Suvetuuri külaline on Tõnu Kaljuste. Tervist. Ja palju õnne sünnipäevaks. Klassikaraadios on meil käimas selle pisut ümara maa sünnipäeva tähistamiseks Tõnu Kaljuste nädal toredate plaadi ja kontserdisalvestustega. Neid on tõesti nii uhkelt, et annab valida, aga teie enda energia on keskendunud sel aastal ja eriti sel suvel Eesti vabariigi suure juubeli tähistamisele ja noh, tegelikult domineerib Eesti vabariik 100 ka meie programmis läbivalt kogu aasta. Aga täna tahakski rääkida sünnipäevast ja suvest, eestlaseks olemisest ja muusik, kas Eesti vabariik 100, et see teema on teid inspireerinud väga mitmeti ning publiku ette on jõudnud rohkesti etendusi, kontserte, programme, mis on puudutanud paljude eestlaste hinge. Aga mida te eeskätt olete tahtnud inimesteni tuua või millest mõtlema ärgitada? Selle festivali valguses tõime välja Joonase lähetamise. Meie kutsusime seda oratoorium Joonase, eks et see oli see, millega me viitasime selle Eesti riigi kultuuri eelõhtule, et millele V3 üks niisugune riik ennast saab tõsiseltvõetavaks iseseisvaks riigiks kutsuda, kui tal on oma kultuuripagas ütleme, Euroopa mõttes ja sügavamas mõttes. Ma arvan, et need erinevad mõttekesed käisid läbi suve Sibruginalt eesti muusika olla. Aga seal oli kuuekside siinse eluga ütleme kas või esimene muusikalavastus. Naissaarel oli kirjutatud 1707 Hände lell, kui ta oli noor, õppis Itaalias ooperikunsti ja seal olid probleemid, et paavst keelas ooperi amoraalse žanri ja samal ajal 1707 oli naissaarel Põhjasõda, oli nälg. Naised jäid seal saarel ellu. Nonii, sugune täitsa meelevaldne paralleel, aga no seal saarel kõlas 1707 loodud kantaat seal nagu mingisugune side kultuurilooga on olnud meil festivalil alati väga oluline. Et see nõndanimetatud Eesti riigieelõhtu Joonase poolt ja Händeli koomiline kantaat tegid nagu algust, aga samas oli ka draamateatriga meid paari loositud mõnede lavastustega, need tuli alguses välja metsa forte ja siis Isamaa pääsukesed. Ja vahepeal käisin ka Tartus kaudaamuse avamisel tegime suure tulevärgiga Orphy karmina Boraanat. Ja nüüd siis kulges elu selle ühes laulmise koordineerimisel ja saime selle oma festivaliga tehtud, nii et see oli võib-olla kõige raskem üritus organisatoorselt. Aga rõõmsam, sellel läbiviimise tulemusena ta sellest paljud inimesed, energiaid, jõudude tagasiside on olnud ülimalt positiivne. Ja nüüd siis oleme jälle Händeli teosega, see Hendeligantaat, milles ma toon seitse, seitse rääkisin ajaloolisest sidemest mingi Itaalias resideeruv noore üliõpilasega, kes kirjutas taolise teose, mis hiljem hakkas hästi palju mõjutama tema end ooperimuusikat ja 10 aastat hiljem ta lõi veemuusika, mida muinastulede ööl ette kandsime, siis see on niisugune ahel, mis hoidis nagu festivalil algust ja lõppu. Ehk siis, kui nüüd muinastuled möödas, siis tuleb Pärdi päevad avamäe selle sümfooniakontserdiga ja ootan pikisilmi bingo rajandi lavateost mida ka saab näha ja kuulda. Meie festivalil. Linnulennul on nüüd ülevaade antud, mis on kõik toimunud selle aasta sees. Aga kui kaua taolisi suuri plaane idandatakse ja küpsetatakse, et kui kaua võtab see protsess aega mõttest kuni teostuseni. Ja ta tunduvalt kiiremini kui mõne ajalehe artikli kirjutanud selline. Ma arvan, et see ühes laulmine on, ütleme niisuguse aastase kupatus perioodiga vaheda selgines ja sai väga konkreetse kuju siis esimesel veebruaril, kui me kirjutasime lepingu alla, et me seda teeme. Ja siis said relsid maha ja siis seda mööda määrame, selle suurüritusega tegelenud ja Joonase oratooriumi originaalversiooni tekitamine oli veel mitu kaks-kolm aastat seda ettevalmistust. Nii et niisugused suured asjad on tõesti, võtavad aega ja see ei ole nüüd niisugune jutt, et igapäevaselt sellega tegeleda, aga mõnikord nad seisavad teatud olukorras ja siis arendatakse edasi. Idee tuleb ja läheb ja ideed ilmselt ka muutuvad ajas ikka ja olud muutuvad ka. Ühes laulmine, kuidas toimus seal laulude valik? Ma kujutan ette, et see nimekiri võis olla poole pikem. Aga kuidas ta sai just selline, nagu ta sai? No kuna eeldutav idee raamistik oli 100 minut, et siis kui ta võtad ühe tavalise laulu, mida siin tavaliselt lauldakse keskmiselt kolm minutit, siis korrutage, jagage saata enam-vähem laulude arvu ja siis on mingisugune laulude arv, mida sa kujutad ette, millega algab ja millega lõpp tõde. Ja siis tekkisid teemad ja ma ei liialda, kui see esimene küllaltki sarnane, mis lõpuks kõlas. Tegelikult see sai, noh, on paika nagu su poole tunniga, tähendab seal midagi niisugust kosmilist ei ole, need laulud on niisugused, mis tulevad meile esmaselt kohe meelde, oli noh, ühe kahe kolme laulu vahel tõsi ja niisuguseid mõtisklusi, aga suur karkass sai valmis kohe. Neid armsaid laule eestlaste jaoks on ju veel veel ja veel küll. Mu koduke on tilluke, vaikne, kena kohake ja nii edasi ajateele teele Kurekesed. Siin oli juba niimoodi lühidalt juttu, et Nargenfestival on seal. Suvel rohkem kui varem, toonud ka teatrietendusi publikuni metsa forte ja Isamaa pääsukesed. Need olid sellised ülipopulaarsed etendused, mille piletid müüdi kiiresti välja. Ja need teemad on erutanud meie publikut. Kas nüüdseks on need teemad ammendatud? No ega festival ei tegele teemadega, tegelevad kirjanikud, heliloojad, meie interpreteerimine, seda see, et Kivirähk kirjutas niisuguse näidendi, see oli tema hinges ja see, kuidas draamatute seda tegi, see on suures osa nende ideestik, meie lihtsalt lisasime sinna mingisuguseid muusikalisi printsiip. Näitasime mõningaid väikseid asjakesi läbi muusika. Konstantin Pätsil oli nagu kahestunud meloodiatega suur laul ja ja niisugused asjad, mida võib-olla esimesel vaatamisel võib-olla välja ei kuulegi. Aga niisugune väike tõsine operetikenemist tuli metsa fortest. See sai alguse Koržetsi ühest luuletusest. Nii et see metsa forte nüüd tuleb uuesti septembris, nii et kes pole vaatamas käinud, võib, võib tulla. Ja see Koržetsi luuletus oli, mina lähen, mina lähen. See oli seotud ealiste iseärasustega. Nimelt kui oli meil Tallinnas noorte laulupeo, mina jään, siis mõtlesin organiseerida naissaarel pensionäride lauluga, mina, mina, lään. Aga siis ma vaatasin, et noored said väga kurvaks ninnu nalja peale siis ja kui tuli Koržetsi luuletus, see oli niivõrd hea. Ma ütlesin, et ei taha seda ära lörtsida talvise lihtsa nalja peale ja siis hakkasime draama tärdiga koos sellele luuletusele näidendit ette komponeerima. Ja võtsin niisugused laulvad pensionärid endale liitlasteks ja väga toreda skripti, kirjutas pihla. Naissaar sellest on nüüd oma tosinkond aastat kui alustasite seal suvist kultuurielu koos toredate innustunud inimestega. Ma mäletan meie toonast vestlust visioonidest seoses naissaarega, et kuidas seal toredasti suve veeta, nii puhkus külgneb mõnusa ja mõõduka kultuuritegevusega. Kas nüüd on need unistused järjest teoks saanud? Nende aastate jooksul ma ausalt ei mäleta, mis ma siis rääkisin, aga võib-olla see jutt tuleb küll samasugune, sest nii on ta läinud väga erinevad trupid, väga erinevad inimesed, väga erinevad ideed, iga suvi, midagi värsket. Ja nii on see läinud. Hea meel kõikidele artistidele meeldib seal olla ja hea meel, et seal asjad lähevad ülesmäge, selles mõttes arengusse. Täna ma ei ole psühholoogiliselt raske inimestel üle mere sõita ja siis esimesed aastad läksid, et kuidas ma sinna saan, olid niisugused esimesed küsimusele, et see, et meil on saar siinsamas on muutunud väga loomulikuks ja nad juba sel aastal lavastada. Meie väikse kiriku, Rootsi kroonprintsess, niiet aga suisa maailmakaardile saanud. Ja liiklus on muutunud lisaks kas Eesti hakkabki rohkem need mereriigi moodi välja nägema? Lõpuks no sinna veel tükk maad minna. Ütleme, kui me võrdleme ennast Skandinaaviaga. Aga suur maa on juba mindud võrreldes noh, nõukogude ajaga. Tänavune Naissaare nii-öelda etendus Endel kontaadi lavastus. Et see oli ju kantud ka eelkõige tegijatel lustist ja vaimustusest ja, ja see kandus ka publikusse, aga mida te ise tegijatena seal kogesite ja tundsite neid etendusi ette valmistades ja, ja läbi viies. No kui sa tegeled endale muusikaga, siis tunde kirjeldus on küllaltki trafaretne, sellepärast et kõige päiksepaistelisem partituur, mis võib-olla üldse muusikaliteratuuris on kirjutatud, ongi endale poolt, ütleme võtta ükstaspuha, mis ooper, võtta ükstaspuha, mis oratoorium tal ei ole ühtegi niisugust pilvist noot tean küll varjundeid, aga, aga kõik kõik on kogu aeg päiksepaisteline ja suvel, kui sa võtad taolist asja kaua, siis vaikselt kuklas annet, vat kui meil päris päike välja ei tule, siis vähemalt muusikas on olemas. Ja meie tundsime seda etendades väga toredat lavatsusliku perioodi. Priit Võigemast tegi väga ilusa töö, eks tema avastas omamoodi muusikateatrite, meie avastasime teda ja seal niisugune vastakuti üksteise täiendamine oli väga-väga tore periood. Ega oska suurt trafarettide endali muusikast ja tema mõjust rääkida, aga ta on. Ta on tõesti suvemuusika? Jaa, ega täiesti artistide kaasamisega Naissaare tegevustele teil vist probleemi ei ole. Muide, see ooper oli Maria Valdma idee ja tema tahtis seda esitada, aga paraku kalendrid läksid nii risti, et ta saabki seda teha, nii et suur tänu temale ta selle meile tõi ettepaneku tegi. Mõnikord läheb ka niipidi. Tõnu te olete enamasti oma kontsertide lõpus millegagi üllatanud kas toreda uudse seadega või või üllatava esinemisega ja ühislaulmise kulminatsiooni. Nende isamaalaulude järel kõlas humoorikas vikerraadio õnnitlus eakale Eesti vabariigile. Naljasarvest. Taolisi ideid küll välja valuta, no kus mina tean, lihtsalt see situatsioon iseenesest, et tohutult palju tähistatakse Eesti vabariigi aastapäeva ja teiseks terve kontsert on põhiliselt lauludest, mida mõnikord lauldakse sünnipäeval laua ääres ja siis eestlase niisugune tüüp kuidas öeldakse noorte keeles, paroolid tulevad mingid saated, mingisugused nähtused meie elus, mida kõike elame, on ju küllaltki sarnased, väikesed lapsed, kõik magavad juba iga inimene teab, et kell üheksa on see unejutt ja see on põlvkonnad ja üles kasvanud, et see laul ei ole tarvis mõelda, et see, see on nagu oluline kõikidele inimestele ja vanemaks saad, seda rohkem tahad raadiuses oma sõpradele saata tervisi ja õnnitlusi ja et see on omamoodi selline väga tore traditsioon ja väike, niisugune hea soovide kultuur võib öelda. Naisega on avalikkuse ees olev saade, mis soovib õnne ja seal on alati toredad asutused ja inimkooslused, kes seda soovivad ja siis toredad salmiku salmid, mida kuulata ja siis kogu selle sünnipäeva muusika juures. Nadal sobis nii orgaaniliselt. Mulle tundus, et ta oli alguses mul lihtsalt teise kohapeal, aga seal ma vaatasin, et seda ta, ta peab ikka ta päris lõpus olema, et ei taha korrata samasugust, et lõpuni on laulupidudel, et jääb mu isamaa on minu arm või midagi niisugust koorilaulu, et tal läheb nagu teise võtmesse, seda enam, et mul oli plaanitud õhtul nagu üks osa ja esimene oli nimetuse laulu võim ja teine oli nagu järelpidu sajandi sumin. Ta sai nagu üldnimetuse ühes laulmine. Alguses oli ainult laulu võim ja järelpidu sajandi sumin. Nii et olin sellest kava orgaanikast, nii sarv lihtsalt on või antenn on püsti selle Eesti elu peale ja mõnikord lihtsalt kus inimesed ikka naljad tulevad meilist ümbritsevast elust. Kuidas teile tundub, kas need Eesti vabariigi pidustused ja need ühes laulmised on eesti inimesi taas liitnud rohkem kokku? No üks niisugune kontsert kindlasti liidab sõnaleen nagu televiisorist näha pärast. Ma arvan, et liidavad kõik positiivsed asjad igasugused eesmärgi saavutamisel ühise tegevuse tulemusena. No seekord oli täiesti nii, et need koorid, kes tulid sinna laulukaare alla, nemad tegid paar proovi samal päeval ja ega selle kontserdi jaoks ei olnud üle vabariikliku laulud õppimise protsessiooni, et käime maakondades õpime ja meil on oluline suur number, et oleks laulukaare all täis, et selle niisugune taotlus, et see vaid oli niisugune suur vabatahtlikkuse ja sellest kontserdist tuleks niisugune energeetiline tervik suure suure massi, kui hästi palju on, siis hägustub ikka asi veidikese rohkem, kuigi noh, inimesed on ikka numbri, usku juba tipptasemel mammale. Rootsi koore enda sümfooniaorkestri taga, siis nad ei, Brahmsi saksa reekviemi 60 lauljaga küll nüüd siin ette kandma ei hakka, vähemalt 120 peab olema. Ja siis, kui koor suu lahti tegi, siis jäi kõikidel nagu jutt väheseks, sest selgus, et need 60 inimest olid lauljad ja kvaliteetsed. Et ühesõnaga ei ole oluline number, vaid on olnud kvaliteeti, et minu jaoks. Aga kui nüüd jätkata Tähistamist ja numbrite järjepidevust, siis ühes laulmine tähistas Eesti vabariigi sünnipäeva, aga täna õhtul olete te juba Stockholmis ja tähistate Erik Eriksoni sajandat sünniaastapäeva Läänemere festivalil. Kuidas see tähistamine? Saab toimuma ja Läänemerifestival tegi mulle ettepaneku, et ma teeksin balti riikide ja Rootsi ühiskontserdi ja seal esinevad Läti raadio koor, filharmoonia kammerkoor ja Rootsi raadio kammerkoor, Rootsi raadio koor. Leedu poolt on uus helilooming ja tähistatakse Eric Ericssoni juubelit tema lemmikteostega, mida temal oli kümnete aastate jooksul repertuaaris ja mis, mis on a cappella koorimuusika tipp. On ka väga maagiline ja suurteos 16-le jälle ja Rootsi enda loomingust on liid, holmi teosed kavas ja siis iga koor esineb ka eraldi, nii et tiraadio küll teeb ühe loo, siis meie teeme raua, need mist, filar kammerkooriga ja siis mina teen rootslastega kae eraldi elundi kloorijat. Ja siis tehakse nendest kolmest kooris üks suur ühiskoor ja me laulame nimetatud Leena teosed kõika kolmekooriga ja lõpetame siis ümbergi riidaferdandiga, mis oli Eric Ericssoni lemmikteos. Selline tore nõudlik kava väga ja väga nõudlik, ühe proovida, aga nii kuist hakkamist tagasi tuleta ongi Pärdi päevad ukse ees. See on Nargen festivali tore ja väärikas traditsioon septembri alguses. Mida seekordse programmi kohta ütlete? Eelmisest festivalist alates on lisandunud Pärdi päevadele ka uudisloomingu tellimine. Ja seekordne teos on lavateos ja selle heliloojaks on Ningo rajandi ja tema valis lavateose tekstiks Fernando Pessoa teksti. Ja see, kuidas ta koos Iiri muusikutega seda ette kannab, see saab meil alles selgeks septembris. Nii et ma ei oska sellest rohkem rääkida. Lihtsalt et see kreetinkaats on selle nimetus, selle teose nimetus. Aga Pärdi päevade kontsertidega olete te Tallinnast läinud Eesti teistesse linnadesse rohkem kui varem. Ja seekord pakkus Hiiumaa ennast üheks kohaks, aga Paide ja Rakvere on endiselt nii, et ta veidi laieneb. Too Viljandi on olnud meil partnereid. Aga seekordne avakontsert on Pärdi sümfooniad, sest kolmas, neljas sümfoonia tulevad esimesel kontserdil ettekandes ehitajaks, enerso. Võib-olla mingil määral markeerib see mu plaadi väljatulekut, et need neli sümfooniat sai ühe plaadi peale ja sellel plaadil on läinud hästi. Aga see plaat sai tehtud ühe teise orkestriga ja see oli Brotzlovi orkestrile Te olete järjest ülesandeid Nurtele Telegeerinud. Kas meie noormuusikud? Põlvkond on usaldusväärne, hästi palju on tutvus tundlikke andekaid muusikuid ja nende hulk aina kasvab. Nii et Vajalik jutt, mis sellel puhul peaks rääkima, Aleksei peaks looma rohkem muusikute töökohti ja ma kutsun üles Eesti rahvusringhäälingut kutsuma muusikuid tagasi siia oma asutusse, stuudiod oleks muusikuid täis ja et oleks muusikute töökohad selles majas, sest see on Euroopa ainus raadiomaja, kus ei ole muusikuid. Nii et see peaks olema perspektiiv? Jah, et tore on näha neid noori, aga samas kurb tunne tuleb peale, kui mõtled. Kui raske neil on praegu läbi lüüa, eks igaüks läheb sinna Gustama tiivad kannavad need esimesed viis aastat. Suure entusiasmi peal võib siin oma inimestest küllaltki head koorid, orkestrid luua, aga aga on tarvis ka mingisuguseid kogu aeg lisatöökohti tekitada, et see jääb üks viimasest professionaalsest muusika töökohtadest on juba mitu aastat möödas, et seda, seda peab tingimata silmas pidama. Ma ei tea, missugused jõud seda asja peaksid arendama, aga see, see on üks teema, mida seoses noort arenemise ja noorte kasvatamise ja noort andekate inimeste tulevikku silmas pidades peaks hakkama juurde loomaprojektipõhised. Asjad on alati igal pool vaba, maailm ei vabanenud aga. Aga mingi igapäevase muusiku muusika, töökohad, näitlejad tulema aeg-ajalt juurde. Suur tänu. Tõnu Kaljuste stuudiosse tulemast ja veel kord toredat sünnipäeva ja vaimustavat kontserti õhtul Stockholmis. Nende lauldi 19. augustil sajaaastasele Eesti Vabariigile tänaga dirigent Tõnu Kaljuste-le. Kõlas Karl August Hermanni, ilus oled, isamaa. Laulis Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Nagu intervjuust Tõnu Kaljuste kuulsime, juhatab Tõnu Kaljuste täna oma sünnipäeva õhtul Stockholmis legendaarse Rootsi koori korruphi oma eeskuju element tori Eerik Ericssoni 100.-le sünniaastapäevale pühendatud pidu, kontserti. Milline tähtsus Tõnu Kaljuste jaoks on olnud Eerik Eriksonil. Sellest kuuleme nüüd, kui käivitama arhiivilindi 17 aastat tagasi valminud saatega. Braavo, Erik Eriksson. Küsitleja rollis on siinkõneleja Kersti Inno. X-Eerik Ericssoni järeltulijaid Rootsi raadio koori ees. Tõnu Kaljuste tunnistas, et teda mõjutasid juba konservatooriumi aegadel väga Eerik Ericssoni plaadistused. Aasta koorimuusika ja virtuoos koorimuusika kaks laadimist ei emaile, andis need olid, võib-olla oli see maailma koorimuusikas niisugusi epohhiloovad ja näed leidsid elavat vastukaja igal pool. Ja nendes sellest kõlast ja sellest repertuaarist, mida ta viljeles sellest kasvas, maeti huvi ja kultuur, mis siin oli tundmatu, tähendab tundmatu just repertuaari pool põhiliselt ju kõikidel nende teoste hindemite, Bulangi, kõigi muude muude Kaale instrumentaalmuusika rohkem mängitud meie interpreetide poolt kui koorijuhtide poolt. Sest interpreetide tase ja koorijuhtide tase professionaalselt, seal on siiski erineva suunitlusega meil koolitus olnud rohkem niisugust laulu, peoliku mõtlemist arendav. Ja teiselt poolt see on see, mis on paradoksaalselt nagu lihtsalt vastu, sellele on niisugune keerukas kompositsiooni maailm, mis on Eeemm hääle kasutamisel Männad väga kaugele. Ja loomulikult üliõpilasel tekib huvi rohkem selle vastu, mida te talle õpetatavaid tahad õppida, midagi muud ja ja üks nendest oli muidugi Eriksson, kes andis oma plaatidega märku ja seda repertuaari, mida ta omal ajal salvestades seda dirigeerib praeguseni kogu igal pool maailmas ta suurt oma repertuaari väga palju ei ole täiendanud. Teine tema oluline funktsioon oli Rootsi muusikasse tohutult rootsi heliloojat kirjutas koorile Nendes palju teoseid ei kanta enam ette, aga vaatamata sellele see loos seal voolas, pidevalt tohutult kirjutati. Ja sellest on muidugi tulnud küllaltki huvitavad ja epohhiloovaid teoseid seal lisaks mitte ainult ei loe sulest, vaid ka metoodikud ja muusikateadlaste sulest, seal on Rootsis väga olulised õpikud nendega Atonaalse laulmisõpikut, siis foneetilise koorimuusikaõpikud koolitamaks ja loomaks süsteeme, kuidas võtta vastu kaasaegset partituuri. Nendega olen põgusalt tutvunud ja siingi. Ühe palunud ära tõlkida Siimeralise, kes tõlkis omal ajal ühte neist. Nii et see on suur kompleks, mis Ericsson ega kaasneb Rootsi koorimuusikas, et seal on see meeskond, kes asja niisuguse edendamisel on kaasa töötanud. Nad on töötanud niisuguse loovuse suunas ja uut otsides tihtipeale udu otsimine. Too alati niisuguseid naudinguid küll lauljale, aga kuulajale, aga seal oli niisugune vägi, institutsioon Rootsi raadio juures, kes kogu aeg seda modernsemat koorimuusikat, kellele see ja põhiline, mida Rootsi raadio koor endas kannab, on see, et ta ei laula seda muusikat, mida taidluskoorid saavad laulda, ta laulab ainult seda, mida laulad, profid, koorid ja see on seeria seal, ütleme näiteks, kui Ericssoni hakata rääkis seal laulupeost ja talvisest suurest organisatsioonist, siis tema, tema jaoks on see arusaamatu, kuidas tähendab tegeldakse nii pikalt taolise alaga, mis tohutult võtab inimestel niisugusest energiat, ei jõua teha, standardiseerime repertuaari, kõik peavad ühte laulma ja ja see, see tundub taolisele mõtlemise täitsa arusaamatu. See on selge. Aga siin on paraku teised kultuurid ja teised ajalood ja kõik need suhted, nii et mul nende kahe vahel kõikudes on olnud tohutu suur kasu sellest kogemustest, sesse paun on kogemusi tähisema. Olen saanud enda nahal ja niisuguse inimsuhetes ja professionaalses maailmas kokku ikka tohutult eredat elamustega selles valdkonnas ja osalt ka ammendanud seda repertuaari, mida tema on kinnistanud seal maal omandades ise, andes uuendajate predatsioonid mõnedele taolistele teostele ja lisaks nagu veidi avardanud ütleme, ida suunas ida kultuuri suunas nende repertuaari. Nii et see on olnud minu põhiline funktsioon seal. Intervjuu jooksul toonitas Eerik Eriksson korduvalt, et peab oma tegevuses olulisemaks pedagoogitööd. Küsisin, millised omadused peaksid olema heal koorijuhil. Ja I would Loormassaaesse Hiimast piiringuid siis Amini isad, summad, pähex, vaod, fantakting, check niit himast Ui Vuell Musicale orjantid himast. Hew Sordo in. Ütleksin, et kõigepealt peaks olema hea muusik juhatamis tehnika polegi ehk niivõrd oluline. Ta peab muusikas hästi orienteeruma ning omama ideid, kuidas muusika peaks kõlama. See ongi peamiselt musikaalsuse küsimus. Tähtis on kontseptsioon ja teada, mida te tahate. Ideede suhtes toob ta esile Tõnu Kaljuste, kelle sisemine visioon on väga tugev. Ericssoni arvates on Kaljuste teinud suurepärast tööd Rootsi raadio kooriga ning toonud siia väga vajalikke mõjusid Pärdiyaznydge muusika näol. Tõnu Kaljuste arvamus Eerik keeriksonist. Sellest juba kumab tema geniaalsus õpetajana tema plaadistused ja kõik, mis ta on võtnud, see on pannud inimesi õppima ühelt poolt plaadistused, teiselt poolt see, kuidas ta partituuri ka töötab ja see, et sa ei pruugi temaga rääkida, sa võidab partituuri võtta, mida ta on täis sirgeldanud punase pliiatsiga. Nii et sa ei näe seal originaal lootagi, ta tohutult analüüsinud ja seal sa näed inimese mõtlemist ja mul on olnud õnn tema partituuri pidevalt tööd teha ja näha, kuidas ta on teinud ühte või teist asja, kuidas tan, lahendusi teinud. Ja loomulikult muusikaliselt iga interpreet lahendab oma oma teed mööda, aga noor dirigent on teatud ehitaja, siiski, kes vaatab helilooja arhitektuuri ja see, mida tema seal oluliseks peab ja kuidas ta kõlama sätib. Ja need väiksed märkused nendest mina olen tohutult õppinud ja sellest on õppinud kogu Rootsi muusikaakadeemia, mida ta juhtis tükk aega tantkoorijuhtimiskateedri. Need, see on selles mõttes ka üks niisugune ABC kool koori juhtimisel, mis on läbi käidud ja sealne kooli juhtimiskateeder teekult valmistab ette rohkem nagu koormeistrisuunitlusega dirigente. Nad teevad tihtipeale praegu veel siiamaani nii, nagu tegi, Eriksson tähendab niisugune muusikalised lahendused on täpselt samasugused, neil puudub see, niisugune lähenemine, individuaalne lähenemine, partituuri, et oi, sa püüad elustada sealt toote välja, teised kolmandad asjadel tunned nendest naudingud, mis on meie kooli jaoks just olnud primaarsed. Et inimene loovalt partituuri läheks, aga nad nad õpivad seda ABC, seda reaalsust, mis on partituuris kirjas ilma omapoolse, niisuguse suhteliselt, aga vot see on see koormeistritöö alus, mis paneb selle asjale müüri paika. Nii et see on selles mõttes kooli ABC, mis peab omandatud olema seal ja siis edasiminekul on juba noh, niisugused vastavalt individuaalsele, kuidas keegi iseennast arendada, aga see kool ja see põhimida peab üks niisugune kool andma elementaarsed käsitööoskused, siis tema pedagoogiline vaist ja kogemus on seda andnud läbi õigete partituuridest. Alati toonitab, et kõige olulisem on leida õige repertuaar koorile. Tähendab see on see, mis määrab kogu vaimsuse, kogu mõtlemise, kuhu professionaalsus on olnud üliõpilasena minu jaoks suur küsimärk, millele andke kohe alguses vastust leida, et mille pärast meie trigeerimis koolkonnas inimesed väga visuaalselt huvitavat dirigeerinud, intensiivselt. Koorid tihtipeale ei saavuta niisugust kaunist kõla ja Rootsis, et, et see dirigeerimise tehnika visionoome tundub nii kuidagi nii igavalt monotoonne ja ilma erilise välises ärata, aga koorid kõlavad hästi ja nendele küsimustele pikkade aastate jooksul nagu mingisuguse vastuse saanud sesse inimhääl, kuidas ta vormub ja kuidas ta selle selle jaoks on oma maagia. Ja tihtipeale see visuaalne külg visuaalne, mis me näeme, see ei ole mitte mingil määral seotud sellega, mida me kuulame. Ja nendele küsimustele on huvitav olnud saada vastused just läbi tema dirigeerimise, kuigi mõtlen mul omal ajal, oli ka niisugused huvitavad kõrvutamisel erinevad plaatori, näiteks tulid Penderetski Stabat Maater kolmele koorile välja, ma kuulasin, kuidas poolakad seda selle need veremaik oli suus oli niivõrd dramaatiline ja vanema Ericssoni plaadi peale. Kõik on nii ilus, kõik on kena, täpselt nii, nagu partitud on, ilma igasuguse pingete on kaunis. Ühes saad noh, täitsa füüsilise elamuse, ta võtab sind käte ja teine on esteetiliselt puhas ja ilmana nagu jõu ja probleemita, ilma pingeta. Vot see oli see niisugune, no nagu võti minu jaoks, kuidas ma sain aru, mis Ericssoni Steetiklanna seal on omaette, väärtustab helilooja puhas partituuri, ilma et annaks inimese omapoolset niisugust ringi, nii et see on omaette stiil mida peab arvestama, kui teda Aldama plaadistusi kuulata, kuivõrd ta magnaadi mõjutab isiklikes kontaktides suheldes? No tema mõjutab lihtsalt oma niisugused tohutult helge ja positiivse ellusuhtumisega, sest ütleme niisuguses nagu me rääkisime siin kultuuride erinevusest, siis kogu see intensiivsus, mis ütleme, siin koorimuusika tegemisel on, ei ole võrreldav rootsi omaga, sellepärast et see seal käivad, proovid palju, suuremate aegade tagant plaadestatakse, palju vähem ollakse rahulikus elus, kus, kus toimub minu meelest see on niisugune rahulik elu planeerimine, keegi niisugust entusiastlikku hoogtööd ei tee ja see tihtipeale kandub ka muusikasse, nii et noh, tundub, et fraasid ela nagu olulised, lauldakse lihtsalt ilu pärast nad seal niisugune rahulik ilu, puhtus ja see on nagu selles esteetikas peamine. Ja vot selles niisuguses rahulikus maailmas see dirigent, no nagu säilub ka palju paremini ja tema, tema niisugused hoiakud ei põle läbi ja see, see põlemine on hoopis teise tempoga. Ja, ja sellest hakkavad kõik niisugused dirigendi, Su füüsilised suhted kooriga selles mõttes, et tema enda füüsis ja kooritehnika on omavahel nagu balansis, et ta oma energiat nagu ei ole kulutanud eriti palju vokaalkooli koolitamisele see omaette maailm seal Rootsi laulukool seal paigas, aga seal on see niisugune osalt foneetiline keeleline abistav element juures. Aga kui te kuulete ükstaspuha, kust taidluskoori Rootsis või professionaalsed koole, neil on mingisugune ühtne liin, elan ühtne liin ja meie, meie läheneme rohkem, ütleme kui kõrvalt kuulatavad Ungari koore mõnikord ära ta meil on kitsam, meil on tegemist oma keele ja kõige kõige muuga ja lisaks veel noh, niisuguse koolilisusega. Aga need asjad kõik muutuvad kiiresti, kui tulevad niisugused paremad õpetused ja paremini niisugune hoiak ja oluline on, et tal oli meeskond, kellega ta nõudis ühte asja kogu aeg ja see, see tagab edu. Kui meeskond, kes läheb ühes ühes joones, treenitakse lauljaid halastamatult Õigete teostega antakse ja sellepärast väärt repertuaari. Ega ma ei ütle, et tema saalid seal on alanud pilgeni täis kuue kuulaja eest see, seda võib-olla viimastel aegadel, kui tekib arusaam, mida ta on teinud. Aga siis vahepeal, kui ta väga modernset muusikat tegi, siis ta peaaegu et vaata et üksi seal saalis, et väga vähe muidugi raadio huvi ei olegi propageerida kontserte, nemad teevad oma lindid ja nad ei huvita, kes publik on saalis või ei ole. Aga noh, niisugune on olnud tema tee ja läbi erinevate kultuuride, samas kogu aeg kasvatades oma rootsi heliloojad kui pedagoog ja kui dirigente Nõnda rääkis Tõnu Kaljuste 17 aastat tagasi Eerikeeriksonist. Kuulame nüüd Eerik Ericssoni lemmikteost Arnold sönberg. Friidov, härn, rahu maa peal. See teos kõlab täna õhtul Stockholmis Pervalt hallanis Tõnu Kaljuste juhatusel Eerik Ericssoni 100. sünniaastapäeva pidustustel. Siinaga juhatab Eerik Eriksson omanimelist kammerkoori Rootsi raadio kammerkoori ja kuningliku Ülikooli muusikakolledži kammerkoori ning see on salvestatud 30 aastat tagasi sealsamas Stockholmi Pervalt Hallenis.