Ja tere, nii ootamatult kui lumi saabus, on see lumi ka sama ootamatult kadunud. Muuseas ilmast tuleb meil täna läbi teehoolduse põhjalikumalt ka juttu, aga Rahva teenrid nagu ikka, alustavad täna on vikerraadio eetris Evelyn Kaldoja Postimehest ja Peeter Helme ning Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere Teile. Tere. Tere. Alustame poliitikast, et kuigi veel eile õhtul olin ma üsna kindel, et me alustame hoopis talvisest teehooldusest, sest mulle tundub, et see poliitikaelu on keskmise Eesti inimese ikka üpris korralikult Äravintsutanud ja väntsutanud, et väga keeruline on jälgida, et kes millega tegeleb, kes millega on hakkama saanud ja kuidas sellesse kõigesse suhtuda ja kelle peale solvuda. Aga kui tänane Postimees lahti teha, siis Kantar Emor on Postimehe tellimusel koostanud värske erakondade populaarsustabeli ja muudatused on selles mõttes märkimisväärsed, et kui tavaliselt on seal ütleme sellised pluss üks pluss kaks miinus üks miinus kaks protsenti muudatused, siis sel korral on Eesti inimesed oma valimiseelistusi märkimisväärselt muutnud ja kui homme toimuksid valimised, siis need võidaks ülekaalukalt Reformierakond 34 protsendi inimeste toetuse pälviksid nad Keskerakonna toetus oleks 21 protsenti EKRE'l 18 protsenti, sotsidel 11 protsenti, IRL-il ja Vabaerakonnal viis protsenti. Et see märkimisväärne muutus, siis on toimunud Reformierakonna toetuse näol, mis on üle kuue protsendi tõusnud ja märkimisväärselt on langenud sotsiaaldemokraatide ja IRL-i toetus, sots sotsidel siis neli ja IRL-il seal peaaegu K4. Et kui Postimees on eelmise reitingunumbrina pannud kirja 8,3, siis selle kuu taga on viis ja ma saan aru, et seal selles tabelis, mida toimetus näeb, on see number veelgi väiksem, aga ma ei tea. Eveline Peeter, kuidas te kommenteerite, see on selline, ma arvan, hea küsimused alustuseks, et kuidas kommenteerite värskelt reitingut enne põhjalikuma kommentaari juurde minekut, ma tooksin ühe minu silmis olulise momendi veel välja, nimelt et seda, et Keskerakond on kaotanud ka tervelt seitsme protsendi muu rahvusest valijate toetuse ja minu meelest on see ka üsna kõnekas, et neid toetab praegu muust rahvusest inimeste eest 65,4 protsenti, aga on olnud ka aegu, kus toetus vist on olnud 80 ringis. Ma arvan, et selles osas on üks loogiline seletus, kuna praegu ei ole valimissituatsiooni, neid inimesi ei ole tulnud aktiveerida, et kampaaniat pole käimas. Ja teine asi on see, et enne kui ma Evelinile sõna annan, siis mis on minu jaoks täiesti müstika ja anomaalia on see, et toetus on keskerakonnale sotsiaaldemokraatidele ja IRL-ile kahanenud, ennekõike madalama sissetulekuga ja maapiirkonnas elavate inimeste näol. Ehk siis kui Aivar Voog tänases Postimehes selgitab, et tõenäoliselt see reitingu muutus on, kahanemine on seotud hästi palju sellega segadust tulumaksureformi ümber, siis need inimesed, kes võitsid, on kõige pahasemad siis koalitsiooni peale, see on minu jaoks natukene arusaamatu. Aga samas ei, ma soovitaksin lugeda muidugi lehest, tervest artiklist neid Vogis selgi, tõsi, aga ma arvan, et see ikkagi on see tulumaksumuudatused, kui sa kuuled, mida inimesed räägivad, siis nad on pahased ja on ja see on üllatav, aga ongi pahased ka inimesed, kes kes, kes nii-öelda peaksid võitjate hulgas olema, et võib-olla nad pole muidugi vaadanud selliseid oma pangaarvele, aga aga, aga see paistab, see õhku. Kond paistab olevat selline, et kui Jevgeni Ossinovski ütleb lehele antud kommentaaris, et ta ei usu, et see emotsiooniotsus siis mina arvan, et just nimelt emotsioon see on ikkagi. Et vastukaaluks siis sellele, mis on, mis on tulnud just, on olemas meil ka veebitulnud peaministri kommentaar selle kohta, et miks siis sellised madalad tulemused on, tema ütleb, et see on halb kommunikatsioon ja nii edasi, aga noh jah. Poliitika otsused on alati emotsiooni pealt, et siin ei ole selles mõttes midagi arutadagi, aga ma arvan, et üks põhjus ongi see, et siin on ju tegelikult need erakonnad, kes väidavad, et nad võitlevad ühiskonna solidaarsuse eest seda solidaarsust just lammutanud, sest ka need inimesed, kes on tulumaksureformi osas võitjad ka nendel on ju näiteks perekonnas või lähedaste hulgas inimesi, kes on kaotajad ja selline asi tekitab ju paksu verd inimeste vahel. Kokkuvõttes on ju küsimus ka selles, et kui sa mingisuguse raha saad kätte ja tegelikult sa selle sama rahasumma annad ära, et noh, ma ei tea, võtame näiteks ühe lapsevanema positsiooni, et sulgeb laps lasteaias. Selle aasta algusest tõusis miinimumpalk, tõusis ka lasteaia arved, bensiinijaamas me näeme, mis toimub poes me näeme, mis toimub, et hea küll, sa võidad 20 30 40 eurot, aga kui kuu lõpuks sult see raha on ikka ära läinud, see on ära võetud läbi maksupoliitika läbi erinevate arvete, siis mõneti inimesena sa ikkagi mõtled, et no mis kasu mul sellest oli. No seda ja ma tegelikult ei alahindaks siiski kogu seda alkoholiaktsiisi ümber toimuvad ka. Võib ju tõesti rääkida sellest, et äkki me ei peaks nii palju jooma ja nii edasi, aga, aga see on ikka mingi selline asi, mis on inimesed lihtsalt närvi ajanud oma nähtava ebaratsionaalsusele. Ehk ehk ehk siis põhimõtteliselt kui kokkuvõttes on ikkagi maksupoliitika, maksupoliitika, tulumaksupoliitika ja siis alkoholiaktsiisid, et seal ei ole. Ma arvan, et ei ole nagu filosoofilisemat põhjust ikkagi vaja otsida. Tundub, et Andrus Ansipil oli tuline õigus, kui ta ütles, maksudega ei mängita. Aga kusjuures ma olen enam-vähem kindel, et suures pildis seal turbulentsi põhjuseks ongi. Ütleme see keeruline olukord. Kord umbusaldatakse majandusministrit, siis justiitsministrit, siis on kogu see maksuteema, siis on kirikuraha, et ühesõnaga seda segadust jaanuarikuus, nii tormilist kuud poliitikas, kui selle aasta jaanuar maatükk aega ei mäleta. Võib-olla see oli eelmise aasta oktoober, november, kui üle-eelmise aasta, kui Jüri Ratasest sai kõigepealt Keskerakonna esimees ja siis peaminister, siis toimus ka kõik väga kiiresti ja praegu on täpselt seesama seis, et isegi kogenud poliit, et hundid ei mäleta enam, mis nädala algusesse jututeema oli, sest poliitikas on kõik nii kiiresti muutuv. Kui üks päev, räägitakse sul justiitsministri umbusaldamisest, järgmisel päeval räägitakse juba süvariigist ja kolmandal päeval räägitakse valitsuse tervisest ja kõik need teemad omavahel segunevad, siis. See asi ongi natukene nagu sibul, mitmetahuline, mitmetahuline esiteks, ja teiseks, vähemalt kuulates näiteks selle nädala opositsioonitundi tundus mulle ka, et meil on lõpuks vähemalt teatud küsimustes tekkinud midagi, mida võiks nimetada ühinenud opositsiooniks. Reformierakond on väga hästi võtnud siis opositsioonipartei rolli ja täitsa nunnu oli kuulata, kuidas vabaerakond EKRE ja Reformierakond kõiki ühistramm trummi tagusid suure harmooniaga ja seda harmooniat valitsuse poolt ei ole, nii et selge on see, et siis on kerge seda valitsust raputada. Aga soovitused valitsusele oleks väga lihtsad, pange sisse oma kommunikatsioon lõpuks paika, et selgitage inimestele ära need otsused, miks te tegite, kuidas te tegite, kes võitsid, sest ausalt öeldes olen ka mina kohanud inimesi, vanemaid inimesi, mittetöötavad pensionärid, kes said selle tulumaksureformiga endale paar eurot juurde, aga valitsuse peale ikkagi pahased, ütlevad, et hirmused mindi, võeti kelleltki ära. Ütleks, et mitte kõik olen näinud mittetöötavaid pensionäre, kes on ka suurepäraselt aru saanud, et nad on võitjad, et see päris nii 100 protsenti pole, aga jah, on, on ka seal segadust. Just ma pean küll ütlema, et enda tutvusringkonnas on väga palju pensionäre, just ei ole, aga mõned siiski ma ei ole siiski kohanud kedagi, kes ajaks kaks pöialt püsti ja ütleks, et vohh õiged mehed õigesti tehtud, pigem pigem ikka see, et et asi on segane. Miks on vaja nii teha, et tekitab teatud seltskonnas rahulolematust. Et see kõike mõjub, testis segaselt? Ma mina tean inimesi, kes on päriselt on rõõmsad, kui sa saad alla 400 euro ja sa saad ligi 20 eurot juurde, see on päris suur rõõm ja siis sa ei hakka enam kurtma segasuse üle, vaid ütleme, kui sa selle summaga toime peab tulema, siis sa ikkagi päris saad aru, mis, mis. Aga aasta alguses, kui see tulumaksusegadus oli, siis ma tükk aega mõtlesin, et miks poliitikud käituvad selles mõttes vastutustundetult, et noh, tegelikult ju poliitikud ise teavad neid vastuseid, et kes võidavad, kes kaotavad, et ega see rehkendus nüüd nii väga raske ei olegi, et kes võidab 32 eurot, kes kaotab 32 eurot ja nii edasi, et need maksumäärad ei olnud just sellised, et neid ei olnud palju. Aga et kui küsida ka opositsiooni saadikutelt, et miks te ei selgita siis inimestele nüüd ma saan aru, miks ei selgitata, sest see segadus on konventeeritav poliitiliseks valuutaks ehk hääldeks. Mida näitas suurepäraselt minu meelest Reinsalu umbusaldamine sel nädalal? Aga ma ei tea, kas me reitinguteemalt lähekski sujuvalt tegelikult selle lõppeva nädala kõige tulisema. Lahingu juurde ehk Reinsalu umbusaldamise juurde, et ta näosustega meil seal reitingu poole pealt ei ole midagi lisada, et ma arvan, tänasel päeval nii Postimees kui ka teised ajakirjandusväljaväljaanded, küll nad kõik erakondade liidrid võtavad ja me näeme kindlasti, kuidas nendes erakondades, kus reiting on langenud, saavad sõna siis peasekretärid ja selles erakonnas, kus reiting on tõusnud. Kusjuures huvitav ongi, et kes reformierakonnas sõna võtab, kas Hanno Pevkur, kes on nüüd Reformierakonna tulemuse nii meeletutes kõrgustesse tõstnud või siis tulevane Reformierakonna esimees Kaja Kallas, ta kestab, siis hoidma seda suurepärast taset? Nojah, aga saad ilmselt isegi aru, et see päris nii ei ole, et ma olen üsna kindel, et selles reitingus just ma olen ka nõus. Kaja Kallas ja et siin reitingus kajastuvad nii Kaja Kallas Simsoni umbusaldus, Reinsalu umbusaldusprotsess, kogu see maksusegadus, kogu aktsiisipoliitika ja selles osas on Reformierakond enda suutnud ikkagi opots opositsiooni liidriks mängida, et kui veel mõni kuu tagasi oli täpselt see küsimus, kes juhib opositsiooni, siis nüüd selle erakonnasisese segadusega, vähemasti see ollakse nii-öelda siis korda korda tehtud ja maksma pandud. Kes see on? Nii, aga siis, kui tulla kolmapäeva juurde, siis Riigikogus toimus üks oluline hääletus, et kui veel nädal algas selle kõhklusega sellel nädalal nädala lõpus näeme uue valitsuse komplekteerimist, siis sotsiaaldemokraadid esmaspäeva õhtuks selle spekulatsiooni lõpetasid. Laiendatud juhatuse koosolekul otsustati. Reinsalu umbusaldama ei minda, hääletus ei jäeta vabaks, vaid lihtsalt hääletusel ei osaleda. Hannes Hanso, tõsi, tehti erand. Ja see on siis selle kuu jooksul juba teine kord, kui Ratase valitsuse ministrit püüti umbusaldada, aga mida siis kokku ei saadud, on hääled ja tõsi erinevalt Simsoni kaasusest sel korral õnnestus opositsioonil koalitsiooni osapooled siis omavahel tülli ajada ja tekkis tekitada selline väärtuskonflikt, kus sotsiaaldemokraadid pidid omavalitsuse ministri osas kollast kaarti näitama, et mis teie arvate, et mis selle Reinsalu kaasuse tagajärjed valitsuse tervisele on? Üks on see, mis valitsuse tervisele, aga teine on see võtame tagasi, mille kallal, mille teemal sa umbusaldusavaldus tuli, et üks opositsioonist muidugi nende asi ongi valitsusele tuld anda. Tegid hästi, aga nagu kui sa võtad tagasi, et see oli Facebooki postitust, kus ta ei öelnud tegelikult midagi roppu, ta ei öelnud midagi, Athomineb minu meelest, kui sa oled Urmas Reinsalu kokku puutunud, ta ei ole mingisugune nagu naisepeksufanaatik ega onu Heino, et nagu selle seeli annab päriselt poliitiliselt tõsiste asjade pihta tuld, mitte ära ja, või tegeleb päriselt nagu naistevastase vägivalla ka võitlemisega selline täiesti. Ma ei, ma ei oska öelda, mis asi. Ja mulle tundus, et üks oluline moment oli see, et väga paljud vist ei saanud aru, et Reinsalu Reinsalu tsiteeris ken case'i romaani, mitte ei, ei sõimanud inimesi valimatult. Ja kui sealt veel samm tagasi võtta, siis jumal hoidku, kui seal justiitsminister, sa peadki uskuma sellesse, et inimesi ikkagi annab rehabiliteerida, et siis see läks. Kõik see asi läks käima Tiit Ojasoo ümber, et ta on, ta on juba oma karistuse kätte Ta ei saanud. Kas me siis kannamegi kõik inimesed maha? Et kes on nagu kunagi midagi valesti teinud ja me ei luba neil enam kunagi või, või paneme nagu mingitele mingite suurte ürituste korraldamisele CVsse punkt või sinna nõuetesse punkti, et sul peab olema laitmatu moraalne pale ja sa ei tohi mitte kunagi mitte midagi valesti teinud olla ja siis valesti tegemine on selline. Ma isa mulle see nagu algusest peale see skandaal väga hinge peale läinud. Aga siit muidugi tekib selline kiuslik küsimus, et miks Reinsalu üldse sellise seisukohavõtuga välja tuli, et mul juba kangastub silme ees selline pilt, et ta rääkis vabariigi presidendiga läbi ja nõustus tule enda peale võtma selleks et ojasoo saaks rahulikult seda asja. No ja lõpuks me jõuame jälle selle süvariigini, et keegi kusagil seda ütlesid, sina nägid asju hoidma. Ei no vaadake ise, kuidas, mis elu seal Facebookis käib, et inimesed ütlevad igasuguseid asju toimetatud, see on mingit, kuni ta ei lähe kellelegi ähvardamiseni, kuni ta ei lähe mingi ropendamiseni või isiklikku sõimu, nii et et see on sõnavabadus ja seal ta tegelikult ei õigustanud. Naised. Ei, kindlasti mitte, aga see viibki selleni, et me ikkagi jätkuvalt veel selle suhteliselt lühikese aja jooksul, millal eksisteerivad need igasugused sotsiaalvõrgustikud, mis lasevad nii kiiresti sõnu, lendu, et neid enam tagasi ei saa võtta? Me ei ole harjunud sellega, et me peaksime oma käitumist natukene redigeerime, ehk siis minu soe soovitus on, mida ma ise vahel teen, et kirjutas oma sõimudi raatsinud ära, siis hinga paar korda välja, kustuta ära ja siis on kohe. Sa oled ennast välja ja see Petri soovitus on muidugi väga hea, et kui ja ma arvan, et mitte ainult Urmas Reinsalu, vaid ka ülejäänud poliitikud ja avaliku elu tegelased, kui nad vähegi mõistlikud olid, siis nad sealt võtsid ühe hea õppetunni, et. Ma olen kahe asjaga nagu nõus, et üks asi on tõesti see, et kui sa oled minister või olulisel ametikohal, siis tõesti ka sotsiaalmeedias või noh, kirjasõnas ei maksa sõna kuritarvitada, et see on nagu mõistlik, et ta ei ole räuskav koolipoiss, kuigi ma eile muuseas õhtul kuulasin, kuidas sellised 15 16 aastased noored arutlesid väga huvitavalt Reinsalu kaasuse teemal ja ma küll ise sellesse diskussiooni sekkunud, aga neil olid väga huvitavad argumendid, nad ütlesid, et no ja mis seal, mis seal Reinsalu siis tegi, et meil on sõnavabadus, kõik võivad öelda, mida tahavad. No see oli muidugi selline noh, veel välja kujunemata isiksuse argumenteerimise oskus teab juba selliseid argumente nagu sõnavabaduse põhivabadusi laiust, aga et selle vabadusega kaasneb ka vastutus, kohustused ja, ja just see, et millega sa Peeter viitasid ja millele on ka tegelikult poliitilises diskussioonis viidatud, on see, et kui see oli teadlik provokatsioon, soov, siis ütleme, minna võtma punktivõitu. Et see on nagu minu jaoks võib-olla isegi kõige taunitavamaks, et kui minister teadlikult läheb provotseerima ühiskonda teades, et kellegile teeb ta haiged, siis see on väärtuskonflikt ja see on probleem ja ma arvan, vabariigi valitsuse liige ei peaks nagu osalema ühiskonna lõhkumisel. Ma arvan, et esimene Ma paneksin siiski raha pigem sellele, et see oli selline läbimõtlematu Facebookis toimetamine, näidake palun kedagi, kes said sellest tõsiselt haiget. Et need olid ikkagi nagu krokodillipisarad, mis voolasid ojadena, et nagu ma ei ma see on väga raske, kuidas sa saad sellisest asjast haiget saada, et kui sa oled nagunii õrn, siis no ma ei tea. Lumehelbekesed on tänapäeval igasuguseid, nojaa, aga kui sa ise mainisid Tartus konflikt ja see tuletas mulle jällegi meelde sedasama sinu enda juhitud opositsioonitunni, kus Kristen Michal rääkis ka pühaliku hääletooniga naistevastase vägivalla taunimisest ja sellest, et siin ei saa üldse mingeid kompromisse olla ja siis ma mõtlesin küll, et noh, ma tõesti laginal naersin kodus kuulates seda saadetud, kuidas tulevad tegelased, kellel ei ole sellise hea ja kurja mõõdupuu või moraaliga kunagi seni elus mingit kokkupuudet olnud ja hakkavad nüüd rääkima sügava kirikuõpetaja häälega sellest, milline paha mees on Reinsalu. Ei no lõpus ta ju tegelikult on tegelenud selle probleemi nagu vähendamisega, et ta ei ole ju tegelikult olnud mingisugune nagu naisepeksu propageerija. Tehke midagi päriselt, koduvägivald on tõsine teema. Naiste diskrimineerimine, teatud kohtades on ka tõsine teema, tehke midagi sisulist, ärge ajage mingisugust. Ma ei, ma ei tea, mis asja, aga see on ka nagu nende nii-öelda naisõiguslaste teema, et ma just eile puutusin kokku sellega, et oli lugu sellest, kuidas brittidel oli seal üks heategevusorganisatsioon suhteliselt rõvedalt käitus siis leidub ka mingisugune niisugune agar naisõiguslane, kes arvab, et on eriti hull lugu. Ta on pannud loo juurde, kus on must, sellest räägitud, kuidas naistele anti, kästi kaasa võtta mustad kontsakingad, issand kui õudne on pandud musta kontsakingapilt, et see on ikka hirmus, seksisime siukse asjaga võitled, siis sa võtad maha selle probleemi tõsidus, mis tegelikult on tõsine, sa jätabki sellise tühise mõttetu mulje, nagu see Facebooki debatt või tõesti kontsakingade debatt. Aga mis on veel Eesti poliitikas oluline trendina ära märkida, et noh, Eestis on ju selline kõnekäänd, et sõnad ja teod ei käi kokku ja siis pigem heidetakse inimestele ette seda, et ta midagi lubab teha ja ei tee, et selles Reinsalu kaasuses oli tegelikult ju risti vastupidi ka peaminister Jüri Ratas eelmisel laupäeval Delfis ratas arvamusloo, kus ta tsiteeris Reinsalut erinevatest parlamendidebattidest, kus ta siis naistevastase vägivalla teemadel on sõnadega NUT, Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine ja nii edasi ja, ja erinevaid seaduseelnõud, mida siis Reinsalu parlamenti valitsusse viinud naistevastane näiteks, kus ta naistevastase vägivallaga reaalselt tegelenud ja siis poliitilises diskussioonis kardetakse seda vähe, seda, seda ei tasu uskuda, aga sõnades ta ükskord ütles hoopis midagi muud. Ja siis on see tsitaat, mis ei ole kõige õnnestunum ja mille pärast on ka vabandatud, aga öeldakse ikka ei ole vähe. Aga lobisen poliitika inimestel aru saada sellest asjast, et tegelikult see ongi selles mõttes poliitikaid, tekitatakse segadust, segadusest keegi võidab, keegi kaotab, sest kui sul on selline rahulik, toimiv, selline ühtlane tasapaks, siis ausalt öeldes siis ongi sellised ühe-kaheprotsendiseid reitingumuutused. Aga kui sul ikkagi on segadus, siis sellest segaduses sogases vees peida püüab alati kõige suurema kala, siis ongi poliittehnoloogia ja sellepärast minu kõrval natuke riivaski see, kui sa tõid sisse mõista väärtuskonflikt, ei ole väärtuskonflikt, son, erinevad poliittehnoloogiad, mis siin põrkusid, ehk siis võib-olla Reinsalu tõesti läbimõtlematus, millele Reformierakond või tervikuna opositsioon vastas kohe väga nutika poliittehnilise käiguga. Nii, aga mis puudutab opositsiooni järjepidevust, siis nad on juba ja teada andnud, et järgmisena võetakse nüüd siis sihikule peaminister Jüri Ratas ja seda siis kõikide Eesti hädade eest, et mulle tundub, et see ongi praeguse opositsiooni üks suurim häda, et soovist muljet avaldada, kiputakse hästi asju suuremaks maalima ja sageli ei jääda konkreetseks, sest ka Reinsaluga Reinsalule üritati korraga umbusaldust avaldada selle eest, et tema eestvedamisel on Eesti liitunud Istanbuli konventsiooniga, mis võitleb siis naistevastase vägivalla vastu. Teisalt üritas siis Vabaerakond Reinsalut umbusaldada panuse eest Eesti poliitikasse ja siis leidus veel ka reformierakondlasi, kes tulid rääkima kirikuid okupatsioonikahjude korvamiseks jättes märkimata, et see oli jaa, Jaak Aab, kelle eestvedamisel valitsus need eelnõud kinnitas. Ühesõnaga, konkreetsust pole ja mulle tundub, et taheti, jäi ka väheseks, sest kaks reformierakondlast isegi jõudnud lõpuks hääletama, et üks oli Vietnamis puhkusel, et tööaega ja teine tõsi, juhtis delegatsiooni Iisraelis. Aga feministid, EKRE saadi ühe mütsi alla, et nagu selles mõttes oli märkimisväärne. Mulle tundub ka see peaministri kallale minek nüüd natuke imelik, sest et kui Reinsalu puhul oli siiski reaalne šanssideta võetaksegi maha siis peaministri puhul ma küll seda ei näe. Ja mis on muidugi koalitsiooni töö võid, selle Reinsalu kaasuse puhul, kui neid üldse on, on see, et Olga Ivanova anti uus võimalus liituda Keskerakonnaga, see on väga märki, märkimisväärne, et ta küll visati Keskerakonnast välja, aga ma saan aru, et talle öeldi, et kui sa nüüd sellel puhul käitud hästi ehk siis Reinsalu vastu ei hääleta, et siis me jätame vähemasti avatuks võimaluse liituda Keskerakonnaga, see on Eesti poliitikas suur preemia, tema sai ennast lunastada. Aga mis puudutab üldse, ütleme ka näiteks Edgar Savisaart, siis tema ju selles protsessis ärgitas, ma saan aru, siis tegutsema ikkagi Reinsalu vastu, ehk siis Savisaar loodabki, et saab Ratase valitsuse maha võtta ja üks haare või, või siis siire poliitikasse, oli ka see, kogu see kodakondsuspoliitika järgmine diskussioon, et mis näitab jällegi seda, et, et kui keegi sul viis korda parlamendi kõnetoolist ütleb, et kodakondsuspoliitikas muudatusi ei tehta ja siis järgmisel päeval võtad lehe lahti küsimärgiga ikkagi. Tõsi, ta on. Et kas te olete hommikuse konjaki juba maha ja täpselt ei, nad mõlemad vastused on valed. Ivanova puhul oli ju selgelt, mida ta muide, mida ta muidu tegema oleks hakanud, kui tal ilmselgelt see ettevõtmine nende ärimeeste ja Edgar savisaarega ei olnud just edulugu mida ta ilmselgelt temal on keskerakonda vaja, rohkemgi, Keskerakonnal oli vaja tema häält tolles konkreetses hääletuses ja praegu valitsuse püsimisel reisid pikemas perspektiivis on Ivanova keskerakonda rohkem vaja, et kuhu ta, kuhu ta niimoodi muidu läheb. Nojah, eks tal on vaja vähemalt mingisuguses retoorikas oma valijatele midagi ette näidata. Kui sa tõesti ka midagi sisulist ei tähenda, siis, siis vähemalt saab ta kuskil mingil seltskonnal rääkida, et on töövõidu teinud ja seda on võimatu kontrollida, kas seal on midagi? Kui te võite öelda siiralt, et mina võitlen kogu aeg kodakondsuspoliitika, siis leevendamise eest, aga võitlus kahjuks on nagu niisugune tuuleveski moodi võitlusele, seda ei pruugi juurde öelda. Nii ma loodan, et te panite tähele, ma küsisin selle vestluse alguses teie käest, et milliseks te hindate valitsuse tervist, et ma vastust ei saanud, ma siis vastan ise, et mulle tundub, et see valitsus tähendab, kestab ja kui keegi püüab tänaste reitingute pealt Ta mulje, et nüüd on kõik läbi, siis ma ütlen, et vastus või lahendus peitub tänases Postimehes seal reitingute loo kõrvale Keskerakond tuleb välja helde pensionitõusu lubadus, aga ehk siis, kui te vaatate, kus Keskerakond on tõenäoliselt Keskerakond tabas ise kaera vanemas elanikkonna rühmas, pensionäride seas ollakse toetust kaotanud ja kui sa nüüd tuled välja aasta enne valimisi lubadusega, et kui me järgmine kord valimised võidame, siis me paneme iga kuu 100 eurot puhtalt pensionäridele peo peale. See on väga kallis valimislubadus, aga Keskerakonna seisukohast kindlasti väga hea valimislubadus. Sest seda üle lüüa on väga keeruline, sest ma tahaks näha, Wanda, kes läheb, pakub 150 või 200 eurot, sest selge on see, et see pensionikassa oleks sellisel puhul miinuses. Ja teine asi on see, et võib-olla kõige keerulisem lugu selles valitsuses on praegu sotsiaaldemokraatidega, sest ma saan aru, et kõik see, mis toimus esmaspäeval sotsiaaldemokraatide fraktsioonis, õhtul juhatuses see siiski võib avaldada oma tagajärgi peatselt, et sotsiaaldemokraatide üldkogul, kus hakatakse uut esimest valima ja ma ei ole selles nii kindel, et Jevgeni Ossinovskil see esimeheks saamine väga kergelt kujuneb taas. Kuigi ma ei tea, kas ta muidugi tahab ja, ja teine asi on see, et millised üldse on sotsiaaldemokraatide variandid, et ma arvan, et selle valitsuse pikaealisuse saladus peitub sotsiaaldemokraatides. Sellega ma olen üldiselt nõus ja ma olen üldiselt ka nõus sellega, et pole sellel valitsuse mingil koostoimimisel või tervisel nii väga häda midagi. Üks asi on jah, et nad on nüüd kõvasti toetust. Tänud, aga teine asi on see, kuidas on omavahel hakkama saavad, kuidas nad tööd teevad ja ikkagi ei tohi ära unustada, väga kiiresti kipuvad poliitikas asjad ununema, et kui me meenutame eelmist valitsust Taavi Rõivase valitsust, siis seal oli ikkagi pidevalt palju hullem nääklemine, mis avalikkuse ette jõudis. Praegune valitsus on siiski enda tööd suutnud teha kuidagi kas siis palju avalikkuse eest varjatumal või nad saavadki paremini omavahel läbi. No ma saan aru, et sotsiaaldemokraatidel siiski on mõningaid teemasid, mille kiiremat arengut nad valitsuses sooviksid ka näha, et olgu see siis kodakondsuspoliitika või siis ka sisserände piirarvu probleemi lahendamine ja kus IRL siis on nagu puslik teisel pool silda vastas ja igas koalitsioonis selles on selliseid asju ja, ja kui ma jälgin näiteks ka praegu Saksamaal toimuvaid koalitsiooniläbirääkimisi, siis seal üritavad ikka kaks parteid, kes on palju erinevad, palju teistsuguse mantel seisukohtadega kuidagi ühisosa leida ja on selge see, et seal jääb igaveseks mingeid punkte, milles nad kokku ei leppinud. Ei, no kuidas sa peadki sa koalitsiooni perioodilise, täidad ära selle, mis saad, aga ega see ei tähenda, et sa loobud sellest, et sotsid ja IRL on erinevad parteid ja nad esindavad oma valija valija ootusi ja nad siis teevad ära selle, mida kummagi mõlema valija justkui peaks tahtma. Et see on see on üsna loogiline, et koalitsiooni puhul köhib natuke nagu talvel me ikkagi ühine enamik ei sure kripera. Midagi väga traagilist seal tõesti, tegelikult ei ole see muidugi see Keskerakonna helde pensionitõus ja siin ma näen muidugi põhišanssi Reformierakonnale, et lakuvad üla ei hakkavad rõhuma sellele valijarühmale, kes neil kõige kindlamalt käpas on nimelt eestikeelsed mehed, kelle hulgas nende toetus on 34,2 protsenti ja ma arvan, nad suudavad seda tõusta just rõhudes sellele, et kuna need eestikeelsed mehed on väga paljuski ju sellised endaga hakkama saavad väga paljuski. Ja väga tihti nad pensionist pensionini ei ela enam, mis on kurb, tõsi, paraku on ju, et kui naistevastasest vägivallast räägime, tuleb ka seda märki. Aga ma usun küll, et Reformierakond hakkab taguma seda trummi, et me peame ikkagi sellise ettevõtliku Eesti poole püüdlema ja mitte sellise mamma riigi poole püüdlema. Nende nende, mis, mis tähendab, et nad naasevad oma nagu ideoloogilise tuuma juurde, mis on ka ju põhimõtteliselt tore, kui inimesed on puhtalt oma parteiliselt. Nii räägime päris elust ka. Lõppenud nädala kolmapäev oli üks üsna kurb päev Eesti liikluses kaks hukkunut ja mitmed vigastatud tundideks, kui mitte suletud, siis üsna halvatud liikumisega teed. See kõik oli siis üsna karmi hoiatav bussijuhi surmaga õnnetus Harjumaal hardus ning sealt vaid üheksa kilomeetrit Tallinna poole. Mõned tunnid hiljem hukkus siis veoauto ja väikese sõiduautoga kokkupõrkes üks noor naine. Esialgsetel andmetel selles liinibuss siis oli neid hukkunuid, väidendab hukkunuid üks, sellise 71 aastane bussijuht aga lisaks sai 12 inimest kergelt viga ja kolm inimest raskelt viga. Kokku oli bussis 37 reisijat, kellelgi olnud kinnitatud turvavöö. Et selles osas oli üks üsna kurb päev, et iga tund saabus Tallinn-Pärnu või Tallinna, Tartu ja Tallinna-Narva maanteelt hulgaliselt teadaandeid, kus siis kraavi sõitis, kas piimatooteid vedanud auto ja küll oli kraavi sõitnud hulgaliselt sõiduautosid, aga ega sellest kurvast päevast ehk siin saates nii pikalt ei peaks peatuma ka ühiskonnas on nüüd selle kolmapäevase päeva järel kerkinud diskussioon või debatt selles osas, et kas talvine teehooldus on piisav ja kas need õnnetused olnuks teehooldajate parema tööga ära hoitavad, et eks see ühiskondlik hoiak, kui saab ja peab kindlasti olema see, et kõik ametkonnad peavad endast kõik oleneva igapäevaselt iga tunniselt tegema, et vältida inimeste surmasaamist ja õnnetustesse sattumist. Aga ma ei tea, kas talvine teehooldus saab kunagi olla nii hea, et kui sul kusagile tuleb lumi või jäide maha siis poole tunni jooksul või 15 minuti jooksul on see oht kõrvaldatud, et mis teie arvate, nad? Eesti Eesti just naftat ei leia, siis me ilmselt suurte magistraalide alla põranda kütet panna ei saa. Aga see, see seal peab olema mingisugune selline mõistuspärane ootus, et loomulikult peab maanteede hooldajad peavad andma endast parimat, et puhtad hoida ka nad ise kogu aeg neid pühkida, selle lihtsalt füüsiliselt võimalik. Teiselt poolt on ikkagi liikleja omavastutus, et sa pead vaatama, kas sa üldse lähed sõitma, kui sa pead sõitma minema, et sa valid õige kiiruse, kui sa vaatad, mida väga libeda ilmaga Ta autot tänaval teevad, siis päris kõhedust tekitav ja keegi ei sunni neil neid sõitma 50-ga linnas, kui sul või üle 50 mida näeb, kui sul on ikkagi väga libe tänav või see teehooldusmasina eelmisest käigust on palju läinud mööda plusse, sama, et see bussiõnnetus, see oli väga kole ja traagiline ja selliste asjade järel nagu ei saa? Ei, see on väga-väga karmilt öelda, aga ikkagi see turvavöö seal bussis on asja eest, et kui seal on juba olemas ja on olemas bussides, et tasub kinni panna, et loomulikult bussijuht teeb endast parimat, tuua meid kõiki turvaliselt koju, aga me peame andma oma oma osa ka selles, et külm talv on Eesti paratamatus ja mõtlen, et maanteedele põrandakütet ikka vist ei saa endale lubada. Eks nad olid üsna ebatavalised teeolud, aga samal ajal siiski neid ebatavalisi teeolusid tuleb Eestis iga talv mõnikord ette. Et teoorias võib ju mingisuguseid hooldusnõudeid tõsta, aga selleks, et see reaalsusesse ümber panna, kaasneb sellega raha ja teatud piirist edasi minna ei ole tõesti ikka võimalike. Kui lugeda ka majandusministeeriumi ja maanteeameti selgitusi, siis inimesed räägivadki, et on ikkagi mingisugune võimalik reageerimisaeg, millest väga kiiremini ei saagi neid asju teha, ehk siis see teehooldusauto tuleb mingi aja jooksul, ta teeb selle asja ära, mingi aja jooksul püsib see tee enam-vähem ja ega ta ei saa sealt kogu aeg tiirutada, see ei anna midagi. Et et eks me maksame selle teki kindlad oma, naaseme selle kõik kinni ja me peamegi arvestama sellega, et inimesed on endale vastutuse, kõike kogu elu ei ole võimalik lihtsalt reguleerida, vaid mingit terve mõistus peab igaühel olema ja ja, ja muidugi nii traagiline, valus kui see ka ei ole, aga paratamatult alati juhtubki mingeid õnnetusi, loomulikult neid võiks juhtuda vähem ja ilmselt kui oleksid turvavööd seal bussis kinni olnud, siis ei oleks nii traagiline olnud. No ma arvan, et näiteks kusagil Lõuna-Euroopas pass või ka Saksamaa kiirteedel, kui selline liiklusolukord oleks olnud, siis on üsna sageli kasutatud ka juhuseid, kus lihtsalt tee pannakse kinni, et võetaksegi inimestelt see vabadus või, või noh, nii-öelda siis omavastutuse ära, et riik ütleb või siis kiirde omanik ütleb, et me ei suuda praegu liiklusohutust tagada ja kõik ei pääse liiklema, et Eestis nii ei tehta, et see tõenäoliselt on väga mõistlik, et nüüd ongi küsimus selles, et sa võtad selle riski isa ise autoroolis näed, mis need olud on, sõidad 30-ga või sõidad 50-ga või sa riskid ja sõidad üheksa, aga võib-olla oleks ka variant sellise ilma puhul lihtsalt piirkiirust piirata? Nojaa, aga see on täpselt seesama Peeter, mis sa ütled, et see ülereguleerimine, et nagu, kui tegelikult autojuhtidele öeldakse, et vali kiirust ja seesama maanteeameti kampaania, mille peale oli pahane, et meile öeldakse, et teed on libedad, no näed, oli vaja. Et seda nagu ikkagi inimese eest, et autojuht peaks teadma, et vali õige kiirusega. Muide, Mirko selle märkuse teiste riikide kohta, sest minu lemmikriigis Hispaanias oli mõned nädalad tagasi, siis kui meil veel lund ei olnud, oli ka lumega, isegi sellistes kohtades, kus muidugi vitsa näha pole, oli probleem, et teed olid lumised ja nendel minu meelest sellist talverehvi kommet ei ole, sest neil ei ole seda lihtsalt vaja. Üks asi ja teine asi on see, et ega neil ei ole ka ju ostetud neid teehooldusmasinaid, sest ma siin vaatasin ka meil ühiskondlikus debatis oli inimesi, kes ütlesid, et no aga miks need teehooldusfirmad siis teehooldusmasinaid juurde osta, et siin aktuaalses kaameras maanteemajandusministeeriumi teede- ja raudtee osakonna juhataja det Tatter tõi välja ka arvutuse, et kui me tahaksime näiteks libedustõrje oleks kõikidel riigi ideedel ühe tunni jooksul ära tehtud, siis meil tänase 120 hooldusmasina asemel oleks tarvis suurusjärgus 2000 sõidukit ja tänase 180 masina juhi asemel 3000 juhti, et see vajaks täiendavalt aastas 60 miljonit eurot, et tulebki juurde see, millest nüüd värske kaitseväe juhataja rääkis, et kui rahva hulgas levivad sellised fantaasiad, et tuleks ikka osta näiteks mingisugust õhutõrjerakette ja nii edasi tuumarelv tuumarelvalugejakirja näinud, seniks aga, aga ta selgitas, et juba iga iga ka justkui mitte nii väga kalli relvasüsteemi ostmine eeldab kohe ka inimesi ja neid inimesi meil ei ole, nii et tegelikult ongi, et mingid autod võib osta, aga kust näiteks võtta ka selle 180 masina juhi asemel ma isegi räägi kolmest 1000-st, aga kust näiteks võtta 200 autojuhti, ma arvan, et juba see on raske. Ja lisaks raha, mis sul läheb nendele bensiini ostmisele, bensiini hind ei jää kindlasti igavesti. Jah, ja mis on kõige kurvem, et kui sa mõtled selle peale, mitu päeva aastas on, kui need tarvis on, neid ongi tarvis, noh ütleme, et halval aastal 10-l päeval aastas ja, ja heal aastal seal ühel-kahel päeval aastas. Et noh, see peab olema ikka väga rikas riik, et ma arvan, isegi norra riik, kellel on naftatulud märkimisväärsed, ei suudaks sellist luksust lubada. Pealegi probleem on selles, et seda tuleb planeerida ja millal see oli, sellest on nüüd aastaid möödas, kui oli hästi rohke lumega org talv ja siis suudeti talve alguses väga korralikult teed puhtad hoida, aga siis tuli veel pikk lumine kevad ja siis oli kogu see planeeritud raha otsas. Praegu on kõik need teehoolduslepingud ongi sõlmitud pikaajaliste lepingutena viie seitsme aastased perioodid, kus siis see firma võtab endale selle riski, et kui läheb hästi, siis lund ei tule ja tööd ei ole ja põhimõtteliselt on rahaliselt asi ettevõtte jaoks plussis. Aga kui on lumerohke talv, põhimõtteliselt võiks ka tekkida olukord, et kus sul lume lumikate tekib kusagil oktoobri keskel ja ära kaob alles kusagil maikuus siis kogu aeg nühi ainult seda lund ja see on sul lepinguline kohustus ja nutad ja teed ja oled rahaliselt miinuses. No lõpuks, ega meil vist midagi targemat ei olegi öelda, kui soovida kõigile seda, et ikkagi jälgige iseenda võimeid ja hoidke liiklusest silmad lahti. Just, ja need ajakirjanikud, kes kritiseerivad, et riik on tellinud libe tee kampaania, mis maksis 86000 eurot, neil, ma arvan, ei ole sobilik kirjutada paar nädalat hiljem ja öelda, et miks need õnnetused juhtusid, et et ma arvan, et see, et maanteeamet inimesi teavitab ka libedast teest kui on peetud vajalikuks ja, ja kui see viimane kolmapäev ka näitas seda, et meil on inimesi, kes ei saa aru, tee on libe, siis ma arvan, et üks teavituskampaania kuluks veel ära. Nii aga siis erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas neljapäeval alustada menetlust Tallinna maksumaksja raha eest telekanalisse Pervõi Baltiiski kanal ostetud saadete osas ja komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles, et alustatakse dokumentide kogumist ja kuu aja jooksul vaatab komisjon komisjoni liikmetest moodustatud töörühm jõudumööda need saated üle, et mis te nüüd arvate, et Keskerakond on siis järgmise kaasusega sellele erakondade rahastamise järelevalve komisjonile hambusse jäänud, et siin küll oli see Hiiu staadioni avamise teavitus kampaania, kus üks mees lõi trummi ja vana karu lõi tantsu ja mida iganes ja siis on Priit Toobal, Karin Tammemägi kaasus selle komisjoni eestvedamisel siis lahendini jõudnud. Ja nüüd siis võetakse Pervõi Baltiskii kanaleid, et seda siis avaliku raha. Ma saan aru ebaotstarbelise kasutamise tõttu ühe erakonna huvides või poliitilises huvis, et mis te arvate, et kui Keskerakond ütleb, et see komisjon on neid kiusama hakanud, siis kas Keskerakond on tõele lähedal või tõest väga kaugel? Nad peaksid taluma selline selline komisjon uurib asju, nagu tulebki vaadata, et kas on kuritarvitamise igasugustele asjadele. Tegelikult võiks ju isegi Keskerakond mingis mõttes rõõmus olla, ma pean seda silmas, et kui see komisjon mingisugusele järeldusele jõuab, ükskõik milline see on, siis on mingis mõttes teema maas. Ja siis, ja kui seal on ka ju juhuslikult soovitused, nüüd on valesti käitutud, siis ehk on hetk teha järeldusi edaspidi mitte nii teha. Tead, ma kardan, et see Keskerakonna jaoks on rõõm, on väga üürike väga lühikene. Sellepärast et selle, kui see otsus saabub, siis saabub sellega koos arve, mis tähendab seda, et kui tõesti see komisjon tuvastab, et avaliku raha ollakse kuritarvitatud, et nagu oli, siis ütleme siis Tammemägi ja Kutseri kaasuses siis erakond maksab selle Pervõi Baltiiski Kanali harva ise kinni? Ei, nõnda kui neid mahud on märkimisväärsed, on küll, aga mingis mõttes on see ju siis ka üks selline huvitav küll, juba peab ütlema vist järjekordne tõehetk, et kas meil siis on uus keskerakond või on ikka see vana veel ja see seda kaasust vaadates siiski mulle tundub, et on vana, et kui vaadata, ega neil vähemalt järjekordselt võimalus näidata, et ei ole. No kui see uus Keskerakond ta siiski kasutab ju vana tuntud kaubamärki, kui ta selle kaubamärgi üle võttis, siis ta peab võtma kaubamärgiga seotud kohustused ja ja parim, mida nad teha saavad, on see, et siis need kohustused täita, et kui sa tahad mainet pesta, sa ei saa öelda, et tai, et see on mingi nagu sa kasutad sama kaubamärki vastutusele. Igatahes, ma arvan küll, et et erakondade rahastamise järelevalve komisjon teeb oma tööd ja siin ei maksa küll midagi kuritahtlikku näha. Ma saan aru, et see komisjon, kuid on neid arutelusid pidanud siis seal noh, tegelikult ju tellitakse Tallinna linnavalitsuse poolt mitmeid erinevaid saateid, et küll seal on uudistesaateid, küll seal on sellised hommikuprogrammilaadseid telesaateid ja siis on olemas ka veel üks arutelusaade, mille nimi on vene küsimused, et mis ei ole üldse nii-öelda siis teavitusega seotud, et see on selline arutelusaade, kus käivad reeglina Keskerakonna poliitikud, üks tihe külaline on seal olnud Mihhail Kõlvart ja nüüd on küsimus selles. Nüüd ongi küsimus selles, et kui Mihhail Kõlvart on linnavalitsuse liikmena tellinud või osalenud otsuste tegemisel Gusson tellitud terve Baltiiski kanalist telesaated, Teid on ise seal osalenud ja, ja seda siis mitte selle põhjusega, et ta seal peaks oluliselt teavitama või rääkima seal teeaukudest või koolide kordategemisest vaid seal kodakondsuspoliitikast ja keelepoliitikast, mis ei ole üldse omavalitsuse pädevuses küsimused siis kas seda saab tõlgendada teavitamisena või siis politagitatsioonina ja seda saab tõlgendada ka korruptsioonile. Vot sellest siis saab esitada ka arve, nii et asjad võivad põnevaks. Jälle ja head uuritakse, hea, et uuritakse ja selline asi tulebki liistule tõmmata. Aga kui nüüd puhtamaks rookida, kui nüüd keegi esineb argumentidega, et aga miks teisi uurite, siis noh, põhimõtteliselt ma ei tea, ostnud sealt, saad. Selline näide, mis paistab samamoodi uurimisväärne ja siis tuleb uurimine. Seejuures eriti naljakas on see, et ma olen kuulnud keskerakondlaste suust argumente, et aga teised tellisid ka reklaami, et miks neid ei uurita, aga nüüd ongi vahe selles, et ühed on avaliku raha eest tellinud saateid kahtlustuse kohaselt siis ja teised on siis tellinud erakonna eelarvelistest vahenditest siis reklaami valimiskampaania situatsioonis. Need on erinevad kaasused. No eks see ole nüüd see siis nendepoolne katsevesi sogaseks ajada, aga vist mitte väga edukas. Aga noh, ütleme, et siin kui lihtsustatult selliseid lihtsaid näiteid tuues, siis kui keegi jääb kiiruse ületamise või, või, või ma ei tea inimese tapmisega vahele ja algab kriminaaluurimine, siis teisel puhul siis et mõrvakahtluse saanud inimene ju ei küsi, et aga miks te teisi uuri et nii ta on jah, et. Ma ei tea selle teema puhul, eks aeg näitab, et kuidas siis asjaolud on, et võib-olla esimest korda erakondade rahastamise järelevalve komisjon astub ämbrisse, aga siiamaani on neil tabavusprotsent olnud ikka märkimisväärselt kõrge hinnaga, miks need suured ämbrisse astunud? Kui ma sellega, et see kuidagi nagu sellel juhtumil tundub, ikkagi kaaslasel täitsa tõsi. Ühelgi juhul ei astunud ämbrisse, et nad langetavad mingisuguse otsuse ja siis nende otsustega nüüd täpselt hakkad uurima, see ei ole selguse huvides just õigusselguse poliitilise kultuuri huvides, ma arvan, see kaasus on oluline nii, aga üks regionaalne teema ka, sest sel ajal, mil riik nuputab, kuidas saaks töökohti maakonnakeskustesse viia ja ei suudagi seda välja nuputada, sest inimesed lahkuvad ise maakonnakeskustes Tallinna ja välismaale jätkuvalt. Aga nüüd selgub, et ka eraettevõtjad on hädas, näiteks Telia on oma kontorite kasutatavust vaadates jõudnud tõdemusele Valgas ja Põlvas käib teeninduses nende arvates siis väga vähe kliente ja kontoripidamine pole seal enam otstarbekas, aga see on selles mõttes natuke suurem teema, et millest siis koosneb üks Põlva või Valga elutöökohtade mõttes, et paar töökohta on ühes poes paar töökohta, poes paar töökohta, Telias paar töökohta, või kümned töökohad näiteks kohalikus lasteaias siis kohalik kool poolt Eesti sellistes kohtades ka linnavalitsuses ja siis ongi jah, ütleme selline 100 töökohta kusagil seal sotsiaalsfääris, tervishoiusektoris ja mõned suuremad ettevõtted ka. Ja kui nüüd maavalitsused on kinni pandud, tõmmatakse, kui seal teenindussektoris, siis ühel hetkel riik avastabki, et Põlvas ja Valgas ei elagi inimesi, et, et mitte, et ma nüüd tahaks jõuda oma jutuga sinnamaale. Telia peaks nüüd olema see ettevõte, kes hakkab Eestis maaelu üleval pidama ja edendama, et annaks jumal, et me ei jõua nagu oma riigist selleni, et kus riik paneb eraettevõtjatele kohustusi, et kui te tahate Tallinnas pidada poodi, siis te peate ühe Brežnevi pakikese kombel poe avama ka Kuressaares või Valgas, et noh, see oleks nagu eriti jabur, aga, aga teisest küljest jällegi see näitab seda, et, et see asi on jõudnud kriitilise piirini, ehk siis kui sul üks pereliikmetest kaotas, aga mulle tundub Põlvas või Valgas töö, siis on üsna tõenäoline, et see perekond üsna lühikese aja järel võtab vastu otsuse kolida ära Tartusse Tallinna või kuhu, kusagile mujale ja, ja see ongi see, mis siis meie regioonid inimestest tühjendada. No aga see on ikkagi lihtne majandus, et sul ei saa teenindussektor püsida ilma, et sul ei oleks seal all mingisugust tõsist, mingisugust muud tööstust või mingisugust sissetuleku allikat, et seni kuni meil veel ei ole superrikkaid, pensionäre, kellele antakse juurde, mis 150 eurot sa arvasid, et võiks üle pakkuda veel Keskerakonna, pakun mis hoiaksid selliseid, mis hoiaksid selliseid asulaid üleval, et siis me lihtsalt tekitame siia nagu riiklikult superrikaste pensionäride kihi ja siis nagu see Telia esindas, mida ma arvan ka Tallinnasse võib näha, et see on paljudele noortele ja vanadele. Mulle tundub niisugune nagu suhtluskoht, et kui sa vaatad, kui kaua mõnel inimesel aega läheb seal, et kohas, kus sa võiksid endale suhteliselt hästi teada, mida sa tahad ja selle kätte saada, siis see nagu omaette juba selline päevakeskuse eest, et võib-olla siis tasuks pigem nagu kohati mulle tundub päevakeskus inimestele rohkem teha, et või mingit meelelahutust. Aga see näitabki seda, et riigil on tegelikult regionaalpoliitika tegemata ja see, et üritatakse siin mõnekaupa mingisuguseid töökohti kuskile viia, mille puhul reaalsus kipub olema see, et inimesed ikkagi jäävad pendeldama ja luuakse lihtsalt ühele inimesele kaks töölauda eri linnades. See ei ole regionaalpoliitika, pigem peaks võib-olla tõesti leidnud mingisuguseid võimalusi, et soodustada ettevõtetel tegelemist just väikestes linnades, et kõik ei koonduks Tallinnasse. Investeering või noh, kutsuda investeeringuid meelitada ja investeeringumeelitamine on muidugi ka kohaliku piirkonna teile. Et kuidas sa saad sinna, kas tööstusettevõte või midagi sellist, kui sul on juba mingi vabrik püsti, siis vabriku töötajad tahavadki telefone osta ja siis võib-olla on ka loogilisem, et Telia sealt jälle oma kontori avab, et see äri ei saa ärile ette kirjutada. Et ei, me ei saa ette kirjutada sunnimeetodiga, aga me saame, kindlasti meeldiks. Jah, jah, jah, ja, aga see meelitamine peaks algama siiski nagu tööstusest. Nojah, aga ja konkurents paneb muidugi asjad paika, sest ma vaatasin just, et näiteks Valgas ja Põlvas tele2 ja Elisal on kontorid, aga mis oluline siis, ega ka eraettevõtjale peab jääma ikkagi seesama vastutusvõimalus ise kontoreid avada ja sulgeda. Ja nüüd on küsimus selles, et kuivõrd sotsiaalselt vastutustundlik üks Ta on need, kuidas tagatakse teenuse kvaliteeti, et kui näiteks Valga inimene tulevikus soovib, kas SIM-kaarti vahetada või oma katki läinud ruuteri uue vastu vahetada. Praeguse plaani järgi peaks inimesed sõitma Tartusse 90 kilomeetrit, üks ots ja 90 kilomeetrit teine ots ja et ma ei tea, mina seda teenust sellisel kujul väga ei tahaks kasutada, sest ütleme, Tartus või Tallinnas on väga mugav, et sul on Telia teenused seitse päeva nädalas kusagil linna otsas vähemasti avatud ja kui sul üks seade katki läheb, siis võtad puu ja, ja kui sa tellijaga Telia klient oled ja nüüd näiteks seda rendid, siis sul on paari tunni pärast või tunni pärast juba uus seade olemas. Puudutab muuseas neid Telia teenindusi Tartus ja Tallinnas, siis nii palju kui mina seal olen käinud, siis seal on selles mõttes alati väga pikad järje millele ma viitasin. Ei, aga, aga nagu sa pead, sealt tuleb tõmmata kuskilt jooned, mis on elutähtis, mis ei ole elutähtis teenus. Facebooki postitus mingil hetkel ei ole sul enam elutähtis. Aga ilmselgelt on muidugi Telial need sama probleemivabariigi valitsusele ehk kommunikatsioon on kehvakesed, selle otsusega on küll ikke üsna ämbrisse astutud. Loen tänast õhtulehte, kus on kohe suur lugu sellest kus mõnuga lastakse kõnelda kohalikel inimestel ja üks Põlva Telia esinduse juures kohatud kunde ütlebki, et Eestis on õnneks veel teisigi mobiilioperaatoreid, mina ei hääleta jalgadega, jookse Võrru või Tartusse, hääletan näppudega. Kui Telial polegi eriti vaja, siis pole viimasel Ki teda vaja. Noh, mis on loogiline, mis on loogiline, kui sa ei saa normaalset teenust ja sul on kõrval seal firma, kes pakub normaalset teenust, parandab su ruuterile autodele ära, siis. Aga noh, ma arvan, et see lugu ei ole veel selle laupäevase õhtulehega lõppenud, et Telia ikkagi suurfirmana ilmselt ei taha jääda olukorda, kui noh, nii lolli olukorda nagu ta praegu jäänud. No aga nad on tegelikult juba kus oli neljapäeval teatasid ka, et nad ei kujutanud jällegi ei suutnud ette näha, et selline pahameel üllataja ausalt öeldes ikka sellised, et see ei ole esimene näide, kui meenutad seda Swedbanki raha pangaautomaati ja kontoreid ka, aga nüüd ongi küsimus selles, et millele mina vastust ei tea, et mis on need teenused, mida inimesed käivad kontoris ajamas ajamas, sest ma saan aru, sularahas, seal arveid juba tükk aega ei saa maksta. SIM-kaardi saju tõenäoliselt ei vaheta ka nagu väga tihti, et seda saab postiga juba koju saada. Ta isegi pangakaarte saadetakse koju. Ja ja mõned põhimõtteliselt saad telefoni vaid ka saade just ja arvan, et tehakse seda, aga no just asi, et eriti ma arvan, vanemad inimesed tahavad ikka kohapeale minna, tahavad see uus telefon neile ka ära, näidatakse, kuidas toimib, kuidas SIM-kaart sisse käib ja selline asi on vaja ja nõue on vaja, sest ausalt öeldes ka ikkagi tehnoloogiast ühtteist jagav inimene aeg-ajalt ikkagi eksperdi käest tahaks mõned asjasse puutuvad küsimused küsida ja, ja teine asi on ikkagi ka see, et, et kui Telial õnnestub, ma ei tea, mõne tehnikapoega koostusse ära lahendada ja lõpuks see inimene ikkagi saab letist selle teeninduse, oma kodulinnast, siis mina ei oleks nüüd ütleme nii pahane, et hakkaks karjuma, et ma ei taha tulevikus sellise ettevõtte klint olla. Telia peab otsima selle lahenduse välja pakkuma, et sa, sa ei saa, et me peame selles mõttes, et on normaalne klient ütleb, et ta on väga pahane ja deli asi on nüüd vaadata, et kas ta tahab seda klienti edasi hoida ja kui te tahate edasi hoida, siis mis ta pakub talle lahendusi. Nojah, võib-olla leidub mingeid paindlikumaid lahendusi, Telia kasutab mõnda kohapeal tegutsevat firmat enda esindajana või midagi sellist. Aga selle teema lõppkokkuvõte on ikkagi see, et regionaalpoliitika Eestis on väga savijalgadel ja probleeme kus me ühel hetkel avastame, et Põlvas ja Valgas ei saa tegutseda ka sellised sellised asutused ja asjad sest lihtsalt inimesi ei ole noh, midagi teha ei ole, kui inimesed lähevad ära, siis tõenäoliselt ka teenused lähevad kaugemale. Nii, aga britid on hakkama saanud filmiga Stalini surm, tegu on siis komöödiaga ja see keelati nüüd lõppeval nädalal Venemaal ära, kuna see olevat äärmuslikke solvav, ehk siis ideoloogiliselt sobimatu ja eile juhtus isegi nii, et politsei tegi Moskvas haarangu ühele kinole, mis oli keelust hoolimata filmi näidanud jaguna sündmustele sattus peale ka mitmed ajakirjanike Sis sulgesid politseinikud ennast koos kilo külastajatega saali ja ei tulnud ajakirjanike ette väitega, et nad tahavad päeval lihtsalt kinos olla. See oli politseinik väga kaval muidugi, et võimalus ka seda filmi näha väga, väga tark. Aga minu meelest on selle teema puhul kõnekas eelkõige üks moment, et ma usun, paljud meie raadiokuulajad on seda filmi juba näinud ja aru saanud, et tegu on tõesti ühe komöödiaga, mis ei pretendeeri väga suurele ajaloolisele täpsusele. Aga kõnekas on nimelt see moment, et kuigi Venemaal on Putini ajal ennegi film ära keelatud, ei ole varem ühtegi neist ära keelatud tõesti sellise põhjendusega, mis on otsene tsensuuri põhjendus, et see film poliitiliselt eilses aktuaalses kaameras panid Peeter tähele, kuidas Vene ametnikud ütlesid, tähendab, siin suuriga ei ole midagi pistmist see, et ühele filmile ei väljasta kinolevi luba. See ei ole tsensuur. Ei, aga minu meelest see on väga positiivne selles suhtes, et Venemaa on nii palju kui mina aruse, nende filmiturg on väga paljuski pirateerimis põhine. Ehk enamik kinopublikust või filmipublikust vaatab filmi kuidagi sealt netist illegaalselt tõmmatuna, mis tähendab, et tegelikult Putini valitsus aitas kaasa filmi laiemale levikule. Tõsi, Putin andis sellele filmile oma kvaliteedigarantii. Keela midagi ära, see on, ma, ma arvan, et näiteks Da Vinci kood film, mis ei olnud väga hea, puhtalt, lendas väga hästi, sellepärast et maailmas on mingi üle miljardi katoliiklasi, kellele kõigile öeldi kirikus, et ärge minge vaatama. Mispeale nagu paljud neist seadsid kohe sammud kino poole, sest sa küll võid armastada, armastada oma kirikut, võid armastada ka Putinit, nagu ma aru saan, siis Venemaal paljud armastavad Putinit. Aga see ei tähenda, et kui ikka midagi selle ära keelab. See tekitab rohkem uudishimu, et ma arvan, et see oli nagu. Nojah, aga tõsisemalt rääkides mulle tundub, et see on Venemaa riigivõimu järjekordne katse vaadata, kui kaugele saab minna, kas on võimalik rahvale maha müüa ideed? Me keelamgi poliitilistel põhjustel midagi ära tundub, et ei ole, sest et nüüd peavad Vene ametnikud juba väitma, et. Poliitiline põhjus ei ole, nad on teinud hea reklaami, ütleme, filmi kassatulud ilmselt väga suured Venemaal ei ole, sest kassasse paraku seda vaatama minna ei saa, aga aga ma arvan, et seda filmi ja film ise on jah, nagu, nagu Peeter ütles, see on niisugune jant. Aga see paneb mõtlema mingite asjade üle ja ta teatud noh, ütleme nii, et saad aru, kes ikkagi kes oli ta nagu skemaatiliselt verine, verine komöödia. Ja ja ta ei ole faktide osas täpne, aga meeleolu. Need isikud on ajaloolised isikud ja nende saatused on siiski nagu, nagu õigesti portrateeritud. Peeter Evelin ehk Peeter Helme ja Evelyn Kaldoja ja Mirko ojakivi olid täna rahvateenrite stuudios. Ma tänan teid. Järgmisel nädalal on siin juba Taavi Eilat, Aivar Hundimägi ja ka Evelyn Kaldoja, nii et Evelin nädala pärast kuulame sind jälle jõudu, jaksu ja kuulmiseni.