistel ei kandideeri. Lõpetab poliitikaga, noh, tema tema ütleme kasvõi selle panus Eesti poliitikasse võib-olla kõige kaalukam sellise seisuga ei ole olnud, aga hoopis teisest puust on teade selle kohta, Remo Holsmer, Reformierakonna üks väga keskne tegija ja ja väga vastuolulise mainega inimene, lisaks ka. Riigikogu liige, loomulikult lahkub lausa poole mandaadi pealt erasektorisse. Olles seitse aastat riigikogu liige olnud Remo Holsmer võib-olla kõige paremini. Avalikkusele on tuntud selle nii-öelda sidrunit ja, ja, ja praamiteema järgi, mis võib olla olenevalt sellest, mida asjalised kohtus kavatsevad rääkida veel ka lõppenud ei ole. Aga ta on andnud Reformierakonna jaoks selline keskne poliitik, kes võib-olla valimistel pole kõige paremaid tulemusi saanud, aga on omanud Reformierakonna sees väga mõjukat positsiooni ja siis lõpuks kolmandana. Samamoodi tegelikult, et 2015. aasta valimiste eelpoliitikasse tulnud Igor Taro teatas, et ta lahkub IRList kohalikus poliitikas, nagu jätkab ette, et sellist nädalat ausalt öeldes polegi pikka aega olnud, kus nii palju liikumist oleks Eesti poliitikas toimunud. No enne valimisi see liikumine ikka toimub, Maire Aunastet, ma täiesti mõistan, ma veidi tunnen teda. Tema õnnetus oli see, et, Ta sai üsna kiiresti aru, et riigikogu saal ei ole värviteleviisor ja riigikogu istungil osalemine ei ole saate meie või, või mõne teistsuguse saate juhtimine. Ta tundis ennast ikkagi teleekraanil paremini, teda armastati, teda võib-olla mitte ei armastatud, aga ta nautis populaarsust. Mida ta praegu ilmselt sellisel kujul Naudi. Igor Taro. Ma ei tunne aga minu teada, ta on piisavalt tark, aga ka piisavalt isepäine inimene oma oma eluga ka proovida edasi minna kas mõne teise parteiga või ilma parteid Delts. Remo Holsmer ilmselt on ennast tõestanud. Inimesena, keda erasektor hea meelega enda hulgas juhina strateegiline näeks ja selle valiku tegemine võib-olla vahel vahel päris lihtne, sest poliitika võib-olla vahel päris tüütu. Päris kurnav, mina, pigem Remo Holsmer ja ma arvan, et küllap see valik on tunnistuseks sellest kuidas öelda uuest olukorrast reformierakonnas, kus on väga palju inimesi, kelle vahel potentsiaalselt võiks kuuluda jaotamisele kohad valitsuskoalitsioonis, aga on uus erakonna juht ja Remo Holsmer oli nagu selline. Varasem sideme võrgustik ei kanna võib-olla seda uut olukorda enam päris hästi välja. Aga, aga igal juhul ma ütlen, et minu meelest, kui sa ütlesid siin, et nädala või vabandust aasta enne valimisi ikka inimesed liiguvad, siis tavapäraselt on aasta enne valimisi me oleme näinud sellist uute inimeste tulekut, aga ma nagu ei mäleta, et neid lahkumisoleks nii palju olnud, kusjuures ma julgen ennustada, et neid lahkumisele teile veel, et see kindlasti ei piirdusin paari riigikogu liikmega, et küllap küllap neid inimesi, kes mingil hetkel vaikselt teevad, avaldused järgmistel valimistel ma ei osale, et neid on veel vähemalt ühe käe sõrmede jagu. Doktor Samost, aga millel sinu diagnoos põhineb, mis siis on selle selle nii-öelda lagunemise? No mis lagunemine nüüd ütleme niimoodi, et, et Eesti poliitika on teatud inimeste jaoks ennast ammendanud, njunkjaga. Aga elu ei ole midagi uut. 90.-te keskel toimus täpselt sama olukord, kus tegelikult poliitikaga väga tihedalt seotud olnud või poliitikas olnud inimesed lahkusid poliitikast. Ütleme nii, et mitte päris hulgakaupa, aga ikkagi märkimisväärses koguses. Nii ta ütles. Ta kehtib tänase koalitsiooni eluajal ja pärast valimisi tuleb uus koalitsioon ja, ja kui nad tõesti leiavad, et on kasulikum minna defitsiit eelarvega, siis see on nende otsus. Kui nad leiavad, et kehtestada uusi makse, veel rohkem reserve koguda. Et siis on ka nende otsuseksin, varsti hakkavad tulema need valimislubadused välja. Ja see oli siis rahandusminister Toomas Tõniste intervjuus aktuaalsele kaamerale kirjeldamas valitsuse poolt neljapäeval heaks kiidetud riigieelarve strateegiat aastateks 2019 kuni 2022 kõlab hästi selliselt ametkondlikud, aga tegemist on ühe väga olulise dokumendiga, mis on aasta-aastalt muutunud järjest järjest määravamaks Eesti riigi poolt kogutavate maksude kasutamise juhtimisel. Neli aastat kokku, see prognoositav ümberjaotatava raha maht on aukartust äratav number 47 miljardit eurot ja, ja ühtlasi ta omab ka siis sisaldab ka siis sellist valitsuse ja rahandusministeeriumi nägemust selles osas, et kuidas siis Eesti majandus ja laiemalt ühiskond nende järgmise nelja aasta jooksul edeneb ja noh, pilt on tegelikult väga roosiline, et siin igas mõttes. Kui me räägime makromajanduslikest näitajatest, siis keskmine palk kasvab, riigieelarve tulud, kasvavad maksukoormus ei kasva, Eesti võlakoormus, muide vastavalt sellele prognoosile langeb 2022.-ks aastaks viie koma kolmele protsendile SKP-st, mis tõenäoliselt peaks olema üks Euroopa kõige väiksemaid Et see on Euroopa kõige väiksem näitaja madal aga ma tahaksin teada, kui palju on Eestis neid, neid perekondi, kelle võlakoormus oma perekondlikust SKP-st on viie protsendi. Kas sa pead rääkima sama juttu, mida mina siin viimased kaks oled rääkinud vä? Ei, aga sa saad arvaksid, et Eesti riigi võlakoormus võiks kõrgem olla. Jah, ma arvan, et võiksin vahepealt oma arvamust muutnud, räägiks sellest ka pikemalt, et et aga, aga mis, mis siis selle räägi täpsemalt vabadust, et Tallinn-Tartu maantee Te issand jumal ära jama neljarealiseks Tallinna vastavalt ma lugesin riigile strateegiast, et näoni juba ehitataksegi järgmiste järgmise nelja aastane neljarealiseks Uuluni ehitatakse Pärnust ja teistpidi Sauga ringina, näete Anvari lemmikteema, provotseerisin teda praegu. Oota, ma ei saa aru, kas siis tegelikult oleks sinu ideaal see, et Eesti võlakoormus oleks null, sest et ilmselgelt sinna suunas ta liigub, et tegelikult praktiliselt ta nulli ei jõua, aga sama sarnast rahanduspoliitika jätkudes ta jõuab sellisesse olukorda, kus Eesti ainsa võlakohustuse moodustab see kohustus, mis on võetud 2009. aastal 2000 üksteistkümnetäpselt, ei mäletagi Kreeka abistamislaenuga, et see on seal mingi kaks koma mis iganes, kolm protsenti vist moodustab Eesti SKP-sse potentsiaalne kohustused. Et muidu me ju läheme nulli ja oleme selles mõttes täiesti uskumatu riik kogu maailmas, et selline riik, kus kõik poliitikud, olenemata sellest, kas nad kuuluvad Reformierakonda või keskerakonda leiavad, et kõik see, mis tulevikus teenitakse, peab jääma tulevikuks kulutamiseks ja kui meil on praegu mingisuguseid, et isegi võib-olla päris häid ja, ja tulevikus kindlasti palju rohkem kasu genereerivad ideid, siis me jätame tegemata lihtsalt selle pärast, et me oleme hästi tasakaalus eelarvega. La vaadanud tegelikult viis kuni 10 protsenti, võiks ikka eelarvest või SKP-st üks riik laenu võtta, ilma et midagi hullu juhtuks. Aga tegelikult seadis valitsus oma eelarve strateegiaga neli suurt eesmärki harakas, mis pealtnäha kõlavat täiesti mittemidagitähenduslikult. Ühiskonna sidusus, rahvaarv, jätkusuutlik majanduskasv, sellest ma veel kuidagi aru ja julgeolek sellest kaaslane. Neid on tegelikult täiesti arusaadavalt number püüaks, püüaks neile sisse vaadata, sest ma ütleks, ma ütleks nagu vastu, et ma tahaks näha mõnda Eesti valitsust, kellel oleks teistsugust eesmärgid. Mida tähendab ühiskonna sidusus, jah, okei, see on kõigi valitsus. Jah, tõepoolest see peaks olema kõigi valitsuste eesmärk. Sidusus Ainar lühidalt tähendab seda, et kui sina kõnnid siit uudistemajast õhtul koju läbi Tallinna linna, et siis sind ei röövita ja sa tänavatel ei vedele prahti või seal ei ole inimesi, kes on sunnitud kerjama, eks ju. Vastupidi, et kõik rõõmsad ja, ja inimesed on tööga hõivatud. Täpselt nii, ehk siis tavaliselt mõistetakse selle all täiesti valesti seda, et eri rahvusest inimesed peaksid rohkem üksteisega siduma, see on ka üks komponent sellest sellest mitte midagi tähendavast poliitilisest väitest, aga ühiskonna sidusus tähendab just nimelt seda, et natuke rohkem on kõigil hea olla. Ja kõik on natuke rohkem. Ma küsisin seda ühiskonna sidususe kohta sinu käest vastu, et kas see on ka osa ühiskonna sidususest kui kuskil noh, ma ütlen näiteks, mis iganes Lääne-Eestis Haapsalu ja Tallinna vahel elav perekond sõidab tanklasse näiteks nüüd viimase nädalavahetusel ja avastab, et bensiin maksab 1,4 eurot ja paagi täis panevad siis see läheb maksma 70 eurot ja seetõttu Nädalavahetuseks plaanitud mingisugune tore käik perega kuskile, lihtsalt et vaba aega veetma jääb ära, sest seda raha lihtsalt ei ole. See, millest sa nüüd räägid, on kommunism, ei ole kommunism, ma küsin, et kas see on osa ühiskonna sidususest, kas see aktsiisipoliitika, mis meil tegelikult jätkub noh, põhimõtteliselt samasugusena, nagu ta meil viimased paar aastat on olnud, ehk siis aktsiisid on kõrge samas seal, kus ka kütuseaktsiis, et kas see suurendab ühiskonna sidusust või vastupidi, tähendab seda. Aga kuna see puudutab absoluutselt kõiki ühiskonna liikmeid Meid ei, ta puudutab tegelikult vaesemaid, ühiskonna liikmeid palju rohkem, et kui mina või sina tankimäe 70 euro eest kütust, siis meil tõenäoliselt ei jää mingisugused perega seotud asjad ära. Aga kui inimene, kes saab Eesti keskmist palka, tangib 70 euro eest kütust, siis tema jaoks nagu ikka rämedalt kokkuhoidu. Kuhu sa nüüd lehitsen? Seda, et ühiskonna sidususe üks komponent, tahan kuulda su käest vastust. Et kas aktsiisipoliitika suurendab Eesti ühiskonna sidusust või vastupidi. Ilma aktsiisipoliitikat ei ole võimalik, et ühiskonna majandus toimiks. Mis seal kuidas 130 miljonit, 130 miljonit eurot jääb üle sõna otseses mõttes sel aastal veerpalu järgmisel aastal 130 miljonit eurot üle. Et selle arvelt võiks näiteks vahendada aktsiis ehk kütuseaktsiise või võiks suurendada, noh, ma ei tea, ma toon trassi, meelevaldse näite minugi poolest haigekassa poolt pakutavate teenuste mahtu, eks või võiks nagu näiteks vähendada töötuskindlustusmakset, mis noh, on muutunud selliseks eelarve tasakaalu instrument. Küsisin su käest vastu, et kas tasuta transport aitaks leevendada seda sinu poolt kirjeldatud bensiini aktsiisitõus ei aita see vaata, Anvar, see sina sõidad kaheksaliitrise V-mootoriga, Porschega. Ei sõida, kus kallid kuulajad ainel tooksin fakte sisse, mis ei vasta tõele. Nii ei olnud, ükski ei vasta tõele ja ei ole portsele kaheksa liitile ja nii edasi. Vabandust, aga see näide 70 eurost, see 70 eurot bensiinist Verzee tegelikult puudutab täiesti tavalist inimest, kes sõidab 10 aastat vana Ford mõnda aega või sõidab ühist tasuta ühistranspordi, mis ühistanud Port seal kuskil Läänemaa vabandust väljendust külas, nagu sinu meelest nagu on, mis võimaldab nagu perega nagu igapäevased toimetused toime saada, sellist ühistransporti ei ole praegu ja ei saa ka järgmisel aastal olema, et tegelikult Eesti paratamatus on see, et Eestimaa on üsna hõredalt asustatud. Päris paljud inimesed elavad ka üsna kaugel nagu kesksetest asustatud punktidest. Ja kui me nüüd ei taha, et elusalt päriselt ära lõpeks, siis me peaksime vaatama, et inimesed saaksid liikuda, eks neil oleks korralikud teed, et need teed lükatakse talvel lumest puhtaks ja et inimene läheb autot tankima, siis ta ei saaks nagu infarkti iga kord. Ja mul puudub ülevaade küll sinu poolt kirjeldatud Eestimaa piirkonna transpordiskeemist, aga ma mäletan, et aastaid tagasi oli peaaegu võimatu sõita Haapsalust Dirhamis. Vot vot sellest ma räägingi peab ehk siis vahe oli 30 kilomeetrit spordiga ühistranspordiga. Seal see oli, see oli peaaegu võimatu ülesanne. Et seal peaaegu ei olnud, aga tuleme tagasi. Rahvaarv. Rahvaarv on üks eelarvestrateegia suurtest eesmärkidest, mis on ju mis on selles mõttes õilis ja oluline. Rahvaarv minu jaoks tähendab seda, et neid inimesi, kes räägivad eesti keeles tunnevad ja huvituvad eesti kultuurist ja tahavad siin elades olla aktiivsed, nende hulk suureneks. Mida siis nüüd teha, ma arvan, et see on kõigile järgnevate kümnendite valitsustele ja parlamentidele. Üks kõige olulisemaid ülesandeid. Seal oli poliitik juba, ma räägin nagu poliitik, jah, aga ma, ma arvan, et see emapalga ja isapuhkuse lubamine ei ole see. See võlutablett ei ole see ühiskonna viagra mis aitab meie rahvaarvu kasvatada. Et siin ilmselt peaksid olema mingisugused muud hoovad. Aga ma nüüd ma ei räägi nagu poliitik. Eks see üksteisest ooperist on ka see, et see perekond, kes saab sinu poolt mainitud emapalk isapuhkust, et see ei peaks kogu seda raha otse bensiinijaama viima, eks ju. Aga juhul, kui teile Tallinna kesklinnas, eks ju, kus ei ole vaja bensiinijaama külastada et, et ma vaatasin siin ühte teist tabelit mis on siis rahandusministeeriumi poolt tehtud keskmise palgakasvu prognoos aastani 2022 ja see on tegelikult ikkagi muljetavaldav, et kui meil praegu 2018. aastal Eesti keskmine palk on muide juba 1307 eurot 1307 eurot on ikka märkimisväärne number, kui me mõtleme selle peale, milline eestikeskne pank, palk kasvõi 10 aastat tagasi siis aastal 2022, mis ei ole mingisugune kauge tulevik, vaid on sedasama riigieelarvestrateegia prognoosi viimane aasta nelja aasta pärast on see keskmise palga prognoos rahandusministeeriumi andmetel 1628 eurot ja ma usun, et see prognoos on küllalt täpne, mida see tegelikult tähendab veskis tähendab seda, et tõesti, et ja elatustase nagu kasvab ja Eesti vahe teiste Euroopa riikidega nagu väheneb päris kiiresti. Et see on ikkagi selline. Vaata nelja-viie protsendiline aasta kasv võib-olla rohkem. Ametiühingud nõuavad kuueprotsendilist palga kasvu, nagu asja eest lugesin aga see tähendab ka seda teatud asjade tegemine Eestis muutub ikkagi aastaks 2022 järjest keerulisemaks ja keerulisemaks, et mitte jälle täiesti mõttetuks. Et ei ole võimalik teha ei kohalikule turule ega ekspordiks suunata tegevusi, tooteid ja teenuseid. Mis on mada, mille eelduseks on madal palgakomponent, madal palgakulu, neid lihtsalt ei ole võimalik Eestis teha, tähendab ka seda, et terve hulk, ma arvan, ikkagi kümned tuhanded inimesed, kas peavad töötatult lahkuma omandama mingeid uusi oskusi ümber õppima või siis tõesti tuleb, et ma ei tea mingeid pöördelisi muutusi. Eesti ühiskonnas on majandusmudelis, mida ma kindlasti prognoosida ei oska ja ei taha ka, aga, aga madalapalgalised ametid muutuvad järjest harvemaks, sest et isegi 2022. aastal võib vist öelda, et ega see Eesti keskmine palk, mida prognoositakse 1600 midagi eurot, et see ei ole madal palk, see on ikkagi keskmine palk ja kõik need, mis on allapoole seal tuhandet eurot. Need, need ametid lihtsalt kaovad. Samas jälgisin huviga kolmapäeva õhtul ETV saadet suud puhtaks kus jutt oli vanematest inimestest ja nende tööhõivest ehk siis 50 pluss inimeste tööhõivest ja, ja seal jäi kõlama väga paljudes sõnavõttudes mure, kui inimene on 50 pluss. Kes oli see inimene, kes ütles, et kui inimene on 40 ja vanem, et siis ta ei suuda isegi koristajana? 46 oli see piir vist? Ei kinnisvara AS-i juht. Et, et noh, ma üks ühiskonnamudeli variante on ju see, et kui sa oled vana, siis sa lähed madala palga peale ja saad mingisugust pensioni, aga kuidagi hoiad endal hinge sees. Ideaalne mudel oleks see, et kui sul on mingisugused teadmised, oskused, haridus, kogemus et siis sind ikkagi kusagil kellelegi rakendatakse, siis kui sa oled üle 50 aasta vana, aga ma tahtsin öelda seda, et üks, neljas punkt selles riigieelarvestrateegia selle üldse vähe tähtis ja see oli julgeolek. Ja me kogu aeg räägime sellest, et meil on siin liitlased, meil on NATO tugi. Mina tahaksin küll seda, et järk-järgult aasta-aastalt eesti liiguks selles suunas, et kui ühel Ühel hetkel ei ole siin liitlasi siis me suudaksime oma julgeolekut tagada, ma ei taha kindlasti olla nõus Martin Helmega, kes ütleb, et igal eesti mehel peaks kodus olema automaat. See ei oleks kindlasti mitte lahendus ja ma arvan, et see pigem pikalt spektiivis kaandaks rap armu, kui kui kasvataks seda. Aga kaitse ei tähenda ainult seda, et sa jooksed, relv käes ja verine nuga hambus vaenlase suunas, et kaitsetahe tähendab tähendab midagi muud. Meiesugused mehed lahinguväljal ainult segaksid sõdureid. Tõsiselt. Räägi edasi mehkeldama, mehed ainult segaksid, sõdureid ei vaidlema, ei vaidlusega. Kaitseväe arengu, see, kui sa ei allu näiteks okupatsioonile või kui sa räägid maailmale, mis on meie ülesmaailmale, mis, mis tegelikult toimub ja, ja nii edasi. Kaitsetahe on tegelikult oluline ja, ja ma olen natukene liiga mures selle pärast, et mulle tundub, et laseme oma kõhualuse natuke liiga lonti, sellepärast. Meil on siin liitlased ja Abrams. Tanki. Paista kuskilt depremonti lastakse, just algab aegade suurim õppus, eks ju, ja nii edasi, aga, aga olen, olen just viimastel nädalatel rääkinud mitme mureliku lugeja kuulaja, aga kes ütlevad, et Eesti Eesti meediat jälgides jääb mulje, et sõda on kohe siin ümber nurga, et tegelikult muidugi nii ei ole ja aga, aga see näitab seda, et kui palju me tegelikult oma sellest kaitseteemast nagu räägime ka näiteks täna siin, eks ju. Aga, aga üks asi veel, et järgmine nädal hakatakse arutama ühte, ühte palju suuremat, et eelarvet, kui on Eesti riigieelarvestrateegia mahti isegi neljaks aastaks. Euroopa Liidu eelarvekava aastateks 2021 kuni 2027 ja siin sel nädalal Financial Times'is ilmus üks lekkinud info, mille kohaselt siis selles Euroopa Komisjoni poolt esitatavas mustandis saab olema palju vähem raha Ida-Euroopas, vabariikidele, sealhulgas ka näiteks Eestile. Aga Poolale, Ungarile ja hoopis rohkem suunatakse see raha siis võrreldes senisega taas Lõuna-Euroopas, Itaaliasse, Kreekasse, võib-olla isegi Prantsusmaale, Hispaaniasse näis ütleme niimoodi, et järgmine nädal oleme targemad kindlasti. Kindlasti räägime sellest Jaana Toom, inimene, kelle nime Anvar lubas mitte kunagi enam suhu võta, vaatame, kas ma suudan teda piisavalt provotseerima. Aga jama, Yana toom esitas Europarlamendi petitsiooni. Mis on üks minu lemmikteemasid? Jana toom tahab siis anda kõigile, kellel ei ole kodakondsust, lihtsustatud korras kodakondsuse ja selle petitsiooni esitada, tas kirjanik Kaur Kender seal Euroopa Parlamendis. Vaadake kodakondsust ja elukohta saab alati valida. Aga kui mul on ikkagi, kui mul on ikkagi Eesti pass, siis ma võin minna Laosesse ja ajada seal äri. Okei, ma pean ilmselt kellelegi kohvriga raha andma, aga, aga põhimõtteliselt ma saan seal kodakond sõna äri ajada. Miks Yana toom võitleb halli passiga inimeste ees Euroopa Parlamendi tasemele? Need inimesed ei saa ju teda järgmise aasta märtsis valida, ei saa teda valida Euroopa parlamenti. Kas ta tõepoolest lootis, et, et läbi selle petitsiooni saab kiiresti mingisuguse hulga uusi kodakondseid valijaid. Kuna Eesti parlament lööb kõrvad lonti, muudab kodakondsusseadust. Ja toob Yana Toomile valijaid juurde, seda ma ei tahaks nagu uskuda. Kender on iseenesest väga nauditav kirjanik. Kender on anarhist. Vabandust, Kaur, kui ma sind solvasin. Kelder on inimene, keda Eestis tuntakse ja kellel on Eestis sidemeid must mustade kui valgete jõudude hulgas. Siin elavad venelased on Kenderile kogu aeg emotsionaalselt hinge läinud. Aga nimetada seda, et halli passiga inimeste hulgas toimub, on katastroof, on minu meelest vale väärvigane ja solvab nii. See oli minu petitsioon mitte Euroopa parlamenti. Euroopa Parlamendis on mingi umbes 700 liiget. Metsikult eurokommuniste. Seal on igasuguse Saadikuid erinevatest riikidest on inimesi, kes käituvad ja mõtlevad nagu Yana Toom, aga on ka inimesi, kes mõtlevad ja käituvad täpselt vastupidi. Kui on tegemist leidliku ja sõnaosava tegusa Europarlamendiliikmega, siis ta võib seal teha absoluutselt kõike mis tal pähe tuleb ja mis talle huvitav, tundub kaasatud selliste pretensioonide esitamine. Et ausalt öeldes minul nagu kogu kokkuvõte on see, et me ei peaks selleni hüsteeriliselt tähelepanu pöörama. Armas Yana toom. Ma mõtlesin, lõpetasime, ei. Ta ei võtnud seda nime Su, arvas Jana Toom. Kui, kui te peaksite mind kuulama? Vaevalt küll. Ajal, mil kümned tuhanded Aafrikast või Lähis-Idas saabuvad põgenikud hävitavat teadlik võta oma passi ja teadlikult väldivad oma kodanikustaatust ühes või teises või kolmandas riigis võitlejate teie selle eest, et inimesed, kes ei soovi saada kodanikuks, saaksid peaaegu poolsunniviisiliselt kodanikuks. See on tupiktee. Anvar Samost ja Ainar. Aga räägime nüüd natukene vähem poliitilistest asjadest. On olnud selline ka päris tõsine küberteemade või digiteemade nädal, et meil on siin toimunud küberõppused. Ja. Riigi infosüsteemide infosüsteemi amet ehk Riia avaldas nädala keskel oma aastaraamatu. See on ikkagi täitsa hämmastav, kui palju erinevaid samatüübilisi aastaraamatut Eesti silma peal ma jäta korraldamata, mina ootan. Okei, vahet ei ole ka ühe Tallinna linna asutus aastaraamatut. Mis vaidlen sõnaga kapo, ma ütlen selle välja uuriga välja, millel on Samosti sünnipäev ja Samosti suurim unistus viimastel kuudel, mida ta mulle vaikselt kõrva sosistama on lugeda. Tallinna munitsipaalpolitsei ehk siis mupo aastaraamatut, tehke talle see kingitus. Tõsisemalt rääkides siis noh, ega see ongi väga oluline teema ja see, et riigi infosüsteemide amet inimesi avalikkust teavitab nendest ohtudest ja riskidest, mis siin tänu sellele, et me kõik praktiliselt kogu oma ärkveloleku aja mingil moel mingit internetti ühendatud seadmete kasutamisega veedame, et, et see on tõsine. Õnneks ma pean ütlema, et ka seda aastaraamatut vaadates siis selliseid väga räigeid Õnnetusi või rünnakuid Eestis ei olnud, aga noh, ma isegi olen siin viimase aasta sees saanud näiteks ühe väga osavalt koostatud õngitsuskirja, mille puhul ei olnud küll mingit kahtlust, et see autor tundis väga hästi nii Eesti olusid kui võimalik, et ka mind ennast. Ja, ja, ja, ja et sellise kirjaga võibki kuskilt raha kätte saada ja olen kuulnud, et umbes samasugused kyll on saanud teisedki saanud üks selline nagu kuritegelik pool sellest küberriskidest, aga on ka et ohud, mis on siis nagu riikide poolt tekitatud ja päris huvitav on mõelda selle peale, et kui arvestada seda, et mida näiteks Venemaa siin teeb lääneriikide suunal Ameerika Ühendriikide suunal Ukraina suunal ka Eesti suunal, et kas see kvalifitseerub ikkagi mingis mõttes selliseks vaenulikuks sõjategevuseks või on see veel esialgu midagi muud, et vaatasin siin, sel nädala keskel toimus? Euroopa välisministrite kohtumine, kus Suurbritannia välisminister Boris Johnson küsis, et et mis see siis on, et kui, kui Venemaa hästi osavalt nagu tegutseb selle artikkel viis nagu lävendist, nagu pisut pisut madalamal tehes kõike mis tal nagu noh, meelepärane, vajalik tundub noh mitte ainult kübervaldkonnas, vaid ka, vaid ka muidu, tappes näiteks teiste riikide kodanikke, aga tehes seda täpselt niimoodi, et seda artikkel viis nagu tegevust, mitte nagu lahti päästa. Et huvitav küsimus ja ma saan aru, et vastuseid tegelikult sellele küsimusele päris selgelt nagu ikkagi jätkuvalt ei ole. Nõgeme kumbki ei oleks nüüd väga põhjalikud. Küber, kübereksperdid siin, et neid on siin Eestis õnneks piisavalt, et palju ja tänu sellele küberkaitse keskuse algatusele. Aga tegelikult me oleme. Ma alustan sellest, et ma sain endale uue ruuteri Telecumilt. Ma ei ole oma elu jooksul näinud sellist wifi Password, nii nagu oli selle ruuteri tagaküljel. Ma nägin sellega tohutut vaeva, et kogu seda numbrite ja tähtede jada sisse toksida, selleks et saada oma korterisse wifi ühendus. Sa mõtlesid sellepärast võrdlike pärast ära ei muutnud? Ei muutnud? Ei muutnud, aga ma salvestasin selle. Et ma saaksin kõiki seadmeid sisse lülitada, siis automaatselt minna Traadita interneti, ehk siis kust mina peaksin tajuma selle riskipiiri, kui mul õhtul kodus nelja inimese aparaadid aktiivselt huugavad internetis ja ilmselt ka kõik telefonid automaatselt lülitavad ennast interneti, ilmselt ka paar tele lülitavad ennast internetivõrku, et see on, see on ju kontrollimatu. Ma ei suuda seda olukorda ju tavainimesena kontrollida. Teine teine, mida ma tahtsin öelda, on see, et üks asi on raha õngitsemine, teine asi on mingisugused libakirjad. Aga tegelikult kõige ohtlikum on ikkagi mingit elutähtsate teenuste halvamine millest ka Riia hoiatas. Tervishoid, eks ole, omavalitsused? Teoreetiliselt oli võimalik praegu meie saade ära katkestada, sellest ei juhtu küll mingit sellest fataalset katastroofi, aga teoreetiliselt on see võimalik, et hakkame kuskilt, hakkame kuskilt minema, eks. Teoreetiliselt on võimalik teha noh, mida iganes. Ehk siis need riskid on tegelikult. Ei no selliselt, et ka reaalselt need asjad tehakse siinsamas samas aastaraamatus on toodud näited sellest, kuidas kaks aastat järjest jõulude ajal võeti Ukraina pealinnas Kiievis sisulist elektri ära tundideks ja, ja noh, selle rünnaku sooritajaks väga selgelt olid mingid vene riigi poolt kas siis mahitatud või otse kontrollitavad, et jõuda, et, et see on, see on kõik tegelikult ikkagi täiesti täiesti uus maailm ja ka meil siin vist rohkem midagi lisada ei ole. Et kui, et loodame, et meil on olemas vastavad pädevused Eestis, et seda, et selle asjaga tegeleda Ja eraisikule ikkagi tuletaks meelde parool üks, kaks, kolm, neli on küll väga lihtne, mõnus, aga neli, kolm, kaks, üks on natuke turvalist. Anvar Samost ja Ainar. Patarei vanglas tuli lõppenud nädalal jälle juttu, meil on paar minutit aega. Noh, fakt on see, et patarei on nagu katkine hammas Tallinnas miljööväärtuslik tikumas paigas. Ehk siis rannapromenaadil, mis peaks ideaalis ühendama lennusadamaga. Seal võiks olla hotell, seal võiks olla restoran, seal võiks olla merevaade, seal võiks olla muuseum, mida sinna kavandatakse. Seal võiks olla kommunismi kuritegude uurimise keskus, mille ideest ma küll väga hästi aru ei saa, sest mina tahaksin viia sinna kommunismi kuritegude uurimise keskusesse oma lapsed, kellele keegi seletaks ära, mis asi on kommunism. Mis asi oli kommunism, mis asi on kommunism tänapäeval? Mis asi on kommunismi-Kreekas Aasias, kas üks on arhitektuurne lahendus, millega saaks selle vangla kaasaegsete ja seda aeg-ajalt kavatsetult teha? Teine asi on ilmselt see, et see hoone on ikkagi nii kuidas öelda seent täis amortiseerunud ja ilma igasuguste kommunikatsioonideta, et see on olnud haigla seal olnud pikalt vangla, kes kõik ei ole seal küll istunud. Aga ilmselt Eestis ei ole seda raha, et see kaunis hoone lagunemisest päästa see lagunemine peatada või see korda teha kasvõi tiib tiivahaaval, sest selles hoones on Seal käinud viis tiiba. No kui ma nüüd õigesti aru saan, siis on enneolematu võimalus osta see kinnisvara endale piltides ühe euroga, sest et müügitingimused, et mida valitsus siin sel nädalal kinnitas, on sellised, et investeerida tuleb eeldatavasti 70 kuni 80 miljonit, mis on umbes Eesti Rahva muuseumi maksumus mis on tegelikult ikkagi hiiglaslik summa. Ma isegi hästi ei kujuta ette, mis peavad need tegevused olema, et kindlasti mitte kommunismi kuritegude muuseum, millega on võimalik mingisuguse mõistetava ajaperspektiivi jooksul see 70 või 80 miljonit tagasi Talvar seal uue telemaja maksumus, seal on ikkagi rohkem uue, telemaja maksumust tegelikult palju rohkem, et, et see on Eesti Rahva muuseumi maksumus. Et noh, näis, et meil on seal ju tulles nüüd tagasi veel korraks eelmise saate juurde ja kompenseerida seda puudu jäänud kirjakasti rubriiki. Üks katkine hammas ja Tallinna merefrondile veel, see on linnahall. Lenini nimeline Vladimir teil enam ei ole. Kommunismi kuritegude muuseumi nime alles et, et, et mina vist ütlesin seemnenädalat, valitsus kuidagi lükkas edasi selle Linnahalli kordategemise konverentsikeskuseks tuues nagu põhjenduseks, et niimoodi on võimalik eelarve tasakaalu parandada. Spordiinimesed kirjutasid mulle. Põhjuseks oli see, et Tallinna linn ei olnud oma administratiivse suutlikkusega nii kaugele, et nad oleks suutnud riigiabi taotlust koostada õigeks ajaks. Samas, kui nüüd vaatame sedasama riigieelarvestrateegiadokumendis, seal on kirjas jällegi ikkagi, et see on nagu selline tasakaalumeetme dokument, nii mine võta kinni. Aga fakt on see, et, et need kaks auku meil seal tegelikult mingis mõttes väga ihaldusväärses piirkonnas on jah. Valitsused vahetuvad ja tõenäoliselt aeg läheb ja aastad mööduvad, aga need augud on seal täpselt samamoodi. Kalles. Sellega tänaseks lõpetame. Kohtume järgmisel pühapäeval. See on väga hea jalg. Tõesti. Isikust Anvar Samost ja Ainar Ruussaar