Reporteritund. Algab Reporteritund meediaekspert Raul Rebane rääkis siinsamas vikerraadio eetris esmaspäeval oma päevakommentaaris, et kuni Igor mangi skandaali nii oli päris selge, et ajakirjandus ja igasugused ravitsejad on üle mõistuse tihedalt seotud. Igasugune ennustamine ja uduravitsemine on meedia elu igapäevane, lausa vältimatu, too osa kerge meedia staaridest üritati rahvuslikke arvamusliidreid teha ja õnnestunult. Ka Mang muutus suureks tegijaks, hoolimata sellest, et väidetavalt oli mitmel väljaandel tema tegevuse tumedast poolest info olemas ja aga suurema asja nimel vaikiti see maha. Kui nii, siis tuli praegune skandaal õigel ajal või natukene hilja. Niisiis kirjutas Raul Rebane. Aga head kuulajad algab Reporteritund ja ajakirjanduse rollist vastutusest ja sellest, miks Eesti inimestele esoteerika müstika, uus vaimsus ja hästi lihtsustatult minu pärast ka horoskoobid korda lähevad ja mul on hea meel tervitada Tartu stuudios semiootik Mihhail Lotmani. Ning Tallinnas on pikaajaline telesaadete autor, endine TV3 programmijuht, režissöör Urmas Eero Liiv ning usuteaduste doktor Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu. Tere teile kõigile. Tere. Ja mina olen saatejuht Mirko ojakivi Reporteritund. Ma ütlen kohe saate alguses ka ära, et see saade küll on ajendatud siis Igor Mangi kaasuse lainetuses taga ja ma ei keskendu sellele kaasusele siin saates märkimisväärselt, pigem on küsimus siis üleüldistes, suundumustes, Nendes, mehhanismidest, kuidas meediaettevõtlusaga ka ühiskond laiemalt toimib, kuidas luuakse erinevaid arvamusliidreid ning kui see toimub meedia abil, siis milline on ka meedia vastutus ja kuidas tekivad siis kaasajal nõiad, maagid, tervendajad, miks nad tekivad ja kuidas sellesse kõigesse suhtuda. Kui alustada Urmas Eero Liiv teist, siis milline on üldse meedia roll uue vaimsuse loomisel legitimiseerimisel kas siis, kui nõid-selgeltnägijad kui, kui, kui selgeltnägijate tuleproovi poleks, kas siis nõid, naasiad ja Merilyn Kerrot oleksid Eesti ühiskonnas teada-tuntud tegijad ja neil oleks ka mingisugune mõju Eesti ühiskonnale? Jah, julgen kahelda, kui meediat ei oleks, et nad nüüd siis nii tuntud oleks, ütlen sinna raadiokuulajale, et ma ise olen juhtinud neli hooaega selgeltnägijate tuleproovi ja olen lähedalt näinud, mismoodi siis need staarid tekivad, aga aga me räägime tegelikult. Kahest asjast, et me võtame näiteks erameedia ja võtame avalik-õigusliku meedia. Et niikaua, kuni Eestis funktsioneerib väga hästi, ava avalik-õiguslik meedia nii kaua erameedia, mis on niikuinii juba eos pisut rohkem meelelahutuslikum, pisut rohkem tegeleb nende teemadega, mis on inimestel kus on inimeste niisugused natukene madalamad huvid või põnevamad huvid, mida peavoolu meedia ei saa sellisel moel käsitleda. Kuigi tänapäeval on siin kõik juba niukene Kapusnik, et ka peavoolu meedia tegeleb kõige sellega siis erameedia loomulikult räägib asjadest ja nähtustest ja teeb saateid nendest asjadest, mis inimesi aegade hämarusest on huvitanud. Ja kui me nüüd räägime siin nõidadest, siis vaieldamatult see huvi on inimkonnaga kaasas käinud kogu aeg. Tuletame siin meelde näiteks eesti igihaljast mängufilmi keskea rõõmud, mis valmis 86. aastal tehti teda 85. aastal, stsenaarium kirjutati sügaval nõukogude ajal ja seal oli ju eesmärgiks minna ennustaja, ravitseja, selgeltnägija Nigula juurde. Et, et, et ma ei saanud sellest Raul Rebase mingisugusest appi kaariest ja rõõmuhõisked, et nüüd on kõik seal lõppenud absoluutselt sealt aru, sellepärast et see asi, mida inimesed tahavad uskuda, mida usuvad ja mis on elu, on tunduvalt palju tahulisem ja Ja arusaamatum ja keerulisem Marko Uibu müütilisi tegelasi on olnud igal ajastul, ka siis, kui meediat, ajakirjandust, Polnud, on olnud ju ajastu, kus tegeleti ka nõidade vahtimise, nende põletamisega. Kas tänasel infoajastul, kui info levib üht kunagist presidenti paraad parafraseerides suurtel kiirustel ja hulgakaupa, siis kas see teeb selle mehhanismi, kuidas tegelevad seletamatut või minu pärast ka paljude arvates üleloomulike võimetega? Kuidas tekivad need üleloomulike võimetega inimesed, kas tekkemehhanism on nüüd lihtsam, et sotsiaalmeedia, meedia? Kiirendavad seda protsessi jah, kindlasti, et rahvausund on olnud läbi aegade väga rikas ja sisaldanud väga erinevaid uskumusi see on levinud peamiselt suust suhu ja, ja selles mõttes selle, selle levikukanalid ja viisid on olnud mõnevõrra piiratumad kui, kui praegusel hetkel, et kui me vaatame praegu seda, mis toimub, siis siis poolt meedia roll on väga suur just selliste ennustajate ekspertide siis sellisel esoteerilised vaimsel väljal, et nende nende tuntuks tegemisel ja nende tuntuse hoidmisel aga üha rohkem on, on suurem roll just sotsiaalmeediale internetile üldisemalt, et kuhu siis tõesti need, need arutelud liiguvad ja kustkaudu inimesed saavad jagada oma kogemusi, et võibki öelda, et, et kui võib-olla näiliselt tundub, et teatud religioossetel institutsioonidele, näiteks kristluse puhul, eks ole, kirik on nagu üsna üsna tugev institutsioon et siis siis praeguseks hetkeks on näha, et mõneti sellised nagu pehmed mitteformaalsed kanalid nagu näiteks sotsiaalmeedia meedia üldisemalt on tegelikult, et kohati isegi tõhusamad sellise idee levitamisel väärtuste levitamisel ja, ja on, on üpris nagu huvitav vaadata, kuidas, kuidas tegelikult noh, sisuliselt sellised üksikisikud, kellel ei ole nagu mingit institutsionaalset tuge tegelikult, et noh, saavad saavad väga-väga suure resonantsi ja siin on kindlasti meedia roll väga suur. Mihhail Lotman, kes huvitub UFO-dest, kes huvitub tervendavatest inglitest, sest kes kulutab raha kividele, kes ei taha midagi kuulda vaktsiinidest, et kas see on soov erineda ühiskonna pealiinist, on see omamoodi protest või on see uudishimu, et tahaks teada, miks esoteerika paranormaalsus tekib, miks see ühiskonnas oma ideedena levib? No miks paranormaalsus tekib, ma ei tea, aga ma võin rääkida sellest, miks inimesed sellesse usuvad ja. Ära, mis on need põhjused ja mis on need põhilised mehhanismid? No ma ei hakka siin pikalt keerutama ka põhjuseid on kaks, et see on halb haridus ja halb meedia. Ja neid võib isegi taga taandada ühele ühele põhjusele, seal ebakompetentsus. Ja siin, kui me räägime Te pakkusite terve spekter erinevaid võimalusi ja mõtlen, et nad kõik on relevantsed erinevatel inimestel erinevalt, mõned on uudishimulik, teevad nalja, aga on ka selliseid, kes natuke usuvad ja on ka selliseid, kes päris usuvad. Ja vot nendele viimastele on see eriti ohtlik. Seoses Igor Mangi skandaaliga. Juhiks tähelepanu kahele väga olulise artikli on minu meelest üks ühe autorali olla. Meestearst Margus Punab ja teine on täna avaldatud Andrei kuusiskini. Mida räägib Punab, on umbes see, mida ma praegu ütlesin, et halb ja ütleme hästi kergelt kättesaadav haridus, võitleme pseudoharidus, seal paari nädalaga, mingisugune ekspert mingisuguses esoteerilises valdkonnas. Ta ta, ta hullu paljudele inimestele usutavam kui arst, kes on õppinud neli pluss kolm pluss neli aastat. Ja. Kusitškeen toob välja väga olulise probleemi, need inimesed tulevad nõidade ja selgeltnägijate juurde oma hädadega aga nad ei saa aru, et nad nõiad ja selgeltnägijad on ise inimesed, kes vajavad abi ja siinik keskeda, ravib. Ma tean, ma tunnen Igor Mangi temaga mitu kokkupuuted olemas. Kui temast tehakse staar, tähetarka, ma ei tea täpselt, mis tähetark. Tähendab ma tean ta teadmisi, ta tähtedest ei tea mitte midagi, ta, temal tähed on mingisugust paberi peale joonistatud tähtkujud mis, millele astronoomiliselt mingit sisu ja ma mäletan, kuidas üheksakümnendat aastat, et teisel poolel ta ennustas, et vot nüüd augustis tuleb maailmale ja see oli Postimehes suur uudis kahel lehel. Ja kui see maailma lõpp ei tulnud siis noh, mis ikka. Ja pärast reporterid aastaid on küsinud igermann, kuidas, kuidas teil õnnestub nii täpselt ennustada talle? Ma ei tea ühtegi ennustust, mis tal läheks täppi ja üks minu lähedane inimene, naisterahvas lendas temaga lennukis kõrvale jättes, oli kõige ebameeldivam lend tema elus, kuidas ta lennukis Gösta kleepus ja mis puudutab tema selgeltnägijat võimed. Siis ta ütles, et no ma tunnen teid, teie taoline naine kindlasti ei ole abielus, ütles ta 15 aastat abielus naisele, kellel on neli last nii palju tatud, tema kompetents, aga ma veel. Viimane asi, mis siin on selline n. Soolapuhujate puhul on väga oluline selline terminoloogiline udu, Lähevad, soodsalt tšakrad ja nii edasi. Ma igaks juhuks hoiatan inimesi, kes Yakadest huvitanud jalgade vahel tšakrosid ei ole. See, kes hakkab del jalgade vahel tšakraid otsima otsib tegelikult midagi muud. Aga kas keegi oskab sõnastada selle teema puhul siis selle probleemi, et siin on Lotmani poolt tõstatatud siis ebakompetentsuse teema, Urmas Eero Liivi poolt siis justkui siis pakkumise pool ehk siis ka meelelahutus ja nii edasi see teema, et miks me peaksime või minu pärast võib esitada argumente, miks me ei peaks selle teemaga tegelema, et ma ise võib-olla piiritleks selle tänase reporteritunni teema just meediaga selles osas, et nende nähtuste puhul paljuski on määrav roll meedial, kes siis mingitele nähtustele annab justkui kas aktsepti areeni, et hakatakse avaldama horoskoop mida mingid kivid teevad, millal juukseid lõigata, millal jällegi abielluda, et äkki selle teema puhul polegi mingit probleemi, et kui lähtume loogikast, et meil on kapitalistlik ühiskond, nõudlus ja pakkumine peavadki kohtuma, või Urmas Eero Liiv, siin on siiski mingi probleem. Ma kuulasin tartust, härra Lotman, Jutaja, ma aimasin, et keegi hakkab just nimelt sellisel kõige primitiivsemad moel manama halb haridus kehvad hambad, ebameeldiv naaber siis vale ennustus ja mida iganes. Kaitsmata nüüd konkreetset persooni ja, ja kõige demagoogilisem ja, ja tegelikult ebameeldivam oligi praegu tuua siia näiteks, et Mang oli väga ebameeldiv veel ka kuskil lennukis nii isiklikuks minna ja kuidagi see kõik ühte kastmesse panna, et see oli praegu ebameeldiv. Aga tegelikult ju lähtub kõik, kogu see komponent lähtub ühest kindlast fenomenist inimkultuuris ja see on hoopis see, et vastupidiselt semiootikule ma ütlen, et, et ei ole võimalik teaduslikult aru saada, miks me olemas oleme. Ja sealt hakkab kõik pihta. Seda te võite siin öelda, et tõestatakse ära kõik ja ma ei tea, me ei tea, mis asi sa ise oled ja inimene tahab midagi küsida. Ja loomulikult keegi ei ole suutnud sellele veel vastata, aga see on inimesse sisse pandud ja sealt see kõik nagu kuidagi nüüd arenebki mida meedia teeb või mida meedia ei tee, me oleme praegu ka meedias, levitame siin mingisuguseid oma seisukohti. Siis jah, nagu sa, Mirko õigesti ütlesid, et niisugune kapitalistlik ühe kommertsiaal meedia meelelahutuslik, loomulik käsitleb neid asju ja ütleme, niisugune asi nagu selgeltnägijate tuleproov algas ju inglismaalt umbes aastal 2005 eesmärgiga kokku koguda neid inimesed ja vaadata ja kontrollida, kas neil on siis mingeid võimeid või ei ole. Ja, ja muidugi see on pandud telesaate vormi ja nii on see ka Eestis läinud ja me teame, et seal on suured läbikukkumised, kas neil on võimed või see on teater. See ei, see ei ole sajaprotsendiliselt teater, kuid see ei ole ka sajaprotsendiliselt mitte ainult võimete eksponeerimine. Aga igal telesaatel seal on ju mingisugune süžee. Kuid kui me võtame nüüd näiteks Eesti selgeltnägijate tuleproovi, seal jäävad mõned inimesed silma, siis me teame, et Eesti selgeltnägijate tuleproov formaadi väliselt on lõppenud mitu korda katastroofiga. See tähendab, mitte kellelgil ei ole neid võimeid olnud ja see ongi tegelikult algselt tundunud Inglismaal selle saate mõte, aga see on põnev. Inimesed vaatavad seda, inimesed mõtisklevad veidi ja ei ole vigaste hammastega halva haridusega lollid inimesed, kes ainult neid saab. Teid vaatavad Mihhail Lotman, proovige või, aidake meil sõnastada selle teema probleem, et ühest küljest rõhutakse sellele, et justkui siis tarbija vastutab ka, aga teisest küljest ajakirjandus, meedia pakuvad ja ütlevad, et las siis tarbija vastutab, et kuse, kuidas piiritleda see probleem. No ma arvan, et ikkagi tootjal on vastutusele, kui ma viin toidupoodi mürgist liha siis ei ole ainult see ostja, vastutab, et miks nad siis ostis mürgist lihaga trassist, mis oli seal letis ja nii ka meedias, see ei ole ainult selgeltnägijate probleem. Eesti meedia ja ma ei räägi praegu sotsiaalmeediast, aga ka nii-öelda ajalehtedes, televisioonis sellel oli väga nõrk minu meelest profession alla tase. Ja see seisneb sellest, et ei nähta tähtsaid sündmusi, ei osata neid otsida, see uuriv ajakirjandus olla väga nõrgal tasemel ja siis selle asemel pakutakse selliseid pseudouudiseid. Ma toon ühe näide, mis ei ole üldse selgeltnägijatega seoses. Oluline uudis paar päeva tagasi oli see, et president Kaljulaidi ei sõida Moskvasse enne, kui see piirileping ratifitseeritud, see ei ole mingi uudis. Ja kas seda serveeriti üsna pikalt, arutati kas ta sõidab, ei sõida ja nii edasi, aga samal ajal see, et ta sõitis Ukraina sõjas, mis tal veel vähem donetski esimesena lääneriigi valitsusjuhina seal väga oluline sündmus ja see ei saa öelda, et seda maha vaikitakse, aga siin noh, see on nagu tagaplaanil. Vot mitte osata takse eristada, tähtsad, mitte tähtsad. Lõid, kui tulla tagasi härra Liivi demagoogilise, vabanda ütlusele. See, et me ei tea, kust inimene tuli, meil on seal mingisugused, ma ei tea, seal mõistatused universumis ja nii edasi kindlasti on, aga selgeltnägijad teavad nendest palju vähem, kui nad teavad, ma rääkisin, et nad tekivad selle tõttu, et neile ei katkestanud ja väga mõisa ei saa, ma tean, et ei saa, aga proovige ennast kätte võtta ja saada. Niisiis vaata, selle jaoks ongi teadus selle jaoks inimesed õpivad uurida neid reaalseid probleeme ja reaalsete meetodit aga seal erinevate strateegiliste tehnikatega me ei saa rahuldada neid vajadusi ja ma tulen veel kord nende selgeltnägijate probleem need nõiad ja nii edasi. Need ei ole mingi uus fenomen. Mäletame renessansi ajal, kuidas nõidasid massiliselt, põletati ja tekkisid kahel põhjusel. Esimene seal ma ei hakka peatama, aga teine oli trükikunsti leiuta, mine, äkki hakkas informatsioon palju kiiremini levima ja siis avaldati mitu raamatut müüdadesse tekitas tohutu huvi nende vastu ja tohutu hirmu nende vas ja seisneb põletati kuni ütleme seitsmeteistkümnel 18-l sajandil. Jesuiidid ei tulnud selle peale, et nõiad on lihtsalt haigetesteerin, lihtsalt inimesed. Ja ma arvan, et see on ka praegu, kui ma vaatan korraks neid mis asi selgeltnägijaid või seal nõidasid, ma näen abi vajavaid inimesi, aga nende poole pöörduda abi saamiseks on minu meelest. Mihhail Mihhail Lotman, kas ma sain teist õigesti aru, kui te ütlesite, et meedia üks mõte, et meedia ei taha vastutada ja teened ei oska paremat pakkuda, et see on siis selline lihtsama vastupanu teed minek et sellised meelelahutuslikud formaadid? No see on kindlasti üks tahk, teine tahk on see, ma kõige vähem tahaks kuidagi sõnavabadust piirata, aga ütleme, seal Päevalehes Postimehes need asjad peaksid olema seal, ma ei tea, meelelahutuse all. Ja seal ma ei tea, ütleme, kollased lehed või, või midagi sellist. Aga kui seal esimesel lehel sa oled nõid, see ja see, tema, mis asi, tema armastus läks õnnetult ja nii edasi oli peauudis. No et see ei ole uudis. Marko Uibo, tänapäeva majandus toimib paljuski läbi turunduse läbi reklaami vaadates seda, kuivõrd täna tavapäraselt. Sellised tavapärased meedia rahastamise mudelid on savijalgadel, et Google Facebook on võtnud suurtelt meedia maiadelt ära miljardeid Eesti kontekstis miljoneid tekkinud on sisuturundus, meile müüakse asju nii, et me ei märkagi, et kuivõrd on olemas see oht et meedia annab uuele vaimsusele erinevatele kivi, kaupmeestele, horoskoobi, indusele ja nii edasi ja nii edasi rohelise tee, sest. See müüb, see toob raha, see toob reitingu, see tagab oota huvi meediasuutlikkus ja, ja täita siis oma sellist neljanda võimu ja valvekoera rolli on, on täiesti eraldi eraldi teemade ring ja, ja see on kindlasti väga hirmutav, et sisuliselt selline roll ühiskonnas on nagu noh, kahanemas ja, ja see on kindlasti probleem, ma arvan, et et see võib-olla isegi nagu selle konkreetse teemavaldkonna puhul ei ole nagunii nii kriitiline selles mõttes. Et siin mehhanismid toimivad võib-olla natuke teistmoodi ja kui Urmas Eero Liiv ka enne enne tõi välja, et on nagu kaks erinevat loogikat, et justkui selline erameedia loogika ja avalik-õigusliku loogika siis me võimegi tegelikult ju näha, et, et isegi erameedias sellises peavoolumeedias ikkagi on, on ajakirjanikud nagu pigem nagu skeptilised ja, ja sellist, sellist kajastust nüüd noh, on ikkagi üpris harva. Aga, aga loomulikult, et see, mis, mis inimesi huvitab ja reaalsus on see, et, et sellised teemad tekitavad inimestes huvi. Ma ka oma oma uurimistöös olen rääkinud mitmete ajakirjanikega, kes töötavad peavoolumeedias ja ja paljudel juhtudel on on see tagasiside olnud see, et need on nagu lood, mis on, mis on neil kõige rohkem tagasi saanud inimesed kirjutavad toimetusse, püüavad ühendust võtta ja nii edasi, ehk siis et sealse sealse publiku huvi on kindlasti suur ja see, see kindlasti kujundab kalasetest meedia agendat. Võib-olla see, mis ma tahaksin ka nagu, nagu natukene välja tuua on, on siis see, et, et tegelikult see, see valdkond, millest me räägime, on kohutavalt lai. Et, et selles mõttes ühelt poolt me räägime sellest kui mingist marginaalne Itaaliast mingist sellisest veidruses teiselt poolt sellise vaimse eneseabikategooria on, on väga lai, see on see, kust me leiame Eesti enimmüüdud raamatuis juba juba aastaid ja aastaid, kus, kus pidevalt toimuvad erinevad seminarid, kus, kus inimesed saavad erinevat erinevat abi või nõu oma oma elu elamiseks või probleemide jagamiseks. Ja, ja teiselt poolt on siis tõesti nagu noh, väga ka erinevaid praktikaid, mis lähevad võib-olla rohkem sinna esoteerika ja sellisesse, sellisesse noh, ütleme kui, kui vaadata niimoodi skeptikud, positsioonid siis selliseks sellise veidruse valdkonda, aga, aga olles ka oma oma uuringute käigus osalenud üritustel rääkinud inimestega, kes, kes regulaarselt käivad uue vaimsuse esoteerikaüritustel, loevad mingisuguseid raamatuid, artikleid, siis siis seda seost, et et need on kindlasti halva haridusega või, või kuidagi nagu valgustamata inimesed, et seda seost ei saab kindlasti tuua, et pigem isegi uuringud näitavad, et et näiteks, kui me räägime alternatiivmeditsiinist või ütleme, et tervise puhul alternatiivsetest käsitluste järgimisest, siis, siis pigem on sellised iseseisvamad haritumad inimesed, kes, kes tegelevad tervisega rohkem, kes tegelikult leiavad, et, et siis sellise tavameditsiini arsti soovituse kõrval on oluline ka järgida olla teadlik siis alternatiivsetest käsitlustest, mis, mis, mis sisuliselt tähendabki ka ju seda, seda laia esoteerika vaimsuse valdkonda. Et selles mõttes, sest kui me, kui me räägime siin, et mulle tundub ka, et paljuski nendes debattides inimesed, eks ole, neil on mingisugune pilt silme ees ja siis need sellele reageerivad, aga need pildid on ka väga erinevad ja sealt ka tuleb sageli selline möödarääkimine. Nii ma saan aru, selline salapära, müstika, seletamatused, see, mida me teame seemneid võib-olla enam niivõrd palju ei huvita, aga see, mida seletada ei osata, see justkui pälvib mingisuguse huvi ja ma saan aru, need formaadid alates siis selgeltnägijad tuleproovist lõpetades siin minu pärast ka Pauksunite horoskoobi või mangi horoskoobi ka ja nii edasi, et see justkui nagu siis mingisugustele ütleme, siis impulsidele reageerib või vastab, aga, aga ühel hetkel, kui see kõik on formaadi nii-öelda piires, et on kõlanud ka vastuargumendid, et ega siis inimesed ju horoskoopi tõsiselt ei võta. Kui selgeltnägijate tuleproovi vaadatakse, kõik ei võeta ka tõena, aga nüüd ongi küsimus selles, et ühel hetkel nendest saate osalisest saate osalistest saavad avaliku elu tegelased, nad saavad sõna. No ma ei tea, minu pärast kõige lihtsam näide aastavahetuse saadetes. Nad aitavad siis ühiskonnale kuidagi aimu anda sellest, mida alanud aasta eesti rahvale toob. Nad võtavad sõna ühes ekspertidega küll sportlaste, küll teadlaste poliitikutega, et Mihhail Lotman, kuidas kõik mõjub, kui meile presenteeritakse läbisegi ekspert ja siis meelelahutustegelasi, kelle puhul me ei tea, kas nad on fiktsioon või on nad olemas. No see ongi meelelahutus, see on see, mida Herman Hesse nimetas Feliattalistlikus ajastus ta ei. Praegu ma nimetan seda postmodernismi-iks. Inimene, kes on saavutanud mingisuguses valdkonnas kuulsust, näiteks on suurepärane kokk teda küsitakse, et kuidas nüüd välispoliitikas korraldada seal mingisugune staar. Ma ei tea, ravitseja. Staar. Horoskoopide koostaja teda aga kutsutakse siis ja see on reaalne kutsutakse siis seal Tallinnas nurgakivi panema ühiskondlikule hoonele ja nii edasi see on kõik, need ei olnud olemas, aga oluline kuulsus, aga mitte kompetentsus. Võtame meie ühiskonda ja ükskõik missugusesse praegu lääne ühiskonda, siis on tõepoolest väga suur tung mingisugusele vaimsusele, voole on olemas selline. Ma ei tea tõde, et inimene on kas usklik või ebausklik. Eesti on üks teistlikumaid riike Euroopas ja võib-olla maailmas. Kuid vaadake, kui palju ebauskusid siin on. Ja kui me vaatame meediat, kujutage, räägime vaimsusest, kui seal lehes oleks IGA PÄEV seal mingisugune seal evangeeliumi tsitaat, mis on usklikele soovitav lugeda või mingisuguse seal preestri või pastori jutlus, siis seda vilistataks kohe välja, aga seal iga päev loeme haraskoopet Tarasko mingisuguse nõidade ennustust ja see on igapäevast päeva, mitu artiklit igas lehes ja igas meedias. See ei saa öelda, et see on neutraalne asi, see mõjutab publikut ja vabandust, ja tõepoolest, vot inimestel oma vajadus mingisugusele vaimsusele ja siis nad joovadki sellest mürgitatud allikas. Aga see tähendustega mängimine läbi see kõige jäävad mõnes saates akadeemikud, siis teadlased, siis tulevad samasse saatesse astroloogia õpetaja, ma ei tea, kas selline asi on ka päriselt olemas, siis kristalliekspert, kes samal ajal on sisemise tarkuse koolijuht, siis tähetark. Kristalliekspert ei ole kristallieksperttäitja kristalli füüsikas. Visiitkaardil on nimetaja Lomissis, krediitkaardile või ükskõik mis endale kirjutada. Aga kas raadiokuulaja saab aru, mis on teaduslik tõde, mis on inimese uskumus, kus on nali, kus saatejuht laseb kõneleda, aga fanaatiliselt mõttel? No ma ei tea, see oleneb kuulajast ütleme, haridus siin ikkagi aitab. Urmas. Liive, kas meedia teeb teadlikult seda, et need tegelased, kes on konstrueeritud, siis mingisuguses formaadis, kes on ise tekkinud, kes on ühiskond, kas mõjuvõimu saavutanud, et neid kasutatakse ka siis läbisegi sellistes formaatides, kus kuulaja ei saa aru, et kas ta esineb eksperdina, esineb ta meelelahutajana, nagu ma ei tea tõsielusari. See seriaalist baar, tegelane, siin kogu aeg räägitakse, nagu oleks meil mingisugused niuksed. Jah, meil on mõned tuntumad nõiad, aga meil oleksid nagu mingisugused noh, niisugused tõelised, tohutu mõjuvõimuga, mingisugused erilised meedia poolt tehtud konstruktid, mille järgi suunduvad Eestis saadad sajad tuhanded inimesed. No ma ei näe niisugust inimest, eks ole, see, et kirjutatakse nõid naasiast või Marilyn Kerrost või, või nõid Aliis Ast, eks ole. Kuidas neil läheb ja mis nad arvavad, eks ole, sa seal on tugev meelelahutuslik asi, aga nüüd ma tahaks ütelda ikka sinna Tartusse, teadusekantsi, ma olen ise ka Tartu Ülikooli lõpetanud ja, aga ma tahaks ühte asja öelda, et kui me räägime ennustussaadetest, mis sa siin rääkisid, et toome eksperdid kohale ja ja ühed on nagu tunnustatud eksperdid, kuidagi teaduslikud ja me räägime tulevikust, eks ole, et mida toob aasta 2019 ja siis seal kõrval on, eks ole, mingisugune õnnetu mangan ja siis paar paar tumedaks värvitud juustega veel läbitungiva pilguga inimest. Ja tegelikult ennustada mida toob aasta 2019. Et kõik on absoluutselt, et ühel tasemel, sest mitte ühegi nii-öelda tunnustatud eksperdi mingisugused nägemused tuleviku kohta ei lähe ju kunagi täide, sellepärast et noh, võivad minna, täida, eks ole, aga seal sama juhuslik nagu sina, Mirko, läheksid sinna esinema või ükskõik kes, eks ole. Et, et rääkida, et on olemas üldse mingisuguseid kindlaid eksperdid, kes suudavad ennustada näiteks ilma kaugemale kui viis päeva, siis hakkame juba sellest pihta, seal on see määramatuse printsiip on ju maailmas täiesti olemas. Ja selles suhtes, et kui nad seal ühes kompotis midagi ennustavad. Me ju teame, et nafta hind võib-olla homme 150 taala, keegi seda aima, aga võib olla ka 20. Alati leitakse hiljem järgi, et keegi ütles õigesti, sest ennustajate hulk oli niivõrd suur. Et, et ma ei tea, mis asi on teaduslike ekspert ja ma ei tea, mis asi on mitteteaduslike ekspert ja Eestis ei ole midagi juhtunud. Ei ole olnud niisugust asja, et, et keegi oleks ennast nõiamingisuguse nõuande peale läinud ja saanud ka või, või massiliselt, eks ole, inimestega ikka juhtub. Steve Jobs, eks ole, uskus, ei võtnud teaduslikke meetodeid oma ravimiseks, aga see oli tema enda vaba valik. Ta tahtis proovida midagi teistmoodi, lasku käia, aga ma ei näe seda, seda mingisugust tohutut, et nüüd on mingisugune maailmalõputunne ja see puudutab ainult Eestit. Ei seal tegelikult mingi üldisem asi, mis praegu kuidagi kohused tsivilisatsiooni raputab ja, ja küllap sellel on mingisugune mingisugune arus. Noh, ma ei oskagi ütelda, eks siis mine tulevikus näeb mis, mida see tähendas. Marko Uibu, kas ajakirjandus meedia laiemalt siis soovist ühest otsast raha teenida võib õõnestada oma usaldusväärsust, et ajakirjanduses on ju oluliselt legitiimsus, usaldatavus, mõjukus, kuivõrd teie näiteks meediauurijana meediatarbijana tajuta seda, et seda mõjukust tekitatakse, ma ei tea, sensitiivide horoskoobi koostajatele juurde, võtame kas või selle siis mongi fenomeni, et paigutas dema horoskoobi lehe esimesse ossa, kus reeglina uudised, intervjuud, mitte meelelahutushuumor. Kui ühel hetkel tõesti, no ütleme, Mangi ja Maalehe kaasus on lihtne, et kolm korda aastas, aga ülejäänud 50 korda aastas on seal siis tõsiselt, et tõsisemad lood, et kas see lõpuks võib meediaväljaande enda usaldusväärsusele mõjuda. No ikkagi üldiselt see on sümbioos, eks ole, et kui maaleht avaldab horoskoobi esimis, mis kasvatajad Maalehe tiraaži kahekordselt, mis on täiesti erakordne, sellist asja, sellist asja ei juhtu. Üldiselt selliste ühekordsete projektidega, et, et siis selles mõttes noh, selgelt see ei ole toimunud üle, eks ole, et lugejat lugejad nõuavad, seda lugejad on rahul, sellega lugejad ei karista meediat selles mõttes selle eest, et, et meedia, selliseid, et selliseid asju avaldab. Ma arvan, et sellise meedia, meedia võimu vähenemisel on, on palju struktuursemaid põhjuseid mida ka juba sa enne mainisid, aga, aga noh, kindlasti iseenesest nagu siin on see, see vastutuse küsimus ja just just siis ka selliste selliste ekspertide puhul. Et tulles korra võib-olla tagasi selle selle meelelahutuse ja sellise tõsise arvamusliidrirolli juurde, et, et ma küll julgen, julgen arvata, et et Igor Mang või, või noh, ütleme ja mingitel hetkedel oli ikkagi väga palju suurema resonantsiga ühiskondlikult kui, kui noh, enamik või peaaegu kõik Eesti näiteks sotsiaalteadlasi olles olles ise ise sotsiaalteadlane, siis tegelikult see, kuidas sellised inimesed suudavad kõnetada suuri ühiskonnagruppe, et, et see on ikkagi fenomenaalne. Ja mõnes mõttes siin on nagu jah tõesti selle, see, see küsimus, et kui kui see nõid või, või ennustaja kasvatalya mingist sellisest meelelahutuslikus projektist, okei, selles formaadis on, on see meelelahutuslik, aga, aga see, mis edasi toimub, on, on mõnevõrra erinev sellises tavapärasest kollase või sellise või sellise, sellise meediakuulsuse nagu, nagu kuvandist tonni. Et kui kuskilt tõsielusaatest muidu tuleb mingisugune mingisugune isik et siis temalt temalt nagu ei, ei küsita võib-olla mingeid mingeid ühiskondlike teemade kohta või tema, tema roll on nagu teine, et siin näiteks Igor Mangi ja ja suhe näiteks Tallinna linnavõimu või, või savisaarega on selles mõttes, sest nagu huvitav on ju, et et, et mangi, horoskoopi ides on, on järjepidevalt esinenud Eesti poliitikud, kellele ta siis on midagi ennustanud. Ja, ja, ja noh, Savisaar on ka saanud ikkagi üpris selliseid positiivseid ennustusi, et, et siin siin siin kindlasti on nagu selline küsimused, et, et need, need inimesed, kes seeläbi on kuulsust kogunud, et nende nende roll on, on, on mõnevõrra teistsugune ja nende taust on väga teistsugune kui näiteks terapeudil või, või sotsiaalteadlasel, kes, kes ka sisuliselt nagu noh, täidab natuke neid samu funktsioone, aga aga sellisel nõustajal, kes, kes tuleb sellisest esoteeriliselt väljalt, et, et tema puhul need ametieetika või üldse mingit nagu standardite puudumine tähendab seda, et noh, sisuliselt seal ei ole, eks ole, mitte mingisugust kontrolli Et mõista veel kord, kas meil on probleem või ei ole probleemi, kus me tekitame selle probleemi kunstlikult või see ikkagi on siis Mihhail Lotman, et kui me nüüd oleme 20 minuti kaugusel saate lõpus, siis kas meil on mõtet selle saatega selles mõttes jätkata, et kas kusagil on probleem või ei ole probleemi, et ühest küljest ikkagi rõhutada lisaks sellele, et tarbijal on ka vastutus, et kui inimesed loevad horoskoopi, siis nad peavad aru saama, et tegemist on meelelahutusega ja võib-olla läheb midagi täppi. Võib-olla ei lähe statistilise tõenäosuse küsimus, et kui te neid uusi argumente olete kuulnud, siis ja kuulanud, siis kas meil on probleem? No probleem muidugi olla, aga ma ei tahaks seda üle dramatiseerida, on Eestis suuremaid probleeme kui nõidade tuleproov. Aga härra Liiv rääkis seal tulevikuennustustesse nõidadele sama palju või saba vähe siin tõtt-öelda, kui eksperdid talle, siis ma osaliselt sellega nõustunud, sest ennustamine üldse teaduse probleem. Teadlane võib teha ekstrapoleerida mingisugust tulemusi ja teha prognoose lähtuvalt nendest andmetest, mis tal on, lõid, vaatab kohvipaksust ja need ka teadlaste prognooside enamasti või mitte enamasti tihti lähevad mööda, sellepärast et algandmed ei olnud kõige paremad või ei olnud arvestatud kõikide tendentsidega või hoopis tegemist on keeruliste väärsete protsessidega, mis, mis ei saa üldse seal ennustamine ei ole üldse võimalik. Ja see, see, see libe tee, kui teadlased hakkavad nõidadega midagi ennustama. Aga see ei ole mingisugust katastroofi olnudki, massiliselt ei ole surnud, siis jumal tänatud, Steve Jobs suri sellepärast, et ei saanud adekvaatset ravi, läks alternatiivravile, see oli tema valik. Kui praegu Eestis massiliselt vanemad ei vaktsineerinud, siis see on ühelt poolt nende valiga, teiselt poolt seal oluline sotsiaalne probleem. Sellepärast et immuunsus ei ole ainult ühe inimese omadus. Kui võitleme ohtlike nakkushaiguste, kas siis on väga oluline, et oleks selline sotsumil, ühiskonnal oleks selle haiguse vastu immuniteet ja kui me massiliselt nüüd ei hakka vaktsineerima siis. Väga ohtlikud haigused võivad Eestisse tulla ja ma loodan, et see juhtub. Aga Mihhail Lotman, kas see on inimese probleem, on see ühiskonna probleem, kui keegi jääb oma ühest neelust ilma sellepärast et õigel ajal lihtsalt teda ei ravitud traditsioonilisel viisil ravi oleks olnud tulemuslikult tulemuslikum, ütlevad teised arstid. No saad aru, et ühiskond koosneb inimestest ja me ei saa eraldada ühiskonna probleemi inimeste probleemidest, inimeste probleemid ühiskonna probleemidest. Aga siin on üks oluline vahe. Kui inimene saab haiglas ebaadekvaatse ravi, siis ta teab, kuhu pöörduda seal kompensatsiooniks või ka kohtusse ja nii edasi. Kuidas saab sellise nõialt mingisugused väga head nõuanded, mis viib teda hauda, siis ei ole mitte kellegi poole pöörduda? Nii aga tulles veel tähendustega mängimise juurde ka Uibu on kirjutanud ja uurinud seda teemat teadlasena koos Marius alustega on kirjutatud teadusartikkel lugeja, virtuaalne kogukond, kirjandus ja ajakirjandus, vaimset esoteerilised, ideede kandja ja levitajana ja seal nenditakse, et sageli ei, seal räägitakse ka uuritakse ka kirjastuste tegevust, selgub, nimelt erinevatel hinnangutel on siis keha meele vaimukategooriasse kuuluvate raamatute kirjastamine kõige kiiremini kasvav, mitte ilukirjanduslik žanr Eestis. Ja kirjastajad möönavad ka tihtipeale nad ei saaks välja anda näiteks ühte kvaliteetset ajaloo raamatut, et selleks tuleb välja anda kaks eneseabiõpikut näiteks ja et mängitakse selliste tähendustega, et vaimufilosoofia vaimuelu metafüüsika, esoteerika, karma, numeroloogia, astroloogia spiritism, et kas see manipulatsioon Minu käest küsida, ma mõtlesin, et küsige spetsialistide käest. Ma ei tea, ma, Urmas Eero Liiv, kuidas teile tundub, et kas mida segasem seda suurema kala kinni püüab vä? Ei, ma kõigepealt tahaks öelda seda, et, et loomulikult, kui nüüd räägitakse siin nõidadest, neid on üldse väga lahe sõna, menüüd tõsimeelselt, oleme tund aega rääkinud nõidadest. Et on olemas just nimelt, et te sidusite elegantselt ära selle kohe vaktsineerimisega, mis on absoluutselt miinus. Minu meelest ei puutu sellesse segmenti, ma ei ole näinud, ma olen kõiki eesti nõidub praktiliselt isiklikult näinud nii-öelda, keda me meedia vallas tunneme väljaspool seda ka. Ma pole kohanud inimest, kes ütleks inimesele, et palun ära mine arsti juurde, et käi siin ja ja, ja, ja ma teen sulle Mamba Jamba, aga ära arsti juurde mine. Selgeltnägijate ja nõidade poole pöördutakse hoopis teiste probleemidega. Kas ta armastab mind? Kas mulle tulevik on õnnelik või õnnetu? Kas mul läheb elus hästi? Need on põhilised asjad, kas mul tuleb raha? Kas, kas, kas minu ümber on head inimesed, niisugused? Need lõviosas on hoopis need küsimused ja kui inimene on leidnud omale kellegi, kelle, keda ta usub nagu rohkem või millegipärast see talle mõju avaldab, siis mis seal siis ikka on, nii et nõiad, kas nad nüüd on olemas selles mõttes Omaid? Et on olemas alati olnud ajaloos inimesi, kellel on niisugune suurem arusaam teisest inimesest, on mingisugune karisma, karismat ei oska teadus seletada. Tuleb inimene ruumidele karisma, eks ole, ja ta läheb teistele inimestele korda. Ja niisuguseid inimesi on alati olnud ja, ja, ja, ja teised inimesed nagu vajavad neid, eks ole. Et, et see, mis nüüd sa lugesid siin ette selle tohutu nimekirja, igasuguseid toredaid. Või ma ei tea, mis asjad need kõik üldse on. Ära unusta, et seal turundus, seal on ka midagi ära tabatud, seal on terve hulk inimesi, kes halastamatult lüpsavad seda lehma, mida on võimalik selles tuules lüpsta. Ja, ja, ja sellest tuleb aru saada, et see on suur business, on suur äri. Täpselt samamoodi nagu ka sellest, et on olemas päriselt niisuguseid inimesi, kes tajuvad teisi inimesi natukene peenemalt ja kuidagi kummalisemalt kui teised inimesed, me kõik oleme nendega. Kokku puutunud, aga see häda ei olegi seal kohas, just et inimeste eetika ja moraali tunnen erinev, kes peab täiesti normaalseks lollidelt võibki raha ära võtta, et mitte siin. Ma ei soovi öelda, kes on rumalad, aga, aga mis need ohukohad on, et kui kedagi põhjendamatult usaldatakse ja kui see usaldus on ka meedia abil loodud siis või inimene teenib selle ise välja kuidagi, kui suureneb ühel hetkel huvi alternatiivmeditsiini vastu, siis on ju ohted, kaotab tavameditsiini tähendus, kui keegi jääb abita, võib ta surra, et need kaasused ajakirjandusest on läbi käinud, kasvõi see ühest neelust ilma jäämine, mis Postimehes siis eile ja üleeile oli ka siis avaldatud loona, et siin on lugusid olnud, kus torusiili abil on püütud vähki ravida, et inimestelt saab üsna lihtsalt raha välja petta, et milline see oht ühiskonnale on. Marko Uibu. Tegelikult kui nüüd vaadata neid inimesi, kes, kes pakuvad oma teenuseid, nõuandeid, konsultatsioone siis sellisel esoteerilised vaimselväljal, et et noh kindlasti seal on väga erinevaid inimesi, aga, aga pigem sellist nagu küünilist teadlikku nagu inimeste petmist, et ma arvan, see on ikkagi selgelt nagu, nagu vähemus või marginaal ja et, et tegelikult inimesed ikkagi pigem pakuvad seda, millesse nad ise sügavalt usuvad. Ja võib-olla ka selle eelmise küsimusega seotud, et kogu see väljaspoolseisjale selline nagu segane mõistet mõistete virvarr on need siis karma, tšakrad, mis iganes tegelikult vaadates siis seda, et kuidas inimesed sellega suhestuvad ja tuleb tunnistada, et, et see, see on mingis mingis mingil määral nagu funktsionaalne ja see tõesti töötab ja siia kindlasti haakub ka see see karisma teema, et tõepoolest sellistel inimestel, kes on Need, ravitsejad, posijad, ennustajad, et neil on nagu midagi ka siis pakkuda, mis on ka see, mille pärast see jätkuvalt elab. Aga tulles võib-olla selliste noh, selle probleemsema poole juurde ongi see, et, et kui, kui on näha, et kui, kui hästi tegelikult selline raamistamine töötab, et ma võin tuua ühe näite, et ühel ühel sellisel esoteerilised vaimsel üritusel, kus oli lõunapaus ja just esinenud esinenud siis selline ennustaja selgeltnägija ootas lõunajärjekorras. Et siis ma olin pealtkuulajaks, sest seal järjekorras palju inimesi, kuidas siis üks üks noor inimene tuli talle kurtma oma muret ja ta rääkis väga-väga avatud kaartidega, ta rääkis oma isiklikest probleemidest ja see tõesti oli selline nagu, nagu väga suur eneseavamine ja see inimene ütles, et, et teate, et ma ei ole mitte kellelegi seda seda rääkinud ja ma ei kujutagi ette, et ma saaks kellelegi rääkida oma motika, loogiline on ju, et mis seldaks selgeltnägijale ikka valetad, et, et see kuidagi nagu avad avab inimesi on ju mingis, mingis teises võtmes. Aga nüüd on küsimus, et mida see inimene, kellele seda räägitakse, et kuidas, kuidas tema käitub ja, ja kuidas tema sellega hakkama saab, selle rolliga. Et kindlasti selle karisma ja intuitsiooni pealt, et on, on palju neid spetsialiste, kes tõesti suudavad aidata, aga see ei ole kindel ja see ei ole garanteeritud ja ei ole selles mõttes mingisuguseid standardeid, mitte mingisuguseid mehhanisme, mis, mis kindlustaks, on ju, et, et seda ära ei kasutata, täpselt. Et see tšakrate avamine, millest on, on viimasel ajal üsna palju räägitud, et praktikad isenesest võimaldavad selliseid libedale teele minekut, eks ole, et kui kui psühhoterapeut hakkab, hakkab justkui nagu pakkuma välja mingisuguseid selliseid teraapiaid või tegevusi, mis selgelt juba Lähevad mingile veidral veidral asjale, et näed siis sisse, paneb punase tule põlema, aga, aga sellise esoteerilise väljal tegutseval inimesel puhul noh, seal justkui tundub olevat see osa. No see inimeste huvi pool veel, kui viidata korra veel selles saates Marko Uibu ja Marju Saluste teadustööle, siis sealt selgus, et üldiselt on uue vaimsuse kirjastuse kirjanduseni viinud inimesi mingi konkreetsem tõuge. On see siis isiklikus elus toimuv nagu haigus, konflikt, isikliku elu probleemid, tööalased mured, lähedase surm, et Mihhail Lotman, kui see kasu pool ka ikkagi saates esile tuua, et see on ju ka olemas, et inimestel on õigus uskuda millessegi, kes usub jumalat, kes Pekod, kes usub uue hiieväes, kes leiab hingerahukividest, kui miski tab, annab vaimujõudu, toob meelerahu siis indiviidi tasemel, see on ju täitsa okei. Jah see on tõsi, inimestel, ma arvan, et valdaval enamusel, kui mitte kõikidel on isiklikud probleemid ja paljudest nendest inimene ei julge rääkida ei oma lähedastele ega seal, ütleme mingisuguse institutsionaalses asutuses, kas või psühhoterapeudile, aga siis avavad ennast vot sellistele inimestele teadja inimesele kes, kellel on mingid võimed, mis võimet, need. Vot siin on räägitud haris maast, ma ei tea midagi, minu meelest need inimesed on pigem siuksed nendega karis, maga. Aga nendel inimestel on teatud intuitsiooni alleel. Zuckereerimis võime sedasama Igor Mang, ma ütlesin, et mul oli mitu kokkupõrget temaga ja tema minu lähedastel seal vastupidine juhusele eelmisele üks väga vanem naine, väga umbusklik. Lasi hilisõhtul Igor Mangi enda juurde ööbima. Kusjuures ei lase oma sugulasi silla hädavad Igor Mang kuidagi sai temast rihma karisma käriseva, tal on manipuleerimisvõime, siin ei ole. See ei ole karisma. Noh, ma ei tea, see on järgmine küsimus, ta on osav manipuleerimine ja need Kusjuures inimesed tulevad oma hädadega, aga tegelikult nad ei pane tähele, et need, kelle juurde tulevad, saavad ise kasu sellest. Nagu noh, ma ei taha kasutada selliseid termineid nagu moodsat energeetika vampiir, aga nad ise on sõltuvuses sellistest inimestest, kes nende juurde tulevad. Ja muidugi see, mis oli juba öeldud, see on suur business siin ma olen absoluutselt härra Liiviga nõus, see on suur ja lisaks veel räpane business, seal liiguvad väga suured rahad ja. Tähendab mitte kedagi ei ole nii kerge petta kui umbusklikku inimest. Ta saadab peavoolumeediat seal pea valutama, teaduspeavoolu, poliitikud, nad kõik valetavad. Aga siis ma lähen suvalise teadria juurde ja, ja tema räägib mulle tõtt. Me võiksime siin jätkata ka järgmise tunni, aga saate see aeg, mis on ette nähtud, hakkab läbi saama. Ma ei tea, aidake mind korra veel, mis selle saate kammertoon võiks olla, et mulle tundub, et vabas maailmas vabas Eestis ei ole kõige mõistlikum hakata asju keelama reguleerima samas kui sajad naised tunnustatud tähetarga, olgu see siis jutumärkides või ilma vastavalt maitsele juures, soovivad 60 euro eest sünnitus Läti või sünnikaardi ja kui kivipoodide käibed annavad silmadeta Eesti käsitöökauplustele siis kusagil justkui nagu oleks midagi viltu läinud. Jällegi küsimärk, aga aidake mind. Urmas Eero Liiv. Ei, ma ütleks siis lõpu lõpetuseks ainult niimodi, elame natukene lõbusamalt värvilisemalt ja, ja terve mõistuse järgi, mis ei tähenda teaduslikku mõistust, vaid niiskust, inimlikkust, meile on haavatavust. Igasuguseid asju siin maailmas on. Mitte ühtegi asja ei tasu võtta üleliia tõsiselt. Ja mis puudutab nüüd, kuna Mangisse lugu nagu algas, siis ma ütleks niimoodi, et kohtusse on pöördunud ainult üks naine Pealtnägijale, siis kirjutas 50 naist. Täpset arvu ei ole keegi öelnud, aga seal on sadu naisi, kes said kaardi, kes said igasuguseid muid asju, mida nad ootasid ja rahul ja õnnelikud. Marko Uibo, kuidas teie selle saate kokku võtaksite? No on selge, et, et keelata reguleerida ei olegi siin väga palju võimalik, sest juba kogu see turumajanduslik ja sellise vaba indiviidi loogika seda seda väga ei võimalda, et, et ma olen ka selles mõttes nõus, et kindlasti selline eluterve skepsis on, on väga oluline, et et, et see väli on väga kirju nagu, nagu sai ka mainitud ja sealt siis leida, kui on see tunne, et sealt just tuleks midagi leida, et siis siis suhtuda sellesse sellesse kriitiliselt ja kindlasti jällegi selle mangi loo valguses on, on, on väga oluline see, et, et sellistest juhtumitest räägitakse, et, et tõesti, kui on olnud mingisugused ahistamised või konkreetselt inimesed tunnevad, et neid on kuidagi ära kasutada, ütlevad, et siis mitte jääda nagu sinna sellesse lasta sellel stigmal või, või sellel ohul kuidagi kuidagi ennast ennast piirata ja ikkagi nagu nagu tulla ja rääkida sellest, et see on ka see, mis tegelikult seda, seda rereguleerimata välja aitab natuke korrastada. Ja lõpetuseks professor Lotman, et meil on minut, saate lõpuni ja ma saan aru, see pole justiitsministeeriumi probleeme. Väljakutse, see on haridus ja teadusministeeriumi probleem ja väljakutse. Ma arvan, et see ei ole üldse ministeeriumi probleem, see on inimeste ja ühiskonna arvamuse probleem ja et siin on öeldud, et tuleb võtta huumoriga ja nii edasi. Kui kõik oleks võtnud neid asju ainult huumoriga, siis mul ei oleks midagi selle vastu, aga tulevad tõesti õnnetud inimesed, kes saavad jutumärkidest abi ja on siis pärast õnnelikumad ja siis ei saa öelda, et neid ära kasutanud, neid on ära kasutatud. Nad on maksnud selle eest ära kasutatud nende rahakott. Lavad jääb. Noh, ei ole siin ühelauselise lahendust, aga ma ütlen veel kord, et haridus on väga hea asi. Teeme kunagi sellele saatele ehk jätku, aga selline sai tänane saade. Taas on reporteritundi eetris esmaspäeval, homme on siin kultuurisaade vasar ja täna stuudios Mihhail Lotman, Urmas Eero Liiv, Marko Uibu. Mina olen saatejuht Mirko Ojakivi kuulmiseni. Reporteritund. Reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.