Enne selle saate salvestamist käisin tiiru Vabaduse väljakul Harju mäel ja märkasin, et nii tallinlased kui ka sissesõitnud turistid tunnevad seal toimuva vastuolulist ja suurt huvi. Ja vaevalt on leida paremat inimest nende asjade selgitamiseks ja kommenteerimiseks kui ajaloolane Jaan Tamm, Eesti muinsuskaitse seltsi esimees ja ka paljude rahvusvaheliste vastava alaorganisatsioonide esindaja Eestis ja igasuguste toimkondade kolleegiumite liige, mida kõike praegu üles lugema ei hakka. Aga Jaan Tamm, kui nüüd on seal Vabaduse plats, Jaan, Harju mägi, kas need on kaks iseseisvat asja, alustame põhimõttelisest küsimusest. Ei ole sellepärast, et see, mis Vabaduse väljaku alt nüüd välja on tulnud, mis tõenäoliselt ka enamusele arheoloogidele ja ajaloolastele nii väga suur üllatus küll ei olnud, kuigi me füüsiliselt polnud näinud, on tegelikult Ingeri bastioni ehk siis Harjumäe jätk järgmise bastioni suunas, mis jäi inglise kolledži lõunaküljele, mis kolm aastat tagasi, mille kontrascorp välja kaevata, tee ja vallikraav seal osaliselt avati, nii et siin killustuste puhul ei saa öelda, et üks linnamüürijupp on, on eraldi lähtus, nad on kõik homogeenselt seotud omaette küsimus on, kui palju neid säilinud on. No praegu on näha, et niisugust kaarjad müüri ja siis on näha niukseid teravnurka müür, mis on nagu teravnurgakujuline, mis konkreetselt võib ka nende kohta veel täpsemalt. Vallikraavi ümbritses kõik bastione teatavasti meil nendest suurtest bastionidest võrdlemisi tervislikul kujul Tallinnas säilinud kolm bastioni üks on nendest siis Linda Mägi, ma nimetan rahvapäraste nimetustega, muidu inimestel võib segamini minna, teine on siis Harjumägi ja kolmas on siis Rannavärava mägi või Skoone bastion. Nende vahel on olnud mitmesugused sellised vaherajatised, mis on siis julgustanud seda lõunakülje kaitsmist ka nendes kohtades, kus seda bastioni otseselt ei ole ja siis omakorda ümbritseb kõiki neid veel siis väga sügav vallikraav, nii et see, mida sa seal nägid nüüd kahe müürina Segaarias, müürsioon, siis vallikraavi väliskülge ehk kontreskorp. Ja see teravnurkne rajatis on systenail, mis oligi ehitatud sinna kahe bastioni vahekohta ja oli siis suurtükipesadega varjatud ja see müür on konkreetselt nüüd seleta Naili Escort või siis see, mis hoidis seda mulda, mis selle kindlustuse moodustas koos ja hiljem on seda kuulsate Naili siis, kui ta on ka pilt kujutistel näha, nii nagu seda harju mägegi koos oma nende laske tasanditega, millest nüüd alumine on lõhutud, on isegi piltkujutis seal olemas ja seal on siis see kuulus kindel kaartan või esimene, esimene niisugune avalik haljasala, kuhu siis linnaprouad oma lastega võisid minna jalutama enne seda, kui Jaani kirik sinna ehitati. Nonii ajaloolased teadsid joonistuste ja dokumentide järgi, et seal niisugused müürid on, aga niimoodi sorkima ja need avama minna ei olnud kellelgi võimalust. Paar surfi seal ikkagi kaks aastat tagasi tehti ja tõestuseks siis saadi, et seal tõesti need müürid on olemas. Te kaevate välja ainult siis nende müüride osa linnavalitsuse poolne osa, mis saab seal? No tegelikult praegu see kaevanud, mis on nüüd lahti võetud, on, on tegelikult kogu sellest maa-alusest osast alles üks kolmandik, nii et seal tuleb veel siis alla sõitnud osa, mis jääb Jaani kiriku poole, see tuleb kõik veel välja kaevata, selle kõrval olev siis üks kommunikatsioonide tunnel, mis millegipärast on nelja meetri laiuseks otsustatud ehitada, kuigi sinna tulevad ainult kaablid ja paar veetoru. Ja siis tuleb veel terve suur kompleks linnavalitsuse poole, kuhu tuleb siis see amfiteatrilaadne, mida arhitektid Alver, trummal ja, ja Kaasik oma detailplaneeringus ette nägid, selleks, et need oleksid siis hotell, oleks kuskil siis õlut juua ja nii-öelda seal siis aega veetma seal muud funktsiooni praegu paraku küll ei ole sellel amfiteatril kas see tuleb siis maa peale või see tuleb maa sisse, see tuleb, see tuleb niimoodi, et on astmeliselt, hakkab linnavalitsuse poole minema, ma ei mäleta, kas seal on kaheksa või 10 aastat, need on võrdlemisi laiad. Kas sina siis kavatsetakse mingeid välikohvikut teha, mis atraktsioone sinna tehakse, seda ma ei tea, reeglina mujal maailmas ja ka meil need on põhiliselt niukse, teatud mõttes kriminogeense seltskonna kogunemiskohad, noh nii nagu Stockholmis selles kuulsas seal sellist kujunes, arm tuli ka kohe meelde ja niiet kena normaalne inimene minna ei taha mille eest ju tegelikult ka hoiatati linnaplaneerijad, et noh, selliseid varjatud nurkasid ja, ja selliseid mõnusaid olemise kohti, kus saab pikutada ja ja et ei ole mõtet keset linna planeerida või noh, maapealset praegu, mis on Viru keskusest ja selle ümbruses saanud, eks. Et see on ka mitte kõige parema kuulsusega koht. Nonii seda amfiteatrit ma hästi ette ei kujuta, praegu aga kuhu tulevad siis need paljuräägitud maa-alused garaažid? Maa-alused garaažid tulevadki nüüd nende müüride vahele ja praegu avatud osas natukene ka nendes siis lõuna poole, see tähendab siis linnavalitsuse poole, aga lisaks sellele tulevad siis veel kohvik Moskva poole sellest kaevandist, sinna tuleb siis terve rida igasuguseid muid garaažide kompleksi, teenindavaid ruume ja analoogsed ruumid tulevad siis vastu Harju mäge selle monumendi trepistikust, mida nüüd esimeses etapis valmis ehitatakse, selle trepistikus siis selle sügava augu puhul piltlikult võrreldes on siis kogu see garaažide kompleks on ümbritsetud kahest küljest terve hulga ruumidega Jaani kiriku poolt siis allasõiduteega ja siis selle kommunikatsioonide tunneliga ja linnavalitsuse poolt siis seal amfi. Briga amfiteatri peale, mis hakkab olema. Konstruktsioon, nii, et ta hakkab maapinnalt laskuma ja see ei ole kaetud osa, et seal saab vajaduse korral kevadel, kui on juba soojad ilmad, saab ka päikest võtta piltlikult öeldes. Nii nagu Harju mäel või või Harju tänaval võite näha seal haljasalale inimesi pikutamas päris varakult kevadet. No kindlasti jääb ka ruumi, liiklus saab sealt linnavalitsusest mööda kahes suunas. Nii jah, ja pole ju mingi saladus, et praeguseks juba manalateel olev arhitekt Tiit Kaljundi pakkusi omal ajal üldse selle Vabaduse väljaku, mis siis veel ei kandnud mitte seda nime, vaid oli veel võidu väljak pakkus välja sealt selle liikluse juba Estonia puiesteel linnaraamatukogu eest maa alla suunamist ja siis selle nii-öelda transiidi läbiviimist siis sinna Kaarli kiriku taha luise tänava ja Endla tänava algusesse, mis oleks oluliselt seda kesklinna läbivat liiklusvoogu vähendanud. Muidugi need autobussid ja trollid ja need oleks ikkagi liikunud oma praegusel trassil, et see oleks oluliselt tõmmanud seda, seda koormust maha kahjuks praegused lahendused seda ette ei näe. Nonii endised Harjo, Roo tenniseväljakud, mis saab olema seal? Plaani järgi oli muidugi niimoodi, et seal, kus praegu on nüüd see niinimetatud Leedo kla, oli ette nähtud, et sinna tuleb see kuulus paraadväljak, mis oleks ju täiesti normaalne. Ja kui lugeda jälle Rein soobel eritingimusi, siis seda on aktsepteerinud ka kunagi muinsuskaitse nõukogu, et sinna mitte ei tuleks parklat, et noh, et ja veel kahekordset parklat. Nii et nende tenniseväljakutega praegu nad on kõik kuni selle alani, mis on nüüd saanud ka uue funktsiooni teatavasti seal Ari oru lõpus on ju Harju kuulus hoiu võimlemisonju toomkooli nii-öelda poiste võimsaks ehitatud, mille kõrval olid siis tennise väljakud, olid veel siis ka korvpalliväljak ja võrkpalli väljak hiljem need on nüüd kõik likvideeritud, need väljakud ja nendest on saanud siis parklad, nii et sisuliselt on see üks suur parklat ala ja tõenäoliselt kuna see on ka võrdlemisi profiitne, siis keegi ei kavatse enam palliväljakuid sinna taastama hakata, kuigi noh, võiks ka seda mõelda keset linna võiksid olla sellised asjad, eks. Nojah, ja kui nüüd pidada silmas seda, et Vjatšeslav Leedo ja tema nii-öelda konsortsiumi kuuluv parklate ala ootab arendamist veel ju siis selle järgmise etapi või järgmise laiendusega sinna Toompea tänava poole või võtame siis sinna okupatsioon nimetama okupatsioonide muuseumi poole siis tõenäoliselt, et on nendega ikka niimoodi fundeeritud äriideed juba seotud, et vaevalt keegi neid praegu hakkab, hakkab muutma, kuigi noh, ma saan aru, et mingisugune auto parkimiskohta vajak vähemalt niimoodi seda serveeritakse, on olemas linnas. Kuigi noh, täna ma tulin mööda, ma lugesin 11 autot oli seal parklas ja sinna on vaba sissesõit. Samas on kõrval parkla likvideeritud. Aga paistab, et neid parklaid ja parkimismaju üldse see on omaette probleem, mis ei ole tänase saate küsimus, aga, aga tõenäoliselt Neid ei ole õieti paigutatud või vähemalt see hinnapoliitika ei ole selline, mis sinna kutsuks inimesi tulla. See eelmisel neljapäeval mööda Viru keskuse parklast. Seal on niisugune elektrooniline tabloo, kus näitab teatud korrustel, kui palju vabu kohti on, siis seda Blo näitas, et seal oli 387 vaba kohta hommikul kell 10. Vabaduse väljak saab täiesti uue ilme mõne aasta pärast, kas on nüüd kahe-kolme-nelja aasta küsimus? Praegu on hakatud nagu valest otsast, et loogiline on, et hoonet hakatakse ehitama ühest vundamendist ja kui me räägime Vabaduse väljak ja selle kõrval olev Vabadussammas või vabadussõja võidusammas on üks tervik siis selge on ka see, et, et neid sünkroonselt ei valmi. Ja selles suhtes me ei tea ka ju praegu, milliseid üllatusi seal võib tulla, pluss siis see, et ja lõpuks kui palju seal siis maa alt välja tuleb, siis terve rida asju on ju välja kaevamata, seal me rääkisime praegu sellest karbist või õigemini nailiste, rääkisime kontrescarbist, aga siis tuleb veel varjatud tee. Seal võib olla inimesekõrgune müür. Neid lõik on välja juba hakanud tulema siit-sealt nende kommunikatsioonide ümbertõstmiste käigus ja mis tuleb välja veel nüüd linnavalitsuse esiselt platsilt. Ma tuleks ju arheoloogiat ja seda me ei tea. Igatahes on olemas seal 13. 14. sajandi asulakiht juba välja tulnud nende Žuffides, mis on seal prooviks tehtud. Ja see on ka vaja kõik arheoloogiliselt läbi kaevata, kui tahetakse seda tervet osa sellest likvideerida. Selle amfiteatriga. Kas on olnud nii julget mees, kes on pakkunud välja ka Jaani kiriku lammutamist, ütleme siis koos Aleksander Nevski kiriku lammutamisega? Noh, minu meelest ühtepidi need on jah, need on nii kummaline, kui see ka ei ole, need on aegsed ideed, aga mitte nad on tegelikult sündinud juba esimese Eesti vabariigi ajal ja kui nõukogude aeg see oli väga ateistlik ja siis oli võimalik neid ka niimoodi tõlgendada või niimoodi neid serveerida, siis praegu. Ma usun, et selles situatsioonis keegi neid ei kipu lammutama, kuigi nad ei ole arhitektuurselt ju eriti nimetamisväärsed saavutused, eriti Jaani kirik, mis on kubermangu arhitekt, kaableri veeritud ja noh, osaliselt niuke tüüpprojektina isegi võetud, aga ta on praegu saanud uue kuue ja kes sinna sisse võtab vaevaks minna, see näeb ette, et vähemalt Ühesaalina ühe kontserdi ja ka sealhulgas-kontsertsaalina on ta kesklinnas siiski olemas ja üldse mitte vähe hõivatud, eriti noh, enne jõule ja enne lihavõttepühi. Et seal on päris häid kontserte, noh, ma ise olen seal lähedal elades päris palju seal käinud kuulamas. Läheme nüüd maa alt välja, läheme Harju mäele. Tuletame jälle meelde, et see vabadussõja samba lugu on ju hästi pikk ja, ja Eesti vabariigi ajal esimesel perioodil juba sellest väga palju räägiti-kirjutati ja nii edasi. Kõigepealt me peame tegema selgeks nime termini, on mul õigus, kui ma ütlen, et riigihankes oli see tellimus Eesti vabadussõja monument. Vot ma ei ole ise riigihanget näinud küll, aga ma olen ma näinud projekti, kus ta nüüd niimoodi, et ta on Eesti vabadussõja võidusammas ja ka riigikogu otsus teatavasti, mis pärast hiljem ju paljudes eestlastes ja mitte ainult eestlased, vaid ka eestimaalastest segadust tekitas, oligi see, et ühest Vabaduse sambast, mis oleks olnud nagu laiema mõistega ja millega seonduvad ka ju teise maailmasõjasündmused ja need võitlused, et häkkida, siis taandus selle vabadussõja võidusambaks, aga noh, see on arusaadav, sest et nii eelmine riigikogu, kes otsuse vastu võttis ja ka praegune riigikogu, kes seda väga tugevalt toetab ja, ja vabariigi valitsuse neil on ju terve suur juubeliaasta ja, ja siis otsustati see see siis selle võidule pühendada, mis tema lõplikuks nimetuseks kujub. Ega ei tea, sest rahvas hakkab teda kindlasti omamoodi nimetama ja seda nime ei ole võimalik kuidagi kuidagi muuta, kui me võtame kuidas muutus noh, seal, kus pronkssõdur seisis, see lõpuks oli ka ju Tallinna linnavalitsuse ja selle vabariigiaegse linnavalitsuses nimelt Tali vabastajate väljak. Ta ei olnud mingi Tõnismäe haljak või midagi taolist, vaid ta oli vabastatud väljak ja, ja kui te vaatate või no kellel oli veel meeles need sildid, mis sinna 2000. aastal pandi isamaalise linnavalitsuse poolt, siis seal oli väga selgelt öeldud kõigile teises maailmasõjas langenud teleeks Sembavshim müra või ei näe mis annab ju väga laia tõlgendust ja, ja noh, Ma ei tea, kuidas selle Vabaduse väljaku ja selle kõrval oleva monumendi nimega Vabaduse väljak tõenäoliselt jääb ikkagi alles. Aga nüüd see samba lugu, kõik teavad, et see on olnud pikk, tavaline on olnud, konkursid, on olnud võistlused hakkas see asi peale juba väga vara kohe noores vabariigis. Ega me nüüd kõiki etappe läbi ei võta praegu siin me niisugust rahva haridustööd praegu küll natuke teeme, aga mis esimene oli? No tegelikult on ikkagi, võiks siiski nüüd nagu öelda või väikse paranduse teha, sellepärast et kui esimest korda 1919 peeti seal seda, seda paraadi nimetame seda siseks. Sõda veel käis, ametlikult olid olemas, aga 1919 esimest kuud siis oli väljake hoopis hulga väiksem, see ju kolmekümnendatel aastatel tehti neljakandiliseks, ta oli ennem hoopis väiksem, seal oli ka veel trammipeatuses tramm, teatavasti sõitis hoopis mööda Roosikrantsi tänavat Tõnismäele mitte mitte mööda seda Pärnu maanteed ja need siis kõik hiljem selle tõttu teatud suunamuutusega, mis algas neli, eks, nii nagu kogu Eesti elu muutus 34 väga radikaalselt noomeni vaikiv ajastu algas siis tekkisidki pompöösselt monumente, lood ja mitte ainult sinna Vaitnud Sõjamäe monument, jumal, 78 meetri kõrgune, mis pidi sinna kõik tulema ja ja täpselt sama niuksed mõnes mõttes suuruse hullustusest. Ja, ja ma ei ütleks, et isegi mitte siin Eestis valitsevast, aga, aga väga tugevalt ka noh, nihukesest teatud totalitaarne režiimide. Noh, ja mis siin salata, Konstantin Pätsi suur eeskuju oli ju Mussolini ja teda, sellest on ta kirjutanud ja, ja sealt kogu see monumentide, selliste komplekssete monumentide kultus on tulnud ja see, et ei saanud neid lahendusi, selliseid, mis oleksid rahvast rahuldanud, see ongi see, et igaüks nägi seda asja ju isemoodi ja püüdis sellega erineva sisu anda. Nii nagu praegu selle monumendi puhul, kui te mäletate, lugeda võib ju nendest asjadest, kus keegi tahtis näha seal emakest Eestimaad ja kes tahtis midagi muud näha ja ja noh, lõpuks valiti siis nüüd selline väga tugevalt teatud konteksti paigutuv vabadusristi niukene, pompöösne koopia sinna ja nopitud siis samba otsa, kuigi seal oli ka teisi variante olemas, eks. Aga need ei ole kunagi ka viimane, mis või enne seda eelnes, kus žüriis oli ka Lennart Meri ei ole meid rahuldanud ja nüüd nagu tuleb välja, et päris ei rahulda meid ka see Ajaloolane Jaan Tamm, kuidas sa suhtud mõttesse taastada sõjaväe kalmistu monument? No see on nüüd üks, võiks öelda selle Eesti vabariigi üks kõige piinlikum ja kõige mustem lehekülg teatavasti ju 1995 võeti vastu otsus, ekstrakomisjon moodustati seal komisjonis olid nii tolleaegne kaitseväe juhataja kindral eilsel kui ka siis kaitseminister Tupits ja terve rida spetsialiste ja otsus oli, et sellega väga intensiivselt edasi minnakse ja üritatakse siis ka ära teha, aga tegelikult kogu see asi seal stopperduse aastal 98, kui vahetus ka kaitseminister, kaitseministriks teatavasti oli, nendel aastatel oli Andrus Öövel, kelle initsiatiivil väga palju asju seal korda tehti ja praegu võib öelda niimoodi, et ka selle nii-öelda pronksiöö ja sellele järgnenud kontekstis võib öelda, et üks, teine kalmistu puhul on oluliselt paremini korras kui see osa, mis peaks olema nagu eestlastega seotud ja see aasta näiteks tehtud saab nüüd praktiliselt mitte midagi. Et kaitseministeerium on küll tellinud ühelt firmalt, mille nimi on Tallinna kalmistud, selle kalmistu hoolduse, aga see piirdub põhiliselt siis ainult kaks korda selle lillede, pärgade ja, ja nende äravedamisega, mis järgnevad siis üheksandale maile ja siis 22.-le septembrini. Asjadega nad ei tegele ja isegi need lilled, mida te seal keskel sinna kalmistule võtavad vaevaks minna on istutatud muinsuskaitse seltsi initsiatiivil ja eruohvitseride abiga. Lilled ka ostetud ja kõik, nii et seal ei ole sellele firma poolt midagi tehtud ega ka, julgen öelda, et ka kaitseministeeriumi poolt, kes peaks ju tegelikult, et nii-öelda statuudi järgi selliste asjadega tegelema, sest kaitseministeeriumi kompetentsi kuuluvad kõik kaitseväe kalmistud, olgu nad siis kasutusel või mitte kasutusel, aga see on ka kasutusel olev kalmistuga. Aga kui oleks taastatud see monument, mis on meil silmade ees, võib-olla siis praegused segadused oleksid jäänud tulemata. No kindlasti, eks ikkagi, see on nagu kõige vahetum side. Ma ütlen veel kord, et eestlastel ei ole väga nihukest monumendi kultust olnud, et nad käivad küll haudadel selles suhtes isegi siis, kui nad ei ole väga nii kiriklikud inimesed või religioossed inimesed. Nad käivad haudadel ja juhul juhul kui nad lähevad kuskile, siis oma esivanemate haudadele, nad käivad läbi kindlasti ka seal kalmistul oleval vabadussõja monumendid, kui seal on olemas selline asi või vähemalt siis nende sündmustega seotud inimeste haudadelt. Kuperjanovi hauale me oleme kõik läbi käinud, eks seal peale selle ja tema haua ju Raadil ju midagi vabadussõda üldse meenutanudki. Et selles suhtes peaks küll olema selge, et juhul kui need asjad oleksid taastatud nii nagu nad planeeritud olid ja esialgu ka rahastatud ja projektid on ju siiamaani ehitusluba. Viimane ehitusluba kõigi asjade jätkamiseks on välja antud 2001 ja seda pole mitte keegi kehtetuks tunnistanud, nii et hommepäev võib minna asjast huvitatud institutsioon, firma või rahastaja seda kuulsat Edgar Johannes Kuusiku projekteeritud vabadus ehist taastama. Vundamendid on ju praegu seal kõik ilusti välja kaevatud ja sealt võib jätkata. Üks see põhjendus, et miks ikka on tarvis Harju mäele monument on see, et delegatsioonid käivad, on tarvis kohta, kus saab pärja panna. Toimuvad ametlikud tseremooniad. Kas kuusiku monument oleks selle ülesande täitnud? Tähendab norra, kuna seal on olemas? Päris suur avar väli ümber ja noh, ütleme, logistiliselt on muidugi oluliselt parem sellepärast et ei pea kuhugi turnima mäe otsa peale, noh, me üldse monumendi panemine mäe otsa on võrdlemisi riskantne, et keda sa pead hakkama ratastoolis sinna üles viima, keda pead, et kuskil mingid muud moodi sinna toimetama, kui ta tahab minna seda vaatama, võililli panema või pärga panema, trügivad treppidel, inimesed trügivad treppidel ja, ja aga kaitseväe kalmistul seda probleemi ei ole, sest ümber selle monumendi on kaks suurt teed ees on väljak taga on et kõik võimalused on ja praegu ju nii inglased kui kõik teised käivad ju, panevad oma nendele langenud seal ja teatud üritused toimuvad seal ka ka siis muudel tähtpäevadel, mis on seotud nüüd, ütleme langenutega ja selge on ka see, et selle auvahtkonna, mida öeldakse, et ta on nagu protokolliline osa plussis selle orkestri nende kohta ei ole üldse mingit probleemi, seal on piisavalt selleks ruumi. Ja liikluse seisukohalt on ta, mis ta on kolm minutit kesklinnas sõita, nii et siin kas kõrged külalised, kuninglikud pead või, või mis iganes. Kas nad tulevad Vabaduse väljakule või nad sõidavad sinna filtri teele, seal vahet ei ole, nende jaoks kindlasti ei ole. Kas sina hääletasid selle poolt, et see oleks taastatud ilma Harjumäe variandita? No ma olin ise selle muide selle nimetatud komisjoni esimees, mis see 95. aastal Andres Tarandi valitsuse poolt moodustati, nii et ma ei saa mitte kuidagi öelda, et nüüd äkki oleksin oma meelt muutnud ja ma sügava kurbusega pean ütlema, et kahjuks kui räägitakse võlast tänu vanast, eks, et me oleme esivanematele võlgu, siis ma tahaksin rõhutada seda, et Eesti rahvas ei ole kunagi kellelegi võlgu olnud kõikides kihelkondades, muide viimane pandi 1940. aasta mais. Ja 16. juunil seitsmeteistkümnega juulil marssisid Vene väed sisse, eks lisaks sellele, mis juba olid, et viimane pandi praktiliselt kuu aega enne Petserimaale Anton õunapuu hauale tema mälestuse meenutuseks ja teist korda nimetame seda aktsiooni, mis algas ju 88, kõigi nende monumentide taastamine, mis olid venelaste poolt lõhutud peale sõda juba enne seda ja peale seda. Ja see oli kõik eesti rahva initsiatiiv kihelkondades tehti korjandusi, tehti üritusi, korjati raha, isegi, mis siin salata, olenemata sellest, milline pilet kellelgi taskus oli, siin kaheksandate aastate lõpul ka sovhoosi partorgideks hektarid, kes reeglina olid väga punase värvinguga mehed, aitasid oma tehnikaga ja kõik neid monumente püstitada, nii et eesti rahvas on oma oma nii-öelda võla kaks korda maksnud keskkonnaga võlglased on, on need kõrged otsustajad seal üleval mäe otsas? Nii see monumendi kavand on meil kõigil silmade ees ja rist seal tipus. Ja kõiki neid etappe me ka nüüd läbi võtma ei hakka. Aga kõigepealt niisugune küsimus alguses jutis dolomiidi, st ja mis on sinu arvamus, kas dolomiit oleks olnud õige või vale variant? Ja kuigi ta ei ole üldse nüüd paekivi, sest teatavasti Eesti rahvuskivi on paekivi, eks, aga dolomiit ja ma mäletan väga selgelt ka neid vastuväiteid, et noh, ta ei ole piisavalt ilmastikukindel ja see ja teine ja kolmas kes niimoodi väidavad, võiksid minna vaatama just enne 1960. aasta juubelilaulupidu valminud kaubamaja, mis on nüüd 48 aastat seisnud absoluutselt kõige ekstreemsematest linna ehituslikes situatsioonides, kui üldse saab olla õhusaaste, vibratsioon, kõik, mitte ühtegi kildu pole kukkunud ja pole taga mustaks läinud, eks. Nii et ma arvan, et siin noh nagu paljudel juhtudel ikka, see on teatud ärigruppide lobi, et muuta materjali, sest noh, dolomiit ei saaks ju siit Eestist, eks. Ja ma usun, et oluliselt odavamalt saaks ja oleks ka mehed, kes selle väga osavalt paika paneksid, oleksid välistatud olnud ka kõik need probleemid, mis praegu seal nüüd neid napsuklaasi ja klaasvitraaž või nende klaas lühtrite tootjate poolt nüüd on tekkinud, sest noh, neil puudub kogemus, paekivitegijaid, tootjaid ja ka paigaldajad on Eestis ikkagi aastasadade jooksul küll ja küll olnud ja, ja üha ilusamaid asju nad on ju ka teinud. Ma olen kuulnud, et väga tähtis on missugusest kihist see dolomiit võetakse, on ka väga kehva dolomiidi. Mis siin ikka salata, kui me suutsime ikkagi nõukogude liidu ulatuses meenutame Moskva kongresside palee, eks kuulus Uljanovski kompleks, rääkimata kõik need asjad, mis, mis siin Eestis püsti pandi ja muidugi siin on ka on ka kehvi näiteid, sellepärast et kui te lähete vaatama, et balti jaama eriti selle kõrvalhoone fassaadi, siis seal on tõesti on killud välja löönud, aga aga kui dolomiit kahte plaati seotakse või kahte kivi seotakse kõige prostama raud tüübliga, siis selge on see, et olenemata materjalist, see lihtsalt peab roostetamise tagajärjel purunema ja see on põhiline, aga kaubamaja puhul seda ei juhtunud, sest et aeg oli teine, see oli siis esimene selline suur objekt, kui ka kolmekümnendatel aastatel tehti dolomiidikattega ehitusi natukene teisest sordist, ütleme siin mõningaid lademeid nagu varieerides, et meie klassikaline dolomiit on Saaremaalt, aga on ka mandril on dolomiit ja, ja reeglina see mandri dolomiit kõige paremini ei sobi. Et oleks praeguselt Kaarnast jätkata, on võtnud selle kihi lahti ja mingit küsimust karmas ja toodetakse praegu ikkagi mingisuguses väikses koguses dolomiidi ja selle samba jaoks ju väga palju seda vaja ei oleks olnud. Aga noh, selge on ka see, et, et noh, praegu me näiteks graniiti toome juba Hiinast mitte mitte siit ei tooda ega Soomest, vaid me toome Hiinast graniiti, sest mingil põhjusel on see kasulikum või odavam. Ma ei tea Kellelegi kasulikum, kellelegi kasulikum. Nonii dolomiit on nüüd siis kõrvale jäänud, klaas on tulnud, sa ütlesid, viinapitside tegijad ühesõnaga, see on siis selle firma. Niisugune suunitlus. Teinud lühtreidia nihukesi asju, aga noh, ei monumentaalklaasi, sest et Eestis on muidu olemas Prantsusmaa üks suurimaid klaasitooteid, mis toodab ka kaks kolmandikku Euroopa klaasisson sajand Ko pääl, kes on teinud ka ilmastikukindlaid, asju ja ükstaskõik. Ma usun, et ja kellel on ka kogem muide santsussiivse tšehhide firma tegi kõik oma katsed säält kobeani laborit. Et saada teatud sertifikatsiooni, eks, et see näitab, et kui on sellised laborid, kus katsetatakse teatud eksperimentaalseid asju, siis mis see põhitoodang seal ei ole üldse mingit kahtlust, eks, et siin oleks kindlasti olnud praeguse klaasiga võrreldes paremaid lahendusi, aga ma ei tahaks midagi parastada, sellepärast et lihtsalt noortest autoritest on kahju, kes läksid teatud Avantööriga kaasa ja ja nüüd peavad siis kuidagi peitma neid metsikuid polte ja mutreid, mida sinna tahetud ju siis selle klaasplaatide nii-öelda kinnitamiseks asetada. See prantsuse firma tegutseb siis Eestis. Siis on nendel filiaal juba olemas, toda seal siis nad nad jah, kuigi kuigivõrd ikka juba toodavad, sest ega ikka ükski Lääne firma siia eriti ei kipu tulema kusagil oma tootmist laiendada, nii et nad tulid kuskil 2001. või teisel aastal, nii et nad on ka ikka päris mitu aastat siin juba tootnud ja nende esimene reklaami nii-öelda toode oleks olnud Tartu Jaani kiriku vitraažid, mis teatavasti mingil põhjusel kõrvale lükanud. Muide, sellesama tandemi poolt, kes ka praegu dirigeerib samba ehitus, see oli siis tolleaegne Tartu linnapea Andrus Ansip ja Ülikooli rektor Aaviksoo. Väikesed kurioosumeid vaikselt kurioosumiks. No me näeme üldse, kuidas meie kaitseminister on ülepeakaela sukeldunud sellesse programmi, milles ta mingil juhul enam välja astuda ei taha ega ei saa. Peaminister samuti. Nojah, vot siin ei oska midagi öelda, aga mina ei ole poliitik ja ma ei taha poliitikuid kritiseerida, aga, aga no lihtsalt on kurb vaadata, kui nüüd ütleme ma julgen siiski öelda, et teatud võhiklikkuse või siis siin ei oska nagu mingit muud asja sellele retseptist, kui ta, mis on siis see või, või nüüd ütleme selleks diagnoosiks, et mis see siis selliseid otseseid sundis langetama, kõigepealt monumendi mäe otsa tassimine, eks, kõige ebasobivam koht ja teiseks siis need materjalivalikud ja, ja miks siis kiirusta. Takse no tähtaeg on maha pandud, aga tundub vist, et juba vaikselt sellest vist tagunetaks. No ma ei tea, ega kuskil ametlikult pole välja öeldud, välja arvatud kaitseministri üks intervjuu võidupüha lähiümbruses kuskil, kas ta oli päev enne või päev pärast et, et võib juhtuda küll nii, aga, aga ega siis Eesti vabariik ei ole ju ainult 90.-te aastatega ja Eesti vabariik ei lõpe ju 28. novembril, kui lõpevad küll vabariigi valitsuse poolt planeeritud juubeliüritused, mis on seotud 90. aastapäevaga, aga ega Eesti vabariik sellega ära ei lõpe. Ja nagu nagu näha ka see, kui need monumendid jäid 30.-te aastatel püstitamata, ega siis Eesti vabariik sellepärast Lukale Nonii aga vaatame veel hetkeseisu. Oled sa kursis, kuidas nende poltide ja mutrite küsimus on lahenenud, kui kaugele ollakse? Hea sellepärast, et ma sain aru, et praegu on nüüd ka kogu see objekt on juba lugedes vähemalt Postimehes, kus siis natukene avatakse Tallinna linnavalitsusepoolsete vastu võetud väidete tagamaid, et noh, sisuliselt Ta on ikkagi juba tegemist nagu kolme asjaga, et kõigepealt on siis see vundament, millele sisse monument peaks püsti tulema millega on, praktiliselt on ainult see süvend valmis tehtud ja see tugisein, et ta ei variseks süvend seal uuesti täis. Siis peaks eraldi olema sammas ja siis peaks olema kõik, mis on logistiliselt seotud selle sambaga, sealhulgas ka siis see trepp kus siis nüüd vaieldi väga pikalt nende astmete kõrgusele. Põhjus väga proosaline, sellepärast et sellele monumendina oli kindel territoorium eraldatud ja kui taheti 13 sentimeetri kõrguseid astmeid, siis sisuliselt see trepistik oleks tulnud sinna Vabaduse väljaku nii-öelda parkla alasse sisse, mida nüüd jälle linn ei saa lubada, kuna see parkla on hoopis ühe teise funktsiooniga seotud, eks ta on selle väljaku all oleva parkita konstruktsiooniga ja, ja selle tõttu tuli nüüd seda astet siis kaks sentimeetrit tõsta, mis ei ole tragöödia. Kui te lähete Saku Suurhalli, siis vaadake, kui järsust trepist tuhanded inimesed ülikiirelt üles ronivad, veel kiiremini tagasi tulevad, eks nii kui kontsert lõppemas on üks norm on vajalik ühes kohas midagi põhjendada ka sama norm teises kohas või ei maksa mitte midagi, nii et ma arvan, ka nende nende astmete kõrgus, valitakse vähemalt siis niuksed poisid, kes suudavad sealt ka üles marssida, vajaduse korral. Poisid suudavad aga veteranid, kelle jaoks on eriti tähtis sinna minna, nende tervist, on vaeva. Ülevalt kaudu sellepärast ju sinna hirmsat suured kaldteed ja need tugiseinadki ju püstitati, tähendab, nendel on juurdepääs tagatud ülevalt KiKindi köki poolt. Olgu või ratastoolis piltlikult öeldes, eks, et, et seal ei ole nagu kõrguste vahet, mitte mingisugust tuuakse vastavalt autodega kohale ja nad võtavad siis seal asupaika ja vajaduse korral pannakse istmed nende jaoks, kui on väga pikad tseremooniad, võib-olla juhtub ka seda, ega me ei tea ju, mis ja astmed on rohkem nende noorte inimeste jaoks, kes siis sinna õlut tulevad suviti jooma ja igast muid asju ja aega veetmega. Nende astmete peale on päris mõnus, kui nad veel soojaks on läinud. Eks päikese käes kuumaks ja, ja seal hea istuda, timmida nii et see pilt on sul praegu silmad, minul ambilt silmades maailma praktikas see ikka juhtub niimoodi, eks, isegi Riias, kus astmeid praktiliselt ei ole, ka seal läed, kuigi seal on väga sageli, on lausa see valve. Näed ikka noori inimesi seal trepi peal istumas. Aga need paljuräägitud klaasplokid. Kas nad purunevad, kas nad määrduvad, kas nendega on probleeme, kas neid saab kividega katki loopida? Tähendab ükski labor ei anna niuksed, tähendab, poorid muidugi annavad vastuse, aga nagu elu on näidanud eriti teatud selliste noh, mõnes mõttes nihukeste natukene ka kunstmaterjalid, klaas on kunstmaterjal, taan kokku keedetud, eks muudest elementidest iialgi keegi ei tea, ta võib-olla viis aastat peab suurepäraselt vastu, kuid kuuenda aasta esimese jaanuari hommikul äkki on mingil põhjusel mõrad tekkinud tähendab laboreid nendele asjadele selliseid garantiisid 10 või 20 siis on asi kahtlane, kui nad annavad selliseid garantiisid, sest loodus on see, mis teeb katsed ära noh, nii nagu fassaadi klaasid, eks, nii nagu need dolomiidid ja siin isegi ei ole küsimus mitte selles paigaldamises, kuigi ma kujutan ette, et kui nende suurte blokkide vahel hakatakse veel mingeid tihendeid panema, siis ta muutub kui ikkagi üheks ämblikuvõrguga, mitte enam niukseks puhtalt siledalt, läbipaistvaks klaasiks, sest iga tihend on, on takistusvalgusega. Ja poldid ja. Poldid ja mutrid, nendest ei tea midagi, sellepärast et noh, kui vähemalt autorid kirjeldasid, et, et noh, need on kohati niuksed, peopesa suurused, siis eks ta, eks ta siis ikka niuke mügalik hakkab välja nägema küll, arvestades, kui palju neid plaate sinna tuleb jagu, igat plaati kinnitatakse vähemalt nelja igast nurgast tuleb kirjutada niukse suure suure mutriga kinnitada siis siis ega ta esteetiliselt eriti hästi nagu mõjuma ka, aga kui Isamaa vajab siis siis tehakse ära, jõuame monumendi tippu, seal on ka veel probleeme vabadusrist ja Vabadusristi teine järk Käia esimene liitmist või niimoodi oli. Ja miks just nii on see olevat selle näitamiseks, kui on tegemist isikliku vaprusega ja me teame, et seda teist liiki esimest järku ei ole ühelegi inimesele kordagi välja antud. Üks küsimus veel, kas sinna risti keskele tuleb siis käsivars mõõgaga, nagu oli algne variant või tuleb Eesti vabariigi kontuur? No praegu on ikkagi jõutud see, et siis tekiks teatud plagiaadimoment juba küll, et, et noh et see kõige põhilisem, millele risti pooldajad ja ka objekti autorid on kogu aeg tugineda, ongi see, et on üks kindel elemente, mis ei ole muutunud, ajas ta nii, nagu ta omal ajal kujundati, nii ta on jäänud. Aga nii kui me paneme sinna selle olgu siis kas kolm lõvi või, või Eesti vabariigi kontuuri, siis on juba tegemist täiesti mingi muu asjaga siis ei saa enam keegi aru, milleks siis seda risti oli, oli vaja, seda oleks võinud ju siis hoopis teistmoodi lahendada. Ja päevaprobleem kohe ka riikidevahelises suhted, piirid, kas Tartu piir, missugune piir? Lõputu pinget allikas. Nojah, sest teatavasti noh, see on nüüd ekskursi ajalukku, et siiamaani ei ole ju seda Pill lepingut, et Vene pool ratifitseerinud nad võtsid ju tagasi peale seda, kui meie oma selle preambula juurde esitasime, Eesti puhul on ratifitseerinud ja tõenäoliselt ei kavatsegi seda muuta, nii et see jääb niukseks lõpmatusse, vaidlust allikaks mitte ainult Cartagena põhiliselt, vaid ka poliitiliselt ja, ja tõenäoliselt lähimal ajal ei ole, pidades silmas praegust vene-poolset jäika, sellist kurssi vaevalt et see nüüd muutuma hakkab. Soomlased ka oma oma nii-öelda karjaalalt näitavad, aga mitte mitte avaliku riigi sümboolikaga seonduvates kohtades ja ka kaartidele anud. Mõningatel kaartidel on märgitud ka vana piir, aga seal mingi kontuuriga ja mitte mitte otseselt ja rohkem nagu ajaloolaste jaoks, mitte mitte poliitiliste ambitsioonide demonstreerimiseks. Nonii, me lõpetame oma juttu siis üleskutsega, missugune see saab olla, minge Vabaduse väljakule, vaadake, kuidas asjad käivad ja kuidas on asjad harjumatu. Nojah, ja mina julgeks loota, et kui nüüd see objekt, et ikkagi kahe aasta peale venib 2008 ja 2009 mõtlen, mis Vabaduse väljakule Anett ehk siis linnavalitsus suudab selle aja jooksul ka mingi infostendi sinna üles panna, vähemalt kolmes keeles ma aeg-ajalt peatan ja keegi tuleb siis juurde ja küsib, et kas ma räägin inglise keelt. Ja siis aga et mis asi see siin on, mitte keegi ei saa aru, eks, aga samas on tegemist. Võib öelda, et ühtede monument taalsemate rajatistega Põhja-Euroopas ma mõtlen nüüd linnuse arhitektuuri seisukohalt Sa mõtled bastione, bastione ja nendevahelisi neid nüüd, mis välja tulid. Kuuldud saate külaline oli Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm. Me kordame seda saadet järgmisel teisipäeval, kohe pärast seda öiseid uudiseid. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.