Tere taas suvetuur jätkab. Mina olen Kersti Inno ja mul on rõõm tervitada enda kõrval siin stuudios meie külalist. Neeme kuningas, tervitus. Saabusite just hiljuti koju suveks koju Siberist. No kaks ja pool aastat Krasnojarski ooperiteatri pealavastajana, see on üsna pikk aeg, selle aja jooksul on ilmselt kujunenud pilt nii Siberi ooperitegemisest, aga mingi tunnetus on tekkinud kas Cyberlase elust eriti miljonilinnas, Krasnojarskisse, kuidas Krasnojarski elu? Aga ta on, ta kõigepealt on alustama väikse parandusega, mitte kaks ja pool aastat, veel poolteist aastat. Nii et ja nad seda, teda on au olla seal Siberi keskel siis täiesti. Ja Krasnojarski on Resnovski kai on üks üks Venemaa suuremaid, kui mitte üldse kõige suurem territooriumi pindala, nii et võime ette kujutada, et seal neli Prantsusmaad lõunast siis piirneb Mongooli, aga, ja siis läheb jäämereni välja ja Jenissei jõgi, mis siis ka seda linna läbib, et, et see on selline nagu dominant siis tervele linnale ja Sajaanide mäestik. Nii et väga kaunis paik ja ka sellise väärtusliku ja huvitava ajalooga. Üle 600 aasta vana on see linn, nii et selles mõttes Novosibirski on täiesti uus linn Krasnojarski-ga võrreldes. Ja. Noh, põnev on ja see väljakutse, kui mulle see nagu ettepanek tehti siis ega ma tegelikult pikalt ei mõelnud selles mõttes, et see tundus siiski noh, niivõrd Anti ristlik väljakutse, et tuli vastuvõtt, kus ette panektori tuligi sellesama teatri juhtkonna poolt direktor ja õigemini direktriss ja, ja kunstiline juht Tänu sellele, et, et tal on olnud rahvusvahelise žürii liige seal on selline Pjotr klopsovi nimeline, siis lauljate rahvusvaheline konkurss iga kahe aasta tagant ja noorte ooperilavastajate Sis konkurss nano oopera, mille teine voor siis toimub Krasnojarskisse sealsel laval ja sealsete lauljatega. Lavastajad teevad katkendeid ja, ja siis finaal toimub Moskvas. Heliconi päris nii et ma olin selles žürii liige, Dmitri Bertma, mind on sinna nii-öelda kutsunud juba kolm korda olen olnud järgmisel hooajal on jälle ja niimoodi ma sain nende teatrijuhtidega tuttavaks ja oli aega rääkida kunstist, teatritegemisest ja nägemustest ja, ja kuna pealavastaja koht oli seal olnud vakantne juba kuus või seitse aastat Kutsuma mõne sellise Euroopa poole pealt sellise võib-olla kogenuma tegija sinna nendele seltsi. Ja nii et selles mõttes oli küll. Aga aga nüüd see võrreldes neid illusioone ja seda reaalsust, mis seal siis nagu tegelikult on, ega siin kuna saate pealkiri on suvetuur ehk. Me peame olema suhteliselt Marloorsed. Ehkki, ehkki seal on sellist noh, vastuolusid ka siiski üsnagi palju ja sellist mahajäämist ütleme tüüpilisest tsiviliseeritud teatri ooperiteatri korraldamisest Enne kui me sinna teatrielu peensustesse sukelduma ja ma ikka küsin veel, kuidas see kohanemine selle selle siberi eluoluga on läinud? No ma pean ütlema, et kui seal olla nii-öelda pikemat aega järjest, et noh, minu ütleme, sellised kõige pikemad perioodid on olnud võib-olla nende kolm kuud järjest, eks ole, kus ma olen jälle vahepeal ära käia. Et siis nagu harjunud sellega ära, aga mis on see Aropteerumine muidugi see ajavahe on talvel on siis Eestiga ajavahe juba viis tundi, nii et et see on, see on ikka päris päris suur ajavahe, et sellega öeldakse, toibuda nii-öelda täpselt see tundide arv tuleb siis nii-öelda päevadesse, et nüüd ma lähen, kui sinna sisse viis päeva, enne kui enne, kui harjud ära sealse rütmiga. Aga noh, see on nii ja naa, aga noh, mis ma olen veel seal kohanemisest rääkida, seal on on mulle nagu jäänud mulje, et seal on tegelikult nagu kaks aastaaega, ainult on talv hästi käreda pakasega talv ja suvi tohutult kuum. Nii et ütleme, need kevaded ja sügised lähevad nagu plõksti nagu märkamatult, et nad on ka iga kord isemoodi natukene. Aga tänavugi tuli oli äsja oli, oli talv, oli siin veebruaris, olid üle 40 kraadise pakase ja ja, ja kuskil mai alguses juba oli siis juba suur suvi juba käes juba sai lühikeste pükstega ringi käia. Nii et. Ja sellised kontrastid jah, ja üldse kuidagi märksõna mulle tundub, et on see kontrastide kant, nii nagu Venemaa üldse, nii ka see Krasnojarski linn, Siberlased teater, et et hästi palju kontraste. Teater ise on suht noor ju, on asutatud olles 1978, nii et 40 aastat juubelihooaeg. Jah, see tänavune oligi juubelihooaeg ja 40 on tõesti sellisele ooperiteatrile. Jah, väga-väga lühike aeg ja kui Novosibirski teater oli juba tegelikult varem juba olemas, et see juba Stalini ajal ehitati hiiglasuur teater ja siis oli nagu kavatsus ikkagi sinna Siberisse veel üks teater teha, nagu mulle on räägitud. Et oli nagu valik, kas sirkutsk või, või Krasnojarski ja Irkutski ja Krasnojarski nad erinevad nagu selles mõttes, et Dirgudsconsesse Baikali-äärne linn, eks ole, kuskil 1000 kilomeetrit Nende vahel. Aga juba ütleme represseerimiste aegu ja varem, ütleme sinna kutskisse saadeti just sellist intelligent intelligent siia ja selliseid asumisele ja paadika pistid ajast. Til kutsun, seal on väidetavalt hästi intelligentne linn, et mina sinna sattunud ja katan värskele tee vastu sinna siis noh, ka juba tsaariajal ja sinna nagu tulid nagu kurjategijad ja igast selliseid sellist kontingenti. Ja muidugi need küüditamised Mis see ajal ja peale sõda tõid sinna kokku tegelikult meeletult erinevaid rahvuseid. Nii et mul on jah väidetud, et tegelikult nagu õigem koht, kuhu oleks nagu see teater ei pidanud nagu tekkima oleks olnud Irkutski, et kuna sealne publik siis võib-olla tulnuks nagu kiiremini kaasamõtlemisele, ooperikunsti nautimisega ja Krasnojarski lastele, on see siiski noh, see võtab ikka kõvasti aega, nüüd 40 aastat, eks ole, see ei ole peaaegu kahte põlvkondagi veel. Nii et see töö on täiesti algusjärgus, praegu meil töö publikuga balletile läheb paremini. Venelased armastavad ja, ja balletimajad on täis, aga ooperiooperi piletite müümisega raskusi. Ahaa, nii et see kontrast on siiamaale selle rahva suhtes Krasnojarski inimesed. Nojah, seal ongi, ütleme isegi naljatamisi ütlevad, et ooperiteater on siis siin vasakkaldal, nii et kohe täitsa nagu jõe ääres täiesti keset linna ja, ja paremkallas on siis selline rohkem nagu tööstusrajoon ja sellised magalad ja, ja paremkaldarahvas, ütleme kui ikka väga asja ei ole, üldse ei ole vasakule kaldale eriti ei tule ja kuna on tegemist miljonilinnaga testi, siis ütleme ka seal liiklus ja, ja need on ikkagi ka ja, ja, ja ja kui etendus algab õhtul kell seitse ja kui on mingisugune selline väga pikk etendus nagu siin mõned meil on siin padaemand, eks läheb kolm ja pool tundi, siis ütleme, juba koju saamisega, seal on ühiskondliku transpordiga või autodega, et suuri raskusi, et ütleme, see logistika mängib ka siin väga palju nagu oma rolli. Ja teiselt poolt muidugi ka ooperikunsti propageerimise võimalused ja no need ei ole nagu minu hinnangul ning nii hästi nagu kasutatud, et selles mõttes ma olen ka seal initsieerinud juba selliseid selliseid koolitusprojekte ja, ja mitmesuguseid selliseid tutvustavaid noortekeskuses oleme käinud. Sellise. Prooperakas nimetasime sellise väikese astekese või ja, ja siis ooperimaja fuajees teeme selliseid väikevorme ja selliseid teatraliseeritud, selliseid kontserdilaadseid asju, mis nagu kergemad. Nii et, et see kannatlikkust ja aega kahtlemata. Jah, tööpublikuga siis käib, aga, aga ilmselt suurtest häältest ja talendikatest lauljatest ei ole sealkandis puudust. Jah, seda peab ütlema küll, et ega trupis on ma ühe paradoksi nagu ütlen siiski jälgi veel nagu kontrasti ikkagi, mis puudutab, nagu seda meie teatrit. Kummalisel kombel, kui mina sinna läksin, siis seal on meeletu solistide arv. Solisti on 62 hetkel ametlikult 62 solisti, kellest vanim, vanim on 80 kolmeaastane. Aga kuna ta on Venemaa rahvakunstnik, siis teda nii-öelda vallandada ei saa ja, ja vastupidi käib, eks ole, endale siiski nagu etendusi nõudmas. Nii et siin tuleb Caniga delikaatselt sellesse suhtuda ja ehkki ehkki enam suur laulumees ta enam ei ole, aga ja ja 62, siis eks ole ooperisolisti ja koor on 50 kolmeliikmeline. Nii et ma arvan, piks kuidagi uurida kuskilt, kes viitsiksid. Võib-olla see on kinnistusrekordite raamatusse, kus solisti on rohkem kui koori koorilauljaid ja kuidagi on seal jah, ballastina nii-öelda nagu kaasa tulnud ja mõned on jäänud ja, ja väga valuline, on ju kõik need atesteerimised ja, ja, ja neid me oleme tasapisi nagu alustanud sellega. Et laulja peab ikkagi aru saama sellest, et et ta peab konkurentsis püsimiseks kõvasti tegema tööd ja, ja nägema vaeva ja olema tõepoolest kolleegist parem. Et siis ta saab ka etendusi ja trupp on suur jah, aga tõstiitlane juhtivaid soliste, kelle õlgadel siis noh, põhiliselt see tohutult suur repertuaar on, need on võib-olla tosin või 15, eks ole, kes siis kes siis tulevad korra või paar nädalas, siis ooperietendus. Rahvalt no kõige kuulsam Krasnojarskisse pärit ooperilaulja kahtlemata Dmitri horostovski, kas tema vaim on veel seal ooperiteatris tuntav? On on ja päris kõvasti kohe ka juba enne seda tema traagilist lahkumist siit ilmast ikkagi temast räägiti nii-öelda kogu aeg ja, ja, ja peale minu, mina olen pea lavastajaga ooperil on veel ka ooperi kunstiline juht, kes on noh, tegelikult selline nagu aunimetus, aga noh, tegelikult nagu trupijuht on Larissa Mardoloojaga ka Venemaa rahvakunstnik ja tema noh, temaga oleme nagu sellised lähedased kolleegid ja noh, tema nagu ikka, räägib sellest, et kuna ta oli prostovski esimene lavapartner Ta ja Tatjana Uneeginis ja, ja, ja noh, tema võttis seda kaotust ikkagi väga-väga valuliselt. Ja eks tervele linnale oli see suur suur šokk ja ja emotsionaalne moment oli just rohkem kui aasta tagasi juunis, kus ta mitmeid kordi lubasite tulla Krasnojarskisse kontserti andma ja siis tal jäi jälle ära ja tal ju neid haiguseid käisid niimoodi, et et ta oli sunnitud ära jätma mitmeid kontserte, mis olid välja kuulutatud, sealhulgas Krasnojarskisse. Ja eelmise aasta juunis siis mäletamist mööda kuskil kuuendal juunil või siis suures filharmoonia saalis tuli ta siiski nagu kohale ja seal tema kolleegid, õpilased, et siis sellest instituudist laulsid, ise ta laulis seal kah natukene ta oligi juba nägi nägi üsna haige välja ja käsi oli kaela seotud ja ja, ja noh, sisuliselt nagu kõik sain nagu aru, et ta tuli nagu oma oma linnaga ja oma oma selle kandiga tuli nagu hüvasti jätma. Ja, ja, ja jah, vähem kui poole aasta pärast novembris lahkus siit ilmast. Aga jah, see tema on kõige-kõige kuulsam, kõige kuulsam ja tema vaim. Jah, on ma ütleks, et see teater isegi ütleme, see see lava sai nüüd nagu justkui pühamaks justkui, või et seda, seda vastutust seal laval nii-öelda seda kvaliteeti nagu hoida on ikkagi see vastutus on tunduvalt suurem nüüd pärast seda, kui teatrile kaunistati Frostovski nimi, nii et veebruarikuu seas see toimus. Ja nüüd me oleme siis Dmitri korrastovski nimeline, Krasnojarski ooperi- ja balleti Videotel ja me leppisime kokku, et me kaunistama oma tänast saadet ka varastovski lauluga ja kuulamegi siin aariat Tšaikovski ooperist Padaemand ja Varozdovski musitseerib SIND Metropolitan Opera orkestriga, dirigeerib Valeri kergijev. Ris. Mille laulis Krasnojarskisse pärit maa ilmastaard, mitteri, Vorozdovski, aga meie, jätkame nüüd jutuajamist Neeme kuningaga, Krasnojarski ooperiteatri, praeguse pea lavastajaga. Neeme, kuidas on hetkel ooperiteatri repertuaari poliitik? Kõigepealt noh, repertuaari väga suur, et kui kodulehte külastada, siis on näha, et, et seal on kõik tähtsamad vene ooperid, loomulikult nad mänginud vürst Igorist, kuni paljudel Rimski korsakovin tsaari mõrsja Secoušiga kahtlemata. Raimond millest me kuulsime ähvaratovski esitlusi Let's Get ja, ja Jevgenia niigi nüüd minul aastuses, mis sel hooajal ka välja tulin ja siis loomulikult ka Lääne klassika. Ta need, ma mõtlen, need on kui selliseid, mida suhteliselt tihedasti nagu mängitakse. Aga kodulehel on ka selliseid arhiivietendused, mis noh, tegelikult nagu ametlikult veel maha kantud tegelikult ei ole, et, et seal on ka pajatasid ja nad on isegi Ravelli hispaania tundi seal lavastanud ja ja kuna soliste on palju, siis on tõesti, seal on kolm ja mõnikord ka neli koosseisu ja, ja tükke mängitakse harva, mitte nagu meil siin betoon, nagu teil, näe, tuuakse blokina välja ja siis see hoiab nagu tükki või noh, etenduse kvaliteeti ja niimoodi võib juhtuda, et keegi Yolanda sel pääseb lavale, eks ole, kahe või kolme hooaja jooksul ühe korra ainult. Nii et selles mõttes see poliitika on jah, praegu veel. Need need oopereid hoitakse nagu väga pikki aastaid. Noh, ametlikult repertuaaris, aga noh, seal on jällegi see asi, et, et kuna noh, kunstinõukogu, eks ole, mis on nagu selline juhtkonna nagu justkui loominguline vihmavari või ütleks niimoodi, et ilma kunstinõukogu, kunstinõukogu Ta ei tohi ühtegi nimetust maha kanda. Ja vähe sellest, kui kunstinõukogu leiab, et, et jah, et see nimetus või noh, et etendus enam kas on vana ja väsinud, eks ole, et tuleks maha kanda ja kui kunstinõukogu võtab selle otsuse vastu, siis selle peab veel omakorda Kultuuriministeerium kinnitama. Nii et see on, see on tohutu bürokraatia, mis tuleb läbida selleks, et üldse nii-öelda natukene repertuaari roteerida ja uusi nimetasid tuua ja publikut, kes meil on nagu kinnistunud kes ootab tegelikult neid uusi nimetusi. Sest et need tükid, mis on ikkagi siin juba kuus-seitse juba üle 10 aasta nagu läinud nad on, nad on kõiki neid kõiki neid lavastusi ja neid etendusi näinud. Nii et sellepärast Uute uuslavastuste esietenduste tegemine väga oluline, et nüüd sellel juubelihooajal meil oligi tegelikult kolm esietendust ooperi poole peal, ma mõtlen Verdi tuba tuur, siis Aarenski selline vähetuntud mängitud ooper Rafael, legi ooper, milles tegi muide kaasega Tauno Kangro skulptorina veebruaris ja Jevgenia kinni, et sellised kolm nimetust lisaks muidugi selliseid väikevormid veel, mis nagu nagu ma ütlesin, mida me mängime mitte statsionaaris ja siis fuajees. Nii et see küsimus oli repertuaaripoliitikast, et see on, ütleme, hägune. No te olete ise välja toonud kaks suurt teost, tseesar kui ooper, ballett, Kaukaasia vang ning nüüd siis Tšaikovski Jevgeni Joneegin, aga räägimegi kõigepealt sellest Kaukaasia vangist, et see lavastus pälvis Venemaal kõrge teatripreemia. Maineka teatriauhinna oneegin kategoorias uuestisünd, traditsioon, see on suurt tunnustust suure Venemaa kohta. Jah, see tegelikult mulle kutsuti seda lavastama ja siis, kui veel ei olnud üldse teada, et ma, ma sinna tädi hiljem kutsutakse ka nagu pealavastajaks. Ja meie kunstiline juht Sergei Lavrov, kes on tegelikult ise ballettmeister, kes on endine suure teatri juhtiv tantsija ja praegu selline väga tugev koreograaf oli leidnud üles selle, selle ooperini siis partituuri Mariinski teatris ja, ja sellest ei olnud ju mitte ühtegi heli helijälge, sest et teda polnud üle 100 aasta mängitud, nii et teda ei olnud üldse isegi salvestatud, oli ainult noodid ja Vladimir rel ohvriks dirigent ja ka helilooja võttis siis selle teha siis nagu redaktsiooni sellest tseesar kui ooperist omal ajal oli ooper Venemaal populaarne siis, kui oli veel kigi kui eluajal ja väidetavalt oli isegi mõned ajad populaarsem kui Tšaikovski luikede järv. Ballett ja, ja see oli ka üldse esimene vene ooperi, mida mängiti Briti välismaal, eksis Belgiasse, viidi seal oli keegi tiaara kui fänna otseselt, kuigi nagu me teame, eks ole, tegelikult prantslane kes prantslasest, mine vene helilooja. Ja tegelikult sõjaväe insener ja lugu ise on, on tegelikult Puškini Lermalt Tuvia Tolstoi ainetel siis seesama Kaukaasia vang, ehk siis kuidas Vene ohvitser tšerkessiidigi venedžekesi sõja ajal satub sinna vangi ja kuidas siis seal Fatima siis pranist sopran. Kuidas need noored siis armuvad ja öösel tulevad ja, ja otsustavad põgeneda ja, ja jäävad siis nii-öelda kahe tule vahel, et ühelt poolt siis džigitid ja teiselt poolt kasakad ja mõlemate siis õnnetult saavad surma ooperi lõpus, nii et selline noh, selline Romeo ja Julia lugu, puhas narratiiv. Aga iseenesest see Kaukaasia vang, see vist ka niimoodi haakub selle kandiga. Mismõttes napsibeeriga Hiberiga ei tea, näide on see, see on ikkagi selline eksootiline selline eksootiline, laiguke näeks, Nikokaaslasi on siberis väga palju ja Krasnojarski ka, et seal on toredad Gruusia, Armeenia restoranid ja aga, aga minul oli selle, ma hakkasin seda lavastama nagu mõtlesin, et huvitav, et mis pärast Eestist, eks ole, kutsutakse laastama ja veel sellisel teemal, et, et siin saaks ju kogu selle Kaukaasia ja, ja praeguseni nende grimmi ja, ja kõiki nende moslemite ja kristlaste vaheliste pingete ja poliitiliste ja muude et saaks juurde. Teab, mis kontseptsiooni nii-öelda nagu välja mõelda. Ja, aga noh, ma ikkagi tegin sellise lihtsalt sellise liigutava eepilise eepilise loo sellise ausa, puhta anna kontekveli, Soome rahvusooperi peakunstnik oli, oli siis dekoratsioonide kostüümide autor ja, ja Sergei proff siis meie kunstiline juht oli siis Nende võitlusstseenide ja siis balleti, balleti tinglikult sel esitati tervelis kinga näiteks balletitrupiga üldse balletitrupp osaleb praktiliselt kõikidesse ooperietendustes, et see on, see on, see on ikka selline lugu, kas, et, et ma ei ole väga harva, kui prantslasest kiiret ooperis pidi kindlasti pallik, olen mina, aga seal on sellised ooperid, kus ballett on nagu nagu sisse kirjutatud ja kas, kui ma hakkasin ka jällegi Oneginit tegema siis oli ka, et, et noh, et las balleti ikkagi vähemalt olla nendega mõnigi õhtu vaba, eks ole, mõni ooper, mis ei lähe, on nagu ilma balletita. Jaa, jaa. Aga ballettmeister ütles, et ei, et kuidas, et kuidas me teemianiegi mitte Poloneesi, et kui, kui kui need, kuidas need koori omad, eks ole, et nad ei suuda seal tantsida ja nii ta on, ega selle kooriga on igal pool, et naised on, naised on kenamad ja tugevamad ja mehed on suhteliselt juhuslikult sageli sattunud nagu lavale. Et selles künkale ja siis selles Kaukaasia vangis, et sellepärast on ka nagu tinglikult nagu nimetatigi, et ooper, ballett, aga noh, tegelikult ütelda noh, lihtsalt seal noh, võitlusstseenid ja numbrid, aga väga, väga efektselt ja väga-väga huvitavalt lavastatud. No sele tseesar kui teema lõpetuseks võiks ühe väikese tseesar kui romansi kuulata, kuna meil on sind mitteri varastovski salvestis koos Ivari hiljaga. Ja siin on just Aleksandr Puškini tekstile üks väikene laul. Teid armastasin. Laulis Dmitri Forozdovski ja klaveril oli Ivari liia. Aga meie jätkame jutuajamist Neeme kuningaga. Rääkisime just ühest ooperilavastuses, olid seisab kui ka Kaukaasia vang ka, aga tõite nüüd siin viimasel hooajal Krasnojarski ooperiteatris lavale ka Tšaikovski Jevgeni Oneginit. Noh, see on nüüd nii tuntud tuntud ooperiJaani armastatud ooperiga, kas venelastega annab see ennast nagu kergemini kätte? No sellega oli selline lugu, et kui nendel oli siis teatris oli Jevgeni Kaneelinale mängukavas ja ma käisin seda vaatamas paar korda. Ja see oli nii kummaline ja niivõrd veider etenduse kontseptsioon et ma noh, huumoriga küll, aga ma nagu kommenteerisin nagu seda, et, et see on uskumatu, et Puškini ja Tšaikovski kodumaal noh, tehakse midagi niisugust niivõrd pühade autoritega. Et ma ei hakka kirjeldama, mis seal oli, aga, aga, aga see oli. Ja ütleme, kogu see kujundus, see oli noh niivõrd ajast ja arust noh, hästi-hästi, kopitanud senine läppunud läppunud etendus. Ja ma tegin ettepaneku, et teeme uue, et teeme, teeme teistmoodi mängu natukene kaasaegsema selles mõttes, et noh, kuidas tänapäeval nagu oopereid ikkagi tehakse, kus noh, ütleme tinglikus aste natukene mängitakse nagu teiste vahenditega see tinglikus välja. Ja nad olid sellega päri, et novembrikuus ja siis läks see vana etendus viimast korda niimoodi ka kuulutati välja, et viimast korda Jevgenia niigin selles lavastuses ja veebruari alguses siis tuli välja minu laastatud uus Jevgenia. Osatäitjad seal osaliselt kattusid, aga, aga oli ka täiesti uusi. Ja ja nagu ikka kolm neli koosseisu üldse tegelikult kummalisel kombel on selles trupis just tugevaid paritane, väga palju, väga häid, pärit on ja nii nii lüürilisi kui dramaatilisi, et kuidagi on see nagu jah, baritoni, linn ja baritoni. Pole Varozdovski eeskuju on stimuleerinud noori poisse lauluga tegelema. Nägid sa täitsa vabalt ja seal on ikkagi mõned mõned sellised hääled, mis kvalifitseeruks siit suurepäraselt ka suuremates ja pealinna teatritesse metropolides. Ja selliseid ettepanek on, neile on neile ka tehtud, aga noh, nad on seal juba pereinimesed, ütleme 30 pluss ja, või 40 miinus sellised ja, ja nad on oma kodukandi patrioodile, nii et nad sealt ära ei lähe. Ja, ja see ongi nii juurde, tagasi tulles. Tõesti mõtlesin niimoodi, et üldse semu, teine ooper, kus ma, mille ma nagu lavastan siis selle autorite kodumaal ütleme, väga-väga tuntud väga tuntud teos. Esimene oli neid Kütt, miks me tegime siis Leedu ooperi- ja Hailbranni teatriga koostöös Saksamaal ja nüüd siis nüüd siis Venemaal kes kõik teavad, kus kinnitia ja Jevgeni Oneginit ja, ja väga paljud teavad loomulikult ooperit. Et see oli suur risk ja vastutus ja minu ettekujutus oli niisugune, et küllap igalühel on oma seoneegrini lugu kuidagi silme ees, et ma ei suru peale nagu sellist tingimata oma sellist subjektiivset nägemust vaid usaldan. Usaldan solisti väga palju tegi nagu sellist individuaalset, et tööd siis näitlejameisterlikkuse ja, ja, ja ütleme inimsuhetes, et nii-öelda väljajoonistamisel läbi muusika läbi vokaali ja, ja püüdsin teha niivõrd ausaks ja usutavaks noh, kogu selle loo, kui vähegi võimalik ja dekoratsioon oli tegelikult väga minimalistlik kostüümid küll seest hästi selliseid värvikad, jällegi anna kontekst, kostüümikunstnik ja Ervin õunapuu dekoratsioonikunstnik tuntud selline lakoonilise stiili esindaja ja mulle see väga sobis. Ja ja niimoodi niimoodi ta siin meil mängukavas on, et oleme siin teda juba viis-kuus korda seal kõval mänginud ja järgmisel päeval kahtlemata jätkame. Nii et soliste on Krasnojarski endas rohkem kui küll, aga, aga muu kandi pealt annab ka eestlasi kaasata. Daamid naaseda ja ei, noh, see oli noh, lavastajale on ikkagi nagu õigus oma oma siis tiim kokku panna või meeskond ja kui selleks on olemas juhtkonna huvi ja ka võimalused honoraride maksmiseks, noh siis miks mitte. Ja niimoodi see läks nii et need olid nagu minu ettepanekud, samamoodi olid tegelikult ka anna kondeka Kaukaasia vangi, kui on ta ju tegelikult oli minu ettepanek siis Sergei proovile. Ja. Ja ennist oli juttu siin Tauno Kangro kaasamisest Arenski ooperisse, Rafael et kuidas, kuidas see välja nägi. No see oli jällegi, et seda Rafaeli Bovkad on, usk, oli, oli meil selle selle initsiaator ja pakkus seda ooperit siis ja nagu tema tema sellisel õnnistusel ja gaas ja osales ja mis seal siis nii-öelda see, see sai siis meie ooperifestivali kauba võetud, kus oli ka üheks nagu märksõnaks vähe mängitud, et leheküljed vene ooperimuusikaliteratuuris ja ooperis on suhteliselt lühike, need on 35 minutit ainult ja sinna oli vaja siis nagu mõelda ka, selline lavastas minu noor kolleeg Daniil Dmitrijev ja sinna oli vaja mõelda nagu jätta, et mis siis toimub nagu esimeses osas, eks ole, et, et kuidagi nagu omavahel nagu siduda ja siis tal tuli selline tore ideed, et esimene osa kujutab nii-öelda kaasaegset kunstnikku ja tema ateljeed ja kuidas seal käivad siis modellid ja kuidas ta seal siis modelleerib? Jaa, jaa. Ja Tauno Kangro sobivasti oli, oli nõus nagu osalema selles ja siis ta seal etenduse ajal siis modelleeris naka suurel ekraanil, siis nii-öelda kõik, nii nagu oli rahval hästi nagu näha, kõik need detailid ja, ja siis lava tegi pöörleva, tegi siis ringi ja siis me sattusime keskaegsesse või renessansiaegsesse Itaaliasse mitmel õhtul seegangrasel modelleeris, sinu tegelikult ainult sellele, see oli nii-öelda projektipõhine, läkski nagu ainult kahel õhtul. Sealkandis on teatavasti ka Eesti külasid. Et kas on kokkupuutumist olnud ka nende inimestega? Ma inimestega ma olen kokkupuutumisi olnud, aga ise kahjuks ma ei ole nendesse küladesse sattunud, sellepärast. Siberis öeldakse, et oh, et see on siinsamas lähedal, aga siin on siinsamas lähedal tähendab 600 700 kilomeetrit, nii et lihtsalt ei ole olnud nagu sellist aega. Aga, aga noh, need kollektiivid seal ja ütleme, Ülem-Suetuki, need setu pasunakoor ja, ja need olid, kui olid Eesti kultuuripäevad siin maikuu sees, mida ma aitasin korraldada. Ja siis olid nad siin kenad kenakesti siin kõik Krasnojarskisse kohal ja Eesti suursaadiku arti Kiipuse vastuvõtul Sis filharmoonia pidulikus saalis, seal, kus tavaliselt kuberner oma vastuvõtte korraldab. Et õnnestus ka, nagu see koht meie kultuuripäevade lõpetamiseks välja nõiduda. See kerge ei olnud, sest aga, aga nii see õnnestus ja seal siis ka need eesti kollektiivid esinesid. Nii et selline kokkupuude on olnud. Ja kui palju siis eestilikust olid nende esinemises? No eks ütleme, keele võis ära tunda, et hea tahtmise korral, aga well tegelikult selle suursaadiku vastuvõtt juures oli veel, et ma mõtlesin selle väikse üllatuse välja, et kuna kuna seda ei saanud ooperiteatris teha seda pidulikku kontserti või nagu ta skaala kontserdil, mis oli meie algne plaan, et Erki Pehk dirigendiks ja, ja Helen Lokuta ja, ja siin veel mõned meie solistid, et no oli tegelikult juba täiesti nagu läbi nagu räägitud seda aga, aga kahjutasin, et ei, ei leitud ikkagi nii kaugele sõiduks nii palju, piisavalt raha. Aga, aga ma tahtsin, et sellel pidulikul lõpuüritusel siiski selline ooperidimensioon oleks olemas ja neil on üks fantastiline fantastiline kulatuur sopranit seal. Darja Frolova kes sellist öökuningannat ja Liabili ööbikud, et olen küll väga harva kuulnud ja, ja kena kena noor daam ja super kauni ja kõrge häälega. Ja, ja siis mul tekkis selline mõte, et teda paluda sinna esinema, et ta kõigepealt ta laulis ööbikud ja, ja pärast seda õpist ära Roczani aaria Eino Tambergi ooperis Tyranoodevery sörk ja laulis seda eesti keeles ja hirmsasti meeldis sõna armastus. Ja, ja see oli ka tegelikult tõtt-öelda üks väheseid sõnu mida, nagu kõik nagu said aru, et ahaa, et siis pidi olema ilmselt eesti keeles, aga noh, see oli ka see oli talle väga keeruline ülesanne. Et see oli selline kultuuripäevade väike, kukuvad. Aga teie enda teatris veel kui palju kaasaegset ooperit. On teil repertuaari? Kaasaegsed kaasaegsed siiski suhteliselt vähe selle jällegi ikkagi nendel samadel põhjustel, et noh, selleks peab olema ju publik, aga noh, ma ütlen, et haritud, aga harjunud et, et kõigepealt ikkagi kohustuslik kirjandus ja kõigepealt ütleme noh, need, Tippteosed ja, ja siis tasapisi selliseid kaasaegsemaid asju ka. Aga, aga noh, praegu on isegi selliste r kliinide või täiesti flaver brite Etendustele publiku saamine tohutult raske, ehkki pilet on pilet on naeruväärselt odav, et isegi odavam kui kinopilet. Nii et 300 rubla eest, et kui nüüd 70-ga jagada, siis me saame käinud. Et 300 rubla eest võid vabalt minna mürstiigorit vaatama, kus on umbes 200 inimest laval. Ja palavitskide Paloitside tants läheb seal täis ballett täis täismahus ja, ja jah, et saad, ütleme oma kolme, nelja euroga saad selle selle elamusega. Aga lootust on natukene kõigutada neid. Proportsioon ära isegi noh, jah, aga mõtlen, et ikkagi kordan seda, et see nõuab kannatust ja aega ja noh, ma ei tea, kui palju minul jääb seda kannatuste aega veel. On seal sellega tegeleda, aga Estoniasse siin. Ja ja pealegi on noh, Venemaa eripärad on ju ka ikkagi see, et, et seal on ikkagi ministeerium, kes esitab plaanid, meil tuleb nüüd plaanid täita etenduste arvu külastajate osas ja, ja noh, ma ei saa siis plaanimajanduselt ausalt öeldes kunstis nii väga hästi aru. Ja teisest küljest jällegi ministeerium on jällegi see amm, kes meedia nimetab, et kelle, kelle käest tuleb siis raha uuslavastuste jaoks ja, ja nendega tuleb väga hästi läbi saada ja ministriproua noorseline 30 seitsmeaastane, noor efektne daam. Noh, temaga ma saan väga hästi läbi, tema ütleb, et tema ka kuskilt juured kuskilt siit Pärnu kandist liisite Eestist ja, ja. Ütleme kui sa võimuga hästi läbi ei saa, siis raha ei saa, aga jälle meie direktriss, kes on ka jällegi efektne, efektne naine ja nemad selle kultuuriministriga jällegi noh, ei ole nii väga head sõbrannad, nii et võimumängud käivad ikka ja, ja sellepärast on see see, see keeruline planeerida. Unistada ju võib, aga ütleme reaalsus et päris päris ühe prožektori taburitiga kõiki oopereid ei mänginud. Aga nime, kuidas tilk kirjutamisega lugu on, kas ooperiromaan on valmis saanud? No mul on valmis esimene osa ja mul on täiesti valmis ka, ütleme, selle teise osa selline karkass, aga, aga mul on seal mõned mõned lõigud, mida ma tahan kindlasti sinna veel sisse sisse panna. Mis on nagu ka pühendus mõningatele minu headele kolleegidele ja nagu ma ei, ma tunnen, et ma ei, ma ei tohi seda tegemata jätta, et ma pean seal on üks peal me peatükk tulemas, mille nimi on Helga. Et kõik võivad aimata, kellest keegi, kes on siis prototüüp. Ja vot see on mul tegemata ja siis ütleme see päris nii-öelda selline põhipoint on nii-öelda nagu läbi kirjutamata. Aga seal kirjutamisega on niimoodi, et kuigi noh, kuna ma ei ole ju kirjanik ja, ja ma ei oska niimoodi või või ma olen kärsitu või ma ei oska öelda, et Jaan Kross olla kuuldavasti öelnud, et, Et siis see tähendab seda kirjutatud 365 lehekülge aastas et see on juba üsna produktiivne, aga ka minu jaoks ikkagi tekkima mingisugune nälg selle, selle selle materjali juurde, et see ei tohi olla nii treeningu, töö või, või, või vaevamine või metsa lased oma piits piitsutab ennast nii-öelda arvuti taga istuma ja midagi välja pigistama, et see on, see on nagu see peab olema meeleolu ja selleks peab aega olema. Nii et see on kahjuks jah, ütleme see, selle raamatu kirjutamine on just selle Siberisse saatmise tagajärjed nii-öelda veel praegu pidurdanud natukene millal siis jälle Siberi-teekonna ette võtta? Järgmise hooaja alguses, nii et meil sel suvel on ka hea meel, et üle hulga aja Meil renoveeritakse lava ja see need tööd käivad kuni septembri lõpuni. Tegelikult hoo, alustame alles oktoobri alguses ja, ja trupp koguneb tegelikult kuskil augusti keskel. Aga eks ma vaatan, millal, millal ma seal vajalik olen. Et ma seal noh, niisama lihtsalt istuda ei ole mul seal nagu suurt mõtet. Aga esimesse poolaastasse siis oktoobrisse on planeeritud selline poolkontsertetendus Figaro pulm, kuna noh, hetkel nagu Habishil ei ole mitte ühtegi Mozartit. Täiesti imelik on kolm Rimski korsakoveegolmdeni tšekita, aga mitte ühtegi Mozartit, et noh, et selle peame parandama nagu sellega ära, et, et me me teeme siis selline semist, Zeitš, Figaro pulm selle lootusega, et kunagi me saame selleks ta ikkagi nagu lavastuse teha ka, et siis on nagu materjalid kõik selged. Ja teine lugu, mis on samamoodi selline poolkontsertetendusest, kui on esma esimene Wagner sellel laval. Lendav Hollandlane? Noh, see on selline selline vaagna, millega, millega saame hakkama. Ja solistid ilmselt tuleb siiski kutsuda sellised kogenud Wagneri lauljad, Dmitri Jurovski on dirigent ja see on siis novembri lõpus, et, et noh, need on need, need kaks sellist tegemist, mis tahavad teha, ütleme selle aastanumbri sees veel. Nii me kas sealt Siberi distantsilt olete eesti elus märganud ka mingisuguseid uusi nüansse enda jaoks. Elus siis noh, kas siis poliitikas või inimsuhetest või teatris või, või millest me, ma lihtsalt tahan nagu täpselt seda küsinud. Nii ütleme. Üldiselt Eesti Eesti elus inimeste. Kõlab hästi banaalselt, aga, aga aga kui Krasnojarski elab sama palju inimesi kui Eestis kokku, et see oli 1,3 miljonit siis, siis tõepoolest see väiksus ja, ja minu meelest ka väiklus sageli, mis, mis, mis siin, seda meie meie elu siin nagu saadab. Ja et see nagu riivab ikkagi nagu väga jaa, jaa, jaa, kuidagi noh, jääb sageli jääb mulje sinna ka meie uudiseid lugedes, nagu oleks niimoodi suur riik justkui mõnedes asjades võtame seisukohti ja ka et poolt, eks ole, siin need omavaheliselt ja isiklikud ja selliseid armetud ja, ja ja koledad nääklemised ja, ja mingisugused kummalised otsused, mida vastu võeti, eks see aeg-ajalt et noh, need need teevad, noh, alguses teevad lõbustusi lõbustavad, teevad nalja, et näe, mis nad seal. Aga siis teeb see natukene ikkagi nagu kurvaks ja et, et meie väiksus on ju, meie, see on see dünaamika, eks ole, mis, mis võiks meid meid aidata ka julgemalt nagu riskima ja tegelikult nagu üksteisesse igal tasemel noh, palju lugupidavamad suhtuma, et mitte pereasjad, eks ole. Pealegi on Eesti ka, et me oleme ju ka nagu tegelikult nagu üks pere, et, et mis asi on ikka miks, miks need kodusead peavad olema, et noh, niimoodi kujundlikult öeldes, et nad see nagu on, mis ja nagu ei taha hästi eestil õigesti uudised seal lugeda, et, et noh, kui mingisugune kõva uudispomm oleks Facebook'is ikka sellest, et keegi räägib midagi. Olav Olav Olav Osolin muide väga kenasti Facebookis alati kokku mõningad sellised päeva sündmused ja muudegi keda ma jälginud Aga suvikest nus Käsmus on ikka tore ja suurepärane. Nii aga suur aitäh, Neeme kuningas ja soovin siis edu ja head vastupidamist. Ja head klassikat, head klassikat kõikidele Eesti inimestele. Tänan ja meie lõpumuusika on Tšaikovski Jevgeni Joneeginist. Polones.