Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No täna rändame sarnaselt paljude kaasmaalastega Iirimaale, aga samas erinevalt neist mitte tööle, vaid seiklema. Nii omapärane, nagu see Iirimaa on, ei saada laagi vast lõpuni tuttavaks, aga. Nähtavasti pisut omasemaks selle saate käigus küll. Omamoodi tegelikult kodune tunne tuleb Iirimaal olles, kui eestlane sinna läheb, aga sellest saabki pikemalt rääkida. Selle hoogsa kiiri loo nimi on, on saar ja anfaar tähendas Celtidele. Kes olid iirlaste esivanemad õieti sõjahüüdu. Et see on omamoodi niisugune sõja laul, vana sõja viis iirlastele ja eks nad ole ajaloo jooksul olnud kanget sõdima kindlasti. Ja tänapäeval on nad lihtsalt väga tihti kangekaelsed. Ja see iirlane on, on üks omamoodi inimene, tõesti, kui mõelda Iirimaa ajaloo peale, siis tema ajalugu koosneb väga palju just Sõhimistest ja kõige rohkem on sõditud inglastega ajaloo jooksul. Ja kord on võidukalt ja kord kaotustega. Ja mõneti on see Iirimaa ajalugu olnud ka ütleme, viimastel sajanditel õige kurb. Kui mõelda nende lõputute sõdimiste peale, siis kõige hullem, mis Iirimaa ajaloos oli üldse seitsmeteistkümnes sajand, kui Cromwelli väed tulid Iirimaale ja ja seal tapeti tee või suri nälga ligi pool elanikkonnast. Et see oli, see oli kujuteldamatult jõhker aeg ja selle järel oli iirlasi järel alla ühe miljoni. Aga rahvas kosus ja 20. sajandi algul hakkasid nad uuesti oma vabaduse eest võitlema ja natukene hiljem, kui Eesti vabaks sai, sai siis ka Iiri Vabariik tekkida. Ja nüüd on ta siis kujunenudki oma etteriigiks ja Meie läksime sinna natukene ka asja pärast, sellepärast et et seal pidi toimuma euroop, papa põlispuude uurijate üks kogunemine. Ja kui ma sinna juba ennast teel asutasin naisega, siis ütlesin, et kui me juba läheme, et siis läheme lihtsalt teeme sellele saarele tiiru peale, vaatame, mis maarahvas seal on. Ja, ja nii see oligi aasta tagasi aprilli lõpus, mai algul sai mindud ja nii nagu Iirimaale minnes tihti lennukiga maandud Dublinisse tablini lähedale ja esimene tuss algab ikka sellest pealinnast. Ja siin Läksime lihtsalt jalutama õhtupoolsel ajal tablini linnas. Ja noh, need esimesed muljed jäävad meelde ja linn ise on ju noh, rahvaarvult natuke suurem kui Tallinn. Ja seal linnaosas vähemalt, kus meie tagasihoidlik võõrastemaja oli, oli, oli selline kitsad tänavad ja mis kohe silma hakkas, et inimesed olid kuidagi avatumad ja vaesemad kui näiteks Tallinna tänavatel mingisugune niisugust emotsionaalsest soojust nagu, nagu tuli kontakteerunud väga kergesti ja ja teistpidi, Nende riietus mõtleksin tablini, inimeste riietus nägi välja noh, tagasihoidlikum kui Tallinna linna suvine inimeste riietus. Ja samas muidugi sa mõtled, et ja, ja et kui siin võib ju väga kergesti kokku põrgata mõne eestlasega sest tõesti on seal Iirimaa eestlastele selles mõttes tuntud paiku, et et siin on palju tööle mindud ja muudel põhjustel ja ja see tablini linn on täis just Ida-Euroopa inimesi, see on tuntud tõsiasi. Ja see omakorda on ju seotud sellega, et kui Iirimaa sai Euroopa Liidu liikmeks, siis ta tegi seal niisugusi, julgeid majanduslikke liigutusi, mille peale hakati Iirimaad nimetama lausa keldi tiigriks. Aga see, et sinna tuli palju inimesi Ida-Euroopast küll põhiliselt poolakaid ja rumeenlasi, aga ka balti inimesi ja eestlasi, see tegelikult. Ta andis sellele majandusele väga hea hoo sisse. Nii et seal natukene niisugune algusest peale niisugune kerge ja kodune tunne oli seal kõndida. Ja see, et seal näiteks ei olnud näha selle meie mõnetunnise jalutuskäigu jooksul mitte ühtegi suurt kaubakeskust Tallinna linnas on neid kaubakeskusi väga palju ja ka Põhja-Euroopas näiteks. Aga siin paistis, et, et kogu see majanduse suund on nagu selle peale, et just nimelt anda väikestele ettevõtjatele võimaluse ja nihukesi pisikesi poekesi oli üksteise järel kõrval ja igalühel oma nägu ja oma meeleolu. Nii et esimesed muljed olid, olid niisugused lihtne maa ja avatud maa ja siis me sattusime kirikusse, see oli lihtsalt kõige lähem kirik, Need kirikud on seal hiigelhulgal seal tabline linnas. Ja see oli püha kustuse kirik ja oli kolmapäevane õhtupoolik, nastasime kirikusse sisse ja kirik oli puupüsti rahvast täis. Et see oli natuke üllatav, aga oli parajasti Neitsi Maarjale pühendatud missa. Ja siis nagu oled seal ja sa tunned, et, et oi, et, et see ei ole küll nüüd luterlik piirkond, sest see, kuidas inimesed need need pallusi kaasa tegid, et see oli, see oli väga emotsionaalne, ühesõnaga inimesed teadsid neid palvet peast, kõiki osa inimesi ei mahtunud kiriku istmed Te peale, siis nad istusid näiteks maas või põlvitasid maas ja kõigi huuled liikusid noh, täpselt neid neid palveid lugeda siis isegi kui see ei kostnud. Et see üksmeel ja niisugune tugev niisugune tundelisus, mis sellega kaasas käis, see, see mõjus väga tugevalt. Ja sa taipad järsku, et oi, et see on hoopis teine maa kui Inglismaa või hoopis teine maa Šotimaa näiteks. Just oma katoliikluse tõttu. Et seal on ju ikkagi katoliiklik maa, üle 80 protsendi eestlastest on katoliiklased ja see, kuidas nad nii üksmeelselt seal, mis sa pidasid, seal tekkis nagu selline tunne lihtsalt, et võib-olla see katoliiklus on üks iirlase identiteedi tähtsamaid joonised, et selle järgi ta määrabki enda iirlaseks, et ta on katoliiklane ja ühendab neid tohutult, ühendab ja on ajaloo jooksul ikka ühendanud ja selle nimel on nad palju kannatanud, tänud, et nad ei ole lahti jäänud katoliiklasest. Ja samas see niisugune soojus ja siis hakkasin seal kirikus niimoodi mõte hakkas nagu oma pead liikuma, siis ma mõtlesin selle peale, et et tegelikult ka Iirimaa kliima on ikka väga teistsugune kui näiteks Inglismaal ja Šotimaal. Et ta on palju soojem, seal on näiteks võimalik kasvatada lähistroopilisi taimi aias ja, ja kas või näiteks ka palme. Siis tundub küll natuke uskumatu, aga, aga see kliima on selline, et talveti üliharva läheb miinustesse temperatuur, kuigi ta suvel ei lähe ka kuigi kõrgele. Aga siia ei ole näiteks kunagi päriselt üle terve Iirimaa ei ole ulatanud viimase jääaja mandrijää ja osa sellest taimestikust on, on nagu jääajaeelne siin säilinud ja siis sa mõtled selle peale, et soe kliima, emotsionaalsed inimesed katoliiklus ja kuidagi tunde järgi mitte mõistusega, tekkis niisugune tunne, mingis mõttes seostub Iirimaa võib-olla hoopiski näiteks Prantsusmaa või Hispaania või Vahemere maadega, mille peale ma kunagi pole mõelnud ja, ja noh, mis ei ole ka eriti teaduslik. Aga see esimene Tunne oli niisugune, et ma olen sattunud nagu kuskile sooja Euroopa piirkond seal kirikus olles selle niisugune siukene, esimene tunne lihtsalt. Aga tegelikult muidugi Dublinisse me tulime ainult selleks, et siit edasi minna ja ja tõeline eesmärk oli ikkagi Iirimaa loodus. Ja nii me siis läksimegi juba järgmisel hommikul teele ja sõitsime risti läbi Iirimaa kohe Iirimaa läänega, Nicole, sest läänerannik oli see, mille oli mõeldud enda põhiliseks reisusihiks. Põhjuseks see, et Iirimaa on üsna ebaühtlaselt asustatud, aga just see läänerannik on suhteliselt metsik, suhteliselt hõreda asustusega ja niisugune noh, kolgas tõeline kolgas. Aga risti läbi sõites noh, Iirimaa ühest otsast teise niimoodi idast läände minna, see oli mingi, ma ei tea, natukene üle 300 kilomeetri. Ühe päevaga lähed ära ja siis mõtled lihtsalt selle peale, et noh, Iirimaa ongi suhteliselt väike, noh, Eestimaast napilt kaks korda suurem. Ja inimesi on iiri all siiski viis korda rohkem kui Eestis, järelikult peab neid kusagil olema üsna tihedalt. Ja sõites lihtsalt mulje oligi see tõesti vahepeal oli ikka küla külas kinni, et see keskIirimaa on ikka väga tihedalt asustatud ja on alati olnud tegelikult teine mulje oli kohe see, et hakkas tekkima võrdlusi Šotimaaga. Ta on kuidagimoodi paratamatult hakkad võrdlema, sest seal ajaloos rahva päritolus ja ka looduses on sarnaseid jooni. Ja siis sa mõtled, et, et ahaa, et nagu Šotimaalagedus, aga veel suurem lagedus Šotimaal, et Šotimaamaast on kaetud metsadega ikkagi 16 protsenti ja ka Iirimaal ainult 10 protsenti. Ja teine asi, et, et mingid iiri künkad või mäed ka nagu Šotimaal, aga madalamad ja laugemad. Et ega kogu Iirimaaga kõige kõrgem punkt on vaevalt kilomeetri kõrgune, et seal ei ole niisuguseid kõrgeid mägesid, aga küll palju niisugusi, kaljusaid alasid, mis on suhteliselt viljatud. Eriti rohkesti on neid just seal, Šotimaa läänerannikul, mille me õieti oma reisisihiks olimegi alguseks võtnud. Ja siin me jõudsime kõigepealt Connemaara poolsaarel ja siin oli see loodus juba õige karune. Siin on ka isegi loodud rahvuspark, sest siin on tõesti palju looduslikku maastikku alles jäänud. Ja põhiliselt on ta kuulus selle poolest, et siin on palju soid. No need sood on Eesti soodega võrreldes ausalt öeldes üsna üsna haledad. Meie sood on palju odavamad, aga selle laiuskraadi kohta Euroopas on on see suur haruldus, et üldse mingeid soid leidub veel. Ja nende soode keskel on seal siis järvi ja päris seal soode lähedal oli ka üks muuseum ja selles muuseumis oli huvitav nagu uurida seda, et kui tähtis ajaloo allikad, kas on Iirimaa sood mineviku kohta, et sealt on leitud näiteks koguni hästi säilinud kiviaja inimese jäänuseid, millest on tehtud palju järeldusi tolle aja inimeste kohta, sest turvas säilitab nagu suurepäraselt kõike, mis sinna satub. Aga sealt on ka, näiteks hilisemal ajal, kui Iirimaal enam ei olnud metsa järel siis soost on toodud puitu. See seal oli lausa muuseumis niukene pilt, kuidas hiigelpikkade raudvarrastega mehed torgivad seda turvast ja kusagilt sealt alt satub see varras mingi kõva asja peale ja tõenäoliselt see on minevik kui väga jämeda puutüvi. Ja see puit on omaette väärtus Iirimaal. See on üks euroop ka kõige puidu vaesemaid riike üldse ja et sooturbast puidu saamine on oma tähtis tegevus olnud kunagi minevikus. Seal kolme mara päris ranniku juures on ka väga uhket kaljumaastikke ja seal on siis ka rahvuspargis matkaradu, kus sai siis kõnnitud näiteks seal nendest taimedest, mis seal silma hakkas ja mis on väga iseloomulik tegelikult kogu Iirimaa rannikule ja ka Eestimaa rannikule on niisugused kuldsetes õites põõsad. Neid on tohutult palju ja kui sa teda näpuga katsuma lähed, siis, siis ta torgib. Tundub, et see on nagu mingi okaspuu ja lehtpuu vahepealne põõsas ja tema lehed on nii kitsad nagu hakkad, aga peale selle on tal veel kastad. Ja ta kahtlemata igihaljas põõsas. Ja selle põõsa eestikeelne nimi on aster, hernes. Ta on, ütleme, liblikõieline ehk siis natukene õied tavat, ütleme herneõisi aga ta on väga kummaline põõsas selle poolest, et ta elab eriti hästi, eriti viletsate tingimustes, nii et et näiteks siinkandis on kuivadel aladel olnud tihti palju tulekahjusid, siis tema talub põletamist päris hästi ja elab selle üle kui teised taimed surevad ja samuti taluta väga hästi põuda. Ja see tema õitsemine on meeletult pikk, see algab kevadel pihta, nüüd maikuust juba õitses ja ta õitseb kuskile oktoobrini välja. Nii et selliste kollaste põõsaste toon annab Iirimaa rannikule väga iseloomuliku värvi. Ja iirlastel on isegi niisugune tore ütlused, kuiaster hernes õitseb, siis on aeg suudelda niisugune vanarahva sõna. Ja iseenesest see siis nagu vihjab sellele, et ilmselt, et see on võimalik siis varakevadest kuni hilissügiseni vahetpidamata. Et niisugune tore, elujõuline värviline põõsas. Ja nüüd nendel rannik kaljut karjamaadel oli ka palju lambaid ja, ja mõnikord on see tõesti peadpööritav vaatepilt, kuidas kõrge kalju tipus on üks, kaks lammast ja seal all on siis nagu linnulennult näha suured lahe kärud, tohutud avarad vaated. Lammastel kõrguse hirmu ei ole, lammastel kõrguse hirmu ei ole ja nad mõjuvad kuidagi noh, nagu nad oleksid pilvelambad jah, pilvi, lambad või, või loomad, kes on siin alati igavesti elanud, et see ongi nende tõeline kodumaa, see, see Iirimaa mägismaa ja mõnikord ka näiteks selle mõned niisugused iiri veised, kes on suhteliselt väikesed ja ja pikakarvalised ka, need on teinekord seal kõrgel kaljunukkide peal, mida nad sealt leiavad. Rohtu peaaegu pole. Aga see on nii olnud siin maal sajandeid maastik täis kidurat, rohtu, kiviseid, põndakuid ja lambakarjus on igipõline Iirimaa maastik. Ja kui me nüüd siin mööda seda rannikut kitsast teed sõitsime, siis ühe koha peal igal juhul tuli tunne, siin tuleb tõsine peatust teha, sest ma nägin tee ääres seda, mida ma Iirimaale tulles olin lootnud avastada. Need olid väga imelikud peenrad. Nende peenarde peal kasvasid, tulid, peenrad olid umbes põlvekõrgused ja kartulid kasvasid seal kolmes reas. Ja mulle tundus, et ma olen avastanud kuulsad Iirimaa laisapeenrad. Ja sealsamas peenarde vahel toimetas ka üks niukene vanem mees. Ja me saime temaga jutule. Ja mehe nimi oli jou, Obrein, ta oli väga lahke, väga avatud olekuga. Ja kui ma küsisin ta käest, et kas need on laisapeenrad, ta ütles, et on küll. Et inglise keeles Leisi Peets ja see on see minu jaoks väga kuulus lugu, et mis asjad, need laisapeenrad, Hanson, üks väga värviline kild kogu Iirimaa ajaloost. Ja selle algus oli selline, et kunagi 1700 kuuekümnendatel aastatel hakati esimest korda Euroopas laialt kasvatama kartulit just Iirimaal. Ja neid kasvatati just nimelt laisapeenar. Iiri rahvas oli pööraselt vaene, nälg kummitas kogu aeg ja kui muu Euroopa suhtus väga ebalevalt kartulist mingisse ameerika kahtlasesse taime, siis iirlased hakkasid seda hästi laialt kasvatada, vaatama ja just nendes laisa peenardesse ja laisa peenraid tehti siis niimoodi, et kuhjati kaljupinnalt kahelt poolt õhukene mullakiht. Kokku tekitati niisugune pikk kõrge vagu ja selle keskele pandi siis Adrutu sõnnikut ja sinna pandi kartulid ja need kartuleid pärast seda enam kunagi ei võetud täielikult üles ega ei pandud ka täielikult maha, vaid lastine seal omapead kasvada ja võeti sealt siis vajaduse järgi nii palju kartulit kui just vajalik. Et oma väga mugav ja väga mugav. Iirimaal nimelt ei ole ju talvel külmasid ja muld ei külmusin läänerannikul mitte kunagi. Seal on vist jah, nii et ei ole seal liiga külm, aga liiga soe ei ole ka, mitte ei ole niisugune niukene ühtlane, niisugune paras. Et suusailm jah, isegi enam mitte. Usatad seal vilets jalgrattailm, ütleme nii. Vilets jalutusilm, aga siinkandis oli, oli kartuliinimeste tõeline elupäästja, sest nii väiksel pindalal saada nii rohket saaki, mis annab omakorda palju kaloreid. See oli iirlaste jaoks tõeline õnn. Ja kummaline see, et vähem kui sajandi jooksul 1760 kuni 1840 kasvas iirlaste rahvaarv ühelt poolelt miljonilt üheksa miljoni peal röögatu rahvaarvu kasv. Ja tegelikult see laisa peenarde lugu. Selle loo lõpp oli võrdlemisi sünge. Aastalt 1840 jõudis laevade ja kartuliga Euroopasse, Ameerikast järele. Kartulihaigus nimega kartuli lehemädanik. See jõudis ka Iirimaale ja mitu aastat järjest kartulisaaki ei saanud. Saabus tohutu nälg Iirimaale ja seal 1800.-te aastate keskel suri üks miljon inimest lihtsalt nälga ja üks miljon pages kabuhirmus Iirimaalt minema ja põhiliselt just siit samast Läänerannikult ja Ameerikas. Nendest said üks väga tähtis osa Ameerika tänapäeva elanikest ja nüüd siin kohapeal need laisapeenrad noh, vajusid nagu unustuse hõlma ja ma arvasin, et neid enam ei olegi üldse võimalik näha siinkandis. Aga sellesama mehe käest, Joe Obraini käest ma siis uurisin, et kuidas tema neid laisa peenraid siis peab. Ta ütles, et ongi nii, et üldiselt neid praegu siin ennab, iirlased ei pea, aga temal on lihtsalt lapsepõlvest ema ja isa pidasid kannid laisapeenrad ja siis tema on ka neid pidanud ja siis ma küsisin, et kas tema teeb seda samamoodi nagu nagu paar sajandit tagasi, et kartulit kunagi ei võta, kunagi ei pane, ta ütles, et ei praegu mina ikka võtan kartuli igal sügisel üles, panen kevadel maha, aga samamoodi kuhjab kahelt poolt siis selle mulla kokku paneb keskele adru. Ja see välimus selle laisa peenra välimus on täpselt selline nagu nagu kaks sajandit tagasi. Ja siis ma küsisin tema käest, et aga et kas neid siin kusagil ümbruskonnas näha saab, et ma pole kuskil mujal näinud. Ta ütles, et, et nende jälgi on kõik kohad täis, vaata ainult ja mina vaatasin ka sealt kõrgelt kaljumäe pealt alla, seal all olid terrassid Alsinetas ookean, terrasside peal olid lambakarjad, rohelised murud, mitte mingit peenart ega valli näha ei olnud. Siis ta ütles, et hea küll, ma toon, Klick läks tuppa, tee binokli ja et vaata kliga. Ja siis ma hakkasin tõesti märkama, et kõik need rohelised aasad olid justkui pikkade triipudega niimoodi läbi tõmmatud, et seal oli näha, see oli niisugune nagu niuksed. Nagu pikad vallid läbisid kõiki neid rohumaid. Ja ta ütles, et need ongi need laisapeenrad. Et see oli siis aegadest, kui iirlased pagesid siit minema. Ehk siis 150 aastat tagasi. Ja kuigi külad on jäänud tühjaks ja Lääne-Iirimaa jäigi sellest suhteliselt tühjaks, siis need vanad jäljed sellest ajast on looduses märgatavad. Ja pärast seda igal pool, kus ma läänerannikul sõitsin, vaatan vasakule, laisapeenrad paremale, laisad läinud, kõik kohad olid need täis. Ühesõnaga silm harjus märkama, silm harjus neid märkama ja minu meelest see on äärmiselt tähtis osa Iirimaa ajaloost. No selle koha peal siis võib-olla praegu. Petame ja kuulame siia lõppu veel kord seda hoogsat vanaiiri sõjalaulu. Ann haar. Seesugune oli siis tänane saade Iirimaast ja laisa veenardest ja muust põnevast, mida seal näha võib stuudiosse lid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.