Et olin, rindame alla, kävin, kurss ja vähesed ja olin punassariskisse Ensi Abu haavutunnile andamas ning käänen kesilanulike. Mina olin kaariksairyksandastaburyeralil. No see oli sillatala, et mina astuna kaardin, mina, Hedio küüsin, mina pääsesin rinda malle. Et mina enda olles sina tagalas. Koska silla-alal olin tööski endale masse siiale. Mina olin muudengivam automozza veals kerja päkale, ajakirja, mis paika, kuna mina olin Valgjärve rinda manna. Seal oli hini Raskata istunud ja kull, et tulime siis kahtala meda, oligi jutt, tuli seal vastas. Ja Taistel oli Hedi ja silla tavalasitel sattuisele niin mugavasti takka soli, hoidke seda Misso mugavasti Taise silla silomine hinnata lasta ning elase. Ühtäkki ja tuli sinna siseneja ja raapivad tuliidiku ja koska valu ja jõulud. Jäkisi Seplacardylaniga vannid, Hedi uusi minul nime entsin minu südameni teaduste kogum puristris minaatilit ehk valgekaardi last kodule siis oligi omad, nii et minul oli nii Danieli ja tuligi seesama puna, kaardilane radoonvannid ja Kai oled elusse. Ja neid on vajalik. Ja sina samana yld ana annettin minule, pioneer, õnnelik, haige varale jess, mina sadul palku, kaarti, lastele, vanniksi, parendi, lobedanomad päevad, Itse. Jah, nõnda löödisele Ninkovinud jahukooligi ja laagrid tulistavad eta hallo saanud. Raska täis, võtab minust noorem veli seitsmatuste voodiana. Hanhaavuti. Isane linnaski Taistele masse Hanni õlut punakaarti astunud sillatala mutakun Mekahkalastasite, kaalume. Oll, ela ja Ollilasse asunegi sillon isani oli toonud näidet alguse vallakumus. Hansildi Itse saanule laudadele hambisi siirun olla, ela lähele vene raja jus, tarvitsee, niisiis on tuubelenzetan. Ja mina sadu siin näen isani. Ja eks sibula kaardilane kaadriminaading, Ivari ja isa, minul Ottab kuuletit. Katsu edesi juukse taevand, tulen mina suta. Jeltsini nooris olid tolas ja poeg ja minu tuttavani ja Odeti minusse pantslerina. Seal oli ukranalane mäe kirjanikumäe sõnul Jahnuli hyvin, hüstavaline, mina Ennos anti ja testimine. Jaa, jaa. Oli Oigen tüüdi bännist siiani etaminaat. Et auto ei saanud siin ja Toisultab, pole ta rada, ambujad, valgused, toriseda, poolel ta punased. Ja nii see oli ühta. Sega Sordo, seinad oigas tank, mis, mis akuga anostatan, neelab punakad elasloliteedist, punased naasid, käsivars. Oman. Ja siit tuli neljani. Huusivat, mine vaata, tuleb poiss ja öelda, et sa oled ihan tules ja tuli seal Nikolai Masters of Ehot, otsen punakatimas Pansserina ja minud ja lääge resite Sanoeta. NASA. Et seal oli selle asja haavutanud tulisi toas kuningas ta ise laskirjeldatajale ja valge sars rota telest. Jätka tuntsivad minut, sai kõvasti töötama haavatutena, siis on, minul on, ei taha ta haavutuneda. Hotivad sel Eilat nide siin saera Luija edenda, medas närimine Soome poolele tagasi. Uganeijena tuista. Soostunud niistab Punase Risti tõesti enam minena, mina olin vaeva, näeksin siin. Ja sellest mine, tundsid ta, minul on siit küsida, et lähen ka mina elada, kas ma lähen? Kuna see asi hakkab, läheb tööle ja ta meedet 15 ravinduma, aseme, hoone seal on näiteks söödeti ja me jätkame taas silla toolane. See lasin nagu olisime seilanud merele, mutta sitten pidi kukuna seada terandi külla. Nii on Raska siis Äydini, veli hälloli, Taestrusse Valgjärvele osastub päälikena, seal oli Eestile siia kaksimeeski. Oli ataki kolme öödesse hõljuvat Oigen Schweilijat, astronoomi äigini neli. William Falloni mudel. Olen küll. See oli seesama, see ei kahkalan küla, seda külaminemine, enen, mõistan, su mahlad on ta minuni, ta musta juba katkenud nime, mis me olime, oli lahe lebama ja Sitel. No see üles ja ehtimine kitsa pugejaka Oigen, kohan lõkkesi päästel ja Pomenic seoldama ja see lähen site jõudu ühile. Ladu luuakse ja valku kaardi, las laulise tabate. Belastan jõudu, hüvi, paha Pad Kasel Ado veere üksi valku kaardelanoli niin kantsegi rohked tahan jooksist käsiksi. Siinancik tegi hirv, Valga kartelanen külla näskingaadu tähiline Veli Kaadusin ja seal oli aevan mustana. Keha oli niin talis, nii ta kuulja ja sellennastuste mürk kuulja koskandmini siniseks jäätumine ingerivastusse, mina kõvasti tarand päästab punakaardi. Ja mina olin kogu idani ajad olnud, noorust ma tahtnud last hoida ja minul ei olnud Maadulisuks joodiskel suuri per ja sitta nii ninast pääsenud punase ristini. Kaczyczysquali magmannid nimelda, häired valge kaardilast panivad Kakitama kardust jõudnud, seal oli nii jõudnudki joodud Valkaatilazlovanniksi, heidan pidi, kaeva haudad Itsele jänes, Iskutmjaski ja ammutistliku haud oli kaalutusteni ammuti ühtis maagaksus sillatala nahidadest. Nii niukene töölistel ja Dorparian Taiste luhan paati, tapijoon Porvaristo puit on Nicean, teine nägemise nendesse Kansulatsialast omasida külla hüved. Nüüd. Joller sakslasi oli istunud Abun palgad. Ja nüüd kun ta, nii on asjad muutunud. Soomes on hal vasemestolast palju võetanud. Oli see hirveala Bualige aega? See oli kassegi mõlludeti. President. Mina saduntsitasina prantslase ina muga nagu kun enam ennetaside teenbe meelatuudi Leningradi. Ja oli soomlane paganas kodi lasi nõustrosse soli suurid, nägemus ja seal olin, jah, sealannaste töösketele kontorisse. Kaiki hajan tuli Niineta Beren olin karutanud kaigen. Lapsi oli üksiti ta kooli Leningradis siin 42 ja Minasid sattumalda jõudnud Eesti, no see oli, see oli 40. seitsme minulik tuttav naela. Nagu me oleme suurelama üksi Eesti lääne Hansid suusatelisuaalsetelemminova tänna ja nii, mina tulin siit ja ta lament, ela. Minemininalakel moone kuusk kui ka paljude saatilect, mina saan 70 rubla. Tuletagu talle, hyvin toime, tulen. No mina jään, olen nii harrastuksi, olla iga osalistunud kombele maha, selleni vaateda, pidanumbelemisesta tahtnud toimetama naisto, loennjovskin ja koska, minul, Maadulisus, saadan uudised, mina neid, nii ta loen nissongi lugemist. Nii et istun haiglale ei midagi või jätta siis. Jaan Tallinnasse teatrisse, minule, Ottaliseni laagrid, Ottavat minut, Naaduritest naaburje, Adam, minu vastada tasu. Ja viie minuti aatori koska hehh, saerala hingi, Lukonda Ottawad Linjuri Sillasid nenem ja tulen. Pääse mugavast mugavasti ja käel Medeates melon Estoniasse. Olen kerra, olime noorsooteatrisse, draamateatrisse. Välimust. Tuttaval ei olnud mul harja ja minevan haiks. Noori sõõras sai vormene kestnud, hiinlane jahtub rüütule. Peale edelerite oletaksite modellid, naine, känen viimesuna, jälgin need sünnimarssal külla. Käega mine, et siin siis, kuni mina intiimne tähista, mida 40 muut nelgeeneligedama Ta ja mina kirjutasin sinna ja sain vastavaks teha ja, ja nii mina siit joon ühtede ja ker alammina, unisid seda Bahia maalagi normas iskonnilona seeleminaalindsite hanel on nelja kuu, kata ülesoni. Suomessa. Nüüd Edelsa voodenamne, olin toeshenker läinud ja metalit kuusiku kaotab Jali, kuis jala. Ei tea nüüd, mida minust ja mina nüüd talle Gerda, kui olin mina, leidsime enda nii. Jaja toheline Nalideks elamine, saelasid. Osoteet meede on nüüd ja nüüd nelja. Kui mina olin ensionäringernsoolskemas silla andmine, oli sealjuures siis ka leedulane. Ja mina sanan hääletama, tahtlusin nääre. Herta, kuusistatame näenastavam. Kurja tahtsin ava elavele ja Hans soitigist kuusel. Me jääme nime, kes talle elukaaslasele luuakse, olin seal hanel, oli kõvasti kiirkogu aeg, kogu aeg kiirusleti anda ja sitten, mina, sanojen, Hanerletame, läheneme nüüd, poiss, mina ümar on ta hingele ja ka ei ole nii vaba, et vodka häirida. Ei lasta tal osta ilmakaari ja külla minna. Tulen jälle Ennolec kirjutanud, laisk olen olnud varmad. Pangodi lehtilt. Myden Leningradis asuviliendisin, soomlasin punaga. On ühte ehingele. Son Aados, taimin vaimunud Cisco. Kas olen? Kirja? Tahan, hyvin. Ensionaalse Kerro Kominalis Soomesse Cisconi poega vaenlanzacanzza tuli Leningradi turistina omanaudona, mina tuli, heidan kas kella kolme päeva turismi-matka- ja pidivad kõvasti sillamatkast. Ja nüüd poisikesena olivad Tallinasse. Siis anemini olivad tähendab hiljem päevaturistid Tallinnasse. Cowin pidivad markasta. Põhjulasse Cisconio kaasu, Haneti tarne nina emisi jahedad kassa keelud kosta minu näened eta Hedule Tallina turistina olivad kolmendan turismi matkama, henemikivas tähemataks, jahe Ellemmnjaski meelutanudki koik sama vaadet, aga ikka nii üsna tavalise Eesti last ja minu oma. Sõnadeta oige rüüstavaliste Kansoun eesti laest ja te olete sama meelt, on küll, eesti laest on vilkalt. Külla südamele, et Terr Herta koostise Lensin ja toeronhanile hüva tervetaja staar rööpas, ta ilustan, neel jalami kahanema on. Ja circa Lehtule? Jah, Toisile see lahenenud Öödo verele feminutum teevad Kans milleski kaik ja oma selleni mürsk.