Väga kuiv ja kuum maikuu on loodust küpsetanud sedavõrd, et paljudel põllukultuuridel algas juba maikuus õitsemise aeg, aga algas ka kahjurite hävitustöö ja nende tõrjumiseks mõeldud kemikaalidega. Pritsimise aeg on praegu käes. Et kõik, mis õitseb, siis on ka praegu just mesilaste kevadise korjeaja tipphetk. Eelmise aasta mesilaste massiline hukkumine taimekaitsemürkidega pritsimise tulemusena tõi, et mesinikud ja põllumehed koos ametnikega nüüd vahepealse aasta jooksul mitmel korral ühise laua taha lahendusi otsima. Milliste lahendusteni on jõutud ja kui suurt abi võib neist loota. Sellest räägivad täna põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja maris Raudsepp, tere. Tere. Mesinike liidu juhatuse liige Aleksander Kilk, tere. Tervist. Jaa. Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, tere päevast, mina olen saatejuht Kaja Kärner. Me alustame eelmise aasta kõige enam meediakajastust leidnud loost vinni vallas hindu külas, kus rapsikasvataja pritsis oma põlde, siis õitsvaid põlde nii kange mürgiga, et see mürk oli rapsi jaoks Eestis täiesti keelatud. Tulemuseks oli mesilaste massiline kumine naabruses Maire Valtini mesilas ja niisugust hukkumist polnud kahekümneaastase staažiga mesinik varem kunagi näinud. Nüüd, eile hommikul ma helistasin Maire Valtinile ja küsisin, kas nüüdseks on siis lõplikult selge, mis eelmisel aastal mesilaste massilise suremise põhjustas. Massilise suremise põhjustaski, taimekaitsevahendi keelatud kasutamine. Ühesõnaga see taimekaitsevahend ei olnud ette nähtud rapsi peal kasutamiseks. Ja muidugi see kogus, mis siis tuvastati nendest surnud mesilastest rapsitaimed, kes oli ääretult kõrge ja seal ei olnudki muud kui hommikul, kui mesilased, lennu mesilased läksid korjele ja kui nad põllult tagasi tulid ja nendel oli pestitsiidide insektitsiidide lõhn juures, siis taru mesilased ei võtnud neid lihtsalt omaks ja, ja siis teki vennatapu, sõda, omad tapsid omasid taru ees taru sees, kes tarru pääses, nii et nisukest meeletud massilist tapmist. Ma ei ole tõepoolest näinud. Pärast seda juhtumit puhkes vaidlus teie ja ümbruses rapsi kasvatava teraviljakasvataja vahel. Kuidas see vaidlus lõppes? No see oli meil päris pikka aega ja meil ei jäänud muud üle, et me omavahel nagu siiski kokkulepet ei saanud ja siis me võtsime endale juristi. Jurist saatis kohtuvälise nagu pakkumise põllumehele, aga põllumehe advokaadibüroo vastas meile ei, et põllumees pole süüdi ja tee siin üldse süüdistati ilmaasjata ja siis me pidime vahetama oma juristi, võtsime endale vandeadvokaadi Villu Otsmann kedentist advokaadibüroost kes käis siis uuesti omakorda rääkimas põllumehega ja pärast seda siis põllumees lihtsalt leidis, et tal ei ole mõtet enam edasi vaielda. Et asi on kõik selge, analüüsid näitavad nii, et siis lõpuks saime kohtuvälise lahendi. Kas see tähendab seda, et te saite mingit rahalist kompensatsiooni oma kahjude katmiseks? Ja me leppisime põllumehega kokku, et ka meie taganeme siis oma nõudmisest natukene ja ka tema siis ühesõnaga ei tahtnud kohtusse minna, ütles, et ta on aru saanud, et kui tema põllult ikkagi leiti, siis ta peab vastutama. Ja me saime kokkuleppele ja ja meil on tasutud, see summa. Kuidas siis tänavu lood on teravili ja igasugused muud põllukultuurid juba õitsevad, kas pritsitakse? Ja kindlasti pritsitakse Eestimaal on juba neid juhuseid, mina tean neid juba kolme juhust kindlalt, kus on väärkasutamist tehtud ja kindlasti on see aeg veel ees. Tänavu on hästi kuiv olnud ja kahjureid on tohutult palju arenenud ja põllumees tegelikult ei pääse ilma pritsimata. Aga suviraps on veel õitsema, hakkamata, nii et suvi rapsiganud tavaliselt kõige rohkem neid probleeme. No on ka teiste kultuuridega siin olnud oaga näiteks ja, ja selliseid asju. Aga kahjuks jah, peavad nad seda taimekaitsevahendit kasutama putukatõrjevahendid. Ja praegu siin ongi üks selline tõrjevahend nagu Biskaia mis on süsteemne, inseksid putukatõrjevahend, mida kasutatakse siis näiteks õitsval rapsil ja kahjuks praegu me ei oska veel öelda, sellel on pikaajaline toime, et võib-olla alles sügisel hakkavad need noored põlvkonnad, kes kooruvad mesilastarus, seda nagu näitama välja, mis siis taimekaitsevahend nendega teinud on. Praegu, momendil on Põlvamaal ja Lääne-Virumaal printsid ja nüüd me jälgime seda, et mis mesilastega toimub seni kaks päeva möödas pritsimisest praegu veel ei ole surnuid näha, aga, aga jah, et kuna see toimib väga pikaajaliselt, siis võivad need tulemused veel tulla. Te ütlesite, et taimekaitsetöödel tuleb ette väärkasutamist, mida see tähendab? See tähendab seda, et pritsitakse näiteks õitsvaid kultuure päise päeva ajal taimekaitsevahenditega, mida ei tohi kasutada. Jah, aga kui ka pärast päikeseloojangut pritsida, siis glüfosaadi teatavasti püsivad taime õies rohkem kui seitse päeva. Ja nii ta kahjuks on ja, ja näiteks küll fassaadid on ka sellised, mis tekitavad füsioloogilisi häireid. Noh, ütleme, et immuunsüsteem nõrgeneb lihastoonuse märkimisväärne nõrgenemine. Ja kõige hullemad on veel uurimuste põhjal erinevate vahendite koosmõjud. Näiteks võib meil enamkasutatava diakloro Priidi hukatuslik toime mesilastele tõusta mitusada korda tänu Vungitsiididele ning ka kaasainetele. Sel juhul saabki putukavahendi väikese koguse mõju küündida hukatusliku tasemeni. Kas Euroopa Liidu reeglid taimekaitsevahendite kasutamisel on teie hinnangul liiga leebed ja Eesti peaks rakendama karmimaid nõudeid? Jah, ma arvan küll, et meil on omal väga tublid teadlased, kes on hästi palju uurinud just tolmeldajatele mõju ja nad kindla peale on oma uuringud noh, ikka väga põhjalikult teinud, aga millegipärast võetakse aluseks rohkem Euroopa Liidu uuringuid kui meie oma teadlaste arvamusi ja uuringuid. Nii et Eestis peaks olema karmimad reeglid ja nõuded taimekasvatus. Küll usun küll sellepärast, et kui mõelda selle peale, et meil on järvedes, jõgedes ega Muuga lahest leitud juba pestitsiidilaguprodukte nii et meie looduse ökosüsteem hakkab juba väga tugevalt kannatama ja kui vaadata ka inimeste tervist, siis meil on ju hästi palju vähihaigeid juurde tulnud. Ja näiteks seesama Biskaia, millest ma siin rääkisin, seal on tema hoiatuseks, on kirjutatud, et arvatavasti põhjustab vähktõbe. Ma ei saa aru, kuidas saab kasutada taimekaitsevahendid, kus on kirjutatud, et arvatavasti põhjustab vähktõbe, kas ei oleks siis lõpuni uuritud või, või on see igaks juhuks siia pandud, aga, aga et juba selline hoiatus teeb ettevaatlikuks. Ja selle vahendiga pritsitakse rapsi enne õitsemist. Just selle vahendiga pritsitakse rapsi ja siis ta hoiab nagu eemal need kahjurid, kes haukavad seda taimed siis, kui nad seda taimemahla söövad, siis see mõjub halvasti, nendele nad surevad, aga ta tuleb ju õietolm sisse, ta tuleb ka nektari sisse, mille mesilane jällegi omakorda tarusse toob. Ja veel ma tahan öelda, et noh, et arvatakse, et mesi on mürgine või taimekaitsevahendeid rohkem kui mõnes muus kultuuris. Vaevalt küll sellepärast et mesilane saab selle kaudselt, aga näiteks paljud kultuurid, mida põllu peal pritsitakse, see läheb ju otse selle kultuuri sisse ja see kultuur on järelikult palju suurema sisaldusega pestitsiidide sisaldusega. Kui mesi. No rapsiõli näiteks. No vot ongi, ma ei saa aru eelmisel aastal, kui rapsi pritsidki sellesama ints inseksiidiga, mis meie mesilasetapis see seeme koristati sügisel ära ja siis öeldi, et oli puhas ja läks kõik ühisesse pat. Noh, see on minu isiklik arvamus, aga ma tean, et need jäägid ei kao igavesti kuhugi. Et sinna jääb ikkagi sisse kuigi palju kahjulikku inimese jaoks ka. Pärast eelmise aasta väga traagilist sündmust Vinni vallas hindu külas ma saan aru, et põllumajandusametimaaelu ministeerium midagi siiski on püüdnud reageerimise mõttes teha ja tänavu märtsis oli Mäo kandis üks suur ümarlaud, kus olid koos siis teraviljakasvatajad. Eesti põllumajandus-kaubanduskojast olid koos kutselised mesinikud. Midagi on nüüd püütud teha. Kas see on teie hinnangul küllaldane? Tähendab, praegused seadus taimekaitseseadus on veel lõplikult kinnitamata. Ta, ja sinna kindlasti tuleb veel juurde muudatusi, aga on nüüd muudetud niipalju, et õhtul kella 10-st kuni hommikul kella viieni tohib siis põllumeest pritsida ja mitte siis päise päeva ajal, kui nüüd ei ole selle taimekaitsevahendi peale kirjutatud, et on lubatud õitsemise ajal pritsida päise päeva ajal. Aga selliseid taimekaitsevahendid on hästi vähe ja ma olin ise kah seal näos, seal oli tõesti niisugune asjalik koos, et seal olid väga tublid põllumehed, kes ka väitsid, et, et ikkagi leidub neid, kes kas eksivad või väega tuttavat taimekaitsevahendeid ja, ja nad olid ise väga mures, sellepärast et see rikub ka põllumeeste mainet. Ja noh, lubasid, et kui siukseid asju juhtub, et siis nad ise otsivad need põllumehed ülesse ja teevad nendele selgitustööd miks siis niimoodi käituda. Sest paljudel põllumeestel on ka endal mesilased ja nad saavad hakkama nii et taimekaitsevahendid ei kahjusta mesilasi. Aga kui rääkida üldse selle ökosüsteemi puhtusest, siis noh, Ma arvan, et, et me ei pea saama meeletuid suuri saake. Et Eesti peaks ikkagi minema maheteed sellepärast et me oleme väike riik ja me ei saa ohverdada oma loodust, oma rahva tervist selle nimel, et suuri saake saada ja kuskil näljahäda leevendada. Nüüd viimane küsimus on see, et riik on võtnud vastu otsuse, et alates tulevast aastast hakatakse maksma mesilaspere toetust ja järgmise nelja aasta peale on eraldatud siis kaks miljonit eurot nelja aasta peale ära jagades ei ole eriti palju, mis teie arvamus selle kohta on, et kas see on niisugune väike leevendus või kuidas? No ma arvan, et see on ikkagi tähelepanek, et mesinikud vajavad ka riigipoolset toetust ja paljud naaberriigid seda teevad ja kuna me oleme nagu põhjamaa ikkagi siis on meie tingimused mesilaste pidamisel palju karmimad, kui on seal näiteks Hispaanias või Prantsusmaa. Nendel ei ole neid soojatarusid nii palju vaja, nendel ei ole vaja sellist söötmist, ühesõnaga et me oleme igatepidi natukene keerulisemas olukorras ka meemüügi suhtes, et meie toodang on tegelikult, kui hind on odav selle kohta, mis tööd mesinik teeb ja, ja me ei ole nagu konkurentsivõimelised, kuna meie kliima on selline, et aastad on näidanud, et tuleb siiski suhteliselt vähe, mõnel aastal ja, ja tööd on mesilastega rohkem, et see kasu ei ole nii suur ja arvatakse, mesinik ei täida riigikassat? Jah, mesinik tõepoolest, riigikassat täita ei saa, ka see kasu, mida mesindus teeb näiteks loodusele, on tohutult suurem, sest kõik see taimekooslus, mis tänu mesilastele tolmeldajatele säilib, aitab ju säilitada ökosüsteemi, aitab jätta ellu palju pisinärilisi, kuna seemned, mis tolmeldamisel saadakse, on nende toiduks ja hoiab loodust tasakaalus. Mesindus. Reporteritunnile andis intervjuu Lääne-Viru mesinik Maire Valtin. Jätkame saadet stuudiost. Maris Raudsepp, kuidas põllumajandusamet eelmisel aastal mitme mesilaste massilise hukkumise juhtumis on saanud reageerida. No eelmise aasta juhtumeid tõepoolest olid väga kahetsusväärsed ja meie omalt poolt reageerisime võimalikult kiiresti. Tegime kõik vajalikud menetlustoimingud, võtsime proovid ja tegelikult seda meilt ka oodati, et me väga kiiresti professionaalselt lahendaksime neid juhtumeid ja selgitasime välja süüdlase eelmise aasta juhtumeid, kus siis mesilased massiliselt hukkusid. Tõepoolest, nagu Maire ütles, olid põhjustatud siis taimekaitsevahendi valest kasutamisest. Mis täpsemalt tähendab siis seda, et kasutati taimekaitsevahendit, valel kultuuril ehk Timetemaati sisaldavad taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, aga nad on ikkagi mõeldud peamiselt teraviljakasvatajatele. Kas Olav Kreen ja Aleksander Kilk, soovite veel seda eelmise aasta juhtumit ja edasisi tegevusi kommenteerida? Põllumajandus-kaubanduskoja poolt, me oleme ka selge seisukoha välja öelnud, et sellised juhtumid nagu paraku eelmisel aastal oli, et need ei tohi korduda. Taimekaitsevahendeid tuleb kasutada õigesti, see on oluline nii mesinike mesilaste ja teiste tolmeldajate ja põllumeeste endi huvides. Ja selle nimel me tegutseme. Aleksander Kilk üks tänapäevane põllumajandus on selline, et siin päris ilma taimekaitsevahenditeta hakkama ei saa aga just nimelt see mõistlik reeglipärane ja võimalikult keskkonnasäästlik kasutada, ütleme nii, et see peaks olema eesmärk. Ja samas ka tõepoolest sageli vist on probleem ka koostöös omavahelist suhtlemist põllumees ei ja tunne mesi võib-olla ka mesilaste võimalikke vajaduse probleeme. Ja mesinikele omakorda ei oska hinnata ka põllumehe vajalikke tegevusi. Ausalt öelda, peaksime endale tunnistama, et oleme ühes paadis ju põllumehed, mesinikud kogu maaelu ja kui küsida, et mis selle paadi all on, selle all on keskkond ökosüsteem, eks ole. Ja meie huvides on, et paat püsiks tasakaalus. Ja teisest küljest meie paadi jälg oleks võimalikult puhas. Maris Raudsepp, kuidas siis tänavu on, nagu öeldud, suviraps hakkab kohe õitsema, põllumehed juba pritsivad oma põllukultuure. Missugused tähelepanekud tänavusest kevadest on põllumajandusametini jõudnud? Eks see on iga kevad, meil selline tavapärane olukord, et laekub väga palju kaebuseid laekub kaebuseid kõrvalistelt isikutelt, kes märkavad, et taimekaitseprits teeb oma tööd põllul märkavad mesinikud väga agaralt ja ka tänavu on meil üksjagu kaebuseid, millega tegeleda väga erinevatest kohtadest üle Eesti. Nii et te tegelete nendega kõikidega ja põllumajandusamet reageerib igale kaebusele ja muidugi tuleb tunnistada, et üksjagu nendest on ikkagi ka põhjendamatult kaebused, mis tähendab seda, et inimesed lihtsalt ei tea, milleks tehakse taimekaitse töid ja tihtipeale antakse meile teada ka lihtsalt sellest, et taimekaitseprits on põllul, mis iseenesest juba ei ole ju rikkumine. Aga igale kaebusele tuleb reageerida, me kunagi ei tea, kus on need nõuete eirajaid tegelikult taga. Ja meil on tänavu ka selliseid kaebuseid, kus on teatatud õitsvate taimede pritsimisest. Nii et siin tuleb küll südamele panna, et Eestis kehtib üldine reegel ja see on õitsvate taimede pritsimise keeld. Ja siin me mõtleme siis mitte ainult õitsvaid põllumajanduskultuure, vaid ka seda, kui põllul esineb õitsvat umbrohtu. No põllumajandusamet koostöös maaeluministeeriumiga on nüüd vahepealse aasta jooksul võtnud vastu mitmeid taimekaitsevahendite müüki ja kasutamist reguleerivaid seadusi ja korduvalt meelde tuletatud, et taimekaitsevahendite professionaalne kasutaja peab läbima vastava koolituse, et taimekaitsetöödel tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid ja tuleb arvestada hea taimekaitse tavaga, mis see hea taimekaitsetala on maris rätsep? No see hea taimekaitsetava ongi tegelikult see, et antakse teineteise tegevusest üksteisele teada ehk et oma kogukonnas suheldakse naabritega. Mesinik annab enda olemasolust teada ja põllumees siis omakorda annab mesinikule teada, kui ta kavatseb teha taimekaitse töid. Et see on selline kõige esimene hea põllumajandustava, mille ma välja tooksin. Maris Raudsepp, kas me võime siin teha kiire ülevaate sellest, milliste taimekaitsevahendite müüki ja kasutamist on Eestis reguleeritud või? Piiratud oi, see nimekiri on küll väga pikk, sellepärast et taimekaitsevahendid on sellised ained, mis on pidevalt muutumises. Esiteks, taimekaitsevahendeid vaadatakse regulaarselt üle, nad ei saa kunagi ju igaveseks turule, vaid väga kindlaks perioodiks istuda. Muudatused taimekaitsevahendite lubades on põllumajandusametis igapäevane töö, mõned suuremad, mõned väiksemad muudatused, aga selge on see, et loa tingimused on pidevas muutumises. Nende põhjustajaks on see, et Euroopa liidus vaadatakse regulaarselt, ülelubasid ja hinnatakse toimeaineid uuesti ja uuesti. Aga teisalt oleme me oma riigis rangelt järgimas ettevaatusprintsiipi, võtame arvesse siis kõiki ettepanekuid, mis tulevad erialaorganisatsioonidelt. Me oleme ise pidevalt infolehti täiendanud erinevate ettevaatusabinõudega. Et neid põhjuseid, miks taimekaitsevahendeid pidevalt muudetakse, on väga erinevaid. Nii et selle taimekaitsevahendite registri, mis on Eestis lubatud ja kui kaua kasutada selle, ma leian põllumajandusameti kodulehel Ja selle leiab põllumajandusameti kodulehelt ja meil on tänavu ka väga suur samm IT-arenduses tehtud edasi, ehk et see register on igati kasutajasõbralik, moodne, kergesti leitav ja kõik vajalik informatsioon on seal registris olemas. Ja samuti see taimekaitsetunnistuse kehtivus, seda ma saan samamoodi põllumajandusameti kodulehelt kontrollida. Ja see on meie teine suurem arendus, mis sellel aastal valmis, ehk igaüks saab siis ise kontrollida oma taimekaitsetunnistuse kehtivust avaliku päringu abil. Selleks on vaja sisestada isikukood ja päring näitab kohe ära, kas on kehtiv või kui ei ole enam kehtiv, siis mis ajani ta kehtis ja tuletab meelde, et on vaja minna korduskoolitusele. Kas need koolitused on taskukohased? Põllumehele minu hinnangul on need koolitused taskukohased meil tegelikult korraldatakse ka ju üksjagu tasuta koolitusi nii-öelda siis PRIA toetuste näol. Et igaüks leiab endale õige koolituse. Olav Kreen. Kas see on tõsi ja loomulikult, et siin on tõesti riike pannud õla alla ja teatud koolituse taimekaitsevahendi kasutamise tunnistusega siis nii esmakordseks saamiseks kui ka jätkukoolitused, sest seda tunnistust on vaja pikendada, on vaja ka uute asjadega alati kursis olla. Ja ma usun, et enamus taimekaitsetöötajad on saanud seda koolitust läbida nii et nad pole pidanud selle osalemise eest ise maksma ja võrreldes muude kuludega, mis põllumajandus on siis näiteks mina ise olen käinud tasulisel koolitusel, võin kindlalt väita, see nüüd kindlasti ei ole kulu, mille pärast peaks koolitusele minemata jätma. Aleksander Kilk, mesinike hulgas on väga palju tee mõistmis tekitanud see norm või nõue, et mesilaste piirkondades tohib pritsimistöid teha kas hilja, õhtul või varahommikul, ühesõnaga pärast päikese loojumist enne päiksetõusu me teame, et väga paljud taimekaitsevahendid säilivad õitsvas taimes ligi seitse päeva. Milleks niisugune nõue siis? See pritsimine peab toimuma siis, kui päike ei paista? Ma saan aru sellest eesmärgist nõndamoodi, et siis, kui ta pritsimine sel ajal need putukad ei lenda, ei mesilased ideesid, tolmeldavad kimalased või sark, mesilased või liblikad. Nii et otsest sellist nende taimekaitsevahendite mürgised sattumist putukatele ei toimu. Aga järelnähud loomulikult, kui son preparaat, mis säilib ka sõites või taimemahlas pikemat aega ja jõuab sealt aas, kas õietolmu ja nektarit, siis see toime loomulikult on, hiljem võib olla nõrgem mõnevõrra, ta on samm edasi, sest otse mürgitamist või kuidas öelda nüüd taimekaitset nende mesilastele putukatele mitte kasulik kahjulike ainetega otsese kontakti aega sellega nagu välditakse, aga see hilistoime ometi, võib-olla ma tõstaksin üles veel natuke laiemalt sellise teema nagu põllumehed ja mesinikud tõepoolest peaksid teadma võimalikult palju taimekaitsevahendite kasutamisest reeglites, sellest, mis lohutamis, mitte aga kogu ühiskond vajaks, kasutage rohkem informeeritust ja võib-olla arusaamist, eriti, mis puudutab näiteks Serbitsiide glüfosaadilaadseid preparaate, mida ju paljudes poodides võib lausa vabamüügilt osta, ise tarvitada, kui kellele kodanikele meeldima. Aja raja näiteks õitseb võilill, ta võib seda glüfosaadi üle puistata või pritsida või lihtsalt välja kitkuda, mis oleks lihtsam ja loomulikum. Kahjuks ongi sageli mindud kergema vastupanu teed ka elanikkonna hulgas ja tõesti kasutatakse põhjendamatult glüfosaadipõhiseid preparaate. Aga mis puudutab juba saati siis selle preparaadi korraldosse? Jah, mesilane ei sure, aga järel toimet kindlasti on ja eriti on mesinikud panustada tähele suve lõpus sügise poole, kui hakatakse valmistama, et võib-olla talivilja külviks põlde, kui enne seda tehakse fassaadiga taimekaitse töid nõnda ütelda, ehk võetakse umbrohi sealt maha, kui sa õitseb, ka käivad seal mesilaspeal ja kui nendelt taimedelt kogutakse õietolmu, siis jõuab see tarusse ja selle õietolmuga toidetakse noori kasvavaid mesilasi kulu. Mis on selle tulemus? Tulemus on see, et nagu üldiselt teada, immuunsüsteem nõrgeneb, elukaar lüheneb, aga sel ajal kasvavad ju talvemesilased. Talve mesilaste eluiga peab olema kusagil 190 210 päeva. Et ta kestaks näiteks septembrikuust kuni aprilli keskpaigani. Aga kui selle glüfosaadipõhise preparaadi toime tema elukaar ka ühe kuu võrra lüheneb, siis tähendab seda, et need mesilased ei jõua kevadesse. Et peresuled talvel on pandud tähele tugeva glüfosaadi sellise fooni korral puistates taimedel sügisel on kogunisti visatud hauet välja peredest või pered on tugevasti nõrgenenud juba sügisel. Nii et see on selline natukene salakaval toime, mida glüfosaadipõhised preparaadid avaldavad mesindusele üldse laiemalt putukamaailmale, selle üle peaksime sügavalt mõtlema ja hoolikalt mõtlema, kas me võtame pihku siis selle pudeli, mida valame taimedele peale või teeme midagi käsitsi, vanal kombel. Maris Raudsepp kuuldavasti Eesti erinevalt näiteks Prantsusmaast siiski ei keelusta oma riigisklühva saatide taimekaitsevahendite kasutamist. Jah, tõepoolest Eesti ei keelusta. Ja see põhjus peitub selles, et kui Eesti kujundab enda seisukohti Euroopa komisjonis, siis ta võtab kindlasti arvestada, võtabki ainult arvesse teaduspõhist lähenemist. Ja Eesti nagu paljud teised liikmesriigid toetavad ennekõike Euroopa toiduohutusameti hinnangule. Kuna Euroopa toiduohutuse amet pidas õigeks glüfosaadi kasutus olemist lubada siis loomulikult Eesti ka toetas seda seisukohta. Mis aga ei tähenda seda, et Eesti väikese riigina ei peaks mõtlema nendele asjaoludele, millest Aleksander just rääkis. Et loomulikult väike aiapidaja oma võilille ei peaks glüfosaadi kele pritsima. Et need on sellised mugavusharjumused ja väike aiapidamisse. Tegelikult keemilised taimekaitsevahendid üldse ei sobigi, et seal tuleks kindlasti eelistada looduslikke vahendeid ja seda käsitsi mehhaanilist võtta, et, et see on, see on ikkagi kõige õigem. Aga glüfosaat on Eestis järgmiseks viieks aastaks lubatud kasutada ikkagi põllumajanduses, professionaalsetele kasutajatele ja selle heakskiitmisega ka me siiski mõned piirangud sätestasime, et üks asi on see väike aiapidajatele suunatud teavitustöö, et vältida sellist mugavasse kasutust, aga teine asi on ja mida aeg-ajalt kiputakse tegema kli fassaadiga on taimede närvutamine siis koristuseelne kasutamine. Ja kui me enne rääkisime heast põllumajandustavast, siis selline taimede närvutamine glüfosaadi ka ei ole kindlasti hea põllumajandustava. Nii et sellele me ka pöörame tähelepanu. Glüfosaadi selliseid asju ei tehta. Olav Kreen, kas see on põllumeestele täiesti möödapääsmatu suurtootmises glüfosaat kasutada? Glühwassaatide kasutamine on Eestis tõesti viimase paarikümne aasta jooksul päris laialt levinud. Ja põhjuseks on eelkõige see, et põllumajandustootmises on vaja väga täpselt järgida seda, millised on kulud, millised on tulud ja kui me peame püsima konkurentsis Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu väliste riikidega, siis paraku me peame kasutama oma võimalikult efektiivseid meetodeid ja glüfosaat on üks nendest. Et nüüd võib-olla selgituseks siia juurde nii Aleksandril kui ka natuke jätkates Maire Valtini puudutatud teemat, kus ta esitas seisukohti, et taimekaitsevahendite jäägid ei kao kuhugi taimedest. Et siis nii palju, kui mina tean ikkagi nende taimekaitsevahendite väljatöötamise registreerimise juures ikkagi väga selgesti järgitakse, mõõdetakse nende jääkide olemasolu taimedes ja kui need jäägid peaksid sinna jääma nendesse taimedesse pikemaks, kui on see nii-öelda lubatud periood, sest igal taimekaitsevahenditel on on märgitud, kui palju õnne koristus, ta peab olema see töö tehtud, et hiljem ei tohi teha. Et sellisel juhul taimekaitsevahendid ei registreerita või kui nüüd on juhtunud ka selline olukord, et need taimekaitsevahendite jääkide uurimise metoodika on täpsustunud, vot siis tekibki see, mida maris Raudsepp juba nimetas, et et vaadatakse uuesti need olukorrad üle ja kui midagi leitakse ikkagi, et, et ta ei ole nii puhas, kui peaks olema. Et siis need ka keelustatakse ja mida on siis ka juhtunud palju. Ja tulles nüüd tagasi selle juurde, et taimekaitsevahendite jäägid või meie või mingisugused nende produktid on õites õitsvatest taimedes räägime glüfosaadi lest, siis tegelikult on ju üldine reegel see, et õitsvaid taimi ei tohi pritsida, see on üldine reegel, välja arvatud need üksikud taimekaitsevahendit, kuhu on peale märgitud, et õitsvaid taimi tohib pritsida ja sellisel juhul tuleb seda tööd teha sõltumata sellest, kas on mesilad seal läheduses või mitte ainult öösel õhtul kella 10-st hommikul kella viieni, ehk siis, kui ei ole aktiivset lendust ei mesilastele ega kõikidele teistele tolmeldavad putukatele. Nii et sellised ettevaatus ja ohutusnõuded peavad olema täidetud kõikide taimekaitsevahenditega töötamisel. Noh, nii nagu autojuhtimises tuleb olla ettevaatlik, et ei teeks endale ega teistele liiga. Samamoodi tuleb olla ettevahetlika taimekaitsevahenditega töötamisel ja ma küll usun ja ma tean seda, et enamus põllumehi järgivad seda ettevaatuspõhimõtted ja, ja meie reeglid Eestis ei tohi olla oluliselt karmimad kui mujal riikides, sest et me sellisel juhul lihtsalt ei suudaks konkurentsis püsida teiste riikidega. Ja, ja ikkagi need nõuded on, ma tean seda, et need on teadlaste poolt välja uuritud, ka sedasama Biskaia Saksamaal on väga selgesti pritsitakse samamoodi piss Kaiaga, kus mesitarud on seal õitsvate rapsipõldude kõrval. Ja vähemasti siin talvel korraldatud seminaril saksa esindaja rääkis, et ei ole sellest tulenevalt ei mesilaste suremust ega jääke, ei suiras, jäi mees seal vähemasti niimoodi on Saksamaal uuritud ja raske on uskuda, et siis Eestis Jakse kuidagi teistmoodi olema. No siin on muidugi allikaid, kes väidavad, et maaülikooli teadlaste uuringud selle kohta, kui palju on taimekaitsevahendite jääke mitte ainult põllukultuurides, aga ka loomakasvatussaaduste seid. Ühesõnaga, et, et Eestis on märgatud rohkem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Euroopa toiduohutuse amet. Selle kohta saan ainult tugineda siin mõned kuud tagasi välja öeldud Euroopa toiduohutusameti uuringud kus taimekaitsevahendite jääke kõige vähem leiti Soomes ja Eesti oli toidu puhtuselt riik number kaks Euroopa liidus, nii et Eesti toit on puhas, seda võib julgelt süüa ja ei ole vaja karta, et Eesti põllumehed oleksid Eesti inimeste toidu ära mürgitanud. Aleksander Kilk, ma pean tunnistama, et tõepoolest aastatepikkuse koostöö edendamise läbi on saavutatud käesolevast aastast seed. Pritsida tohib õitsvaid taimi, taimede korral lubatavate preparaati ka öösiti, see on pikk samm edasi. Samas peab aga ütlema, et kui ka siis pritsitakse taimi, kus on õitsvad taimed sees mis atraktiivsed mesilastele ja kuhu hommikul lähevad mesilased peale, siis tegelikult see preparaat on seal veel niivõrd aktiivne, et ta jõuab õietolmu kaudu nektari, ohutu tahes-tahtmata Darro. Seega ei ole see päris nullnivoo, mida sellise saavutakse, aga kindlasti piksam edasi, seda peab tunnustama. Tuleb järgmisi samme hakata kavandama. Ma tahaksin veel ühest asjast rääkida, see puudutab teavita, mis ta üksteisega koostööd Eestis on päris palju suur põllumehi, kellel on kasutada või omandis võib-olla tuhanded hektarid. Ja väga raske on sel juhul mesinikul saavuta kontakti selle põllumehega. Tööd teevad traktoristi põll, eks ole, võimehhanisaatorid seetõttu vaat see kontakti leidmine mesiniku ja põllumehe vahel ei ole alati lihtne. Ühelt poolt ja teiselt poolt, nii et mõlema poole teadlikkust peaks olema võib-olla isegi esimesel kohal aga samal ajal loomulikult kontakt otsekontakt. Mulle tuleb meelde mõne päeva tagune helistamine, Valgamaalt üks mesinik helistas, küsis, et temal on väga hea koostama naabrist põllumehega ja põllumajandus on väga mures, tema rapsil on seal rapsilon, seal kahjurid kallal peaks pritsima ja oli ta pakkunud välja mesinikule kolm varianti, kolm preparaati, millega tema saaks pritsida ja küsinud mesinikult, et mis oleks õige mesinik, küsis minut. Mina ütlesin, et mina tean nendest Biskaiata, aga teised ja ja palusin ta helistada polaarsus ametisse, kes on spetsialistid selles valdkonnas. Ma loodan, et helistas ta siis. Aga see näitab head koostööd tõesti põllumehe ja mesiniku vahel. Ühel on vajadus pritsida, aga teha seda võimalikult ohutult. See on tore tendents. Maris Raudsepp, võtame nüüd ette niisuguse toimeaine nagu nikotiin, hoidid, need on siis avamaal kasutamine keelatud kapit, kaladel lubatud mesinikud küsivad, mis mõttes, et kas panna katmikala ukse peale või tuulutusluukide juurde valvet, mesilased ei läheks kapi kalale sisse ja ei saaks kahjustatud. No andidest rääkides siis natukene peab alustama varasemast ajast, sest et nõunikud Dinandid on hästi terav teema palju kõneainet saanud ja nioonikatinoidid ühendavad endast siis mitmeid erinevaid toimeaineid, aga nad on kõik insektitsiide, mis tähendab seda, et nad on putukatõrjevahendid ja nioonikutinoididele juba seati esimesed väga ranged piirangud 2013. aastal. Et see oli selline murrang, kus siis keelustati ära rapsi puhtimis, vahendid, see otseselt mõjutas ka Eesti põllumajandust ja oli tol ajal kindlasti väga valus löök rapsi kasvatajatele. Samuti 2013. Väga mitmed kultuurid said keelu just mesilaste kaitse eesmärgil ja väga paljud tooted, et läksid ära vabamüügist, et me oleme siin rääkinud populaarsest tootest aktora, mis täpselt samamoodi selle 2013. aasta otsusega siis läks kasutamiseks ainult kutselistele tegijatele Sis, professionaalsetele kasutajatele. Aga nagu varasemalt öeldud, siis toimeaineid vaadatakse ju pidevalt üle, eriti selliseid, mis on problemaatilised ja tõepoolest tänavu aprillis, siis seati Euroopa komisjonis veel täiendavaid piiranguid Njaanikatinoididele. Mis siis tähendab väga lihtsalt öeldes seda, et edaspidi Dinandid on kasutamiseks ainult kasvuhoonetes sellisel tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli. Et välistada täielikult igasugune negatiivne mõju tolmandajatele avamaakasvatuses. Olav Kreen. Jah, et tegelikult siin tuleks ikkagi täpsustada. Nioonikutenoidid on üks toimeainete rism, seal sees on minu teadmise järgi 12 erinevat taimekaitsevahendit erinevat ainet. Ja see, millest me räägime keelustamisest ja räägime taime kaitsevahendi kasutamisest kasvuhoonetes, need olid konkreetsed kolm toimeainet ja ülejäänud on ikkagi osa nendest, vist on Eestis lubatud osa, mitte neid kasutatakse. Jaanikute hoidide eelis võrreldes teiste putukatõrjevahenditega on see, et nad tegelikult omavad oluliselt väiksemad mõju omani jääkide kui tervist kahjustama võimaliku mõjuga inimestele, et seetõttu nad üldse välja töötati ja seetõttu neid eelistatakse kasutada. Nii et see väljend nioonikute noid kindlasti ole mingi selline hirmutav tsunami või selline mingi tappev asi, aga jahedam teatud toodetel, kus siis on see nii-öelda puhtimis, ainena on siis väidetud, et teatud riikides on leitud see, et nad võivad ka järelmõjuna olla tolmandatele ohtlikud. Aga täpselt neid nimetusi Maris kindlasti oskab juba tsiteerida, sest mul tõesti neid hetkel meeles ei ole. Aga kindlasti ärme loome sellist pilti joonikute noid ja siis nüüd tuleb ja tapab kõike. Ma küsin vahepeal Aleksander Kilk, et kas mesilased ja teised tolmeldavad putukad siis katmik kaladele sisse ei lähe. Mõnedel varasematel aegadel kasutas spetsiifiliselt tunnedajatele mesilasi näiteks võib-olla tomati kasvuhoonetes kuriga osas, eelkõige tänapäeval mõnikord kastaks kimalase selleks aga kui see kasvuhoone on uks avatud, mõni läheb siis ikka, aga midagi temaga väga seal noh, pere seisukohalt väga ei juhtu vast ehk ma arvan ja üldse nagu ka olevatesse nioonikoti nootide toime on tegelikult seda on uuritud ja on leitud ju üsna mitmesuguseid järeldusi sellele. Rootsis tehtud katsete põhjal selgus, et on näiteks oluliselt vähendas erak mesilaste sigivus, nende paljunemist vähendas märgatavalt ka kimalaste panemist, aga mesilaste tunne oli küll märgatav. See on väga suur. Nii et need katsed on väga erinevaid tulemusi andnud ja tõesti nagu Olavisse, tsunami võimegi, kohutav saatanast olev asi. Targal kasutamiseks ei ole. Ja väga õiged täpsustused, et tõepoolest nioonikatinoidid on tegelikult palju suurem mõiste kui need kolm toimeainet, mis siis tänavu piirangu alla läksid, need on siis imida klapriid, klotjani, teenija, Teametaks, saam ja ma olen nõus ka sellega, kui õigesti kasutada rapsiseemnete puhtimisel, siis on kindlasti jällegi keskkonnale palju kasulikum kui hilisem kasvuaegne näiteks Püretroididega pritsimine. Nii et ma olen seda meelt küll, et need 2013. aastal tehtud otsused põhinevad Kesk-Euroopa juhtumitele, mis on seotud siis maisiseemne külvamisel tekkinud tolmuga. Eesti jaoks otsus kindlasti ei olnud parim lahendus, sest et Eestis meil jällegi keskkonnasõbralikumaid alternatiive ei ole. Nüüd mõni nädal tagasi tuli maaeluministeeriumist teade. Euroopa komisjon plaanib keelustada tikvaati sisaldavad taimekaitsevahendid. Sest et see toimeaine tik vaat ei ole inimese tervisele ohutu. Ja Eesti on nüüd siis otsustanud hääletada Euroopa komisjonist Ikvaadi keelustamise poolt, kas see otsus on jõustunud või mis faasis see on praegu Maris. Jah, et sissejuhatuseks ütleks võib-olla nii palju, et me täna ka räägime peamiselt mõjust mesilastele, aga tegelikult taimekaitsevahendite ja toimeainete hindamisel vaadatakse palju laiemat pilti, ehk siis hinnatakse mõjuga inimese tervisele laiemalt ökodukti ökoloogilisi omadusi. Ka seda, kuidas vahend käitub looduses keskkonnas, võimalikke jääke, toidus, efektiivsust ja nii edasi, et see, mida uuritakse, on tegelikult väga-väga põhjalik ja väga pikk protsess ja tikvaadi puhul me ei saa kindlasti rääkida samadest keelustamise põhjustest nagu mehaanikute nootide puhul siis need on oma olemuselt ikkagi täiesti erinevad toimeained. Tikvaadi puhul siis tõepoolest sai probleemiks risk, mis avaldub elanikele kõrval seisvatele ja seda riski ei ole võimalik kuidagi ka maandada, mistõttu Euroopa komisjon tegi ettepaneku tikklaadi keelustamiseks. Ja kuna Eesti loomulikult toetab aga seda, mida Euroopa toiduohutuse amet on oma hinnangutes järeldanud ja ja kui tikvaadi kasutamist ei ole võimalik kuidagi vähendavate meetmetega inimesele ikkagi ohutuks kasutamiseks, siis meil ei olnud mitte midagi muud üle kui tikk vaadi osas nõustuda Euroopa komisjoniga, mis teadupoolest jällegi on põllumeestele väga valus löök, sest et mitte ainult Eestis, aga ka kogu Euroopa liidus ei ole tikvaadile ühtegi teist alternatiivi just teisik kandina. Olav Kreen palun. Jah, nii ta paraku on, et ega põllumehed saavad aru. Me ei tohi seada ohtu ei keskkonda, ökosüsteemi ega teisi inimesi, toidu tarbijaid. Aga et see see probleeme okse ka tõenäoliselt see tesit kandi teema, mis on siis nende taimede närvutamine enne koristamist. Tõenäoliselt tekib ka sellel sügisel. Sest et kui praeguseks on põud mõjunud nii palju, et taimed on osa oma võrseid hetkel ära kuivatanud, kuna noh loodus ütleb, et näed bioloogilised protsessid, et sa ei, sa ei saa enam nii suureks kasvada. Kui nüüd juhtub vihma ikkagi tulema, siis tulevad need hilisvõrsed, tähendab, et pool taime on valmis, pooltaim on roheline vett täis. Jaanikoristus kui kuivatus saab olema õudusunenägu põllumeestele. Aleksander Kilk selle preparaadi keelustamise osas ei oska mesinduse poole pealt küll midagi öelda, aga ma tõstaksin natukene teist serva pidi üles küsimuse glüfosaadilaadsete preparaatidega seoses ja kasutamisega raudteetammide pitsemisel ja maantee tervede pritsimisel. Maanteedega on asi nüüd paremaks läinud, seal pritsitakse praktiliselt ainult postide ümber siia mujalt, kus mehaaniliselt ei saa seda umbrohutõrjet teha ja niisuguseid kõrbenud ringiga postide need ongi, sellest aga raudtee vanasti öeldi, et raudtee on riik riigis, eks ole, tänapäeval enam päris nii ei ole. Tihti toimub seal selline plaaniline umbrohu ja võsatõrje ikka keemilisel viisil. Sellest teatakse ette, aga see teatamine on ju tegelikult mesiniku jaoks vähe informeeriv või vähe kasutoov, sest et ega mesinik midagi ette. Ta ei saada oma mesilaspere siis sealt ära viia, näiteks ütleme me oleme pakkunud välja, et võiks ka seal teha võimalikult mehaaniliselt, ütleme umbrohutõrjet seal tõepoolest aute tammidel käia ringis vastavate mehaaniliste riistadega, küll mitte päris vikatiga tänapäevaste vikatitega ütelda ja teha seda eelkõige nõndamoodi. Aga ma ei ole kindel, et sinna suunas me nii väga teel oleme, kuna seda kureerib tegelikult põllumajandusamet. Võib-olla maris oskaksin täpsemalt midagi öelda. Teada on, et taimekaitsevahendeid just ennekõike. Me räägime glüfosaadi, sest et glüfosaat ei kasutatakse ka mitte põllumajanduslikel aladel, et sinna hulka siis kuuluvad maantee terved raudteed, karuputke tõrjetööd, siis teatud kohtades ka haljastuses. Nii et Clifasati kasvatatakse ka üksjagu muudel aladel, mitte ainult põllumajanduses. Ja maanteeametiga on meil tõesti eelmisest aastast väga hea koostöö ja me oleme neid koolitanud ja nendega tõesti väga hea koostöö saavutanud, et nad on nõuetest teadlikud. Järjest vähem on rikkumisi ja Mul on hea meel tõdeda, et ka Aleksander nii arvab, et et kõik tegelikult saab alguse koolitamisest ja sellest nõuete teadlikustamisest. Ma usun, et Eesti raudtee ja Edelaraudtee ka eelmise aasta prohmakatest õppisid ja tänavu võtavad seda teemat tõsisemalt. Mis tähendab seda, et nad ei või üldse kasutada taimekaitsevahendeid. Nad on tegelikult ka väga hästi ära põhjendanud, miks meil on vaja seda teha. Teatud kohtades ei olegi võimalik mehhaaniliselt umbrohtu tõrjuda. Aga kui nad soovivad glüfosaadi kasutada, siis nad peavad samamoodi kõiki nõudeid täitma ja ennekõike pöörama ka tähelepanu sellele, et kui seal raudtee ääres õitseb umbrohi, siis ei tohi taimekaitsevahendit kasutada. See reegel kehtib kõigile. Väärkasutamise puhul vastutus ja karistamine, et kas see käib põllumajandusametiülesannete hulka. Ja loomulikult oma juhtumite käigus me ju tegelikult teemegi seda tööd selleks, et kui on rikkumisi, siis tuleb süüdlased välja selgitada ja süüdlased peavad võtma vastutuse, loomulikult. Mis muidugi on kahetsusväärne on see, et taimekaitseseaduses ei ole vastutussätted väga hästi reguleeritud mis tähendab seda, et kõikidel puhkudel me ei saa alustada väärtegu ehk me ei saa rahatrahvi määrata. Me saame alustada väärteomenetlust juhtudel, kui kasutatakse näiteks illegaalseid taimekaitsevahendeid või kui turustatakse illegaalseid taimekaitsevahendeid aga ei saa vastutusele võtta juhul, kui taimekaitsevahendeid, mis on Eestis turule lubatud, aga kasutatakse valesti. Et selline prohmakas on teada ka maaeluministeeriumile ja maaelu ministeerium, siis eelmisest aastast võttis selle teema aktiivselt käsile ja on need muudatusettepanekud siis juba sealsesse teinud. Taimekaitseseadus siis täiendatud vastutussätetega jõustub kõigi eelduste kohaselt ikkagi järgmisel aastal, nii et sellel hooajal me peame hakkama saama meele puuduliku seadusega. Küll, aga mida me eelmise aasta juhtumite puhul tegime ja milleks meil on kõik õigused olemas. Me saame teavitada Briat, kui on taimekaitse nõudeid rikutud. Teatavasti meie põllumajandustootjad on valdav enamus on kõik toetuse taotlejad ja kui on rikkumised tõendatud, siis reeglina meie ettepanekud toetuse vähendamiseks ka võetakse arvesse. Toetustest rääkides Aleksander Kilk, kas nüüd on siis mesinike esindusorganisatsioonide pikaajaline töö kandnud vilja selles mõttes, et riik alates 2019.-st aastast on lubanud tagasihoidlikku toetada? Tõst mesilasperedele näib nii, et lootus hakkab täituma, eks järgmisel aastal on seal täpsemalt näha. Tõepoolest, kui Eesti astus Euroopa liitu juba siis Eesti mesinike liit esitas taotluse ministeeriumile võrdväärset Soomega näiteks ka meie mesinikele võiks maksta mesilaste pidamise toetust. Ikka sellepärast, et kõigepealt asume põhjamaas Põhjamaade piirkonnas, kus kohal on küllalt suured kulutused talvesöödale näiteks võrdles lõunapoolsete aladega ja ka muudel põhjustel et olla võrdväärne konkurentsis näiteks. Aga nüüd siin läbi ümarlaudade arutelude kolm aastat tagasi juba arvata, et see toetus võiks üsna varsti tulla. Nüüd on kolm aastat möödas, nüüd ta siis võiks tulla küll. Miks see tähtis on? Ühest küljest näitab see võib-olla sellist samaväärset mesinike kohtlemist teiste põllumeeste kõrval aga teine külg on see tegelikult. On ju ka tänasest jutust pisut läbi vilksatanud see mesilaste kõige olulisem osa avaldub läbi tolmeldamise. Öeldakse, et meie kliimavöötmes mesilaste tolmendavast tegevusest tekkiv otsene kasu on ehk kümnendik sellest, mis kaudse kasvuna nii põldudel, aedades kui keskkonna tasakaalu säilitamise mõttes avaldub liigirikkus ja kõik muu selline on just selle väljundiks ja selle mesilaste pidamise toetuse kaudu me näemegi, et riik tunnustab mesinike seda rolli. Et nad teevad tööd mesilastega kasu nimel, nende tasku ei jõua, mis jõuab meie kõigi hüvanguks. Nii et see on kõige tähtsam mesinike jaoks, et nad näevad neid tunnustakse. Aga teine külg on loomulikult ka see, et me turul oleme selle natukene konkurentsivõimelisemad. Näiteks Lätis makstakse juba mitu aastat mesilaste pidamise toetust ja on pandud tähele, et Läti meie hulgihind on mõnevõrra madalam kui Eesti oma. Eleti mesi tuleb jõudsalt Eesti turule tänu konkurentsieelistele. Nüüd loodame siis ka selles vallas olla tugevamad ja võib-olla siis ise rohkem Läti turule suunduda. Näiteks. Euroopa Parlamendi raportöör Norbert terdaš Ungarist on öelnud, et 76 protsenti Euroopa Liidu toidust sõltub tolmlemisest mistõttu on mesilastele asendamatu roll toidujulgeolekus, et see on kõva seisukoht. Maris Raudsepp, mul on veel see küsimus, et kui pritsimise tagajärjel toimub tolmeldavate putukate hukkumine, siis mesinik märkab seda oma tarude juures. Nii nagu Maire Valtin kirjutas, et vend tapab venda aga me ei näe seda kimalaste ja teiste looduslike tolmeldajate suhtes, et kas põllumajandusamet suudab hinnata seda pritsimise väärkasutamise, üldisemat mahtu Eesti keskkonnas looduses. No seda on ikkagi väga raske hinnata, selleks peaks siis tõepoolest olema meil iga põllu juures oma inspektor, eks, ja et see on täiesti mõeldamatu ja meil on inspektoreid igas maakonnas, aga loomulikult nad ei jõua igale põllule ja nad ei jõua kogu loodust jälgida. Et siin selle tõttu tulebki südamele panna, et taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt. Ma kuskilt lugesin, et tänavu põllumajandusamet suurendab kontrolle taimekaitsevahendite kasutamise üle. Kas see on tõsi? Jah, see on tõsi. Üks asi on need juhtumid, mis eelmisel aastal aset leidsid, mis, mis on tõepoolest kahetsusväärsed ja kindlasti kahjustavad kogu põllumajanduse mainet. Aga õitsva rapsi vale pritsimine on tegelikult väga suur risk tolmaldajatele. Niiet. Me ei saa kontrollida kõiki põllumehi, ei saa kontrollida igat põldu. Me peame tegema oma valikud, arvestades siis suurimaid riske ja riske. Tolmeldajate on kindlasti üks prioriteet. Nii et tänavu me tõepoolest suuname oma kontrollid, rohtan rapsi kasvatajatele ja võtame seejuures ka senisest enam proove taimsest materjalist, just õitses trapsist. Laborianalüüsidega välja selgitada siis taimekaitsevahendite tegelik kasutus. Olav Kreen. Jah, et ega põllumajanduskohta on kogu maailmas öeldud, et see saab baseeruda ikkagi paljuski põllumeeste teadlikkusele, sest et ei ole võimalik igale põllumehele igale põllul töötavale traktoristile panna järele kontrolli, keda siis veel panna mingit täiendavat kontrolli kontrollima. Et see teadlikkus on väga oluline ja see põllumeeste arusaamine, et kasutades rapsil seda täna Timi või sarnast Timetuaadi toimeainega taimekaitsevahendid, siis hoitakse kokku võib-olla selle pritsimise pealt paarkümmend eurot kui tegelikult kaotatakse oluliselt rohkem selle tolmeldamise eest saamata jäänud lisatulu arvelt, et seda kahjuks ei mõelda. Ja, ja seda, et ka millised nii-öelda need järelmõjud nendele kolmandatele putukatele võivad olla ka järgmisel aastal. Et seda pole mõeldud, et, et need üksikud, kes veel tõesti arvavad, et nad suudavad nii-öelda rehepappi teha. Ma loodan, et see teadlikkus ikkagi jõuab ka nende inimesteni otsuste tegemise juures. Et seal see on väga oluline, et see teema üles tuli. Et see on ääretult kurb ja kahetsusväärne, et see teema tuli üles seoses nii suure hulga mesilaste suremisega. Aga see on hea, et see teema on nüüd läbi räägitud ja on loodetavasti aru saadud. Saate viimase sõna, ütleb Eesti mesinike liidu juhatuse liige Aleksander. Kõigepealt taimekaitsevahendite kasutamisest pisut veel mesilaste ja mesinike poole pealt vaadates. Mesilased hukkuvad kas otse põllul ja ei näe, kui me näeme, et pered jäävad nõrgemaks. Mesilased võivad hukkuda siis, kui nad jõuavad taru tagasi, kast vennatapusõjas või nad jõuavad torru sisse, nad võetakse vastu ja surevad tarus või pärast tulevad taru ees. Kolmas võimalus on see, et kas nad üldse otse ei suregi, vaid mingi aja pärast saavad kahjustatud ja siis vähehaaval nõrgeneb pere või ei ole pil küllalt järglasi või perede talitu. Nii et tegelikult on see mesilastele toime marjatu kui Me sageli arvame. Nüüd aga teine külg glüfosaadi juurde tuleksin tagasi. Ma lugesin hiljuti üht artiklit, kus just maal sa poole pealt hinnati põllumeeste, võib-olla sellist ka lähenemist. Et glüfosaadi näiteks umbrohutõrje on umbes kolm korda odavam kui mehaaniliste vahendite sedasama tööd, tean, et majanduslikud tõepoolest on, see nüüd ostab, eks lahendus. Teisest küljest, eks põllumajanduskindlasti on läinud ja läheb aina targemaks ja küllap peetega valikud, et võib-olla tasub mõnikord kulutada rohkem keskkonna ja tulevikku ja toidu puhtuse ja muu sellise nimel. Nii et ma arvan, et asi on siiski paremaks minemas. Mida rohkem sellest räägime, teadvustame ka neid probleemseid juhtumeid, mis on kurvad muidugi, eks ole, aga teisalt tekitab seega siis selguse ja ohutunde. See on umbes nagu liikluses. Mida rohkem saab olema autosid meie teedel, seda suurem on risk. Seda targemalt peame liiklema. Seda targemalt peab jalakäija teed ületama. Nõnda on singa mesilastega nähtavasti, aga ikkagi kordaksin, et oleme kõik ühes paadis, põllumehed, mesinikud, kõik ümberringi, kogu ühiskond. Hoiame paati siis tasakaalus. Nende mõtetega lõpetame tänase reporteritunni, tänan saatekülalisi maris Raudsepapõllumajandusametist Olav Kreeni Põllumajandus-Kaubanduskojast ja kahte mesiniku Maire Valtiniti. Aleksander Kilki uus reporteritundi juba eetris homme. Report. Ta oli tund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.