Tere, head kuulajad, mina olen Johanna Mängel. Suvetuuri külaline on oboemängija Kalev kuljus. Juttu tuleb suvisest ajast Eestimaal ning pikemalt tema viimasest heliplaadist, mis salvestatud koos Leedu Kammerorkestriga ning ilmunud firmalt Alba Records. Sellele albumile on salvestatud Antonio Vivaldi, Alessandro Marcello, Georg Philipp Telemanni, Johann Sebastian Bachi oboe kontserdid. Jutu sissejuhatuseks kuulemegi albumi avanumbrit, esimest osa Vivaldi oboe kontserdist, C-duur. Väga hea meel on klassikaraadios tervitada oboemängijat Kalev koljust. Suvine aeg on ilmselt selline puhkuste ja ilusa ilma nautimise aeg. Kuidas on väga aktiivsetel muusikutel, kas pilli tagant võib ära minna, kas saab puhata suvisel ajal? No mina olen üritanud ikkagi suvel teha sellise pausi pillimängust, et vähemalt kaks, kolm nädalat ma ei, ei puuduta pilli, et ma siis saaksin uuesti jõudu, et järgmiseks hooajaks niimoodi koguda ja mõtteid koguda ja et see paus, selline suvine paus, mina arvan, et tuleb kasuks muusikule ja üldse kunstnikule võib-olla natukene muuli asjadega tegeleda, mitte ainult kogu aeg mõelda selle muusika peale ja pillimängimise peale, et, et jah, et ma olen üritanud suvisel ajal ikkagi natukeseks selle pilliga kõrvale lükata, sest et muidu on kogu aeg tegemist nii palju, et kui suveks ka endale võtta neid igasuguseid projekte ja suviseid festivale kogu aeg terve suvi täis, siis lihtsalt sügiseks on jaks otsas ja see lihtsalt ei ole jõudu, et sügisel hakata uue hooga pihta. Millised on need tegevused, mida suvel siis pillimängu kõrvalt teile teha meeldib? Mulle meeldib näiteks suvisel ajal nad praegused ilmad lubavad käia, rannas ujumas, rattaga sõita kui võimalik, siis käia kalal. Ja lihtsalt mitte midagi teha, on ka väga tore. Vahepeal. Kas siin Eestis on sellised rannad ja kalapüügikohad või rattateid olemas? No ikka siin pigem Eestis jah, et, et neid kalapüügikohti näiteks Saksamaal loomulikult on neid ka, aga, aga mina olen ikka põhimõtteliselt üritanud Eestis käia, suvel on ju nii ilusaid kohti Justustes, seal Saaremaal ja Hiiumaal ja ja Peipsi ääres ka, kus ma olen nii-öelda lapsest saadik üles kasvanud, no mitte päris ääres, aga, aga ikkagi suhteliselt lähedal ja rattaga sõita. Kuna mul endal kodu asub taas külas, siis on seal kõik terviserajad olemas, kus on võimalik siis talvel suusatada. Suvel rattaga sõita, käia lihtsalt jalutamas niisama. Ja no randasid on ju ka Tallinna läheduses ikka päris palju, kus võimalik mõnusasti aega veeta. Tiheda kontserdihooaja jooksul olete peamiselt seotud ikkagi Saksamaaga. Kui sageli siia Eestisse juhtute? Kas ainult suvisel ajal? Ei, ma ikka üritan talvel ka käia, meil on ju talvel on ka jõulupuhkus paar nädalat üldiselt on siiamaani olnud. Nüüd on see küll kahjuks jäänud väiksemaks, kuna see l filarmu nii avamisega seotud on ka meie uus aasta kontserdid, mida varem ei olnud varem mängisid uusaastakontsert Hamburgi Filharmoonikute ehk siis ooperiorkester ja meil oli nagu vaba aega. Kuna meie oleme siis seal filharmoonia, siis nii-öelda koduorkester või orkester, residaandus, nagu nad ütlevad, siis loomulikult, et see on just selline aeg, kus, kus inimestel on puhkused ja vabad ajad ja siis nad tahavad ju kontserdile tulla, eriti just vana-aasta õhtul ja esimesel jaanuaril ja ka pärast seda on meil jah, tavaliselt nädal või siis isegi 10 päeva puhkust ja see on see aeg, kus ma üritan rekka Eestisse tulla. Aga jah, üldiselt peab ütlema, et ega üle kolme korra ikka aastasse Eestisse kahjuks hetkel ei jõua ja varem sai tihemini käia, aga nüüd on jah kolm korda jäänud kuskil selline keskmine on sellest kahju ka. On küll jah, sellepärast et nagu ma juba ütlesin, mul on niisugune armas väike korter Pääskülas kus tahaks rohkem tegelikult aega veeta. Aga no eks ajad muutuvad ja, ja võib-olla saab tulevikus jälle rohkem käia, et kui ma Saksamaale ära läks, hind annab siis tööle Saksamaale, see oli siis 2002 siis kontaktid Eestiga muidugi sel momendil ikka väga tugevad ja siis oli veel selline ansambel nagu nüüd ansambel, mis tegutses ja siis kutsuti mind ikka projekti mängima. Siis ma sain tihemini siin käia, aga noh, kuni pere kasvab ja lapsed väiksed, siis ei saa lihtsalt lubada endale sellist liiga palju reisimist ja ja no vaatame, kuidas tulevik ette näeb, muidugi tahaks rohkem käia, et et noh, neli-viis korda võib-olla aastas oleks täitsa täitsa kena iga paari kuu tagant. Aga kui vaadata üldse sellele viimasele kontserdihooajale tagasi, siis mis olid sellised erilisemad hetked või, või midagi, mida praegugi hea meenutada, mis läksid eriti korda? No seda on raske öelda, sest et eelmisel hooajal soolokontserte, kus ma oleksin solistina üles astunud, olid tegelikult ainult see üks Tallinnas kus ma siis mängisin Bachi Tamuri kontserti. Aga, aga kuna meil on raadio orkester, siis üldiselt ju kõik kontserdid lähevad raadiosse. Kui palju on lindistamisi siis trio ka selle ansambli bluumin, aga meil oli ka huvitav reis Kasahstani, kus oli kammermuusika festival sellises maikuus? No üldiselt on jah, väga raske on tuua selliseid haiglaid nagu üles, aga, aga võib-olla see jah, et paar kontserti, mis on jäänud meelde, mis nüüd just hiljuti oli, oli juunikuus oli, kus kavakus mängis meiega Šostakovitši viiulikontserti ja Jukka-Pekka Saraste juhatas. Et minu arvates hetkel on ikkagi tegemist, kas nüüd kõige parem, aga, aga sinna esikolmikusse kuuluva viiuldaja aga maailmas päris kindlasti kohe, sest et selline kõla ja selline musikaalsus ja selline selline sügavus, mis tema musitseerimises on, see jätab ikka jälje absoluutselt igasse muusikusse ja, ja, ja sealt on võimalik väga palju siis nagu kõrva taha panna ja õppida. See oli võib-olla üks selliseid suuremaid elamusi. Siis eelmisesse sügisesse jäi meil Mahleri esimese sümfoonia esitus selles uues Pariisi filharmoonias. See oli ka üks selline väga meeldejääv elamus kindlasti, sest see on väga hea saal. Hea oli võrrelda just selle meie oma venda oma Ellghermooniga, no täiesti erinevad saalid, üks on meie omanike palju suurem ja kõla on ka absoluutselt teine, aga see Pariisi uus saal jättis just sellepärast hea mulje, et ta on selline hästi sooja kõlaga ja hästi palju puitu saalis. Ja selline pehme ja, ja hea suur sümfooniaorkestri kõla. Et mugav oli seal mängida. Siis loomulikult meie nüüd tulevase uue peadirigendi iga Mahleri kolmas, mis oli siis aprilli alguses. No see oli võib-olla meie orkestri selle hooaja parim kontsert või siis üks tähtsamaid kontserte, sellepärast et ta Alan Gilbert, kes on siis hetkel veel New York Fila Monic peadirigent ja nüüd ta tuleb siis järgmise aasta hooajast algab siis 2019 tuleb meie peadirigendiks, mis on suur võit orkestrile ja mitte ainult orkestrile, ma arvan, tervele saksa muusikale, sellepärast et tegemist on ikkagi hetkel. Noh, ma olen kindel, et, et maailma paremikku kuuluva dirigendiga ja eks need kindlasti kui järgi mõelda, on kindlasti veel. Mis nüüd puudutab järgmist hooaega, siis kohe hooaja alguses, septembris ma mängin jälle samuti Bachi Tamuri kontserti oma orkestri, siis kammerkammerorkestris variandina nii-öelda solistina. Kaks kontserti tuleb, esimene on septembris ja teine on siis vahetult enne jõule kus need toimuvad. Esimene kontsert on Hamburgi Eltheremoni väikses saalis, mis on ka väga tore ja, ja ilus saal ka väga erinev suurest saalist aga, aga hea akustikaga ja just nimelt siukse kammermuusika jaoks rohkem mõeldud lindistamise jaoks. Ja siis teine kontsert, mis on siis vahetult enne jõule, on Wismari kontsert, kihjeson siis mõned aastad tagasi renoveeritud üks, üks hästi suur katedraal, mis on ümber ehitatud siis kontsertsaaliks kus on nagu teatavasti kirikutes on ju võib-olla liiga suur kaja, eks ole. Raske võib olla kuulata, siis seal on seda kaja natuke summutatud. Aga loomulikult kirikus on seda lugu just kõige parem mängida, eks ta kirikus mängimiseks ju omal ajal loodud on ka, et et ma väga ootan neid kontserte ja just oma oma inimestega koos mängida ja ma arvan, et see tuleb kindlasti ilus. Me kõik mäletame, kuidas te soleerisita helphilar mõni avamisel. Sellest on nüüd juba mõnda aega möödas, et kuidas see saal on vastu võetud, et kas publikut jagub kontsertidele ja kuidas üldse nagu pärast avamist, selline kriitika ja arvamus on olnud publiku poolt. Publikuga probleeme tõesti ei ole, saal on välja müüdud. Ma ei tea järgmise aasta augustini, et 2019. Augustini siis see saal muidugi, eks ta nüüd hakkab vaikselt muutuma. Sest me oleme natukene selles Aliganud jõudnud harjuda. Ja saal muidugi tuleb ju sisse mängida nagu hea pill samamoodi. Ja orkester harjub saaliga, siis saal harjub orkestriga võib nii ka öelda. Et olenevalt teostest on, on see saal, kõlab erinevalt, loomulikult see on selge, et kui mängida seal võib-olla Bachi või kammerlikumaid muusikat, Haydni, Mozarti väiksema koosseisuga, siis saal kõlab ühtemoodi ja kui mängida suuri asju Mallerit, prognerit, Šostakovitši, et siis ütleme seal, siis sa oled selles saalis ei ole nagu mingit piiri, et kui kõvasti tohib mängida, et kui kui vanasti oli meil see music halle meie põhisaal, kus me mängisime, siis olid lihtsalt teatud teosed, mis jäid natukene napsaal jäi natukene liiga väikseks sele selle suure orkestri koosseisu jaoks nagu näiteks Stravinski kevadpühitsus, eks ole, kus kus laval on 120 inimest ja, ja siis see saal lihtsalt jäi natukene väikseks. Samas muidugi, musi Kalle on, on väga hea saaled mängida vini klassikuid, praamsi, väiksemaid koosseise. Aga samas, mis peab ütlema, nii kohta, on see, et selles saalis, kui orkester oskab, siis on võimalik mängida uskumatult vaikselt ja see kõlab tegelikult kõige paremini. Sellepärast et akustiliselt on absoluutselt iga heli, mida sa seal mängid on kuulda. Ja olenemata sellest, kus, kus publik istub, et kas ta istub siis esimesel rõdul või viiendal rõdul, et seda ikkagi kuulda. Et see muusiku jaoks ei ole just, et ütleme, kõige lihtsam variant, sest et iga asi, mida sa seal laval teed, see on kohe kuulda. Aga sellega muidugi tuleb natukene harjuda ja, ja siis siis vastavalt sellele oma pilli võimalusi proovida ja põhimõtteliselt jah, selles saalis peab kogu aeg riskima, mis puudutab just nagu vaiksemalt mängimist. Ja, ja nüüd peabki ütlema, et Alan Gilbert siis meie tulevane peadirigent sellesama kolmanda Mahleri esituses viis orkestri ikka ikka täiesti uskumatu vaikuse piiri peale, kus tõesti on neli-viis pianoton partituuris kirjas, siis niimoodi kõlas ka. Ja alguses oli, tundus, ütleme, kui ma esimesi kordi seal saalis mängisime, siis tundus, et et peab nagu kõvasti mängima, et saal on nii suur ja kõrge. Aga tegelikult see oli petlik, et saalis mitte mingil juhul ei tohi hakata forsseerima. Sellepärast et ütleme siis, et seda puitu on saalis suhteliselt vähe, et puit on ju põhimõtteliselt ainult lava ja siis trepiastmed. Et ülejäänud saal on ju kõik kiviplaatidest, nad on küll aukudega kiviplaadid ja akustiliselt siis täiustatud sellised kiviplaadid, aga, aga, aga kui hakata forsseerima sisse kõla läheb selliseks kalgiks ja see ei ole enam ilus. Ühesõnaga väga kõvasti saab mängida küll, aga see ei ole ilus, võib olla. Aga et, et jah, et peab otsima sellist vaba resonantsi, et et pill kõlaks ise. Et sa pead nagu usaldama seda pilli kõla, mitte ei hakka forsseerimaid. Sa nagu lauljate puhul samuti, et kui laulja hakkab forsseerima sisse, hääl läheb tihtipeale koledaks. Et see võibki kõvasti olla ja, ja ütleme, tätsibellide mõttes. Aga see hääl ei ole enam selline vaba ja selline ilusti kõlav lendlev, vaba muusika. Et jahetel forsseerida ei tohi mitte mingil juhul selles saalis. Ja see kõik on muidugi aega nõudnud ja sellepärast ma ütlen, et see sissemängimise periood kestab veel, aga eks ta nüüd hakkab vaikselt lõppema, sest et see on ikka päris pikk protsess olnud, sest et esimesed proovid selles saalis me tegime ju ennem seda avakontsert, mis oli siis eelmise aasta jaanuaris, eks ole, siis esimesed proovid tegime juba 2016 septembris. Nii et põhimõtteliselt peaaegu kaks aastat hakkab nüüd olema juba kogemustele saaliga. Kui palju selles kontserdimajas on muusikutele orkestrantidega mõeldud, et kas lava taga on mingid uhked puhkeruumid või igaühel oma tuba? No igalühel oma tuba ei ole, sest et see on loomulikult võimatu, aga aga mis puudutab nüüd neid võimalusi, siis igal pilligrupil on tõepoolest oma tuba. Ehk siis flöödid, oboe tan koos klarnet, fagot on koos, metsasarved on eraldi trompetit igal pillirühmal on jah, nagu oma tuba, kus on siis kapid muusikute jaoks, kus saab hoida oma frakke ja pille ka, ja noote kus on suured aknad ja akendest avaneb vaade Hamburgi sadamale, mis on muidugi täiesti luksus. See on tõesti väga ilus. Mis võib-olla natukene oleks võinud teistmoodi olla, et, et see, see kohtliku pool, mis on need päris kohe lava taga võiks olla natukene suurem, et, et kui on suuremat koosseisud olnud meil just nimelt. Me lindistasime seda. Stravinski kevadpühitsus siis kui on paus, on 20 25 minutit, siis lihtsalt inimesed ei jõua kõik oma kohvi kätte saada või salatit, eks ole. Et selle peale oleks võib-olla rohkem mõeldud, aga nüüd ma juba kuulsin, et nad tahavad seda kohviku osa natuke suurendada ka. Et see oleks loogiline, sellepärast et terve maja peale tegelikult on muusikute jaoks ongi põhimõtteliselt ainult üks kohvik. Et on võimalik muidugi minna sinna publiku poole peale, kus on siis veel neid kohvikuid ja, ja alumistel korrustel ka restorane. Et ütleme, söögi pärast seal hätta ei jää, kas peab olema lihtsalt natuke rohkem aega. Aga maja iseenesest on muidugi tohutu pompöösne ja see asukoht on super ja maja ümber on noh, kogu aeg on, on turistid, pildistavad, sealt tulevad bussidega, sõidavad kohale. Et see, see maja mitte ei ole ainult kontserdisaal, vaid tangel, vaatamisväärsus väljastpoolt, sest arhitektuuriliselt on ta ju ikkagi väga raske ehitus, sest et terve maja välisfassaad on ju klaasist ja katus on ka klaasist ja teatavasti seal sadamas seal on muidugi meeletult tormid ja meeletult tuuleti, et, et see on kõik vastu pidanud, see näitab, et see ehitus on tugev ja et see on hästi tehtud. Muidugi eks see võttis aega ka. Ja need ütleme, ehituse hind ju tõusis kümnekordselt, mis oli algselt planeeritud, mis muidugi on täiesti hullumeelne, see summa, mis lõpuks maksti, on ju 700 miljonit eurot. Esialgse 75 miljoni asemel, nii et noh, see räägib enda eestuma. Aga nüüd ta on valmis ja, ja maja on võimas ja saal on võimas ja, ja ma arvan, et see ei ole mitte ainult Saksamaa üks paremaid ja ilusamaid Saalavaid vahetatakse Publatele maailma kohta kindlasti huvitavama asukohaga ja huvitava planeeringuga ja üks asi, mis ma selle saali kohta veel tahtsin öelda, on see, et kui uus hooaeg algab septembris tähendab tegelikult hooaeg algab juba augustis. Aga septembris on meil ette nähtud kohtumine selle saali akustika klise arhitektiga, ehk siis ära ära Toyotaga, kes on selle saali arhitekt ja üldse paljude paljude heade kontsertsaalide akustiline arhitekt. Et tema tuleb siis Meie proovi kuulama ja siis me proovime seal erinevaid asetusi. Ja tema meeskond siis teeb märkmeid, et kus on veel võimalik parandada midagi, kus on võib-olla võimalik natukene mingisugust muud materjali tuua juurde. Mina arvan, et nad toovad arvatavasti siis veel rohkem puit. Sest puit on selline hea soe materjal, mis igal juhul kõlale mõjub ainult hästi. Eks seda ole siis näha, aga ega need proove see on, kahepäevane tsükkel, neid proove siis viib läbi meie uus tulevane peadirigent Alan Gilbert. Et me siis mängime seal kõikvõimalikke erinevaid teoseid alates barokist kuni täitsa tänavamuusikani välja ja, ja, ja ma arvan, et see on mitte ainult saali jaoks hea, vaid see on ka orkestrile tore kogemus ja igal juhul kasulik, et veel rohkem ja paremini tundma õppida seda, seda suurepärast saali siis. Teie instrument on, poe on selline, mis kõlab kaunilt üle orkestri ja kindlasti väga hästi seal saalis aga üldse kontserdipaikadest rääkides, mis on sellised, mis poele kuidagi eriti hästi sobivad või kus on endal väga mugav mängida texis soolorepertuaari või? Kontserdipaigad no oleneb, oleneb väga muidugi teosest, et kui nüüd on tegemist ütleme soolokontserdikaasal barokkoboekontsert, siis sellised ikkagi sellised väiksemad saalid või siis kirikut, kus on, kus akustika natukene aitab oma kajaga kaasa, siis noh, ma tooksin esile, kus on nüüd väga mugav ja hea mängida ütleme Euroopa saalidest on loomulikult kontsert, Baum Amsterdamis siis on Kölni filharmoonia, Berliini filharmoonia sedasama loomulikult meie enda helphillermoni Lübecki kongress, tsentrum, kus me mängime ka oma abonoment kontserti, kus alati on, on Slaslik, Holstan selle music festivali ava- ja lõppkontsert, mida siis meie orkester alati mängib. See on need on siis televisiooni kontserdid see oleks siis võib-olla Euroopast ja ja siis Jaapanis on muidugi teatavasti väga head saalid igal pool, et et jaapanlased väga armastavad klassikalist muusikat ja nad on, aga Nad ei ole kitsid olnud oma saalide ehitusel, ütleme siis niimoodi, et näiteks seesama Tokio Santori hool väga akustika, sapparu filharmoonia, võib-olla üks maailma parimaid saale üldse. No muidugi on Ameerikas ka näiteid koletis nivool, eks ole Kindlasti neid on seal väga-väga-väga palju, aga põhiline, mis, mis on, oleneb koosseisust. Loomulikult ei saa ennast tunda mugavalt, kui on tegemist trio või kvintetti, k kui saal on selline, kus mahutab 2000 3000 inimest, et see ikkagi tekib selline tunne, et Sa oled nagu liiga väike või selle suure saali jaoks. Aga suure orkestriga jälle väikses saalis mängida, on jälle selline nagu natukene ahistav tunne, et tahaks rohkem anda, aga ei saa, sest saali võimalused ei võimalda. Et põhiline, mis on, on see, et saal peab vastama siis koosseisule, et mispärast üldse on kammersaalid ja suured. Suured saalid on ongi, sellepärast et kammermuusikas saalis tuleb mängida kammermuusikat, mis on täitsa loogiline. Ja suured saalid on siis suurte orkestrite jaoks. Suvisel ajal on väga populaarsed ka sellised vabaõhukontserdid, seda vist pillimängijat pigem pelgavad igasugused temperatuuri muutuse ja eriti sellise lõõmava päikese tõttu, mis meil siin väljas praegu paistab. No vot see on see asi, et kunagi ei tea, mis ilm teeb, et kui hakkab sadama siis see vihm ja niiskuspillidel ei ole üldse mitte hea, see on päris selge keelpillidele, puupuhkpillidele. Ja tuul võib tulla, noodid lendavad, see on kõik selline asi, mis, mis käib selle vabaõhu või siis open air kontserdi juurde, millega peab arvestama. Näiteks eelmisel hooaja lõpus oli meil õppekontsert, oli ka seal sadamas kus mängisime vorsaki üheksandat ja Šostakovitši tšellokontserti ja kui olid proovipäevad, siis olid täiesti vapustav, fantastiline, Neil no umbes nagu siin praegu. Võib-olla natuke mitte nii kuum, aga, aga ühesõnaga väga ilus ilm. Ja, ja kontserdipäevadeks tuli lausvihm. Noh siis on juba see, et, et inimesed nad ei taha istuda ju ka, eks ole, oma vihmakeebi all, kuigi tribüün oli täis ja inimesed ikkagi istusid vapralt ära oma kontserdi, aga, aga kas see nüüd oli meeldiv, kas, kas ta tõesti oli väga vaja, seda ma ei oska öelda. Ja see oli planeeritud meil ka selle hooaja lõpuga, need kontsertid jäeti ära sellepärast et te ei teadnud, kuidas ilm on ja, ja ei suudetud sellist kindlat katust lavale ehitada. Mis on muidugi noh, võib olla, kõlab uskumatult, et ei suudetud, aga eks need maksavad ju ka oma teatud raha ja ja kui on juba nii palju kontserte ja aasta jooksul olnud, kas siis tõesti peab nagu üle pingutama, et ei mitte. Me kuulame vahepeal muusikat saatekülalise Kalev kuljuse plaadilt kõlab kolmas osa Georg Philipp Telemanni kontserdist poetamuurile keetuur. Rääkisime eelmisest kontserdihooajast ja selle hulka mahub ka üks heliplaat, mis ilmus koos Leedu kammerorkestriga. Seal kõlavad mitmed poekontserdid barokkheliloojatelt. Tegelikult selle plaadi alguslugu ulatub vist palju rohkemate aastate taha nagu ikka, plaadi tegemine käib. See plaadi alguslugu ulatub aastasse 2013, kui sedasama Schleswig-Holsteini festival, mis on poolteist kuud pikk ja võib-olla Saksamaa vist kõige suurem klassikalise muusika festival üldse. Sellel festivalil on, igal aastal on oma mingisugune pealkiri ja sellel aastal 2013 oli pealkirjaks Baltikum ehk siis kolm balti riiki. Ja mulle väga üllatavalt helistab mulle ühel heal päeval David keeringas, kes on siis teatavasti kuulus tšelloprofessor ja ka dirigent. Et kas ma oleksin nõus mängima Leedu Kammerorkestriga solistina, mõtlesin, loomulikult ma olen nõus. Ja siis me hakkasime arutama, et mis lugu tuleks kõne alla ja tema pakkus just välja baroki. Sest noh, barokkkontserte poole tõepoolest on palju. Ja mina pakkusin omalt poolt Siswachi välja ja see sobis ja, ja see oli siis esmakordselt, see oligi siis juuli 2013, nii et siis viis aastat tagasi. Siis ma tutvusin seal selle orkestri kontsertmeistriga loomulikult neid proove tehes ja ja see orkestri mänedžer iga, kes on nisu, oboemängija, kellega me väga saime kohe sõpradeks. Väga meeldiv inimene ja ja temaga tekkis siis selline plaan, et võib-olla lindistada üht-teist. Ja loomulikult see plaan on mul tegelikult olnud juba ammu ammusest ajast peale võib-olla noh, ma ei tea, ulatub siin 15 aastat tagasi või et tahaks teha plaati ja just nimelt kontsertidega. Ja, ja siis läks mööda pool aastat. Ja esimene nii-öelda lindistusperiood oligi 2014 veebruar. Kus me lindistasime, siis? Tähendab, kõigepealt oli kontsert, see oli veel nii hästi organiseeritud selle, selle orkestri mänedžeri ja selle orkestri poolt. Et kõigepealt Me mängisime kontserdi, kust tulid Kazis esitusele sedasama Bachi Kontsert Amuurile ja mar, tšello oboekontsert, et või noh, minu jaoks väga raske kontsert, et kaks erinevat lugu ja kaks erinevat pilli. Aga ka see oli selles mõttes hea, et kui kontsert on tehtud, siis tähendab, et lugu on ju valmis ja siis võib hakata lindistama. Nii et jah, et 2014 veebruaris oli siis esimene Prikording station või see lindistamise periood, kus sinna nendele eelpool mainitud kahele loole tuli siis veel Vivaldi oboekontsert, mis on noh, tehniliselt rubla kõige raskem, mis nende selle plaadi peal just parasjagu on. Algselt oligi plaan, plaadile jäävad need kolm kontserti, Vivaldi, mar, tšello ja Bach ja, ja lugude vahele tulevatele manni fantaasiad. Aga siis rääkides plaadifirma ja helirežissööriga, nemad soovitasid mul siiski võtta üks kontsert veel sellepärast, et et kolmest kontserdist ühe plaadi oleks liiga vähe selleks liiga lühike ajaliselt ja, ja telemanni fantaasiat sinna vahele panna, tegelikult noh, ei ole üldse halb mõte, aga neid telemanni fantaasiaid on 12 ja neid kõiki kahtteist sinna vahele ära ei mahuta. Jällegi. Et siis ma otsustasin, et jah, et olgu, teeme siis ühe loo veel ja see organiseerimine see lugu sisse õnnistada, võttis jälle loomulikult aega ja toimus praktiliselt aasta hiljem siis 2015 jaanuaris. Kus me siis ennistasime Telemanni kontserdid Amuurile ja selle üle on eriti hea meel, sellepärast et see lugu on tegelikult suhteliselt tundmatu. Et telefonil on külapoe kontserte päris mitu ja väga ilusat, kõik. Ka kuna üks lugu plaadi peal oli juba niikuinii joboedamuuriga, siis ma otsustasin, et ma olin, vist on hoopis selle kontserdi Tamuurile. Seda lugu jah, isegi oboemängijat väga ei tunne ja ei tea, sest et igal oboemängija ei ole enda obedamuuri ka minul see paraku paraku on. Ja mulle väga meeldib seda pilli mängida, siis siis sai see lugu plaadi peale lindistatud. Nii et jah, et siis 2015 põhimõtteliselt sai see plaat nagu lindistuse mõttes valmis, siis läks aega muidugi, et see kokku lõigata. Ta kuna helirežissöör on viljus keras, kes tegutseb Vilniuses kes muide on olnud ka praktikumil, kui ta õppis Viini, siis muusikaülikoolis ja pärast sõda, õpetajal oli praktika pool aastat Berliini Filharmoonikute juures, nii et mees teab, mis mees ütleb. Väga-väga hea režissöör, tõepoolest. Ja väga meeldiv inimene ja väga selline konkreetne temaga väga lihtne töötada, sest ta ütleb täpselt mis, mis meeldib, mis ei meeldi. Ja kuna ta ise mängib flööti, siis ta nagu saab puhkpillimängijast kaaru. Millal hakkab puhkli mängija väsima, millal tuleb paus teha ja nii edasi, sellised väiksed nüansid sinna juurde. Aga jah, et, et see plaadses lõplikult kokku lõigata, siis ma otsustasin ikkagi ise sõita sinna kohale Vilniusesse. Ja siis kahe päevaga me lõikasime tema stuudios selle plaadi kokku. Ja siis tuli hakata otsima plaadifirmad, kes selle plaadi välja annaks. Noh, loomulikult ma olin juba ennem küsitlenud eelnevaid plaadifirmasid ja lõplik nii-öelda pakkumine, mis siis kõige rohkem. Mulle sobis, jaga ja orkestrile sobis ja, ja kus tundus, et kõige paremad tingimused olid, siis oli see Alba Records, mis on Soomes tegutsev, suhteliselt väike plaadifirma, aga nad on teisigi eestlasi lindistanud ja välja andnud minu teada isegi ERSO, mänginud nendega siis Kalle Randalu kindlasti on mänginud sisse ja nende eestipoolne esindaja Andres Siitan. Nii et läbi Andres Siitan siis me selle plaadifirmaga kontakti sain. Ja plaat valmis siis lõplikul kujul eelmise aasta oktoobris. Nii et, et see sobis mulle väga-väga hästi. Sellepärast et eelmise aasta novembri alguses oli, oli Jaapanis jaapani mängijate konverents, kuhu ma olin kutsutud meistriklassi andma ja ma tahtsin tingimata oma plaadid sinna kaasa võtta, et neid seal siis esitleda ja ja kinkidega müüa ja nii edasi. Ja kolm päeva ennem sõituma sain plaadid kätte, nii et see läks ikka väga napilt, aga, aga, aga kõik läks hästi, et ma sain taadid Jaapanisse kaasa võtta. No vot ja nüüd on sellesama plaadifirmaga juba kõnelused järgmise plaadi Linnistamiseks. Kuna need telemanni fantaasiat siis selle plaadi peale ei saanud, siis nad saavad nüüd järgmise plaadi peale. Praegu me just oleme läbirääkimistel ja otsime kuupäevi ja, ja kohta, kus Linnistada et arvatavasti see saab olema Soomes, sest et see on Soome plaadifirma ja plaadifirmal on omad lepingut oma stuudiotega, heli režissööridega, nii edasi. Et ma ootan praegu nende vastust ja, ja siis me peame lepingule alla kirjutama ja hakkab, hakkab töö pihta jälle. Aga kus see plats sai salvestatud? See plaat on lindistatud Vilniuse televisiooni stuudios ehk siis rahvustelevisiooni stuudios. Mitte just Elfyn armu, nii, aga ilmselt salvestuskoht peabki olema natukene teistsugune. Salvestuskoht on põhimõtteliselt samalaadne, nagu on siin klassikaraadio või siis raadiostuudiot, eks ole, suhteliselt kuiva akustikaga. Aga, aga see tegelikult noh, mind ei häirinud, et et kui on kas kontserdisaal või kirik või midagi sellist, kus lindistada, kus on parem akustika, seal on jälle muud faktorid, eks ole, tänavamüra sisse või, või saab lindistada ainult öösel või on külm või on niiske või on liiga palav või on mingid teatud moodsal faktorid, mis võivad segada. Et televisioonistuudio või raadiostuudio on selline konstantne koht, kus on praktiliselt kogu aeg üks õhuniiskus, üks temperatuur kus on väga hea isolatsioon, et mingit müra sealt sisse ei tule, selles mõttes töö on kontsentreeritum kui see, kui sa pead hakkama arvestama välist väliste teguritega ja, ja siis on ju võimalik koheselt sinna panna kaja taha, et kui kuulata, millist varianti jätta, mida mitte jätta ja kus lõigata, siis on põhimõtteliselt juba selge pilt, et juba lindistamise ajal on võimalik ju enam-vähem see kõlamis plaadi peale tuleb juba sinna nii-öelda taha panna, et ei pea kuulama tingimata seda, seda kuivavarianti, mis on stuudios. Kuna nagu ma juba ütlesin, eks ole, ma olen üsna palju lindistanud siin varasemalt nüüd ansambliga ja juba ERSO-ga ja meie orkestri raadio orkester, siis siis need mikrofonid mind ei hirmuta, et sellega ma olen täiesti harjunud ja stuudio akustika, noh ma tean, millega on tegemist, et, et sa ei hakka seal otsima mingisugust kaja võiga akustilist. Sihukest backgroundi, et see, et sellega lihtsalt tuleb harjuda ja see võtab natukene aega. Et see stuudio variante, lindistamine stuudiost tegelikult tööprotsessis on võib-olla kõige kõige kiirem ja kõige lihtsam Te olete ise ka selle plaadi salvestuse kunstiline juht? Ma ei tea, kas ja kui palju muusikat tavaliselt sekkuvad niimoodi helirežissööri töösse ja istuvad päris kõrval ja näitavad näpuga, millist lõiku ette või mitte. Aga Ma just mõtlen selle koha pealt, et iga muusikana oma pillikõlaga väga harjunud mängides kuidas saada selline variant ka plaadile, on see üldse võimalik seda autentset heli jäädvustada. No vot see ongi nüüd selline küsimus, et kas sa tahad selle plaadi peal ilustada oma kõla või sa tahad näidata nii ühesõnaga seda kõla nii nagu ta on päriselt. Et minu nii-öelda ideaal on see, et ma tahaksin, et ka plaadi peal see kõla oleks niimoodi, nagu ma päriselt mängin. See tähendab, et ei hakka seal nende erinevate nuppudega seda kõla ilustama pehmemaks tegema, siiski minu endo Sid ära keerama niimoodi, et noodilõpud oleksid hästi sujuvad ja vaiksed teatud kohtades loomulikult loomulikult helirežissöör ütleb oma sõna ja kus kus on, ütleme, professionaalne kõrv, kes on siis harjunud kuulama erinevaid variante ja, ja, ja, ja aitama ja see ongi, ei režissööritöö juht. Aga minu põhimõte on see, et, et ma tahaksin, et see plaadi kõla saabu, poeg ja orkestri kõla oleks võimalikult naturaalne. Et kui inimene tuleb kontserdisaali sedasama lugu kuulama, mis on plaadi peale ükskõik missugune siis nendest. Või ka mingi teine lugu, et ta ei ehmataks ära, et oi, plaadi peal on nii ilus, aga näed tegelikult laiv või siis päriselus tegelikult kõlab hoopis teistmoodi. Et see on minust absurd. Muidugi plaadistamisel on see väga tähtis, et oleks kõik väga perfektne, kuskil ei oleks mingisuguseid kõrvalekaldeid, kõik oleks koos, häälestus, probleemid, oleksid kõik lahendatud ja nii edasi. Kontsert on midagi muud kontserdil, selliseid asju ikka juhtub ja see on elav protsess ja see on normaalne. Ma ei räägi, et seda peab olema, aga seda siis see lihtsalt on. Me kõik oleme inimesed ja, ja kui kellelgi seal kuskil väikene vääratus, no mis siis sellest põhin on, on lõppresultaat ja põhiline on, on see sõnum, mida sa inimestele tahad edastada, eks ole. Ja, ja see sõnumi edastamine loomulikult plaadistamise protsessis on natukene keerulisem, sest et et ikkagi sa pead kokku saama helirežissööriga ja vaatama ja kuulama erinevaid variante, lõikama, puhastama seal erinevat kajad, proovime proovida, taha panna ja nii edasi. Ühesõnaga, aga see sõnum, et see plaadi sõnum tuleks ikkagi kuulajale edasi, see on tegelikult kõige tähtsam. Ei ole mõtet teha sellist sellist perfektset produkti, mis särab nagu nagu teemant. Aga tegelikult on ta tühi, et seal taga ei ole mingisugust sõnumit või muusikalist muusikalist mõtet. See on üks minu arvamus. Sageli on selleks koordineerija, eks just dirigent, aga antud plaadil on solistide dirigent ühes isikus. Kas oli ka teadlik otsus? Ja muidugi oli see teadlik otsus, sellepärast et neid barokkkontserte dirigendi ka mängida on, isegi ütleks keerulisem, sellepärast et isegi stuudios isegi stuudios, jah, sellepärast, et kõige parem barokkmuusika sünnib siis, kui on inimestel omavaheline kontakt, ilma seda, et sa peaksid vaatama dirigenti, kes juhatab, seal hakkas kolme peale või nelja peale või kahe peale kammermuusika ja, ja, ja barokkmuusika on kammermuusika. Kõige tähtsam osa on see, et, et oleks inimestel kõrvad ja silmad peas. Et igaüks kuulab, mis kõrval toimub, vaatab, mis, mis kõrval toimub. Et see reageerimine oleks vastastikune, mitte kellelegi järgi mängimine. Ja see oli loomulikult teadlik otsus ja kõige tähtsam, ütleme siis koostöö. Sellisel puhul peabki olema kontsertmeistriga tšellomängijaga, Jabassacontiinuga sellepärast et need on need kolm pidepunkti, kus siis on võimalik kogu aeg vaadata, kuulata oma arvamusi, öelda neile, kui on arutamine, kus teha mida kuidas teha teisiti, t kuulata, mida nemad arvavad. Ja nii edasi. Mina arvan, et see on kõige parem muusikaline protsess, kus kus inimesed aktsepteerivad 11 ja, ja proovivad koos seda teha. Ja kuna Leedu kammerorkester on väga suurte traditsioonidega ja väga hea orkester siis ma üldse ei kahelnud selles, et, et meil nagu koostöö klapiks või midagi sellist. Ja, ja peab ütlema tõesti noh, ütleme niimoodi, et see plaadistamine meil oli iga kontserdi jaoks oli üks päev, see ei ole üldse tegelikult väga palju. Ja üks päev ei tähenda siis hommikul kella 10-st õhtul kella 10-ni, eks ole, Vaitsed et on teatud piirid, puhkpillimängija ei saa mängida rohkem kui viis-kuus tundi, seal lihtsalt pole mõtet enam. Sellepärast, et siis siis see läheb juba forsseerimiseks ja, ja seda ilusat vabapilli pilli häält lihtsalt ei, ei saa enam produtseerida. Kui sa oled väsinud, lihtsalt füüsiliselt väsinud. Nii et noh, ütleme seal 10-st neljani, seal on ikka praktiliselt maksimum, rohkem ei jaksa lihtsalt. Ja noh, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt ei, ei jaksa rohkem sellepärast et et see pildistamise protsess on ju niivõrd pingeline. Sest et, et kui, kui sa oled solist mingis mõttes ka dirigendi rollis ja ka produtsent, siis nagu mina olen selle plaadi puhul siis neid mõtteid ja, ja seda, seda seal, seal plaadi juures olemist on ikka nii meeletult palju. Et kui ütleme, orkester teeb pausi, Nad lähevad kohvi jooma, siis mina lähen helirežissööriga kuulama, eks ole, erinevaid variante ja seal tegema märkuseid, vot see on siin hea, see on selge. Et seda mitte mingil juhul seda kindlasti jätta ja nii edasi. Et see paus on siis ainult nii-öelda füüsiline paused, saab, sel momendil just parasjagu pilli ei mängi. Aga siis tuleb orkestri mängijad tulevad tagasi, nad on kohvi joonud võib-olla väljas käinud värsket õhku hingamas ja sina põhimõttelised tuled lihtsalt teisest ruumist ja läheb kohe seesama asi edasi jälle. Et see on tohutult pingeline, pingeline töö küll seda peab ütlema. Aga meeldiv, kui see lõpp-produkt on siis valmis ja sellega rahule, ise oled, siis on seda, seda meeldivam. Mis hetkel te ise selle plaadi plaadimängijasse panete, millises situatsioonis või ajahetkel või kus kohas? Ja hea küsimus, tähendab, see ongi see, et kui ma nüüd need plaadid eelmise aasta oktoobris kätte sain, tuli see esimene pakkus, oli 50 plaati sees siis ma kõigepealt panin nad kohvrisse koheselt ära, mitte kõik, aga, aga 30 plaati ma võtsin jah, Jaapanisse kaasa. Visiitkaardiks just just just ja, ja nojah, kinkimiseks ja meistrikursustel siis ka õpilastele müümiseks ja nii edasi. Ja siis möödus, ma arvan, et võib-olla üks kolm-neli kuud, kus ma seda plaati üldse ei kuulanud. Hoidsin käes küll, aga ei pannud plaadi masinasse kuulata, sest et noh, sa tead ju niikuinii, mis seal on, sest, et juba koos helirežissööriga kuulates ja neid erinevaid variante kuulates sa tead tegelikult ju, mis, mis seal plaadi peal siis lõpuks on, et see on selline nagu noh, sa tead, mismoodi see kõlab. Loomulikult on uskumatult hea tunne seda plaati lõplikult siis nagu füüsilisel kujul käes hoida. Et nüüd ta on siis lõpuks valmis, sest et plaadi tegemine on ju tänapäeval väga keeruline. Sest et need kuldsed ajad, kus tehti plaate hästi palju, lennistati tohutult palju, olid ju üheksakümnendad ja kaheksakümnendad kus oli tohutult laadi firmadel raha ja tehti võimalikult hästi palju plaate. Tänapäeval on ju plaadistamine ikkagi selline nii-öelda teatri mõõdukas luksus privileeg. Just tahtsin öelda, sellepärast et kõike on ju võimalik alla laadida, praktiliselt kõik on ju juba lindistatud. Sa tõid Youtube'i lahti ja seal on erinevad variandid. Kuula ainult plaadifirmadel ei ole enam nii palju raha, kui vanasti oli, tihtipeale on see, et kui sa tahad plaati teha siis sa pead ise sellepärast peale maksma plaadifirmadele, mitte et plaadifirma teeb sinuga lepingu, eks ole, maksab honorari, maksab stuudiod, filmirežissöörid, orkestrid, kõik kinni, see oli vanasti nii, nüüd enam tänapäeval nii ei ole. Või siis on ainult suurtel maailmastaaridele, eks ole, kellel on seal lepingut seal tootja grammofoniga või soni või Erato või, või ma ei tea, Finlandia suured plaadikompaniid, eks ju. Aga jah, et mina tahtsin, et see plaat ei oleks mitte sellisel digitaalsel kujul mida on siis võimalik linkidena saata sõpradele ja proovida, müüa seal sporti, faile ja mida iganes vaid ma tahtsin, et see plaat oleks füüsilisel kujul olemas. Ja mis on nagu naljakas on see, et jaapanlased ja hiinlased, kes nagu tehniliselt on ju tohutult arenenud. Neil on ju kõikvõimalikud, need igasugused allalaadimise võimalused juba ammu olemas, aga nad tahavad millegipärast, et ikkagi jälle kontsertidel ja ja, ja meistrikursustel, kui tullakse kuulama, nad küsivad, kas sul on plaati, et ma tahaks plaati saada. Nii et see oli ka loomulikult üks selline mõjutav tegur, miks ma siis lõpuks selle plaadi valmimist nii väga ootasin ja aga jah, mis puudutab seda plaati kuulamist, et muidugi ma olen vahele olen pannud teda peale ja kuulanud. Ja nüüd on sellest mõnda aega juba mööda ka läinud. Et ma üritan muidugi kuulata niimoodi, et mitte selle professionaalse kõrvaga, et mis oleks võib-olla kuskil ikkagi veel paremini saanud vaid kuulata seda, mis on nende lugude taga. Ja mis seob neid lugusid omavahel, et see on kõige tähtsam minu jaoks. Kui nüüd hakata kuulama niimoodi oboemängija kõrvaga, et kas nüüd see noodi algus oli seal perfektselt vaikne ja kas see on minu enda, oleks, võib olla saanud veel vaiksemaks teha, noh, diminuendos poole peal mängida on suhteliselt keeruline. Sellepärast et pilli eripära on selline. Loomulikult see kuskil siin taga kuklas ta loomulikult tegigi on aga üritaks nende asjade peale mitte mõelda, sellepärast ma tegelikult omaenda lindistusi väga tagantjärgi ei kuula. Vahel harva, jah, kui peab olema siuke spetsiaalne või eriline meeleolu, siis küll jah. Igal juhul Kalev kuljuse heliplaat on rahvusringhäälingu fonoteegis olemas ja selle üle on hea meel, saame seda ka kuulajatega jagada. Aitäh, Kalev Kaljuste klassikaraadiosse tulemast, väga tore oli vestelda ja ma loodan, et suvine aeg puhkus jätkub. Ja ilusat uut algavat kontserdihooaega ka juba eper. Suured tänud kutsumast ja mul on ka väga hea meel, et see plaat on siin klassikaraadios olemas. Ja hea meelega siis mõnikord kuulaks, kui tuleb näiteks kas või öömuusikas mõni osa sellest plaadist midagi. See oleks tore üllatus mulle küll. Enda pilli kõla ja mängu tunnete une pealt ära. Muidugi ma arvan, et isegi kui see plaat hakkab mängima, siis ma arvan, et sissejuhatusest ma kuuleksin ära, kas tegemist on minu plaadiga või kellegi teise plaadiga hingamisest? Seda juba kindlasti, aga, aga ma mõtlen juba, et juba see, see plaadi kõla, sest et iga helirežissööril kooma kõla ja juba sellest kuuleb ära, kes on selle plaadi teinud ja, ja milline, milline aura seal taga on, sest et ma arvan, et, et klassikalise muusika jaoks, et seda kuulata, peab ikkagi olema võimalikult Jaali tehnika ka. Ja mul kodus on päris head kõlarid ja nendega on tõesti arusaadav, on kuulda see, kui orkester hingab, see tähendab tegelikult seda heli ei ole. Aga kui on austakt, siis selle ajal juba põhimõtteliselt on mingisugune heli kõlarites ja see on see kõige ilusam heli. Kui nüüd hakkab muusika pihta, ennem seda on juba hellik. Mitte esimene kord, vaid ennem seda, et see teatud energia ja elekter on seal selles selles vaikuses sees. Selliseid miniasju või detaile loomulikult kuulavad ainult professionaalid, kes sellega igapäevaselt tegelevad, aga sellistel asjadel on oma oma energia sees ja, ja vastavalt sellele, kas on tegemist siis aeglase muusikaga või, või kiire muusikaga, kas austakt või sissehingamine on kiire või aeglane juba sealt on aru saada, mis tulema hakkab, et sellised väiksed detailid. Mulle meeldib endale tähelepanu pöörata. Loodame neid erilisi hetki siis palju kordi kuulda. Aitäh Kalev küljes, aitäh.