Plaani põgenik. Plaadi põgenege. Tere tulemast kuulama jällegi plaadi põgeniku saadet, seekord ka pikemat versiooni, kaks tundi kuuleme täna saatekülalise muljeid elust, tööst ja ka oma meelismuusikast saati üheksandana Maian Kärmas ja saatekülaliseks on Artur Talvik. Tere tulemast saatesse. Et paratamatult lisaks muusika jutule räägime ka natukene filmijuttu ja, ja üks selliseid toredaid lõigukesi olles natukene eeltööd ka enne saadet teinud, mis ma lugesin, oli see, et et sa kuskil mainisid, et sul hakkas teatris igav, sa oled tegelikult ju kõrgema lavakunstikooliharidusega. Teatris hakkas sul igav ja sellepärast saigi kuidagi sust filmimees. Jah, see võib olla paljudele tundub naljakana, aga mis tegelikult on teatri tohutu rutiin, et sa sul on proovid kell 11 ja siis sa oled selles ühes ruumis ühtede, samade inimestega enamuse ajast ja ja siis on sul õhtul etendused ja, ja siis sa mängiti repertuaariteatris. Okei, sa saad vahetada seal paar-kolm etendust, võib-olla sul on, eks ole. Portfellis, aga kas mänginud neid sadu kordi, eks ole, ja kogu see selline värk, et see minu loomusega see on nagu tegelikult sobib, mulle see teatrikool tegelikult iseenesest väga meeldis ja ja ta on nagu palju andnud eluks. Aga jah, et teiseks muidugi, kes näitleja ka, nii et et selline enesekriitika moment oli ka ikkagi asja juures, et et esineda, mulle meeldib näidelda vähem kui ma just see, et kui ma panen mingisse rolli minema, mida sa pead ette valmistama ja kuskile. Ja võib-olla ma olen ka natuke selline allumatu tüüp, et mulle ei meeldi, kui mingi režissöör tuleb nüüd ütlema, et kuule, mees, mängi seda, seda, seda, et ja käitu niimoodi ja tee seda niimoodi ja vot ei tee. Sul on ikka oma visioon ja tahaks ikka ise ukseke peos hoida. Pigem see on ka kindlasti üks põhjus, miks ma näitlejana, aga see ei tähenda, et ma oleksin tahtnud lavastajaks saada. Filmum oluliselt põnev, oluliselt mitmekülgsem, oluliselt rohkem on selliseid lahendamatuid, ülesanded, mis mulle tohutult meeldivad, spar mulle adrenaliinitööle ja ja neerupealsed, ühesõnaga, ja ma saan nagu sellist elani sellest. Tundub jah, tõesti, et sa oled selline inimene, kes ei püsipudelis ka paigal, vist et sul ongi vaja selliseid ületamatuid probleeme lahendada, aga kas teinekord endal tekib väsimus ka, et see produtsendi tööd tegelikult nii nagu mina saan aru, on selline, et, et inimene peab olema tõeline karakter ja peab olema võimeline tegutsema pea kõigis valdkondades, mis filmi valmimises kaasas käib. See on, sa oled üks väheseid inimesi, kes sellest nagu aru saanud, et tihtipeale on inimestel selline stamparvamused produtsent, see on raha või tegelemine rahaga või, või c umbes maksab palka või otsid raha, eks ole. Aga see raha otsimine on selle selle asja nii-öelda noh, teine külg. Aga esimene külg on ikkagi see, et sa, Sa vastutad nagu täiega kõikide lõikude eest armastatud, nii raha eest kui, kui rahastajate ees, kui ka siis kunstilise poole eest, eks ole. Ja me oma saksa sõbraga nagu naljatlemine, produtsent, Olsen, diletandid, kes mitte midagi ei oska, kõike peaks nagu vähemalt teoreetiliselt teadma, et need hea produtsendi eelis. Et kui ta on neid tulnud seal niimoodi assistendi assistendi tasandilt välja ja ta teab kõike, mismoodi, kuidas tehakse ja vähemalt teoreetiliselt suudab sekkuda asjadesse, kui operaator või monteerija hakkab seal mingeid keerulisi või isegi noh, ütleme heli järeltöös hakatakse mingeid keerulisi termineid viskama, et siis see peab olema selge. Mis meil ei jää, aga kuivõrd suur karakter sa oled, et, et samas sa tahad ise ikkagi dirigeerida kogu seda protsessi sedavõrd, et et, et väga keeruliseks läheb näiteks mõni lavastaja või kunstnik või näitleja Ki, eks ole, kõva karakter vastas, et, et kuivõrd need koostööd on tavaliselt sedasi kunstiliste erimeelsuste tähe all laabunud või, või on need täiesti rahulikult läinud? Esimene kaklus on ka, see käib nagu asja juurde filmitegemine on noh, niivõrd kollektiivne kunst, et sellest peab nagu aru saama, et see on, igaüks panustab midagi ja ja see ei ole režissööri silmis, ei ole produtsendi, siin ei ole operaatori film, vaid see on ikkagi kollektiivne film, mina olen selle nii-öelda kollektiivi eesotsas, kes seda vedurit veab, eks ole, et see asi toimuma saaks. Ja režissööridega siin jah, mõnega oleme küll päris tugevalt kokku jooksnud ja mõni kardab minu juurde tulla, ütleb, et see sõidab üle, aga noh, tegelikult ma ei sõida, et need mõte on ikkagi selles, et sa nagu ettevalmistusperioodis lepid omavahel kokku või kakled oma kaklemise täna või räägid nii põhjalikult läbi selle põhitiimiga, mis filmi me teeme, et see on nagu minu lemmikküsimus ka, et mis film sellest tuleb, ma küsin alati režissööril sõna. Ja, ja kui me oleme selles nagu selgusele saanud, siis, siis ma üritan mitte sekkuda, vaid noh, ütleme tükk aega ei sekku, vaid kui ma näen, et midagi on halvasti. Nüüd keerab ikkagi täiesti teiseks filmiks. Siis ma hakkan sekkuma, see meie leppinud selles kokkuhoid, mis kokkulepete värk, eks ole, noh, kangekaelselt tüüpidele on tegemist seal, kes nüüd ikka filmi on jäänud sellised parajad jäärapead ja ja, ja see on nagu täiesti tavaline, et minnakse riidu ja minnakse vaidlema ja minnakse vastust kaklema isegi. Aga protsessi juurde ja kui sa nagu tajud seda, et see on see osa sellest protsessist võitjaid, mitte kaklus kakluse pärast, vaid kaklus ega kaklust nõnda enda ego tõstmise pärast, vaid asja pärast, siis siis kaklus on mõnus. Läheme natukene muusika teema peale ka nüüd kohe alustuseks mängime mõne sinu meelislooga. Jah, siin see on nagu tohutu raske ülesanne, et ma nagu see on sulle eelnevalt ütlesin, et kui keegi küsib mu käest, et mis mu lemmiktoit on, ma võin öelda pumpsti täna, et kaerapuder moosiga. Aga, aga homme võin Haapsalus teise asja öelda selles mõttes minuga või on see nagu väga raske, et mul on mingisugused asjad oma nooruspõlve, seal on mulle väga meeldinud. Ja kõik see muu, ma ei ole nagu nende külge kinni jäänud, tulevad nagu tagasi ja ja mulle meeldigi kinni jääda mingitesse asjadesse ja võib-olla kui rääkida nendest plaatidest, et mul oleks nagu mingi tohutu plaadikollektsioon olla, siis minu arust selline plaatide kollektsioneerimine tähendabki mingitesse asjadesse kinni jäämist. Et ma olen seda tüüpi, kes ei kuula iialgi, ei võta plaati riiulist, ei, ei, ei meeldi kuulata nagu ühte plaati lõpul, need mulle, ma tahaks juba juba teist artisti sinna vahepeale. Käes on jah, et tihtipeale sellise. See ei ole nagu kärsitusest, aga, aga kui see muusika on, aga tuleb sulle nagu. Nagu vabalt sinu juurde nii-öelda, et sa ei lähe nagu spetsiaalselt teda kuulama, et siis see on nagu mõnusam kui kui plaadi pealtkuulamine kõigi autos ma ikkagi kuulata. Mis siit firmast praegu vabalt kutsub sind? See siin on nüüd, siit võiks kõike kuulata, see virn on tegelikult väga väike, et see oleks võinud võib-olla pool tundi hiljem olla juba hoopis teistsugune. Et. Noh, ma ei tea, minu selline võib-olla alustuseks tervituseks nagu sõnadki ütlevad, et tervitan sind, kas kuuled? Kuulaks seda liisit ja, ja. Sinu hääl tervitan siin kas, kui mul on seal hommik või on õhtused tuule. Kuidas on Iirimaad? Meil siin 100 meil siin valmivad õunad. Sul mõttes soovin. Jäänud mõned read Ma võiksin käia kasvõi labürint-iks. Nii raske sulle olla. Tervitan sind, kasku, huuled on seal hommik. Või on õhtuse tuule? Kuidas on ilmad? Võiksin käia kas või? Miks nii raske sulle on? Ta sinust maa. Ei pääse me üle ega ümber, kuulates seda ilusat liisi häält ja ESTA Tõnismäe kirjutatud laulu sellest, et Liisi Koikson neist on saanud ka filminäitleja ja, ja seda ka mingil määral tänu sinu ettevõtmistele, sest et detsembrikuumuses on ta ühes peaosas. Jah pean ausalt tunnistama, et see on isegi minu idee, et proovida lihtsalt ja ja natukene isegi surusin seda, et et meil oli Liisi Sergo Vares ja siis üks üks teine paar oli seal vastase käis päris kõva rebimine kastingus siis. Ja, ja, ja seene-liisi selline vahetu olek ja kuidagi selline mitte veel näitleja, selline moneerlikus. See siiski lõpuks võlus ära ka Asko Kaselt režissööre ja ja mina ütlen, meil on noh, film on nagu see nii-öelda must montaaž on koos ja ma olen ikkagi selle otsuse üle väga rahul. Detsembrikuumus räägib ajaloosündmustest, mis võib olla ajaloo õpikus niimoodi sipsti läheb mööda 1924, aga, aga tegelikult inimesed nagu sellele väga palju rõhku vist ei panusta tegelikult, et see vist oli ka üks põhjuseid, miks, miks see ajaloo tõik just võeti niimoodi filmi lahti rääkida. Põhjuseid oli see, et tegelikult, kui vaadata nagu Eesti ajalugu ja millest filmi teha, kui ajaloost filmi teha, siis ikkagi filmitegijad otsivad selliseid hierarhilisi teemasid, et see on kangelane, jääb ikkagi võitjaks seal niimoodi, mitte kogu aeg peksa ja küüditati ära, eks ole. Ja kuigi nendest tehakse ka hästi palju film ja need on sellised traagilised asjad, aga aga positiivset sõnumit, et õiged võidad, siis omad võidavad. Ja, ja neid on ühe käe näppudel lugeda neid teemasid. Ja see 24. aasta mässu on tegelikult üks nendest. Ja, ja, ja kui Lauri Vahtre tuli olgu selle mõttega minu juurde, siis meil algselt ei olnud peas, kes on asi, et Eesti vabariigil tuleb 90. juubel. Me tegelikult sattusime sinna juhuslikult ja võib-olla seda juhuslikkust kiirendas. Aprillimäss eelmine aasta ja tähendab mitte võib-olla vaid kindlasti mõjutas, sest seal väga palju sarnasust ja väga palju õpetlikku nagu tänapäeva inimestele ka, et kõik kõik ajaloos ikkagi kordub ja ja, ja neid tarkusi võiks kuskil nii-öelda paunakeses hoida, et ei tule üllatusena, põhisin, pauk käib. Ja, ja muidugi Gruusias sündmuste foonil muutub see siin veel aktuaalsemaks. Ja veel vajalikum oleks võib-olla isegi. Ühes intervjuus küsiti mu käest, et noh, et kuidas siis võtted on sujunud, seal, kõlas vastuseks, et raskelt väga raskelt ja nii suuri filme Eestis ei tehta tavaliselt ja, ja et Eestis puudubki taolise suure filmi tegemisel kogemus tegelikult, et, et sinu hinnang Eesti filmil oli, et võib kokkuvõtlikult öelda, et Eesti film on senine kammerkammerlik. Et mis siis on tegelikult selles eesti filmis natukene vajaka, et ikka veel on nagu midagi puudu justkui, et et mis sealt on puudu või, või mis veel meil eriti arendamist laiendab. Puudu on selline käsitööoskus, et see on nagu aga käsitööoskust tuleb Pideva tegemisega ja, ja palju tegemisega ehk selline kriitiline massfilm on siiski veel puudu. Siin räägitakse küll suurtest numbritest juba, et umbes ma ei tea, viis või seitse filmi on välja tulnud, aga tegelikult filmid nii-öelda kinofilmid on nendest võib olla üks või kaks. Ja see, et sa filmi peal töötad, ei tähenda seda, et sul on oskusi tajuda seda suurt kinoekraani, eks ole. Nagu suur vahe on, mis on telefilme, mis on kino, meie meie filmid võiks ikkagi enamuses kategoriseerida telefilmideks ja neid kinoekraanilt vaadata ja see lugu on noh, lugu on tore, eks ole, aga aga nad lõppkokkuvõttes on ikkagi telefilmid. Ja, ja noh, selle detsembrikuumusega oligi see, et me tõime ikkagi Inimese sisse, et me Soomest ja Leedust Asko kasele režissöörile oli see ka kindlasti parajaks pähkliks, sellepärast et ta toodi üsna järsku sellise suure portsu otsa ja kuidas, kuidas ta selle kõigega hakkama sai. Ta sai väga hästi hakkama, täitsa müts maha ja noh, mina pakkusin talle seda silmi ja hoiatasin teda, et ole ettevaatlik, et see on sinu esimene nagu suur täispikk film, et kui sa sellega nüüd ämbrisse astud, siis see võib su karjäärile nagu lõpu panna, et võib olla, mina tulen ikkagi motiveeriv. Ei, aga kohe ausalt välja, et et kui sa, kui sa, kui sa laod neid plusse ja miinuseid kokku, siis, siis see on nagu väga oluline, asid teadmiseks olla. Mul tükk aega tema poole ei pöördunud üldse ise mõeldes sedasama, et noh, et noor inimene tahab võib-olla nii-öelda jutustada oma loo, eks ole, aga aga ma olen väga õnnelik, et ta tuli. Ja, ja ja sai väga hästi hakkama, et see See klopp. No selle saate valmimise hetk, praegu on augustikuu lõpp 2008, millal siis saame kinno minna, vaatame seda filmi. No ma pean ausalt ütlema, et see on nagu finantsiliselt ikkagi keerulises seisus, seal silm hetkel veel. Et 16, oktoober on selline meil ikkagi tähtaeg, millest me pole veel taganenud, aga aga päris kriitilised hetked on, majanduslangus, annab meil ka väga hästi väga jõuliselt tunda. Vaatamata sellele majanduslangusele kuulame ootuseks järgmise meelispala sinu plaadifirmast. Läheks hakkaks kuidagi? Jagame selle näiteks, sellest on siis nõrgaks. Tegelikult see number kaks sisse öelduna ei olnudki sugugi vale jõutšov, kõlas nüüd Artur Talviku poolt valitud meelispala tänases paadipõgeniku saates. Ja, ja hästi lähern found varem lokinfor jätkame ikka veel filmi jutuga, sellepärast et filmijuttu tasub vist sinu puhul rääkida lõputult, see vist on haaranud peaaegu terve sinu elu. No sa oled nagu hunt kriimsilm ja tema seitse ametit, rääkisime produtsendi ametist, kus tuletaks kõike osata, aga, aga no tõesti, ütle, kui midagi puudu jääb. Produtsent, näitleja, lavastaja, stsenarist, filmi rattur ja kõiksugu muud meeskonnatööd, pluss veel teleseriaalide reklaamid, mis sa oled teinud filmid ja ja kas, kas sul on nagu selline tunne ei teki, et seda kõike on liiga palju ja seda hallata on, on peaaegu võimatu? Ei teki tegelikult see on nagu nagu loos kinni, et see. Vahest mõelnud, et noh, et mis kas ma peaks midagi muud tegema? Et vahelduseks, kas võtta sabati Ast teeks midagi muud, prooviks? Ei taha. Ja ilmselt on selline vajadus neid lugusid jutustada. Mis see filmi tegemine see on, need on ju lugude jutustajad, teised inimesed teevad tööd ja meie räägime. Lahutame nende meelt huvitavate lugudega, et kas see on siis nüüd paremini või kehvemini, tuleb välja, et see on siis juba kuulaja valida või vaataja valida ja mulle see lugude jutustamine meeldib. Võib-olla kui oleks varasemal ajal elanud ilma, aga siis kui olnud ekraani ja, ja ma ei tea raadiot või siis pannakse ilmselt seal küünlavalgusel ka mingit pada ajama. Aga tegelikult kõik hakkab pihta alati stsenaariumist ja tõesti, nagu sa ütlesid, hea lugu on ju ka oluline, see on see aja b, millest kõik pihta hakkab tegelikult. Et mis lood on need, mis, mida sa tahaksid järgmisena lahti jutustada. Ma olen isegi kuulnud, et see oleks kunagi tahtnud ka maffiafilmi teha näiteks või, või midagi taolist, et mis sul veel nagu kripeldab siin lähitulevikus hinge peal, mida sa tahaks ära teha? Mul on üldiselt niimoodi, et ma tahaksin selliseid selliseid filme nagu väga üldiselt rääkida selliseid filme, mis lahkudes jätavad positiivse enesetunne. Kõik hakkame välistama, siis ütleme depressiivsed. Õudsad kõik sellised asjad lähevad nagu kõrvale ja ja võib ka maffiafilm, võib-olla ei tarvitse depressiivne olla, võib lahedalt tehtud olla. Järgmine film Me plaanime, kui see detsembrikuumus ilusti tehtud saab, on jaak ilmiga. Kristjan rahad ette on selline kelmikomöödia 90.-te või see üleminekuaja sellistest ärimeestest, kes siis püüdsid kõike müüa ja osta ja see on päris lugu. Lõbus lugu. Aga siis on mingisugused asjad nagu dokfilmi puhul need mingisugused asjad, nagu äkki kuskilt tumm tulevad su juurde. Ja. Üldiselt, ma ei, ma ei taha kasutada seda sõna, komöödiat, see, see sellest on nagunii valesti aru saadud või ütleme, et on nii lai mõiste, et nüüd kohe mõeldakse, et jalaga tagumikku ja tort näkku, eks ole. Aga, aga sellist, pigem selliseid muhedat filme. Kui siin Eesti tegijatest rääkida, siis võib-olla paar sellist režissööri on isegi, kellega võiks neid asju teha. Aga milliseid filmid on, on need, millest võib-olla sa isegi nagu eeskuju ka võtad, et et sa oled rääkinud ka, olen kuskilt lugenud, et, et sul on olemas oma nii-öelda külakino, mis on, on püsti pandud 30-le inimesele, peaks seal vist ruumi olema Tapurlas eks ole. Et, et ja kohe hõikasid välja, et tore oleks, kui saaks seal filme ka näidata, milliseid filme oleks sinu meelest tore seal näidata ja, ja millest sa sealses inspiratsiooni saaksid ammutada? Et see on üks keerama, see suvi, olen 10 seanssi on mul olnud seal ja, ja mul on kõik, lepin ka sellega, on kõik ametlik tšintšiljasisest just teiega. Jaa, jaa. Ja ma ei tahaks nagu igasugust pahna ka näidata seal noh, on ma saan aru, et et publikult tooks siis selline mingi, ma ei tea mingi labane action võib-olla rohkem kui, kui need filmid, mida, mida ma näitan, aga teisest küljest ma alati ei näita ka neid filme, mida ma ise vaatan, aga üldiselt no mul nagu testin ära filmi ja siis mõtlen, et kas nüüd siinkandis oleks publikut sellele. Ja mis on nagu positiivne on, see lapsed on jube, jube tänuväärne publik, nemad, nende seansid on nagu alati täis. Aga täiskasvanud kinno saada, see on nagu natuke raskem töö või seda sealt nagu otsima. Ja kahjuks on nagu inimesed mõnevõrra kinost võõrutatud, selles mõttes noorem generatsioon, jah, käib kinos, aga see on juba juba üle 30 eriti ei lähe sinna ja vajab nagu sedasi käest tõmbamist. Okei, okei. Ma räägin nagu väga laia pintslitõmbega, selge see, et seal on üle 30 aastased inimesega üle neljakümnene. Noh, see on juba väga harv kinos ja 50-st edasi vaataks ainult telekate, no et see millegipärast mõeldakse, et see kino on selline nooruslik kohta, kas see on vale? See on selles mõttes valed tänapäeva kinos saanud ikkagi selle elamuse nagu täiega täiega kätte, et seal on tehniliselt nii palju nii palju lisasid. Ja, ja ikkagi need filmid, mis on tehtud suurele ekraanile, näitab vaatama suurelt ekraanilt. No kuulame vahepeal natukene muusikat ja siis räägimegi sellest Tapurlast edasi. No paneme siit filmimuusikat, see on siin. Brat kaks venelast sil maffiafilm mis on nagu erakordselt ja kogu soundtrack on erakordselt, et siit võiks mitmeid lugusid panna, aga paneme sensiira. Nõnda siis kõlas see siira meie tänase plaadi põgeniku saatekülalise Artur Talviku meelismuusikat jällegi ja, ja nagu enne selle pala käivitumist ütlesin, et võiks rääkida sellisest kohast nagu Tapurlas, sest et sa jagad ennast nagu ma aru saan, kahe koha vahet. Taburla on sulle kuidagi väga-väga eriliseks saanud aastakümnete jooksul, sa oled seal isegi seltsi või külaelu edendajaks hakanud nii-öelda. Jah ma hiljuti kuulasin presidendi kõnet ja, ja ta räägib, sest tal on siin leitmotiiv see kodanikuühiskond. Ma varem pole sellele üldse tähelepanu pööranud mõnd, aga nüüd tegelikult nagu sealt nii-öelda olles ilma juhtnööridest ta seestpoolt hakkan midagi tegema siis nagu tajuda seda kodanikuühiskonda ja ja see sobib minu loomusega nagu väga hästi, et et keegi kuskilt ministeeriumist või vallaste ja ütle, kuidas sa elama pead, vaid vastupidi, et sina altpoolt hakkavad seda seda ehitama selliseks, nagu sa tahad elada. Ja nii peabki, oleme ja meie külas samamoodi, panime kukkusele sellise külaseltsi ja ja tegime seda ka täiesti improviseerida, siis ütleme niimoodi, et seal võib olla ajendiks oli see, et, Päikest noh, nagu küla, kuidas nimetatakse seal naabrivalvet sinna, et mingis majas käisid, käisid vargad ja seal oli meil suur shokke. Aga, aga tänu sellele hakkas küla suhtlema omavahel ja, ja see on nii naljakas, et inimesed elavad aastaid kõrvuti ja nad ei tea isegi nad teevad võib-olla naabri eesnime heal juhul. Rääkimata sellest, et nad peaks telefoninumbrit, perekonnanime või mingeid selliseid olulisi asju. Et või et nad jälgiks, et kas selle asjad on nii või ütleks üle aia, et kuule, ole hea, et ma olen nüüd nädal aega ära, et vaata, kuidas siin on, eks ole. Seda ei olnud või noh, mõnede vahel oli aga, aga, aga, aga üllatus oli see, et pool küla oli ikka täitsa niimoodi ei tunneks. Naljakas ja, ja siis lisaks sellele, et me hakkasime küla korrastama, seal hakkasime siis mõtlesime ka, et kuidas raha teenida ja saaksime üritusi korraldama nende üritustega, siis saime jällegi teenisime natuke raha ja tegime jälle midagi ja siis jälle järgmine üritus ja siis jälle mingi midagi. Mina ja külakino on minu isiklik asi, et see ei ole külaseltsiga, seal, seal ei ole midagi külaseltsiga pistmist, aga aga noh, siis ma tegin selle kinos on siis mul oli, majal oli suur keldri, mõtlesin, et mis ma siia teen. Iialgi ma ei hakka siin kartuleid hoidma ja vaevalt, et mul nii palju mingeid tööriistu ka tuleb. Sellist asja mõtlesin tšenkino. No vot ja, ja nüüd on see kino seal ja see on Kuusalu valla ainuke kino on nagu tore, tore fakt iseenesest ja. Aga kellele kaart kohe silme ees lahti ei löö, et kus, kus tabula päriselt on ja, ja, ja kui suur koht seal üldse on, siis? Ta on selline tavaline põhjarannikuküla Mingi 40 maja, mis meil seal on ja ta on Hara lahe ääres nii lahemaale, et see on nagu Tallinnast siis ida poole. Aga aga siis ma saan aru, et sinu vanemad Alice ja, ja, ja, ja Mati olid need, kes, kes siis esmalt sinna sattusid või kuidas lapsed. Nemad jah, mingi kümneaastasest saati nemad ikkagi läksid sinna kui suvitajad. Aga siis hiljem, mina olen nüüd ikkagi ehitanud sinna täitsa eraldi nagu elumajale, et ma ikkagi olen kahepaikne, et ma elan pool aega seale poole, aga siin. Ja, ja noh muidugi tänu internetile On see üldse võimalik, et tänama ja niimoodi pool uhkeldades, ütleme me teeme detsembrikuumuse filmile heli, järeltöid teeme Hollywoodis ja et siis aga siis meil need nii-öelda miitingut toimub Skype'is. Ja siis mõtlen seal külarahvale, et noh, et väga tore, et näed, et siin taburlastajat juhin töid Hollywoodis käinud. Et selline jah, toome toome Eestimaailmakaardile, et see, see on jube lahe, sellise tähendab tänase elu juures, et seal tõesti, et see maailm on seal kodus ja siis mingil hetkel sa pead muidugi sinna sõitma ühel hetkel, et kui nii-öelda lõpptulemust kontrollima ja tegelikult saab seda teha noh, üle netivõi või siis postisaadetistele. Võtame järgmise muusikapala siia vahele. Kuulame näiteks väga kihvti asja, et see on Page'i ja planti korter ja siit võtaks ikkagi Kashmiri. Ja see on koos Egiptuse orkestriga. Mulle tohutult meeldivad sellised kultuuride miksid. Globaalne värk, nagu siin juba korraks kõlas. Ja, ja need kaks meest on ikkagi geeniused, sest neil on see nagu noh, üks väheseid, kelle, kellel see on nagu perfektselt õnnestunud, et nad on nagu kuidagi väga-väga targalt seda teinud, see ei ole selline natuke nii-öelda moe poolest lihtsalt kokku pandud asjad vaid, vaid need kohe kõlavad hästi. Tubli törts pikem jagu muusikat tuli nüüd Artur Talviku meelest Kasmiergs. Eks tõesti geniaalne kooslus, kus eri maailmad saavad muusikasse kokku ja seetõttu jääbki meil väga lühikene hetked, et veel enne tundi üks üks pala mahutada siia otsa. Võib-olla enne seda veel niimoodi ääri-veeri küsin su käest, et kuidas üldse sinusse muusika mõjud on olnud, et sul on vendasid-õdesid ja vanemad, kel kindlasti mingid omad meeldumised on, või oled sa täiesti isepäine olnud oma muusika kuulamisest? Ma ei saaks öelda, et mu vanemad vennad või õed oleks mõjutanud minu muusikavalikut, kindlasti mitte pigem sõbrad. Ja ikkagi see, mis sa näed ja kuuled enne kõik. Ja noh, kui järgmisest loost rääkida, siis see on nagu üks mõnu tänase tänavuse suve taas leida, et keegi kinkis mulle sünnipäevaks ristiisa kollektsiooni. Ja no mul mõnusat õhtutundidel vahtinud pisarsilmi ristis. Jube kihvt film, eriti esimene osa. Ja, ja taasleidnud ka niino ratta, et nagu uskumatult karmis filmis uskumatult ilus muusika, et. See kohe mõjub. Võtab pisara välja. No jätame sellise tundelise muusika siia selle esimese saatetunni lõppu ja järgmises saatetunnis, siis kuulame sinu muusikat edasi ja räägime juttu edasi.