Tere, head raadiokuulajad, kell on viis minutit üle täistunni ja nagu ikka laupäeviti on eetris saade Rahva teenrid. Kauaoodatud talv on lõpuks eestimaale kohale jõudnud ja kui nädala alguses võitlesime siin kõva külma ja tuulega, nii et ninad punased, siis praegu on hea talvemõnude nautimise aeg saab suusatada, kelgutada, lume seda teha ja kõike muud. Meie oma saates täna lumesõda ega kelgutamise ei planeeri, sest oleme siia tulnud selleks, et arutleda teemade üle, mis läinud nädalal kuumad ja selleks oleme siin koosseisus. Heidit, Kaio, pere ja kodu, peatoimetaja tere, tere. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Millest aga tänases saates räägime, et esmalt teeme sissevaate teemasse, mis üllatuslikult on pannud kõikuma isegi ühe ministritooli, ehk siis räägime Eesti vabariigi aastapäeva kontsertaktuse teemal ja andestamisest, meil räägime pretsedendist, mis terendab ees riigikogu liikmete vahel ehk sellest, kuidas keskerakondlase Arvo Sarapuu, Kersti Sarapuu pere plaanivad minna kohtusse Martin Helme, Jürgen Ligi vastu. Ning seda viimast sõnakasutuse pärast, siis seejärel peatume sel nädalal mitmel pool kõneaineks olnud e-residentsuse teemal räägime riigiasutuste pealinnast väljakolimisest või siis nüüd mitte kolimisest ning saate lõpus, kui jääb aega, räägime ka Tallinna Helsingi tunnelist. Et saateaeg on siis piiratud. Hakkame otsast pihta ja, head kolleegid, ma teen kohe ettepaneku, et selguse huvides, et lihtsam jälgida oleks, jagame meie selle esimese teema siis selliseks kaheks. Esmalt räägiksime sündmuste algallikast ja siis teises pooles juba natukene selle järel mist ja poliitilisemast vaatest kogu sellele saagale aga, aga selle nädala teisipäeval kirjutati taas esmalt Eesti Päevaleht ja seejärel ka kõik teised meediakanalid, et 104 inimest, kelle seas ka palju tuntuid inimesi on kirjutanud kirja president Kersti Kaljulaidile sest nad leiavad, et Tiit ojasoo ei sobi lavastama 24. veebruari ehk siis meie 100. sünniaastapäeva kontsertaktust Eesti Rahva Muuseumis alla kirjutanud ütlevad ja ma tsiteerin, väljendame kirjaga nördimust. Teie austatud president Kersti Kaljulaid, olete koos kantseleiga valinud Eesti vabariigi kõige pidulikuma aktuse programmi loomateater NO99 ja selle liikme Tiit Ojasoo, kes on panustanud meie ühiskonna ühte kõige põletavamad probleemid. Eesti riik peab vältima vägivallatsejat pjedestaalile tõstmist nii praegu kui ka edaspidi ja alati tsitaadi lõpp. Selline avaldus sai siis hulgaliselt ka vastukaja ja ja on need, kes siis nõustuvad kantselei seisukohaga, et ojasoo võib seda juskui lavastada ja teised, kes, kes sellega sugugi ei nõustu. Kuidas teiega on? No minu meelest on see tohutult põnev protsess, mis praegu lahti on läinud ja ma võrdleksin seda või minu meelest on seal väga tabavalt täna Andrus Kivirähk kirjeldanud, et, et etendus on alanud. Et vabariigi aastapäeva kontsertetenduse eeskava on, on praegu juba käimas ja, ja meil on siis kellel vähegi soovi ja huvi, on võimalus selles eeskavas osaleda ja see eeskava on väljunud siis kitsaste ruumide seinte vahelt vaid, ja selles on siis nagu kogu ühiskond kaasatud ja ja minu meelest on see tõesti ka nagu selles mõttes üks põnev. Ma arvan, et, et kui ma loodan ka väga, et ojasoo detsembril jätkub nagu isiklikku jõudu selles protsessis osaleda, sest et sest sellesse eeskavasse on hõlmatud nagu noh, nii paljude väga põnevad teemad, mis siin vabariigi aastapäeva eel vajavad läbiarutamist, nende seas selline uus Testamentlik või piibellik andestuse ja lunastuse teema, sealhulgas siis ka teemat sellest, et kas arvamuste paljusus on võimalik, et kas, kas inimestel on õigus olla erinevatel seisukohtadel ja kuidas seda väljendada, siis on kerkinud üles selline nagu taustal selline teema, mida mitmeid inimesi olen kuulnud väljendamas. Et neid hirmutab see tonaalsus, millega omavahel eestlased räägivad. Ehk siis nagu küsimus ei ole üksikute inimeste kõnepruugis, vaid vaid see koor, mis tekib, või see, see üldine foon, mis, mis tekib, et, et see, see nagu leiab kajastamist ja läbimõtestamist ja lõpuks võimalik, et isegi valitsuskriis või valitsusvahetus kaasneb selle selle eeskava osana, nii et ma ütleksin, eepiline lugu. Jah, siin on ootused, on sellele show'le juba eelnevalt hästi suureks aetud, et me kõik tahame teada saada, et mis, missugune see etendus siis lõpuks välja kujuneb. Aga see on hästi keeruline teema, see on sellepärast, sest see keeruline, et ükskõik, mida me siin saates ütleme me teeme ikka kellelegi haiget, kellelegi see ei meeldi. Et inimesed on siin valinud pooli ja neid pooli. Võib-olla see on siis vale öelda pooli, et neid, neid pooli on siin hästi palju, mõned olla täiesti vastandlikud seisukohad, on. Nüüd. Eks see kiri olla selles mõttes natukene kummaline, et ta ründab kõigepealt siiski teater NO99. Mina vähemalt lugesin niimoodi ka sellest tsitaadist staabi ette, lugesid, on esimesena nimetatud ju no 99 ja siis on alles selle liige Tiit Ojasoo, seda võib vaadata üha teatri ründamisele. Nüüd ütlete, et ma rebin midagi kontekstist välja, et Urmas Reinsalu puhul kaan pool lauset rebitakse kontekstist välja, samamoodi. Kasutan sama, lõksusin praegu. Ja ta on, seal on ka üks viga, et sinna kirjutanud 104 inimest allat üks on seal ka siis, kui organisatsioon, et siin on ka siis, kas selle organisatsiooni juhatus on selle otsuse vastu võtab, või on siis seal toimub mingi üldkoosolekul midagi taolist, et seal siis miks mittetulundusühing on seal sees see ei ole muuseas ainult naiste seltskonda, et seal on ka nagu lugesin kokku vist oli 14 meest vähemalt, aga võib-olla neid on ka rohkem, aga tänapäeval ei saa kõikidest nimedest aru, et kas naine või mees ja tegelikult ei tohiks olla vahet, eks ju. Et kas nüüd naistele või meestele sobise. Aga noh, hea on jällegi seda näha, et seal ongi hästi palju naisi alla kirjutanud, muidu me vaatame, et naised ei ole niivõrd ühiskondlikult poliitiliselt aktiivsed, siin vastupidi, on seda näha, et selles mõttes hästi haavaldus praeguses olukorras ei ole tekkinud ikkagi seesama diskussiooni kohal, et argumendid räägivad täiesti erinevatest asjadest või noh, mõlemad need nii-öelda kaks poolust, et üks räägib siis tõesti sellest, et kas vägivald ja naistevastane vägivald on nagu õigustatud või mitte ja räägib sellest aspektist ja teine osapool siis räägib pigem nagu ütleme, loomingulisest aspektist ja räägibki sellest andestamise poolest, mida säilib ka välja tõid, et, et nad ei räägi ju tegelikult noh, argumentide keeles samades samast asjast. Nad kumbki võtab oma seisukoha ja, ja selle pealt nagu Liiveldaksegi No just ja tegelikult on seal veel üks veel üks aspekt, nimelt, et et kas, kas kunstnik peab olema meeldiv inimene või et kas, kas kunstnik, kes lavastab näiteks vabariigi aastapäevakava, kas ta peab olema ka nagu mingisuguste isiklike omadustega, et mida ta peab mingid isiklikud kriteeriumid, mida ta peab väitma täitma, et tegelikult praeguse see noh, see 104 kirja nõue ju on see, et et noh, vabariigi aastapäeva aktust sobib lavastama ainult noh, nagu väga kõrgete või mingisuguse noh, mingisuguste konkreetsete moraalsete väärtustega inimene. Et, et ka see on üks üks aspekt, mis, mis selles vaidluses välja kerkib. Ma millegipärast arvan, et kõik inimesed on kedagi löönud või on neid löödud. Nüüd on muidugi väga erinevad situatsioonideks mõni inimene, seda kogenud lapsena mõni inimene, täiskasvanuna löömine ei ole minu meelest kellelegi võõras. Kõik saavad aru ka sellest, et see ei ole õige. Mõnele inimesele lihtsalt meeldib seda rohkem teha mõnele inimesele lähedal. Mõni nimi taha üldse seda teha. No ja samas see nüüd ei ole ju küsimus siis sellest löömise õigustatusest või sa tahad öelda seda, et, et sellega on paljud inimesed on kokku puutunud. Minu jaoks on ka kummaline, näiteks et nad hästi palju räägitakse naistevastasest vägivallast, et mina ei erista üldse kirjeldada, minu meelest ei tohi mehele peksa anda, et ohvreid oleks vaja võtta samamoodi neid ei tohiks nagu sugu pidi kuidagi eristada. Muidugi õnneks siin avaldustes on ka räägitud, igasugune vägivald on keelatud. Nii see 100 neljakiri kui ka Reinsalu oma avalduses toonitas, et igasugune vägivald on keelatud ja selle eest tuleb karistada. Karistada tuleb täpselt niimoodi nagu õige on, eks ju. Mitte niimoodi, et sa karistad ühte inimest mitu korda ja see oli tegelikult see Reinsalu avaldusega mõtter. Ja see on ka avalduse mõte, mida näiteks noh, president Kersti Kaljulaid välja tõi. Et noh, me peame ühel hetkel ju õppima andestama, et kuidas, kust läheb see ühiskonna selline andestamise piir, et millal me, et noh, poolteist aastat ei ole praegu justkui nagu piisav, et kuigi noh, me teame, Tito ja sa tegelikult ju teatris juba lavastab ja teeb oma igapäevast tööd see, millest on professionaal ja selles keegi ei kahtle. Aga miks nüüd see üks sündmus Korrastamasel ärgem unustage unustagem, et Siim Kallas on oma 10 miljoni. Ma isegi ei mäleta, kas oli krooni või dollarit, aga oma kümnemises niga on siiamaani süüpingis, kus seda pole iialgi süüdi mõistetud. Nii et, et minu meelest on siin ka täiesti selline laiem nähtus, et et kas on üldse Eesti ühiskonnas võimalik, et mingi hetk on, on võimalik mingitel inimestel edasi elada. Ta näeb, kus see läheb, salvestamise piirati, hiljaaegu näiteks oli, saime kõik ajakirjandusest lugeda, et Allan Kiil on, näete Tallinna linnas ühe spordihalli ujulasse tööle, et oi, kuidas see võimalik on, aga tegemist on inimesega, kes on väga meisterlik ujuja, kes siin paar aastat tagasi päästis Rocca al Mares ühe koolipoisi elu ujulas see inimene, miks ta lasti lahti Tallinna Sadama juhatuse koha pealt, õigemini ta läks ise minema põhjuselt, teda kahtlustatakse korruptsioonis, aga, aga tegevus nüüd siis ütleme ujulas. No see ei ole kuidagi korruptsiooniga seotud, see inimene oleks kindlasti väärtuslik, lihtsalt toimub mingi nõiajaht ja konstruktsioon oli selline, ujulas toimub ka mingi korruptsiooniasju, ma ei tea, mis seal ei olnud sellist korruptsiooni, vabandust, seal ei olnud ka sellist konstruktsiooni. Aga mul tekib küsimus, kus inimene siis võib, mida ta võib edasi teha, kui tahab mingi patuga hakkama saada, kus kohas tekib see võimalus võimalus edasi minna tokey vahetult nime ära, aga siis järsku avastab keegi. Kuulge, aga see kodanik on nüüd teise nimega, jälle läheb kõik lahti. Nii et see tõesti, kui minu meelest on seal meie ühiskonnale väga oluline teema läbi arutada, et mingisugune võimalus peab, peab olema nagu eluga edasi minna, kusjuures näiteks Skandinaaviamaades on see hästi-hästi oluline teema, on see teise võimaluse teema, mis võib mingisugusel hetkel muutuda naeruväärseks, kui on selge, et, et paranemist ei toimu, aga, aga on selge, et kui me siin kui meie, keda me sinna eestlasi väga vähe, et meil peab olema võimalus eluga edasi minna ja peab olema võimalusse, teiseks võimaluseks Päris mitmel korral on kõlanud siin arvamus, justkui presidendi kantselei seda otsust tehes ei ole seda kuidagi läbi kaalunud ja ei osanud aimata, et selline poleemika tekib, et nii palju kui mina aru saan, siis tegelikult arutati seda omavahelistes koosolekutes juba ammuilma, kui see teema esimest korda siis arutluse alla neile tuli, kuuldavasti siis läinud kevadel juba ja, ja seda kaaluti ka, et kas kas see vana taak, mis oja sul kaasas, onju nad teavad ju, et see taak tal kaasas justkui näiliselt on, et, et kas siis see see hakkab mõjutama või ei hakka, aga noh, kaaluti nii-öelda professionaalse neid aspekte ja seda juhtumit ja otsustati, et sellise erakordse sündmuse puhul, mis seal ERMis ka on, et me teame, et see lavastus ei toimuma klassikalisel laval, vaid kuidagi rahva seas seal. Sest noh, seal ei ole sellist suurt kontsertsaali ja lava ees, vaid on selline teistsugune ülesehitus, et, et see kaalub üles selle, et aga, aga jah, et, et on vale väita, et, et nad justkui ei oleks läbi mõelnud, seda on nad kindlasti läbima. Riskisid, aga see teater sai eelmisel aastal niinimetatud Euroopa teatroskar või noh, sellist suure teatriauhinna tollel puhul keegi hakanud meelde tuletama, et näete, millega seal sai üks töötaja hakkama. Auhinda vastu võtta kõlbas küll ja eestlased olid päris uhked, et kui palju meil ikka selliseid kultuuri saavutusel? No ei ole siis ei ole sellest häda. Et nad pärast seda muidugi alles algas vist ka see üle maailma seeneahistamise vastane kampaania, et see on tegelikult selle järellainetus ja ma ei kujuta ette, kuhu see asi välja võib jõuda. Sellepärast et ega see ei ole nagu peatunud. Et. Me ju ei tea, mis otsuse tema vastu võtab, võib siin igasuguseid protestiaktsioone, tullakse omaette, küsimus on, mida nad seal lavastuses teevad, me ei tea selle sisu. Et siin on üllatusi, kui paljudel varuks kõigele lisaks vaatasin ülega selle ojasoo ohvri kirja, mille ta kirjutas siis pärast seda, kui see juhtum avalikuks sai. Tema ütles ilusasti, näed, iga kord, kui sellest räägitakse, see tuleb talle meelde, teeb talle haiget ja ta tahtis, et asi ära unustataks. Mulle tundub, et selle kirja kirjutada eriti sellele naisele nagu kohvril üldse mõeldud. Neid huvitas lihtsalt, et teeme ära. Aga kogu sellel juhtumil on tõesti ka teine mõõde, millest, millele me alguses viitasime, et nagu kahe küüruga kaamel, et president Kersti Kaljulaid peab ilmselt suur aitäh sõna, ütleme Urmas Reinsalule, kes paljuski kogu selle selle nii-öelda turmtule enda peale võttis, sest nimelt kirjutas selsamal teisipäevasel päeval siis justiitsminister täiesti, ma saan aru omaalgatuslikult mitte keegi ei küsinud talu suhteliselt kommentaari selle teema kohta ja kirjutas siis nii, ma tsiteerin taas kord. Kuulge, kurjakirjutajaid muidugi saate hüsteeriaga solkida vabariigi aastapäeva ja ojasoo elu ära aitab, lõpetage kanakarja kambakas. Ah jaa, nüüd öeldakse, et ma olen panetunud ise inimeseloom ja sellise avaldusega õhutan lähisuhtevägivalda ei õhuta, vastupidi normaalses ühiskonnas käsitletakse süütegu õiges proportsioonis. Ja omakorda see avaldus sai hoopis teise sellise dimensiooni, kus hakati nõudma Urmas Reinsalu tagasiastumist ja ja, ja, ja, ja kõike seda, et Reinsalu tegelikult väljendas oma seisukohta sarnaselt Kersti Kaljulaidi ka ja, ja noh, ma ei tea, teiste teatrikriitik Meelis Oidsaluga, aga aga ta sõnakasutus oli see, mis tekitas. Ja kusjuures see sõnakasutusasi jaguneb ka kaheks alguses ju solvas osasid inimesi. See sõnapaar kanakarja kambakas, lärm läks lahti selle ümber, mis tuletas juures raamatust lendas üle käopesa ja kus seal ma sain aru, et peategelane oma õele siis ühel hetkel karjatab sellise väljendi, kui too tema kiusamist ei lõpeta. Nüüd ma vaatasin selle peale, et panin internetti otsingusse sisse ojasoo ja kanakarja kambakas, siis tuli välja, et 18. juunil 2016 jutusaate keskpäevatund seal kuku raadio saadav selle kommentaariumis siis keegi inimene kirjutas juba mitu karistuste, mitu hukkamiste poja saama. Praegune kanakarja kambakas, maaslamaja jalaga peksmine. Aga tookord muidugi ei pälvinud eriti suurt tähelepanu, sellepärast et nad, keda sa vastaseks võtad, et see oli anonüümne kommentaator. Aga aasta hiljem see oli siis eelmise aasta novembris võttis teema üles Andres Maimik. Samuti lavastajad kultuuri nima ja tema kirjutas Ekspressis ühe loo sellest üle maailma rullunud sellest ahistamisvastasest lainest. Ja siis ta kirjutas ka seal, tuletas meelde, seda, lendas üle käopesa kanakarja kambaka mõtet. Et ta ütles, et ükskõik kui kahtlased poleks ühe või teise indiviidi teod ning kui üllast eesmärki need tagantjärele paljastused ka ei kannaks, devalveerib selline kampaania kanakarja kambakas jahistamis võistlusvastase võitluse tõsid tõsiseltvõetavust, kui ka tekitab uusi pingekoldeid sõprade ja võitluskaaslaste vahel. Ja mis sellele järgnes. Muidugi tuli, tuli surve, see ei olnud küll nii suur surve nagu ütleme praegu Reinsalule siis ikkagi kultuuriinimestele omane. Aga saime kõika Ekspressis vastu päid, et noh, miks sellise luu avaldasime, lõpuks me avaldasime disclühe vastu kirjandit. KUS Kairi Kasemaa ütles, et nad et see oli äärmiselt küüniline kirjatükk ja tegu ei ole mitte kanakarja kambaka loid reaalselt oma igapäevast elu elavate inimestel, kes on kogenud vägivalda ärakasutamist. Ja nüüd siis mida tegi Reinsalu? Ta võttis täpselt sama näite, millest oli Maimik saanud mõni aeg tagasi avalikult vastu pead, kasutas oma sõna, sõnavara. Sai täpselt samamoodi, ainult hullemini. Ei tasu laugu sama reha peale astuda ei tasu selles mõttes, et see on ju selgelt siiski hinnanguline, olgu kui nagu tore tsitaat või kui, kui noh, nagu lugupidamisväärivast allikast pärit, on see sõnapaar siiski siiski hinnanguline, et me ei saa sellest eemale üle ega ümber. Ja samas noh, Reinsalu puhul sa tahtsid juhtida tähelepanu, aga mulle jäi mulje, et sa tahtsid, et, et seal on kaks asja, üks asi on see kanakarja kambakas, aga tegelikult ju praegu on see, see tagasiastumisnõue tulnud hoopiski sellesama kirja teise lause peale. Ja, ja see on siis see, et, et kui, kus Reinsalu ütleb, et kui ta esialgu lepitusmenetluse juhtumi kohal avaldas arvamust, et ta mõistab naistevastase vägivalla hukka, siis tänase kirja valguses ma lausa kahetsen seda avaldust, ütles siis Reinsalu oma arvamus. Ma lugesin selle vana avalduse üle ja mõistiski täiesti sukese hooli ojasoo puhul tehtud, eks selle juhtunud väljatulekul ja, ja Taali muuseas, Reinsalu sellise naistevastase vägivalla vastu võitlejatele väga kindel liitlane. Tema ajal on ju ka vastu võetud need seksuaalse ahistamise vastased sätted, eks ole. Aga selles samas kirjatükis juba siin Taavi lugesid teda, tegelikult ütlesin seda ka. Ta on vägi igasuguse lähisuhtevägivalla vastu ja tema tahaks kõiki, neid karistatakse, et ta teeb seda. Ta tahaks, et see oleks proportsioonis, et ühte inimeste karistatakse ühe asja eest mitu korda teda kiusatakse surnuks, tuletas meelde seda meediat, eks ta meile Ekspressis on. Hans H. Luik tõi kasutusele. See on praegu edasi läinud nagu sotsiaalmeedia peksaks. Ja mis võimaldas seal on seal oleks nagu tegelikult inimesel võimalus öelda tuima panna lihtsalt olla vait, võib-olla see on kõige lihtsam taktika. Eestis on mõningate asjade puhul seda juhtunud. Mäletate, oliks kuulus röstri skandaal kunagi? Ah jaa, Gustalli juhtkonda öeldi, et nad olid kuidagi ühel peol võib-olla liiga ülemeelik, liialt liialt ülemeelikud. Lihtsalt vait olidki tükk aega vait, lõpuks unustati ära Jaan tõstatiga ja alg ja Reinsaluga näib toimuvat natukene sarnane asi nagu ojasooga, ehk siis tema puhul ka see. Kuigi ta juba vabandas, siis päev hiljem kaks päeva vist ei vahet, kui ma ei eksi ja siis hakkasid poliitikud mängima oma mängisin. Selline hakkame kokku ajama opositsioonis neid. Tavaliselt umbusaldada ma arvan, et paljud inimesed imestavad käed, mis, mis seal Reinsalu peas toimub, et selleks et, et, et see, tema vabandamine oli ju ka selline, et ma vabandan. Ja siis koma, kui, kui ma kedagi riivasin seal täpselt nagu, nagu kuulus lastelaste lemmikanekdoot jukustajate, et kus Juku ütleb Marion litse õpetaja käseb vabandada ja siis ütleb juku, et vabandage, mari on lits, mis lastele tohutult meeldib, sest et seal on võimalik siis hääletooniga anda edasi teistsugust teistsugust mõtet, et minu jaoks Reinsalu vabandamine kõlab tõesti samamoodi. Noh, seal jah, oleks pidanud olema tähele tasub järgi mõelda, mida sõitsime sealt välja öelda otsesaates me teeme ka aeg-ajalt apsakaid, aga seal ta lihtsalt nagu toksis endal. Aga ma ei tea, kas telefoniga Aipäädile kursusele sisse toksisid teksti ja saatis ära sen nupu peale kohe ilma mõtlemata, et seal oleks pidanud laskma selle võib-olla endal mõnel nõunikule enne läbi lugeda. Seal on ikkagi terve PR-meeskond, on ka poliitilised nõunikud olemas, et oleks võinud natukene mõelda. Aga kusjuures me ju tegelikult ju kõik saavad aru, mida Reinsalu mõtles, ja tema me, me saame ju aru, et tema mõte oli see, et, et me, et on mingisugune süütuse presumptsioon, võiks olla olemas, et siin ei ole olnud kohtuistungit ei ole olnud süüdimõistmist. Teistpidi tegu on olnud, tegu on olnud ja, ja, ja, aga, aga ka oluline on see, et me tegelikult ju ei tea see, see kõik, see, see, see juhtum on nii-öelda jutu põhjal ja emotsioonide põhjal, mis on üles köetud, üks kütab nagu rohkem ja teine, lükka lükka veel rohkem üles. Et me ju tegelikult ei tea ka, mis seal täpselt. Juhtus aga selle umbusalduse puhul on ikkagi ju praeguseks, kas eile olid uudised justkui opositsioonil on hääled koos, et koalitsioonisaadikud on ka siin tulnud, juskui paati, Hannes Hanso ja mõned nimetasin, loetletakse veel, aga, aga üks asi, mis on võib-olla tähelepanuta jäänud, on see, et tegelikult ju räägitakse praegu umbusaldusavalduse üleandmisest. Ma julgeksin prognoosida, et kui tõesti see umbusaldusavalduse üle antakse ka koalitsioonihäält ega siis ootamatult saalis sel hetkel, kui umbusalduseks läheb seal neid saadikuid ei, ei pruugi siis enam olla, sest need arutelud, et kuidas me hääletame siis kumb usaldamiseks läheb, tulevad hiljem ja, ja mul on küll selline nagu tunnetuslik taju, et, et neid saadikuid mingil põhjusel See on minu meelest on see üks huvitav lugu, et ma olen aru saanud et need valitsuskoalitsiooni liikmed ei ole ise isekeskis, on ühtsed, et tegelikult lõhe Keskerakonna sees ei ole ju mingi saladus ja ka need nii-öelda lõhenenud Keskerakonna liikmed on ka öelnud, et nad kavatsevad Reinsalu umbusaldust toetada. Praegu on ka valitsuse olukorras, kus nendel on vägagi, kus nad on teinud väga keerulisi ja väga palju vaidlusttekitavaid poliitilisi otsuseid, üks on siis see sotsiaal, sotsiaaldemokraatide, alkoholiaktsiisi tõus, teine on IRL-i poolt algatatud maksusid süsteemimuutus, et see võib anda sellise tegelikult täiesti ootamatult nagu lumepallina üles kerida, oluliseks selliseks mükseks, mis tõesti koalitsiooni laiali lööb. Et kindlasti ei ole praegu valitsusliikmed ise need ministrid, kes valitsuses istuvad, huvitatud uue töökoha otsimisest ja laudade ära kraamimisest, aga, aga see impulss tegelikult tulla siis fraktsioonide endi seest. Ja sama sellega opositsioon kasutab seda mõnuga ära, et eilses aktuaalses kaameras vaatasid, sa nägid, kuidas Martin Helme rääkis, et nad, sotsid on nüüd erakordselt suures kahvlis, et üks nende lipu keerasid perevastase vägivalla aga ongi suures võitluses tegelikult peaksid igal juhul nagu hääletama siis Reinsalu mahavõtmise poolt. Ja väga raske on öelda nii tähtsas küsimuses ma pidin midagi muud tegema, ei olnud saalis. Aga selles mõttes ongi see tõesti on sotside lipukiri olnud, et kaitsta vähemusi ja kusjuures kanakarja kambakas osalt, et ongi ju selles selles selle mõttega suunatud, et sellele kirjale kirjutasid enamikus alla just nimelt naisterahvad ja on ka nüüd sotsiaalmeedias juhitud tähelepanu, et, et seal on väga palju ka lesbid selles seltskonnas. Et see tõepoolest ongi nagu väga-väga mitmetahuline probleem sotsidel lahendada ja siis seal siis omakorda see naistevalla naistevastase vägivalla nagu vastasuse vastu olemise noh, nagu kahetsemine Reinsalu poolt, et et sotsid on, ma ütleks täiega. List ja Keskerakonna saadikutest juhtusin lugema Facebookist Peeter Ernitsa mingist postitus, kes ütles, et nad küll võetakse, et mina kavatsen ka Reinsalu mahavõtmise poolt hääletatud. Keegi ei ole minu käest seda küsinud, aga Reinsalu ei ole ka mingisugune suvaline minister IRL-is me teame, ta on ikkagi tugev liider, kes on seal ammusest ajast, kuigi ta ei ole praegu küll juht, et oli juht siin mõned aastad tagasi, aga aga Margus Tsahkna oli ka vahepeal IRL-i juht, aga millegipärast siis, kui nagu sisulisi otseseid mindi tegema, siis sageli ta vaatas Urmas Reinsalu otsa. Et nad on selline nagu formaalne juhtimine, mitteformaalne juhtimine ja sõnaõigus on kindlasti Reinsalule olemas. Neli minutit, ma elasin hetkel kuidagi Tsahknat maha. Ja selge on see, te, Reinsalu ei ole ettur, keda keda nipsuga laua pealt minema lüüakse, et et ilmselt Isamaaliit peab nagu ühinema, siis Reinsalu selja taha ja, ja teda niisama lihtsalt. Teie ohverdata ja aga siin on nüüd, noh siin ongi tegelikult valikud on jah, mitte midagi juhtu, koalitsioon on tugev. Või siis astub Reinsalu tagasi või siis läheb koalitsioon lõhki ja ühel hetkel avastame, et näete, kes meie peaministriks on saamas. Hanno Pevkur. Aga sure, sa viitasid siin ka sellisele lõputule kommenteerimisele ja lõputule arvamusavalduste avaldamisele. Mul endal tuli millegipärast meelde üks juhtum siin mõnest täiesti isiklikust elust, kus mõni aeg tagasi istusime sõpradega koos ja mingitel kummalistel asjaoludel sattusime Youtube'is vahendusel vaatama 1999. aasta Eesti eurolaulu ühte laulu. Opera on Fayer, mida esitas siis Joel De Luna toona koos seal ooperilauljat, ega, ja mis vaatasime seda natuke aega vaikides, see oli selline suhteliselt kummaline laul, mäletan omast noh, toonasest ajast seda ja et seal huvitavate tantsusammudega siis tumedanahaline laulja laulab, teeb erinevaid vigureid, ooperilauljad, kummalistest kostüümides ja nii edasi ja ja olles seda natuke aega vaadanud, üks sõpradest ütleb, et et vaadake, kui huvitav, et toonases ajas 99. aastal me saime seda vaadata igasuguse ilma sotsiaalse kommentaarita, et ei olnud sellist kommentaari taga, et kui praegusel hetkel tuleb selline laul, siis sellele järgneb kohe tohutu selline kommentaarid, kellele ei meeldi kostüümid, kellele ei meeldi nahavärv, kellele ei meeldi see või teine ja, ja see nagu elu on muutunud nii, nii kummaliselt, et me elame natuke nagu sellist elu kommenteeritud väljaannet. Et me ei ela mitte seda asja ma tahaks, ma tahaks nagu rohkem, et me elaksime võib-olla tassi ise noh, praegu lihtsalt elaksime, lihtsalt elaksime midagi, kommenteeriks kogu aeg, asi on väga lihtne, sellepärast et tol ajal ei olnud. On olemas veel Delfit ja tol ajal ei olnud veel olemas Facebooki. Lihtsalt maailm on muutunud. Ma võtsin eile lahti 99. aasta ekspressi täitsa juhuslikult ja seal oli uudis, et veebis käies võib isegi ilmateadet tulevikus lugeda. Mobiiltelefon on selliseks asjaks võimalik, see oli uudis lugumuses. Praegu tundub tõesti südamest, ajab naerma, aga nojah, jah, see, ma kujutan ette, kuidas ta imestasite kõike Ekspressis selle üle tõlkelugu tõlkes õhkub luua. Aga ma olen sinuga, Taavi, väga nõus see elu kommenteeritud väljaanne, et see on kohati isegi hirmuäratav, et ma olen just nimelt selle nädala jooksul rääkinud inimestega, kes ütlevad, et nad ei julge enam arvamust avaldada, sest et, et see noh, nagu nagu tühisemast asjast võib saada järsku just nimelt kanakarja kambakas nii-öelda mingisuguse enda meelest täiesti tähtsusetu asja ja sattuda löögi alla. Mina näiteks oli muuseas samasuguse dilemma ees sel nädalal, tahtes postitada Facebooki juttu sellest, kuidas ma lugesin, et Inglismaal otsustati hakata passi sisse kandma ka last, ema nime, et siiani kantakse laste isa nimi nagu Eestiski, aga kuna pass on niivõrd oluline reisidokument, siis tegelikult reisides on see oluline, otsustati hakata ka ema nime sisse kandma ja ma julgen seda Facebooki panna, sest ma kartsin, et järsku seda võetakse kuidagi mingi noh, nagu mingisuguse soolise noh, nagu sellise võrdõiguslikkuse võitlusena, kuigi tegelikult on tegemist praktilise vajadusega. Ja Mihhail Lotman kirjutas sellel nädalal Delfis Päevalehes, ma ei saanud aru, kummastab sõltud arvamusi väljendav grupp ei tohi muutuda Lintsivaks jõuaks see on ühiskondlik ühiskonnale ohtlike, ma sellega täielikult nõus. Kusjuures ta kirjutas selle nagu vastureaktsioonina siis sellele ülle Rajasaare visse Rajasaare kirjatükile, kes rääkis, et et mister Reinsalu tema ei taha, et minister Reinsalu siis tema, justiitsminister, kusjuures sealt edasi tekkis juba selle üle mingi arutanud, et siis Lotman nimetas seda raja, saad omakorda maadamiks. Kuidas, kuidas võib seda siis teha, aga inglise keeles ongi niimoodi, et on, mis mister on siis ja tema vastajal siis madame, eks sellises kommentaaride nädal ütleme siis kommentaarid ja selliste väljaütlemiste teema on ka teine teema, mida me tahtsime poliitika valdkonnast puudutada ja mis on siis perekond, sarapuude soov minna kohtusse Martin Helme ja Jürgen Ligi vastu. Ja seda siis põhjustel, et nende nende väljaütlemised on justkui nende perekonna mainet kahjustanud, et see on selles mõttes pretsedent, et, et ega, ega kohtus nüüd riigikogu liikmed sõnakasutuse pärast küll omavahel käinud varem jaole. Minu meelest on see tohutult põnev lugu, et Savi vabandustest isased sarapuud nõuavad siis perekond sarapuud nõuavad et Jürgen Ligi avaldaks ajalehtedes kuulutuse justkui, et Sarapuu ei ole teinud kurb selliseid tegusid, Rex tuli vist ka ette antud ja see oli ka ette antud ja ma tunnistan, et kui oleksin Jürgen Ligi, siis ma avaldasin selle, sest et minu meelest on see lihtsalt nii naljakas see noh, just sellepärast et Jürgen Ligi ei ole ju mingi kohtuinstitutsioon, kes saab öelda, kas Sarapud on korruptsioon Oruktiivsetel tegudega tegelenud või mitte, et, et ta võib arvamust avaldada. Aga sellest ei selgu mitte midagi, sellel pole mitte mingisugust pistmist nagu reaalsusega. Sarapuu, päriselt ka On korruptiivseid tegusid sooritanud või, või mitte. Nii et see on tõesti selline uskumatu, uskumatu nõue. Ja ma kuulsin seda juttu, et nad ähvardavad kohtusse kaevatud tegelikult kohtusse kaebamine ei ole mingi ähvardus. Kohus mõistab õigust, kui õigusel ära mõistetud, siis väljaselgitamine, seal on üks kõige paremaid asju, mida üldse saab teha, et selles mõttes on nagu kohus on pädev pädev hindama, kas kas ta siis noh, solvas või solvanud ja solvamine ka muuseas väga-väga individuaalne tunne, et mõni inimene solvub ühe asja peale, mõni inimene solvub teise asja peale, et sageli noh, kusjuures see sõltub jällegi täpselt seda hetketujudest. Mõnikord sakad asja peale naerma ja teinekord on sul seal veel aastaid võib-olla täpselt samal ütelus meelas. Ja minu meelest rahvasaadikut plaat ka ikkagi täitsa tajuma, et mida nad võivad öelda ja mida ei või öelda ja ühest küljest on siin tegemist nende kolleegiga. Kersti Sarapuu riigikogu liige teisest küljest, noh, Arvo Sarapuu. On hetkel ettevõtjaid, on päris haige inimene otseses mõttes harige raskelt haigenta. Keegi ei ole neid korruptsioonis süüdi mõistnud. Ja nende jaoks ongi solvang. Ja selles mõttes on, see ongi selline keeruline olukord, et noh, nagu me teame, kes kõvemini karjub selle hääl tavalist, jääb kõlama, et kui kordud korrutada korduvalt, et nad on korruptsiooniga seotud, siis kuidagi see tempel ja püütigi külge põhimõtteliselt. Ja see on see, ma ei tea, kas siis tellitakse mingi semantiline analüüs, et kui ma, Sulev, igavene korruptant, ütlen mina ja siis hakkab kohus analüüsima, kas see on solvav, kas on nagu kanakari on ju, kas on halvustav või ei ole? Ei ole. Jana korraga võrreldes turist on ikkagi tunduvalt hullem siiski papud peavad ka ära tõestama selle, et nad siis ei ole korruptsiooniga kuidagi seotud mõttes nad peaksid seda tõestama, see on ja eeldasin, et inimesed on head. Meie riigis oled ikka vastupidist tõsta, aga tänases Postimehes on hästi loo kirjutanud, laseb tark selline persoonilugu nendesse rakkudesse ta siis ta ütleb seal ilusti, et et see kohtusse pöördumine tegelikult sarapuude vastu pöörduda. Sellepärast et iga kord, kui sellest räägitakse, siis jällegi pannakse võrdusmärk nende vahele. Kõik need nende teod tuuakse välja ja noh, see efekt pöördute täpselt vastupidist sellele, mida nad soovisid. Ja kui see asi isegi jõuab kohtusse siis noh, millesse ma väga ei usu, see, et sealt mõistetakse välja väga-väga suur hüvitis. Sest Eesti praktika on olnud senimaani hoopis teistsugune. Sinna eelmise aasta sügisel kirjutasin päris mitu lugu. Sarnasel teemal, see puudutas ühte vereülekannet, mis tehti ühele naisele haiglas ja seleenmalev eri pandi naisele ta tegelikult ei vajanud Kasedalard ja see naine suri ära ja tema lapsed nõudsid kahjutasu. Põhimõtteliselt sa oled sama sama sugulane Moraalse moraalse kahju hüvitist. Ja nad nõudsid päris suurt summat ja nad ei saanud seda, sest Eesti ühiskond on läinud seda teed pidi, et me ei ole nagu Ameerikas, kus kus välja mõistetakse väga suuri kahjuhüvitisi, et me oleme teises õigussüsteemis ja selles mõttes ma nagu seda asja sealt väga ei ootaks, aga noh, hästi põlema. Põnev lugu, kusjuures ka sotsiaaldemokraat Juske juhtis tähelepanu, et paar aastat tagasi on tema sarnases olukorras olnud, kus ta nimetas korruptantideks Elmar Lepa ja, ja ma ei mäleta, kes see teine tookord siis kohtu all oli ja, ja, ja see lahenes siis niimoodi, et kohus otsustas, et opositsioonipoliitikul on õigus avaldada kahtlusi, siis valitseva erakonna poliitikud Suhtes, ja ega kohus võib öelda, et riigil ja helmel oli ka täiesti õigus seda niimoodi nimetada. Selles mõttes kohus ongi see, kes peab õigust ma õigesti aru saan siis õigusprofessor Jaan Ginterile väidete kohaselt vähemalt seda, mida riigikogu saalis on öeldud, seda nagu kohtusse ei saagi vist viia, et see, mis on meedias öeldud, ehk siis, kui nad avaldasid umbusaldust Kadri Simsonile ja seal viitasid erinevatele puudega seotud asjaoludele siis juskui Ginteri sõnul see üldse kohtus vaidluseks ei saagi minna. Jällegi, eks siin vajab ka kohtupretsedenti, et kui sa hakkad ikkagi kedagi väga valimatult ropult sõimama, siis noh, see riigikogu saalis neid riigikogu saalis, siis see ilmselt Sulle kätte maksan, korruptant on tropp sõim või? Väga räige süüdistus, jah, seda küll, jah. Aga räägime natukene teisel teemal ja räägime sellest, kuidas siis üritatakse Eesti väikekohtade elu edendada ja seda sellega, et riigiasutusi kolida Tallinnast välja, see plaan on olnud siin juba viimasel ajal pikemat aega üleval. Enne jõule teatas siis riigihalduse minister Jaak Aab, et et lisaks siin töökohtadele võiks ka ikkagi mõned kui ma ei eksi, 13 sellist keskkontorit riigiasutustel välja kolida ja et palun siis haldusaladel teha oma ettepanekud ja haldusalad vaatasid neid asju üle, tegid ettepanekuid ja, ja pigem on siis seisukoht ikkagi selles, et me väga palju ilmselt see siit välja ei kolisid pealinnast ja jääks ikkagi nii, nagu praegune olukord on. No mis see riik siis on? Ta breik on ju ikkagi mõeldud oma kodanike jaoks ja riigiasutused peaksid kodanikke teenindama. Ja ei ole mõte selles, et saaksime riigi kodanikke kuidagi kiusata. Et eraettevõtted on selle väga hästi ära tabanud, et seal, kus on kliendid, seal Nende nende asutused, mitte, et tehakse kuhugi. Noh, keegi ei lähe seal seda vorstiputkad keset metsa Helasse vanemad, et äkki siis inimesed tulevad sinna. Et minu meelest peaks riik täpselt samamoodi mõtlema, et ta peaks mõtlema, kelle heaks ta töötab ja täpselt sinna tegele keegi tee põlevkivi kaevandus Saaremaale, sellepärast et seal ei ole põlevkivi. Ja praegune on olukord, on siis selline, et riik tahab nagu 1000 töökohta välja viia. Sisuliselt tähendab, et mõjutab kuskil 2000 2500 ametniku elu pärast ametniku ametnike ja siis nende elukaaslastel abikaasade ja nende laste elu. Et see on päris suur samm, see muudab nende elu väga tugevalt ja nüüd on küsimus, et kas need ametnikud tahavad koos oma asutusega ka välja kolida, kuhugi mujale elama minna. Neljal siis kaaluda, et noh, et kui sa lähed Tallinnast ära, et kas siis sa lähed kuhugi teise Eestimaa otsa, mõnel, võib-olla tekib hoopis kiusatus, et ma lähen sinna kuhugi välismaale tööle, ma juba pean Tallinnast ära kolima, seal makstakse veelgi rohkem. Et Soome on mulle siin Tallinnast 90 kilomeetrit, Võrru sõidad üle 200 sil. Tunduvalt suurem vahe. Ja. Seal tuleb tõsiselt mõelda, et kelle jaoks need töökohad on mõeldud, kas see muudab siis nende riigiasutuste klientide eluga kuidagi paremaks, kui nad on harjunud või suur osa neist on siin tallinlased, kas nad tahavad minna silla kuhugi Võrru, Narva, Saaremaale, kuidas need ühendused välja näevad, et kui ma vaatasin Euroopa Liidu eesistumist, siis meil oli kogu aeg mure selles, et kuidas saavad mingitel Euroopa Liidu ametnikud Tallinnasse. Kas nüüd edaspidi on sama hea teenindus oleks, kui need asutused oleksid kuskil mujal Eestis, sellele mõtleme järgi. Tänapäeval osad töökohad on sellised, mida saab ka teha. Moodsate sidevahenditega veebi olin mingit lühikest aega, töötlesin Postimehes, siis avastasin üllatusega, et on üks kolleeg, keda ma kunagi ei näe. Selgus, et ta kirjutas küll eestisiseseid uudiseid, aga tegelikult elasid hoopis Hispaanias Kanaari saartel. Tal oli kuidagi võimalik seda teha ja sinna küll läks ta omal soovil sinna. Tööandja ei kupatanud teda. Aga praegu meil on jah, selline selline idee on olemas ja mõned asutused on ka läinud. Hiljuti oli see riiklik geoloogiateenistus, kolis Rakverre. Kohale, üliõnnelikud ei ole. See on hästi põnev, et sellest on ka nüüd ajakirjanduses juttu olnud, et kuidas siis selle Rakverre kolimine on, on õnnestunud ja selles mõttes on see siis hea näide, et, et tegemist on suhteliselt väiksema sellise valdusüksusega, mida, mida koliti ja samas on see Rakvere, mis on, võiks öelda Eesti mõistes päris suur linn on kohe tekitanud uusi uusi probleeme, millest kõige suurem ilmselt on see, et hästi sa võid, spetsialistid Ühte maakonnakeskusesse, aga nad on ju perekonnad, et, et kas seal siis ka teisel poolel on vaja kindlasti tööd leida, et, et Eesti Eesti peremudel siiski on selline, et mõlemad mõlemad, nii mees kui naine, peres töötavad, on palga teenijad, samamoodi on see olnud väga-väga suur teema kinnisvara turule, et sobivaid kinnisvara sobivat kinnisvara ei ole Rakverest saada. Et see on tõesti väga, väga suuri ja suuri teemasid. Tänud jah, ja millegipärast on niimoodi, et haridusminister ei ole meil juba aastaid töötanud Tartus ta käib seal väga harva, kuigi ministeeriume Tartusse. Millegipärast miks see nii on, miks regionaalministri kontor on Tallinnas, miks see võiks asuda näiteks Viljandis? See oleks tegelikult väga märgiline samm. Minu meelest võiks üldse esimese asjana märgilise sammuna ministeeriumid või siseminister ja tema kabinet asuda kuskil mõnes maakonnakeskuses omal nahal tunda, kuidas. Samas on noh, tegelikult meil ongi haridusministeeriumi näitel väga hea võimalus nagu vaadata, kuidas see siis päriselt toimib ja ega me vist ei julgeks nagu öelda, et see väga hästi toimib, sest tõesti ei ole haridusministrid aastaid ma pakun, Tõnis Lukas oligi viimane haridusminister kelles, kelle ametisolekust ta möödas 10 aastat. Kes, kes tartus testiga resideerusid. Ja nii palju, kui kuulda on, siis haridusministeeriumist ikkagi kolitakse ka üha enam aina Tallinna poole, et mitte vastupidi, et nüüd viidaks veel rohkem sinna Tartusse. Lihtsam oleks ju kolida, neid asutasin ja neid töökohti, mida alles luuakse, mis, mis ei ole nagu sisse harjunud e-residentsuse teema. Miks need inimesed võiks olla kuskil Narvas või seal, ütleme Valgas piirile lähemal ongi, tegelevad rohkem välismaalastega selles mõttes oleks nagu hästi hea selline, mis mulle endale pähe turgatas, et võib-olla riik ei peaks mitte neid ametit teid tervikuna proovima nii väga viievaid luua sellised riigi siis töökohad ehk siis paigad, kus inimesed töötavad, et noh, kui mina, töökohad, kaugtöökohad, aga riigiasutused, et inimene tõesti ei peaks seda tegema nüüd kodust oma kodutalust, vaid et ta läheks siis Võrru näitama näiteks sellesse kaugtöö kohta tema kõrval, mina töötan majandusministeeriumis, sina töötad rahandusministeeriumis ja meie tõesti, me räägime oma sidevahenditest, IT-edust. Tellida kõnekeskused asuvad Ma ei tea Indias ja Tallinnas, eks ole. Ja siis on ju, tekib olukord, kus, kui meil on töökuulutus, me ei pea sinna panema, et töökoht asub Tallinnas, vaid igaüks saab, noh, see muidugi ei kehti, kõikide töökohtade puhul on arusaadav, et klienditeenindaja peab olema ikkagi seal, kus on kontor, onju ja aga väga paljud ametid saavad ilmselt hakkama niimoodi, et see kaugtööna saavad, aga see siiski lõpuks eeldab seda, et sa tahad oma kolleege reaalselt näha ja mõningaid nõupidamisi koos teha. Ja tegelikult noh, sünergia ikkagi nagu see toimib. Et Heidit, sina vist olid meil äripäevas. Äripäev tegi seda projekti, kus oli kodukontor ja lõpuks nad leidsid, et nutsin päris vastik ja kolisid kokku. Seda seda tõesti on tehtud paljudes paljudes firmades ja praegu meie firmas sellised võimalused on, aga, aga see reaalsus on tõesti see, et tegelikult on vaja inimestel ka ninapidi koos olla, nii vanamoodne, kui see ka ei tundu, siis tekib sellest inimeste koosolemisest mingisugune vajalik sünergia, et asjad saaksid ühte asjadest saadakse ühtemoodi aru ja need liiguksid ka tõesti edasi. Aga räägime ka sellest samast e-residentsusest, millele Sulev sa siin viitasid, et et see nädal päris mitu artiklit sel teemal ilmus, Eesti Ekspressis kirjutati, kuidas riik kui hakkab tellima sisuturunduslugusid ja siis välismaa meedias sellel teemal toodi näiteid ka erinevatest e-residentidest ja ja äripäevas, samas näiteks Hillar Teder ütles, et kui mõttetu üldse e-residentsus on ja tekitab ainult riigile jamasid, et ja, ja praegu teadaolevalt on siis e-residente, ma sain aru 230000 Eestis. Et kui mõttetu see siis on? Ta ei saa öelda, et ta nüüd mõttetu on, aga aga mulle tundub, et on selline hurraa projekt mis ühel hetkel pandi käima ja mõeldud üldse ohtudele, et siin vist esimeste e-residentide puhul unustati üldse nende tausta kontrollida, et kas nad on mingi ja rahapesukahtlusega inimeste nimekirjas. Praegu muidugi seda enam ei ole, aga aga juba siis oli selge, et nad nende avalduste menetlemiseks, et selleks tuleb kõvasti tööjõudu. Ma tegin ise ükskord ühe graafiku, millega maja, siin mõned inimesed väga närvi lihtsalt vaatasime, et kui palju siis peaks seda tööd tegema, kui me tahame reaalselt saada 10 miljonit. E-residenti nagu oli esialgne kavama, sest sellega oleks ka Reformierakond valimistele, et 10 miljonit e-residenti ja siis ma muidugi öelda Öeldi, et noh, ma olen täitsa loll ma millestki aru, sest ma tegin lineaarse sellise graafikut, et kuidas peaks võrdselt teatama. Et tegelikult on niimoodi alguses alguses võetaksegi vähem ja pärast siis võetakse rohkem, et noh, see asi hoogustub, eks saab rohkem tuntumaks. Mis on muidugi õige. Aga, aga noh, see avalduste läbivaatajate arv peaks olema ikka siis tõsiselt nagu võimas, et meil peaks olema olukorras, kus me tahame kogu aeg bürokraatiat vähendada, me peaksime nagu metsikult inimesi juurde palkama, kus sa tahaksid saada kümmet miljonit e-resident. Eestlasele e-residentsuse üks mõte ju tegelikult on nagu ettevõtjatele ja eelmisel aastal, kui ma õigesti mäletan, siis laekus e-residentidel tüks miljon eurot maksnud maksutulu. Et see on siis nagu see on siis see tulu, millega peaks kaetama siis see kulu, mis e-residentide vastuvõtmiseks. Kulub vot seda ma ei oska öelda, aga praeguseks on need 10-st miljonist. Residendist ei räägi enam keegi, mindud realistlikumate arvude juurde. Aga mis on juhtunud, on just see taustakontroll, et kogu maailm räägib praegu maksuparadiisist, räägib, et seal on mingi räpane raha. Me teame mingit panama paberid, eks kas skandaalid on olnud, kui ma ka eelmisel aastal lugesin ükskord ühel nädalal järjest postimehest, kus ühes lehes kurdeti, et lähete e-residentidele, ei lase riik pangas arveid avada, järgmises oled. Aga kuidas riik nii deebet laseb siit mingeid suuri summasid pankadest läbi mingit musta raha. Muuseas, need lood kandideerivad praegu Bonnieri auhinnale, et kuidas, kuidas Eesti pankadest eriti räpast raha läbi läinud ja pangad ei tea, kes on nende kliendid. Igal pool maailmas olevat pankadele öeldakse Tunne oma kliente ära tegelema mitteresidentidega ja siis tuleb risti riik ütleb. Kuulge, tulge meile, tulge eresidendiks, kõik on teretulnud, ekse. Täitsa vastuolulised asjad. Ja siis on veel eriti napakas idee on teha krüptoraha mingi eestlaste krüptoraha Est hoidmist oli sellenimeline. Nimetan seda tõesti napakaks, sellepärast et meil oli suur suur aktsioon minna üle eurole ja ma ei saa aru, milleks on vaja veel ühte raha, lähed kas euro ei soppil, kas see ei ole nagu piisavalt usaldusväärne? Ma kujutasin ette, et kui mullakat hakataks palka maksma mingites krüptorahadest Sa annad oma krüptoraha, ütleme lapsele, et mine osta naabrimammi käest maasikaid väga-väga raskeks ja, või kujutame ette, kuidas selle kurss kõigub. Sa saad palka krüptorahas, siis krüptoraha kurss kõigub niimoodi meeletult. Ühel päeval on sul bensiin, mida ostetakse sisse dollarite eest, maksab 1,3 eurot, järgmisel päeval kaks, kolmandal päeval üks on täiesti ettearvamatu. Et me ootame ikkagi stabiilselt oma oma rahast oma rahalt. Ja pealegi seadus ütleb, et Euroopa keskpank on see, kes emiteerib raha. Et ma tahaksin nagu öelda seda, et seda e-residentsuse ideed ei tasuks üle parda heita, sest et sellest kindlasti on, on oma jume olemas ja, ja kes ei ole nagu aru saanud, milles see e-residentsuse jume seisneb, siis see siis see võimalus on just nimelt selles, et et Eesti on omal moel avastanud sellise. Ma nimetaksin seadustes Euroopa liidu seadustes augu, et olemata siis Euroopa Liidu kodanik on ometigi võimalus siis nagu olles Eesti e-resident on võimalus kasutada siis ei Euroopa Liidu ühisturu eeliseid, et on võimalik siis nagu tegutseda firmana või siis ettevõtjana Euroopa Liidu piires. Ja see on tegelikult siis väljaspool Euroopa liitu asuvatele inimestele väga-väga peibutis Ta või väga-väga põnev võimalus. Ja seda seni tõesti ei ole ükski Euroopa Liidu seadus keelanud ja läbi Eesti oleks see võimalus olemas. Aga see, sellel e-residentsuse mõte peaks olema ikkagi see, et Eesti teeniks sellelt ka siis mingisugust reaalset maksuraha, et lihtsalt mingisuguse lukuaugu tekitamine Selleks, et ainult ainult maksuraha ei tohi olla selline eesmärk, sellepärast et sellist raha teenivad tüüpilised maksu paraad. No just, et kuidas, kuidas on või mis on see siis nagu mis eristab meid maksuparadiisist on, on tegelikult üks põhilisi küsimusi. Me, et, et see, kui saadav tulu peab ületama tugevalt seda, et me võime endale mingi jama kaela tõmmata ja selles mõttes peab seda projekti promoma hästi targalt. See on väga keeruline. See on hetkel selgelt on see tulnud väga väike või noh, suhteliselt väike, et me räägime tõesti eelmisel aastal ühest miljonist eurost, mis muidugi on suur raha, aga arvestades siis Me ei saa kõiki ainult rahasse ümber matta, teistpidi tänu sellele e-residentsuse on Eestis olnud väga-väga palju promo. Eesti on saanud endale kuvandit. Me oleme sellise noh, tehnoloogia täiesti innovatiivne. Me oleme uudsel moel, oleme praegu siiski väga palju sellest võitud, me oleme minu meelest rohkem võitnud, aga sellel taga on hakanud kerkima üles need asjad, et noh, nüüd on pihta saadud, aga see võib ka jama kaela tuua. Ja see jama näiteks sel nädalal tuli uudis, kuidas Ukraina on pannud Eesti kahtlaste riikide nimekirja ehk offshore-riikide nimekirja ja, ja kui taustalt nüüd info õige on, siis ongi see seotud otsapidi ju sellesama e-residentsusega. Väga paljud ukrainlased, kui ma ei eksi, 1600 on neid, kes on e-residentsuse sellise siis kaasanud eresidendiks ja ja, ja mingitel asjaoludel on üllatuslikult avastati, et Eesti on nimekirjas mis tekitab väga palju raskusi näiteks meie ettevõtjatele, kes Ukrainas tegutsevad, noh samamoodi Deutsche Bank, mis on väga suur pank lihtsalt enam ei tee eesti pankadega dollarimakseid. Üks põhjendusi on e-residentsus. Et noh, et teil on mingid kliendid, keda me täpselt ei tea, tegelete kahtlase asjaga ja meile on lihtsam sellega mitte tegeleda, sellepärast et Deutsche Bank on saanud kõikvõimalikke trahve. Nad kardavad, lihtsam on karta, kui pärast kahetseda. Aga hästi kiiresti käime üle ka ühe teema veel, mis nädal üleval oli ja mida tutvustati ehk siis Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel? Seda kavandama, Peter Vesterbacka käis siis see nädal Tallinnas seda ideed esitlemas ja, ja mulle endale tundub, et, et kui mõni aeg tagasi pidasime seda tunneli ideed ikkagi selliseks täielikuks ulmeks, siis nüüd on nagu üha lähemal on juba konkreetsed arvutused, 15 miljardit läheb maksma 37 tasub ennast ära ja hinnast räägiti isegi piletihinnast ja, ja sellest, et noh, näiteks ainult ettevõtjad ise teevad seda, mitte ei tee seda riigi toega, et riik peaks aitama, siis ainult noh, ütleme keskkonnauuringute ja, ja selliste asjadega kaasa. No just, et noh, tegelikult ju on olemas Euroopas üks täiesti toimib tunnel La Manche'i tunnel Inglismaa ja ja Prantsusmaa vahel. Et, et tegelikult see ei ole ju midagi tunneleid on rohkem toiminud. Nonii, jah. Aga ütleme, et üks suur projekt, mis on hiljuti valmis saanud ja mida saab väga-väga lihtsalt saaks ka ju eeskujuks võtta, et et seal on mingisuguseid mudeleid kasutada, mis mis sealsete keskkonna nagu ohtude ja keskkonnatingimuste hindamisel kaasas käisid. Et selles mõttes tõesti, et, et see ei tundu enam väga utopistlik. Jah, tunneleid on üsna palju tehtud ja selles mõttes nii kaua, kuni see eraraha projektiks on, las ta teeb siis seal hakkab nagu riigi raha tulema, siis mul tekib küll küsimus, et kas seda peaks tegema, on selge see, et osa inimesi ei hakka seal tunnelikute kunagi kasutanud. Ja see kiiresti valmib, on vähetõenäoline. Eestlased on kõikide projektide vastavat. No just nimelt, et see on, kusjuures seda on ka siin välja toodud, et Eestis on suisa mingi seltskond, kes, kes on põhimõtteliselt kõiki kõigi suurte projektide vastu Aga head raadiokuulajad, selline sai meie rahvateenrite saade täna, kus olime koosseisus Heidit Kaio, Sulev Vedler, Taavi Eilat. Järgmine nädal on siin stuudios rahvast teenimas Mirko ojakivi, Peeter Helme ja Evelyn Kaldoja. Tai on käes, minge suusatama ja kes välja ei lähe, siis hoidke kindlasti pöialt Anett Kontaveidile, kellel Austraalia lahtistel tenniseturniiril on siis eeltuleval ööl siis võimalus minna järgmisse vooru edasi hoiame talle pöialt. Ilusat laupäeva kuulmiseni.