Plaani põgenik. Plaadi põgenik. Plaadipõgenik on jälle teele asunud ja sellel nädalavahetusel on jälle uus külaline kahe tunni vältel meil külas ja tänaseks plaadi põgenikuks, kellel on terve pinuplaate ja muid helikandjaid kaasa võetud, et oma muusikat meiega jagada. Selleks on Emil Rutiku ja saatejuhiks on Maian Kärmas. Tere Emil. Tervist kuulujuttudel. Maian. Tere stuudio. Tuleb vist tõdeda, et see muljetavaldav plaatide virn, millal sa endaga oled kaasa toonud? Aastate jooksul sa vist eriti millegi muuga ei jõuagi tegeleda, kui ainult muusikakogumise kuulamise ja imetlemisega. Ja ei, ma usun, et see on enamuste muusikute probleem, et et ühel hetkel koguneb plaate veel palju, aga aeg-ajalt kuulata neid. Või pigem see, et ühel hetkel avastad, et sa, sa ei taha kuulata seda pidevalt, vaikus oleks. Kuivõrd sa oled ise selle sees. Ma olen õudselt selle põhimõtte pooldajad. Muusika ei tohi mitte mingil juhul kodus olla, taustaks kus sa tahad muusikat kuulata, võta endale aega, istu maha. Pole ta just selle valitsusega, mis sulle meeldib ja kuula seda. Samamoodi ilmselt nagu nagu söömine või noh, et seal peab olema aeg. Et sa ei saa tormata. Sest muusika on see, mis teeb inimese. See on tema esimene ju. Esimene kogemus maailmaga läbi ju saundi. Panime valmis ka selle, et tema kõhus, eks ole. Südamelöögid, siin esimene hirm, millega ta sünnib, esimene esimene tajumine läbi, mille sa saad aru, et midagi on. Midagi on su ümber. Alguses on see ema kõht, aga pärast on siis maailm, mis on täis samade, nii et jah, et kui sa küsisid, et naasta, kuulnud jah. Ma mõtlesin kaaslust, sa ütlesid, et võta kaasa mingi, aga ma ei suuda valida, sest see muusika, mis on ikkagi jäänud sinna riiulile, see on ikka see muusika, mida, mida sa austad või jumaldad. Sa ihkad, et see oleks olnud, et ükskõik, mis hetk elus olemas, sa võtad seal riiulite, paned peale ja mängid, sa võtad aja maha, see on nagu hea raamat. Hea raamat on, on see, kus sul on teada, et aa seitsme, teine lehekülg, võtan lahti, vot vot ma loen selle läbi ja ja kõik on hea. Nii et me kuulemegi, kuidas siis millega inimene sünnib missaundiga? Maailm on heliteist rikas ja, ja südame tuksetest algab see helide maailm. Üleüldse võib sellest tekkida küsimus, et mis on siis üldse muusika piir läheb sinu jaoks, et sa tõdeda, et vot see on nüüd muusika. Me ju oleme harjunud trafaretselt aru saama, et laul on laul, tal on kuskil algus, lõpp, mingi ülesehitus, aga muusikat on ju nii mitmepalgelist. Kuidas sa enese jaoks seda tõlgendad? Tavaliselt? Vot vot see on üks ilmselt niisugune teema, mida võib kaks tundi järjest rääkida või isegi rohkem või sellele otsa äärt. Kunagi oli võimalus olla ühel loengul, mida pidas professor Alan Lomax, Kanada mees, kes käsitlebki, saun, tee ja siis ta salvestas mingit hevibändi ja siis Aafrika suguharu mingid rituaal soundi sakslased vaheldumisi laskma, nii et ühel hetkel ta ütles, et öelge, kumb on kumb. Ühel hetkel ei saanudki aru. Nii et ikkagi see algupärand on säilinud meie kõrvad, vot näiteks sina ei taluks kindlasti seda, et kui me läheme Tiibetisse ja seal see taldrikute ja kellade mingisugune suur show kõrge heli on nii, nende jaoks on see jumalik kooslus kõige võimsam, aga eks ole. Et ühelt poolt on see, mille sees me kasvame teiselt poolt seal loomulikult leiad oma elus midagi. Me hiljem kuuleme ühte ühte pilli, mis on, mis ongi niisugune kurb kogu aeg, Mullede meelevam saundiga. Teiselt poolt on, ma räägin jälle katkendit siit ja sealt, et siis võib-olla kokku tuleb see vastus sinu küsimusele näiteks saamidel, eks ole, on, on see, et laul ei ole mitte sulle ega sinust, vaid laul on sina Sa võidki laulda selle inimese, kui meie, ütleme popmuusikast näiteks keegi võiks laulda, et sinu ilusad sinised silmad siis tema võib rääkida, silmades on keskel see läige seal kõrval natuke seda valged ja ta võiks seda laiendit teha niikaua, kui need räägib terve päeva silmadest ainult rääkida ja korrata seda see tähendab seda, et, et, et see inimene naudib seda hetke. Sunkes muusika võnge, see on paratamatus, millest tekkis esimesed kindlasti mingi puuõõnes tuul, puhkus ja mingi puutükk läks teise puutüki vastu ja sellest siis seedimine hakkas tundma, et vot siit lähebki. Teiselt poolt jälle, ütleme, kui me oleme korrigeerinud seda, et on mingite tead rütmid ja on teatud armooniad või siis sa tead jälle, et Indias on need laad ja on tunduvalt rohkem kui eelmi Noorma soor. Siis sa tead, et, et Itaalias ei ole vendadel mingit rütmiga pistmistki võivadki lihtsalt kolistada meie mõistusele kolistada. Et et muusika, kus see piir on, loomulikult siis on. Meil on kuskilt välja kujunenud ja seetõttu vot klassikaline muusika, see tähendab seda, et sa oled oma ülimas vaimses vormis. Sa mõistad seda, sa saad aru, mis on seal. Aga sa pead jällegi teada seda, et ei ole palju muusikat, oli kirjutatud sel ajal, kui see kristlik maailm on hästi tugev, eks ole. Ja see oli ka tellimus. Et palun kirjutage niimoodi, et inimesed saaksid aru, et kõikvõimas on olemas. Aga samas sa saad ka aru, et, et ka muu maailma muusika on alati mõeldes ütleme, rahvamuusikat väga palju algupärast, eks ole, on mõeldes kõikvõimsale ega see seal anud muusika tegemise ja loomisesse aind. Sest mitte keegi ei saa aru seal ainukene meedium ju inimesi tegevuses, kus ühel hetkel nagu sa ei saa aru, miks see muusika paneb sind nutma, paneb sind naerma, see paneb su jalga tatsuma. Ma olen, annab otsast otsa kuulajad, et minu jaoks on hästi raske küsimus, kui keegi küsiks mu käest, et vot sinu lemmikud või sinu stiilide. Mulle meeldib väga palju muusikat. See muusika on õige, mis elujaatav? Kurb, muusika on ju elujaatav, onju. Sa tunned ennast ära seal, mul on halb muusika veel kurvem, eks ole. Et tegelikult nagu tõstab või vastupidi, sa tahadki kuulata, et kuule, see pillerkaar on üle visanud. Ja et neid, neid nüansse on niivõrd palju selles kõiges, et vastus sinu, et kuidas, kus on muusika. Ühel hetkel minu, minu hea sõber kunagi seda, et vaadake, kui me vinüülimängijale ei pane plaati ja pannes sinna nõela Peaks tulema, vaikus, aga ei tule, tuleb ragin. Et, et see on ka jällegi niisugune niisugune aru saama millelt, mida ootame. Meil on mingisugused ettekujutus, et meil on mingisuguse standardi, minu arust püsivad niuksed kinni kiilunud asjad ja tihtilugu meil me ei luba endale muusikat ligi vaid inimene näiteks mina vihkan aru saama, mis on taustaks muusika. Ma vihkan seda. Sest kõrv on samasugune meel nagu nagu nägemine, nagu haistmine, nagu maitsmine. Taustaks tähendab seda, pane endale lina alla kogu aeg, mingisugune lõhn, kogu aeg on ta taustaks. Või, või panen silmadeta taustaks midagi virvarri. Et meie osta oma ühte seda ilusat meeldis ja mis on kõrv. Et ma arvan, et läbi selle meele kõrval samamoodi, nagu ta seilab, kogu aeg otsib seda õiget. Ütleme, kui sa lased kolm muusikat korraga, siis ta püüab kõike kolmest aru saada, eks ole. Aga see ei ole võimalik seal samamoodi nagu sa nina alla vaheliselt kolm lõhna või kolm pilti korraga, Solex sul ees. Et meeled tahavad saada selgust, puhtust ja ei ole tähtis, minu jaoks ei ole tähtis, milline see nüüd konkreetne suund on. Tähtis on see, et läbi selle meele sa saavutad selles maailmas selle, selle heaolu või selle meelesa saavutad selle teadmise, et kõik on hästi või ütleme, selle meele, sa saavutad selle, et et kõik, mis sünnib, on õige, sinu, see muusika, arvan. Aga koduseinte vahel vanemad, millist muusikat kuulasid sellest, tavaliselt hakkab noorel inimesel selline oma muusikalugu kujunema. Milline oli sinu muusikaloo algus? Pumbu Mumme, no siis ma pean rääkima kadunud papa jaak, kes. Kes väga oskuslikult? Me elasime Antslas, sest oli muusikakool, ma käisin kolm aastat isegi tšellot seal õppimas, kui nad mulle solfi meeldinud. Või noh, ma ei viitsinud seal käia, ise käinud pinda või ei käinud peale ei sundinud. Kui ei taha, siis ei taha. Ta oskuslikult jättis raamatut lahti kodus mõne koha pealt, kus kohas siis uudishimust Väike-Emil maks lugema, nii et ma üsna varakult sain. Sain raamatutele ligi. Või ma ei mäleta seda, et näiteks lisaks sundinud kunagi, et Kosovo lugema. Et kui meeldis, siis ma ma nautisin seda, aga muusika kuulamine, muusika kuulamine oli, ma tahangi sinna jõuda. Ühelt poolt, et kuna maakohas oldi ja isa oli muusik, siis sai käidud, isa käis kuskil pulmas mängimas või mingeid sünnipäeval matusel. Teiselt poolt jälle, isa mängis mingi aeg tsirkuses Circus orkestris, nii et mina olen oma noorest peast läinud nii 60-lt hästi lähedalt tegi oma näljud Moskva tsirkusepritse. Ta oli, mina nimetan seda kontrobandistiks, kontrabassimängija aga valdas kõiki pille ja ütles, et ainuke pill, millest ma ei säält välja lööd. Aga muidu mängin kortsu viiul, sest jällegi minu vanaisa oli viiulimeister ja noh, ühesõnaga, ja, ja teiselt poolt mingis mingis sümphis mingi aeg teatris, et ma ütleme, väiksest peast ma sain nagu siit siiani kuidas see mõistev, polkast rokini või. Et siis papa hakkas tegema seal kultuurimajas vanemate poistega juba rokkbändi siis kui fiks olid tiks Antslas oli sihuke vältiks täitsa kitarrid, käikjagi trummid ja, ja õnn oli see, et papa ei olnud kunagi selles arusaamas, et nojah, nad, noored teevad sihukeste täpselt seda käredat muusikat asliku, jube. Ta pooldas seda, ta sai aru, et asjad liiguvad sellises suunas ta, ta ütles, et et ei ole oluline ju see, et milline see vorm on, tähtis, on see teadmine, et ta teeb seda hingega. Ja seda sa tunned alati ära, mis meiega tehtud, eks ole, muusika on selline, et sa näed, et inimene elab selles või ela. See on igas muusikas klassikalises muusikas on olemas artiste, kes võivadki jääda sinna ja mängivad super koosseisudes. See kõla tähtis lõpp, lõpuks see, et see kus sa tuled, saalistud maa, siis sa päriselt ma käisin seal vist vastus, eks ole, me kodus olid nagu siit mamma laulis, vahest oma sihukest toimetas midagi, siis laulis ka see muusika, eks ole, ka sellesse kasvad. Nii et teadnud nagu isa ja selle koha pealt oli siit sinna. Niisiis tuli aeg, kus kohas vanem vend hakkas tooma ja plaate või hakkasid, tema oli no ütleme, viis aastat vanem. Aga see juba tähendas nii palju, et siis Tšetrotal ja pööbli detsepid ja, ja noh, kõik see asi sinna kokku. Mulle väga palju külge jäänud, aga, aga siis meil oli üks sugulane, kes rock n roll'i fänn, metsik siku tuli, disko tuli siis ta võttis diskoplaadi, lõhkus ära. Sain muidugi kolaka kellegi käest, kes seal oli kuskilt välismaalt toodud ja see oli nagu kõva valuuta nii-öelda. Aga et rock n rolli. Samas ma nagu tean seda, et et Eesti ega see meie ütleme, popmuusika areng on olnud üsna niukene ju üsna niukene, õhuke. Samas, kui ütleme, kui Soomes oli ikka juba seal rokk või ütleme, kogu see pluusist sinnamaani oli olemas, olid soosiki ajakirjad, olid mingid edetabelid ja siis meil käis ikka veel siukene vikerviisid mitte mingid vihjed, vikerraadiot, aga, aga selle mõiste iseenesest, et kas see oli mingi läbikontrolli või oli mingisugust? Ei tea, millest sõltus. Aga meil ei olnud, ega muidu ei olnud ju need bändid, kes pandi siis põlu alla või keelata ja ära või. Mis nad siis väga tegid. Ma ei usu, et muusika aa, mul tuli meelde see, et isaga isaga läksime, võttis mind kaasa ja juhtus see, et kontrabassimees isa mängis vist ise siis kortsu. Kodrasime eskustes ära, oligi pulm vist? Jah, ja siis ta ütles mulle nii, et võtad selle pilli ja hakkad siit tõmbama niimoodi. No ma ei teadnud veel, et kus need pos ängist nüüd õige noolida, aga ja siis ma juba esimese looga lõhkusin endale näppu ära. Vastu keeldakse, tõmbad siis Ramos passi, mehed teavad, et kuule, Ors lõhub ära. Siis ma sain mingisuguse mingi paberitüki sele, panin ümber, ei siis mingisuguse kaltsu panin ümber tasku rätilist see hakkas lõpuks leidsin šampuse korgi sellega siis oli ta taguse ja, ja ja mingil hetkel mõtlesin, valud on. Siis ta ütles, tead, selle jaoks, et edasi jõuda, pead kannatama seal üks, üks fraas, mis on hoidnud mind ka nagu arusaamas, et et tihtilugu muusikas alati ei ole see, et muusika tegemine on suur rõõm kuskilt kannatus. Ja miskipärast ma olen kohanud oma elus erinevaid muusikuid ja erinevaid erinevaid žanre viljelevad inimesi. On miskipärast seedub, et enamus, kes kelle valu on olemas, et nende muusika täiuslikum, kuidagi hingestatud. Ei tea, vot vot see, ilmselt see on ikkagi öeldakse, et jumal ühelt poolt võtab, tõsisemalt annab miskipärast on see niimoodi, kuulame natukene muusikat kuulama ja seal on välja venitatud, kuuleme makaronid näiteks ja vaatame, kuidas Brasiilia 60 600 teeb. Nõnda siis ka Mekaati looming võib teisteski esitustes alati põnev kõlada selline looming, mida saab väga paljudes eri varjundites uuesti ja uuesti esitajate poolt nii-öelda taasluua. Aga läheme edasi oma juttudega tänasest saatekülalise Emil Rutiku ka ja kust see pluus sulle siis nii hinge vahele puges, et, et just see sulle selliseks armsaks muusikastiiliks sai, mida sa ikka järgid ju üsna pühendunult. Tead sa tegemist sellega, et ilmselt see esimene niisugune kokkupuude oli see, et, et suur idanaaber seal Võssotski kähehäälne mulle meeldis üldiselt käheda häälsus, see oli nagu see oluline ja teiselt poolt oli siis tol ajal juba meil mitte keelatud Louis Armstrong. Et kuskilt need vot need asjad mõlemad jäid. Ja tänapäevaks ma olen ma mõelnud, ega pluus ei tähenda mingisuguseid noh, jaa, okei, ta on määratletud, mis kohaga mingi nahavärviga ja see then ammuse kadunud juba. Ja. Seesama see loomaks, millest ma korra mainisin ennem, et et tema puhul on ka näiteks seda, ta näitas mesi paladel käis salvestamas, näitas kuidas on töölaulud, on pulmalaulud, on erinevad tegevused, aga meie ju meil on ka samasugune mõiste, eks ole. Gregi lauludel, eks seal ole ka täpselt see kordamise küsimus, üks laul ja sees. On ka ebajõe äärde. Ja et olemuslik on tegelikult sama olemuslikult jah, need helipildid, kõlapildid on teised. Ja, ja siis minus sõpruskonnas oli, olid inimesed, kes, kellel meeldis nagu kitarri saatel viivad oma joriseda ja ilmselt need olid esimesed, mis viis sinnani. Ja no ega ma ei teadnud lugudest mitte midagi otseselt nagu pluusist, kui sellest mingit teadmist ei olnud. Ja see oli uus juhused, ma sain kokku oma bändikaaslastega. Kuidas üldse sündis kompromiss, kuidas sa said endaga kokku ja seal lehes mõtet nii poisikene tandi. Et. Raul vist mängis või mitte, mängis mingis teises bändis, panid koloveles. Ma sattusin samasse kohta ja kui kola üles pandis sound check või saundiproov nagu jaa, ja siis ma ütlesin, et kuule, jämmiks, sellel lihtsalt jääb nagu midagi mängiti, mingisugune vorm oli ja siis lihtsalt sinna peale sai. Sai tehtud omanikest vallatusi. Ja mingi paar nädalat hiljem mõtlesin, otsisid mind üles ja ütles, et kuule, et mis sa arvad sellest. Lisaks Ravlile veel olid Raul Ukareda-le. Siis tol ajal oli Ain kalme kelle siseringi selle nimi oli Aino salatiainega koos, kes see naine on? Aino Aino oli küll vahepeal ära, aga ta on, ta on, ta on, see on inimene, kes on jäänud meiega ja see on hästi põnev. Nüüd ma jään vastuse võlgu, kest sel esimesel hetkel trumme mängis mõõdont, kui ta kuuleb rahaliste, vabandab mind. Aga jah, esimene koosseis sellel flööt lausa isegi. Ja üsna varakult. Me saime mängima Tartu muusikapäevadel, mis tol ajal oli sündmus number üks. See tähendas muusikute jaoks, et kui sa seal oled, siis elakas seltskonnas edasi, enam ei ole midagi. Mul on, ma ei tea, kuidas teiste jaoks meiega noored kutid, me mõtlesime, et me oleme. Siin see pole tõsi. Mängisime vist teise bändile või lausa esimese bändina. Teine päev, kõik on poolvines ja ja rahvast, et hakkab alles kogunema, noh nagu ikka festivalidel on näiteks, et alguses õhtupoole või on ikka need põhiasjad ja siis passinas ainetes kaelad. Kolmas lugu kähistes, lähme laualt ära, kedagi ei huvita. Aga pidasin vastu, mida siin vastu ja kuidagi see hiljem juba, kui said kohapeal käidud need Memphise asjad ja siis said nagu rohkem seda veendumust, et, et see, see on asi, mis meeldib. Jällegi muusikaliselt mulle meeldib palju rohkem, nagu ma enne mainisin, aga, aga tegemisel ta selles muusikas on? Üks põhimõiste on selleks elujaatus ja teine on see, et selles muusikas on fancy bluus, soul seas on see, mis paneb ihu liikuma, seal, selles on seda südamelööki või mis liigutab. Ja hiljem kuulame kaartel lugu, kuidas jällegi, et kuidas Eestis mihukene Ungari punt teeb rahvapillidega, seal on baskid targa trumme, aga rahvapillid on sees, pluusi, nad ei häbene, seda nad ei tunne, et see kuidagi mingid piirid oleks, mingi piirid just. Ja täiesti kindel, et nad mängivad, seda nad mängivad, see väljund on ka olemas, on inimesed, kes tulevad kohale ja rahvapilli tehakse niisugust lahedat asja. Et Meil on seda, jah. Ma ei tea, kas julgust, seda kihti ennast on nii vähe, et kuhugi jõuaks. Seetõttu ilmselt meie alguses oli üsna raske, et enamus ütles ka, et mida te teete kellele, milleks? Alguses siis iseenda jaoks. No aga jah, tol ajal veel võis elada niimoodi praeguseks nagu, nojah, me ela sellest ära, see on selge. See on täiesti selge. Et kui sa ei tee ikkagi seda, et sul on oma kuulajaskond siis ja aga, aga seesama, et sa saad vahepeal välja ja välisreis ja nüüd tegime selle eestikeelse asja. Noh see selleks lause lähed väljapoole ja sa näed, et seal inimesed võtavad ka vastu väga soojalt ja see tähendab siukse Tunded missised raske. Aga see on õige. Et sa säilitad seda sees loomulikult mõõnasid olnud. Kuskohas on olnud, et kas ikka on mõtet, aga see on täiesti loomulik. Kuulamegi siia vahele peale siis sedasama toredate versiooni, millest sa rääkisid Ungaris just kuidas see kõlab, et saaks siis inspiratsiooni ka eesti muusikutele. Ärge häbenege üldse katsetada isega. Just nimelt jauram kannel peesot külge natukene fussi, vahu kaud. Noh jumal, seda heli saab ju teha nii ja naa. Et pluus missugune just. Räägi meile tegelikult, kust sa leidsid selle esitaja ja mis esitajaga üldse tegemist oli? Ungari punti augud, kust ma leidsin selle, ilmselt on üks võimalus, on, on see, et Tõun, kes teeb seda muusikat, talle saadetakse, või, või eelmine aasta käiseks Ungari punt käis haapsalu pluusil ja sealt kuidagi ringi pidi. Ega vaat jällegi üks asi meie poes ei leia sellist muusikat. Et ma läheksin nüüd plaadipoodi, ostaksin, selge, ma plaadipoe, omanik, ma võtan sisse neid plaate, mis lähevad business. Ja ma võtan endale plaadi, et äkki keegi hull tuleb ja küsib, et võib-olla seda nii palju mingi. Ja eks me arutasime, et, et näiteks Eesti kõige produktiivsem muusika on, on Jörberg. Ja kui meid on üks miljon, ütleme mustalt miljon ja meil on üks Jörberg ja linn, mille nimi on, on seal on näiteks 15 miljonit inimest. Et kas seal on 15 Jörbergi või ei pruugi olla, aga igal juhul mina ostan tema tegemisi. Ja ma usun, et vot siin vahepeal lihtsalt paar sõna vahetasime julguse taga. Ma usun, et tema mulje julges võtta, ta teeb seda nii, nagu ta teeb ja see on ehe, ta on oma olemuses, ükskõik, mida inimesed ei räägiks. Mina leian, et tuld. Kus su sees on see, mis ta väljaelamist anna minna. 20 aastat on teil nüüd jagunud tuld, kompromiss bluuga. Ja, ja lõpuks ometi väga palju on räägitud ka sellest, et lõpuks ometi on see album tellid vist tükki kolm jaotanud hõredalt üle 20 aasta, et lõpuks ometi ka üks emakeelne ilmunud. No praegune see kompromissi koosseis on siis, kui ma nüüd ei eksi, ma siin spikerdanud ka peale sinu on veel loomulikult Raul Ukareda jätkuvalt seal. Argo toomel, kui ma ei eksi, Ülo Krigul, klahvpillidel trummidel Ivo Varts ja siis tervel kolm meest, kes puhuvad torusid, on Mart sork ja Kooser ja Margus Männa. Aastate jooksul on, on siiski mingid vahetused toimunud, kui kui valutult või vaevaliselt need verevahetused on, on toimunud ja milline see bändi selline keemia on olnud läbi aastate? Tead sa ühegi harjud ära ja siis verevahetus on, on ikkagi alati raske, alati raske, keegi läheb, man igal juhul on olnud selline. Sa kannad seda hinge sedasi, et sa ikkagi jääb närima, miks ta läks üksnes sellepärast, et kas peres oli otsus üksnes sellepärast, et korraks vaadatav ringi igalühel on omad põhjused olnud, aga aga mis on oluline see, et, et me aastas korra proovime, proovime kokku saada kõik, kes on kunagi olnud bändis ja siis tuleb ikka päris suur laviin seda noh, inimesi on olnud ja, ja kõik on supermuusikud ja miks mitte ka loodetavasti Oja muidugi muidugi. Et minu meelest see on üks ilus traditsioon ja ja kui sa küsid, et nagu seda helipilti ja ühel hetkel oli see rohkem niukse massiivsem. Ühe rohkem, mina näiteks ei kujuta ette ta Mägino torud, et ma ei taha, seda. Ma ma ei saaks. See ei ole midagi anneks, mart sorkesse on kõige ilusam hing üldse. Ja ma alati olen mõelnud seda, et see inimene on olnud raske. Aga see, et me oleme siia välja tulnud ma nagu igatseda liigutust, laulsin igat nooti. Tema on kasvanud koos meiega ja, ja, ja see läheb kogu aeg paremaks. Ma lihtsalt ei kujuta ette, et helipilt oleks ilma selleta. Et need kaks ülejäänud toru andnud värskemat inimesed, aga aga nad on leidnud selle õige õige koosluse. Nad omavahel sobivad ja kõik, see on nagu super. Sest noor Ülo. Ma ei tea, kui palju sina mäletad kooliajast, et ma tean. Ma tean, et sa oled temaga koos koolis, aga. Jällegi üks noor inimene, kellel on pluus omale või kätes. Ta ta teeb, mõni hetk teeb nihukse asja ajada, et sa mõtled, et püha müristus, see on ju see nii vinge. Noh, Raul sellega selle inimesega ja me oleme läbi 20 aasta koos käinud, ainsad, kes on jäänud sellest algusest peale. Ja see muusika on kitarr, kitarr peab olema ja see laul on, see on ainuke võimalik. Sest mõningad lood on sellised, kus kitarr teeb terve laulu tegelikult sisuliselt. Ja kui mõni soolo on selline, kus ta teeb terve õhtu ja ja et selles on hästi palju sihukest, seda, et me oleme ikkagi kokku jäänud, see ongi see meie kahe omavaheline olemine ja tegemine ja. Testbänd ei ole ju bänd lihtsalt laval, ainult et inimesed, kes muusikaliselt kokku haagivad vaid ka väljaspool lava ikkagi on, on mingisugune elu sellel koosluses. Varematel aegadel tunduvalt rohkem. Nüüd siis on elu läheb, läheb sinnapoole, natukene vähem, aga, aga ja eriti veel sõidu ajal siis on, siis on veel eriti tähtis, kus kuskil sõidad, seda mõistmist. Seda ei saa arusaamist, tennise toetamist, see on hästi oluline. See on väljaspool, eks ole. Sõidad ühes bussis ja mõistmised, jutud, naljad lõbuks kuskil hotellis olemine. Mõned naljad on võib-olla pärast ka sellised, et kui mõni hellema kõrvaga inimene peab kuulma, siis, siis ta võib olla punastab ka teine kordsest pillimeeste jutud on tavaliselt üsna värvikad. Ma saan aru. Meie bändis on olnud üks pillimees, kelle vot tema oli harjunud sellega alati, et omade hulgast saab rääkida seda mõnikord unustas ära selle, et et seltskonnas ele ainult omad, aga võõraid ei saa juttu edasi. Siis sa pidid ikka seda võõrast inimest, seda, kes ei olnud harjunud sellega tükk aega nagu rahustama maandama. Sest see ületas igasugused sihukese etikett, piirid. Aga omavahel, tead, sa. Inimene on saladus nii või naa lõpuni kuskilt maalt. Jaa, jaa. Proovitakse ikkagi, kui vanasti sa mõtlesid nagu, et mida huvitavat veel nüüd nagu räägid rohkem seda, mis tegelikult mõtled. Et bänd on bänd, on perekond? Jaa. Jaa, sisemuses on see olemas, et sa, sa nende inimestega saad rääkida asjadest, mis on mis on olulised, mis on tähtsad, mis sind painavad. Usaldus on tunduvalt suurem kui kui, ütleme inimeste puhul, keda päevast päeva lihtsalt kohtad, võime teadet kilkeid läbi. Nii et muusika seob ikkagi natukene omamoodi teistmoodi kui tavalisi sõpru. Jah ja kuivõrd ikkagi tehakse? See on huvitav, et, et iga iga inimene bändis tegelikult tegeleb ka oma nagu põhitööga, et see on siis ja, ja nii mõnigi on öelnud, et, et ei ole hea, et kui ma saan oma tööst pausi, et ma saan tulla pluusi tegema. Et, et siis ma saan nagu põhitööd ka teha. Et see kokkusaamine ja laval olemine. Seda tehakse siukseid suure mõnuga. Et sealt lahkudes sa saad, nagu järgmist päeva tunned. Eile oli nii lahe, evelini hea. Tihtilugu me läheme nii-öelda, me teeme mängu ära. Tead ja mäng on nii õnnestunud. Et lahkudes nagu embama ja ütleme, et täna nii lahe, tänalini hea. Ma tänan alati. Et kui on niisugune, sa tunned, et, et on antud ja, ja sa näed, et publik on vastu võtnud selle väga lähedastes, siis alati on, seetõttu ma ütlen, et täna nüüd kinkisid selle võimaluse. Sa koos minuga said seda teha või kuulame ära vahele muusikat, mis muusikat mõtleme, mis muusikat. Kuivõrd läksile tõsiseks teema, kuulamate toki. Mm, miks just seda pilliharukordne harukordne pill tema, tema saundid on? Ma arvan, et ma miskipärast, vot see oleks selline mõte, mis on? Et võiks olla neks koolis mingi sisemise mõtlemise tund. Võiks näiteks olla lastakse siukseid saundi. Selles on midagi sihukest otsatud ääretult, et su mõte võiks lennata ühest otsast teise, kaugele lähedale siia ja tantsuga stiivne selles mõttes, et ma olen siin see, mis mu ümber on. Mis toimub, kes ma olen, miks ma seda teen, mis on minu jaoks tähtis, mis on oluline. Ja see võikski olla mingisugune fragment ja sa tuled sellest välja teade, et kõik on korras. Sa mõtle midagi liigsed. Sa elad elu, mis on ilus. Sa austad inimesi, kas ümber on? Sest sõnum on madal, tähtsad. Aga inimesel peab olema üks hetk, kus kohas ta korraks teeb enda jaoks selled? Mõtlen. Mõtleme korra. Selliste emotsionaalsete kurbliku muusikat siis Emil Rutiku poolt valitud muusikat kuulame täna plaadi põgeniku saates. Aga sellisest emotsionaalsest poolest me oleme juba aimu saanud, me siin vahepeal rääkisime ka eetri väised sinuga, et et sul selline pere sugemite taust on rahvustati kõigelt muult, nii kirev kui kirev saab olla ja sa ise oled ka selline üsna temperamentne, juba tavalise keskmise eestlase kõrvalgi sind vaadata kui ainult raadio näiteks pilti ka siis inimesed saaksid aru, kui emotsionaalselt räägide käed käivad kogu aeg ja et, et kuivõrd suurused Pasoonsul selle nii-öelda sellise kurbuse ja sellise ülevoolava sellise energilise vahel on, et kui kiiresti sa ühed teisele võib üle minna. Et kui see oleks väga järsk, teatud haiguse tüüp mitte väriseda, ma muidugi ei vihjanud, et. Ikka see peab olema põhjus päris päris lihtsalt lambist ta. Kui kiiresti? Või küsime nii tegelikult et tolles tegelikult ju üsnagi eri tuure saanud kombata oma lapsepõlves kasvades siis võib-olla on sul ka natukene teistsugune kaemus sellise eestlase hingeelukoha pealt, et et kas need eelarvamused, mis meil on eneste suhtes, et me, eestlased, oleme sellised kinnised ja pea norus ja väga enesekriitilised, et et kas see peab paika, kas me oleme selline kinnine rahvus või? Nii Milgatsas oleme täitsa mis mina olen absoluutselt kindel selles, et vot stereotüüp on välja kujunenud okei, läbi nalja ja ütleme alati teame seda, venelased teevad eestlaste kulul nalja, viimane nali vist, nad ütlesid, et et, et meie parlament keelas ära kilpkonnasupi tegemise. Miks, sest omasugustest suppi teha ei ole. Nad ise naeravad selle üle, samas ma tean Eesti tantsukollektiive, keda kutsutakse ka praegu ka pärast neid kõiki neid sündmusi kutsutakse Venemaale esinema. Nad teevad oma tantsud ära, enamus on väga hoogsad, ei ole ainult siukene, mõmm ei ole. Ja, ja siis, kui veel õhtul on pidu, mingisugune meie kollektiivid hakkavad seal oma Niukest siis kõik küsivad, miks öeldakse, et olete siuksed nagu külmad või aeglaselt see ei vasta tõele tüüpilist kinni või see, miks kohtus kinnikus meie justkui tahaksime, nüüd peab asi minema niimoodi. Me loodame, et see sõit Sõida Kreekasse, oh kreeka muusikat me kindlasti kuulama, sest just oli kreeka bändi juubel 10. Mis on? Mul on nagu hea meel selles mõttes, et ma omal ajal ütlesin Penule, et näed, siin on kassett saarlasest, räägime sarvasest ja et Kreekas näiteks seoses teleasjadega et seal näiteks public umbes, et noh, need mängud, mis ma olen teinud, et seal publikule öelda ja nüüd kõik koos hüüame hooajal muffigi istuvad. Väga tõsised stereotüüpne mõtlemine, et vot meie sõidame näiteks sinna Kuubale Mehhikosse. Et seal kohe on paela baila ja garamba ei ole. Kas seal on seda, seda rahulikku olemist? Jah. Sa ütlesid, et see süttimine, et kuidas tüdruk nutab ja tantsib ja miks, miks sa nutad? Mul on peres on õnnetused, sündmus on seal, distantsid Maizarosele, muusika on hea. Et nad, nad, nendel on märgid olemas. Sa oled, et kui sa lahti läheb seal samamoodi, nagu me imestame, et kuidas Soomes on võimalik need laua täielda, tantsid, esimene takt, kõik, põmm, tantsuplats. See on meil ju siinsamas, Eestis on ka, eks ole, kõiksugused kultuurimajad, kus on tantsuõhtu, siis on ju kohe sussides, ahinal hakatakse tantsima, palun. Mingem Kihnu, okei, meheni tantsijat, et seal tüdrukud, ka mehed, tantsivad. See kõige põhjus, et, et seesama, mis sa küsisid selle ühel hetkel on see, et kui sa hakkad nagu laiali arutama seda ja eestlased võtab aega. Jaapan on samasugune. Ta ei hakka sind kohe usaldama, ta ei hakka kohe kallistama. Minu nagu teooria on see, et mis mitte minu teooria, vat see on mind omaks võetud kuskilt loed et igal rahvusel erineva suurusega erineva populaarsusega need jõuväljad või noh, see enda meil on see ees. Ja selle umbes käekaugusele me luba inimesi kaugemale kui see otse käe kaugusel seal see vana lugu, eks ole, et kui inimesed istuvad bussi siis kui on, ütleme, idanaabrit, siis nad istuvad kõrvuti, on kaks inimest bussis, nad on kõrvuti, nad peavad omama äkki ma neil on vaja suhelda. Kui eeste läheb bussis, üks istub ühte ja teine diagonaalis vastassuunas. Niimoodi tal oli vaja rääkida. Aga see ei ole mitte seotud sellega, et nüüd aeglane või, või lätlased teevad meist nalja, meeldime soomlastest nalja, soomlased teevad, kellest laplastest saarlastest, ta ei tea, et Ma ei poolda seda, ma arvan, et meie inimene on piisavalt piisavalt uhke. Mida mina lähtuks, kihutaks tagant ja oma oma seda koduma, austust tunda suurena? Jah, võib-olla see tähendab, et jah, võib-olla seda on alla surutud, aga mis siis ometigi on räägitud sellest Jonjakusest? Se jonnakus võiks ka väljade kõiges muus mitte ainult töötegemises söönekus väljenduda selles, et jah. Ma elan siin, ei ole tähtis, kus sa elad, kes sa oled. Nii et, et kui keegi ütleb, et vot meie inimene on niisugune niisugune, ma ei ole selle poolt maja, sellega nõus. Seda on ka Lätis, seda on ka kesksaksas. Seda on ka Ameerikas, ütleme, kui seal on läbi ajaloo välja mõeldud mingisugused need kavaluse nipid, et kuidas kellelgi luua seda, et tegelikult mul on hea meel sind näha. Ja me kõik naerame sellele, et Ameerikas ei ole see usutav. Seal on kõigil on olemas kuskilt maalt, seletus, aga, aga mammonat meie inimesena klavaheliselt oma keskkonda, seda õiget õhkkonda või õieti inimesi ümber tunneb ennast hästi. Tuhandeid lugusid, rääkida sulle. Aga noh, see raadioeetrist momendil meil on, meil on kõigest muustki rääkida, muusikat kuulata ja nii et olles ise alati reisu peal, see on jällegi minu, minu papa, jaagu üks põhimõte, reis kannata kambas käimist, see on üks niisugune asi, mis, mis ilmselt on niisugune eestlaslik ka, need ikkagi ise oma pead. Ja et kui sa kuskile jõuad, et alati võtab buss, mis sõidab linna nagu äärde ja siis tuleb vaikselt jala tagasi. Et nagu seda reaalset olemist, näed, kuidas see käib, kui sa jõuad kuskile, söö alati seal, kus söövad kohalikud, järelikult see on õige, see on hea kohalikus mõistes see kõik on peas kinni. See kõik on peas kinni ja, ja see, et keegi vastandab midagi millegile seal tema enda sees miks peaks olema nii nagu seal, miks me tahaksime näha nii, et peaks olema see mis vihjamisi ütlesime, et sellise mõtlemise vahe. Et kas sa ütled kogu aeg, et enda ümber kõik on halve või sa ütled ühel hetkel seda, aga kohe? No üks inglise lihtsalt vanaaegne lugu on, et ema, kellel oli kaks poega, üks tootis vihmavarjusid ja teine oli põllumees. Ema oli kogu aeg kurb. Sest see, kes vihvarisid, tootis trali hea siis, kui vihma 100.. Aga teinegi vihma kogu aeg 100. siis nagu ei olnud hea, et emal oli kogu aeg mure. Siis seetõttu, et meie muretse. Meil on, meil on siin suurt rõõmu, meil on siin. Ega muidu ei oleks need igasugust. Ma ei tea, me oleme laulurahvas. Me oleme Võib-olla on see millestki kinni, keegi ütleb, et, et vot päris niimodi olete depressiivne, ma ei tea, kas selle poolt ma sõidan maa kohta, ma näen inimesi, kes on üdini positiivsed ja, ja nad viivad seda kõike edasi. Jah, protsentuaalselt ilmselt seal on rohkem, eks. Nüüd aga vala seda kõikjal. Korvile, muusikat, kuule muusikat. Jällegi üks niisugune asi, mida ilmselt eriti palju raadios ei lasta. Aga on. On ütleme väga paljud peavad mujal maailmas seda elitaarseks toompeitsi kontserdil käia, see militaarne, väga vähesed saavad sellest aru, ainult need, kes on välja valitud mina ütleks, et see, see on bluusivorm. Ja legend räägib ise sündinud taksos, kus taksojuht ütles emale, et sellest poisist saab asja. Ja siis vaatame, kui paljud seda asja sai. Ja selle lauluga lõpetame ka selle esimese plaadi põgeniku tunni järgmises saatetunnis pärast uudiseid kohtume taas ja kuulame veel Emil Rutiku lemmikmuusikat ning räägime juttu elust, muusikast ja muust.