Mul on nüüd väga huvitav külaline stuudios. Aivar Sõerd annab orelikontserdi sel laupäeval festivalil Tallinna tornid Rootsi-Mihkli kirikus kontsert orelimuusikat läbi mitme sajandi. Ja Aivar Sõerd on tuntud kui poliitik, riigikogu liige, kunagine rahandusminister, aga Aivar Sõerd tegeleb ka orelimuusikaga orelimänguga ja on seda õppinud. Tere. Tere päevast. Ma lugesin teie kohta, et tegelikult lapsena te käisite muusikakoolis õppisite klaverit aga siis ta ikkagi oma elukutseks muusikat ei valinud. Miks te valisite oma õpingute jätkamiseks majandusteaduse hoopiski ja mitte muusika? Jah, muusikaga tegelemine lõppeski peale Võru lastemuusikakooli 80.-te algul. Siis oli veel süda nõukogude aeg. Vot see on hea küsimus, ma olen ise ka selle peale kogu aeg mõelnud, aga ega ma ei kahetse, et ma valisin peale keskkooli lõpetamist Tartu Ülikooli ja majanduse. Noh, ma olen natukene selles vallas ka saanud omapoolset panust anda ja mul on selle üle hea meel ja ma arvan, et ma Eestile on lisaväärtust. Winantsisti majandusinimesena poliitikuna veel ka tulevikus. Aga peale laste muusikakooli lõpetamist tõesti ma veel lühikest aega muusikat praktiseeri siin, aga siis tuli kolmekümneaastane vahe sisse. Jälle selline huvi, suurem huvi tärkas, võis olla 2010 2011, siis sattusin Andres Uibo kontserti kuulama, pärast jäime juttu ajama ja nii ta läkski, et 2000 et 11 ma alustasin õpingutega, mitte küll muusikaakadeemias, aga Muusikaakadeemia juures nii-öelda eraldi lepinguga järjest rohkem hakkas asi huvitama. Ja 2012 siis läksin sisseastumiseksamitele. Noh, tegelikult 35 aasta taguse laste muusikakooli baasilt minna muusikaakadeemiasse. No ma ei tea, kas see on suhteliselt võimatu, et kuna mul oligi nagu aasta lepingulist õpet, et siis ma sain ka ühtlasi sellel ajal valmistuda, vaadata natukene ka neid sisseastumiseksamitingimusi erialaga, võib-olla ei olnudki nii suurt probleemi noh, ikkagi klaveri taust, see, mis on lapsena kunagi kooli eas omandatud, see jääb, et see baas on olemas, aga noh, mida laste muusikakoolis ei olnud noh praktiliselt ütleme, solfedžo pes. Et harmoonia üldse puudus, aga noh, sisseastumiseksamitel muusikaakadeemias tuli harmoonia eksam kohe sooritada. Ja solfedžo ka oli solfedžo oli, mõtlesin, et oh, mis siis nii väga on, et mul see diktaadi kirjutamina seal ma olen päris tugev. Aga seal pandi kahehäälne diktaat, see ehmatas ära, siis ma valisin seal natukene ringi, tuli natukene teistsugune solfedžo teha seal, aga seal oli küllaltki küllaltki keeruline. Ma üsna üsna napilt sain üle selle lävendi või konkursiga siis eksamit, et tehtud noh, konkurss oli tihe, konkureerida tuli klaveriosakonda klaveriosakonna üliõpilaseks ja sinna oli konkurss päristi. Ja siis 2012 hakkasid õpingut bakalaureust ma nominaalajaga lõpetada ei suutnud, neli aastat läks üldained hästi, palju. Palju selliseid, ütleme majandus, finantstaustaga inimesele paljud ained hästi keerulised. Ja noh, muidugi akadeemia õppepäevani, nii et ütleme need ju käia loengutes üldse noh, ained seal on niimoodi, et ikkagi üldiselt eksamile pääseda, seal nende kursust ära lõpetada. Tuli teha kuulamistestid, seminarid, kohalolekut pandi kirja kontrollid ja siit üldse exceli pääsla tulid tavaliselt ühe kursuse raames tuli päris palju asju teha. Nii et bakalaureus sai läbitud ja noh, siis läks nagu automaatselt ka magistriõppe magistriõpe, siis lõpetasin sellel kevadel ja selle siis magistri bega sain nominaalajaga hakkama. Nii et teie õpetaja oli Andres Uibo ja te olete öelnud, et esmane kontakt temaga andiski teile innustust ja kui ma ei oleks temaga jutule saanud, kui tema ei oleks julgustanud, noh, ma ei oleks seda asja ette võtnud ja muidugi nüüd tagantjärgi mõeldes oli ikkagi küllaltki keeruline, et vaevalt et ma nüüd enam nii suurt koormat võtaksin, sellepärast et kõike seda tuli ju teha põhitöö kõrvalt aegadega oli keeruline just et noh, tihti oli niimoodi, et valikaineid võiski juhtuda, nii et valikaine, ma valisin selle järgi, mis ajal loengud on. Mitte see aine, mis oleks kõige rohkem sobinud või meeldinud. Aga noh, erialal ikkagi põhiline eriala õpetaja kogu aeg natuke kuus aastat oli Andres Uibo, improvisatsioon Toomas Trass ja noh, saate klass oli ka siis nagu kolmas selline eriala aine, seal oli ka siis õpetaja Andres Uibo, see oli haruldane võimalus, ütleme selliste meistrit töö juures õppida seda võimalust oleks olnud väga kahju kasutamata jätta. Kuidas teid orelimuusika hakkas huvitama üldse? Instrumenti, mida selleks peab olema ikka väga suur huvi, sest et orelimäng on väga keeruline korraga on ju ees kolm noodirida eraldi pedaali partii monaal registratsioone peab tundma, et see on küllaltki keeruline, see peab olema väga suur huvi ja noh, ma mäletan varasest kooliajast, kui ma veel laste muusikakoolis käisin. Jah, seal klaverimäng sobismi mingitel konkurssidel käisin, ma mäletan. Aga ega mul ei olnud sellist mõtet, et ma nüüd tulevikus hakkan pianistiks riba muusikakooli. Viimastes klassides tuli ka nagu on, et meil olid seal CERNi tüüdid ja selline nõukogude aegne repertuaar, aga tuli ka Bachi ja vot siis ma vaatasin, et ohoo, see on midagi erilist. Ja siis sealt järjest huvi tuli viimastes klassides ja orelimuusika hakkas huvitavam. Seda kuulasin, palju tollal oli küllaltki defitsiitne, oli, aga oli võimalik saada eesti orelit selline laadi saril, see oli mul kõik olemas. Kuulasin ja siis mul õnnestus tõesti peale muusikakooli lõpetamist ka mõned aastad, et õppida nüüd juba ainult orelimängu. Tänaseks on meie hulgast lahkunud Paul Elkeni juures. Niimoodi poolillegaalselt võib öelda, nõukogude ajal ei olnud selline asi üldse lubatud, et lähed kirikus organist õpetama. Ta piinlangut, seda vaadati sellele väga-väga halvasti. Aga selline periood oli, aga siis tuli jah, ülikool peale esimest kursust tuli nõukogude armee. Muusikaga tegelemine katkes 30-ks aastaks. Aga mis teid võlus selle pilli juures või selle muusika juures? Urvel on väga huvitav instrument, orelile on läbi aegade kirjutatud väga palju toredat loomingut. Suurepärased heliloojad on nii vanemast ajast kui ka kaasajal pilli kõlajõud. Võimsus, tämbrid on nagu orkestri terve orkester on ühes pildis ikkagi tegemist pillide kuningaga, nagu öeldakse. Ja see noh, on mind läbi kogu elu huvitanud. Ja muidugi Bachist ei saa üle ega ümber ilmselgelt kui rääkida orelimuusikast, aga mis teid veel on, mõned sellised lemmikheliloojad või kellega te olete rohkem tegelenud? Noh, kasvõi see laupäevane kontsert, et tunded on väga huvitav, ei loe Bachi aegsetest heliloojatest, aga muidugi tiitrich puhtalt uude on, on ikkagi pahi eelse orelimuusika üks üks suuremaid tipp ja ma olen seda heliloojalt ka päris palju mänginud, aga itaalia heliloojaid saksa, prantsuse imehästi palju ja muidugi hilisemast ajast prantsuse romantilise muusika üks üks suuremaid kujusid. See safran, öeldakse niimoodi, et kogu see, sa fancy looming on puhas kuld. Ja mul on repertuaaris tseesar tankiteoseid, aga on küll küllaltki tehniliselt keeruline, aga hästi hingelähedane ja sobib mulle ideaalselt lõpueksamil magistrieksamil muskliteemas oli ka franki üks suurteos kavas ja kala siis maks, reegel kindlasti igav, keda tahaks? 25. augusti kontserdil esitate peamiselt barokkmuusikat, aga teil on siiski kavas ka eesti helilooja teos, Rudolf Tobias. Nii jah, meil on Eesti 100 ja tänavu möödub ju ka Rudolf Tobiase surmast 100 aastat ja tegemist on ikkagi eesti orelimuusika suurkuju läbi. Ta oli ise Uurali kunstnik, ta oli organist ja helilooja ja tema teosed on tähelepanuväärsed orelimuusika repertuaaris. Ja noh, ma arvasin, et ikkagi üks eesti helilooja peaks ka ikkagi kavas olema, noh, kokku on kuus heliloojat. Turjast on hästi tore mängida ja tema koraalieelmäng vaimuliku sisuga sobib ka, haakub selle ülejäänud repertuaariga, noh väga hästi, noh, tegelikult kogu see Bachi eelnejanaga Bachi-aegne barokkmuusika tegelikult on ju ka vaimuliku sisuga. Et see läheb ilusti, sobib sellesse kavasse, see sa Clancy Pastoraal muidugi on siis karjase idüll selline pikem lugu, tseesar franki kahjuks muidugi Rootsi-Mihkli kirikus hästi mängida ei saa, seal on küll väga ilus orel väga hea kõlaga, väga sümpaatse kõlaga, aga ta on ikkagi vanema muusika barokkmuusika jaoks sobiv. Seal prantsuse romantilise muusika jaoks lihtsalt prantsuse oreli registrid ei ole, aga huvitaval kombel seisab hanki pastoraali, seal saab mängida ja basturaali. Ma olen ka veel ühel barokkorelil semas muusikaakadeemias barokkorel seal sai ka see safancy mängida, mis on väga huvitav tegelikult noh, see, see sa fancy loomingut sellise rooli tegelikult ei tohiks nagu olla võimalik mängida, aga saab. Kuidas ta selleks kontserdiks ette valmistate, kuidas üldse orelimängija harjutab? Orel on küllalt spetsiifiline pill, selles mõttes. Jah, eks see kava kokkupanek sellega oli, natukene oli tegemist. Kas ma käisin oma repertuaari läbi siin, noh, ma ei hakka uusi teoseid õppima spetsiaalselt selle jaoks, et kõik need lood, mis siin on, et need on mul olemas nagu olemasolevas repertuaaris. Vähemalt kahte lugu, ma mängisin ka suvel ühel teisel muusikaüritusel, mis oli siis Rakvere orelisuvi. Aga vaatasin üle, mis mul repertuaaris on, mis sinna sobib, mida festivali korraldaja soovis, uuemat muusikat ei tahetud, paluti vaadata kõige rohkem just barokkmuusikat, janu, barokkmuusikat mul on repertuaaris päris rikkalikult ja siis seal Bachi-aegset barokkmuusikat on Bachi-eelset ja siis kuni Rudolf Tobiase nii välja. Kui palju te praegusel hetkel orelimängijana tegutsete on teil veel mingeid püsivaid esinenud? Ei jah, nüüd peale seda festivali on järgmine, siis on rahvusvaheline muusikapäev esimesel oktoobril, et seal aastaid käinud ja esinenud siin erinevates kohtades. Et sel aastal siis pakuti Tallinna Jaani kirik, kus aga noh, intensiivne harjutamisaeg oli muidugi mul kevadel, siis kui tuli valmistuda magistrieksamiks, magistrieksam oli Niguliste kirikus ja muidugi ma olen väga tänulik Andres Uibo, et tänu temale ma sain sealsamas Nigulistes paar nädalat enne eksamit, et teha, kui avaliku esinemise teda asendasin, lihtsalt tali sel ajal ise ära, see oli väga hea võimalus, andis ju selle tunnetuse kätte, et kuidas seal see siis on. Ja enne seda oli mul veel toomkirikus esinemine, nii et ütleme suve algul oli hästi palju, et ma tegelesin väga palju magistrieksami sooritamine on tõsine ettevõtmine ja õnneks läks korda ilusti. Komisjoni poolt hinnati seda tulemust kõrgelt hindega väga hea, mille üle on mul väga hea meel, sellepärast et ma mäletan oma bakalaureust tegin, siis ma pingutasin ka kõvasti, aga no ei õnnestunud ikkagi. Hinne oli üks aste madalam õõnestus kõrgele hindele teha, et selle üle kindlasti väga. Aga sellele muidugi eelnes ka väga tõsine töö, aga noh, eks ma Rootsi-Mihkli kirik kuuks pean ka, õnneks on seal võimalik proove teha, näiteks Nigulistes, kui ma ministriks valmistusin. Nigulistes on neid aegu väga raske, sest et päeval on ju muuseum, et seal ei saa keegi mingit proovi teha ja siis on igasuguseid muid esinejaid ju ka seal ja, ja erinevaid üritusi, et seal oli keerulisem, aga noh, Rootsi-Mihkli kirik on väiksem, kirik siin oli nüüd sellel nädalal, neil on kinni, aga eelmisel nädalal oli, päeval oli rahvale avatud, et inimesed käisid ja vaatasid ja siis noh, ma käisin ka seal mõned korrad harjutamas ja see mul esimest korda muidugi Rootsi-Mihkli kirikus ma varem ei ole kunagi esinenud, et selline huvitav kogemus, nii et poliitika kõrvalt on võimalik leida ikkagi aega, et tegeleda sellise asjaga süvenenult? No kui hästi tahta, siis tuleb see aeg lihtsalt võtta. Ja te olete ka nõmmel lunastaja kirikus organistina? Ei jah, juba kuus aastat, et aga see nüüd väga suur koormus ei ole, sellepärast et me oleme seal Andrus kahekesi. Nii et seal on nagu teenistused on igal laupäeval ja me oleme siis Ülar Lauk Taani moodi kaks korda kuus ja siis on seal kaseliturgia osa, on, nad on lühem ja lihtsam, et see väga suur koormus ei ole. Aga noh, see annab jällegi väga head sellist noh, eriala nüüd puhtalt seda kirikumuusikapraktikat ja koraali mängutehnikat. Et selles mõttes on jällegi väga hea võimalus ja seal on ka selline väike orel, aga täitsa seal on ka võimalik kontserte teha. Te olete ka plaadi välja andnud, seni vist ühe. Jah, mul on juba mõtted järgmise plaadi osas ka, aga see sai tehtud 2015 null kolm aastat tagasi, kindlasti kolme aastaga on ka neid interpreedi oskusi lihvitud. Aga jällegi see koht, kus salvestus sai tehtud, on väga tõsine koht, et siis oli, oli just toomkiriku orel intoneeriti, helikõla oli eriti hea ja puhas, et mul õnnestus sel ajal need salvestused teha ja noh, sellega oli üksjagu tegemist muidugi, et aga sai tehtud ja tore kava ka on vanemat muusikat on natuke uuemat muusikat, seal kargelert oli vist ka seal sellist aga baroki ja Bachi aegsete pahielsed. Me võiksime kuulata tiitris puks tõhude muusikat siit pealt. Võib-olla sellest teosest ka paar sõna. Jah, see tšak on noh, on üks minu lemmikuid kindlasti tänase päevani ja muidugi ma võiks öelda, et orelimuusika üks pärleid ja noh, siin võimul laupäevases kavas on ka puks nähkude passakaalia, mis on ka orelimuusika kullafondi teos. Saak on, ta on imeilus, ta rikastab vaimu avardab maailmatunnetust, kirgastab ja, ja liidri puhta õhu näol on tegemist ikkagi ütleme selle barokiajastu silmapaistva suure meistriga. Aitäh Aivar Sõerd. Aitäh.