Mul on suur rõõm tervitada klassika ära raadios suvetuuri külalist. Leelo Tungal, tere tulemast. Tere aitäh kutsumast. Teil on olnud väga toimekas suvi, aga meie vestluse fookuses on seekord teie koostöö abikaasa Raimo Kangro, aga kuna pühapäeval, 19. augustil tule segakooride liidu eestvõtmisel Haapsalu toomkirikus ettekandele Raimo Kangro missa süütult hukkunud eestlastele ja selle tekstiseadmisega, tegelesite teie. Nojah, siin on ka kanooniline missa tekst Raimul olemas kõik, aga kuna ta leidis, et kui ta peab eestlastele mõtle selles ainult muusikaga seda ei ütle ja siis ta kasutas minu selleaegset neid luuletusi ja ühe teksti ma kirjutasin ekstra selle jaoks kohe ja noh, see oli niisugune ärev aeg ju. 89. aasta enne seda olid olnud, hakkas juba 87. need fosforiidi protestid ja siis tulid Hirvepargi sündmused, tead, Tammsaare kuju, sündmused ja muud ja ja tegelikult juba 89. aasta alguses oli ikkagi juba me kõik elasime lootustes ja ja mis minu, millest oli üks huvitav asi, et, et see oli aeg, ütleme, 87 kuni võib-olla 91, kus tõepoolest Eesti rahvas oli ühel meeles, kõigil oli üksainus soov vabadust saada ja seda enam siis meenusid kõik need, kes nende tormistel aegadel kannatada olid saanud. Me ei tahtnud seda ainult panna küüditamise ohvreid või ka Isamaasõjast, nagu tookord öeldi, või teises maailmasõjas langenute. Kummal poolel tol ajal küsiti, nõukogude ajal, kui küsiti, kas ta sõitis õigel poolel, siis see tähendas seda. Ta oli siis ka Nõukogude armee pool inimene, aga hiljem läks siis nõnda, et Saksa armees, kes olid kuskil sinimägedes sõdinud, aga mõlemad armeed olid ju võõrad. Ja kõik nende inimeste elud, mis noorte inimeste elud, vanainimeste laste elud, mis kõik selle tormise aja tõttu katkesid, et kõike seda meenutada. Ja kuna minu ema oli väga õnnelik, kui me võis jälle kasutada sinimustvalget lippu ja me temaga muidugi hiljem vaatasimegi koos seda televiisorist, kuidas Pika Hermanni puu jälle jälle heisata seesama lipp, mis oli kohutav süüasi, kui leiti meilt läbiotsimisel diivani seest, kui ta koolijuhataja veel oli meenusid kõik need inimesed lähemad või kaugemad. Ja Raimo arvas, et tõepoolest Peaksin veel natuke juurde kirjutama sinna teksti. No see oligi esimene aeg, kui tohtis avalikult rääkida neist inimestest ja nendest kannatustest just nimelt sellepärast, et tegelikult alates 79.-st aastast oli Raimo alati Eesti muusika päevade. Võib-olla äkki pidi olema Eesti nõukogude muusikapäevad, ma ei mäletagi enam. 79., väga võimalik, et pidi tulema, aga nende päevade üks korraldajaid ja, ja asjaajajaid siis ma mäletan just kuidas oli selle plakatiga tegu, villu järgud tilt telliti ilus plakat hirmutis meie pool kodus arutasid, kõik, oli kena. Plakatil oli, sinitaevas oli nagu need telefonitraadid mida oli viis nagu noodijooned ja, ja, ja siis olid pääsukesed nootide asemel nendel noodijoontele läkski juba kiku, nii, äkki tuli välja, et ta peab keskkomitees kinni tema. Ja muidugi komitees ei kinnitatud, sest leiti, et see on täiesti tissidentliku samm. Sinine taevas, mustad pääsu, kas seljad ja valged kurgualused? Vihastasid, nad vihastasid ja, või naersid, mis nad naersid. Aga lõpuks tuli jah, Villu järmut tuli, selle mõtte peale tegi taeva vesi halliks, et noh, siis ei olnud keelatud taevas. Et ja siis 89 ma isegi mäletan seda. Igal pool olid tol ajal igasugused kohtumised, kokkusaamised, inimesed omavahel, kesid, arutasid kergelt eufooriline seisund, oli see. Ütleme, et 89. aasta küüditamise aastapäeval meie Ruilas püksmees Tõnno roomets, kelle isa oli hukatud venelaste poolt võttis oma auto ja pani lipu peale ja siis me käisime, viisime küünlad iga maja juurde, kus teadsime, et sealt on inimesi küüditatud. Et kõik oli noh, niisugune, kui sealt. Nii tohib öelda, et mingi romantiline maik oli siis selle juures, et et selle mäletamise juures see ei olnud nagu praegu ütleme olen kuulnud, kuidas mõni noor inimene ütleb, et mis nad seal oigavad ja tuleb ükskord ära unustada need asjad ja elu elada. Muidugi tuleb elada. Elada tuleb, aga unustada ei tohi. Seda enam, et üks vahepeal oli niisugune aeg, kus, kus sellest kõigest ei tohtinud rääkida ja siis tuli nagu kaane alt äkki välja kõik see, mida inimesed olid kannatanud ja alla neelanud ja ja mida peredes sees ainult räägiti. Selsamal 1989. aastal oli ka selle missa esiettekanne. Et kus kohas oli, see oli Estonia kontserdisaalis. Ja ma mäletan, Arnold Rüütel surus meie, kes siis oli, noh, niisugune tol ajal riigimehed väga palju ei liikunud kontsertidel, aga see oli jah, niisugune haruldane aeg. Ja muidugi Raimo väga oleks tahtnud seda ka plaadistada või lindistada, aga see oli väga kallis, tuli tähele kohese ülemine kui aeg kus intelligentsi elu oli ikka üsnagi vaene, ausalt öeldes, meie olime, hinged põlesid ja, ja südamed leegitsesid, aga tegelikult rahakotid olid ikka üsna tühjad. Nagu ka poeletid, eks ole, aga nuh see aeg lindistamisele või plaadistamisele mõelda oli, oli peaaegu võimatu. Teine asi oli see, et esitajaks oli Eesti raadio segakoor Toomas, kapten nii juhatusel ja muusikakeskkooli sümfooniaorkester. See oli väga heal tasemel tollal. Aga kahjuks Eesti raadio segakoor läks ju laiali, Jaxetud pidada Nimit mitmeid koore siin. Ja Annika Tõnuri solist kolis Islandisse vahepeal tema saatus oli üsna kurb küll ta oli hea küll ta olija solistina. Aga sellest, mis Ast tehti, kuuldavasti ka film? Jah, mis sa tegemises tegi, tollal oli selline asutus nagu Eesti telefilm kus tehti ka ooper filme, meie tegime kunagi sensatsiooni Chapeki ainetel, sellele telefilmile pidime veel tegema Agatha Christie. Et mul oli peaaegu valmis libreto, aga Irene Lään, kes sensatsiooni kid filmis ja ka Raimo imeluu filmi tema siis leidis, peab seda aega kuidagi jäädvustama ja ma olen väga tänulik talle muidugi selle eest. Kuigi portreefilm see siiski ei ole. Ta väitis, et see on portreefilm Norra ja mul on sõna antud tõepoolest, ta põhjendab. Noh, ma arvan, võib-olla praegusel ajal tundub see isegi selline naiivne. Tema lootused on selles, et nüüd tuleb selline aeg, kus me saame pühenduda ainult ilu ja headuse teenimisele. No niisugust aega tuleb maailmas vist kunagi olnud, aga, aga alati on see ilu ja headus ka kurjuse ja koleduse kõrval olemas olnud. Aga jah, filmi tegemiseks, see oli ka huvitav aeg. See oli juba siis tähendab mis oli juba ette kantud, aga suvi 89 sel ajal marssisid need interrinde omadsin linnas punalippudega süngelt ja kogu see õhkkond oli, kui ta oli ja samal ajal arutasid siis heliloojad meie pool ravilas koos mis saab edasi ja, ja üldiselt Lepo Sumera oli päris õige arvamus, et noh, need, kes on edukad Katson kapitalismi ajal veel edukamad ja need, kes ei ole, need on siis veel, et vaesemad või kuidagi nõnda. Seal olid siis Tamberg, Rääts, Erkki-Sven Tüür, Olav Ehala, Lepo Sumera, Raimo arutasid neid ajaküsimusi ja sellest, kas Pärdi äraminek Randalu äraminek, kas need on kodumaa reetmiseks, et päris huvitav on seda nüüd praegu vaadata ja kuulata ja tegelikult on see missa veel korra ette kantud, aga siis oli juba Raimo Kangro lahkunud. See oli aastal 2002 Eesti muusika päevadel ja siis juhatas Arvo Volmer seda missat. Aga teie ei mäleta seda, et minul oli, saad nii raske, sest paar aastat mul olid üsna üsna raske aeg pärast Raimo surma, see tuli nii ootamatult ja ja nii elu lõhkuvalt kuidagi, et ma tõepoolest mäluaugud selle aja koha peale, nii et ma mäletan jah, et neid muusikapäevad, mul oli hea meel, et nad ikkagi jäid, sest sellel samal ülemineku ajal ütleme üheksakümnendatel aastatel oli ju ikka niisugune aeg, et Raimo käis panku kerjamas raha, et saaks siis kultuurkapitali veel ei olnud. Siis kui juba kultuurifond oli, siis Eri Klas natuke midagi mõistis ja et kontserte korraldada, ma mäletan, kuidas nad peaske ja tookord Eda survel praegu kaeda peaske tegid Kontsert tantsida, harf mahtus Žiguli sisse. Nii et väike Eda, seda ma usun, aga, ja, ja Raivo ja rajooni tööstus kõik mahtusid ära, aga no midagi polnud teha. Ei olnud raha, et mingi transpordi jaoks ja entusiasmiga tehtud kohutavalt palju asju sellel ülemineku ajal. Noh, võib-olla Meilt tahetakse praegugi, et me teeksime entusiasmiga kõike, aga aga praegu on teised ajad ja mulle näib ikkagi, et kultuuri peale mõeldakse meelikaga rohkem. No teie koostööst Raimoga on sündinud, on väga toredaid asju, aga, aga kas võib öelda, et see ühisosa viis teid ka elus inimestena kui abikaasad ja seda küll, jah, siinsamas raadiomajas me saime tuttavaks. Tähendab, see oli üks ilus suvepäev, ma olin just ülikooli lõpetanud ja ja mingi laulutekst tuli mult ära osta. Nii et ma seisime, kõik siin oli meeletu hulk inimesi, treppideni läksid, kassasabad läksid alla oma rublakesed kätte saada, kirjutasid alla ja puha. Suli, jah, kord kuus ja Raimo oli tema töötas keskeprogrammismann, kuulnud muidugi teda tudengina õhtuti need, kes ka programmid olid väga populaarsed, aga ma arvan, et see on üks vanainimene natuke TMS ja aga mid tutvustas jah, Marie Aare, lauljanna, kellele Raimo oli kirjutanud laulu just minu tekstile, mis oli võetud ajakirjast noorus. Ja, ja sealsamas nad mängisid Mariel laudis ja stuudios, kus oli klaver, siis mängisid ette, vot niisugune oli meie tuttavaks saamine. Et tõepoolest muusikaline laulu nimi on, ah juba lumi maas. Niisugune kurglik, just niisugune 22 aastase inimese laul. Neid laule tuli veel ja veel, aga ka suuremaid teoseid, rokkooper, põhjaneitsi, põhjaneitsi, siis me oleme teinud hästi palju lastetükke siis, kui ma nukuteatris töötasin, Raimo tegi muudele tööd ka väga palju muusikat ja ja vot sellesama Haapsalu linnale sai kunagi pöialpoisi. Teater oli seal. Andres Ammas, Elmo Joa ja Viktor Nelik. Kolmik olid, kes neid asju korraldasid, tellisid meilt ooperiseakarjus või õieti, see on ikkagi muusikal. Haapsalu meile mõlemale väga meeldis, arvasime, et kui pannakse, saame, siis lähme haapsalusse elamast Sunka erilise õhkkonnaga linn ja ja, ja kui mõelda, et selline linn, kus kõik tänavat lõppevat merre või, või algavad merest. Et mul on selle pärast eriti hea meel, et nüüd tuleb Haapsalusse, mis sa, ettekanne nüüd. Aga me mäletame ka kõik ülivaimukat laulumängu, Uku. Tundub, et see valmistel küll sellises erilises loomes ärinas hoia, seda oli väga lõbus teha. Ja see oli niimoodi, et Raimo oli oma toas, mina oma toas tol ajal neid arvuti tulid, nii nagu nad tulid ja internetiasjana kui arvutilt imi oli. Mulle tooliks pütikujuline, nii et nende, kuidas need olnud, mitte mitte plaadid, aga mis need võltsketid disketid just ja, ja siis tsitaatide kaudu. Mulle väga meeldisid, Raimo tabas ära tsitaadid, mida võiks kasutades Kaljuste koor seda tegi ja, ja seda oli väga just lõbus oli teha. Noh, see oli aeg, kus me ei olnud veel euroliidus ja siis räägiti sellisest rahaühikust nagu ecu. Ja sellest, kuidas Eesti on selle maakera peal üks väike punkt, kuhu siis noolemängu võib mängida ja kusjuures ikkagi läks sinna ka per Endel, kes hukuste Vanemuises tuttav on, läks sinna õigust nõudma vabagaga vastu. Ma arvan, et nad praegu ei mängi vist enam need viited ja vihjed, et seal oli hästi palju peidetud. Pluss ka see, et igal ajal igal laulupeol alates juba esimesest ausalt öeldes Janssoni korraldatud laulupeol kogu aeg lauldud, et nüüd särasilmil laulda, võimetum, vaba meie kodumaa. Esimene laulupidu oli, eks ole, keiserliku priiuse-le pühendatud ja puha, vot sellised pillad, ma arvan, see on eestlaslik eneseiroonia, kui keegi teine meid sellise asjaga pilkaks, systexinge täis, aga me iseenda kallal võime aasida, ma arvan. See hoiab natukene klaarima mõtlemisega, kui sa ei lähe liiga roosiliseks oma oma mõtet ja soovidega see Ukuja eco loomise aeg oli, oli just selline aeg, kus mängis iga nüanss ja kõnetas publikut, aga huvitaks praegusest elust annaks teha mingit sellist vaimukat alltekstidega lugu. Ma arvan, et annaks kindlasti nii palju huvitavaid asju, no Rail Balticust annaks kusse, kaukamehed tulevad ja krabavad raha oma taskusse ja siis kuidas meie jooksime sind tühermaal ja hädaldama, maksame võlgu selleks, et, et keegi saaks iga päev Berliinis ära käia ja ma ei tea, mida vedada Hiina kaup, aga miks, miks siitkaudu ei tea. Nii et ma arvan, lootkem muidugi, et halvad asjad läbi ei lähe, halvad plaanid ja inimestel on rohkem sõnaõigust. Aga võib-olla peakski need plaanid enne naeruks tegema, et, et see aitab kaasa sellele, et ei läheks halvad asjad läbi. Võib-olla küll, sest jah, me oleme tõsiselt võtnud ja väga tõsised ettevõtmised kõige selle vastu, aga, aga jah, naer on üks asi, mis tõepoolest, kes ütles naerdes inimsugu jumalaga oma halva minevikuga, nii et ma ei mäleta enam, kes oli, aga kui kui me suudame millegi üle naerda, siis me oleme sellest asjast natuke rohkem üle ka, ma arvan. Aga no missa pool naermist eriti ei ole. Ta oli ikka väga tõsine teos ja minu vanaema, kellele ma üha rohkem olen siis tol ajal mõtlesin, väga noor oled, siis ei saa sellest asjast aru, tema, kes ta ei olnud elu sees, oma Tallinnast kaugemale oma kodutalust saanud, siis 49. aastal viidi Novosibirski oblastisse ja 84 aasta sealt koos oma vanima tütrega, kes oli 64, nii et ja nad jäid ellu ja nad töötasid seal kolhoosis ja ta suhteliselt kirju, mis on minu jaoks väga väärtuslikud. Ja kui ta sai teada, ta on nüüd vaba, võib kodumaale tagasi sõita, siis ta sai infarkti, nii et oleks natuke jäi puudu 90.-st eluaastast. Oli jutuks, et peaks minema vaatama seda hauakohta, aga siis need hilisemad sealt, kes sealt sodrinu külast tulid sinna, eestlaste kalmistule, rajati hiljem karjamaad, loomatherampisid selle kõik ära. Et pole vist sellist kohta enam nii et siis nagu mõtled, et see vaimne põrm ei olegi nii oluline, aga see vaim ja hing ikkagi lehvib siin Eestimaa kohal ka, muidu ei oleks nii omaks võetud neid vabaduse ideid, kui me ikka ei teaks, mida ma ikka rõõmustama ka nende eest, kes ei saanud seda teha. Teie enda lugu, teie pere elulugu on mahtunud neljaraamatusse, seltsimees laps ja vara veel esialgu jah. A neljas on, kus on koguteos jah, kõik kolm koos ja haige. Ja varakevadel linastus ülimenukalt film, seltsimees laps. Kui palju selle filmi menu on nüüd teie suve mõjutanud ja suviseid tegemisi? Nojah, ega ma pole suurt? Ei, ma olen siiski saanud hakkam, kirjuta. Lõpetan praegu. Alo Põldmäe jooksite ooperi libreto. Ma arvasin küll, et ei saa, sest neid sõitmisi ja kõike on olnud nii palju. Aga ma olen väga tänulik Monika Siimetsale, kes tegi selle filmi. Seal on tema osa ikkagi väga palju, sest Ta pidi võtma kolmest paksust raamatust selle mandi riisuma või Nad pakkusid alguses mõõtma, ise kirjutaksin, aga tundsin, et ma ei, ma ei suuda midagi ära jätta, minu jaoks on iga tegelane oluline iga sündmus aga tema tegi siis filmivarianti ja, ja ma olen väga rõõmus selle üle, et ta sai niimoodi ilusasti. Monika on väga-väga hea režissöör. Nii et selle üle olen ma väga õnnelik ja ja inimesed on tahtnud teiega kohtuda väga palju sel suvel nendel teemadel kevadel juba ka igale poole lihtsalt ei ole võimalik ajaliselt minna ja ma ei ole ju autor inimene majandusinimene ja ei ole võimalik igale poole minna, aga nii palju kui ma olen käinud, on kabli is ja ütleme, siin prantsuse lütseumi ka kohtumas ja Tartu elektriteatris ja kõik on olnud väga huvitavad ja mul on niisugune tunne, et nüüd peaks ühe raamatu veel kirjutama inimestest, kes on tulnud juurde ja rääkinud oma lugusid. Ma ütleksin, mina ei ole mingi kangelane seal ja see laps ka ei ole kangelased, olid need, kes ellu jäid ja kes suutsid modi rõõmsad meelt säilitada ja ja küll, et öelda, et rusikas taskus pole ilus, aga sel ajal olnud muud võimalust sel ajal kui kõik oleksid tõesti trellide taha läinud, sellega ei oleks Eesti elu kuidagi päästa. Aga nojah, nemad olid tõepoolest kangelased, ma arvan. Ja, ja nüüd olen jah, igasuguseid lugusid, need, kes on lastena. No minul jäi natuke puudu, et hind oleks ka lapsena ära viidud, kui vanaema küüdi dist, vanaema tuli mind hoidma. Õpetajatel oli koolivaheajal, olid märtsivaheajal pedagoogilised lugemised ja isa-ema olid ära, vanaema hoidis, mindi, ta viidi siis ära. Aga kooli tegid võtsid minu enda juurde, nii et oleks võib-olla ja hoopis teistsugune olnud. Aga siinjuures ei saa midagi öelda selle lihtsalt heade vene inimeste kohta. Täditütred, kes tulid Krasnojarski krais tagasi üks õppis arstiks, teine on põllumajandusülikoolis õppejõud ja nemad mäletavad väga palju ilusaid asju, iseasi, mis nende ema. Kui raske oli emasid, et nende pisikestel kooli jälitada, et aga hakkama saada, kui sul ei ole süüa juua ja jätad minema. Olles olnud masinakirjutaja minema siis härgadega metsa puid vedama. Mis tunne temal oli, see on, see on nagu iseasi. Aga noh, elukogemusi inimestele antud igasuguseid, kes murdub, kes murdub praegugi, eks ole. Ta peab olema tugevam või peab mingi varras olema mingi lootus inimesel hullema, siis ta suudab raskeid asju üle elada. Neid tuleb veelgi niikuinii. Loodame, et mitte nii raskeid aegu ja nii üldisi, aga, aga iga inimese elus on ju raskeid etappe, nii et tuleb katsuda, pea püsti hoida. Ja seda. Teadvustad seda, mis on olnud ja, ja mida inimesed on parem üle elanud just nimelt tunnustada küll ei tohi, ma saan aru, et, et me ei saa elada selle tähe alla, et küll me oleme palju tänud, see ei vii kuskile, aga, aga unustada ei tohi juba kasvõi selleks, et me ei oleks niisama naiivsed, et see kõik ei korduks ja, ja me peaksime ennast hoida ja ajalugu, miks peaks olema auk ajal? Minu meelest vot seesama mis seal kirjutamise aeg ja Eesti niisugune suure märkamise aeg see meenutab mulle natukene seda esimese laulupeoaega, mis, eks ole 1869, kus ka eestlased kõiki, keda mõned härrasmehed ei tahtnud üldse rahvuseks nimetada, vaid vaid maarahvas lihtsalt matsid. Et äkki hakkasid teadvustama jääki taipasid nii, et muusikal on eestlase jaoks on alati olnud üks ühendav võimu olemas võib-olla kõigi jaoks. Aga noh, eestlast minema lähemalt lihtsalt. Meil on siin suvetuuri saade ja ma küsin leelo, milline on olnud teie jaoks isiklikult selle suve kõrghetk? Tarneaeg, ma ei, ma ei oskagi öelda. Äkki veel tuleb? Ma arvan, et tuleb sellepärast. Laupäeval, ma lähen juba Haapsallu ja siis pühapäeval see kontsert ja ma arvan, et minu jaoks võib see olla niisugune. Nüüd ma juba olen ehk tugevam, vesista ka ja saan üle sellest. Ta on kogu perega minna ja lapselastega koos, nii et ma arvan, et see on, see on üks uus asi. Et see ettekanne on teie pere jaoks, väga, on, on ja ma loodan, et ta jääb. Kas kolmeaastasele jääb, aga kaheksa aastasele jääb ikka kindlasti meelde? Kuidas läheb praegu teie heal lapsel? Heal lapsel ongi mul ongi mure, et ma peaksin tegelikult istuma praegu hoopis toimetuses ja neilt septembrinumbri kokkupanemisega on tegu, heal lapsel läheb tegelikult hästi, isa, kõige raskemad ajad on möödas, need olid just need ülemineku aega, kus kus me Raimoga teineteist süüdistasime või kuidagi hurjutasin, mõtlesin, et võimule jätta, siis need muusikapäevad ei jaksa ju, et see on hommikust õhtuni. Ja, ja tema samamoodi, et nüüd sa võtsid sellele ja lapse jaoks raha ja nüüd on kõik, et noh, et ela rahulikumat elu vastastikku, niimoodi aasisime teineteise kallal, aga noh, nüüd on muusikapäevadel, eks ole, aasta ringi, mitu inimest tegeleb nendega, mitte nii, et üks summasi kulliga käib kuskil harfeia muid asju vedamas ja, ja hea laps on nüüd kultuurilehe all. Ta on niisugune rahulikum elu ja noh, ikka tuleb kirjutajaid lapsiga juurde, see on nagu meie eesmärk olnud, just et lapsed ise kirjutaksid, ise teeksid natuke vähemaks on jäänud, peab ütlema, võrreldes selle ajaga 24 aastat tagasi, siis oli ikka rohkem, kirjuta neid, kes ise kirjutasid, mitte õpetaja soovil või või kuskil ainult võistlusele, nii et jah, aga tõusulained tulevad ja lähevad. Ei, ma arvan, et need on veel ees ka. Enne haapsallu minekute lähete veel Rakverre ja luulelaulupidu või luulepidu. Nii et ma usun, et see võib ka huvid olla täitsa põnev. Üllar Saaremäe on ikka niisuguse asja ette. Noh, kompositsioon on muidugi niimoodi, et kõigil on ette antud. Miks ma saan hästi sõita, saanud tütar Maarjaga minna, et, et maarjaloeb seal ka enda ja Bernard Kangro kauge kauge sugulase luuletust. Aga jah, meil on kõigile ette määratud ja minul algul tulemused 15 aastaselt kirjutatud luuletust loen, aga noh ega siis noorust võib ju ka meenutada ja inimene peab vastutama. Ma kõige eest, mis ta teinud on. Üllar valis need luuletused välja vist küll, jah. Ma sain nii aru, aga ta juba ammu aega ütles, et ma imetlen, kuidas ta kuidas ta kõigega hakkama saab. Käepaeltega ja kõigega, millega seal tehakse, seda. No umbes nagu laulupidu vist nähtavasti ja suur aitäh leelo tungal ja soovin teile ja teie perele elamusliku kontserti Haapsalus pühapäeval, 19. augustil. Suur tänu, kohtume Haapsalus.