Täna esietendub ravila mõisapargis suvelavastus armastus on ajaviide ja stuudios on selle näidendi autor kultuuriloolane Loone Ots. Tere tulemast. Teie olete ikka välja uurinud selliseid huvitavaid persoone, kes on Eestis elanud ja kellest võib-olla laiem rahvahulk pole nagu midagi kuulnudki ja kas seekord on peategelane üks krahv? Jah, see on krahv Peter August Friedrich von Manteuffeli ja tema eluga. Ta oli ravila mõisas, kus me ka siis näidendit mängiva nagu vägagi autentsuskeskkonnas ja grafon, võib-olla üks huvitav tugevamaid isiksusi nagu Eesti ajaloos, kirjanduses ja kultuuris enne Kreutzwaldi ja Faehlmanni ilmumist. Sest tema sündinud 1768, nii et meil on kõva selline 250 juubel. Et ema ilus. Ta viis oli eestlastele kirjavara luua muude toimetuste kõrvalt. Aga ta on küll minu teades esimene sakslane, kes kirja pannud read, et need, selle raamatu mina kirjutasin teile, eestlased, sellepärast et teie minu meelest armsad olete. Et see armastuse ja, ja niimoodi armas olek kui moment. Väga paljudel sakslastel puudub veel 100 150 aastat hiljemgi. Ja selle armastuse mõõde selles näidendis on ka mitmetasandiline. Jah, see on üpris kihiline näidend, aga sellest hoolimata on hästi kergemeelne, sest meil on esiteks suveaeg ja teiseks, krahv ise ei ole isiksus, kes olnuks nagu väga akadeemiline härra omal ajal ka õpetatud Eesti seltsi tahtis tema astuda ja Feldmann toetas seda ka teised seltsi liikmed arvasid, et ta on ikka nii iseäralik veidrik, et ta tooks nagu seltsi mainele kahju ja siis teda ei võetud sinna me võib-olla oma näidendiga üritame siis seda eesti rahvavõlga pisut pisut kustutada ja krahv tegi oma elus väga paljusid asju alati tule ja kire ja armastusega pidas ta võib-olla Eesti esimest teadaolevat naiskoori, mille ta siis korraldas oma mõisa, päri suristest tütarlastest. Eks seal oli muud tagamõtet ka, aga igatahes koorilaulu tema tegi tema samal ajal noh, kirjutas muidugi ohtralt, et eesti keeles nii luulet kui ka proosat, mis on täitsa muheda sõnastuse, sellised vahvad väikesed lood ja valmid ja armastusluulet on temal eestikeelsed ka eesti tütarlastele siis pühendatud nagu lausa nimeliselt on seal üks Dioja ja on teisigi ja lisaks sellele ehitas ta palehigis kõik võimalik masinaid, kaasa arvatud igiliikurite lennumasinat, nii et ta oli äärmiselt mitmekülgne mees. Ja kas see mitmekülgsust tuleb välja ka sellest teatritükist? Meil on olnud suur õnn, et on kokku saanud selline tore kolmainus, et on lavastaja Erki Aule, kes alati oskab kultuuriloolistest tükkidest võtta selle viimse mahla tekstist on kunstnik Jaak Vaus, kelle nimi iseenesest on mitte ainult kvaliteedimärk, vaid ka tagab, et on välgatusi, häid ja andekaid, meie ajaviitemasin, ma arvan, vääriks, vääriks kohta kuskil maailmanäitusel, seal nii andekalt välja mõeldud ja ka väga vahvalt teostatud. Ja lisaks sellele on meil siis krahvi osa täita ja Aarne Soro, kes tõesti suudab olla ühtaegu nii hull kui ka õrn, nii armastav kui ka kärg. Noh, ühesõnaga me näemegi niisugust oma aja suurt härrat, egoist, kelle võim oli väikeses piiris piiramatu ja kes samas võis seda võimu kasutada nii heaks kui halvaks ja see on tegelikult üks päris põnev lugu, aga noh, muidugi on seal ka piisavalt sellist komöödiaainest piisavalt niisugust lustiliku lustile võitlemist ja lustliku ärategemist, et eesti talupojad mängivad seal talle vastu. Hannes Sis kõrval sekundeerib ka Tarvo Krall, mis peaks juba iseendast ütlema, et nalja saab. See on siis lustlik suvetükk, mida etendatakse juulikuus ravila mõisapargis. Aga kuuldavasti on teil Tartus tulemas hoopis üks muusikaga seotud suurem ettevõtmine, näidend, lavastus? Jah, eks neid toredaid härrasid, kes on midagi põnevat Eestimaapinna peal teinud, nemad ei saa iial otsa, see rodu on lõputu. Ja augustikuus on Tartus orelimeister Ernst Karl Keslerile pühendatud orelifestival ja selle festivali raames siis on ka kontserdit Otepääl ja Tartus ja lisaks sellele toimub 15. augustil Ki maarjapäeval Tartu Maarja kirikus siis ka Kesleril ple pühendatud konverents hulga ettekannetega, aga see pole veel kõik, nagu ütleb proovireisija. Et sama päeva õhtul siis 15 august on ka Tartu Ülikooli aulas üks ja ainumas etendus, headegev etendus Kesleri elust. Selle nimi on kestleri viled ehk orelimeistri pöörane päev ja selle etenduse tulu läheb Tartu Maarja kiriku uue oreli valmimiseks. Kuna Tartu Maarja kirik ajaloolises hoones siis ennast taastab, see on laulupeo kirik ja esimese Eesti üldlaulupeo 150.-ks aastaks loodame saada oma ruumid avatud, lõpuks siis ka on vaja muidugi uut orelit ja see erd kaal Kesler on iseenesest nii huvitav figuur, et temast muidugi võiks kirjutada ka päris päris mitu näidendit. Mis mees Kesler siis õigupoolest oli ja, ja, ja miks ta annab sellist ainet nii palju? Kesleri võib olla põnevaim ja parim omadus on, et ta oli tõestisündinud orelimeister, et need vähesed Kesleri orelit, mis on tänapäevani säilinud, neil on erakordselt nagu hea kõla ja kõikvõimalikud eksperdid on kiitnud, kui peenelt käsitöö mõttes on need detailid tehtud ja kuidas tõstis, on nagu täiuslik tippkvaliteet. Kaks Kesleri klaverit on ka teada, üks on praegu eesti klaverimuuseumis, aga just see oreli nagu suursugusus ja kõik see orelite tegemine. Ja ta tegi oma elu jooksul kuskil umbes 125 siia-sinna orelit, kõik ei ole täpselt võib-olla teadagi. Ja ehitas ka kaugema kaugeim orel on tal tehtud väga eriliselt on tehtud laevad tatavaksed, seda orelit saaks üle ookeani üle mere vedada ja see asub praegu siis Alaskas sitka linnas, tookord Alaska kuulus Vene impeeriumi. Nii et kõige kaugem orel on tal üldse Ameerikas. Aga tema teine elu tahk on ka võib-olla põnev, et talle ja tema peres sündis 11 last, kellest 10 jäid ka elama. See on tolle aja kohta päris haruldane number ja nendest lastest kõigile noormeestele andis ta ka kõrghariduse, välja arvatud ühele, kes tahtis kangesti kaupmeheks hakata, nii et seal koduli nagu täis mitte ainult muusikat, vaid ka vaimsust. Aga meie etendus Kesleri vilede orelimeistri pöörane päev siis üritabki näidata. Ta 11 lapse isa palehigis tööhoos ja sealgi peaks saama piisavalt lusti ja lõbu. Tuletame siis meelde, mis olid need kuupäevad augustis, mille meie klassikaraadiokuulaja võiks meelde jätta. Põhikuupäev festival ise toimub 13 kuni 15 august siis kaks kontsert, üks Otepääl ja teine Pauluse kirikus Tartus. Aga tähtsaim päev on ikkagi 15 august rukkimaarjapäev hommikul Keslerile pühendatud konverents, väga põnevat ja väga erinevat materjali sealgi näiteks Juhani püttsepp, kes räägib, kuidas ta orelit alla ja mida tähendab tallata tegeliku, ilma elektrita, lõõtsa ja samas siis õhtul Tartu Ülikooli aulas etendus Kesleri viled kogu tulu Maarja kiriku oreli toetuseks. Aitäh Loone Ots. Kesleri viled ootavad siis augustis, aga armastus on ajaviide juba alates tänasest. Kose valla ravila mõisas.