Külaline ja tõepoolest, meil on stuudios külaline ja selleks on kitarristi ja helilooja Robert Jürjendal. Tere. Tere. No Robert Jürjendal on nüüd avaldanud üsna värskelt autoriplaadi Five Seasons ja sellel põhjusel me täna räägimegi. Noh, see on vist üks selline projekt, mis tegelikult on päris kaua küpsenud Alguses sai ta aastal 2011, kui mul tekkis kirjavahetus Saksa Taani kitarristi Volkmar Zimmerman iga kes on ka koroonak, ketaar, kvartett liige. Ja mulle väga meeldis üks üks teos, mida nad esitasid. Ja ta Volker tänas selle naguniisugust tähelepanu eest ja siis küsis, et kas mul ka midagi pakkuda on. Siis ta oli kuidagi väga, aga selline emotsioon, emotsionaalne inimene. Ja Ma saatsin talle üht-teist kuulamiseks ja talle väga meeldis ja nii nii ma sain temalt nagu esimesed sellised tellimused ja see esimene tellimus oli üks lugu siis sopronylejagi Darryle, mis kandis pealkirja Laws filosoofia teksti autor oli inglise-iiri luuletaja. Börsimassselli. Ja siis sellest sündiski idee, et võiks pikemalt jätkata. No nende selliste kokkusaamistega on tegelikult lugu nii et ega täpselt ei tea, kuhu, kuhu see koostöö välja viib. Ja me liikusime väga niimoodi tasapisi aeg-ajalt ma kirjutasin midagi jälle juurde need laule ja et ütleme, need tuua siit sai päris mitu lõpuks ja. Oma koos oma ansamblikaaslase sopran Saarafiiliga Nad esitasid neid päris palju. Ja, ja siis ühel hetkel tekkis mõte, et võiks seda seda ideed nagu laiendada ja sellest tegelikult sündis Faiv siis ansambli idee. Et sinna siis lisasime. Veel kolm mängijat, Aleksei Saks kas mingi trompetit, Madis Metsamart löökpillid ja siis ma ise ka. Kitarri vähese elektroonikaga viis aastaaega ansamblis on viis liiget, nii et sellest võib tuletada, et, et kuidagi on see seotud. No ja nüüd on täitsa siduv kokkulepe kuidagi, et ei saa seda koosseisu ei suurendada ega vähendada, et päris selline? Jah, omamoodi nagu selline märk on maha pandud. Selles ansamblis on siis sopran Saarafiil kitarril polk, Mart Zimmermann ja Aleksei saks, Madis Metsamart, samuti Aleksei saksa ja Madis Metsamardiga, kes on siis eesti muusikud? Selles ansamblis olete te ju päris pikalt varem juba teinud? Ja see Faip siis on, see ongi selles mõttes põnev koosseis, et siin tegelikult selle sees on peidus kolm tuuat. Ehk siis tuua Volkule Zimmermann Sarafiil. Ta on siis minu tuua koos Aleksei kaja minu tuga koos Madis Metsamardi. Nii et selline varasem kontakt ja mängukogemus ja tunnetus oli meil selles mõttes kuidagi juba eos olemas. Te olete seda nimetanud seda albumit oma esimeseks akadeemilise muusikaalbumiks, mida see võiks tähendada, mida akadeemiline muusika teie jaoks tähendab? See on see muusika, mis on kirja pandud ja fikseeritud improvisatsiooni osakaal on suhteliselt väike, et võib-olla ma ise olen nagu jätnud endale kui kirjutajal heliloojal ära jätnud sellise privileegi, et ma mängin suhteliselt vähe siin kaasa. Ja pigem lisan midagi sellist siduvat, et mis, mida nagu kirjas otseselt ei ole, mis on improviseeritud, aga Agas võrreldes mu minu testi albumitega tõepoolest kõik ülejäänud muusika on sündinud mul peas, ma tavaliselt ei tee isegi märkmeid. Ja kõik, kõik need sooloplaadid on praktiliselt ilma ühegi märkmete mängitanud, lihtsalt peas jooksevad ideed ja partiid. Ainult võib-olla mõned mõned sellised motiivid, mis ma olen teistele mängijatele kirjutanud välja, aga noh, selliseid vormistatud lugusid nüüd algusest lõpuni sadama nimetan akadeemiliseks lihtsalt stiiliks. Et seal on tõesti välja kirjutatud kõik üksipulki nooti vaadata, seal on isegi isegi sõrme, sõrmenumbreid ja positsiooni liikumised, millal on vabakeel ja millal kitarril, millal seal kinnine, mis positsioonid seal üldiselt sekretäri load nägi päris kirju välja ja päris põnev oli teha seda Et kui te ühelt poolt tegelete sellise ütleme Tšassilikuma muusikaga ja vabama, võib-olla improvisatsiooni iga, siis teiselt poolt ka selline väga ikkagi range akadeemiline ütleme, valdkond ja kirjutamisviis on teile Mulle meeldib sellepärast et see tegelikult vabastab ka mind teatud mõttes mingisugusest laiskusest, et mis, mis on kerge tulema. Aga see annab ka selle võimaluse, et see muusika rändab maailmas ringi sõltumata siis minu osavõtust otsesest, sellepärast et kui see, mis on kirjas, mis on vormistatud, seda võivad mängida teised vabalt. Võib-olla natuke teistsuguse koosseisuga. Mul just värskelt oli tore kontakt Texase Texases asuva muusikaõppeasutuse direktoriga, kes, kes oli Kuldse plaadi saanud palus, palus noote, et talle väga meeldis üks lugu, nii et ta ei saanud tuubamängijat ja proovib mängida siis korradega partiisid. Ja no vot seal see on selles mõttes väga meeldiv, et ma saatsin talle noodid ja ja nii see sünnib, see juba midagi muud juba hoopiski kaugel ja üldse minuga mitte otseses kontaktis. Millised on need tekstid, mida te siin olete kasutanud ja miks just need tekstid? Tekstid valis välja Volkmar Zimmerman ja need on siis inglise-iiri taustaga ütleme, romantilise koolkonna kuulsamaid luuletajaid. Püssi paisselli, kes suri suhteliselt noorelt ja omal ajal oli väga revolutsiooniline. Ja need tekstid kuidagi väga sobisid nendest kuidagi ääretult hea oli nüüd valada siia muusikasse, niiet. Muidugi midagi selle vastu, et ta oli juba valik antud ja ja lased inglisekeelne on. Et see võib-olla aitab ka sellel kuidagi neid paremini mõista, seda. Nii et tekstid on olulised. Et kui kuulata seda muusikat, siis tekstidele kirjutatud luuletustes. No tegelikult see ansambel Faiv sisens esines aastal 2013 festivalil Eesti muusika päevad, kui teil oli autoriõhtu Mustpeade majas. Noh, ja see oli hästi ilus õhtu, ma mäletan, et see oli sisuliselt ka meie esimene kokkusaamine täiskoosseisus ja ja me kuidagi hästi sulandasime. Ja see kõla oli täitsa täitsa eriline ja ja menetlenud. Neid säravaid silmi kale kontsertidelt seal taga tagaruumis, kes tulid õnnitlema nendel päris palju. Et võib-olla ka mõnevõrra üllatav oli see helipilt, et kuidas sa teadsid minu varasemat loomingut, et sellist, et ütleme siin sellist konstrukt väga, siukse, konstruktiivset ja kuidagi jäik. Sellist joont praktiliselt ei ole. Väga romantiline heli veelgi. No nüüd on see plaat valmis saanud ja kui te võib-olla siin seitse aastat tagasi selle peale mõtlesite esimest korda või neid lugusid hakkasite kirjutama, siis siis noh, ikkagi ju aega läheb ja inimesed muutuvad ja nende mõttemoel natuke muutub, et kas see on täpselt selline, nagu te siis ette kujutasite või ikkagi on vahepeal midagi. Natuke muutunud, eks see teeb rahutuks, vahel, kui mõned asjad jäävad väga pikaks, kuhugile ootele. Aga ma arvan, see on meie, meie, meie probleem rohkem Eestis siin, et mulle hiljaaegu öeldi ka tohtri eestlased, et ikka areneteni kiiresti, del käib siin kõik nii kiiresti ja kuidagi väga uudsed olete. Hämmastaval moel mujal maailmas on kuidagi elutempo rahulikum ja eriti mis puudutab sellesse kunsti muusika valdkonda, et inimesed tegeleda oma asjadega ja kui neile midagi meeldida on südamelähedane, siis nadi ei keerani lehekülge nii järsult ja nii mõtlematult võib-olla. Et see andis mulle kuidagi sellist tuge kogu selle asja juures olles muidu muutunud ka rahutuks küll jah. Nii et eks te olete ka natukene tegelenud selle projektiga, ütleme teiste asjade kõrvalt ikkagi kogu aeg. Jah, see ongi selline, see on nagu selline mitme mitmekihiline elulaad, et et no natuke tegevust interpeedina siis võib-olla kuskil on mingid improvisatsioonilised projektid, rahvusvahelised siis mingisugused plaadistused jälle. Ja siis on see kirjutamine mõnel vabal õhtul jälle. Et kogu aeg käib selline otsimine, et mida, mis on paras just teha hetkel, et mis on just sobiv ja millal ja kuidagi tuleb ära tunda seda. Nii palju võin öelda veel, et see plaate välja antud plaadifirmas Albany Records, mis on mis on teadaolevalt Ameerika üks suurim, nagu nii-öelda Independent. Selline plaadi leidus. Kuidas teil kontakt just selle plaadiga tekkis? See oli ka hästi sujuvalt, sellepärast et folk mulle simmer on. Zimmermann on varem selle plaadifirmal plaadistanud nii oma sooloalbumit avaldanud seal kui ka koroona Kitaal kvartetiga plaate välja andnud ja need on, kui ta hästi läinud, seal kuidagi head tagasisidet saanud ja see oli nagu järgmine samm, kuidagi üsna loogiline. Me võiksimegi tegelikult kuulatasid plaadilt pala lav Philosophy sopraile ja kitarrile, mis siis tegelikult valmis juba aastal 2012, nagu te ütlesite. Jah, võib-olla isegi varem, aga sai jah, ütleme sellise viimase lihvi sel aastal. Kuulame. Selline muusika Robert Jürjendali uuel plaadil ja kuna te olete praegu stuudios, siis ma kasutaks võimalust, tegelikult küsiks teilt natuke teiste tegemiste kohta, et te mainisite siin eetriväliselt, et tegelikult Valdur Mikita ja Kaido Kirikmäega on teil jätkuvalt pist plaadi tegemine käimas. Ja natukene kergitama seda, seda sellist saladusloori, et tõepoolest plaadi valmimine käib praegu ja lisaks Kaido Kirikmehele. Valdur Mikita on väga oluline osa siin kammerkooril koor, keda juhatab Raul Talmar No võib-olla natukene niipalju kui te saate praegu sellest plaadist rääkida Ja siis tegemist on tegelikult selle materjaliga, mida me juba esitasime ühel festivalil. Minu meelest oli märtsikuus Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Ja seal on umbes kaheksa üheksa koorilaulu, mis on kirjutatud Valdur Mikita tekstidele. Ja, või need tekstid olid niivõrd inspireerivad mulle, et see on jällegi see, mis mind ütleme, käivitab. Jaa, jaa. Ja Raul, Tarmo ja tema koorunud tulid kuidagi väga hästi kaasa sellele, et seal, sest see on segu sellisest rahvalikust, sellisest maalähedasest, võib-olla huumorist samas ka kuidagi väga sügav ja ja muidugi väga selline omapärane maailm, mis, mida iga päev ei kohta. Nii et ma ise väga ootan, et millal sa valmiks. Nii et jälle midagi uudset ka teie jaoks. Ja sest ma ei tea veel lõpptulemust, et kuidas täpselt, et niimoodi kuidas see helipildis lõpus kõik välja hakkab nägema, sest et seal on kooriosa on üks, siis on, ütleme seal sina lisaks tulevad sellised seaded juurde. Ja Valdur Mikita tekstid on seal vahel. Ja samuti ka sellised loodushääled ja nende töötlused ja see on üks suur tervik ja üks suur selline nagu väike selline omamoodi muinasjutt. Tulin moel. Aga soovin teile edu ka selle, selle projekti ka ja, ja plaadiga töötamisel. Et me võiksime kuulata tegelikult veel muusikat teie plaadilt ja päris esimene lugu sellel plaadil kannab nime sügis, prelüüd Holkmalt Zimmermann akustilisele kitarrile, Madis Metsamart vibrofonil ja Robert Jürjendal siis elektrikitarril, nii et praegu natukene juba sügise meeleolu on väljas, nii et pole sügis, prelüüd sobib siia hästi. Aitäh, Robert Jürjendal, aitäh kutsumast.