Tere, taas armsad kuulajad, kell suvetuuri stuudios sai just praegu kaks ja viis minutit. Mina olen Annebrummik ja helipuldis on Pileriin, langeb Roon nagu lubatud, siis pead. Ta on meile tulemas külla kitarriduo Siim Kartau ja Sulogeenit, kes lubasid meile ka veidi muusikat mängida, villid kaasa võtta. Aga enne seda veel teeme väikese kummarduse. Tellis siile. See oli TPS-i džässivõtmes. Nüüd on aga suvetuuri stuudios meie tänased külalised kitarri tuua. Siim kardauja Sulogid, tere päevast. No te olete täna siin sellepärast et ülehomme on teil Maarjamäe lossi suvesaalis tulemuseks tore kontsert aga öelge, et kui palju te sellel suvel olete pidanud oma toaga esinema? Noh, kuna meil tegelikult on ka homme Haapsalus kontsert sellesama kavaga, aga kuna see on täiesti uus kava, siis me oleme sisuliselt suvi otsa seda kava harjutanud paar siukest eramäng on olnud, aga suurt kontserti see suvi veel olnud ei olegi. No kuidas on sellise palavaga kitarri harjutada, on üldse võimalik? Eks ta keeruline on, noh, see on niisugune enesedistsipliini küsimused, eks talvel on kindlasti kergem harjutada, aga suvel eriti kui kuna me mõlemad oleme ka kooliajal nii-öelda õpetajat, siis motiveerida ennast suvel oluliselt raskem muidugi. Aga noh, kuna niisugune hea nii-öelda teed, laine on suve lõpus olemas, et see kava peab olema selge, siis ei jäänud lihtsalt muud üle. No mida see kava endast kujutab? Ma saan aru, et kuna tegemist on ikkagi sellise Eesti vabariik 100 raames antava kontserdiga, siis kindlasti on seal ülekaalus eesti muusika. Seal on kusjuures ainult eesti muusika meil. Puhtalt eesti muusika, no kui pikk see kavadel on? Umbes 50 minutit jah, niisugune natuke liiga pikk ja vitriini külge. Ja te mängite siis kõik need lood kahekesi? No kuidas selle Eesti heliloojate kitarrimuusikalugu on, et, et kui vaadata, siis tundub, et teiste heliloojad nagu väga armastaksid kitarri ja aina kirjutaksid kitarrile, mõnede kitarrifestivalide jaoks on kohe spetsiaalselt tellitud heliloojatelt uudisteoseid ja ja teose teoste nimekiri ei tundugi olevate lühike, et kuidas on interpreedi poolt vaadatuna, et kas on lihtne leida niisugust hulka eesti muusikat, mida saaks kahel kitarril esitada? Noh, kuna me nendel kontserditel mängime ainult kahele kitarrile kirjutatud muusikat siis kahele kitarrile oluliselt vähem muusikat muidugi kui näiteks soolokitarrile. Nii et kui me seda kava hakkasime kokku panema, siis me lasime Muusikaakadeemia raamatukogus ja. Ma julgeks öelda, et pooled seal olevatest lugudest tulevad ettekandele, sest seda materjali väga palju ei ole kunagi, kitarr on võrdlemisi uus instrument ikkagi Eestis. Mis puudutab nii-öelda originaalteoseid, siis seal kõige vanemad duo teosed ongi Tõnu Kõrvitsa ja Rene eespere sulest, kes on need siis seal kaheksakümnendatel üheksakümnendatel kirjutanud, et enne seda väga tunnist ei olegi? Jaheks Tõnu Kõrvitsa andnud ka vist üks nendest heliloojatest, kes on kitarri väga soosivalt suhtunud ja ka kirjutanud sellele hulgaliselt teoseid, aga et kui palju ta siis neid kahele kitarrile kirjutatud loomingut on? Meie oleme mänginud Kahte või kolme ehk jah. Et kõiki meie mänginud ei ole, mis ta vist ei kujutanud, on, aga mõned sellised mängitaalil kuulsamad istunud. Vot ma julgeks öelda, et see number on ikka alla 10 teose kindlasti, mis on ta kahele kitarrile kirjutanud. No sel juhul on ühtepidi muidugi kurb, et neid lugusid ei ole rohkem, aga teistpidi on suurepärane võimalus teil näiteks ka võib-olla teha üks selline kontsert, kus ta siis esitate kõik eesti heliloojate kahe kitarri teosest. Ja selle jaoks läheb vaja küll veel teine suvi, et kõik need ära õppida. Seda küll, jah, aga see oleks isegi isegi mõeldav ühe õhtuga ära teha mõrva. Jah, et kuskil umbes kolmetunnisest ehk ehk mahuks seal ma rohkem ei oleks. Jah, ja iseenesest, miks ka mitte, sest et kui on maailmas ka teada selliseid juhtumeid, kus keegi võtab näiteks kätte ja mängib ära kõik Ericsotii klaveriteosed, mida kindlasti tundide arvu poolest hulga rohkem siis miks ka mitte võtta kõik eesti heliloojate kahe kitarri lood. Aga selleks, et kogu see meie jutt ei läheksin liiga teoreetiliseks, ma arvan, et võib ka tore, et ma näen, et teil on pillid juba valmis seatud, et võib-olla ka kuulajatele midagi siis sellest kavast tutvustada, et, et mida te võiksite mängida. Esimeseks teoseks olemegi valinud Tõnu Kõrvitsa teose, temalt me homme-ülehomme mängime siis sellise teose nagu sviit kahele kitarrile. Mis koosneb siis kolmest osast siig aaria ja post luudium ja Me alustuseks mängikski esimese osa sellest eksist siig. Suur aitäh, Siim, Kardo ja sula keevitan meil siin soe tuuri stuudios koos pillidega ja kuulsite siin Tõnu Kõrvitsa muusikat, mida siis võib juba suurema ka osana kuulda, nii homme Haapsalus, kui siis ka Maarjamäe lossis. Siin vees olete, millal teie tuua kokku sai, kuidas? Ka sai. Umbes kolm aastat tagasi toimusid Tartus hansapäevad. Ja siis minul üks sõbranna, üks korraldajatest palusid mind vabale lavale mängima, kuna sula oli just Taanist tagasi tulnud, et sul on vahepeal õppisin days aastaid ja oli tagasi tulnud ja siis ma mõtlesin, et et üksi nagu mängida, võib-olla suvel ei oleks nii. Nii huvitav, et siis ma tegin sulale ettepaneku, et, et mängisime koos, panime siis ka kokku erinevat muusikat, hispaania muusikat, oli, oli ka vanamuusikat kaasaegsemad ja ja nii me seal siis jätkuski edaspidi. Ja noh, minul oli kohe hea, sest mul olid vanad kontaktid hakanud ära kaduma, sest ma olin ikkagi aastaid ära ja siis oli hea kohe nii-öelda härjal sarvist haarata. Eestisse tagasi kolides. Ja kui palju kavasid teil on nüüd siis koos sündinud selle kolme aasta jooksul. Noh, kolm-neli tundi vast muusikat ikka oleme läbi kamminud selle ajaga. Jah, et olenevalt jah, et stiilist püüdnud olla võimalikult mitmekülgsed et sõltuvalt siis sooviste kontserdist, mida, mida siis tellitakse, et et on ka džässmuusikat, on kaasaegset, muusikat, klassikalist muusikat vaja muusikat. Ladina-ameerika muusikat on päris palju ja muidugi ka hispaania heliloojaid, sest see on niisugune väga kitarripärane asi, mida mängida niikuinii. Sest kae, kui öeldakse, kitarr, kitarrikontsert, siis tulevad meelde kõik need Ladina-Ameerika sellised särtsakad loodi, aga ma mõtlen ka eesti heliloojate peale seal näiteks Kuldar Sink ja kes on kasutanud kitarri. Et just kuidagi sellises hispaanialikus võtmes, aga sageli seda armastatakse, et aga, aga kuidas teil mõlemal, et sina, sulelised õppisid dekade Taanis, et aga siin kui kaua kitarr sinu kaasas olnud? Mina olen enamjaolt enda õpinguid teostanud ikkagi Eestis, muusikaakadeemias, ka kahel aastal käinud vahetusõpilasena Hispaanias kus ma olen saanud kindlasti invest väga, väga palju kogemusi, väga palju ideid. Ja, ja nüüd siis selle kevadel, siis sai kool läbi ja lõpetasin. Õppinud. No Hispaania ka kindlasti ei ole siin üldse küsimustki, aga kuidas andaanised kastanisse nii-öelda klassikalise kitarri ajalugu on pikem kui Eestis. Mitte oluliselt, aga kuna ta on kuna ta on Saksamaa külje all ja Saksamaa tegelikult on ka olnud, aga ta ikkagi kitarri, kuigi me seda võib-olla nii väga ei teadvusta. Sest. Näiteks romantika, heliloojad, seal suuberte suumon, kirjutanud kitarrile muusikat ja Janne seda barokkajastul, Bach kirjutas seal küll lautolaga, lauto on otsene kitarri eelkäija ja Taanil on siis need nii-öelda saksa koolkonna mõjutused hästi tugevad. Ja praeguseks siis on Taaniga nagu Skandinaavia osala, nagu ta on, nendel on nüüdismuusika osakaal hästi tugev, seal kirjutatakse väga palju uut muusikat, kitarrile eksperimenteerimiseks, hästi palju. No ma ei tea, võib-olla sa torkad tugev mingisuguse näite, et, et mis on selline kõige hullem eksperiment, mida kitarrile kirjutada? Noh, mul praegu tuleb kohe meelde, kuidas me ükskord oma vanalt kitarriõpetajalt, kes seal Taanis akadeemias oli mingiks kontserdiks oli pilli vaja laenata ja siis ta ütles, ei teadnud, ma saan sulle anda küll tõimule kohvriga pilli, siis mul oli vaja kohe mängima minna, võtsin pillikohvrist välja, aga tema oli just eelmine õhtu mingit nüüdisteost ette kandnud. Ja niimoodi, et kitarril siis teadupärast on kuus keelt, mis nagu kõikidel keelpillidel lähevad siis järjest madalamaks, et kõige kõrgem keeli läheb järjest madalamaks ja võtsin kohvi lahti ja kõik kuus keelt olid see kõige kõrgem esimene keel. Ehk siis ta oli mänginud sihukeste, kuidas kõik kuskil tegi täpselt sama häält ja siis mul oli jube hädad, kuidas saaks ruttu uued keeled peale, enne kui kontsert pihta hakkab? No vot seda ma ei kujutagi ette, et kui suur vaev on see uute keelte pealepanek, et seda ei ole ikka päris iga nädal ei tehta. Kuus korra ikka teeb, aga oleneb, kui palju vaja harjutada. Kui on suuremad harjutusperioodid, käib tihedamini. Tihendi vahetamine on üsna lihtne. 15 20 minutit jah, aga aega võtab lihtsalt nende keelte häälestamine, et nad venivad veel, ütleme, kakskolm päeva oleneb ka muidugi, mis materjalist need tehtud on. Üldiselt klassikalise kitarri nailonkeeltega keelte vahetamise päeval kontserdi üldjuhul ei anna, pigem päev varem vahetada ära, sest muidu saab teha, aga, aga siis peab iga loo järel kogu aeg häälestama. No aga sel korral see oli jäänud ometi muud üle. Siis ei jäänud muud üle, õnneks ma mängisin üks või kaks lugu, ainult et siis väga hullu ei olnud. Siis ei olnud selle häälestamisega võib-olla nii hull, aga et kui oleks tõesti tulnud selline samasugune kava nagu teil nüüd siin homme plaanis on oleks pool aega häälestamine. Samas mine tea, ka selle häälestamise jälgimine, võid võib olla publiku jaoks olla äärmiselt põnev, et et tegelikult ju sageli sellised pisiasjad, mis pilli juurde käivad, mis ei ole nagu kuulaja jaoks igapäevaelu võivad olla ju väga huvitavad, et et aga te mõlemad olete ka õpetajad, et tegelikult ma ei ole neid kursis, kuidas on praegu ka siin mõne aasta eest oli küll kitarr ikkagi laste muusikakoolides kõige populaarsemaid pille. Jah, klaveri kõrval on ta siiamaani, ma arvan Nad on enam-vähem samal pulgal, ma julgeks pakkuda klaverit, noh, võib-olla natuke rohkem, kuna ta on niisugune hästi traditsiooniline pill. Aga ei, jah, kuna kitarri õpetajate järele on alati meeletu nõudlus, siis ta jätab veel siukse. Võib-olla selles mõttes eriti populaarse mulje, et kogu aeg igal pool otsitakse tikutulega neid kitarri õpetajaid taga, sest kitarr on lihtsalt nagu me siin ennem rääkisime ka, et on võrdlemisi uus instrument Eestis. Et koolitatud õpetajaid ei ole nii palju kui näiteks klaveriõpetajaid. Et siis lihtsalt muusikaakadeemias ei jõuagi nii palju neid noori õppida, et nad kõik saaksid kõikidele jahutud õpetajakohtadele lihtsalt ei olegi piisavalt palju inimesi. Just ja paljud kitarristid on ju ka tegevmuusikud, kes ei viitsigi võib-olla õpetada või kellel pole vajadust õpetada sest kitarr onju ka bändides igal pool väga nõutud pill. Jah, aga aga kitarri õppimine, et noh, siin on ennist, meil oli ka juttu, et sageli just võib-olla laps, kes tahab kitarri hakkata õppima, kujutab ette, et võtab pilli kätte ja võib-olla siis mängid seal paar tuuri ja et ega seal midagi väga keerulist ei olegi, aga et sageli võib see reaalsus siis osutada veidi teistsuguseks, kui see alguses tundub Tõepoolest, nii on jah, et lapsed tulevad väga ehitlusassikena tunnidesse ja ja noh, kui nüüd esimesi samme teha, neile õpetada näiteks esimese keele loetaja teise keelel ootaja ja aga kui asi juba natuke keerulisemaks kaotavad tihtipeale motivatsiooni, sest ei ole, et nad eeldasid võib-olla seda, et võtad pilli kätte, tulebki lihtsalt niisama välja. Tegelikult see nii ei ole kindlasti, et kindlasti on tähtis valida selliseid lugusid, mis, mis neil oleks huvitavad ja selliseid meloodiaid, mida nad oleksid enne kuulnud, et see huvi kaoks neil Jähku sest palju palju lugusid on ikkagi väga vanalt muusikalist, ütleme klassikalisest ajastust kus oli sisse talvekuud populaarne. Et kindlasti ka tänapäevalaps võib-olla nii väga ei taha kuulata, ütleme seda Bachi või või muid ütleme, klassikalise kitarri, vaid, et ka natukene popmuusikast tuleks mõningaid meloodiad sisse tuua. Noh, kas sellised noodid olemas klassikalise kitarriõppes või ei peatata siis ise haarama ma ei tea, kas paberi või hoopis Sibeerida programmil. Sibeliuse ma ikka kasutan töös päris palju tegelikult ja. No mis, kui rääkida siin päris väikestest lastest, kes seal tulevad näiteks esimese klassi ja samas ka muusikakooli siis üldjuhul need Eestis välja antud materjalid ja mida me kõik isegi kasutame, sisaldavad hästi palju lihtsalt Eesti rahvaviise. Ja mina ise nagu lähtungi, õpetades sellest, et kohe alguses tuleb nii-öelda nagu mingi eduelamuse sutsakas ära anda, et üldiselt me esimese tunni lõpuks üritan juba linnukesed selgeks saada, õpilased, et siis ta läheb koju ja tal on kohe nagu tahtmine harjutada, et see peab käima käsikäes siis tehnilise arenguga, et tuleb anda midagi siukest, mida talle meeldib mängida ja seda kõrvuti siis mingi keerulisema asjaga, mis teda siis ka edasi viib. Aga jah, ainult näiteks seal Ja seal nii-öelda süvamuusikat mängida nendega ei saa, sest muidu nad kasutavad või kaotavad suht kähku selle huvi asja vastu. Aga kitarri tasub vist õppima hakata umbes samas vanuses nagu ka teisi keelpille, et on ju olemas ka väiksemad pillid või, või kes on olnud näiteks teil kõige noorem õpilane? Ja aasta minu arust kuue aasta õõtsa, jah, neil on mängijad väiksemate viljadega, et ongi kolm neljandikku seitse 20 kaheksandiku. Ja neelaniku üks üks kahendik on kaks allika poole vaiksem, sellest kitarrist on. Nendega alustavad ikka ikka väga pisikesed jah, et on niisugune ukulele natukene suurem. Aga et kui missugune umbes see protsent on, et kui suur osa nendest lastest, kes väga entusiastlikult alustab ka näiteks kolme aasta pärast veel pill käes, hoiab? Kolmas Tanel veel suhteliselt selline suhteliselt väike aeg, et neid kolm, kolme aastat ikka neid veel jagub, aga ütleme, et olete neljandat, viiendat, et kui hakkab, ütleme see muusikali lõpetamine juba lähenema, et kui kavad lähevad nõudlikumaks vaja, et siis siis tekkivat kas teised huvid või, või lihtsalt, aga palju õpilasi, selliseid, kes, kes on pidanud õppima selle pärast lihtsalt kas, kas ema isa lihtsalt ei tahtnud, et nad õpivad, kui nad ise ei taha ja neid on tohutult keeruline õpetada? Jah, et ei tea, kas siis jah, panevad, võib-olla siis püüavad oma kunagisi luhtunud soove täita või siis teine asi lihtsalt, et kui ma mõtlen nüüd sellega, et kas mu laps õpib näiteks tuubalt või kitarri, siis millegipärast ma eelistaksin seda teist varianti, eriti siis, kui ta väga palju kodus harjutama peab. Tuubajaan üsna sihuke nähtav instrument või kuuldav instrument, kui kodustaks värk. No just tegelikult just selliste mulle tundub ka kitarri harjutamist kuulata on ju väga meeldiv, et ta kuidagi mõjub temagi hästi kuidagi rahustavalt ja mahedalt ju, et kitarr ei saa vist mitte kunagi muutuda kuidagi tüütuks või liiga paljuks ebameeldivaks. Jaht kitarr, klassikaline kitarr isegi ei ole ju tegelikult väga vali pill, isegi kui nii-öelda Fortissimas mängida, ta on ikkagi oluliselt vaiksem kui seal klaver või viiul. Tal, see dünaamiline ampluaa on ikka palju väiksem kui näiteks orkestripillidel. Aga samas, mis puudutab jälle harjutama, siis mina ei ole küll kunagi proovinud, aga et seda vaadates mulle tundub, et ega tegelikult siiani vist teatav limiit, sest et kui kaua sa ikka suudad harjutada, et ühel hetkel ikkagi jäävad võib-olla näpud veidi valusaks. Tuleb lihtsalt õigel ajal, teab ausalt, tegelikult on võimalik käega päev otsa mängida, lihtsalt mina tavalist. Ise olen teinud umbes nii, et et panen kella käima stopperi näiteks või taimeri ja mängin neli niisutit ja puhkan 15 minutit ja nii mitu mitu tundi järjest. Ja mis sõrmedest rääkida, siis? Tegelikult see nahk läheb üsna ruttu paksuks ja seal enam minul ei ole juba ammu enam vahet, kas ma mängin kaks või 10 tundi päevas, et sõrmeotstele see tunda ei anna. Pigem jah, lihtsalt vaimselt väsitab lõpuks ära. Just et tegelikult peaks ju kogu see harjutamise aeg olema ka nii-öelda keskendunud ja ma ei kujuta küll ette, et oleks võimalik praktiliselt terve päeva olla keskendunud, et eks ta keeruline on. Aga nüüd seesama kava, mida te mängite, kui kui nüüd mõtlen, et suvine aeg ja need päevad, et, et kas siis oli ka tõesti selliseid päevi, kus pidi terve päeva hoidma pilli käes seda ka selgeks saada? Tulijatel tuli küll ette päris palju isegi sest ütleme nüüd see kogu suve ka ei ole jõudnud kohtuda, et tal on ikka muid tegemisi. Et me oleme siis ütlemine intensiivsemalt teinud, need viimased nädalad siin töötanud selle kava kallal, et noh, muidugi ma iseseisvalt liival töötada ja selgeks õppida, kõik asjad, aga aga siis ballaad oleme siin ikka kõvasti kõvasti teinud, igapäevaselt. Teile ka suvel peab niisama ringiga reisima ja puhkamatega ainult pilli mängida. Nojah, seda ma tahtsingi öelda, et see oli täiesti täiesti kohutav, et kui terve talveperioodil tuleb õpetada, olla õpilaste jaoks olemas ja, ja siis suved ainult päev läbi mängida pilli, et kuskile päikse vahtumaga kogu see muu elu ja, ja võimalusi hetkeks unustada ära seen ta muusikuks olemine. Ega jah, ega siin, talvel lisaks õpetamisele tuleb ka ju mängimas käia, et ega siin neid kontserdi on aastaringselt. Ja. Ja mis meil siin see kava sai võetud, käib ka äkki kuskil maikuus, aga kuna sinul oli veel kooli lõpetamine muusikaakadeemias et siis mina sain nii-öelda varem asjaga pihta hakata, aga siin pidi siis hiljem juurde tulema, sest tal endal oli vaja enne lõpueksami ära mängida. Et kõik see kõik, see asi nagu lükkas meil seda asja natuke edasi, aga noh, siin viimased kuu-poolteist oleme ikka üsna intensiivselt asja kallal nokitsenud. No aga nüüd siis ei jää meil muud üle, kui nautida teie suure töö vilju. Et nagu ma aru saan, on teil siin veel mõni kena palav varuks, et kas võiks veel paluda. Jah, me mõtlesime teiseks palaks mängida tegelikult sellest samast süüdist lihtsalt kolmanda osa. Kolmanda osa nimi on siis postluudium ja tonaalsus on siis aru saada, et on tegu sama süüdiga. Sama temaatika läheb edasi. Me mõtlesime ka, et, et tõenäoliselt, kui me siin mängime, pean siin natukene pilliga harjutama, loodan, et tagasi, aga vii pilli ja kui seal seda, et kuna me mõtlesime, et me tõenäoliselt üsna alguses mängib ühe teose ja siis natuke vahepeal räägime juttu, siis mängime teise teose. Et siis võib-olla olekski asjalik teha niimoodi, et teeme selle esimese osa, teise osa jätame vahele, kuna samal ajal rääkisime juttu. Ja siis tuleb kolmas osa. Kummardas Tõnu Kõrvitsale taaskord, et meie kitarri mängijate väga suur sõber On lippu hoidnud kõrgelt? Suur aitäh, palun Siim Kardo ja slogeevitan raadio otsestuudios ja kuulsitest viimast osa Tõnu Kõrvitsa teosest sviit kahele kitarrile. Just, ja need kaks kitarri siis on esinemas ka homme Haapsalus, kuskohast täpsemalt? Kuus roolis otsus kell seitse õhtul ja siis ülehomme juba Maarjamäe lossi suvesaalis, mis võib-olla ei olegi veel kõigile kontserdikülastajatele niivõrd hästi tuttav koht. Seal vist jah, interpreetide liidust, millega öeldud, nad ei olegi varem kontserdi teinud seal, et see on niisugune katsetamine, homme aga tamist üsna uus kaasa suure saali. Just et lossi läbisselise pärisse, intensiivse uuenduskuuri ja see tundubki olevat selline väga kaunis saal, et siis on laupäeval ideedel vabandust, võimalus siis ka täpsemalt teada saada, et kuidas selles saalis muusika kõlab. Aga enne, kui me rääkisime eesti heliloojate loomingust. Et kui te ütlesite, et seda muusikat ei olegi tegelikult liiga palju, mida kahekate kitarriga saab mängida, et kas te pole mõelnud sellele, et võib-olla peaks ise hakkama kirjutama kahele kitarrile? Nii ja naa, sest näiteks homme ja ülehomme seal kavas kaks teost, mis me mängime, on tegelikult meil enda seatud, et seadnud oleme küll kitarrile kahel kitarril asju aga eks see kirjutamine, see nõuab teatud oskusi ja teatud pühendumust, mida meil vähemasti siiamaani veel olnud vist ei ole. Nipet-näpet asju on ikka kirjutatud ja enamasti küll siis ühelegi tarile Ise, mängides ka enamjaolt sellist, ütleme nõudlikku muusikat, siis võiks ka kirjutada sellist muusikat, aga kindlasti peaks peaks kunagi alustama näiteks mingite laste lugude laste teostega et siis sealt edasi minna, et kohe, ütleme sellist võimsat teost nagu, nagu ei ole võimalik. Õpilastele tüüdan kirjutatud küll muidu, aga noh, selle kirjutamine muidugi lihtsam, et sa võtad, vaatatud õpilasel on mingi konkreetne tehniline probleem ja siis sellele vastavalt siis kirjutad lihtsaid püüdjaid, seal seal midagi väga ebatavalist ei ole, seda teeb sisuliselt iga kitarrist või õpetaja. Aga jah, siukest nagu korraliku kahe kitarriteost. Noh, eks me, kui väga vaja oleks, saaks hakkama, aga siiamaani pole vaja läinud. No aga siis teine võimalus on ju, kui te olete nüüd juba niivõrd pikalt koos mänginud, siis võib-olla hakkab kunagi sündima teil ka sellist improvisatsioonilist muusikat. Ja see on ka väga jah, tõenäoline võimalus, sest on seda nii-öelda sihukestel. Erakontserditel on ette tulnud küll, kus on niisugune pool improvisatsiooniline teos et on tahetud mingit kindlat asja, aga siuksel viimasel hetkel ja siis me oleme seal midagi Jämbinud. Aga noh, eks eks need on pigem olnud siuksed. Pooljuhuslikud asjad. Ja samas mitte kunagi ei tea, et sageli kas nendest ajutistest või juhuslikest asjadest kõiki tegelikult midagi sellist päris päris toredat ja ja täiesti võib olla elumuutvad sündida, et põhimõtteliselt küll. Et ega siis võib-olla ka tõenäoliselt seda duot alustades te ju täpselt ei teadnudki, kuhu te välja jõuate. Jah, oli plaan lihtsalt see üks hansapäevade kontsert ära mängida, edasisi plaane. Ei olnud jah, aga jah, eks valitud sai ikkagi enda, ütleme sellise enda meeldimise põhjal, et mis, mis, mis teosed nagu iseenesest kõnetavad. Et selle kaudu siis saime selle algse kava kokku panna. Ja kuidagi peale toda esimest mängu, siis tuli kohe mitu pakkumist ja kontserdivõimalust juurde. Nii et see asi läks kuidagi üsna ja loomulikult, et me ei pidanudki ennast seal väga sundima või teadvustama teistele, et, et nüüd on selline asi olemas, et kuidagi nagu vist sellel samal sügisel esinesime fiesta kanal, mis on siis nüüd eelmine aasta küll seda ei toimunud. Aga muidu iga aasta toimus Elleri kitarriõpetaja Peep Petersoni korraldamisel niisugune üle-eestiline kitarrifestival ja siis seal mängisime kolm või neli korda vist kohes, esimene sügis. Jah üks vist oli Põlvas üks kontsert, siis oli paljas. Oli Otepääl Palmse mõisas Ja ta sellise klassikalise kitarri tuua valdkonnas ei ole vaja mingisugust harukordset turundust, et piisab sellest, kui mängida ilusti muusikat, mis endale meeldib ja. Ja üldiselt see, nagu inimesed märkavad seda, et Eesti on piisavalt väike koht ikkagi tegelikult. Nii et ja eks need kitarristid üldjuhul teavad kui 11, et kui mõnda üritust korraldab kitarrimänguga seotud isik, siis ta juba teab üldiselt, keda kutsuda või sa umbes teada, et ahah, see tuttav peaks vist uut kava praegu õppima, et peaks uurima, kas ta tuleb mängiver. Aga kas mõni helilooja on ka kohe teie jaoks mõne loo kirjutanud või olete te ise mõelnud, et võib-olla peaks kelleltki tellima just midagi sellist? Hetkel veel ei ole, nii et oleme sellele ideele täitsa avatud. Nii et kui siin täiesti mõni helilooja peaks meid kuulama siis meil on tänulikud interpreedid olevas kestakae kitarrimuusikat mängida? Ei no kindlasti, sest tegelikult kui me mõtleme, siis läbi ajaloo väga suur hulk head muusikat ja läbi selle sündinud, et, et mitte sellepärast, et heliloojal tekib selline tohutu vajadus ennast väljendada, vaid just sellepärast, et kellelgi vaja muusikat mängida ja see muusika tellitakse, et, et miks ka mitte. Ja just nagu siin ennem sai mainitud ka, et tegelikult soolokitarrile on Eestis kirjutatud muusikat oluliselt rohkem kui kahele kitarrile. Aga kuna me Siimuga tunneme 11 juba üsna ammu ja meil omavaheline läbisaamine on hea, et meil nüüdseks soolorepertuaari mängimine on praktiliselt ära kadunud kõrvalt praktiliselt duo Reps mängimegi kahekesi, sest lihtsalt kitarr on tahes-tahtmata natuke sihuke pill, kus sa oled üsna üksik ja mõlemad Me Muusikaakadeemia ajal, noh, aastaid ja aastaid oleme seda juba teinud, et istud üksinda kuskil ruumis ja harjutad tunde tunde päevas ja kellelegiga midagi jagada ei ole. Aga nüüd me siis kuidagi nagu avastasime, et need koos on seda palju lõbusam teha, et et isegi kui me õpime uusi lugusid nullist, siis me Me hakkame üsna varakult kohe juba kokku harjutama, mis siis, et lugu võib-olla see tekst ei ole veel nii selgegi, aga me õpime koos tekstides seda juba põnevam koos teha kui üksinda teha, et me tegelikult istume ninapidi üsna palju koos. Aga kuidas sellise tuua, aga on, et, et kas teil on ka nii, et 11 on nagu selline liider, kes rohkem otsustab või siis on teil selline kuidagi selline hea partnerlus, et otsused sünnivad kõik kahekesi. Ikka ikka kahepeale ja ikka enam-vähem. Et kellel mingisugune idee, muusikali idee või, või mõni teose idee tekib, et siis sa oled, oleme välja pakkunud, et kui me koos mingit mingi teosega töötame et viimistleme mingit teost, et siis mingisuguseid uusi ideid. Kui aeg tuleb nagu pähe, et mida siin teistmoodi teha. Et mõlemad mõtlevad kaasa pidevalt. Ja noh, kahekesi on see grupp piisavalt väike ka, et, et seal peabki demokraatia valitsema, muidu see asi toimiks. Eriarvamusi ikka nii palju ei ole, et peaks nüüd iga päev tülitsema. Noh, eks on siukseid teravamaid ütlesi ikka ette tulnud kolme aasta jooksul, aga see käib asja juurde, ma arvan Jah, tegelikult justkui nüüd kasvõi siin hetk tagasi, kui ma siin niimoodi kasutasin juuste, panin silmad kinni, mõtlesin, kui tore, et ma olen tööl ja ma saan kuulata siin elavat muusikat niivõrd toredas esituses ja žestid seda peab ütlema, et kitarr on ikkagi äärmiselt teraapiline pill, et ega, ega ilmaasjata seda ei kasutata näiteks ka muusikateraapias, et kohe kuidagi see tämber mõjub niivõrd rahustavalt. Jah, ta on niisugune hästi kitarril teadupärast on võimalik väga palju erinevaid kõlavärve esile tuua, et nagu siin hiljuti vaatasingi intervjuud ühe eelmise sajandi suurima kitarri maestro Andressegoviaga, kus tema siis rääkis, et, et kitarr nagu orkester, et sa saad teha vaskpille, sa saad teha keelpille, saad teha löökpille, et on nagu tämbrite mõttes nagu orkestri, mis on ühte pisikesse pillikesse sisse surutud. Ja see teeb ka muidugi kitarrile muusika kirjutamist oluliselt raskemaks. Sest üldiselt helilooja, kes kitarrile kirjutab, peab ise olema ka võrdlemisi pädev kitarrimängija. Et kõiki neid asju oskaks esile tuua. Sest kunagi tarn, klassikaline kitarrist on nii nii detailne pildid sealt seal neid kõiki pisikesi kõlavärve esile tuua, neid tead, seda oskaks teha, siis peab see teadmine pillist olema. Heli loen juba päris hea. No siis ei oskagi muud soovida kui seda, et ka praegu muusikaakadeemias õppivad heliloojad näiteks võtaksid endale lisapilliks kitarri ega võib-olla ka see motiveeriks neid veel rohkem kirjutama sellele pillile. Jah, see oleks väga, väga tervitatav. Aga aga õnneks on ikkagi esialgu teil juba eks kaunis kava eesti heliloojate muusikast koos võib-olla veel, nimetaksin nende heliloojate nimesid, keda siis saab homme ja ülehomme kuulda. Homme mängime siis René eeskätt kes on ka kahele kitarrile kirjutanud üsna palju muusikat, mängime tema teost nimega ante Tiiem. Siis mängime üsna nüüd siukest nooremat heliloojat nimega Veljo Värk. Temalt mängime kahte teost, Evili üks ja Evely ka eesti keeles, siis õhuliselt õhuliselt ja just tõlkida. Ja siis mängime ühte Seadet, Heino Elleri hällilaulust eemallis. Millal siis on kahelgitaaziotnud Heikivatic just? Ja kaks need seadet, millest me siin rääkisime, ennist on siis Arvo Pärdi teostele need on siis Ukorowass peegel peeglis ehk siis Spiegel im Spiegel. Ja seal Arvo Pärt ei ole teadupärast kitarrile kirjutanud, siis me pidime neid nii-öelda kuidagi kitarripärasemaks tegema, sest teadupärast need ei ole ju üldse siukseid teosidki, mida võiks kitarri peal mängida. Siismäega leiutasime seal päris palju, et et homme vähemasti tema teoste puhul näeb siukest mitte tavapärast klassikalise kitarrimängu. Nii et seal ma pidin isegi tehnika appi võtma. Kuna peegel peeglis, seal on väga tähtis osa viiulipartiid, viiul teadupärast siis poogna pilgus sa saad ühte nooti käigus hoida nii kaua, kui tahad, kitarril saad, tõmbad sõrmega keelt ja siis nutt kõlab ja kaob kohe ära, eks. Siis me võtsime appi siukse asja nagu elektrooniline poogen, mis on siis selline väike plastmassist vidin, mis paneb keele võnkuma? Jaa, ta jäljendab viiulit. Ahaa nii et siis sellega saab muuta kitarri veidi poogenpillipäraseks. Põhimõtteliselt küll jah, samasuguseid, ütleme kõla omadusi ta kindlasti ei tekita, viiul. Ta kõlab ikkagi nagu kitarr, ta jah, et me seda tämbrit ei suutnud jäljendada, sest noh, see oleks võimatu niikuinii, tegu on ikkagi täitsa teise pilliga. Väga põnev aga siis, mis seal muud, kui jääme kontserte ootama, et siis homme, neljapäeval, Haapsalu kuursaalis ja ülehomme reedel Maarjamäe lossi suvesaalis kitarriduo Siim Kardo ja Sulo Kiilit Soosalu tänu teile klassikaraadiosse külla tulemast ja mis siis muud kui toredaid kontserte ja siis ikka ikka hindu harjutamiseks. Aitäh kutsumast. Aitäh. Ja suvetuur läheb. Praegu aga edasi, veel kord, mõeldes sellele, et laupäeval tähistaks Leonard Bernstein oma sajandat sünniaastapäeva ja samuti mõeldes sellele, et täna oli debiicii sünniaastapäev, nii et me kuulame kuulsate visi fauni pärast lõunat New Yorgi Filharmoonikute esituses dirigeerimas muidugi, Leonard Bernstein. Devisii imeline tippteos Hauni pärastlõunas Leonard Bernsteini juhatusel, New Yorgi Filharmoonikute. Muide, Bernstein on sellest teosest ka rääkinud äärmiselt põnevalt, teatavasti viiekümnendatel oli tal Ameerika televisioonis loengusari, kus ta rääkis klassikalisest muusikast, tegi seda äärmiselt köitvalt ja see loeng on tegelikult kahju tuubis üleval, keda peaks huvitama, kuidas räägib Bernstein. Tekkis siis. Aga tänane suvetuur hakkab otsa lõppema. Saatejuht oli Hanne promic helipuldis Pille-Riin, lange proon. Täname kuulamast. Ja saadet jääb lõpetama, eks imeline. TPS-i laul läks taas langu vöös. Ja selle esitab meile Ran toon abso. Aitäh teile kõigile ilusat päikeselist päeva jätku ja peatse kohtumiseni.