BBC promsi nädal klassikaraadios algas eile õhtul täiesti erilise ülekandega Royal Albert hoolist. Paavo Järvi käe all debüteeris Eesti festivaliorkester BBC promsi, festivali algatas 1895. aastal dirigent Henry Wood, kelle idee oli väärtmuusika esitlemine laiemale kuulajaskonnale mitteametlikus atmosfääris. Proms tulenebki sõnast promenaadi kontsert, mis viitab vabaõhukontsertidele Londoni aedades, kus publik võis esinemise ajal vabalt ringi liikuda. Festivali algusest peale on rõhk populaarsetele klassika teostel, aga ka Briti heliloojate muusikal heliloojate tähtpäevadel ning promsi jaoks tellitud uutel helitöödel. Londoni prestiižemaspiirkonnas asuv Royal Albert hool valmis 1871. aastal ja see mahutab 5500 kuulajat. Eesti festivaliorkester tõi kuninganna Victoria abikaasa nime kandvasse kontserdimajja täissaali. Enne kontserti rääkis Paavo Järvi klassikaraadiole oma varasemast kokkupuutest selle kontserdisaaliga. Paavo Järviga kohtus Lisette velt. Mina olen seal London promill juba esinenud, ütleme üks neli-viis korda ja esimest korda vist üle 15 aasta tagasi. Aga kunagi ei ole see esinemine Londonis, selline tavaline asi, eriti sellel festivalil, kus on selline ajalooline nimi ja maine ja juba see fakt, et seal on üle 6000 inimese on saalis ja see on tavaliselt alati välja müüdud. Meie kontsert on muuseas ka välja müüdud. See on alati natukene närviline ja alati natukene selline pingeline. Aga muidugi meie jaoks on see üks väga-väga suur au, et me sinna paneme üldse kustutada. Lisaks sellele kuulavad seda inimesed üle kogu maailma raadio vahendusel. Kas lisab ka mingisuguse pinge sellele kõigele? See bakter, seda kuulatakse üle üle terve maailmaraadios ja meie kontsert läheb televisiooni. See pole hästi suure pingi peal. Sellepärast et Kontsert on kontsert. Aga kui see publik nii suureks kasvab, et terve maailm kuulab, läheb arhiivi ja jääbki arhiivi ja siis on ping on kõva ja kindlasti selline kerge närv on sees kõigil. Eks Tšehhi dirigent on seda BBC Promsile, mis on tegelikult siis igal aastal kaheksa nädalat kestev suur klassikalise muusikasündmus. Ta on iseloomustanud seda kui maailma suurimat ja demokraatlikumad muusikafestivali. Mis huvitav selle festivali juures on see, et kuna see saal on hästi suur, siis uksed on avatud hästi paljudele ja promill on selline huvitav traditsioon, et need keskmised toolid, mis on põrandal, need võetakse ära ja seal seisavad endiselt püsti kohe praktiliselt lava juures ja seal on hästi palju. Ja see on selline selles mõttes demokraatiline, et seal ei ole mingisugust luksust või mingisugust sellist klassivahetegemist, lihtsalt inimesed tulevad, kuulavad ja seisavad püsti, mõned istuvad ja ja see on kõik, peaaegu selline vabaõhukontserdi atmosfäär natukene, aga ta on Rover Albert hoolistamise. Eesti festivaliorkester kannab ühelt poolt väga lihtsat ja teiselt poolt väga uhket nime. Ma tean, et selle nimega on oma lugu ka. Minul oli otseses mõte, et kui juba minna väljaspool Eestit, siis kuidagi olema mingisugused Eesti esindajad või Eesti lipukandjaid, kui nii võib öelda ja nimes peab olema Eesti. On vaja natukene suuremalt seda asja näha ja tutvustada tervet Eestit, kuigi Ma ütlesin, et muidugi me oleme uhked selle üle, et esindame Pärnut, aga me esindame ka Eestit ja eesti muusikat, Eesti kultuuri, Eesti noored, üle terve Eesti, mitte ainult Pärnust, nii et nii et see on selline loogiline muudatus nimes, sest peab olema arusaadav ja kirjutatakse arvustus või arvutus, ütleme plaadile või tehakse reklaami meie kontsertturneele, siis siis sõna Eesti Raadio figureerib ja see on minu jaoks väga tähtis. Ja tegelikult huvitav on ju veel ka see, et väga paljud orkestriandjaid on ikkagi üle kogu maailma siia kokku tulnud. Kas neile peab kuidagi ütlema ka, et te ajate Eesti asja või see on midagi, mis tuleb väga loomulikult. Need ei pea kunagi seda ütlema, sellepärast et kuidagi ma niivõrd arusaadav Kui nad siia tulevad, nad näevad, et see on tegelikult selline Eesti muusika ja Eesti asja ajame ühest küljest aga nad on kuidagi sellest nii sisse võetud ja nad muutuvad sellisteks grammatilisteks eesti armastajatakse toetajateks, nii et mõnikord selline tunne, et nemad tajuvad seda Eesti asja rohkem kui meie. Eesti muusika kõlab ka BBC Promsile aga te andsite välja tõesti Eesti festivaliorkestriga ka heliplaadi ja seal kõlas Šostakovitši looming ja selle plaadi vahel oli väga tore foto, kus teie olite väikene poiss ja teile oli külla tulnud Dmitri Šostakovitši ise. Kui palju näiteks teie oma lapsi võtate kaasa siia Pärnusse või BBC Promsile? Kui vajalik te peate, et nad kohtuksid ka selliste suurte nimedega? Ma mõtlen, et igale poole kaasa, kui vähegi võimalik, kui nad parajasti koolis ei ole. Nad on siin, Pärnus, nad on käinud kõikidel kontsertidel. Ja loomulikult tulevad promiga. Väga tihti küsitakse ju selle kohta, et mida teie isa Neeme Järvi on teile õpetanud ja mida ta teile näiteks pärast kontserte ütleb, aga, aga kui siin festivalil on sellised suured uhked Eesti festivaliorkestri kontserdid, siis teie ema on ka alati kohal, mida ema pärast kontserti ütleb? No mina arvan, et tema arvamused on veel tähtsamad selles mõttes, et temal on alati väga huvitav vaatevinkel, sest tema poolt saab seda kontserti mitte muusikuna, aga saalis oleva publiku silme läbi. Ja tegelikult see on üks hästi kasulik ja vajalik tagasi selles mõttes, et keegi ütleb väga lihtsalt ja otsekoheselt Mulle ei meeldinud näiteks pintsaku kortsud näiteks midagi sellist, mis tihtipeale juhtub või frakke või mingisuguseid teisi järk, märkusi isegi orkestri istumise kohta või plistiga muusikarepertuaarivaliku kohta, aga, aga see on väga vajalik ja meile väga tuttav jutt. Ema on alati kohal. Eesti festivaliorkestri kavas oli eile Edvard Griegi klaverikontsert Jean Sibeliuse viies sümfoonia ja kontserdi avanumber Arvo Pärdi sümfoonia number kolm. Kuulame sellest pragmendi. See oli katkenud eile BBC Promsile kõlanud Arvo Pärdi kolmandast sümfooniast. BBC Promsile debüteeris Eesti festivaliorkester Paavo Järvi dirigeerimisel ja kohal oli ka helilooja. Kontserdi vaheajal kuulasime aga muljeid otse sündmuspaigast. Miina Pärn küsis Lisette Veldilt kommentaari. Hallo. London Lisette, kas sa kuuled mind? Tere, Miina ja tere Köik raadiokuulajad tõepoolest palavad tervitused Londonist. Tulin küll paraku õue teiega rääkima, sellepärast et inimesi saalis on kirjade järgi 5500. Ja levi seal seetõttu väga head ei ole. Aga räägi siis oma esimestest muljetest. Ma kõige alustuseks pean ütlema seda, et ilmselt jääb see õhtu mulle meelde elu lõpuni, see on tõesti väga filmilik. See on täiesti erakordne, sellepärast et 25 minutit enne kontserdi algust oli saal praktiliselt et inimesi täiesti täis ja see on lihtsalt niivõrd võimas vaatepilt. Ja ma ei tea, kuidas raadio vahendusel see kõik kõlas, aga kui Valgas Arvo Pärdi kolmas sümfoonia kauni klarnetisoologa siis sellist publiku siginat ja saginat niimoodi kohapeal on kuulda küllalt hästi. Aga teistpidi see kontsentreeritud, mis selles saalis on, näiteks tooksin välja Heigo Rosina kella soolo või Madis Metsamart soleerimas Timpanitel Pärdi kolmandast sümfooniast. See on lihtsalt kõikvõimas, kui pea 6000 inimest on sellele ühele ja samale hetkele keskendunud, see on väga, väga ilus. Publiku reaktsioonidest võib öelda seda, et tõepoolest see, et täna tuli saali kohale ka Arvo Pärt ise ja loomulikult ei tulnud ta lavale niisama, vaid ikka viskas ka väikese vimka. Näiteks lahkus ta lavalt oma kohale, peaaegu kepseldas mööda treppe. Loomulikult tekitas kontserdipubliku suurt emotsiooni ja samamoodi näiteks pianist, kes tuli lavale ja saatis publikule esimese asjana õhusuudlusi, see kõik võlus publikut. Ja eks tšehhi dirigent. Pean seda BBC promsi iseloomustanud kui maailma kõige demokraat ikka oma, et klassikalise muusikasündmust ja seda ma pean tõesti ütlema, et esiteks on siin vanu ja noori, siin on igasugusest rahvusest inimesi. Inimesed seisavad püsti lava ees, et seda kõike kuulata. Siin on sellist kuus erinevat platvormi, kust saab kontserti nautida ka kuues, kõige kõrgem rida on, on seismiseks, ega see oli inimestest täis, nii et see on täiesti erakordne. Selle saali kohta on räägitud, et seal on väga põnev akustika, et kunagi ei tea, mis lugu seal läheb kõlama ja milline mitte. Muusika natukene kõla mõttes on kauge, aga teistpidi see atmosfäär toob selle kuidagi eriti lähedale, et näiteks kriigi klaverikontserdi avataktid, mis on kõikidele raadiokuulajatele, tahavad, et me kindlasti ei kõlanud nii valjusti kui näiteks Pärnu kontserdimajas, mis on lihtsalt niivõrd palju väiksem saal. Aga see ei ole nagu halb selle saali puhul. Mul oli õnn enne käijaga proovi kuulamas ja, ja lava taga muusikuid ka näha, natukene küsida nende käest ka, et millised tunded ja emotsioonid neid valdavad. Ja mulle tundub, et kui midagi on teisiti kui Pärnus, siis võib-olla see lihtnagu ärksust on veel veel rohkem, sellepärast et lihtsalt see meeletu inimmass ja selline suur ajalooline saal kindlasti toidavad seda pillimängija hinge ka, ma usun, Paavo Järvi, ma nägin teda ka päeval ja ma mõtlesin veel, et huvitav, kas ta on täna äkki kuidagi natuke närvilisem või et äkki ma saan aru, et on kuidagi pingeline olukord, aga võta näpust, mitte midagi, kõik oli ikka nagu alati. Ja võib-olla kui veel rääkida sellest, et see tänane saal oli täis, et ma küsisin üle Andrassiitoni käest, et saal oli välja müüdud juba maikuus ja see on üks kiiremini välja müüdud kontsert Tänavusel promsil, nii et ei tea, kas jutud Pärnu linnast nii kaugele levinud, aga, aga ilmselt inimesed tõesti teadsid ka, kuhu tulla ja mida sellelt kõigelt oodata. Ja mis on veel, väga eriline on see, et loomulikult teeb raadio otseülekande üle kogu maailma. Aga tänast kontserti salvestatakse ka televisiooni jaoks ja BBC näitab seda juba sel reedel ja, ja see ei ole üldse mitte nii seda igal kontserdil tehakse. Ja kui veel huvitavatest asjadest rääkida, siis korraldajad siinpool teadsid öelda, et Eesti festivaliorkester on BBC promsil kõige nooremorkester, et nii vähe aega tegutsenud orkestrit teist ei olegi veel Royal Albert Hallis selle sündmuse raames esinenud. Sellised meeleolud olid eile Royal Albert Hallis, kui Eesti festivaliorkester debüteeris BBC Promsile. Pärast kontserti kohtuslysete velt ka orkestrantidega. Kuulame ka need muljed. Mis tunne on pärast sellist kontserti? Väga võimas saali vaadates tundus, et meeldis inimestele ja endal on ka selline tunne, nagu oleks jooksnud maratoni ära ja siis natukene veel teinud 200 kätekõverdust peale. Et aga mõnus. Ma mõtlesin sinu peale selle Pärdi kolmanda sümfoonia, kus olid sina ja oli see saal, kus oli 6000 inimest, mis tunne seal Seal ei jõua väga tundeid kalkuleerida, sest seal on see tunne, tuleb jääda selle osa lõpuks ellu, et seal kõik muu ümberringi ununeb ja ähmastub ja lihtsalt jääb ainult see muusika ja kogu see pinge, mis kuidas hakkama saada sellega. Mis sa arvad, mida see tänane õhtu eesti muusikale tähendab? Ma usun ja väga loodan, et see on Eesti muusika jaoks väga märgiline sündmus, et juba orkestri nimi. Pluss veel see, et Arvo Pärdi lugu mängiti, Arvo Pärt oli ise kohal. Paavo Järvi ise eesti dirigent ja kogu see asi. Ma arvan, et päris tugevalt sai siinsele kultuurikaardile eestynemy söövitatud. Niimoodi arvas äsja lõppenud kontserdist eile õhtul Madis Metsamart ja nüüd räägib meiega Mikk Murdvee. Vägev praktiliselt laulupeo õhkkond ja, ja meeletus vastu ja, ja sellise seltskonnaga sellise orkestriga olla, sellisel festivalil võtab sõnatuks. Kuidas Alice mängideli? Mind täiesti hämmastas see, kuivõrd palju saal muutus publiku sissetulekuga. Saamatus üllatavalt intiimseks. Alguses tundus, proovis, tundus, et me oleme staadionil ja siis ühtäkki tundus, et me olemegi tegelikult väga heas ja sellises väikses intiimses saalis, kus tõesti sai täiesti rahulikult otsida vägagi õrne värve ja ja pidi olema nagu väga ärkvel. Niisiis BBC proms festivalinädal klassikaraadios algas eile õhtul ajaloolise kontserdiga Royal Albert hoolis. Eesti festivaliorkester on teinud ajalugu. Kontsert on järelkuulatav klassikaraadio kodulehel ja BBC promsi nädal. Klassikaraadios kestab kuni 19. augustini.