Aitäh Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele, need olid tänased ehk siis tänaseks juba eilsed. Viimased uudised järgmised jälle hommikul, käimas on suvesaade, mina olen Ingrid Peek, minuga on siin. Ja meiega on tegelikult endiselt veel ka Laurits Leedjärv, aga on ka järgmine külaline kohal Hillar Uudevald, kellega hakkama üsna pea rääkima väga põnevatest teemadest, sest et Hillar Uudevald toimetab Ahhaas teaduskeskuses Ahhaa, kus ta siis räägib astromütoloogiast, mida ta teeb ka looduslodjatähevaatlusretkedel koolitundides, nimelt on ta matemaatika, füüsika, kunstigeomeetria, kujutava geomeetria ja kehalise kasvatuse õpetaja, aga täna me räägime ikkagi astromütoloogiast peamiselt, sest meil on kosmosesse vaatav saade ning head vikerraadio kuulajad. Kui te olete kas nutiseadmes või disvõite minna vikerraadio kodulehele ja suvesaate suveöö, saate alla oma küsimusi saatekülalistele panna ning mingi hetk võtame ka kõnesid, aga praegu kuulame ühte väga toredat muusikat ja ma arvan, et te teate, mis laul seal Täpselt nii vikerraadio ja suvesaade ning tere tulemast Hillar Uudevald Vikerraadiosse. Tere ööd. Nii tore, et sa tulid kaugelt lõunaregioonidest siia pealinna, et meiega jutustada sellisest põnevast teemast nagu astromütoloogiat. Üsna loogiline, et esimene küsimus ongi, et mis asi on astromütoloogia ja kuidas sa selle enda jaoks avastasid, kuidas, kuidas sind köitma hakkas? No olen õpetaja juba üle veerand sajandi ja, ja siis seal matemaatika füüsika ja, ja sealjuures siis sa astronoomia ja õpetan kunstikoolides palju siia siis, et et asi huvitavam oleks, siis ikkagi peab tähtkujudest rääkima ja ja miks need tähtkujud selliste nimedega on ja, ja miks noh, ühesõnaga sealt on see algkusid kuidagi tulnud, tegelikult päris alguse sai, kuna ma trehvasin oma mingil matkal jalgrattamatkal Kaali esimesele astronoomiahuviliste kokkutulekule ja see seltskond mulle väga meeldis, siis sealt see on läinud niimoodi, et, et olen hakanud tähetornis käima nendel loengut veel ja kuulama ja ja siis kuna ta on niimoodi edasi läinud, siis ma olen nagunii Ahhaa keskuses, kui siis käin lodja peal rahvale tähti õpetamas tähti tähtkujusid ja siis neid jutte sinna juurde, sest tegelikult jah, just inimestele, ma olen see mitte tõsi, astronoom, kes uurib vaid, vaid ma vaatan, otsin selliseid asju, mis inimestele nagu rohkem meeldib, et siis siis särada ja niukene õpetaja ühesõnaga sedasorti D asjad ja siis ma olen lõpuks, kutsutakse siia ja sinna ja siis ma püüan seda nii, seda, mida mina oskan ja mida ma olen õppinud ja lugenud ja ja püüda sellest astromütoloogiast jah, astromüütidest rääkida, sest iga tähtkujuga peaaegu noh, eriti muidugi nende vanade tähtkujudega on mingisugused müüdid ja ja et miks nad just sellised tähtkujud on, miks neid sellised nimed on ja kõik muu sinna juurde? No aga võtaks kohe ette selle, et millised on vanad ja millised on uued, et võib-olla kaardistada natukene. Uued, uuemad on need, kus ei ole eredaid tähti. Ja siis need astronoom tähendab, kui ei olnud veel tarvis väga seda tähekaartidele või noh, selles mõttes, et ei olnud vajadust kõiki piirkondi, et olid need piirkonnad, mis on just eredate tähtedega, sinna tehti tähtkujud, aga kus on tumedam piirkond, seal ei olnud midagi, aga oli varsti tarvis ka sinna midagi panna ja siis astronoomid ja tähekaartide tegijad tegid sinna tähtkujud, et noh, selles suhtes näiteks, et uuem tähtkuju, üks huvitav legend, ma, kui juba selline küsimus oli näiteks kaelkirjakutähtkuju taevas väga nisukene tähtkuju, mis, millele te eredaid tähti ei ole just meil kogu aeg paistab seal põhjanaela ütleme siis põhjapooluse lähedal ja see tegelikult pidi olema kaameli tähtkuju. Sest see oli vot nüüd mul ei suuda meenutada sedaani, astronoom oli vist Taani astronoom, ühesõnaga, kes sinna pani, selle tahtis ka, aga kuna põhjamaa inimene ei teadnud, milline milline on kaamel. Ja, ja talle trehvas kätt tundub imelik praegu, eks ole, et iga laps teab lasteraamatut on loomapilte täis, aga siis ei olnud. Ja siis talle sattus kätte mingi kaelkirjakupilt arvas, et see ongi kaamel. Sest see kaamel tuli kuskilt piiblist mingit, kes keegi Rebecca ka ja kes kuskilt läbi kõrbe tulid selle kaabliga ja, ja läbi nõelasilma ka ja ühesõnaga see kaamel taheti panna, aga kuna ta ei teadnud, milline kaamel on ja sattus kätte, tal võib olla mingisugune kaelkirjakupilt, nii sai kaelkirjak taevasse. Ühesõnaga, see on seal nii-öelda uut pest tähtkujudest või nendest, mida vanasti ei olnud, ajas lihtsalt loomad aiast sassi ja ei teadnud seda asja, aga noh, las olla kaelkirjak, äkki ägedam Ki. Milline on selline vanim legend, mida sa tead, kuidas mõni tähtkuju nime sai? Vanim seda on väga raske niimoodi ütelda, aga ma tean kindlasti seda, et loetakse noh, need nii-öelda sodiaagi tähtkujud mida päike läbib, need on väga tähtsad just sellepärast, eks ole, ja noh, mitte ainult et tänapäevahoroskoopide jaoks vaid väga tähtsad, et selle järgi ja noh, näiteks on see, et, et ühesõnaga, seal on ka muutunud jällegi sama pretsessioon, mis oli enne muutuvad natukene aga näiteks Veevalaja tähtkuju. Et kui oli päikes Veevalaja tähtkujus, siis toimusid suurte jõgede üleujutused siis ühesõnaga, et needsamad need tähetargad nii-öelda noh, sealt mis astroloogia ja kõik muu niisugune alguse saanud, sest kui inimesed olid targad, need targad, kes oskasid ütelda, vaat nüüd algab vee üles, aga. Noh veeuputus vaid üleujutused, no nii nagu Niiluse org iga aasta ujutatakse üle, eks ole, ja mis siis viljaka muda ja kõik sinna muud ja siis kui oskasid seda ennustada. Ühesõnaga, tähistaevavaatluse, kuskohast päike ja ühesõnaga, kuidas kõik see liigub siis nad pidid olema ju nii targad, et nad oskasid muid ka asju ennustada. Ja kui selle eest nagu mingisugust tasu tahaks, siis miks mitte ja sealt on ilmselt ka see astroloogia alguse saanud, millega siis astronoomid läbi ajaloo ka. Noh, selles mõttes, et endale noh, kas raha teeninud või olid mingid muud asjad, aga igal juhul vanadest aegadest ja just tänu sellele, et nad olid targad, tähetargad ja, ja siis üldiselt targad ja sealt siis ka igasuguste tulid astroloogia, horoskoopide tegemine, horoskoopide tegemine siis kuskilt paar 1000 aastat tagasi sai alguse, kui nüüd vaadata seda tähtkujud jälle seesama pretsessioon, tänu sellele on liikunud paigast ära, et enam ei saa, et kui inimene ütleb, et vot see ma olen selles tähtkujus, siis ta enamasti paneb valesti, sest see on siis need eraldi need päikesemärgid ja tähtkujud. Ehk siis 24000 aasta pärast on jälle õige koha peal, need. Samas, nii nagu oli siin, et see on 26000 aastat on see üks täisring Sepretsessiooni ring nii-öelda. Aga kui sa ütled sodiaak, siis räägitakse ka kõrgemast sodiaagi, sest et kõrgema sodiaagimärgid oled sa kuulnud sellest? Tead sa midagi? Kui sa mainele fenov loogiatectroloogiasse ja et siis nad räägivad, et kõrgem sodiaak ja seal on maokandjad ja nii edasi sellele astronoomilise vaates ei ole mingit tähendust ja tähendust, see sõltub sellest. Kui usud, siis on, kes omistab tähenduse. See ongi, see on rohkem jah, niukene, et nii nagu oli Maokandja, sest tõesti päike läbib ka Maokandja tähtkujud kuskil seal mingi detsembri alguses või vähemalt praegu. Ma loodan, et ma ei panna kuskile sinna amburi vahel, et läbib ka siis nii-öelda kolmeteistkümnendat tähtkuju. Aga nagu ma ütlen, et astroloogid armastad, vaat miks ma nüüd pöördusin, ma tegelikult ei ole väga. Sest ma ütlen, ma olen see, kes nagu vastab tavaliselt siis kuskil etendustel, küsimustele ja niimoodi siis kõige huvitavam ikkagi. Tavainimesele on see astroloogia pool ikka tähtkujud ja, ja kõik see aga räägime ikkagi astronoomilise ja, ja ma lähen hea meelega sinna kuidagi. Mind huvitab selline asi, et meil on siin suur vanker ja väikekeret, aga mujal läänemaailmas näiteks on suur karu ja väike karu. Ja siis nendel karudel, kui me vaatame neid tähtkujusid, pildina on ka väga pikad sabad. Tavalistel meie karudel nii väga ei ole, et räägi natuke sellest suurest-väiksest karuste vankrist, kus nende nimed meie mõistes pärit ta on ja siis karu, karu tegelased, et kuidas need tekkisid. No need on sellised tähtkujud, mida tõenäoliselt kui inimesed üldse tähtkujusid, teavad niimoodi taevast vaadata, siis kindlasti see suur vanker, on see siis see meie Eesti rahvaastronoomia, suur vang, ker noh, seal on veel see tuntud müüt, et kõige ees on peremees, Peedu taga on vanker. Vankriosa, mis on noh, tänapäeval vahest öeldakse, see on nagu Selveri ostukäru ja selles mõttes ma ei ole isegi noh, see on lihtsalt selle kuju, kuidagi väga on see vankri osa, aga noh, see on nagu tänapäeva juurde ehk siis ja siis seal tuleb vankriais ja siis on veel kaks täht, üks pisikene ja sul, need on alkorjamiidzarne, noh, ütleme niimoodi klassikaliselt, aga eestlastel oli seal härg ja hunt. Ja et legendi järgi siis ärkan, sorri, kargas härjale selga ja ja tahtis ta maha murda, aga siis rakendati ka hunt vankri ette ja öeldakse, et hunt peab alati metsa poole ja kui me vaatame seda vankri kuju, siis selle koha pealt, kus see pisikene alkor, see hunt, et veab nagu sinnapoole, nagu rivist väljas sellest noh, see oli nagu eesti rahvalegend ja see vanker, aga kui ma karu võtame, noh, see on klassikaline mütoloogia, sest tegelikult need on ka väga paljud muud. Muudel rahvastel on jälle mingit muud nimetused selle endale samas väga ere ja väga sihukene, aga karu on märk, Suur Karu on märksa suurem, ehk siis noh, vankri osa, meil, see on ainult karu tagumike saba, mis sealt tuleb. Et karu läheb märksa suuremalt ja siis eesti rahval olid seal veel allpool karukäpad, on need taevapaarid nii-öelda vahest öeldakse, et mees ja naine kõrvuti kolm taevapaari ja, ja niisugused asjad, mis, nagu need käppadeks on ja see karu on märksa suurem. Ja no see on kõik siukest alt antiikmütoloogiast, ehk siis suur karu. Algselt oli imeilus naisterahvas, kallisto. Kellesse Zeus armus, nii nagu terve tähistaevas on muidugi neid Zeusi armuseikluseid täis, nii et need Zeus armus ja aga, aga siis külastas teda ja siis sai ja kui Hera ehk siis Zeusi noh, ametlik, kuidas jumalatele amet mulle üldse saame. Ühesõnaga Veera kõik teavad, kes oli Zeusi naine, aga tema siis sai teada sellest sai maruvihaseks ja muutis siis selle kallisto karuks. Muutis ta karuks ja siis läks, tähendab juba noh, see väike vanker, väike karu, selle poja nimi oli Arkas ja siis saatis Hera selle Arcase jahile, et see oma ema tapaks. Nojah, ei olnud, aga noh, muidugi väga julmad ja kõik oli julm, karm maailm oli. Ehk siis ta ei teadnud muidugi, et ema on karuks muudetud, ta läks nagu saadet jaoyle, aeti sisse. Ja nool juba lendas juba selle kallisto poole, kui Zeus viimasel hetkel suutis selle noole eest ära haarata. Ja ka noole tähtkuju on taevas olemas. Eestlastel on tegelikult oma nool või oda ja aga klassikaline loo nool on just selles siin eelmises tunnis oli sellest ilusast suvekolmnurgast jutusel, kolmnurga sees on pisikene noolekene ka. Aga rohkem see noole tähtkuju on üks Heraklese või Hercule Se tähtkujuga seotud tavaliselt, et see nagu see nool, mida ta kotkast laseb, seal on lähedal, et see kotkas, kes Prometheuse maksa käis kimas kogu aeg, eks ole, või no ja ma juba läksin nüüd kaugemale teiste asjade juurde, aga tulles tagasi, et nool suudeti ära haarata Ta ja siis ühtlasi muudeti iga sisse Arkas karuks ja visati taevasse ja see on siis see klassikat, miks neil pikad sabad on. Et kui Zeus neid taevasse viskas, siis hoidis sabadest kinni ja need venisid pikaks. Noh, see on see, ütleme siis need suur ja väike karu ja, ja ütleme selle, sellega seotud müüdid. Jah, et meie, eestlastel on peremees Peedu ja kerja ja muud asjad ja lihtne maine. Värno jah, üldiselt paistab, et meil on jah, nii nagu kõik muud eesti tähtkujud on suhteliselt maised koot ja reha, mis on Orioni tähtkujus näiteks ja, ja igasugused tööriistad ja Loogad ja ja sõelad, muid söe ja, ja ka siis, nagu ma ütlesin, et eestlastel on oma odas, on sõnni tähtkujusse selline nii-öelda sõnni pea seal nagu odaots. Nojah, mina kujutan ette, raadios on väga raske seletada. Aga, aga on see suur oda nii-öelda ja siis on vahest ka, et seal on vibu ja nool ja ja, ja nagu ma ütlesin, siis sealsamas kõrval siis sõel, meil on sõel klassikalist plejaadi, ehk siis plejaadide ajus parv, ehk siis titaan atlase tütred, kes tuvideks muudetuna põgenevad suure jahimehe Orioni eest, mis meil on seal gooti reha, eks. Meie näeme Orioni vööd, eks ju, neid kolme tähte selle järgi on tegelikult võimalik tuvastada, et kuskil seal mingit pidi on Orion ja järelikult ma saan aru siis koos koodi ja rehaga. Täpselt nii need see Orioni vöö on, rehapulgad, rehavars läheb sealt siis allapoole nii-öelda, et Eesti rahvaastronoomias selles osas. Ja seal jah, Orioni koot ja reha ja sisse see sõel, mis on ka sealsamas juures, et need plejaadi c on veel tänapäeval veel tuntakse kõige paremini teda jaapanikeelsed nimed mis nimega jaapanlased nimetasid oma autosele järgi, mis autol on logopel taevatähed? Subaru just täpselt, see on subaru ja pidi tähendab, et oleme koos või midagi sellist, eks ole, ikka üle ütleme siis see, sest see on väga eriline koht, sest tegelikult on sõel ja, või seesama plejaadid on ikkagi taevasse vaadata, selget taevast on ja see paistab siis ta on ikkagi väga eriline, seal paistab üldisel foonil niukene grupp tähti niimoodi välja, nii et selles suhtes Sinu nende juttude juurde Mulle meenus tegelikult üks lugu, ma päris väga täpselt ei mäleta, aga jäi selle loo, ütleme selline k kerge brutaalsus, pärismaalaste brutaalsus meelde, et sa rääkisid siin, kuidas sündisid suured väiksed karud. Ma mäletan Uus-Meremaal kunagi kuulsin ka siis sealset kohalikku pärimust. Et ka mingi kuningas oli maa peal käinud ja oli läinud nii-öelda töölt koju vaadanud, et pojad on siin nurgas. Istuvad ja igav. Levadia vihastas ja lõi oma pojad tükkideks ja viskas taevasse tähtedeks. Jah, et õnneline tõeliselt isalik kahiku meie, siit neid tähti tõenäoliselt neid. Lõunapoolkera ta kui Uus-Meremaal oli, nii et selles suhtes on see natukene teistmoodi, seda ma ei tunne, mul, mul on kogu aeg, see, ma pole veel lõunapoolkerale saanud, nii et tahaks kunagi seal lõunataeva ära näha. Ehtsa planetaarium, mis ma vaatan seda kogu aeg, aga mitte kogu aeg. Põhiliselt ikkagi meie taevas, aga saab kõike keerata H planetaarium, see on ka muidugi väga ilus asi. Ja Haablumentaariumis meist on paljud käinud ja see on tõesti-tõesti väga-väga võimas, võimas vaatepilt, mis seal avaneb ka lõunapoolkera taevast, eks ole. Jah. Ja aga. See on väga põnev, et igal maakera rahval on oma selline tõlgendus selle kohta, mis seal taevas näha on, et tegelikult on täpid ja selle kohta ju psühholoogid ütlevad, et seal see Rošahhi dest, eks ole, et sul on mingisugune kujund. Ja sa tõlgendad seda, Sa paned sinna müüdid külge. Ja iga rahvas siis vastavalt oma tavadele, et eestlased nagu kuulsime, on väga praktiline rahval, neil on realis toote reha ja kirves ja mis, mis meil on seal kõik, noh, ma liialdan natukene. Aga kas tegelikult võiks ju niimoodi teha, et kui me siin juba psühholoogia peale läksime otsapidi, et võib ju ka täiesti otsast alustada, et teha selline harjutus, et võtta need tähistaevatähed endale ette no kasvõi planetaariumi või ka või ka suveõhtul siis päris taevas ja hakata mõtlema omaenda tähtkujusid välja. Täpselt nii. Oled sa tegelenud, olen mõtlenud isegi natukene ja ma tegelikult vahepeal nojah, kuna ma töötan õpetajana kunstikoolides, siis vahest on isegi niisugust üle kunagi ammu nüüd tükk aega ei ole seda teinud, aga aga saigi antud niimoodi, et vaatame, et omad tähtkujud. Las need kunstnikud siis joonistavad seal, et seda asja see võib. Jah, üks Tõraveres meil oli üks diplomitöögi mul, et ma olin see nii-öelda üks juhendaja, kus oli Orionist tehti näiteks niisugune noh, ütleme tänapäevane mingi mobiiltelefoni ja, ja mingi ühesõnaga, niisugune maal nii-öelda ja siis sellest niukene int, ühesõnaga seal pandi siis nujah, seda on väga raske seletada, aga no põhimõtteliselt tehti niisugune installatsioon, mille taustaks oli siis maal. Ja siis, kus tähtkuju oli maalitud ja siis sealt ühest kindlast punktist vaadates, nagu siis maa pealt, et see oli veel tehtud kaasale Orioni udu moodi, et ühest august vaatad siis need ruumis paiknevad tähed, siis noh, ühed eespool, teised tagastatud, andsid kusele Orioni kuju kuidagi. No ma ei tea, kas ma nüüd Põnev mõte selles mõttes, et järeltulevad põlved paarisaja aasta pärast nad ei tea, mis koot ja reha, karu noh, ma ei tea, kui on veel alles, loodame, eks. Võib-olla neil on auto ja lennuk ja, ja. Kui need robot ei tähista, arvan, siis on juba siis me oleme kõik arvutisse, kui ma kuulsin, et mobiiltelefon oli, siis aitäh. Ei, ei, mitte tähtkujusid, Patti lihtsalt selle Orioniga oli kaasas, tal olid mobiiltelefon, kui muidu on see suur jahimees, eks ole, et kellel on seal erinevates kohtades on erinevad need tähekaart joonistavalt, eks ole, kas on mingi tilk võivad vahel siis on kas vibu või kilp noh, vahest see tähtede rida näiteks on üks seal Orioni ees ja noh, kes kuidas on läinud ja muidugi kunstnikud, kes siis noh, klassikaliseks kõige klassikalisemalt tavaliselt peetaksegi seda Tüüreri neid pilte, mis siis ta tegi nagu taevagloobusele ja siis teised on võtnud nii-öelda sellest Tüüreri algsest ja siis teinud väga detailseks ei läinud, aga need tähekaartide tegijad siis pandid ühesõnaga, et võtsid needsamad tähtkujude sellest ongi saanud klassikalised tähtkujud ja need müüdid sealjuures ja kõik muu niisugune. Selles osas Väga ilus, kuulame vahepeal muusikat, sest kell on juba saamas pool üks ja, ja võtaks sellised ilusamad, helisevad kosmilised kõlad me enne rääkisime meie tee oma kodumaisest astromuusikust Urmas Sisaski ist, kes on ka kirglik harrastusastronoom ja suur tähistaeva austaja, ta on rääkinud mulle väga põnevaid lugusi, kuidas ta istub klaveri taha ja siis talle antakse muusika. Ma korraks veel selle koha pealt, ütleme kui ma enne nimetasin, et ma sain kooli esimesest kokkutulekust inspiratsiooni ja siis oli Sisas, kui me vedasime, vaat mul külmavärin tuleb praegu peale, kui ma mõtlen milline kontsert oli ja Kaali järve kalda pianiino tassisime Kaali järve kaldale. Ja Urmas tegi siis selle kontserdi ja öösel tähistaevas elaga õrnad öö, hääled ümberringi ja tema mängis, ma ütlen, et mul on külmavärin, tuleb praegu ka peale, kui ma sellele mõtlen tagantjärgi ja eriti mulle meeldis üks, temal on seal lugu Andromeeda, mis siin assist. Ühesõnaga ma väga super minu üks elu kõige suuremaid muusikaelamusi lausa sõnaga, sest see kõik kokku Kaali järve kallas on headel tingimustel nisuke kontserdisaal, mida jah. Ja Urmas Sisask ka, muide ka minu üks Eesti lemmikumaid, heliloojaid, muusikuid mul kahjuks seda Andromeeda ei ole käepärast, aga mul on seal selline pala nagu raanus Umbriel, mis on ka väga ilus, et kuulame natukene meie astromuusikut ja siis jutustame edasi astromütoloogiast. Just nii vikerraadio suveöö Ingrid Peek, Priit Ennet ja astro mütoloog, Hillar Uudevald. Hillar räägi natukene veel just sellest mütoloogia osast, et astronoomia ja nagu enne sai mainitud vanasti ka astroloogia, nad olid kuidagi käsikäes. Nüüd on. Ei tehtud mingit vahet ja saksa väga olid targad, lihtsalt olid taevast ja. Kui nad olid targad, kes tundsid taevast, siis arvati, et nad on ka targad muias ja, ja eks nad siis kasutasid seda ära, et rahvas. Aga kui me võtame sellised meie suurimad sõbrad päike ja kuu et mis, mis mütoloogilisi lugusid või legende müüte sa nende kohta teada, et me teame ju Ikaruse lugu, eks ju, kes üritas oli väga ambitsioonikas ja isa tehtud vahaga ja sulgedega tiivad päikese poole kihutades sulasid ära, kus maha? Kõik see vana mütoloogia on väga brutaalne. Kordan, et kui me mõtleme päikese kuu peale, mis sinu sellised võib-olla lemmiklood või muinasjutud, müüdid nende kohta on. Praegu nagu niimoodi järsku tuleb päike sedasama pikaldase Ikaruse, Daidalose ja muud asjad, et praegu hetkel järsku on rohkem nagu teame nendest tähtkujudest ja muudest, sest päike on päike, päike ta on niivõrd eriline ja paistab päeval. Ja muidugi päike liigub nendest tähtkujudest, mis inimesel või noh, ühesõnaga, mis on siis väga tähtsad just sellepärast et, et päike seal liigub ja planeedid samuti, kuna klipika tasand on enam-vähem niukene tasand, siis kõik kui ka kuu ja planeedid liiguvad enam-vähem niimoodi seda sellist tasandit mööda ja, ja siis sealt malev nagu läks. Ja just need sodiaagi tähtkujud, mis siis väga tähtsad on ja nendes võib-olla võtakski. Võib-olla ehk praegu, kui stuudiost ei näe? Ei näe välja kuivõrd praegu midagi näha on, aga, aga noh, põhimõtteliselt praegu peaks suhteliselt kõige pimedam aeg olema, eks ole, ja suveöö, kui siin kuulatakse raadiot kuskile lageda taeva all, kus ei ole ka valgusreostust, siis siis vaadata me enne just vaatasime neid. Noh, ütleme põhja poole praegu täpselt siis see suur vanker ehk siis see suur karu või on täpselt selts põhjataevas mille järgi noh, selles mõttes allpool põhjanael on muidugi alati põhja, näitab põhjasuunda meil praegu. Aga kui võtame nüüd näiteks lõunataeva ette, mis siis seal on, Melgin, ongi need sodiaagi tähtkujud, mis siis praeguse hetkeseisukohta ei oska ütelda, võib-olla Marss veel kuidagi näha, aga on kaljukitses Kaljukitse tähtkujus näiteks. Kaljukits klassikalist on kits, kala, see on niisugune kalasaba ja kitsepeaga olevus, näidatakse kalju kitsaks ja enamlevinud legend on see, et, et see oli Paan see metsade ja põldude sõnaga põllul, ühesõnaga see, keda inimesed kartsid millegipärast sealt tuleb see sõna paanika ja paaniline hirm ja kõik muud, aga samas ka ilusti paaniflööt, mille ta leiutas. Ja nii edasi, aga, aga siis, kui tuli veeuputus, siis ta muutis oma jalad kalasabaks ja siis ongi kits Kalavad. Sellelt kaljukitses näiteks, mis on meil praegu lõunataevas enam-vähem niimoodi ja sealt muidugi minnes edasi tuleb Veevalaja v valast korra, et kui selles suhtes, et sa nagu vanemaid tähtkujusid, sõnakas, selles mõttes vanemaid et juba vanades ürikutes päike oli Veevalaja, siis toimusid need üleujutused ja sealt tulnud need nagu jällegi sellised pretensiooni ja kõiges muutuvad need asjad ka hästi pika aja jooksul muidugi. Aga, aga, aga Veevalaja noh, näiteks ka kreeka mütoloogias vahest võetakse teda kui veini, vala jahu, mis sest ja seostatakse selle kani meedesega. Ehk siis see oli see Trooja prints, kes olla olnud tähendab, kui Zeusil oli neid armukesi kõik kohad täis, siis see kani meedes oli üks meessoost armuke tal, kes olla olnud kõige ilusam inimene. Ja, ja siis ta röövis või siis selle kotka kujul või siis saatis oma kotka noh, ühesõnaga nii või teisiti igal juhul ja tõi jumalatele veini kallajaks, nii et siis et mitte noh, seostatakse ka veini kallamisega, seda Veevalajad venivalaja selles osas ja muidugi Veevalaja ümber vahest on ka niimoodi, et see ongi sealkandis on taevameri. Mis siis noh, põhimõtteliselt taevane meri, sest seal on kõik niux märjate kujud ümber kalad tulevad seal kõrval siis lõunakala Salambaal kuskil juures siis ja seesama kits, kala ka kalasaba on just sinna selle Veevalaja poole suunatud, et niisugune noh, ka jälle niukesed, müüdid ja värgid ja no siis juba ida poole minnes, mis meil praegune sodiaagi kalade tähtkuju tuleb. Kala vaata üks kaladest eesti rahvaastronoomias oli viis kanda, sest ta on täpselt niukene. Viisnurga nagu niisugune Pentagon Pentagoni kujuga, niisugune osa muidugi seal on. Nojah, enam-vähem võib ütelda, seal ülevalpool on veel neli kanda eestlastel, mis on klassikaliselt Pegasuse ruut ruuduks kutsutakse. Sest seal on Pegasuse tähtkuju suures osas, kuigi Ta on ka Andromeeda tähtkujusse seal tuleb ja siis ka kolm kandavad, see on seal v valajasse jääb ka, mida võetakse seal kolm kanda, mul on erinevates kohtades ka. Ühesõnaga, kui meie rahvaastronoomia üldse sai alguse siis, kui Jakob Hurt ja tema jüngrid kogusid seda rahvaluulet ja sealjuures siis rahvaastronoomiat, mis kokku saadi ja siis seal vist päris täpselt ega nojah, viiskanda ja neliganda paistavad väga palju paremini välja ka, aga see kolm kanda siis tegelikult noh, enam-vähem on kokku lepitud seal mõned tähed, aga ega ma sealt raadiost seal nimetate seda. Ja raadiot saa näidata küll, aga inimesed, samalad, nutiseadmeid ma selles mõttes soovitan, et. Ma kardan, et Eesti rahva kolm kanda olla nähtavad, aga võimalus ja võimalus. Seda ja nutiseadmed tänapäeval on väga targa täpid seal, mis näitavad ära, et mis tähtkujud ja kuidas ja kõike nii, et sellest See ütleme esimese tudeerimise väga lihtsaks ja lõbusaks, et kui sa hakkad äkki aru saama, A kuidas need kalad on need suure karu saba, et kui pikk ta ikkagi on ja kus see karu nii-öelda asetseb, seal pesitseb seal taevalaotuses, et see teeb kuidagi mind, ta küll vähemalt inspireeris, et natukene edasi uurida ja muukida seda. Ja mul tuli nüüd pähe kaheks ideed teha üks idufirma, mis teeks ühe sellise äpi, kui ei ole veel tehtud Eesti, mis tegelikult teeks mitte ainult Eesti rahvaastronoomia, need tähtkujud ei paneks sinna äppi vaid tegelikult paneks kõigi rahvaste mauride ja Buschmanite ja kõigi ja, ja koos nende legendidega. Ja see oleks selline universaalne, siis oleks võimalik ka kõrvutada ja võrrelda. Täpselt, ja tegelikult noh, neid asju ma ei tea, nuti, nende telefonid, et ma ei oska ütelda, aga kindlasti on arvutis nad näiteks üks niisugune päris hea, mis on ka eesti keelde tõlgitud, on nisukene programm nagu Stellaarium mis on vabavara muidugi neid programme on palju, aga selle pärast just, et ta on vabavara, saab igaüks endale alla ja seal on erinevate rahvaste, neid saab just täpselt selliselt panna. Et on olemas juba on teost, see on juba jah ja päris ammu juba ka muidugi seal ei ole väga palju, noh ühesõnaga on nagu on klassika, kolla klassikaline on kindlasti ja, ja siis on siis seal võetud ka Põhja-Ameerika ja, ja ühesõnaga on nisuke. Jah, soovitan seda Stellaariumit, sest seda saab sel stsenaarium, korg või ühesõnaga näiteks leheküljelt kus on astronoomia e sealt saab linkidega kindlasti minna ja vaadata seda tarkvara, mis on kõike kõne ja seal Stellaarium on kindlasti olemas, kuhu siis viidatakse seal. Meil aga on olemas astromuusiku Urmas Sisaski ja veel üks väike lugu. Lühikene lugu, aga ilus, selle nimi on eri taanus. See oli siis astromuusik, Urmas Sisaski riidanus. Õppisime vahepeal seda hääldama, meie räägime Hillar Uudevald iga ja meil on mikrofoni taga ka Laurits Leedjärv, kellel on tulnud kodulehele üks küsimus. Timo kirjutab lauritsajuttudele tumeainest, mis paisutab universumi. Kui universum on lõputu, siis kuhu ta paisub, kas see lõpmatus muutub pidevalt järjest lõpmatu maks? Jah, see on nüüd niisugune paras öise aja küsimus. Tõesti no väga hästi sõnastatud tegelikult niimoodi niimoodi tulekski vist öelda jah, et lõpmatus muutub järjest lõpmatu maks. Sest noh, vähemasti niimoodi tänapäeva füüsikas ja, ja mingil määral ka filosoofias võib-olla püütakse seda asja ette kujutada, et ei ole olemas mingit niisugust ette antud tühja absoluutset ruumi vaid vaid, vaid see ruum tekibki koos universumiga ja kunagi 13,8 miljardit aastat tagasi oligi universum praktiliselt ühes geomeetrilises punktis ja siis hakkas järjest paisuma ja see paisumine jätkub tänapäevani ja järjest kiirenevalt veel ja ja seda ruumi nagu tekibki kogu aeg juurde, ehk ehk siis see lõpmatus selle piirid lähevad meist nagu järjest kaugemale. Aga noh, see on jah, muidugi selline filosoofiline küsimus, millele võib läheneda mitmeti ja, ja, ja mõni inimene võib-olla kujutab seda kuidagi teisiti, aga, aga täpsustuseks võib-olla veel nii palju, et see tumeaine võib-olla ei ole, selles paisub ja mitte nii väga süüdi vaid tumeenergia nimetame seda, mis, mis siis moodustab umbes 70 protsenti praeguse mudeli järgi meie universumist. Ja nii on ja mul on üks veel üks küsimus ka teile mõlemale, kes siin praegu mikrofonide taga veel on meie külalistest Laurits Leedjärvele ja ka Hillar Uudevald-ile. Nipiga küsimustega sai alustatud juba eelmises tunnis, aga meil on siin laua peal mitmesuguseid esemeid, me ei ole siia tulnud päris tühjade kätega ka meil on siin toidukraami kaasas igaks juhuks, et kõht ei läheks tühjaks, meil on õunu. Meil on šokolaadi ja meil on üks kausitäis mustikaid ka millel me aeg-ajalt siin laseme hea maitsta. Küsimus puudutabki nüüd neid mustikaid. Nad ei ole siin mitte lihtsalt selleks, et lasta nendega hea maitsta. Vaid mustikatel on tegelikult üks väga konkreetne seos ka meie tänase saate teemaga. Mis on siis taevased nähtused. Huvitav, kas te mõtlete välja nüüd, et selle, mis seos võiks olla? See eeldab nüüd ka sellist viimase aja asjadega kursis olemist? No mina olen kuulnud, et mustikad pidavat nägemist parandama, et siis kui taevasse vaatajad söövad hoolega mustikaid, siis ehk on silmanägemine natuke teravam ja näeb näeb öösel ka tähti ja muid taevakehi paremini, vaat see on väga hea selle eest. Kohe ühe punkti anda, sulle olen kuulnud, et jah, et lausa lendurid sõjaväelendurid käisid enne mustikaid korjamas küljel veel. Aga see ei olnud, et seepärast see oli väga õige vastus tegelikult, et see oligi selline küsimus, millele võib olla ju väga palju õigeid vastuseid sai seda tüüpi küsimus. Sellest pole, see lihtsalt on niimoodi. Aga üks asi on veel, et kui me vaatame seda nüüd mustikate ja tema kuju, siis ta ju meenutab juba kujult meenutab ta planeeti. Ja siit tuleb nüüd järgmine seos. Kui ta nüüd selle ka välja nuputada, siis saate kohe 10 punkti. Seal otsas on, kas seal on ka mingi? Seal on poolus muidugi otsas jah, ja see hakkab minema. See on nagu selline jälle selline test, et, et vaadata ja mõtiskleda ja jõuda järeldusele. Et nüüd Laurits vaatluse minutid on meil siin kiriku, kellel on kodus mustikaid parajasti, et või kes mustikametsas ja mustikaid veel on, et siis. Ma näen siin ka sihukest Pentagoni kujulist asja, see oli see nagu viis kanda Eesti rahvaastronoomias. Mõnes mõttes. Jupiterile pooluse juures on ka selline torm, eks ole, mis seal käib ringi kuusnurkne vaata, see oli ka võib-olla lihtsalt turnil hoopis ühel neist vistoli Saturnil ja kus oli selline lausa kuusnurkne. Selline nähtust kuulus punane laik, mis nagu selle on selline väike plekk küljes, eks ole, siis ta meenutab seda. Nii et see on külla mees, seoseid me leiame päris palju. Ma nüüd ütlen selle ka, mis ma, mis ma alguses mõtlesin, see on nüüd see, et ma lugesin ühte niisugust uudist, et teadlased, füüsikud, võib-olla ka astrofüüsikud olid teinud sellise mõtteeksperimendi. Et mis siis saab, kui me võtame mitte lihtsalt sellise kausitäie mustikaid, vaid hästi palju mustikaid, no lausa sellise suure koguse kosmilise koguse mustikaid kas hakkab tulema. Ja kui me paneme need mustikad ühte kohta kokku mis, mis siis sellest tuleb. Ja tuli välja, et loomulikult nad kogunevad kerakujuliseks, gravitatsioon hakkab juba tekkima, eks ole seal ja hakkabki moodustama, tegelikult hakkab käivituma selle planeeditekkeprotsess Camustikatest ja mis võtab aega mõned miljonid aastad ja, ja siis on meil olemas, tekib sinna keskele tuum, moodustub mustikamaterjalist tuuma peale nende vahel ö. Koor võib olla ka väike ookean tuleb sinna peale ja, ja atmosfäär. Ja põhimõtteliselt Me saame mustikatest. Kas ainult klavikased vaarikatest ei saa see mustikate tikritega? See ongi niimoodi, et seda peab tegema teise mõtteeksperimendi, et kas saab kaadikitest ja vaarikatest, aga mustikatest kindlasti see on, teades tulemusena avaldada Priit väga kahju, et ma selle tunni alguseks Sven Grünbergi Klaabu kosmoses juba ära mängisin, sest et selles vanas legendaarses filmis mitte ainult munadest, mitte seda. Aga kas sa mäletad, kui Klaabu käis kosmoses, siis oli üks planeet, kus kasvasid hiiglaslikud maasikad. No näed. Et kõik on kõigega seotud, tegelikult siin oleks võinud ka maasikad olla. Nii et head vikerraadio kuulajad, te näete, mida teeb öine aeg inimestega, me oleme jõudnud sujuvalt tähtkujudest ja nende mütoloogiast selleni, kuidas mustikates võiks tekkida planeet. Hillar ja Laurits, selline küsimus, et siin suurriigid planeerivad noh, taaskord sellist kosmose võidujooksu, et on Venemaa ja Hiina öelnud, et 2025 baasid kuule, Ameerika välja hõisanud, et 2030 Marsile. Mis teie arvate, kas me saame üsna pea siin oma eluajal hakata planeedilt välja, kosmosesse, ilmaruumi rändama, reisima ekspeditsioonidel käima ja kui teil oleks võimalus minna, kas te läheksite ja kuhu? See on selline unistused? Sest mulle meeldib maa peal olla. Kahe jalaga ja see on ikkagi päris karm seal. Kõrgemal kusagil praegu tundub niimoodi. Et et sina ei läheks, oleneb mõnes mõttes mõtetes ja kõigest sellest muidugi rändakse teeks. Aga kui teades ikkagi, kui kui tegelikult siis ma ütlen, et sa ütled vastand inimsõbralikkusele on, mis asi. Vaenulik, vaenulik muidugi inimvaenulik keskkond, seal on siis siis laisk inimene, ma ei juba vanaks jäänud, et võib-olla noorem oleks läinud laagrites, mis sina arvad? Jah, muidugi vaadata oleks huvitav kuskilt kõrgemalt kaugemalt, no kasvõi seal on umbes 400 kilomeetri kõrgusel, kus astronaudid rahvusvahelises kosmosejaamas praegu käivad ja elavad ja töötavad, aga, aga teised teistpidi jah, on on sama, sama asi ilmselt nagu Hillar ütles, et et need tingimused ikkagi on karmid ja rasked ja, ja selleks peab olema tunduvalt noorem ja parema tervisega inimene ilmselt kes seda reaalselt suudaks läbi teha. Nii et selles mõttes ka need jutud kuu ja, ja ammugi veel marsilendudest. Ta on muidugi reaalselt võimalikud, aga, aga kas selleks väga suurt vajadust? Ta on ja korra on see võidujooks läbi tehtud ja nüüd varsti hakkab juba 50 aastat saama. Sellest, et ameeriklased jõudsid esimesena kuule ja venelased ei jõudnudki. Aga mulle tundub see ka praegu natukene, võib-olla niisuguse priiskamisena ja uhkustamisena automaatjaamad ei, aparaadid suudavad ikkagi väga palju ära teha. Aga samas muidugi jah, teistpidi on õigus ka neil, kes, kes ütlevad, et, et inim inimmõistus ja, ja nende vahetu kontakt on ikkagi suudab midagi muud taibata kui, kui lihtsalt automaataparaat oma etteantud programmi järgi. Aga siiski ma kardan, et need aastaarvud 2025 ja 30 ei ole praegu päris realistlikud. Kunagi ju inimkond maalt peab ära kolima, see on ju selge. Sest et peab meil olema ka üks varuplaneet, nii-öelda ei saa hoida kõiki mune ühes korvis. Kui päike liiga tuliseks läheb juba paari miljardi aasta pärast Ei, ma arvan, pigem enne, kui me oleme suutnud siin noh, ma loodan, et me saame nii mõistlikuks, et me ei pea nii-öelda seda kosmosejaama täiesti risuks rikkuma, aga, aga mingil hetkel ikkagi kas viib meid välja uudishimu või viib meid välja uute ressursside otsingu, viib meid välja. Lihtsalt reaalne ülerahvastatus, et mingi hetkeni planeet suudab meid toita, kui me väga mõistlikult teadlikud, jätkusuutlikult toimetama, aga mingist hetkest ma arvan, et kui tehnoloogia areneb, siis ikkagi nii-öelda esimesed pioneerid paiskuvad eksoplaneetidele inimkonna. Aga seda võib küll natukene mõelda, et kui me nüüd maalgi ei saa oma selle kliimaga hakkama nagu väidetakse, et Me ei saa kontrolli alla võtma, kuigi siin otsustatakse piirame kahe kraadiga või pooleteisekraadiga, seda kliima soojenemist on räägitavat terraformime nii-öelda marssi, et tekitame seal sellise inimsõbraliku kliima ja olud. Siis tekib kohe küsimus, et kui me siin omamaalgi ei suuda seda kliimat nii-öelda kontrollida, et suhteliselt inimkonnale kontrollimatu protsess ikkagi, kuidas me siis marsil sellega hakkama saame. See on küsimus. Härrased, palun vastake, kuidas me seal Marsil hakkama saame siis, kui me juba läheme kakstuhatkolm, aga ma arvan, et meie härrased olid mõlemad sellised skeptilised ja lihtsalt. Ütleme repliik ei lähe. Võib-olla 2130 võetakse seda päris tavalisena. Jah, kell hakkab lähenemas siin juba ühe-le Hillar, enne kui paneme mängima Bob Dylani ja tema laulu suutting, staar tahaks sinult veel teada sellist sinu lemmik lugu, mõnest tähtkujust, midagi, mis on sinu jaoks fantastiline, et sa oled kuulnud, sa naudid selle rääkimist seal lihtsalt väga lahe lugu, kuidas tekkis mõni tähtkuju? Praegu järsku nad on kõik omamoodi. No päris paljud, ühesõnaga väga tuntud müüt on just seesama, kui me rääkisime perseiidide sadu, siis seesama Perseus ehk siis per Zeus Zeusi ja täna poeg, eks ole, kust kohas, kus radiant on näiteks ja see piirkond kogu taevast on see, mis on tal ka kõige tundma, tundub niimoodi. Et seal on see Andromeeda printsess Andromeeda, kellesse siis perses armus, kes siis? No kõigepealt tuli merekoletis, täpsemalt öeldes kassi Opei ja seesama W-kujuline tähtkuju, et see Etioopia ja kuninganna, kes väitis, et tema tütar Andromeeda on ilusam kui merejumal Nerevused Tred, Neraiidid, ehk siis mere nümfid ja mille peale siis ägestus ja saatis Etioopia randu laadsestama, siis selle merekoletis vaala. Ja, ja sealt siis kuulus legend, kus siis pidid ohverdama siis oma printsess Andromeeda ja sealt pegasuse seljas ratsutas mööda vägilane Perseus, kes armus temasse ja läks võitlusesse merekoletis vaalaga ei olnud palju teha, sest tal oli veel kaasas. Me tuusa pea mis siis oli viimane pilk seal kotiga oli kaasas ja, ja siis näitas seda vaalaleval kivistus. Ja võttis Perseus Andromeeda muidugi naiseks ja nendest pärinevad pärslased. Meil on täht seal, aga paljudes keeltes ongi e-täht meil teatud keelelistel kaalutlustel on seal täht. Nii et pärslaste esiisa ja esiema oli siis needsamad Perseus ja Andromeeda, no näiteks see, mis mul tuli nüüd nagu otse, aga ka need kõik müüdid võib-olla lemmikut ei tulnudki praegu niimodi ähmiga pähe, aga noh, see oli juba väga Ja et seal ikka seda tegevust seiklust jätkub väga palju nii, nüüd saab kell üks. Me täname teid, Laurits, Leedjärv, Hillar Uudevald ja kuulame, Bob Dylanit, aitäh. Suur aitäh siia tulemast. Nii suveöö on saade, mida te kuulate, et vikerraadio kuulajad, kell on saanud üks läbi, kolm minutit on reede, läbi on käes laupäev ja Me jätkame suvesaatega. Oleme jõudnud viimasesse otsesaatetundi, kust ma loodan, et me tuntud tähe tarkustest jõuame ka tundmatute teemadeni ja mul on hea meel tervitada stuudios kanomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke. Terigor. Tere, Ingrid nüüd juba tõsises raadios. Aitäh hea, et ikka alustasid killu rebimisega. Ja et silume kutsusime täna siia sellepärast, et kui Laurits rääkis seda, mida uurivad astronoomid ja Hillar, kes seda, mida, mis on siis nagu seal nende taevaste mustrite seletamine, tõlgendamine, mütoloogiline pool, sina tegeled natukene nagu mõlemaga, et väga reaalseid nähtusi ja siis samal ajal asjad, millele, nagu ei sa üldse näppu peale panna, et millega tegemist on, et oled ju anomaalsete keskkonnanähtuste uurija, et sa oled sellega tegelenud väga pikalt, et alates 70.-test, fenomenoloogia ka ja 80.-test keskkonnaanomaaliate ka nagu suuremalt pikemalt kauem, eks välitöödena, et võiksime siin ka pikalt Acracy aegadest rääkida ja teemasid oleks kindlasti palju. Aga võib-olla alustaks nii-öelda algusest A-st ja B-st, et kui me räägime anomaalsetest keskkonnanähtustest, et mis need siis on, mis sinna alla kvalifitseeruvad? No kõigepealt, et nüüd see kokku kleepida, et see tänane teema ja ja minu Vjala kokku sobiksat et eks need tuntakse ju Uhholoogilina rohkem, aga Uhholoogia on üks neljandik või üks osa, ütleme niisugune üks klasterkeskkonnana maalijatest keskkonna anomaaliad on siis ütleme, niisugused nähtused, mis toimuvad meis endis meie ümber ja meie pea kohal, aga pea kohal ju teadupärast on taevas ja taevas on kõik, mis on ülespoole ja, ja siis on taevas, mis on selle ülespoole veel järel. Et ka maailmakosmos on taevasse siis kosmoseümber olev, siis just äsja nagu Laurits pidi aru andma, et kas siis kõiksus muudkui suureneb ja ja lõpmatus läheb veelgi lõpmata makset. Et kõik, mis toimub kuskil või on jälgitav selles suunas ja meie ümber ja mis ei ole ei oma sellist klassikalist ütleme, ortodoksse teaduse poolt korralikult kaardistatud või seletatud, et nagu tähendust ja sisu, et see on ju ikkagi noh, ütleme osa objektiivsest reaalsusest ja samal ajal peegeldab meie subjektiivset võimekust ja võimetust vot nende signaalide ülesnoppimine jääbki niiviisi, et et noh, et kelle ülesandeks ja ma ei ole seda korraldust oodanud, ma olen võtnud vabatahtlikult selle toetudes mõningatele eeskujudele läänes idas nõukogude ajal ja siis ka oma sõprade hulgas viitan siin kadunud Eduard nurjale, kes tegi seda seda tööd või ütleme, seda mõtlemissuunda ja tegevussuunda. Et see tuleb üles võtta, sest et korraldust ei peagi alati ootama. Ja, ja on nähtusi, millega ei tegele ju ei teadus ei kirik, ei tavakodanikud. Ja siis noh, paradoksaalne näide, et üks osa keskkonnana maalitest nagu porter, kastid Nendel puhkudel helistati Nõukogude miilitsas. Sest et noh, et lõppkokkuvõttes ütleks siis miilits peab ju tegelema kõigega ja tänasel päeval on analoogilised näited on ka politseiga. Et kui, kui kellelgi toas esineb mingi valgusolend või mingisugune figuur ja see tuleb juba kolmandat, neljandat korda, siis tihti otsitakse abi, siis pöördutakse kas politseisse või no ühesõnaga ametiisikute poole. Aga noh, reaalne maailm on väga selgelt välja kujunenud, eks ole, teadus on see, mis on tänasel päeval, mis on teadvus registris, eks ole, teadusregistris või, või kataloogis ei esine sellist teadusharu Eestis mitte, mis on omalistika või, või ennioloogia või veel enam morfoloogia ja, ja selle tõttu siis selline valdkond ja sellised teemad jäävad siis noh, minusuguste hooleks ja ma olen seda teinud suure vaimustusega ja selle tulemusena pääsenud siis sihukse omapärasesse ka sotsiaalses akadeemilises spirituaalsus mõtteliseks unikaalses Anu maalial seisundisse. Et minu käest on võimalik saada ja konsulteerida ma tänagi tulin huvitavat kohtumiselt väga asjalikke ja väga tähtsate inimestega kes olid huvitatud nendest teemadest, eks ole, ja siis nende tagasiside, et ma töötan nii-öelda keskkonna normaalsete nähtuste suunas kui ka siis selle reflektsiooni suunas, mida need nähtused tekitavad siis inimestest. Sest ma võin oma kogemusest öelda nendest nähtustest huvitud huvitatud lapsed lastest alates kuni siis Eesti presidentide, nii et on kokkupuuteid ja kogemusi ja sinna kõik, kes sinna vahele jäävad akadeemilised kihid, kirikukihid sest et no väike episood ufoloogiast. Et on ettekujutus tekkinud laiale auditooriumile läänes ja ka meil, et maavälise mõistuse ja tulnukate ja ufode suhtes peaksid olema adekvaatset vastust andma astronoomid, et Laurituseks nüüd ära, ma loodan, et on jõudnud nüüd hotelli ja kuulab mind sealt. Et see on kerge selline eksiarvamus, sest et seal on ainult suuna või viida küsimus. Et kuna on tegemist tõenäoliselt nähtustega, mis tulevad sealt, siis need, kes vaatavad sinna, peaksid olema pädevad sellele vastust andma. Kuna need nähtused esinevad meie keskkonnas ja meie ümber sageli. Meie vahel tsiteerin siin Tiit Kändler, kes ütles, et ufod on inimeste kahe kõrva vahel. Mõtlesin, et ma olen sellega täiesti nõus, sest osa on Ühe indiviidi kahe kõrva vahel aga osa ufo, see on sinu või minu, kahe kõrva vahel. Et kui keskkonnas ja selle tõttu noh, ütleme, et astronoomid ei tunne ega ei tea ufoloogia eripära. Nad ei tea seda fenomen noloogiat, nad ei tunne sageli selle uurimisvaldkonna metodoloogiat. Samal ajal nad ei tea Angeroloogiat, Nad ei tea demonoloogiat ja, ja ei ole kursis terve rea psühhoja psühhosomaatiliste nagu peegelduste, nende eripäradega. Nii et vot siin on millest rääkida. Aga nüüd ma koristan sulle kiiresti neli kategooriat, keskkonna, anomaaliaid, need on energiafooride valgusnähtused on kerad, pallid, solenoidi, sfäärid. Kõige levinum ja tuntum on siis keravälk, aga keravälk on üks pisikene perekonna liige sellest suurest ikka väga mahukast. Ja sinna peresse kuuluvad siis nagu väga väikesed nii-öelda Daini juueffeus või pisikesed lendavad objektid sõrmeotsa suurused, pinksipalli suurust, tennispalli suurused. Korvpallisuurused Need on siis juba keravälgud ja sealt edasi tulevad siis meetrite ja kümnete meetrite läbimõõduga objektid. Suured kosmosesse ulatuvad atmosfääri ülakihtides esinevad valgussambad valguses fenomeniks. Et keskkond on nende energeetiliste ja valguslike või foorust omavate nähtuste suhtes tohutu rikas. Üks neljandik, järgmine tundmatud lendavad objektid võib-olla jõuame nendest eraldi rääkida. Kolmas kategooria on siis keerulised keskkonna füüsikalised kompleksid, mida siis muuseas Inglise või Kuningliku Akadeemia president omal ajal oli, oli härra Wolves, kes andis nimetuse koosseis Kruk siia koos tompsoniga nendele nähtustele, nemad tundsid nende nähtuste vastu huvi. Sest et tol ajal, kui Darwin oma töid esitas, siis tal oli üks paarimees, kes võttis lausa, kes hiljem muutus vara psühholoogiks kujunes parapsühholoogiks siis tol ajal niisugused nähtused ja need kompleksid mitmes kohas äratasid tohutut tähelepanu ja, ja sealt nemad siis nii-öelda verbisid selle termini polter kaiste, mis saksapäraselt on mürtsudega vaim. Aga see on lihtsalt etümoloogia sellest kompleksist, et seal ei ole nähtavaid põhjuseid võimalik lihtsalt tuvastada. Kuigi nad on vahel tuvastatavad, aga märksa keerulisema pikema perioodi jooksul need porterkestid, see on siis nagu kolmas kategooria ja neljas on siis noh, eriti intrigeeriv, ma kujutan ette, et sellest võiks ööst hommikuni teha saated, need on siis psühhoja psühhosomaatilised sinna kuuluvad siis igasugused kontaktid, igasugused mediaalset nähtused, Channel lõng väga tuntud, sellest on valminud kaasaegsesse kultuuri ja popkultuuri ja, ja uus religiooni ruumi terved suured teosed. Ma viitan siin hormooni piiblile, ma viitan sinu rante raamatule seedi teadetele ja nii edasi neli põhikategooriat. Ja nad kõik vääriksid omaette nii-öelda distsipliini, staatust ja terved noh, meeskondi või meeskonda selles suunas sporterkestide suunas on muidugi läänes ja, ja Venemaal, mullused kokkupuuted libereskis Nõukogude sõjaväeteadlased olid polterkestidest eriti huvitatud, sest seal on füüsikutele väga palju tööd ja materjali. Vastuseks ministeerium ja jätkame tava lühist. Lühemaltki, sest et me tahame mingi hetk võtta ka kuulajate kõnesid, nii et head vikerraadio kuulajad, kui teil on küsimusi, Igor Volkelt, teil on äkki olnud kokkupuuteid tundmatuga mõnda müsteeriumit, mingit seletamatuid, kogemusi, te olete näinud tundmatuid lendavaid objekte, valgusnähtusi midagi, millele ei ole saanud seletust, mis asi see võib olla? Teatavasti Igor ju kogub kõikvõimalikke lugusid ja, ja meie telefon kuus, üks, üks neli null neli null on ka ava antud, et kui me räägime lugude kogumisest, Igor, sa oled ju selle moodsa mütoloogia, selle moodsa folk logistika, nii-öelda folkloori ühe ühe haru nii-öelda ära kaardistanud, et sinu oli see et minu viimati ilmunud raamat täiendatud ufo päevikud on ju eesti Uhholoogia antoloogia nii-öelda, et see on töö, mida eesti folkloristid pole pidanud vaevaks midagi teha, sina oled selle ära teinud ja kogunud kõik need siis ebatavalised lood, nähtused, juhtumid. Kokku ühte sellesse mahukasse ülevaatesse, et kui seda raamatut nagu tudeerida, siis minu jaoks hästi huvitav oli see, kuidas eri ajastutel ilmnevad erinevad tundmatud taevased nähtused, et küll nähakse siis erinevaid ümaraid ja siis nähakse kolmnurkseid ja siis on täiesti teistmoodi nähtused, et äkki sa teeksid palun sellise väikese nagu ajarännuekskursiooni meile just nimelt sellesse Eesti vaatluste mustrisse, eks ju. Me tegelikult lähme ju sellega tagasi eelmise sajandi esimesse veerandisse, kust hakkasid esimesed siis nii-öelda, et mis on ka kirja pandud või kuidagi säilitatud, eks, eks neid ole olnud läbi aegade, aga kust, kust ta nagu säilinud mingeid lugusid, et kui me hakkame sealt siis tulema, võib-olla ma ei tea, neljakümnendat, 50. 60.-test peale, et äkki. Ma ei tea, võib-olla kümnendi kaupa natuke kümnend ja mis, mis siis ilmnesid, et lihtsalt natuke kaardistada seda, kui palju erinevaid põnevaid taevaseid tundmatuid nähtusi on Eestis just nimelt meil kodumaal. See natuke riskiks nagu kalavõrku tõmbamine, ega mul muud üle ei jää, eks ma pean hakkama vastama otsast sellepärast et et kui vastutustundlikult läheneda, siis ma peaks ütlema niiviisi, et, et selline väga asjalik küsimus vajaks korralikku ettevalmistamist varem teadasaamist, et ma oleks kodus teinud eeltöö. Selle raamatu teinud sellest, kuidas sa oled ju terve raamatu teinud. Me kõik teame, mismoodi teadustööd tehakse, eks ole, ja, ja kuidas ette valmistatakse, et korralik Pädev autentne või autentsusele juba lähenev tulemus oleks, et see vaegseda, aga praegu tuleks ikka nagu kauboi moodi nagu puusalt tõsta, sellepärast et küsimus on, on iseenesest ju korrektne, õige adresseeritud ajalises formaadis või läbilõikes ja, ja kuna materjal mul ei ole nagu tundmatu, siis ma kergelt nagu põhifreimi või üldistust võin teha, et kõigepealt ütleme niiviisi, et et nii Eestis kui maailmas see nähtus on, on mahukas. Ta on globaalne ja ta ei tee noh, mingeid järeleandmisi piirkondadele, et noh, et Ta on ufo vaatluse Antarktikas on Arktikas on kõikidel kontinentidel kõikide riikide ja rahvaste juures, et, et riiklus siin ei mängi rolli. Küll aga võib mängida rahvas teatud etnos või teatud niukene genotüübi, genofond võib mängida rolli ja samamoodi võib mängida teatud piir. Via piirkond, see tähendab geobioloogilist omapärasest vaatleja on lõppkokkuvõttes ju enamikul juhtudel inimene ja inimese võimekuse eripära just oli jutt mustikatest, eks ole. Ma teadsin, nõukogude ajal oli üks, üks tuntud astronoom kes nägi päevasel ajal tähti ja siis teda leevi ja luuria olid kuulsad psühholoogits. Teda uuriti ekstra kui kolleeg ja sellepärast, et see võimekus oli, sest me teadsime, et Eestis näiteks olid kaevu kaevajad kaevumehed, kes nägid kaevu põhjas tähti ja see on väga lihtsalt seletatav, sellepärast et kõrvalt tajutava valguse maht väheneb ja siis tabas, läheb tumedamaks ja väga puhastest piirkondadesse Arizona kõrbesse, Atacama sa seal on, on sviidis, on taevas, on tumedam senine ja seal on ka päeval, tahad näha, nii, aga nüüd kui anomaalitest rääkida, siis siis hiljaaegu, sest mulle Ahto Kaasik, et rahvaluule arhiivis natukene sorides, et tulevad need niisugused haldja ja tondilood, eks ole, seal murdemurdes saadetud tekste hästi, huvitav kuidas lihtsad inimesed kirjeldasid, 19. sajandi lõpul siis smaa kodus Kesk-Eestis vaatlust Hollandist siis enne kui mõiste lendav taldrik see sündis aastal 1947 ja kogu Surfoloogia algas siis, aga eesti rahvaluules on ju tõlgendatav sellise keskkonna anomaaliad täna kõik pisu, anna krattide ja tulijanna ja niisugused lood, et et see on tegelikult noh, nii-öelda vanavaraga töötajad, et rida, et selle ma meeleldi jätaks sinna Tartu ja Ülo valgujüngrite järglaste ole alla, aga mind huvitab pigem homne päev tulevik ja siis nende nähtuste seos siis kuidas ta evolutsioneerunud ja kuidas ta on siis Eestis elanud ja nüüd siis tuleks niiviisi ratsutaks seda põhiskeemi pidi kaasaja suunas siis esimesed teated Eestis on enne sõda siis sõja ajal, siis ma tean soome materjale sõja perioodil 42 43 olid, et Soomes väga huvitavate valgusobjektide gruppi valgusobjektide vaatlusi siis oli alguses õplekti, vaatlus oli viiburis, tol ajal oli Viiburi oli siis veel tore Soome linn, seal oli arsenali tehase plahvatus ja selle plahvatuse eel esines hästi suur valge objekte. Et ühelt poolt võiks öelda keskkonnafüüsikat, et võis olla mingi suurem mõõtmelise energiakogumiga või keravälguga, aga siis mulle sellega seostub. 68. aastal Peterburis Kiirovi tehastes, oli, oli suure naftatsisterni purunemine, mille põhjuseks või see fabule oli väga lihtne. Suure sõjatehase tooriumi kohale öösel ajal valvurid, kirjeldused kolmest valvetornist sõjatehas, nägid alumiiniumikarva objekti ilmumist, sellest tuli välja keravälk, niukene valguskera, maapinna kohal, liikus lähima naftatsisterni juurde puges selle alt sisse. Mõne aja pärast oli näha, kuidas need tõmblused andsid järele. Naftavise vedelkütus voolas laiali ja mõne hetke pärast toimus plahvatus ja tekkis tulekahju, mis põles siis või mis vältas kolm päeva. Et mul olid tuttavad, kes seal võtsid sellest tegevusest osa ja selle värk ja see siis noh, korreleerub nüüd selle, selle sõja ajal viburis toimunut arsenali plahvatusega ja siis kuidas soome vanarahvas nimetas neid olendeid, mida nende objektidega kaasas sageli nähti, nemad kutsusid seda Taiwan Kansa, et see on taevarahvas ja, ja väga palju, soomlastel on lugusi taevarahva meelelaadist nende elustiilis, et need on niuksed, toredad haldjalood, noot ja siis, kui me tuleme juba edasi siia siia nii-öelda reaalse maailma või selle ufoharipunkti juurde, siis 44. aastal Saaremaal olid vaatused Sis, Sõrve lahingute ajal olid vaatlused Sõrve lahingute ka seoses punaarmee polit. Trukid keelasid meestel rääkimas neid lugusid, sellepärast et nende fantaasia oli selline, et kuuldused olid, et Hitler püüab revanši, et sakslased mingit imerelva loovad. Ja siis, kui Sõrve lahingu järel oli laibad siin-seal kurnatus, väsimus, siis siuksed, silindrikujulised objektid, mis tulid sealt tulid välja hõbeülikondades. Neli, viis olendid, käisid laipu pööramas, nagu oleks midagi otsinud. Ja siis seda arvati, et need on natside mingi värk, millele hammas ei hakka peale ja, ja parem sellest mitte rääkida, eks ole. Noot siis ma tean juba rahvasuust nii-öelda välitöökorras hangitud LUGU Lümanda tüdrukust miinust, keda käisid niuksed olendid vaatamas, hindamastakseerimisetest liiga vara kaasa võtmiseks ja ja nii edasi, et, et need lood olid kõik nii-öelda sõjaaja lõpp ja siis 50.-te algus ja siis hakkas tulema Eestist, sest kuna infi vahetust ju ufo informatsiooni seda terminit õigesti ei olnud, aga Eestis juba loodud, et eksisteerisid, et 50.-te aastate algul 50 200 Viljandi juhtum, kaheteistaastane poiss võeti, noh, ma räägin, et pange see minu jutt praegu osaliselt nagu fragmentaarset jutumärkides, sellepärast et et mul ei ole ei kullaproovi ega ei ole ka seda metoodikat ega ka praegu eesmärki seda tõestada küll, aga selle narratiivi tuleb ära kuulata nii nagu nagu autor, et see on nagu kriminalistid, kes kuulab kuriteo asjaosalisi, eks ole. Et niisuguste asjade rägi rääkis, on ta peaga pahasti, on ta suguvõsa haige või on tegemist hoopis nähtusega, mida me oleme kogu aeg ignoreerinud, aga mis on meie jaoks võib-olla palju tähtsam, sest poiss viidi siis pardale, toimetati temaga kõik need detailid, mismoodi pandi talle mingi metallvõru ümber pea, kuidas tema tervislikku seisundit pidevalt jälgiti või nagu moodsas keeles monitooriti siis kuidas üks hallipäine, lühikeste juustega inimtaoline olend siis seda naisekspeditsiooni juhti nagu manitsused poisiga peab olema ettevaatlik, sest ta tervislik seisund sinna-tänna ja, ja vot niukesed lood, neid ei saanud olla kopeeritud, et kuskilt väljast, sest seda nõukogude ajakirjandus või ajalehed üldse ei, ei kajastanud. Vot need viiekümnendad kuuekümnendad tõid niisuguseid huvitavaid juhtumeid. Nüüd kuuekümnendad. Algul toimus üks väga huvitav, nagu muudatus oli näha maailmas esimesed kvalitatiivsed muudatused nii-öelda keskkonna, anomaaliaid, saatvate humanoid sette Hollandite osas. Et kuni sinnamaani oli tegemist väga inimtaoliste või meietaoliste ilusate meeste ja naistega siis 60.-te 70.-te algul oli kontaktide puhul märgata pisikeste munapeadega, nii nagu on praegu lastel ja noortel ettekujutus tulnukatest. Suur pirn, pea mustad, suured silmad, väike keha nagu arvutiolenditega oleks tegemist kolm sõrme, et klikimiseks ja, ja reaajamiseks füüsiliselt nõrgad, mitte midagi ütlevad aga keskkonna suhtes hästi stabiilselt ja et niisugune fenomen oli märgatav. Ja siis läks asi natukene keerulisemaks, 50.-te aastate lõpp kuuekümnendatel, et lõpp, selle vahe sees toimusid niuksed. Olulised muudatused Ameerika Ühendriikide juhtkonnale pakuti välja Ameerika ühiskonna ja edaspidi ka maailma moderniseerimise kava. Selle kava pakkus välja niisugune tiim eesotsas sellise persooniga nagu val toorvalinantuur. Kontakt võeti Eisenhoweri, Richard Nixon'iga ja, ja Pentagonis oli see kitsa ringi inimeste teemaks kolme-nelja aasta jooksul hiljem hakati seda nii-öelda kaverdama ja sinna ta jäi. Aga sellele järgnes järgmine ring, et kuna Ameerika Ühendriikide juhtkond ei võtnud vedu, siis kolm aastat hiljem saadeti nii-öelda meie seast. Mina olen selle inimesega kohtunud, selle nimi oli Antoni pruuk. Tema sõber oli Pieter Kädi, kes Šotimaal käivitas nii-öelda Urante raamatu toimetamise. Kuid Antoni pruukoli säravaki Saare ratsasalk poliitiline väljarändaja. Tal olid. Pesitsuspeakorterid oli Šotimaa ja New Yorgis ja tema oli rahu emissar. Tema juurde oleks nagu tulnud niisugused olendid, kes ütlesid, et et nende pakkumised on tagasi lükatud. Nüüd peavad meie esindajad seda tööd tegema ja tema külastas siis kolmel aastal järjest, algul algul külastas Pekingite kohtus moodse tungiga, järgmisel aastal Brežneviga ja kolmandal aastal oli Tallinnas kohtus Edward nurja ja, ja meie meeskonnaga, mis oli muidugi paradoksaalne, mul oli väga huvitav, väga fantastiline ja see informatsioon kõik ju on olemas ja säilinud, et eks ma kunagi seda jagan ka meie inimeste, kuuled, tähendab, toimusid siis niuksed, normaalsete nähtuste niuksed, tihenemised ja, ja fenomeni ja niiviisi on nad jälgitavad, kuni siis tänase päevani võin öelda, et Eestis ei ole nende nähtuste arv mitte Teie langenud, tähtsuselt pole kadunud. Haripunkt oli 90.-te alguses iseseisvusperiood aga praegu on stabiilselt viis, kuus anomaaliat aastas ja sellega tegelema. Millal see kolmnurkade ajast oli kolm, kaheksas. Ei, see algas nüüd niiviisi, et esimene kolmnurkade laine oli, oli Belgias üheksakümnendatel. Selle kohta on mulle öeldud niiviisi, et me niukse noh, ütleme akadeemilise ringi esindajatega, arutasime, Belgias on on euroop juba geofüüsika arvestatavat keskused, et nende objektide esinemine seal andis tegelikult Insaid informatsioone akadeemilisse ringi, väga tugev signaal oli sõjajõududele, politseile ja akadeemiale oli selgelt meie õhuruumi ilmusid kolmnurgad. Aga tänaseks lendavad Eesti õhuruumis ka kolmnurgad. Nad on radar, mitte avastatavad, nad on tumedad, tekstiiliga kaetud. Nad on Nende mark, on teada, see on TR3 Aurora tüüpi, seal on umbes neli 50 et meeskonnaliiget peal. Nad liiguvad meie keskkonnas, nii nagu nad tahavad. Piinlik öelda nüüd, et te saade on muidugi väga klassikaliselt üles ehitatud ja ajastatud nii nagu nõukogude ajal, et kõiksugused Chicat live Tammatika pandi alati peale keskööd, sest bossid magavad juba. Et siit meiepoolne tervitus sinu tõsise raadiojaama omanikele ja, ja nendele, kes siis kulmu kortsutavad või homme su kaelasoonte kallale tulevad. Aga pole midagi elada üle, et tänuväärne, moodsast folkloori, moodsast folkloorist ja natukene, mitte moodsas keeles. Okei, Te praegusel ajal on arvestatavad kolmnurgad ja nüüd, kui seda kuulavad, mitte magavad kaitsejõudude esindajad, siis eks me vaatame, kuidas see nii-öelda järelkaja on, aga, aga see on arvestatav ja neid vaatlusi ei ole üksikuid. Neid on palju. Kuulame vahepeal David Boeing, kes tahab laulda lugu Starman ja peale seda head kuulajad, kuus. Üks üks, neli, null, neli, null. Kui teil on põnevaid lugusid, erilisi anomaalseid ma ei tea, juhtumeid, kohtumisi, olete näinud midagi, mida ei oska seletada. Tuttavatel koputage ja, ja koputage ära. Nii laulab David povi lugu nimega Starman. Te kuulate vikerraadiot, käimas on saade nimega suveöö. Meil on külas Sanomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke ja on ka liinil helistaja Hallo. Kellega räägime? Eval langepronoomen. Ahah, tere, Eevald, nii, mis on sinu lugu või küsimus? Ja? Et lihtsalt tahtsin Igor küll öelda, et, On ka füüsika Vahur Lauri. Nii oleks mõistlik mõelda, kuidas võlts loodud on see, kas ufod on olemitel jälle mitte mingisugust. Kuidas inimkond lood on, kuidas elu on loodud, selles on küsimus. Kas ufod lendavad sellele absoluutselt mingit tähtsust, vaid aru, millega ta tegeleb. Natuke solvav, võib-olla ka mõtetel. Aitäh. Nii see oli, nüüd on selline. Kuidas kommenteerib tõsine põnts, et või mis seal põnts? Demokraatlik ühiskond, demokraatlikke ühiskondi. See vaba tahe kuulata, mõelda ja, ja korrektiiv, kuna noh, maailm on ju füüsikuid täis, võiks öelda erineva koolkonnaga ja erineva ettevalmistusega arusaamisega füüsikuid ja temale siin pigem filosoofiline kui niivõrd füüsi füüsikaline. Et võtan arvesse, et loomulikult, et tuleb teada, kuidas maailm on tekkinud ja, ja palju on tumedat energiat, tumedat ainet ja kõike muud sealjuures kõik õige. Nii, kas ma saan aru, et meil on liinil järgmine helistaja, Hallo? Jaa, tere. Pere, kellega räägime. Erialasel Sirje Hansen, nii. Jah, mul on üks niisugune tähelepanek, see oli kuskil 70.-te lõpus, ma täpset aastat ei mäleta. Mul käis tütar sõbrannat koju saatmas ja tuli äkki ärritunult tuppa ja ütles mulle niimoodi, ema, tule ruttu. Vaata, mis asi see on. Ja me, mina lasime koos tütrega siis natuke kodust eemale siukse koha peale, kus ta oli hästi näha. See oli meie suhtes idas ja siis me nägime siukest asja ja see oli nagu hästi suur q, sihuke pisu, võib-olla pisut natuke ovaalne, ma ma enam hästi ei mäleta. Aga see koosnes nagu. Noh, kuidas ma ütlen, see. Siuksest tähtedelaugu tähekogum oli see. Ja sellest kogumikust lendasid välja niimoodi siuksed tähed üksikult meie suhtes vaadates no umbes 10 sentimeetri kaugusele sellest kehast ja, ja siis natukese esid läksid jälle tagasi. Vahel oli neid kaks tükki korraga erinevates suundades. Vahel oli üks, läks natuke kaugemale, mitte mitte korrapäraselt niimoodi. Noh, ühekaugusele vaid erinevatesse kaugustesse läksid ja läksid jälle sellesse kogumikku tagasi. Ja me vaatasime seda täitsa kauaks, veerand tundi või rohkem. Ja, ja siis läksin ära ja meist need jäid sinna niimoodi liikuma. Edasi-tagasi, mis asi see oli? Tore aitäh ja nüüd peaks see just oma helistamise lõpetanud füüsik vastama, aga aga minu jaoks on ta tuttav sellepärast, et, et selliseid lugusi on tosina jagu tulnud pikal perioodil ja seitsmekümnendatel, et et kunagi esimeste teadete puhul ma arvasin, et on tegemist, et sõjaväeobjektidega sest et ütleme, armee tegevus on oluliselt üks selline, mis on, on meie jaoks tekitanud, et nii-öelda keskkonna anomaaliaid väga palju. Aga konsulteerides, hiljem, rääkides teatud väeosa juhtidega tuli ilmseks, et ka nendel on probleeme sellelaadsete objektidega. Et ma niisuguseid objekte tean, tean Uulu ja, ja Häädemeeste kandist mitmeid, et need on valguskompleksid, mille küljest liiguvad ära sellised autonoomsed, väike satelliidid käivad oma missioonil või ütleme tegevuses või kiirguvad sealt ja siis tagasi ja lõpuks kompleksis kas kustub või, või hajub või kaob ära. Aga kelle või mille nähtusega tegemist on, kust nad pärit on maa pealt, taevast või maalt, et seda ma küll ei tea, see on alles uurimise selline faas, kus selle kohta midagi öelda ei saa. Selleks ongi vaja niisuguseid teateid, nii võimalik kui palju kokku saada, kui, kui vähegi saab, et et selle teate aitäh ja kas meile beelistest mingi helkama. Jah, võib jääda küll, võib jääda. Nii kaua, kui mina vastanza, palun pane kirja. Meil on ka järgmine helistaja. Sirje, aitäh. Ja vaatame, kas on liinil järgneliste. Halloo. Tere, kellega räägime? Ta ma jõudsin koju aga ütlen seda, et seda tähtede värki tahaks nii palju öelda, et väga lihtsalt ja lühidalt vaadake see suure vankri värke, nii ma olen juhuslikult, ühesõnaga kumba taevas vaadanud teda ja meil seal väga lapik ei tunne ära teda noh, nagu oli juttu meil, see sundis seal turja peal ja nii, aga meil on ju väga lihtne, see tähendab mina vaadanati põhjanael, mille ümber ei ole ühtegi tähte. Nii, aga kui ma leian suure vankri ülesse kuidas ta on siis tagumiste rataste ühisvahet on põhjanael ja 90 kraadi all, põhjanael on ju Väikse vankri algustäht. See on nagu minu arust, no taevas on ta selgelt alati nähtav. Ma tahaks just selles mõttes tahtsin enne juba öelda, andke andeks, et ma võtsin selle mitme teema tagasi, ma olen kuulanud teid siiamaani. Täpselt nii ja kui maakera pöörleb, siis vankrite asend moodustabki haakristi neljas positsioonis eri aastaaegadel. Aga süsteem jääb samaks, süsteem pesaga põhja. Ma võtan selle suure vankri tema tagumiste rataste vahel, mis ongi, vaata nagu viltu, eks ole. Ja sealt on täpselt viis vahetav põhjanael. Ja 90 kraadi all on väike vanker, eks ole, just. Seda nagu ma ei kuulnud, vaata enne, kui te rääkisite, eks ole. Et noh, et kas ta on nii või naa. On jah, võttes aare. Ja väga tore, suur tänu. Laurits Leedjärve täiendamast aitäh. Aare Jõgevamaalt. Kuus. Üks üks, neli, null, neli. Null, kui teil on anomaalseid juhtumeid olnud elus, millest Igor Volke ka arutada, andke teada, helistage meile, aga Priit, sul oli ka. Küsisin no eks mul ole jah, siin tekkinud mõningaid küsimusi küll, sest noh, tegelikult ju ma pean tunnistama, et ma olen teadusajakirjanik, kevad on sellist teadussaadet nagu labor vikerraadios ja, ja sellest siis ka minu selline kallutatus siin võib-olla natukene sellel teemal arutledes. Ja tegelikult asi on ka ju selles, et praegu on just käivitunud selline vahva algatus, mille nimi on, kus sa tead see on siis teadusagentuur, Eesti teadusajakirjanike selts ja ka siis rahvusringhääling on sellega ühinenud ja selle mõte on siis see, et kui nüüd tuleb valimiskampaania poliitikud hakkavad tegema kampaaniat Riigikokkusaamiseks, et siis tuleks poliitikute käest alati küsida, kui nad midagi väidavad, et nad ka põhjendaks kust nad seda teavad? See tegelikult käib ju ka nüüd natukene iga teema kohta kaasa arvatud siis ka kaasa arvatud siis ka siis ka näiteks anomaalselt keskkonna kasutaja ja ufode kohta. Et me kuulsime siin seinast seina tegelikult, et keravälk on see, mida, mida ka nii-öelda need teadlased, kes eelretsenseeritud teadusajakirjades kirjutavad aktsepteerivad, ütlevad, et see on, see on täiesti olemas, aga osa asju on siin nüüd sellised, mida räägivad inimesed. Et me usume muidugi, kui inimene räägib tavaliselt, eks ole, ja noh, inimesed, inimesi on palju ja nad räägivad, aga tekib ikkagi ja tekib ikkagi küsimused, et kust me ikkagi täpselt seda nüüd teame näiteks, et et see, mida nad näevad ja väidavad, et nad näevad ja ju nad siis ka näevad, et see tegelikult ka nii on. Et kui nüüd küsida nüüd rangelt noh, näiteks kas või nende hõbedaste mehikeste kohta, kes siin käisid ja ja nende natuke ümarad ealiste tegelaste kohta Kust sa tead, et nad tegelikult sellised olid ja, ja siin ka käisid, et kas sellele on nüüd sinu arvates võimalik vastata kindlalt, et jah, ma tean, just nii see oli. Ja siis palun põhjendage. Ma alustan vastus sellele, et, et võib-olla sai ei pannud seda hetke tähele, kui ma ütlesin, et kange see informatsioon, mida ma vahendan jutumärkidesse sest et ma ei ole ju kategooriline, ma ei saa öelda, et nii need asjad olid, aga nii nendest asjadest räägitakse. Kui sina oled teadusajakirjanikuga kohtunud teadlastega, kes kinnitavad keravälgu olemasolu, selle käitumist, selle objektiivsust, siis mina olen kohtunud teadlastega mujalt maadelt kes kinnitavad, et niisuguste objektide olemasolu neid saatvate olendite olemasolu. Ja, ja sellisel juhul ma peaksin kontrollima neid nii nagu neid teadlasi, kes kinnitavad keravälgu olemasolu. Et see on väga pikk protsess, ma olen veendunud oma algallikatesse informantides ja, ja see, mis puudutab nüüd nende nähtuste objektiivsust, et see on ju tegelikult kognitiivse psühholoogia ja kaasaegse teadvus tunnetuse ja teadvuse fundamentaalküsimus, et kui usaldusväärne on see aga, aga ütleme niiviisi, et kui mainud või teadvus on manipuleeritav, siis ei ole manipuleeritavad fotoseadmed ega radariseadmed, eks ole. Ja vot selle koha pealt nüüd siis on see, et minu veendumus leidis nii-öelda tugeva raskekahurväelise toetuse eelmise aasta seitsmeteistkümnendal detsembril. Loui Loui Eli sondo avaldusest, eks ole, see on Pentagoni eri uurimiskomisjoni juht, kes tegi teatavaks, et nendel on üle 40 raporti, mis on hävituslendurid Teie lennukite poolt nii-öelda kaamerad, et ja, ja seireseadmete poolt registreeritud ja selle komisjoni, mis töötas siis 2007.-st aastast kuni 2017 selle komisjoni seisukoht või Elizundo refereeris, et et me oleme veendunud, et meie keskkonnas opereerivad tehnilised lennuseadmed, tehnilised lennuseadmed, mis ei kuulu ühegi teadaoleva riigiinventari väga diplomaatiliselt, aga teaduslikult väga korrektselt öeldud, need on seadmed, need on lennutehnilised ja need on opereerivad. Et teisisõnu, kui Mart Noorma siin paar aastat tagasi küsis, et, et ei ole ju ühtegi nagu veenvat või argumenteeritut teadet, siis noh, tänaseks see teade on tulnud, aga neid teateid on ka muidugi aastakümneid palju varem. Kui me räägime nüüd tegelikult mitte ainult et sellest, mida keegi on rääkinud ja kui usaldusväärne on ja küllap mõnedki meeste maa ja seal on usaldus, nad on kindlasti usaldusväärset ka, aga kui me räägime konkreetsest tõendusmaterjalist materiaalsest, nii kui palju seda on, et on nüüd jah, räägitakse sellest kuulsast Roswelli juhtumist, kus väidetavalt seda materjali ka olemas. Aga väga vähesed on seda näinud, jälle on kuskilt me oleme sellest kuulnud, ütleme eestlasi ei ole kutsutud. Kahjuks jah. Et selles mõttes on, on selles mõttes on ju lugu selline et sellist käegakatsutavat materjali, noh, ma arvan, et me ei saa pahaks panna, kui inimene ütleb, et et ei ole. Ei, see on absoluutselt õige, et. Siis ei ole mina küll ei tea. Mul on toodud igasuguseid näidiseid ja igasuguseid materjale, aga nendel jääb alati kahtluse vari juurde ja selle tõttu ma ei saa nagu toetada toetuda Eesti materjali peale. Aga siin hiljaaegu vaatasin Misso kaku tuntud, eks ole, füüsik New Yorgi ülikoolist soovitas, et kui keegi väidab, et tema käis kuskil ufo peal või teise planeedi peal siis tema sõbralik soovitus on, et varastage midagi, võtke midagi kaasa. Et küll me siis pärast jõuame pead murda, et kas oli eksitus, oli illusioon, mustkunst niiviisi tegelikult niuksed asjad on olnud juba aastakümneid tagasi. Need on, need on kõik kadunud nendesse komisjonidesse, mis on sellega töötanud. Ma rõhutan veel, need teadmised siin Eestis ei ole arvestatavad, nad on, on suure maailma ja sõjajõudude huviobjektid olnud aastakümneid. Nii, aga nüüd meil on pikalt olnud kannatlik helistaja, Hallo, kellega räägime? Tere, Lembit, nii, kas sa oled näinud anomaalseid? Nii? Nii räägi meile oma lugu. Ja see on tore lugu ja tuleb mulle väga tuttav, sest paari analoogi tean Eestist ka, seal on tunnused pilve siis mähkumine või pilve seest väljatulek kaksiktaldrikute. Ja, ja, ja see vaatlus toimus selle väeosa lähedal vä? Kas selle sõjaväeosa lähedal toimusse vaatlusele? Kas me teda kontakt selge? Et ma tegelen sellega edasi sellepärast et ma juhin tähelepanu, et see natukene selle sinu küsimusega, et alati on süüdistatud, et tädi Maali räägib, onu Lembit räägib. Minu jaoks on tegemist tegelikult nagu kriminalistikamaterjaliga see, et me ei saa valida sündmuste tunnistajaid nad on inimesed nagu Lembit, et ma väga arvestan, need annan selle loo eest. Aga samas. Väga tore, teiega võetakse ühendust. Aitäh. Aitäh Lembitu kosmoloneutrus ja sa oled eetris kommenteerinud. Seda sellepärast, et siin on väga oluline niisugune tähelepanek, et, et mujalt maailmast, eriti Ameerika ühendriikidesse Venemaal pandi tähele, eks ole, et strateegilised objektid need on sõjaväe Patit, installatsioonid, Te veepuhastusjaamad, kõrgepingeliinid, jõujaamad, tuumajaamad nende läheduses või nende kohal hoolid süstemaatiliselt, sa küsisid vahepeal sellist, nagu ajalist ülevaadet on märgata. Ta alates 60.-test aastatest Ameerika Ühendriikides Nõukogude liidus käidi üle ka Eestis. Et Eestis näiteks, kui oli iseseisvuse eel, 80.-te lõpul, kui hakati puurima tektoonilise relva võimalikku rakendust siis Endel Lippmaaga sai konsulteeritud seda siis ta palus nii palju kui võimalik levitada seda informatsiooni. Ja see minule jõudis sedamoodi, et Kohtla-Järvelt ja Kohtla nõmmelt teatasid inimesed ufoobjektide esinemist ja nende piirkondade kohal ja all hiljem selgus, sooritati selliseid väga ekstravagantseid, geoloogilisi töid ja, ja tegevused, et objektide järgi võib, nad oleks nagu indikaatorid, et midagi toimub. Sõbrad, aeg on halastamatu, võtame viimase helistaja, sest meil on ainult kuus minutit saate lõpuni. Hallo, kellega räägime? Tere, tere. Arvin. Küsimusi koorile, nende ufode kohta, et kus kohas nad üldse tulevad, nii järsku peaks riigil oma planeeti olema, siin kuskil tulevad, järsku kaovad. Ma vastan kiiresti ära, vabandust, et aega on vähe, et mina ei tea, kust nemad tulevad, aga ma võin viidata jälle allikatele ja Priit küsis, et et keegi rääkis, mulle on rääkinud arvestatavad isikut, kes on seotud Kuu ja Marsi uuringutega, astronaudid ja kosmonaudid. Ja nemad arvas, et nad tulevad vahemaandumisjaamana, kasutavad, et meie kuud. Et seal Ostetud neid? Jah, aga see on serveerimislaud, nad tulevad sealt. Sest nii me teeme ise tulevikus edaspidigi, minnes teisi taevakehasid uurima, võtame positsiooni nende satelliitidest. No teine pool, eriti mate Zagrest oli kunagi see matemaatika, teaduste doktor, kes maailmasse äratas tähelepanu, kui tulnukad tulevad, nende sõnum on jäetud Kuu tagaküljele, selleks et me avastame siis, kui meil endal see võimekus sinna tekib ja nii on juhtunud. Olemas vaid juttude järgi, küll aga veeno Priitu. Harry ja aitäh, kõik kuulajad, kes te täna helistasite, nagu ikka, eks ju, mida vähemaks jääb aega, seda põnevamaks läheb, et ma vaatan, et liinid vilguvad, aga meil tõesti on ainult viis minutit terve suvesaate lõpuni. Täname, rohkem kõnesid ei võta, aga Igor, äkki tahad, jäta oma kontaktid, et inimesed, kellel kellel on tõesti nagu erilisi vaatlusi ja midagi täheldanud seletamatud tutt või, või ütleme, sina oled ju ainus, kellele neid saata, keegi muu nendega? Kellel on, loomulikult ma kunagi oli ka Tõraveres saadeti Mihkel hööver tegeles aga, aga mulle võib saata minu telefoni number on viis, kuus, kuus, null üks kaks null kolm, risk on suur, aga ikkagi viis, kuus, kuus, null üks kaks null kolm. Küsimärk on see, palju meid kuulavad, palju on adekvaatsed ja kained, aga kirjutage üles, kellel on paber ja pliiats käepärast. Viis, kuus kuus, null üks kaks null kolm ütlema meiliaadress. Meiliaadress on Igor Volke. Ja Autluk, punkt com aut luk punkt com. Kõik on Igor Volke. Autluk punkt com. Saatke enda või oma tuttavate lugusid, on inimesi, kes ei julge avalikkuse ette tulla, see on vaieldamatult äärmiselt huvitav. Meie rahva rikkus, te ei kujuta, et missugust väärtuste tegelikult tasapisivahendajate ja siin märkus siis sellelaadse akadeemilise poole esindajatele, kes on selle jätnud kahe silma vahele ja sellel on väga selged ja lihtsad põhjused ka teadusajakirjanike pooled näiteks, sest et kõik me ju oleme orienteeritud autoriteetidele, aga autoriteet töödeldi kunagi Smitsooniani Instituudi Ameerika Ühendriikides Brooklyn keskuse poolt, et anti põhiorienteerida, sest et luua akadeemilisele ja eriti militaarteadvusele ohutust puhvertsoon, et tegeleda nende asjadega. Neid asju on tehtud tulnukatega koos, neid on ehitatud koos, nad on meie keskkonnas ja ka Eestis. Võtke mu sõnu, kuidas soovite, on see suveõhtune sooja tagajärjel välja käidud nali või on seal suurem tõsi taga, kui me oskame arvata, aga igal juhul jälgiga taevast õpetage taevatähti oma lastele, see pidi nende hinge õilistama, ütlesid vanad babüloonlased ja edasi Marsile, nagu on meil mitu korda olnud loosung Meie ühisüritustel, eestlased, ärge magage maha kosmonautika ja taeva hasart. Meil on väljavaateid ja meil on perspektiivi, aga sellest võib-olla Priit ennetega kunagi edaspidi. No see on nüüd lubadus antud, et edaspidi siis vaatame Jah, see on põnev teema ja kahjuks on meil jäänud tõesti ainult kaks minutit, ma just mõtlengi, et kas, kas mängida Melody Cardo yhte stars for main lugu või või lihtsalt räägime, kuni tulevad tähistuni piiksud. Sest et Igor, sulle on veel küsimus, kui on võimalus sul kosmosesse minna, kas sa läheksid Marss, Kuu mass? Ja vastan sulle, me köis. Ma olen realist, ma tean oma vanust. Kui on vaja kosmost ja eksperimenti üle 60 aasta vanamehe toimetulekuga, kuidas ta seal ära kustub või lämbub. Siis ma tõsiselt kaaluks seda. Aga kui ma oleks noorem või kehastuksin uuesti, siis ma kujutan ette, et ma oleks maski töötoas kindlasti avaldus peos pakkumas. Supermehed on olemas, mask Bezos, Milner peegelov. Jälgige neid. Te, vaadake, mis toimub. Uus ajastu on tulemas, inimesel on maa peal jäänud loetud aeg ja meil ei ole muud, kui väljapääs minna edasi tähtedele. Marsson järgmine, kunagi on meid sealt toodud, nüüd tuleb sinna uuesti tagasi. Jah, meie tulevik on nii planeedil, maa kui ka kosmoses. Täna aga on meie saatetund ja saateaeg kahjuks lõppenud. Suvesaade vikerraadio stuudios lõpetab aitäh kõigile, kes kuulasid. Aitäh, Laurits. Leedjärv. Aitäh, Hillar Uudevald, aitäh, Igor Volke. Tänamasid teid, mina, Ingrid Peek ja Priit Ennet. Mina tänan kõiki, kes kuulasid kõiki, kes olid külas, meil olid väga toredad külalised ja väga toredad helistajad ja mul oli väga tore kaassaatejuht. Nagu minulgi rõõm kuulda, nii et suur tänu teile kõigile head ööd ja nautige Vikerradio muusikat. Kuulmiseni. Vikerraadio.