Tere, head kuulajad. Algab saade kõneleb jõuludest ja ma ei tee nalja sellepärast et paljude eestimaalaste jaoks on jõulud alles ees. Need on õigeusklikud või siis õigeusutaustaga inimesed, kes tähistavad jõule vana kirikukalendri kohaselt. Kui palju selliseid inimesi on, saame öelda vaid hinnanguliselt. Lähtudes siseministeeriumi avaldatud statistikanumbritest on Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikul liikmeid umbes 170000. Samas tähistavad ka Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku 25-st 1000-st liikmest paljud oma kogudustega jõulusid vana kalendri järgi. Kuid paljud slaavi taustaga inimesed Peavad jaanuaris jõule ka kirikuga sidet omamata. Õigeusklike jõulud algavad homme, kuuendal jaanuaril, kui tähistatakse Kristuse sündimise eelpäeva. Õigeusu jõuludest ongi alanud saade, mille paneb kokku Arp Müller. Kõnekeeles öeldakse pahatihti pealiskaudselt, et jaanuaris peetakse vene jõule. See on aga väär, sest eeskätt peavad vana ehk siis Juliuse kalendri järgi jõule õigeusklikud ning õigeusklikke. Rahvuslikke kirikuid on maailmas mitmeid. Ka paljud eestlased kas või Hiiumaalt ja Saaremaalt on õigeusklikud samuti Lõuna-Eestis ja seetõttu ei ole see püha mitte nii väga rahvuse, vaid üldse kõikide õigeusklike suur püha. Lihtsalt Eestis on väga paljud õigeusklikud vene keelt kõnelevad inimesed. Me kõneleme nüüd Eesti Apostliku-Õigeusu, Räpina koguduse preestri Tihhon tammedega. Tere. Tere päevast. Pühi kõigile ja seletage palun kuulajatele, millised kirikut siis peavad maailmas jõule vana kalendri järgi. Peab jõulumaailmas suur osa õigeusu kirikutest, aga mitte sugugi kõik õigeusu kirikud. Vana kalendri järgi on jäänud pühi pidama peamiselt slaavikeelsed kirikud ja Jeruusalemma kirik. Samamoodi Püha aatuse mäe munkade vennaskond. Aga ülejäänud õigeusu kirikut enamjaolt pesitsevad. Liikamatuid pühi uue Gregoriuse kalendri järgi. Aga samas on üle maailma kõigil õiguslikel alati ühel ajal. No Eestis kasutavad vana kalendrit tähistavad ka jõule vana kalendri järgi Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik ja samuti konstant tenoopoli patriarhile alluva Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku mõned kogudused. Miks teie kiriku osad kogudused siis tähistavad ühtmoodi ühel ajal ja teised kogudused teisel ajal? See on ajalooline küsimus. 1923. aastal toimus Konstantinoopolis üleeilne õigeusu kirikute nõupidamine kus arutati ka kalendri küsimust ning otsustati üle minna Gregoriuse kalendrile hiljem vene kirik ja vene kiriku eeskujul. Ka teised slaavi kirikud otsustasid jääda siiski vana kalendri juurde. Ja 1900 Palusid eesti õigeusklikud vene kiriku sinodi käest kuivõrd tol ajal Eesti kuulus vene kiriku alla loba pühitseda jõule ja teisi liikumatut pühi uue kalendri järgi, selle loanad vene kiriku sinodi tol ajal ka said. Klausliga, et iga kogudus küsib seda eraldi. Ja praeguseni, siis on see nõnda, et iga kogudus otsustab seda eraldi. Aga kuidas teie näiteks Räpinas seda olete teinud, kas siis kogudus kuidagi hääletab või preester otsustab? Praeguseks on see jäänud põhiliselt ajaloolisel taustal sellisena nagu ta enamjaolt tol ajal välja kujunes. Sõjajärgselt oli küll püüdlus vene kiriku poolt kehtestada üle eesti vana kalender, aga Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti kogudused, kes enne sõda olid teeninud uue kalendri järgi, ei läinud sellega kaasa. Milles seisneb see peamine vaidlus või dispuut nende kahe erineva lähenemise vahel, kas tähistada uue või vana kalendri järgi. Dispuut kirikutes algas vist juba aastal 1582 kui paavst Gregorius 13. selle uue kalendri kehtestas. Aga aga mis need argumendid on? See on suurelt jaolt võiks öelda emotsionaalne küsimus just selles osas, mis puudutab liikumatute pühade tähistamist kuivõrd, nagu me teame, Kalendri parandus toimus just sel eesmärgil, et ajaarvestamine kokku viia tegelikkusega. Ja seetõttu liikamatute pühade tähistamise puhul ei ole siin tegu mitte niivõrd usu küsimuse, kuivõrd emotsionaalse küsimusega. Samas selles puudutab pasa ühistähistamist kõige õigeusu kirikute poolt ühel ajal, see on usu küsimus, kuivõrd Kristus on üks, tema ülestõusmine on üks ja kirik on üks siis õigeusu kirik üle maailma. Peab paasapüha üheaegselt, mis on tänapäeval erinev. Lääne kiriku traditsioonist. Rääkige, kuidas teie Räpina koguduses jõule peetakse? Meie jutt on eetris päev enne jõululaupäeva, viiendal. Jaanuaril õigeusu kirikus üleüldse on kõik pühad omavahel seotud tervikuks. Kõikidele pühadele eelneb eelnevad eelpühad ja samamoodi ka järelpühad, nii et pea kõikides õigeusu kirikutes. Juba pühade-eelsel päeval loetakse suured kuninglikud tunnid ja peetakse basse illus suure liturgia mis on tunduvalt pikem kui tavapärane liturgia. Sellele järgneb jõuluõhtul suurkogu öine teenistus ja sõltuvalt kogudusest liturgia samal õhtul siis hüüliturgiana või siis järgmisel hommikul. Kuna Räpina asub maapiirkonnas, siis Räpinas on just transpordiprobleemide tõttu eelkõige tavaks pidada liturgia järgmise päeva hommikul. Ja nende pühade päevil on alati ka meie koguduses ühine jõulupuu nii lastele, vanematele kui ka teistele koguduseliikmetele. Millele teie kõige rohkem tähelepanu pöörata, kui tähistate Kristuse sündi? Kristuse sünnipühi tähistades vabast kõige olulisem pöörata tähelepanu selle püha tegelikule sisule. See püha küll vallutanud kogu maailma ja tänasel päeval võib-olla paljudel juhtudel tähistatakse teda teadmata seejuures isegi, mis pühaga on tegu sündmusega tegu, teadmata, kelle sünnipäev see on. Võib-olla kõige olulisem jõulude puhul on meeles pidada seda, miks Kristus sündis. Ta ei sündinud mitte selleks, et meile häid tegusid õpetada, vaid selleks, et inimene uuesti luua päästada surmahaavast ja anda inimestele võimalus jätkata teed, mis pattulangemise läbi tal pooleli jäi. Inimene, kes on loodud jumala näo järgi on kutsutud saama ka jumala sarnaseks. Ja võib-olla see ongi kõige olulisem. Nii jõulude, aga ka kõigi teiste pühade puhul. Järgida Kristust. Oma sõnades vaid kogu oma elus pühastuda temas, mis on võimalik ainult läbi ühiselu jagamise. Ja inimene, mida enam ta saab jumalanäolisust jumalataoliseks, seda enam hoolib ta kama kaasinimestest. Seda enam hoolita lisaks üle maailma erinevates piirkondades, tõdes kaugel nälgivate laste eest ja selle eest, et oma naabernälga ei sureks, kui too juhtub puudust kannatama. Võib-olla ongi õigeusu kirikus, kus tähistatakse jõule vana kalendri järgi õigeusklikel inimestel rohkem aega ka selle tõelise jõulude tähenduse ja sisu üle mõelda, sellepärast et selleks ajaks sellised suuremad kaubanduslikud jõulud, mida reklaamitakse raadios, televisioonis, ajalehtedes ja kus inimesed tunglevad kaubanduskeskustes poodides, et vana kalendri jõulude ajaks on kõik see möödas. See on tõsi, et õigeusklike jõulud muutuvad reeglina palju stressivabamalt kui võib-olla ülejäänud ühiskonna tavapärasel ajal peetavad jõulud just selle tõttu, et ei ole seda maist ja ilmalikku sagimist nii palju. Samas on ka tõsi see, et tulenevalt ühiskonna üldistest rütmidest on ka terve rida raskusi. Reeglina juhtub olema nii, et kui õigeusklikele on jõulud, siis on ka lastel esimene, teine koolipäev. Uuel aastal. Ja samamoodi raske, eriti Eestis, kus enamik peavad jõule uue kalendri järgi. Ja võib-olla umbes kolmandik rahvast peab vana kalendri järgi just ühise pühade tähistamisega. Sest lapsed, kes elavad suuremates linnades reeglina on liikmed ka kogudustes, kus on jõulud uue kalendri järgi. Ja kui nad tulevad külla oma vanematele et üheskoos pühasid tähistada, siis nendel on alles jõulueelne paast. Nii et see tekitab probleeme ka, kuna kalendri erinevus võib-olla ei lase tavasid tähistada, nii nagu see peaks olema. Aga milline näeb välja jõuluõhtu Räpina kirikus või, või jõulupüha teenistus, kui rahvarohke see on ja kas võib-olla mõned inimesed ikkagi saavad ka näiteks töölt ära selleks ajaks, kui, kui nad küsivad tegelikult, kuna riiklikult vaba päeva õigeusu jõulude ajal ei ole? Jah, samas, arvestades õigeusklike hulka Eesti riigis, siis võiks ju tegelikult ka kaaluda ühe lisa vaba päeva tegemist, sest et üks kolmandik rahvast ligikaudu ei ole sugugi väike hulk. Aga kindlasti ma usun, et enamik tööandjaid on mõistvad oma töötajate suhtes võib-olla rohkem raskusi tekib liinitööliste mode inimestega, kes tööstustes töötavad, kus meeskonnast on väga raske eemale jääda, et normaalselt säiliks. Samas kui nüüd rääkida üldiselt õigeusu jõuludest, siis nende traditsioonis eelneb jõuludele nagu igale suuremale pühale pikem paast. Ja viimastel päevadel, nagu sai mainitud, on rohked teenistused mis valmistavad inimest ette suureks pühaks. Jõulupühade tähistamine kulmineerub õhtuse öise teenistusega, mis on otse loomulikult väga rahvarohke pea sama raske rahvarohke kui paasapühade ajal ja järgmise järgmisel päeval toimuva liturgia ka, millele järgneb ka ühine jõululaud. See võib-olla on üks suuremaid erinevusi sellest, millega me oleme tavapäraselt harjunud. Kuivõrd pühad saavad täielikuks liturgias, siis on õigeusklike jõululaud järgmisel päeval mitte jõululaupäeva õhtul. Ja võib-olla veel üks aspekt, mis huvi pakub siis õigeusklikud ei söö Meie tavapärast jõulutoitu verivorsti. Milline on siis õigeusklike tavapärane jõulutäit? Pea samasugune nagu kõigil eestlastel võib-olla siis sellesama erandiga, et sellel laual ei ole ei verivorsti ega verikäki. Suur aitäh Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku Räpina koguduse preester Tihhon Tammes rääkimas natukene sellest, kuidas teie kirikus jõule peetakse. Soovin teilegi loomulikult. Rõõmurikkaid jõulupühi. Me jätkame jõulujuttudega Lõuna-Eestist. Palusin telefoni juurde seto asjaajaja Aare Hõrna, kelle ametiks on praegu setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik. Tere, Aare. Tervisi setomaalt. Setud on ka oma taustalt õigeusklikud. Kuidas Setumaa inimesed praegu aastal 2009 jõulusid tähistavad, kas jõulud on juba ära peetud koos ülejäänud eesti rahvaga uue kalendri järgi või siiski tuleb setudele see kõige tähtsam pidu? Alles jaanuaris vana õigeusu kalendri järgi? No järjekord on, siis saame setomaa loomulikult jõuluärabidanu ehk loetuse, vahvli jõuluvõi jõulupühi ja seoku. Nii Parila pea tallisi pühi. Et kui eestlased ütluse jõulusiis, too too pühi hinda nimetus on pallisi pühi, nii et seitsmendal jaanuaril homseto Talsi tulema. Aga õigeusklikud setud ikkagi lähevad kirikusse jõulukirikusse vana kalendri järgi. Jah, meil on praegu nii, et on küll arvata tööle, et kas mööda pidama siis ka Talsi pühi vasse kalendri perra, aga Dorota meil käo, et meil on siis kõrda om Parilassaane. Et tegeleb kuuendal Homsis talvise pühi õdagu mööda, kus poole. Et vanasta aastal saadab oma, et et noor on aeg oma Kristatama ehk pühi, viime Yodandas toodet homsance värvise laterna jadast Alost allo ja soovitas siis lauluga püsi ja seitsmendal on siis teenistuse kerkide setomaal ja pääle tuut peeta siis kas siis kellegi poolt Koto või juba parkla moodsal ajal Kakkovskitel seltsi maade Talsi pühi illo ehk Talsi Pito. Kas Talsi püha siis on kui eestlastele rääkida siis nagu nagu eestlaste jõuluõhtu või? Tegelikult ütleme Talsi mehe omaki nagu eestlaste jõulu ja kuuesson nagu jõulu jõuluvõttaga jõululaupäev. Aga siis, kui on vabad päevad ja ülejäänud eestlased, luterlased käivad kirikus, mida, mida siis setod teevad, kas setud siis ka istuvad kodus jõululauas ja kuuse ümber või ei? Ta on nüüd juba otsionaal peetas ka, et jõuluaga tamm, Parila siis, nii et ega teda sellest jõuluteenistust ei ole, kerkib vaid Latsakes homoliina tulevane kodu ja perepühi. Aga see doltsi pühi ütles nõnda kommet, aga on siiski väiksema endal ja üts omal küll pardi lavidost ja noh, aga siiski kasutuses olev selline traditsioon on tuuet tuvaphaina haina, tarre Talphibile laupäeva missis humagovio lauta tagasi Elaile andas, kelle Lomando leivakest ja üldse mis eripära anduvata Hummaga siis mustas kõik pere Lusk hõbeda, Vii võidab seto hõbeehteid pandas kaussi ja tolle kausi mõistafis silmi, et alles siis kõigil järgmisel aastal selge. Kas Setumaal lastel jõuluvana ka käib, kas selline komme on ka sinna ikka jõudnud ja kui käib, siis millal tema tuleb, kas siis, kui on vabad päevad, siis kui on detsembrikuus kalendri jõulud või tuleb ta õigeusu jõulude ajal? Parilamyymudod, too jõuluvana, ta on küll vatsa moodu perre kausis juba alates detsembrist, aga ma umas toost, mäletad, kui ma olin noor, siis mulgi nagu kats näärivana, kes seal vatist habemega ja punatse siis Sance õlstiga tugev siis detsembri ja siis on jõuluvana, kes seal siis baklatsevad akud saabemaga ja kellele siis sale vahelde käänet siis kask ja vaheõlga dollatu, näärivanade kõnely siis kira keeliv eesti keele ja jõuluvana kõnely siis seto keeli ja reeglina tal millegipärast Kügalisi seisa vildi jala. Ja jõuluvana siis tuli jaanuaris. Aga kuidas tänapäeval on? No tähendab vangla muidugi, nii et meid kaudu jõuluvana Geo detsembri ja tegelikult üteldu Talsi pühi on, pigem siis korjutas kop kuja Talsi pea tunnusest on siis Kristotamine ehk ütlen pühadetoomine lauluga ja lõhidega ja teinekord on ka nii, et kui õdaguv öise tavaliselt rutiinse kella 12 aegu, et kui jõuda, siis Kristotvassil järgmisel päeval Duda seitsmendal näiteks seltsimaja, kultuurimaja. Aga mis on setudel jõululaual ehk siis Talsi pühi laual, nagu setu keeles öeldakse. Noh, ütleme samaaks ütleme, sült, moodsalor juba detas verivorsti kah ostetavast poodist vedeles omas peas ja noh, muidugi mis erineb pola tõstjad trahvist kui lehmapiima, siis eks sõi meetodest. Ja siis noh, rohkeppeks proovitas nagu õlut, et ta hindadeta õlut. Ja mis seal salata, ütleme siis on ka säänest jooki mihuke nimme ma võib-olla Väigasin ETV nimetada ei saa. Aga millised on siis Setumaal sellised suuremad üritused või kokku tulemised, mis need lähipäevil siis seoses Talsi pühadega ehk siis vana kalendri järgi peetavate jõuludega seoses on? No meil on hea tavaviimata laulate seitsmendal Tomsis Talsi Edimelisel pühil on kõge olla siis taolise pühi pidamine, Petseri. Küll tõuseb keskkooli Henn Eesti kooli, sinna kogunes kokku kõik seto üle terve Petserimaa ja nüüd viimastel aastatel õnnestam siis liikuma ka rahastaja siitpoolt on pillimehe laudas mängitas Elo Talsi Ilo oma viiletum nagu lõigutamine hobusemäng. Ja siis samal ajal, kuna keri kommunud seitsmendal täida siis õdagu näiteks sobindo seltsi Macella viie haigum tulla siis Talsi Ilopidamine ja niisama on ka muudesse oma paigu. Aga jah, viimase aasta traditsioonist on see, et nii proovi, kes ava kõge minas siis Petseri poole seto talle külla ja Timo, kell 11, dispetšeri tõuseb keskkooli hom, Talsi hiilo pidamine siis sealpool kontrolljoont. Aga kuidas õigeusklikud setud üldse saavad ühendada oma tööpäeva ja siis kirikus käimist? Luteri usklikel on vabad päevad jõulude ajal, aga mida siis õigeusklikud setod teevad, kas kohalikud ettevõtted ja firmad? Kui inimesed tahavad ikkagi minna Talsi pühal, ehk siis jõulupühal kirikusse, mis on keset töönädalat, kas siis lastakse? Jah, meil enamus, ütleme, setomaa ettevõtja, vallavalitsus näiteks tolles pida täitsa kinni ja mõne vallavalitsuse miski nagu lubanud oda seto pühadehaigusi sandas. Vaba päev. Thiago seto on töökas, et ehkki ta pidanud pühki, kats, karda või aga tüütad, siis duo nagu tagasi. Millised on tänapäeval üldse need suundumused, kas selline Eesti ütleme, luterlik või ka siis ilmalik kultuuriruum on ka olla surumas sellist setu jõuluvõi Talsi püha traditsiooni või on pigem see taas tulemas? Ja see on taas tulemas, sest päris palju nagu ka seto linnade hedama, kui ka siis inimesed, kes ei ole nagu seto sellase linnade või ütleme siis elase setomaa ütles, et kuna siis ka eesti jõulu nüüd päris paljude osade Homlanna tarbimispühast ja see on tõest nii-ütelda ilmalikust mõnus, päris palju siis seto talviseid pühi on tuumi stuudu vastse pühaliku tunde tagasi. Aga suur aitäh natukene kõikidele raadiokuulajatele üle Eesti rääkimast jõuludest setomaal aare, Hõrn ja soovin teile häid pühi. Ka kõigile setod on üle ilma hülalisi presi. Jätkame juttu nüüd vikerraadio stuudiost, kuhu palusin külla Viktoria Ladõnskaja noore venelanna ja kes on pärit Lasnamäelt, kes töötab ajakirjanikuna, on Tartu Ülikooli lõpetanud. On tööl nii Eesti Ekspressis, kui nüüd teeb saadet ETV2s. Tere Victoria tirist. Sina oled selles mõttes justkui sild vene kogukonna ja Eesti kogukonna vahel, et sa suhtled teatud mõttes mõlema kogukonnaga, sestap on sinuga ehk hea võrrelda eesti ja vene jõulusid. Kõigepealt, millal sina jõulusid tähistada? Tõepoolest, mina jaoks on hästi tähtsad mõlemad kogukonnad. Vaatamata sellele on mine, eks ikkagi tähtsam see Rustist voo või need jõulud, mis tulevad ikkagi vene usu järgi või siis õigeusu järgi kuuendal ja seitsmendal jaanuaril ja seda ma rohkem kuidagi tähistan. Kui sa vaatad üldse enda tuttavate oma tuttavate vene inimeste hulgas ringi, kuivõrd nad peavad neid vanu õigeusutavasid, kas inimesed käivad ka kirikus, millised on need kombed? No on teada, et vene inimene pidutseb niipalju kui sellepärast, et meie jaoks tõesti hästi tähtsad ka eesti jõulud, vene jõulud ja nüüd ka uue aasta pidu, ütleme niimoodi ka kõik me teame, et nõukogude ajal see, see, see vene vene jõulud noh, ei saa öelda, et päris keelatud olid, aga ikkagi, et ei, mitte köik ei saanud neid tähistada nii palju, kui tahtsid lubatud ja, ja, ja sellepärast nagu kõik need traditsioonid on nüüd järsult kuidagi tekivad või, või, või just just praegu tekivad noh, nagu mina vaatan oma oma sõpruskonnas ja, ja üldiselt vaatan, et neid vene inimesi siin. Et kuidas nad nüüd tähistavad, et sellel sellepärast, et kuna neid jõule ei olnud nii kaua, päriselt ei olnud ja sellepärast venelased tähistavad rohkem uue aasta tulekut. Aga need on natukene muutuv, see olukord praegu juba tähistatakse, rohk pigem neid vene jõule ja nagu mina ka tähistan neid ja oma perega ja on tekkimas ka selline traditsioon, et kingitusi ka kingime juba. Et vanasti on teada, et just sel päeval nagu ka eestlased ja ju teile ka jõulude puhul kingitakse tavaliselt. Aga no meil palju aastaid oli selline olukord, et uue aasta puhul kingitakse aga mitte vene jõuludeks. Et varem, siis oligi traditsioon venelastele, et teie tegite 31. detsembril ja esimesel jaanuaril just nimelt, aga nüüd siis tehakse seitsmendal jaanuaril. Nüüd no mitte kõikides perekondades muidugi, aga no sõltub, sõltub muidugi inimestest ja perekonnast, aga praegu juba ma tean, et minu näiteks perekonnas kingitakse juba nii esimesel jaanuaril, kuid ka seitsmendal jaanuaril Kes toob Vene perekondades kingitusi eestlastelt hobi jõuluvana, kas teil on Diet marossoveldus? Määrus ikka ja teaduskumerus toob neid kingitusi või siis no ma ei tea, et vanemad ka toovad, sõltub tõesti perekonnast, et kuidas, kus. Aga selline, kõige tähtsam jõululaud, see on siis ikkagi seitsmendal kuuenda õhtul. Seitsmendal ikkagi tähistatakse juba päriselt ja aga noh, uue aasta laod on ikkagi tähtsam praegusel hetkel vist noh et massiliselt, ütleme niimoodi, et rohkem inimesi tähistab seda päeva. Millal Eesti vene inimesed kuuse toovad tuppa? Enne Eesti jõule, et siis meie kuusepuu peab seisma vähemalt palli, nüüd tuleb kaks nädalat kaks ja poolisige, et siis banneks seda enne Eesti jõule, ma ei tea. Näiteks minu perekonnas pannakse veel enne 22. juba peab seisma, kuna mul on enne sünnipäev sel päeval ja sellepärast enne seda me paneme juba ja siis jõulud eesti jõulud koos jõulukuusega. Nüüd siis esimesel jaanuaril see kindlasti ka peab olema ja, ja vene. Kui tulevad, siis tahaks, et jõulukuuseke oleks kadumas. Ja kas jõulude ajal kindlasti nüüd kuuendal ja seitsmendal, siis vene inimesed käivad ka kirikus. Mina käin, mina käin juba mitu aastat, iga kuu, vähemalt kord kuus, käin kirikus. Ja sellepärast minu jaoks on hästi tähtis Alliksandrikat katedraal, tsirka, Felixandrin järsku. Et siis sellepärast mina seal käin. Ja arvan, et, et see on õige koht selleks, et iseendaga olla ja mõelda, natukene paluda palvetada, kui on vaja. Aga kui palju on neid inimesi, kes ka rangelt näiteks paastu järgivad, on ju tegelikult vene õigeusu traditsioonis juga paavst enne jõulusid. Siin on selline natuke võib-olla erinevus meie ja ütleme eestlaste või siis ma ei tea, näiteks siin on võib-olla isegi pigem võrrelda Ameerika maaga, näiteks et seal on hästi tähtis see hästi tähtsad on need jõulud ja vene või siis siin võime võrrelda, aga nüüd, kui me juba võtsime USAd, siis võtame ka Venemaad ja et siis Venemaal on hästi tähtis see päev, millal tulevad lihavõtted. Siin ongi see erinevus, et nagu ameeriklaste jaoks on tähtsam see moment, kui Jeesus sündis ja Venemaa jaoks on tähtsam see moment, kus Jeesus on tagasi tulnud. Et sellepärast tähistatakse ja isegi kui baas tuleb, siis see kõige tähtsam või kõige karmim paavst ikkagi kevadel. Ja kui inimesed jälgivad seda, siis, Vastumisest rääkida, et venelastel üldse neid taastumispäeva on hästi palju, et kui, kui mul õigesti seisab, meeles, siis neid võib-olla isegi kuni 265 päeva aastas. Aga no kas sinusugused noored venelased peavad seda paastu või on ikkagi ainult sellised väga ranged kirikuinimesed, kes seda täidavad? No mitte kõik venelased, aga enamik neist ikkagi kas või kord oma elus proovib puhastada ka mina proovisin, ma ei tea, ma arvan, et kõige tähtsam on see, mis tuleb inimese suust välja. Ta läheb sinna sisse, sellepärast ma arvan, et isegi kui inimene jälgi paastumiste ei oleks tore, aga kui ta ei taha või kui te ei saa, ei ole seal küll midagi hullu. Et ma arvan, tõesti kõige tähtsam on see, mis, mis tuleb sealt veel selles mõttes, et mis tuleb suust välja ja jälgivad, proovivad jälgida, praegusel hetkel on see väga, ma ütleks, isegi moes võib-olla, või, või on vähemalt selline tunne, tekib, et võib olla kasvõi venelased, iga igatsevad seda traditsiooni või siis nad tahavad nüüd seda traditsiooni endale gaasi. Sest et noh, tõesti palju aastaid keegi ei jälginud, sest et ei olnud sellist võimalust ja ei olnud ka päris palju informatsiooni selle kohta. Ja sellepärast praegusel hetkel jah küll proovivad seda teha, aga see on nii lihtne ka ei ole, et ma usun, et ka eestlased teevad seda jama. Ma usun, et ka nemad teevad, et see tõesti nii lihtne ei ole ja esimest korda võib-olla tõesti väga karm sellest taastamisest isegi mõelda. Aga kas keeruline või raske ei ole selles mõttes vene jõulusid pidada, et vabasid päevasid ju ei ole, et ei ole ju aega ettevalmistusi teha, sa pead hommikul tööl olema. Asi ongi selles, et kuna see peab olema hästi rahulik päev päev, et sellepärast ei olegi vae midagi suurt välja mõelda, ei ole, ei ole midagi suurt korraldada, et on tähtis, et perekond oleks koos, et on tähtis, et oleks jah, mingi kasvõi mingisugune out, aga isegi ei ole sellist traditsioon. Vähemalt praegu ei ole tunda, et, et, et laual kindlasti peaks olema mingisugune roog ja vorste ei pea olema ja selle pärast ei pea midagi tõsisemat ette võtma. Võib-olla selles ongi põhjus, et miks, miks esimene jää, noor või, või detsembri viimane päev on tähtsamadi isegi sellepärast, et nagu saaks rohkem korraldada, saaks rohkem midagi ette võtta. Ja, ja on olemas vaba päev. Kuuendal ja seitsmendal on hästi rahulikud päevad ja, ja kõik lihtsalt peavad oma perekonnaga koos olema. Aitäh, Viktoria Ladõnskaja sullegi ja soovin häid eelolevaid jõule sulle, aitäh. Tänase saate kõige viimast intervjuud tulin salvestama Nõmme ristija Johannese kirikusse ja ma räägin Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku preestri Toomas Hirvojaga. Millal siin kirikus on jõulude kõige tähtsam teenistus? Kõige tähtsam teenistus on seitsmendal jaanuaril hommikul aga samuti päris tähtis on ka siin jõululaupäev. See on kuuenda jaanuari hommikul on hästi pikk teenistus ja kuuenda jaanuari õhtul on pikk õhtuteenistus ka. Aga kõige tähtsam, nagu ma ütlesin, on seitsmenda hommikul. Nõmme ristija Johannese kirik on selline hästi väike kirikaga jõulupühade ajal on see vist päris täis. Ja nii ta on. Kui nad on väike, siis eriti palju ei mahugi, aga jõulupühade ajal on ta tõesti puupüsti täis. Kas siis tulevad ka kirikusse need inimesed, kes muidu igal nädalavahetusel teenistusele Key Jah, nii palju kui mahub. Paraku on alati selle väikse kiriku tõttu osa, jääb ka õueteenistust jälgima, pani jupikaupa. Ja siis tuleb ikka. Enamus õigeusu inimesi tulevad kokku sellel teemal. Ja siis on noori ilmselt sama palju kui eakamaid inimesi või isegi rohkem. See kogudus on olnud kogu aeg nagu lastekeskne kogutusse, ilmselt vist Johannes neid kutsub siia kesise lapsena Ing tibud kõrbe viidi. Aga et jah, on nii lapsi, noori kui eakaid inimesi, seda muidugi kogu aeg siin olnud. Ja kõikidel pühadel ka nii. Kui sageli teil tuleb vastata küsimusele miks tähistatakse teie kirikus jõulusid, teisel ajal kui luteri kirikus ja teisel ajal, kui on Eestis nii-öelda ametlikus kalendris Eks see tuleb sellest kirikukalendrist. Vene õigeusu kirik nagu ka Jeruusalemma patriarhaat, gruusia kirik. Serbia kirik kasutavad veel vana kalendrit kirikupühade tähistamisel ja sealt see vahe tuleb, ta ei ole. See on lihtsalt nii täpne, kui on. Imalik on endale, seetõttu on sajandite jooksul tulnud vahe 13 päeva. Kuidas seda sisuliselt põhjendatakse? Miks on teie kirik jäänud selle vana kalendri juurde? Sisuliselt nagu kiriku öeldakse kiriku öko ja kirikumajapidamise suhtes, et kuna selle kirik osad õigeusu kirikut onju Yoko Alender peale üle läinud jõulupühade tähistamisel aga kirik nagu lähtub ikka kõige kiriku rahv hinge päästmise seisukohast ja kuna Vene kirikusse uue kalendri sisseviimine langes kokku pealinna ja repressioonidega Stalini tekitatud uuendatud kiriku tekkimisega, siis rahvas pigem hoiab konservatiivselt vana kalendri toorete usu puhtast aitakse säilitada. Mis eelneb õigeusu kirikus jõuludele sambast? Ja meil on jõulupaast 40 päeva nagu natuke, sarnaneb Lääne kiriku advendiajaga, et seal Kristuse sünni nagu ootamine. Kirikus hakatakse jumalaema templisse viimise pühast alates ka mõningaid jõululaule laulma. Taastujal. Mida see ihuline paast tähendab sisuliselt? Jõuline baas tähendab meil ilmalike jaoks et me loobume lihast, munast ja piima piimasaadustest taastujal kelle tervis lubab, muidugi, mungad loobuvad Euroopast, taastada tavasid, meil ilmanikut jõulupastor ikka lubavad endale noh, ja und natukene vähem endale lubada, et et ennast kasvatada, iseloomu kasvatada. Et seal nagu isuline iguline päevast hingeline on seotud selliste hingeliste liigsete. Kui paljud tänapäeval teie hinnangul õigeusutaustaga inimestest, kes tulevad ka jõulude ajal siia õigeusu kirikus järgivad rangelt selliseid paastunõudeid? Meie kirikus ikka suurem osa, et vanemat, kellel, Kuidas üldse õigeusu kirikusse tuleb uut rahvast, kas pigem on need noored inimesed, kes tulevad oma vanavanemate jälgedes või tulevad ja avastavad inimesed ise teid? On nii ja naa praegu vene kiriku küljes, kui me oleme, annab ikka tunda see nõukogude aja seejärelmõju, ütleme, et keskealised inimesed, paljud olid ristimata noored veel mõned tulid ka ristimata, et neid tuleb. Meil on laupäeva õhtul. Ma olen saate jooksul juba ka öelnud, et õigeusu kiriku kohta öeldakse Eestis tihti niimoodi laiali astuvat Vene kirik aga tegelikult näiteks setu rahvas on õigeusklikud, väga palju eestlasi on nii Saaremaal, Läänemaal, õigeusklikud. Kuidas siin Tallinnas on, kas ka tuleb, tuleb ka eestlasi õigeusu juurde. Ravikeelsetes natukene tuleb, kellele see slaavikeelne teatud omapära või meeleolu tsipa rangemisele see neelanud, see, kellel on hingehingega nagu kooskõlas need leiavad siia tee. Siin nõmmel peetakse teenistusi. Kas õigeusu jõulud või see, kuidas õigeusklikud jõule peavad on ka kuidagi teistmoodi kui, kui teised konfessioonid, kes peavad jõule detsembrikuu. Kui Eesti luteri traditsiooniga võrreldes kõige suurem erinevus on see võib-olla mis väliselt silma torkab, et jõululaupäev on meil aasta veel. Et jõululaupäeva õhtul on, on veel eriti range paavst, nii et nagu selline pidusöök tuleb alles siis jõulu esimesel pühal peale armulauda. Nii et kuuendal jaanuaril veel mingit pidulikku lauda ei ole Ei ole, see on täitsa range paastupäev, vanasti lausa keedetud toidust isegi loobuti, et see oli nagu Suhhaiidjenja või kui, siis mitte mitte valmistatud kuivatatud toidu söömine. Ja mis veel erineb, et nagu see suur aeg hakkab just siis seitsmendast kuni issanda ristimise püha nii kolmekuningapäevani, mis meil on siis vana kalendri 19. jaanuaril, siis on jälle periood, kus ei ole üldse paastu isegi kolmapäeviti ja reedeti, mis muidu läbi aasta on. Kolmapäev reede ikka vastu peavad, aga siis pühade päevade ajal jõudlustuni ristimis pühani on pidev püha. Nihelt. Kuidas teie sõnastaksite, meie saate lõpetuseks jõulusõnumi või mida te tahaksite kuulajatele jõulude eelõigeusu jõulude eel öelda? Xi õlu, sõnum ikka, minu jaoks on selline saladus et jumal oma inimarmastuse pärast ühines inimloomusega vabatahtlikud tuli siia inimestele ajalukku, inimeste sekka näidates teed kuidas peaksin, mine inimene elama, et saada ühendusse selle maailmaloojaga. Nii et see, vaata, see otsimine, ma arvan, on ka see maailmas seda väga tähtis. Väline kära tuleks natuke nagu unustada ja seda jumala inimeseks saamise saladust oma sisemusest otsida. Nõnda kõneles preester Toomas Hirvoja, saatejuht Arp Müller soovib omalt poolt veel korra õigeusklikele häid eelseisvaid pühi lõpetama. Jätan ühe kauni õigeusu jõululaulu Eesti filharmoonia kammerkoori esituses. Loo autor on Aleksander kostalski.