Tere õhtust, Maleiumelgi jälle siin. Maikuu sees pidas Kärdla linn oma sünnipäeva. No ega ta pole Ainamine Eestimaal olnud. 1938. aastal, linnaseadusega said suhteliselt kohad, kus oli linna moodi küla või asula aga vähem kui 10000 inimest elas, said linnaõiguse hetkede ja Kärdla nende hulkas. Kärdlas oli siis peaaegu 1500 inimest, no natukene vähem elamas. Aga Kärdlas oli lugu selja taga ja esimesed kommendid on säilinud 1564.-st aastast. Aga see pole linna nägu, koht veel siis sugugi told. Me teagi, kas rootslased tulid siiani mereröövleid passima või mis peamine asi oli, aga siin nad elasid ja linnamoodi kohaks hakkas minema tasapisi siis kui, kui see kangavabrik Kärdlasse tehti. Juhtus nii 1008 30. aasta paiku ja see oli suur vabrik, noh ja inimesi tuli siis igast nurkast. No tõsi küll, rootslast aedasid saare pealt tasapisi ikka vähemaks ja vähemaks Vormsi ja mandri peale, kus kohta ja teisi eestikeelseid inimesi ikkagi uurija juure. No 1800.-te aastate keskel siis oli töölisi, noh, ütleme nii, 500 ümber, aga muudkui see hulk kasu see kasuks ja ega töölist pere tegi ise enesele sihukese mugava pisise maja, kus oli suur aed ja keldrid ja saunad ja, ja kuurid ja laudad kõik juures, vähene peenramaa ka veel. Ja see oli see, mis pani nihukese tänavavõrgu toimima ja inimeste asusid elama. Ja, ja nii 20. sajandi alguseks oligi see, see linnaplaan Moody's. Et mis me teame, et siis oli üle 300 eramaja, Kärdlas, aga oli nagu kaks keskmist kohta sellele linnale, et üks oli see vabri koogus, vabrik toimis ja Teina oli turuplats. Praeguse keskväljaku kohtas ja nii nende kahe vahel see linna arenemine käis ja oli ja Alev teheti ka. Aga siis linnaõigust, nii nagu ma mainisin, saadi alles 1938. aastal, aga nüüd need tänavused pidustused, esimese mai aegus ettevõtted ja ette siis kõik vabriku hoovis või vabrikuväljakul ja see oli nagu kummardus vähesele vabrikule ka kine Abikaze Kärdla siis linnaks sai, tuli ja ma käisin seal ise ka vähe kohal, nii et oli, oli melu ja oli müümist ja, ja kõiki asju, et väheneb lõige sinnaga. Vikerkaar. Ta sai 80 see on üldiselt tähtis päev ja mina mõtlesin küll, et tulen hommikul varakult välja, käisime ka siis, kui lapsed jooksma läksid, enam ei saa, sellepärast et oma jalad kiired aga väljas käia, aga Kärdlasse inimesed elavad rohkem pisikeste majade sees, et see on ikka etem kui nende korterite sees olemine või, või on see vahel? Ma arvan, et on vahet küll, sellepärast et mina olen oma Kärdla elu enamusest. 65.-st aastast oleme olnud korterimajas. Meil on Kärdla tingimustes niisugune vabrikuaegne majapidamine, Kupervest lisa õue peal kaheksa korteriga elamud ja me oleme niimoodi lisale truuks jäänud, korteriühistu kannab puper võlga. Nii et selles mõttes meil on ka seos aja, millega nii et siis saame kokkuvõttesse Kärdla elamiseks ikka täitsa mõnus paik, et olgu see noor või vana. Päris kindlasti ja, ja elu lapsed tahavad tulla siia ja lapselapsed ja lapselapselaps. Reporteris elame nii palju, kui mina seal kunagi olnud Alisson täitsa puurigi muidugi. Lennuaeg maainimene olnud ja praegu ka üsna suur aed on. Ega näe täitsa nii, nagu oleks ikkagi maale. Noh, nüüd me oleme tuuri ära teinud ja mõne inimesega siin riist, vähest juttu ka end ja ma usun, et linnal on nüüd jaksu ikka kosuda ja kasvada nendes uutes oludes ka. Et nüüd on siis Kärdla nahtmest ta siis need on vallasisene linn, joome, vaatame mis sellest siis välja tuleb. Küllap tuleb ikka heasti teriteile.