Ernitsa loolased Need, muidu saarlased maole timmi, jälle need mu juures on siin nüüd salong nii. Aili. Me oleme taritu endises koolimajas. Koest peressasid pärit oled. Ma olen koolis, käisin kodust, kõige kaugem koht, kus ma nüüd vahepeal olen käinud, oli Viljandi kool, aga siis ma tuli jälle siia kanti tagasi. Nii et endine Uuetalu, Aili, tänane rüsa, Ailil. Aga me pole siia su juure päris jumal, muidu kõmmete tulnd tulime ikka sellepärast, et sa said nüüd auhinna, mis auhinna sa sealt said? Ja Me käisime taritu tubateatriga võrus harrastusteatrite riigifestivalil, see on, ma julgeks öelda, et Eesti harrastusteatrite kõige kõvem festival ja, ja sinna me kandideerisime meid valiti sinna välja. Esitasime seal Eneli sepa etenduse rong ja, ja zürii siis arvas, et ma olen väärt näitlejapreemiat, jah. Aga kuidas see tekst kirjutatu oli, kas seal oli kohe murre sisse kirjutatud või tegid sa selle Postimehe rolli oma jaoks ise ise seadusekskuta oli? Jah, vaata autor on Kuusalu kandi tüdruk ja tahab teha ju sellest sellest meite kandi murdest, mitte midagi. Aga mulle prooviperioodil tekkis selline mõte, et ma tegin ettepaneku ühele kaasnäitlejale, et sulle sobiksin rääkida Saaremaa keelt. Aga ta ei haakinud väga ennast. Ja siis mulle tundus, et see on nii hea mõte, siis ma kasutasin selle ise lihtsalt ära. See tuli sul häbenemata kenasti välja, aga kui me nüüd selle teatritegemise juurde tagasi tuleme? No millal sa esimest korda lava peal astusid, mäletad sa seda ka? Ma mäletan seda küll väga hästi. See oli Lümanda koolis ja me olime omadega jõudnud juba kuuendasse klassi. Meie klassijuhataja oli Ada laht ja see oli minu meelest üks vene autori lastetükk. Ja ma mäletan, et ma pidin seal haiget tüdrukut mängima. Ja nii et esimene mind lükkas lavale Ada ja hiljem täiskasvanutel oli ta ka mu esimene juhataja. Aga nüüd sa oled ise kultuur, neid neid näitejuht. Kas sa oled kogu aeg tahtnud selleks saaja? Näitejuhiks ma ei julge ennast küll nimetada lastega natuke. Ma olen Assisteerinud kui on meil olnud laste näitering. Ma olen selles kõrvalt Sossinud vahel, aga vat seda näitejuhi vastutust ma pole julgenud küll oma peale võtta, näidelda ja kõrvaldsassida, seda, seda ma võin küll teha ja see mulle meeldib. Vaata, ma tunnen küll, et et see kodukant on Mojaks nii oluline. Ma ei ole siit mitte kunagi tahtnud ära minna. Ja, ja kui ideaalne variant on rahvamaja juhataja oma inimeste hulgas. Ja siis ma mõtlen ise ka sedamoodi, et kui ma nüüd siin taritus olen 30 aastat tööd teinud, siis ma siis ma julgeks niimoodi piltlikult öelda, et, et ma olen need inimesed taltsutanud ja, ja sellega kaasneb ka vastutus mul oma inimeste eest. Ja, ja kõige kenam variant on ju see, kui need inimesed mu ümber tunneksid täpselt sama moodi. Et nad on mind taltsutanud. Jaa, jaa. Nad vastutavad selle eest, et taritus kultuuri ja taidluse tegemine jätkuks ka peale meie aega. Nõnda et sool on jah, igavene suur vastutus oma taltsutatud kraami nimel. Et. Et ma olen, ma olen tõesti väga tänulik, et ma siin olen kõigile neile, kes on olnud siin enne mind nendele inimestele, kes on praegu mu ümber ja ma, ma tõesti loodan, et et me peame veel kaua vastu siin, Tartus. Akna taga sajab niigena, laiel on meil, me lõpetame oma Sõrvemaa uudised selle korra selle jutuga ära. Sõrvemaa Uudesse tegid seltsis Tammeuga marini koliver ning Dimiele. Saate lõikas koguda niidi Margus geenatheristeitele.