Kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 12.-st septembrist. Stuudios on toimetaja Reene Leas. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas, kuidas Euroopa Parlamendis peetud aastakõnes, et migratsiooniprobleemid vajavad püsivat lahendust ja rääkis sellest, et Euroopa Liit peaks maailma poliitikas tõsisemaks tegijaks tõusma. Piirivalve saab juurde täiendavalt 10000 meest. Samas peavad olema avatud legaalsed migratsiooni teed. Junckeri sõnul tuleb rohkem panustada ka koostööle Aafrikaga. Euroopa parlament kiitis heaks otsuse, mis kutsub liikmesriike üles välja selgitama, kas Ungari rikub Euroopa Liidu põhiväärtusi. Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip soovib kandideerida järgmise aasta mais Euroopa Parlamendi valimistel ning sooviks ka jätkata Euroopa komisjoni järgmise koosseisu liikmena. Ja ma tahakski eesti inimeste käest küsida, mida nemad arvavad minu tegevusest Euroopa Komisjoni asepresidendina. Riigikogus arutati täna põlevkivi kaevandamise tasude muutmist, millega või millel võib olla mõjuga elektri hinnale. Uuringufirma Kantar Emor küsitlusest selgus, et 40 protsenti Eesti elanikest ei käi raamatukogudes ning ei ole ka kursis seal pakutavate võimalustega. Asjatundjate arvates vajavad raamatukogud paremaks turundamiseks ja teavitustööks professionaalset abi. Raamatukogu ei oota enam täna lugejat, vaid ta minema lugeja kasutaja juurde, et ettevõtetesse, lasteaedadesse, koolidesse, Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Õhutemperatuur on üheksa kuni 13 kraadi, rannikul kuni 16 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub tugev tuul. Õhutemperatuur on 15 kuni 19 kraadi. Euroopa parlament käivitas karistusmenetluse algatamise Ungari suhtes, seda seoses kahtlustega õigusriigi põhimõtete järgimisest. Parlamendis pidas täna oma viimase aastakõne ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Juncker rääkis vajadusest migratsiooniprobleemidele püsivad lahendused leida ja sellest, et Euroopa Liit peaks maailma poliitikas tõsisemaks tegijaks tõusma. Strasbourgist jätkab Epp ehand. Jean-Claude Junckeri jaoks on see viimane kõne olukorrast Euroopa liidus. Kokkuvõtete tegemise asemel rääkis ta rohkem sellest, mida ta püüab enne oma ametiaja lõppu veel saavutada ja lõpule viia. Üks keskseid teemasid selle komisjoni jaoks on olnud rändekriis. Migratsiooniprobleemidele tuleb Junckeri sõnul leida püsivamad lahendused, mitte tegeleda kriisiplaaniga iga järjekordse laeva saabumisel. Piirivalve saab juurde täiendavalt 10000 meest. Samas peavad olema avatud legaalsed migratsiooniteed. Junckeri sõnul tuleb rohkem panustada ka koostööle Aafrikaga. Euroopa Parlamendi liige sotsiaaldemokraatide fraktsioonist Ivari Padar. Suurt ja vägevat Aafrikat tuleb Euroopa liidul käsitleda närina enam. Ja kõik see migratsiooni teema, mis oli, on ja jääb ja, ja tugevneb tulevikus kindlasti. Et ikkagi selle kõige selline mõistlikum lahendus on Aafrika enda edendamine, Aafrika majanduse edendamine ja siis inimestele töö, leiva kindlustamine Aafrika mandril. Kerry sõnul peab Euroopa liit tõusma kõvemaks kaasarääkijaks maailma poliitikas. Meie raha, euro peab muutuma väärtuslikumaks ja otsused välispoliitikas peavad sündima kiiremini, mis tähendab loobumist kõikides küsimustes üksmeeleotsimisest. Euroopa Parlamendi liige liberaalide fraktsioonist ja Keskerakonnast Yana Toom. Olulisemaid kahtlemata see eurotsooni ja euro kui valuuta tugevdamine. Ja see peaks ülemkogus minema üle häälteenamuse põhimõttele, mis on igati mõistlik. Sest olgem ausad, seni, kuni ma mõtlesin konsensus, teised tegijad on meist juba kaugel ees. Euroopa Parlamendi liige liberaalide fraktsioonist Reformierakonnast Urmas Paet Kas Eestil on kasulik väiksele riigile see on teema, kus ei saa minna selles mõttes nagu mütsiga lööma, et see ei ole mustvalge lugu, et iseenesest ma olen selle poolt, et jah, et seda tuleks kasutada rohkemates valdkondades julgemini, aga see tulebki nüüd ikkagi siis väga selgelt läbi vaadata, et mis on need valdkonnad, kus seda võiks kasutada ja kus mitte. Parlament kiitis täna 448 häälega heaks algatuse alustada õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust Ungari vastu. Parlamendi raport tõi välja, et Ungaris on piiratud ajakirjandusvabadus akadeemiline vabadus ja usuvabadus. Mittetulundusühingute tegevus ning riik on paljuski korrumpeerunud. Ungari kaitsjad tõid omakorda välja, et raportis on palju vigu ja et see on ideoloogiline dokument ning nõiajaht liberaalidest erinevat poliitikat vajavale. Valitsusele. Parlamendiliikmete enamus need argumendid aga ei veennud. Menetluse algatamise poolt hääletasid kõik Eesti saadikud, välja arvatud Igor Gräzin. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Strasbourg. Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip kandideerib ilmselt järgmise aasta mais Euroopa Parlamendi valimistel. Ta sooviks ka jätkata Euroopa komisjoni järgmise koosseisu liikmena. Euroopa Parlamendi valimistel ma usun, et ma sooviksin kandideerida kasvõi selleks, et saada hinnang oma senisele tegevusele. Ma tunnen, et mõned asjad on sellel komisjonil ja digitaalvaldkonnas väga hästi õnnestunud ja ja ma tahakski eesti inimeste käest küsida, mida nemad arvavad minu tegevusest Euroopa Komisjoni asepresidendina. Ja kui võimalik, siis hakkaksite ka volinikuna. Kui selline ettepanek tehakse. Aga sel teemal pole mõtet spekuleerida, kõigepealt tulevad meil riigikogu valimised, riigikogu valimistel selgub, missugune saab olema järgmine valitsus, aga see on juba järgmise valitsuse kätes nimetada siis uus volinikukandidaat ja ka sellest ei ole veel küllalt selleks, et see kandidaat saakski volinikuks. Euroopa parlament teeb oma seisukoha kujundama selle kandidaadi suhtes komisjoni. President peab oma seisukoha kujundama selle kandidaadi suhtes. Liikmesriigid peavad oma arvamust avaldama peaministrite tasemel, nimelt need liiga palju erinevaid muutujaid. Aga kui asi peaks seisma ainult selle taga, et, et mina peaksin oma otsuse langetama, kas ma tahaksin jätkata või mitte, siis ma tunnen, et mulle see amet meeldib. Ma tahaksin jätkata volinikuna, aga see ei ole minule elu ja tuleviku kõige härra Mam küsimus on valijate kätes, kellele nemad selle ameti usaldavad. Andrus Ansip sai 2014. aasta juunis peetud Euroopa Parlamendi valimistel Eestis suurima häältesaagi, kogudes 45022 häält. Ja nüüd edasi välismaale. Rootsi peaministri Stefan Loveeni sõnul ei ole sotsiaaldemokraadid nõus toetama parempoolsete parteide valitsust. Leween ütles tänasel pressikonverentsil, et uut valitsust tuleb hakata kokku panema punarohelisele alusele, et see säilitaks oma positsiooni suurima rühmana. Peaminister rõhutas, et kõigepealt tuleb ära oodata siiski üldvalimiste lõplikud tulemused. Rootsi paremerakonnad tegid täna sotsiaaldemokraatide esimehele veinile ettepaneku pidada koostöö üle läbirääkimisi Euroopa Komisjoni soovitusel vaid kellakeeramine lõppeda püsivalt suveajaga eelistavate riikide jaoks juba järgmise aasta märtsikuus. Ülejäänud läheksid püsivale talveajale ülejärgmise aasta oktoobris. Liikmesriigid saavad ise otsustada, kas jäävad püsivalt suve- või talveaega, ent kellakeeramine lõppeb igal juhul. Komisjon soovib siiski, et naaberriigid koordineeriksid kellakeeramis omavahel, et see ei häiriks liidu sisekaubandust. ÜRO juurdluskomisjon ütleb täna avaldatud raportis, et Süüria kodusõjast tingitud sisepagulaste arv on seitsme aasta kõrgeim. Sel aastal on kodust põgenema sunnitud üle miljoni mehe, naise ja lapse, kellest suurem osa elab praegu väga viletsate tingimustes. Süüria valitsusväed on Venemaa ja Iraani toele vallutanud tänavu mässulistelt suuri alasid. ÜRO juurdluskomisjon hoiatab, et oodatav suur pealetung Idlibi provintsi yle Süüria loodeosas võib vallandada katastroofilise humanitaarkriisi. Ja tagasi Eestisse riigikogu istungil oli täna esimesel lugemisel keskkonnatasude seaduse muutmine, millega muutuksid põlevkivi kaevandamise tasu arvestamise põhimõtted. Muutuste jõustumisel võib elektri hind odavamaks minna, jätkab Kadri Põlendik. Keskkonnaministeeriumi algatatud seadusemuudatuse eesmärk on teenida põlevkivi kasutamise eest ettevõtluses riigile maksimaalselt tulu. Nii ütles täna riigikogu ees kõneledes keskkonnaminister Siim Kiisler. Eelnõu järgi soovitakse muuta põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Sel juhul tuleks praeguse 6,3 euro asemel maksta 10 eurot tonni eest. Kiisleri sõnul on praegune ülemmäär kõrgete hindade korral liiga piirav. Teine oluline muudatus on panna põlevkivi kaevandamise tasu sõltuma peale kütteõli maailmaturuhinna ka elektrituru keskmisest hinnast. See tähendab, et kui põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks, sõltub kaevandamise tasu elektribörsi nord pool Spoti Eesti piirkonna keskmisest hinnast. Kui põlevkivi kasvatataksegi kütuse tootmiseks sõltub kaevandamise tasu üheprotsendilise väävlisisaldusega, kütteõli maailmaturuhinnast. Seejuures tasu deklareerib endiselt kaevandaja enda peab lähtuma andmetest, mida annavad põlevkivi kasutajad. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on muudatusel mõju ka Eesti tarbija elektrihinnale. Ta majutab pigem seda, et kui konkurentsivõimeline on meie elektritootja ehk antud juhul, kui me räägime põlevkivist elektri tootmist, räägime Eesti energiast, kui börsil on saadaval odavamalt, kui Eesti energia suudab, kuhu ta siis ostetakse mujalt. Kui Eesti energia suudab toota selle hinnaga, mis börsil parajasti on nõudlus, siis, siis ta on pakkumas. Kokkuvõttes on kindlasti meie huvi, et meie kohalik elektritootja oleks võimeline oma toodetud elektrit müüma, et oleks konkurentsivõimeline, see tähendab kogult suuremat pakkumist. Eks ta kaudselt tähendab seda, et hind peaks selle võrra soodsam olema. Kui tekiks olukord, et näiteks meie suur elektritootja ei ole turul konkurentsivõimeline ja selle tõttu nagu pakkumist vähem, siis pigem ignovinud üles. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles riigikogus, et muudatuse kujundamisel on hinnatud ka võimaliku riigiabi küsimust. Muudatuse eesmärk on kehtestada osutamise süsteem mille korral riik käitub nagu turuinvestor ehk maksimeerida enda maavarast saadavat tulu. Ja vastavalt siis majandus ja kommunikatsiooniministri poolt tehtud riigi ja baasile on käesoleval juhul täitmata üks riigiabi kriteeriumist avaliku võimu ehk riigi poolt eelise andmine mis tahes ettevõtjale. Kuna on juba üks kriteerium täitmata, puudub vajadus ülejäänud kolme riigiabi kriteeriumit analüüsida. Seega ei ole kavandatav põlevkivi kaevandustasude süsteem seotud riigiabi temaatikaga. Seaduseelnõule saab muudatusettepanekuid esitada 26. septembri pärastlõunani. Peaminister Jüri Ratas vastas riigikogu infotunnis Eesti Konservatiivse rahvaerakonna liikmete küsimustele, mis olid ajendatud möödunud nädalal puhkenud luureskandaalist. Kokkuvõtte teeb Uku Toom. Martin Helme küsis peaminister Jüri Rataselt, kas edaspidi rakendatakse tihedamat kontrolli muust rahvusest inimeste üle, kui neid edutatakse olulistele ametikohtadele. Peaminister Jüri Ratas tsiteeris põhiseadust, mille järgi kõik on võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Martin Helme jätkas. Aga see jutt, mida praegu teie rääkisite ja mida räägib siis kogu meie nii-öelda ametlik propaganda on, on lihtsalt tuimaks, tegevalt rumalat me keeldume nägemast riske, meil on vahele võetud umbes 20 agenti või luuraja kellest siis 14 või 15 on olnud venelased, kui sellest ei tehta mingeid järeldusi, kui praegu ei tehta mingeid järeldusi sellest, et inimene, kelle isa ja vanaisa on ka Eesti iseseisvuse vastu võidelnud, et, et rahvus on motivaator ja lisarisk ja Jüri Ratas Rahvusliku rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. See, mida te väljendada vaata minu meelest lausa õõvastav, et kuidas te ütlete seda, et osa Eesti elanikkonnast siia ühel, teisel või kolmandal põhjusel ei kõlba, nagu ma ütlesin. Riigireetmine ei ole seotud sellega, missugune on selle inimese kodune keel või emakeel. Riigireetmine on seotud isikuomadustega. Mart Helme küsimus jätkas sama liini. Lugupeetud peaminister ei saa mitte millestki mitte midagi aru ja ilmselt poliitilistel põhjustel, kas te tunnistate fakti, et vene rahvus on lisariski moment ja siin ei ole inimõigustega ega põhiseadusega midagi pistmist? Jüri Ratase vastus oli pikem, aga selle võib kokku võtta lühidalt. Minu meelest õõnestad tõesti riiki. Ehitusbuum toob lisatööd ka muinsuskaitsele, kuigi reeglina teatatakse leitud arheoloogiaväärtusest meeleldi. Tuleb ette ka seda, et vihje saanud muinsuskaitsja teeb ehitusplatsile üllatusvisiidi. Teemat käsitleb Madis Hindre. Kui on arvata, et ehituse käigus võib Moosest välja tulla midagi ajaloolist, lepitakse kokku eeluuringud ja siis võib muinsuskaitseamet kindel olla, et väärtuslikud esemed või ehitised varjule ei jää. Aga tihtilugu avastavad aastasadu maalses olnu hoopis ehitajad ja siis sõltub edasine suuresti arendajastia ehitusest The võttest. Reeglina läheb ka sel puhul kõik kenasti. Kohale kutsutakse arheoloogid, kes leiu üle vaatavad ja vajadusel tehakse juba põhjalikumad uuringud. Samas tõdeb muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Anu lillak, et kohati jõuavad ehitajad arheoloogidest. Et võib ette tulla, et tegelikult seal oli natukene veel midagi, kuskil oli mõni müüress, mida parajasti ei tahetud ja kardeti, et äkki nüüd tuleb muinsuskaitse käsib selle müüri säilitada, et siis natukene müürist katkele, nüüd öeldi, et ah, oligi niimoodi ikka tihtipeale selliseid asju ikkagi kaevamiste käigus tuleb välja, et siis on näha, et midagi on seal, et pigem just hiljuti ära võetud, et need jäljed on maapinnasemüüris täitsa olemas. Veel kehvem on lugu siis, kui ettevõte muinsuskaitsele ei teatagi. Sellisel puhul on abi järgsast ehitajast, naabrist või lihtsalt möödakäijast, kes muinsuskaitseametile tarviliku vihje saadab. Sellistel puhkudel ei helista ametnikud isegi. Ta vaid lähevad kohe kontrollkäigule ning kui midagi leitakse, pole ehitajal enam taganemisruumi. Ehitaja esialgu võib-olla puikle vastu, aga hiljem hakkab ka vaatama, et oh, et tegelikult see on ka mulle täitsa kasulik. Tihtipeale öeldakse ka, et arheoloogia pärast, meil nüüd läks kaks kuud üle tähtaja, et saab selle ka arheoloogide kaela ajada, et tihtipeale nähakse, et seal on ikkagi omad plussid ka juures. Samas võib ettevõtete esmasest ehmatusest ka aru saada, sest väljakaevamiste ajaks tuleb muude seisma panna. On ikka. Väljakaevamised ise on üsna kallid. Näiteks kui Tallinnas kaunite kunstide kooli rajamiseks eeluuringuid tehti, leiti sealt enam kui 300 aasta vanune surnukeha ja peagi sai selgeks tees ootavadki kaevamised, räägib riigikinnis aktsiaseltsi projektidirektor Enno Parker. Praegu hinnanguliselt oli meil see väljakaevamiste suurusjärk 200000, planeeritud tõenäoliselt lõpusumma kujuneb veidi väiksemaks, sest matuseid nii palju ei tulnud sealt välja, kui oli algselt nagu eeldatud, aga ega ajaliselt tähendab ta ikka kuu aega kindlasti, aga noh, kaks on niisugune reaalne. Ehkki ka Parker on kuulnud jutte sellest, kuidas kohati püüavad ettevõtted arheoloogilisi leide varjata, siis reeglina ollakse tema sõnul ikkagi kohusetundlikud, varjamine võibki aga kalliks maksma minna. Ettevõtet võib sellisel puhul oodata raske rahatrahv, eraisikut koguni vanglakaristus. On mõned üksikud juhtumid õhus, et kus on selline oht, aga samas loodame, et ikkagi läheb paremini, et ehk saab ikkagi kokku leppida ning läbi rääkida ja saab kultuurkihi korralikult läbi uurida. Uuringufirma Kantar Emor küsitlusest selgus, et 40 protsenti Eesti elanikest ei käi raamatukogudes ning ei ole ka kursis seal pakutavate võimalustega. Asjatundjate arvates vajavad raamatukogud paremaks turundamiseks ja teavitustööks. Professionaalset abi jätkab Erle Loonurm. Kui 50 protsenti külastajatest on raamatukogudega rahul, siis 40 protsenti küsitlusele vastanutest raamatukogudes ei käi ja ei ole ka teadlik seal pakutavast. Uuringu juht Gerda Müller 40 protsenti ei ole üldse huvitatud tegelikult sellest lugu kultuuris, osalemisest raamatutest, lugemistesti, raamatukogude kohta hästi vähe. Mis seal teha saab üldse, et noh, peale raamatute laenutamise saad juba tänapäeval seal erinevaid asju teha, et töötoad ja tegevused, et nad suhteliselt vähe tunnevad huvi. Selle barjääri murdmine on kindlasti raamatukogudel nagu üsna suur väljakutse. Lisaks selgub uuringust, et näiteks 70 protsenti vastanutest ei ole kursis raamatukogude kodulehtedega, kus need asuvad ja millist infot sealt saab. Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu arendusjuht Mai Põldaas ütleb, et paremaks turundamiseks teavitustööks vajavad raamatukogud professionaalset abi. Kuidas seda üldsegi siis teostada, et mis moel oleks kõige parem teavitused muidugi nende kaasaegsete kanalite kasutamine alustades siis, eks ole pressiteated ja, ja uudislugudes rääkimine, aga see, et ka omalt poolt näiteks teatavaid teavituskampaaniaid teha, messidel, osaleda, erinevatel kogukondlikel üritustel, välja minna ja tutvustada, millised võimalused tänapäeva raamatukogus on. Aeg muutub ja sellega koos ka inimeste lugemisharjumused. Uuringu järgi ongi üks kitsaskoht ka puudulikkust digitaalsed arendused eesti raamatukogudes ei saa lugeda digiväljaandeid digi ja e-raamatuid laenutada. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütleb, et e-raamatute laenutushüvitised on riigi poolt lisandumas. Tähelepanu tuleb pöörata koostöö eri vormidele. Raamatukogu ei oota enam täna lugejat minema lugeja kasutaja juurde, et ettevõtetesse lasta aedadesse koolidesse. Et see on tegelikult üks võimalus, et lekitada isu ja kui siis tullakse ka raamatukogusse, kui füüsilisse ruumi käia. Raamatukoguga käib kohalvikutiga raamatuid, seletab, kirjeldab, loeb ette ja ühisüritused, mis on väga oluline noortekeskustega, lasteaeda ega koolidega päevakeskustega, nii et koostöö, ühisüritused, muuseumid, raamatukogud ja asutused omavahel ja ka ettevõtetega. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Ele Pedassaar, palun. Tänast tormi põhjustav aktiivne madalrõhkkond eemaldub homseks Soome kohalt üle valge mere põhja Venemaale kuid jätab oma edelaserva Läänemerele. Samal ajal laieneb lõuna poolt Läänemerele kõrgrõhuala põhjaserv. Eestis saju tõenäosus väheneb ning tuul annab järk-järgult järele. Öö tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma enne südaööd põhjarannikul ka äikest olla. Tuul puhub edelast läänest kuus kuni 11, iiliti 15 meetrit sekundis. Rannikul satuvad iilid 20 põhjarannikul kuni 23 meetrini sekundis. Sooja on üheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Tuul puhub läänest ja edelast kuus kuni 11, iiliti 15 meetrit sekundis, rannikul kuni 17, põhjarannikul kuni 20 meetrit sekundis. Homme õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Sooja on 15 kuni 19 kraadi. Ja Juhan Kilumets võtab nüüd kokku spordiuudised. Eesti korvpalliliit esitas ametliku taotluse 2021. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri korraldusõiguse saamiseks. Korvpalliliidule teadaolevalt esitab avalduse kokku 12 kuni 15 riiki, aga Eesti on üks esimesi, kes on oma soovi ametlikult kinnitanud. Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi tutvustas tiba juhtivatele isikutele Eesti korvpalli ja Eesti alaliidu strateegilisi eesmärke ning Kuhi sõnul oli nende tagasiside positiivne ja praegu võib loota nende toetusele. Eesti jalgpallikoondis on rahvuste liigat alustanud kahe kaotusega. Kui laupäeval jäi Eesti koduväljakul null. Üks alla Kreekale, siis eile tuli võõrsil tunnistada Soome üks. Null paremust. Soomlaste võiduvärava lõi 12. minutil oskuslikult Eesti kaitseliini tekkinud augu ära kasutanud Teemu Pukki. Eesti valdas küll vastaste trahvikasti lähistel palli, aga ühtegi sajaprotsendilist võimalust luua ei suudetud. Järgmised Rahvuste liiga mängud peab Eesti oktoobris, kui lilleküla staadionil võõrustatakse Soomet ja Ungarit. Koondise peatreeneri Martin Reimi sõnul näitas mäng Soomega taas ilmekalt, et Eestil on probleeme väravate löömisega. Eks meil see aasta on ju nende väravate löömisega probleeme andja tahtmise ja soovi taha, et mängu võita, seega ei ole, ei ole, probleem, on probleemse oskuslik lahendamine. Pakun, et võib-olla ei saanud ühtegi lööki raami, kuigi löögikoht see oli päris mitmeid ja neid võimalusi, et nii ei ole võimalik väravaid lüüa, et meil on natukene praegult just selle lõpetamise kvaliteeti Kiievis. Probleemi aga jalgpalli on see, kus tuleb väravaid lüüa, nii et ükskõik mis süsteemi või taktikat kasutada, kas surud kõrgelt või, või teed kontratega madalalt, siis siis lõpuks sa pead ikka väravaid lööma, nii et sinna see asi praegu meil jääb. Bulgaarias Plovdivis peetavatel sõudmise maailmameistrivõistlustel Eesti paarisarvuline kahepaat koosseisus Tõnu Endrekson ja Kaur Kuslap tugeva tuule tõttu too vahesõidus startida ei saanud. Võistlus katkestati tormi tõttu täpselt enne kahepaatide vahesõite ja veidi hiljem teatasid korraldajad, et võistluspäev jäetaksegi pooleli. Endrekson ja Kuslap sõuavad vahesõidus koos Ukraina, Itaalia, Norra ja Zimbabwe kahe paatidega. Poolfinaali pääsemiseks tuleb mahtuda kahe parema sekka. Purjelaudu ringlid. Puusta tõusis Jaapanis toimuval purjetamise maailmakarikaetapil Erressiks klassis üheksandaks. Puusta sai teisel võistluspäeval sõitudes Neljateistkümnenda, seitsmenda ja 13. koha. Karl-Martin Rammo langes Laser Standard klassis üheksandalt kohalt 11.-ks. Teise päeva avasõidus sai ta seitsmenda koha, kuid teise sõidu lõpetas alles 37.-na. Aitäh te kuulsite, et 12. septembri Päevakaja head õhtuseni