Kuulajad kell on viis minutit üle täistunni ja nagu ikka laupäeval sel ajal vikerraadio eetris saade Rahva teenrid õues on läinud lõpuks külmaks, Lõuna-Eestist saab kuuldavasti suusatada. Loodame, et ka Põhja-Eestis varsti see aeg käes on ja meie siin oma saates küll ilmal liiga pikalt ei pea. Sest nagu ikka räägivad rahvateenrite sellest, mis on läinud nädalal la sündmustest olulised ja, ja miks nad on olulised ja oleme harjumuspäraselt kolmekesi stuudios, täna oleme koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingus. Tere. Tere. Aivar Hundimägi äripäevast. Tere. Tervist. Ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust, enne kui teeme pikema sissevaate teemadesse, võtame lühidalt kokku, milles tänases saates üldse räägime ja esmalt peatume teemal, kuidas pärast uue aasta algust ja esimest pensionipäev on terve suur suur hulk pensionäre hakanud oma kontonumbrit vaatama ja ei mõista täpselt, kuidas kujunenud summa sinna on tekkinud. Eriti on segadust tekitanud olukord just töötavate pensionäride jaoks ja opositsioonipoliitik, kuid üritavad sellest kasu lõigata ja valitsus otse loomulikult kõiki rahustada. Räägime sellel teemal natuke pikemalt. Hiljem veel peatume teemal, kuidas opositsioon proovis sel nädalal umbusaldada majandusminister Kadri Simsoni aga selles põrus ning minister jätkab ametis. Lisaks räägime ka nooremast põlvest lastest, kellel terendab ess koolitee ja milline peaks olema siis nende võimalus pääseda esimesse klassi, seda siis kaagi ehk siis Gustav Adolfi Gümnaasiumi otsusest lähtuvalt, et nemad edaspidi koolikatseid esimesse klassi ei tee. Samuti räägime kütusehinnast ja selle mõjust meie igapäevasele tegevusele ning saad, kui aega jääb, siis arutleme aga väikepoodide saatuse üle ja, ja võib-olla ka Saaremaa silla teemal. Aga enne veel, kui läheme kõigi nende teemade juurde, siis märgiksin ära ehk tulevikuvaates ühe olulise personalipoliitika teema, milleks on teade, et kaitseminister Jüri Luik teeb ettepaneku esitada järgmiseks kaitseväejuhi juhatajaks praeguse kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Martin Heremi, kes asuks siis sellele ametikohale viiendal detsembril. Herem on, alustas oma teenistust Eesti kaitseväe 192. aastal ja praegu kaitseväe peastaabi ülem. Varem on teeninud kaitseväe ühendatud õppeasutuse ja kirde kaitseringkonna ülema vana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana. Et nii palju kui mina olen nagu tagasisidet kuulnud, siis see valik oli nendest viiest nimest kes Jüri Luigel laua peal olid kõige nagu Me parem ja, ja et valikuga ollakse justkui rahul. Kuidas kommenteerite? Näha, et Eestis on selline tava, et kaitseväe juhataja valitakse kindrali auastmega inimeste seast. Ja Eestis on neid täpselt viis, noh, võib öelda, et ametlikud nimetuses on neljal mehel ühel ühel mehel on kommodoor Misson võrdsustatav mereväest maksustatud võrdsustada siisnagu kindraliga. Ehk et kaitseväe juhatajal kaitseministril jah, et oli nagu siis võimalik sellisest tavast lähtuda lähtudes valida ja viie mehe hulgast. Ja, ja need teised olid siis noh, väidetavalt lõpuks veel laual kaks nime, et oli siis Indrek Sirel Siis Martin Herem ise Artur Tiganic, Igor Schvede ja kaitseliidu juht Meelis Kiili, et nende viie vahel ta siis valis ja ja ma arvan, et eks need teised kandidaatide, ma ütleks, et seal näiteks kas Arto Tiganic või Indrek Sirel olid ka kindlasti väga-väga head kandidaadid. Et aga, aga ma arvan, et see Martin Heremi vabariik oli, oli väga hea. Et ma isiklikult teda ei tunne, ma tema natukene olen põhjalikumalt kunagi nägin, kui ta käis siin nädala-kahe eest, käis ERRi uudisportaali saates otse uudistemajast, kus ta andis sellise pikema intervjuu ja torkas silma, et ta on väga-väga küll nagu lühikese jutuga mees, aga ta ei aja jama või ümmargust juttu. Ta on väga konkreetne. Ta oli nagu ajakirjanik luksuslikus mõttes ka väga nagu selles mõttes selgete seisukohtadega. Ja kui me vaatame tema tausta siis nagu sa ütlesid, et ta on olnud 92.-st aastast Eesti kaitsejõududega seotud, see on kindlasti, tal on väga tugev selline sõjanduslik taustad, on käinud erinevad astmed ka Eesti kaitseväest nagu läbi. Ta on tõusnud nagu siukses normaalses tempos mitte nagu ennaktempos, nagu me ka vahel olema mõne mõne kõrge kaitseväelase puhul näinud. Ja teine asi on olnud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema, ehk tal on selline ka veidiseks Akadeelimis Akadeemilisem ja laiem nagu taust olemas ja kolmandaks, ta on saanud ka rahvusvahelise kogemuse Ameerika Ühendriikides, et tema puhul kõik see noh, nagu need erinevad komponendid, mille puhul võiks nagu võiks olla nagu täidetud, kõik on täidetud. Et kui, kui üldse selle puhul nagu mingid tõrvatilk ka välja tuua siis on see, et mis selle nagu Martin Heremit probleem üldse vaid et Eesti kaitseväe juhataja saab valida seadusest tulenevalt ametisse viieks, viieks aastaks mida on õigus valitsusel pikendada kahe aasta võrra, noh, täpselt nii nagu jah, et kindral terasega tehti, et oli viis aastat ja siis siis Taavi Rõivas valitsusest pikendas seda kaks aastat veel. Et Martin Herem on täna 44 aastane, kui ta tal on vist kas oli 17 detsember on tal sünnipäev, ehk kui ta ametisse saab, siis ta saab kohe 45, ütleme nii, et ta on. Ja ta saab ka läheb nii et ka tema puhul pikendatakse, kaks aastatakse maksimumperiood seitse aastat. Et ta on 52 aastane. Ja siis tekib küsimus, et mis tast edasi saab. Et nii kõrgkaitseväe juhataja ei saa minna kuskile nagu kaitseväe sees otseselt nagu madalamale tööle ehk et ta on justkui sunnitud minema leidma talle koha näiteks mõnes rahvusvahelises organisatsioonis on siis NATO-s või Euroopa Liidu mingite julgeolekuinstantside juures. Et me kaotame 52 aastaselt Eesti kaitseväele suure tõenäosusega mehe, kes võiks Eesti kaitseväes väga oluliselt veel panustada, et, et siin on võib-olla mõttekoht ka ka seadusandjale. Et kas, kas see viieaastane viis pluss kaks nagu perre on nagu, nagu kõige õigem või mitte. Et see, see nagu ainus asi, mis ma näen, et tema puhul noh, millest on nagu kahju, et, et kui meil 52 aastaselt mees, keda, kellel on meil Eestis ei ole nagu väärikat rakendust pakkuda. Ma ise ei oska seda valikut hinnata, sest ma tõesti ei tea teda ja ei tea, kui hästi neid teisi kandidaate, aga mis on nagu teema puhul sümpaatne on see, et see asi nagu piisava ajaga saab selgeks, tundub, vähemalt valitsus peab selle kinnitama. Eks riigikaitsekomisjon vist veel tuleb ja seda teemat arutab, aga vahetuse toimub alles selle aasta detsembris detsembri alguses. Et selles mõttes on see hea, et see on selline, oleks nagu hea tava, kui me riigile olulised ameti positsioonid suudaksime nagu niimoodi ära mehitada või need muudatused teha, et sellest teatakse pikalt aitäh. Ja ma nõustun selles mõttes teie mõlemaga ja ütlen ka enda poolt seda, et nii palju kui mina olen teda just siis ka ikkagi avalikkuses näinud sõna võtmas, siis ta on tõesti konkreetse jutuga mees ja ja, ja, ja selles mõttes mingit udujuttu ei hakka ilmselt ajama ka selles ametis jääb loota ja ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis soovime aga jõudu selles ametis. Iga asi on, muutus, toob kaasa ka järgmised sammud, on ju, et, et, et kes siis asub näiteks kaitseväe peastaabi ülema kohale ja nõnda edasi, et, et see ei ole ainult ühe ühte inimest puudutav, nagu otsused tema saamine kaitseväe juhatajaks, mis suure tõenäosusega toimub. Ja, ja muidugi on ka huvitav see, et, et mis siis saab teisest nii-öelda jutumärkides noorest pensionärist ehk Riho terasest, et et noh, ta ise on küll siinsamas vikerraadio peresaates öelnud, et et temast saab koduperemees, et ta läheb oma abikaasa juurde, kes vist oli Hollandis meil saatkonnas töötab, läheb koduperemeheks, et, et see on seesama sama asi, mis pikas perspektiivis on ka Heremi puhul nagu küsimärk, et mis saab sellistest nagu võimekatest inimestest, et me neid ära nagu ei kaota või, või teine variant on see, et nad lähevad siis mõne aja pärast erasektorisse, et ega poliitikas või poliitikates, aga kus nad ka kindlasti väga hästi nagu hakkama saavad, et et aga, aga võib-olla nende kõige õigem rakendus oleks siiski sellesama kaitseväe juures. Aga vahetame teemat ja räägime sellest, mis see nädal kõigil pensionäridel telefonivestlustes ja omavahelistes jutuajamistes teemaks olnud, ehk siis raha ja see, kui palju siis läinud, et reedel endale pensionit, pangakontole siis saadi, et kui 373-st 1000-st pensionärist kaks kolmandikku võis ilmselt olla rahul ja rõõmustada, sest kehtima hakanud siis maksuvabastus andis neile justkui natukene rohkem raha koheselt kätte, siis ootamatu üllatus tabas aga neid pensionäre, kes käivad tööl ja siis seal see summa sugugi ei olnud nii ootuspärane ja, ja eriti mõjutab see neid, kelle kogusumma siis nii pensioni kui ka selle tööpalga summa ületab üle 1200 kahtesadant eurot ja ja veel enamat seal, et Aivari Urmet, et ma ei tea, et see nädal on poliitikuid, igasugused eksperdid proovinud seda küll joonistada lahti, et mis nüüd siis toimub ikkagi, et kas me kambakesi suudame ära seletada, et mis töötava pensionäri siin toimuma hakkas sellest aastast alates? No kui seni oli, ütleme, pensionärist töötaval pensionäril võimalik nagu seda tulumaksuvaba miinimumi kasutada kahet, et ta võtta maha nii pend saadava pensioni pealt kui ka palga pealt, siis kuna nüüd sellest aastast tulumaksu arvestus muutub, muutub aastapõhiseks koguse maksustamine, siis selles mõttes on see muutus loogiline, et, et kaob nagu ära selline eelis töötavatel pensionäridel ja kõiki maksumaksjaid koheldakse siis niimoodi, et vaadatakse, palju, on nende aastatulu ja ja mis astmes seda siis lõpuks satub, et selles mõttes ma arvan, et see, see muudatus isenesest on õige ja ma loodan, et valitsus siin ei hakka jalga väristama selle kriitika peale ja nüüd ei tee mingeid erandeid, et need erandid on kulukad ja teised muudavad seda süsteemi veelgi segasemaks. Aga mis siin võib-olla see järeldus on see, et mina Jüri Ratase ja teiste ministrite olukorras praegu vaataks oma nõunike poole, et kuidas meil sellist asja nii nagu valitsusliikmetele ära seletatud. Ehk et kui ratas veel siin aastavahetusel, eks ERR-ile intervjuud andes noh, teatas, et, et kõige suurem kaotus on 36 eurot kuus ja see võit seal on 64 eurot, mida nad kogu aeg nagu nagu mantrat taovad, et siis tegelikult nüüd selgub, et see kaotus võib-olla ka üle 80 euroosadele inimestele, et, et noh, ma arvan, et seal on see selles osas on probleem, et ministrite ennast ise ka ei saanud aru, mis on selle muudatuse täpselt mõjud ja, ja nad ei peagi aru saama, aga neil peaks olema meeskond, kes neile need asjad otseselt tegemist ära selgitavad. Mina vaataks ka nagu suurt pilti ja, ja tooksin võib-olla välja paar nüanssi, et nii nagu meil oli siin aastaid kokkuvõtte rahvateenrite saade, et, et kui ma seal juba välja tõin selle, et kui me rääkisime, et mis mõju sellel maksumuudatusel võiks olema hakata, siis noh, üks asi on ka palju segadust. Et see, see, see maksumuudatus, mis tehti, oli ju erinevad osapoolte kompromiss ja võib-olla oleks olnud palju ausam tehagi selle valitsuse ajal nagu astmeline tulumaks ära ja siis ütlemegi, et see on nüüd sellise, ku särava valitsuses on kaks vasakpoolset erakonda, siis ongi astmeline tulumaks ja kehtib meil tulevad järgmistel riigikogu valimistel võib-olla teineteise suunitluse koalitsioon muututakse tallegi tagasi proportsionaalseks. Aga nüüd tehti selline, et IRL saaks veidi oma nägu nagu, nagu nagu hoida, tehti selline segasüsteem, mis tekitabki noh ma arvan, kõige suurem, ma arvan, et see segadus, mis praegu on, mul on veel väike, et ma arvan, et see segadus, mis tuleb järgmisel aastal, on natuke suurem. Aga aga kui me vaatame laia laia pilti ka teises kontekstis, et kus siis eesti asetub oma Nagu. Suhtumises töötavate pensionäride sa siis tegelikult nagu tänases Eesti Päevalehe laupäeva lisas LP toob välja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit. Et see, et töötavad pensionärid saavad nii töötasu kui ka pensioni on pigem Euroopa mõistes erand. Et paljudes riikides, kui sa pensionieas töötad, sa pensioni ei saagi. Et see on tegelikult Eestis. Siiski võrreldes teiste riikidega oluline, kui ma siin praegu teeme kriitikat, et kas kaotatakse 36 või või 80 eurot inimestel, kes koos pension, pension pluss töötame, teenivad seal ma ei tea 1000 500700 eurot. Et see, seda tasuks ka sellises laiemas pildis nagu, nagu silmas pidada. Ja, ja teine asi. Et ma saan aru, täitsa aru, miks Reformierakond seda teeb, et et inimesed kes saavad pensioni, kes tegelikult sissetulekud on, on pigem sellised valijad, kes, kes pigem eelistavad Reformierakonda kui keskerakonda. Aga kui me vaatame laia pilti, siis meil on Eestis kokku sotsiaalkindlustusameti Statistika järgi tsirka 373000 pensionäri kellest töötavaid pensionäre on 107000 ja neist siis pension vähenes mingil määral 61-l 1000-l. Aga meil on 266000 pensionäre, kes saavad ainult pensioni. Et nagu neemadoon selles praeguses vaidluses unustatud ja neist nagu väga ei räägita ja nemad on need, kes tegelikult võitsid praegu valdavalt osa, nemad võitsid jah, et et, et mis ühele protsendile, millega ma ei tea, kas statistikas tulist, nendel nendel nagu kohanes valdav osa nendest võitis ja mingid kolmandikul jäi samaks ja sealt, et, et kui me võtame nende nagu olukorra, siis nagu neid ei maksaks unustada, et need on inimesed, kes teenivad tsirka 1400 eurot kuus. Ja kui me vaatame nüüd, mida ERR-i portaal tegi sellise suure graafikaloo võrdluses, et kus oli üks huvitav slaid oli see, kus võrreldi seda keskmist pensioni miinimumpalgaga siis on toimunud üks huvitav, nagu muutused aastatel 2009 kuni 2012 oli keskmine pension suurem kui miinimumpalk. Siis alates 2013.-st aastast on keskmine pensioni kasv jäänud selgelt alla miinimumpalgakasvule. Ja näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli miinimumpalk meil 450 eurot ja keskmine pension 389 eurot ehk et pensionid on meil näiteks võrreldes miinimumpalgaga tõusnud suhteliselt vähem, et et selles mõttes, et jah, et me räägime siin töötavatest pensionäridest, kes siin teenivad 1000 500000 600700 eurot kuus ja kas nad vaatavad siis 36 eurot või 83 eurot. Aga me ei tohiks selle kusjuures unustada seda suurt pilti, et meil on väga palju inimesi. Valdav osa inimesi on need, kes teenivad, kes saavad pensioni ainult 400 eurot kuus hakkama saama. Tegelikult on tänu sellele uuele süsteemile niimoodi, et me ei tea, palju neid võitjaid veel on, et praegu me vaatame, teeme neid järeldusi pensioni maksjad suuruste järgi, aga kui aastal järgmise aasta alguses selle aasta tuludeklaratsioon ära tehakse ja näiteks nendel samadel pensionäridel, kes praegu võidavad natukene, kes saavad ainult pensioni on mingeid muid tulusid, müüvad metsa üürivad ausalt oma mingit kinnisvara välja võtavad, eks ju. Häirivad selle tulu siis nendel võib tekkida olukord, kus peavad ikkagi riigile nagu midagi tagasi maksma. Ehk et see ongi selle maksureformi selline kõige olulisem minu arust point või osa, et, et me enam ei saa vaadata kuupõhiselt vaid me peaksime nagu hindama aasta aastapõhiselt ja ette kaabele. Jah, täpselt, ja siit tekivad võib-olla need Kams, Urmas viitas, et järgmisel aastal võib tekkida järgneb pahameeletorm ja siin on nagu poliitikkagi, et siin on nagu see poliitikute kommunikatsiooni probleem, et kui sa nagu kogu aeg räägid, et kuus võidad niipalju siis tegelikult noh, see ei pruugi olla kõigi inimeste puhul täpne ja see tekitab pärast sellist negatiivset reaktsiooni, annab nagu võimaluse seda probleemi hoida, üleval, võimendada, otsida neid näitlejaid ja nii edasi. Ja teine asi, mis, mis mul natuke sellest debatist noh, häirib, on see, et selline ikkagi see vastandamine vaatan ka, et sotsiaalmeedias ja just siin erinevad valitsusliidu esindajad nagu ütlevad, aga nad Neil on niigi hästi, kes, kes teenib kõigest nüüd kaotavad rohkem, et meil on ju kõrge kõrge tasuliseks pensioni. Et see on, ma arvan, pikas perspektiivis halb, et, et kui me hakkame nüüd nagu nii-öelda mingitel tasemetel hindama Ma ma olen nõus, et seal üks üks, kui ma natukene algul nagu võib-olla kaitsesin seda valitsuspoliitikud, siis ma ütlen, et üks probleem on see, et kõik me teame, et meie ühiskond vananeb. Ja näiteks ajakirja Economist on toonud siin korduvalt välja seda Euroopa kontekstis seda, et peaks soodustama pensioniealiste inimeste edasitöötamist, et kasvõi osakoormusega tööandjad võiksid luua töökohta, kus nad on näiteks mingi 50 protsendise koormusega töötavad või natukene vähem või natukene alla siis see, mis praegu toimub, võib mõnes mõttes natukene seda sellele nagu vastu töötada. Et inimesed saavad sõnumi, et isegi kui vaadata üldist nagu retoorikat, mis selle juures on, et et pensioni saadesse töötamine on sul karistatav, on ju, et, et võib-olla tegelikult see päris nii ei ole, aga see mulje neile jääb, et et et kuna Eesti on sarnaselt teistele Euroopa vanadele riikidele ka ikkagi selgelt vananeva rahvastikuga riik on ju, et siis siis pigem nagu tuleks ikkagi mõelda sellele, et meie inimesed võiksid töötada ka pärast pensioniiga ja kindlasti on see parem alternatiiv, kui võõrtööjõudu sisse tooma. See on kindlasti selline põhimõtteline teema, aga selles mõttes, et, et noh, kõik need pealkirjad ja avalikkuses olnud diskussioon jääb mulje, justkui kõiki pensionäre nagu kuidagi kiusatakse või neilt võetakse kõigilt raha ära. Ei, see puudutab neid töötavaid pensionäre ja, ja noh, kui kui me kasutamegi seda sõna pensionäre, siis Eestis on paljuski selline kuvand sellele sõnale memmeke taadike kepi najal ja noh, täitsa teovõimet on ju, et noh, ma toon lihtsalt näited, et, et siin on ju meil töötavad pensionärid, aktiivsed inimesed ärimees, Alexander Kofkin, Siim Kallas või ooperilauljad on näiteks ajakirjanike seas ju tublisid töötavaid pensionäre panustavad selles mõttes igapäevaselt tööga jätkuvalt ühiskonda juurde, et noh, selles mõttes, kas nad siis kas me peaksime arvestama, et me neid peame nüüd kuidagi eri kohtlema. Kunagi on ka tõstatatud küsimused on kadunud, Aadu Luukas, eks üks jõukamaid Eesti inimesi naftatransiidiga tegelenud ütles, tõstatas omal ajal teema, et kas üldse peaks maksma inimestele, kes ise endaga hakkama saavad seal luuranud lihtsateks riik pensioni maksma ehk et needsamad Siim Kallas, et kas talle peaks maksma Eesti riigi pensioni või mitte ja nii edasi, et selliseid noh, see teemanäoliselt, selle ühiskonna vananemisele paratamatult debattide diskussion tekivad. Aga lihtsalt küsin teie käest, et kui võtta, siis nagu saatejuhi rollile teie arvata, et me oleme enam-vähem noh, Taavi natukene noore võtta. Kas meie saame nii-öelda pensioniikka nagu praeguses kontekstis siis üldse nagu Eestis riiklik vanaduspension on olemas, mina olen pigem arvanud ikkagi, nii et mina seda sellist vanaduspensioni näeb. Minu pension peab olema. Kuskile mujale maetud. Ma arvan, et mingi mingi summa ikkagi on olemas, mida nagu makstakse, aga, aga ütleme, et see noh, ma ei usu või ei looda siin riigile, ma arvan, et meie vanuses eks ju, 40 ja nooremad. Et, et me ei peakski üldse mõtlema sellele, et riik peab meie eest tulevikus hoolitsema, et meil on võimalus seda ise teha, aga mis puudutab praeguse teema sellist poliitilist tasandit, siis noh, on igati loogiline, et opositsioon muidugi seda jõuliselt ka üles tõstab ja eelkõige Reformierakond on siin väga, väga jõuliselt asunud ründama siis erakonda ja noh, eks Keskerakonna inimesed tunnistavad ise ju, et kui oleks vastupidises situatsioonis, kasutaks seda täpselt samamoodi ära, sest tõesti see pensionäri sõna ja üldse see on selline nii püha ja puutumatu, kes pensionäril ikkagi nagu mingilgi määral kallale läheb, olgu ta töötab või mittetöötav pensionär siis selle sealt oma poliitiline selline punkt tahetakse ära noppida. Jah, see on tõenäoliselt väga vastik praegusele valitsusele, Keskerakond on toetanud, eks rääkinud pensionär samamoodi sotsid nüüd nagu on see pööratud niimoodi, et hea ilus asi, mida meile kogu aeg ratas ja teised on rääkinud, et mis nüüd tuleb ja aitab paljusid. Et nüüd on ta võtnud sellise pöörde, et see on mulle tundub, et see tuli natuke ootamatult koalitsioonil ja kui kuuldused tõele vastavad, siis sinu hirm selles mõttes Aivar on õigustatud, et, et mingisugused arutelud valitsuses sees ka käivad selle üle, et kas me peaksime mingeid soodustusi tegema või mitte. Kas need kuskile jõuavad, need arutelud on iseasi, aga, aga igatahes selline Tõnistajaga minister Tõniste ütles ju välja, et ta ei toeta seda, eks saame siis näha. Aga selle teema me võime joone alla tõmmata ja läheme edasi. Siis järgmise poliitteema juurde nimelt Reformierakonna, erakonna ja EKRE fraktsioonid esitasid kolmapäeval umbusaldusavalduse majandus ja taristuminister Kadri Simsonile. Sest ja põhjendavad seda siis sellega, et ta ei lähtu Eesti majanduse, vaid era ja erakondlikest huvidest ning ei näita üles tahet oma tegevust sisuliselt põhjendada ega oma majandusinimese pädevust, olgu öeldud, et umbusaldust siis kukkus läbi ja häältega ka 44 toetas 49 oli vastu. Ma ei tea, mis välja võtta, et ehk siis tõesti seda, et koalitsioon tegi vea, kui nad ei Opositsioon tegi vea, et kui nad ei määranud ära konkreetset teemat, milles nad süüdistavad, et noh, et nad ladusid iga kord, kui küsiti erineva teemapunkti, et mille eest me Kadri Simsonit nüüd umbusaldame ja hoidsid seda hästi kaua pildis ka selles mõttes, et ei, ei mindud selle umbusaldusega nagu kiiresti töösse. Nojah, see võis olla ka tingitud sellest, et see teema tõusis üles ennem jõule ja aastavahetust ja, ja riigikogu läks vahepeal leiba luusse laskma. Et. Ka umbusaldajate endi poolt ja toodi välja erinevaid erinevaid asju, et EKRE rääkis sellest Kadri Simsoni elukaaslasele saadud toetusest, Vabaerakond rääkis Mõntu sadamast ja Reformierakond rääkis sellisest üldisest majandusalasest ebakompetentsusest, et mulle isiklikult see umbusalduse avaldamine läbi sellise konstruktsiooni, et justkui Kadri Simson osaledes koalitsioonilepingu koostamisel selles koalitsioonilepingu kaudu sai siis tema elukaaslane raha, et see tundub minu jaoks nagu ikkagi selline pisut nagu otsitud nagu teema olevat, et minu jaoks on nagu pigem olnud see suur küsimärk kõik see, mis keerleb siis tasuta üle-eestilise transpordi ümber ja, ja ühe keskerakonnale väga lähedase bussifirma sellises nagu eelise tekigi seal. Et, et see on nagu minu jaoks nagu palju suurem nagu ja tõsisem problemaatika kui, kui see kui see elukaaslase teema Ma ma siin natuke oponeer, minu arust on see elukaaslase temaga väga tõsine ja täitsa põhjendatud umbusaldamist, aga noh, siin üks täpsustus, et tegelikult noh, ütleme, seal kahtlus, tema elukaaslane said, nad on kogu aeg väitnud, eks, et tegelikult see firma ei kuulunud tema elu kaasa, kuulub elukaaslase isale ja, ja et, et me nagu teeme selle selgituse, aga, aga mulle tundub, et ega opositsioon ei uskunud niikuinii, et see umbusaldus läbi läheb, sellepärast et noh, kasutatigi tõenäoliselt seda nii-öelda mitut teemat ja üritan ja oli kohe Urmetile sobilik teema ja sulle sobilik. Üritati lüüa rohkem kära ja Postimehes on Simsonit täna väga hästi iseloomustatud, nagu poliitiline kuulipilduja oli seal. Ta on selles mõttes nii kogenud poliitik, et selliste rünnakutega ka üpris hästi toime, aga Simson lihtsalt nii oluline oluline persoon selles valitsusliidus jaa, jaa tema nii-öelda umbusaldamiseks või et kasvõi Jüri Ratas või Keskerakonna juhtkond hakkaks kahtlema tema sobivuses ministri ametisse. Selleks on ikkagi vaja hästi konkreetseid faktipõhiseid kahtlusi, et siis siis võib-olla jah, et läheb läbi. Kindlasti see, mis on lubatud, Kadri Simsonile ei olnud lubatud Reppinskile ja siis Mihhail Korbile Aga üks asi, mis minule viimasel ajal Kadri Simsoni siis käitumisest või sõnavõttudest meelde on jäänud, on see, et et pärast seda elukaaslase Teet vormil esitatud kahtlustuse esitamist on ta muutunud kuidagi selliseks kurjaks, et ma ei, ma ei oska seda teisiti sõnastada, aga aga see hoiak, toonia foon, kuidas ta avalikkuses kõneleb, on selline. Noh, te olete rumalad, et üldse küsite, et, et selles mõttes, et noh, me mäletame teda opositsioonis, kus ta saigi olla selline kuri ja rünnata teisi ise tugevalt. Nüüd ta on sattunud valitsusse, ta oli valitsuse algusaegadel minu meelest nagu ma ei ole nii positiivset Kadri Simsonit avalikkuses vähemalt kunagi näinud kui, siis kui ta valitsuse sai. Ja nüüd ta on muutunud selliseks hästi kurjaks tõrjuvaks, noh, kas vaat, kui vaadata sedasama umbusaldusavalduse nagu siis noh, temale esitatud küsimusi, kuidas ta seal seal siis teisi ründas ja, ja, ja mulle mulle endale tundub, et see ei ole selline nagu teatud määral nagu sobilik. Ma toon koalitsiooni poliitikule, sa oled vastutamas ametis, sa pead nagu ära seletama neid asju, mitte ütlema, et küsija esitab rumalaid küsimusi ja sarnane mulje on mul viimasel ajal hakanud jääma Jüri Ratasest, kes on ju olnud kogu aeg selline päikesepoiss ja kõikidega alati väga hästi läbi saanud, siis noh, kui ma nüüd selle nädala aktuaalset kaamerat sellest samast umbusalduse eelsest ajast vaatan ja tsiteerin siinjuures kord nad soovivad umbusaldada Kadri Simsoni siis Jüri Ratas, siis Reformierakonna üks liige, avastanud selgeltnägija võimed ja siis nad valivad endale esimeest, seda kõike koos on päris palju ja ma soovin neile jõudu, et et see, see sarkastiline, selline kommentaar peaminister Jüri Ratase poolt on mingis mõttes, see näitab seda, kuidas ta nüüd tal on midagi juskui hinge läinud. Mulle tundub Minu arust väga hea, minu arust on palju parem, kui poliitik ütleb otse reljeefselt välja, mida ta mõtleb, kui et ta paneb sulle ümmarguste vastuste roboti, mida Ekspress tegi nagu tööle. Aga ikkagi selles mõttes see, et ta on läinud, et tal on midagi läinud hinge selles mõttes, et, et ta on valmis ründama Reformierakonda selles võtmes, et lahendage oma sisetülid ära. Keskerakond Jüri Ratase eesotsas ei ole mitte kunagi läinud sellele teele, et oi reformierakonnas sees on need asjad paigast ära. Ei no te ikkagi on, kui me veel Savisaar-aegset keskerakonda mäletan. Ema, tüüpiline vastus kriitikale, teised teevad ka aegset seal, aga see noh, ma ei tea, kas see näitab mingit, nagu ma arvan, et see näitab pigem tugevust ja seda, et, et ollakse võimul ja minule meenutab see ju Ansipi aegset valitsust. Meil, ma arvan, et ka seal olid ministrid ikkagi väga, vastasid väga irooniliselt kohati kurjalt Tanja Ansip, Ligi, Lang. Et meenutame neid või otsime nad üles, et siin ei midagi ei erista, et nad ei pea praegu. Kuna nad on oma võimus kindlad, siis nad ei pea ka Reformierakonda kätel kandma. Vaatasin Telegraph kandis üles, kuidas Jeremy Corbyni esitas Briti parlamendis Theresa meile küsimusi, et noh ja mismoodi need küsimused olid. Vastused, et no kuulge, siis meil on, me oleme sellega võrreldes. Aga ikkagi, Jüri ratas ei ole kommenteerinud Reformierakonna siseasjade roidunud sellest alati et ju talle hakkab see, ma ei tea, kas midagi mäda seal asjas ikkagi, et sellesse et see, mida Reformierakond ütleb, et. Et noh, ma mõtlen, mina ju ei tea, ma ei näe Kadri Simsoni sisse, et võib-olla ta tunneb, et talle tehakse liiga ja ta võtab seda isiklikult täitsa. Aga selle teemale tõmbame joone alla, et nagu öeldud, siis Kadri Simson jätkab ametis ja ja ehk siis vaatame, kuidas, kuidas asjad edasi arenevad, selles suunas, aga meie vahetame oma saates teemat, räägime koolikatsetest ja seda sedapuhku esimesse klassi katsetest. See nädal tuli avalikuks uudised Gustav Adolfi gümnaasium alates 2000 kaheksateistkümne-üheksateistkümnendal, mida siis õppeaastast esimestesse klassidesse enam katseid ei tee. Gustav Adolfi direktor leiab, et katsed esimestesse klassidesse peaksid kõikides koolides kaduma. Olgu öeldud, et sellise katsete süsteemi puudutab Eestis siiski tegelikult väga väheseid koole ja sugugi mitte mitte kõiki. Ja et ma ei taha nüüd oma saba kergitada, aga jah, et mina ise avastasin selle, kui ma tutvusin, kuna nüüd algab see kohese varsti see periood pihta ja siis ma lihtsalt lugesin erinevate koolide vastuvõtu tingimusi ja, ja siis Gustav Adolfi gümnaasiumist pool luges seda, ma vaatasin, et linna haridusameti lehel tollel hetkel oli see üleval, et Gustav Adolfi gümnaasiumis toimub siis jätkuvalt edasi selle ühte klassi üle linna vastuvõtt, aga ma lugesin Gustav Adolfi naasmi koduleheküljelt neid tingimusi siis ma ei leidnud seda enam, et üldse saaks, et et ka see prantsuse keele eriklassi puhul, mis nendel on, oli kirjas, et see komplekteeritakse siis juba piirkonna siis selles piirkonnas vastu võetud laste põhjalt. Ja ma kirjutasin siis õhtul, kus suunasime direktorile kirja, et, et kas ma olen nendest õigesti aru saanud, et teil ei tule neid katset sel aastal ja ta kirjutas mulle öösel väga pika ja põhjaliku vastuse ja kus ta siis tunnistaski seda, et jah, et nad loobusid. Et eks see nagu ole nagu teema mis meil on väga-väga pikk ajalugu ja ma arvan, et ma töötasin 15 aastat tagasi Eesti Päevalehes ja mäletan toonaseid artikleid, mis puudutasid 21.-st keskkooli ja Raua sauna sissekirjutamist ja ja et seal olin habemega teema, et loomulikult, et et, et, et Eestis võiks olla sarnane haridusmudel nagu Soomes seda nimetatakse ka egalitaarseks haridusmudeliks ehk sõltumata sellest kus sa elad, millises piirkonnas saad sa kvaliteetset haridust. Et loomulikult see võiks olla see ideaal ja, ja ma arvan, et Gustav Adolfi gümnaasiumi puhul, et nüüd, kus nad said endale uue ja uhke ja suurema renoveeritud kooli, et nendel kindlasti noh, oli ka lihtsam seda teed nagu minna. Aga ma päris nagu ei saa Henrik Agurit nõustuda, et kõik koolid peaksid lõpetama oma katsed, et et kui me võtame näiteks kas või ma ei tea reaalkooli, et mis siis selle reaalkoolipiirkonnaks saab, et kui, kui lähtuda sellest, et seal katsed ei oleks sealse komplekteeritakse nagu teisteski koolides siis piirkonnapõhiselt, et selles piirkonnas ei ela ju lihtsalt niivõrd palju lapsi ja et, et siis võib juhtuda, et tekibki siis nagu selline fiktiivsete sissekirjutuste ringi ja mida me näiteks Inglismaal oleme näinud, on see, et tohutult sellest toimusid mingites kohtades mitmekümnekordistus näiteks kinnisvarahinnad ainuüksi läbi selle, et et kirjutada sisse sellesse kohta, kus sul oleks võimalik saada hea kool, et siin on neid nüansse ja eripäraseid hästi-hästi nagu palju, millega peab nagu arvestama, et jah, ütlen, et tendentsina on see samm on väga õige. Aga puht, ma ei tea mingi Tallinna graafilist nagu eripära arvestades noh, peab nagu arvestama või noh, ei näe ma ka nagu probleemi selles, et noh, niinimetatud eliitkoolid on, et mis, mis võiks olla nagu riigi hariduspoliitika või linna hariduspoliitika, on see, et et me ei hakka neid kesklinna seda viite kuute tugevat kooli kuidagi nõrgemaks nüdima vaid pigem peaks olema tegevus suunata sellele, et kuidas me saame teisi koole, mis ei ole nendes nii-öelda edetabelites võib-olla nii suurte punktisummadega nagu järgi aidata samale tasemele. Et see võiks olla nagu see riiklik poliitika minu arvates. Mul endal ka ei ole nagu sind selgelt seisukohta, et mis on mulle, mulle meeldib see Idee, või see otsus, et me mitte teha neid katseid, aga kui ma vaatan neid teiste ütleme siis teisel seisukohal olevate inimeste argumente või ka teiste koolijuhtide poolt välja neile kalle jääd, et seal tekib seal, kuidas kuidagi sa pead tegema selle valiku, eks sul võib tekkida see oht, et sul tuleb, pidin, Lauri Leis ütles, et 300 400 õpilast näiteks 30, et noh, et sa pead ju millegi järgi selle valiku tegema, siin võib tekkida hoopis ütleme, katsed on hästi selge, lihtne, et kui sa need ära jätad, tekipad, muud nii-öelda alused selle valiku tegemiseks on ka nagu halb siis seesama sissekirjutuste teema, eks. Et, et siin on nagu hästi palju riske. Et ideaalis võiks ollagi, et. Iseenesest peaks võib-olla vaatama, et, et kas see, et kui nüüd Kaagneid ei tee, et, et kas nüüd kuidagi noh, ja kui ta ka järgmisel aastal ka ei tee neid katsed, et kas siis nagu kalamaja piirkonna nii-öelda sisse kirjutada taotluste arv nagu kasvab võrreldes kas Tallinna linna sees toimuvad mingid näiteks rahvastiku liikumisasjad, et, et see oleks päris huvitav näiteks aasta pärast nagu vaadata, et noh, praegu enam ei ole sellest mingit kasu, sest sealt võetakse vist arvesse vist pool aastat olema nagu elanud selles piirkonnas, kui keegi praegu nagu leiab, et ma nüüd kiiresti kirjutatud kirjutan sellepärast ennast sinna sisse, siis see, mis tõenäoliselt enam ei aita Mis puudutab aga selle kooli direktori, siis sellisesse ettepanekusse, et kõik teised võiksid kaasa kaasa tulla, siis ma saan aru, et esiteks teised koolijuhid on ikka seda öelnud ja et kui see oleks nagu ka tõsimeelne soov olnud, siis oleks sellele kokkuleppele tõenäoliselt jõutud ikkagi omavahel juba varem, mitte sellise nii-öelda meedia meedia arutelu käigus, et mulle meenub, kuidas Tartus oli gümnaasiumikatsete arutelu pikka aega keelduti seda üldse kõikide koolijuhtide poolt kommenteerimast, sellepärast et nad tahtsid ühiselt jõuda arusaamale, et kuidas me siis nüüd edasi teeme ja lõpuks jõuti siis ühisele seisukohale, et on ühiskatsed ja nii edasi, siis sarnane arutelu oleks pidanud sellisel juhul käima ka siin, et mismoodi siis õpilasi ikkagi vastu võtta, kui me, kui me sellest Aga printsiibis on selles mõttes nagu Hendrik Aguri nagu õigus on ju, et lasteaialaps usaldanud veel kuueaastased on ju, et, et kuidagi käima ma ei teagi. Praegu on siis nagu mõistetud ka, et noh, nagu meie, millised on siis mitteelukohajärgse vastuvõtuga, koolide on Tallinna Inglise kolledž, Tallinna juudi kool, Tallinna prantsuse lütseum, Tallinna reaalkool, Tallinna Tõnismäe reaalkool, vanalinna hariduskolleegium kuus kuus kooli, millest kaks on siis venekeelsed et juudi kool ja, ja Tõnismäe reaalkool ja siis siiamaani olid siis siis kus osaliselt komplekteeriti, siis ülelinnalise konkursiga oli Tallinna 21. kool, Tallinna Saksa gümnaasium, Tallinna Linnamäe, Vene lütseum, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium ja siiamaani ka siis Gustav Adolfi gümnaasium. Et, et kui, et noh, tõepoolest kuueaastane või seitsmeaastane laps on ju, et käin mingitel kolmel neljal nagu koolis nagu katsetada. Et see on natukene nagu hull värk, et et esiteks on ju, et väga paljude selliste katsete veidi näite nagu lapse tegelikke võimeid, vaid need näitavad ikkagi see, kui hästi ta on nagu treenitud, et me teame kõik oma ju klassides ka neid juhtumeid, kus, kus esimeses, teises, kolmandas klassis oli, oli, oli, oli selliseid viielisi poiss tüdruk, kuid on ju kõik olid viiedki, kui nad olid mingid asjad ära tuupinud, tuubis ka need esimesed kolm aastat, aga võib-olla siis lõpuks põhikooli lõpetamiseni jõudnudki, et et selles vanuses ei näita need sisseastumiskatsete tulemused ikkagi seda, et kas see laps on andekas või mitte. Ja nagu koolijuhid on öelnud, siis aastate esimese aastatega see tasandab ära ja pigem siis niimoodi, et et noh, nii-öelda üldmassist lähtuvalt, kui, kui võetakse, siis nii, nagu kaagis varem oli, et, et katsetega Plukat klased katsetega klass pluss siis teised klassid. See on, selles mõttes on hea, et ta tulebki nüüd nagu nii-öelda jällegi samm-sammult ei tulnud kuskilt mingit korraldust, et nüüd kõigis lõpetame ära, Lassiskaak teeb seda ja, ja siis saab nagu vaadata, et mis selle otsuse mõjul juhtub, Ekrida tegelikult puudutab, kui meeste tervikuna, vaatame siis üpris väikest hulka inimesi. Seal on Miina härma gümnaasiumis on ja noh, erakoole ei võta juurde, onju, aga, aga ega need väga paljusid ei puuduta. Aga ikkagi, kui sellise spetsialiseerumise või suunavaliku mõistes lapsevanemal on selge soov, et tema laps võiks õppida prantsuse lütseumis prantsuse, siis keelt ja, ja kõike seda ja ta ise elab Tallinna äärelinnas hoopis siis millised ta valikud üldse sellisel juhul oleks, kui neid katseid ei ole. Jah, et kui selle piirkonna koolis ei olegi näiteks prantsuse keelt üldse see mõte ongi siis see, et on ja et, et see laps nagu, et toimuvad ju samamoodi on ju need katsed on ju ka siis kui sa lähed gümnaasiumisse, on ju. Et, et need üks mõte ongi see, lahutada gümnaasium ja põhikool, lahutada on ju, et siis pärast seda ongi sul toimuvad põhikool ongi nagu eraldi ja sa saad nagu võrdset haridust sõltumata ta sellest piirkonnast ja siis on ju, kui sa oled nagu põhikooli lõpetanud, siis sa teed katsed ja siis sa saad näiteks valida, nagu sa tõesti oled juba nagu andekam ja sa oled nagu midagi tahad saavutada. Et siis sa saad minna sellesse kooli, mis sul on. Ja siis saab ka laps ise rohkem kaasa rääkida, praegu ikkagi teevad vanemad tema eest ära otsuse ja võib olla. See põhikooli gümnaasiumi lahutamine on võimule nagu mõistlik, nagu tee, kuidas, kuidas seda sellist noh, nagu igakevadist nagu kooliga seda hullust. Noh, natukene nagu tagasi. Aga järgmiselt räägime sellest, mis puudutab neid esmalt, kes siis ise autoga sõidavad, aga ja siis oma rahakotil seda tunnevad, aga hiljem kaudselt ilmselt ka kõikide toodete tarbijatel ja neile, kellele siis teenuseid kaudselt tuuakse, ehk siis bensiinihinnatõusust. Sel nädalal juhtus siis selline asi, et bensiini hind tõusis ühe koma euro 1,3 euro liitrist, mis on 2014.-st aastast esimene kord, kui see nii kõrgele on tõusnud ja põhjuseks tuuakse siis aktsiisitõusu ja, ja siis ka hiljutist maailmaturul auhinnatõusu, et bensiin on väga kallis. No sõltub sissetulekust. Et kas on kallis või ei ole, eks, et aga noh, ta on kallim, kui ta oli, oli eelmisel aastal või aasta lõpus, aga iseenesest on selline uudne lähenemine, mida ka rahandusminister Tõniste on siin välja öelnud, et võiks mida võiks kaaluda, et kui tõesti maailmaturul hinnad lähevad üles, et siis pakkuda riigi poolt leevendust kütuseaktsiisi langetamisega, et ma olen seda ideed tasub selles mõttes täitsa täitsa kaaluda ja mitte kohe ei ole mõtet nagu prügikasti visata, et et siin on proovitud, et vist elektri osas nende toetuste osas taastuvenergia toetuste osas mingeid sarnane idee kunagi on olnud, et kui kui hind on kõrged, siis võiks neid toetussummasid vähendada, aga minut tähendab, ma mäletan, see ei leidnud Eestis suurt toetust, et Juhan Partsist tahtis seda midagi selles suunas teha. Aga selles mõttes jah, et kui tõesti maailmaturul naftahinnad kerkivad, siis siis riik võiks, võiks mõelda, et et aktsiisi natukenegi nii-öelda hallatud Ma arvan, et IRL teeb sellest ka oma teema, et sest lisaks Tõnistada ka Helir-Valdor Seeder ütles eile Toomas Sildamile antud intervjuus, et IRL plaanib võtta siis kogu selle maksuredeli ette sel aastal. Ja, ja ma saan aru, et nendel on ka selgelt, et kui, kui sa noh, siin on räägitud, on nüüd järgmine. See number on 1,45 ja kõige karmimates prognoosides on öeldud, et 1,6 võiks uudavaid tõusta talvel lahtist seda ütles välja läinud. Et loomulikult, et sellisel hetkel poliitikutel kindlasti on see soov ja ka ütleme niimoodi toetajate leidmine väga suur, et et aktsiis langeb Sellel nädalal tuli ka Eesti inflatsioonistatistika, statistikaamet avaldas ja, ja seal noh, saab vaadata tagasi eelmisel aastal, siis tegelikult bensiini ja diislikütus kallines päris kõvasti, eelmisel aastal aastases võrdluses 12,8 protsenti, bensiin ja diislikütus 14,7 protsenti, et selles mõttes on tõenäoliselt tuntav see banaan paljude tarbijate rahakotile tõusja. Et aga aktsiisitõus otsa. Ja see omakorda Ta toob ju kaasa ka, kui need tõusevad ka teiste kaupade, kuna tõusud on joonud. Aga sellega transpordis ess lisaksin siia Urmeti mõttele IRL-i teema ja poliitiliseks selle teema tegemise, et, et noh, tõenäoliselt on see sarnane siis alkoholiaktsiisi, sellise temaatikaga, kus nad selgelt tahtsid saada ühte endale olulist teemat enda kasuks ja osaliselt sellega lõpuks said. Ma saan aru, et koalitsioonis ollakse sellesama bensiinitemaatikaga ka nagu mures, et, et noh, mitu korda IRL-ile järeleandmisi juba tehtud, et ja, ja neil nagu isu muudkui kasvab, et me tahame veel ja veel ja veel. Et kui kaua see jätkub, et noh, Jüri Ratas vist olla praegu öelnud ikkagi Tõnistel, et kui me kui me nüüd tuleb riigieelarvestrateegia arutelu, et siis me võime seda varianti kaaluda ja arutada, aga et, et see ei tuleks sellises tempos riigieelarvestrateegia kontekstis selles intervjuus. Samas on praegu valitsuses olnud heas seisus tänu sellele, et majanduskasv on olnud hea, maksulaekumine on, on üldiselt olnud hea, eks välja arvatud, juhtida alkoholi, alkoholi aktsiisi laekumine eelmisel aastal, et et seal nagu andnud ka võimaluse nendeks vastutulekuks siis IRL-i soovidele, et kui seis oleks pingelisem, siis tõenäoliselt ei tuleks, ei tuldaks, nii palju vastuoluline on ka jälgida, et mis ikkagi selle laekumisega toimub, et tegelikult see alkoholiaktsiisi laekumine võiks olla ikkagi märk, et seal on võib-olla vint üle keeratud ja nüüd kütuseaktsiis on anneks järgmine. Aga ühe teema juurde, kui me veel võtta ja räägiksime võib-olla siin eile palju kõneainet pakkunud teemast ehk siis Saaremaa ja mandri võimalikust silla ehitusest, et see on kindlasti selline vastandus tekitav teema, et igal eestlasel on oma seisukoht muidugi, et kuidas siis on, kas ettevõtjate idee silla ehitus nüüd uuesti kavva võtta on mõistlik? Mulle natukene küünikus lasen endale kõneleda, sest natukene meenutab seda Vesterbacka tunneli ideed. Teeme nüüd kiiresti tunneli ära ja teeme kiiresti silla ära ja ja et kui sa hakkad seda silda kasutama, siis maksad ainult sama palju, kui praegult maksad selle praamipileti eest, et noh mina seda väga. Selle realiseerumist väga suureks ei pea. Ma arvan, et see muideks Vesterbacka ongi meile eeskujuks, et et ma pole seda kuskil välja ja mulle tundub, et kuna see projektaks kuidagi jõle palju tähelepanu saanud Vesterbacka vist lubab juba siin jõuludeks, kas oli 2024 on tunnel olemas, rahastajad leitud ja nii edasi, et siis et võib-olla see inspireeris, et mitte oodata riigi riigi taga, et tegelikult ju seda Helsingi-Tallinna tunnelit. Ta on ka alternatiivne projekt, mida siis nagu riikide tasandil veetakse, et võib-olla on, on see üks põhjus, miks ettevõtjad sellega välja tulid isenesest, et noh, iseenesest on see hea, kui seal seda teemat nagu analüüsitakse, et mina arvan, et see on Saaremaal, aga kasulik, kui sinna see nii-öelda ühendussilla näol tekib. Et iseküsimus on lihtsalt selles, et, et kas see projekt on ikkagi majanduslik ehk tasub ja kas seda saab teha ilma riigi abita ja leiab selliseid investoreid ja näiteks riigi selles mõttes eile aktuaalses kaameras Simsoni päris hästi, majandusminister Simson seletas ära need variandid, mis, mida nagu võib-olla riigilt oodatakse, et kui riik lõpetab, eks praamiühenduse, siis on väga selge, noh, sa oled nagu monopol ja siis sild, võib-olla tasub ära ja nii edasi tal oli seal mitmeid variante, aga aga iseenesest, et see teema on nagu üles võetud sellega kaks ettevõtjad tegelevad, kellel on muudes ärides hästi läinud ja, ja kellel võib-olla on ka aega sellega tegeleda, et sellest pole ju midagi, midagi halba ja väga palju saarlasi on ikkagi selle selle ideega nagu väga päri ei tahaks seda silda saada, et kindlasti on ka neid, kes ei tahaks ja tahavad seda nii-öelda saarelisust hoida, aga aga aga jah, et, et noh, keskkonnamõjude temaatika on ka ju taas kord üles tõusnud, et et miks üldse ju varasemate projektidega on läinud, nagu on siis ega see keskkonnamõjude hindamine ei anna vist väga soodsaid tingimusi sellele trassile, mis oleks nagu kõige parem trass sinna ehitamiseks ja see ongi olnud üks põhilisi vist probleem ja siin on räägitud tunneli teemast hobuseks. Sest noh, ütleme nii, et kui me praegu vaatame seda, mis tammi on ju, et, et siis seal on ju ka seal tõstatatud teema, et sealt alt ei lähe, vesi läbi on ja mis on tekitanud nüüd juba üsna sihukseid pöörduma, kuid keskkonnamuutusi, et kuskilt on seal nii-öelda uurisse kadis liivarand nagu ära kadunud ja hakanud kinni kasvama seal mingid osad, et eks sellised teemad nagu sellega kõik nagu tõusetuvad ja ja mitte ainult sellises viimasel ajal hüsteerilises keskkonnaalases võtmes nagu Eestis nagu paljudes asjades nagu juhtunud, aga, aga, aga seal on ka väga nagu selgelt nagu keskkonnaohud ka millega peab, peabki nagu arvestama niimoodi, et mis nagu mis, mis see nagu kõik kaasa toob, onju, et tekkis küsimus ongi see, et nagu ütles minu hea kolleeg Astrid Kannel eile hommikul, kes käisid, kellel on nagu Muhumaale tihti asja, on ju, et aga mis on selle nagu nagu silla nagu eesmärk on ju lõppkokkuvõttes et jahtimine silla on ju, et et võib-olla siis ei pea selle laevaga sõitma ja, ja ei jää ka iga kord nagu maha, onju. Aga et kas, kas, kas sa tead, kus su laiem kasu kas näiteks majandusele või või mingitel muudel asjadel, aga sellest nagu nagu niivõrd palju paraneb, et see megainvesteering seal ära. No ma saan aru just, et, et ettevõtjate huvi Saaremaa ettevõtjate huvi oleks, kasvõi kes on tootmisettevõtted, kes, kes peavad oma kaupa tooma autodega eksi ja lava peal ja teine sama probleem on Hiiumaal, Hiiumaal on see tõsisem probleem, et Hiiumaa Saaremaal ikka seal on see vahemaa palju pikem ja on palju sagedamini jäänud, nad ütleme, ülesõidud nagu toimuvad seda, et ütleme, Virtsu-Kuivastu vahel praami sõida ikka juhtub üliharva. Aga see, sa, sa, silla idee oli ju? Just et ei jõua ja siis võiks juba omakorda ka mõelda seda Hiiumaalt, Rootsi ja jälle edasi. Aga see on nagu nali täiega Saaremaa puhul tuleb öelda, et praegusel praamiühendusel justkui ka viga ei ole, sõitsin minagi eelmine pühapäev Saaremaale ja ilma igasuguse probleemita, järjekordasid ei ole ja noh, suvel ma saan aru, on peamine siis murekoht, et ja see sõit on lihtsalt nii lühike, et noh, ma ei tea, mis ajaline võit seal on siis sõites autoga ka kuigi palju justkui ei tundu, et see saaks olla hea väike paus teha ja võtta restoranist heki, kiluvõileiba ka, aga sellega head kuulajad. Peame oma rahva teenrid lõpetama sest täistund läheneb. Talvise ilmaga olid stuudios Aivar Hundimägi, Urmet Kook ja Taavi Eilatist. Nädala pärast olen stuudios koos Sulev Vedler ja Heidit Kaio ka. Seniks aga soovime kõigile rahulikku laupäeva ja kuulmiseni.