23. juulil oli Kuno arengu sünniaastapäev Kuno areng uinus mullu detsembris kuid kuna tema soov oli saada sängitatud oma kodukohta järsile, siis perekonna otsusel maeti Kuno arenguurn 23. juulil. Professor Kuno areng ja tema abikaasa Liliann puhkavad nüüdsest järsil ning nende viimset puhkepaika tähistab hiigelsuur tamm ja Kuno arengu vääriline mälestuskivi. Esmaspäeva pärastlõunal järsil toimunud urnide matust ja mälestuskivi avamist viisid läbi Kuno arengu perekond ja Järva-Jaani ristija. Johannese koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder laulis Eesti rahvusmeeskoor Mikk Üleoja dirigeerimisel ja ka Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor. Natukene sellest tammest. Kui Kuuno areng sündis 23. juulil aastal 1929, istutas tema isa-poja sünni auks koduõuele tamme. Tamm, mis tänaseks on 89 aastane, kasvas nelja haruliseks ja Kuuno arengule. Lisaks sündis perre veel kolm Poissi, seega peres kasvas neli poega. Tamm asub tänaseks perekonnamaadel, mis on küll välja renditud ja praegu kasvab kunagisel koduõuel odravili. Ent tamm on alles tamme all olevat Kuno arengu ja tema abikaasa viimset puhkepaika tähistab mälestuskivi. Selle kujur on Gea sibala Hansen. Kivi maksumus on 4000 eurot ja selle raha panid ühiselt kokku kõik Kuno arengu käe all laulnud koorid, Eesti meestelaulu selts ja laulupeo sihtasutus. Mälestuskivi avamistseremoonial olid kohal ka Kuno arengu õpilased. Siin väiksed mõttekillud Risto Joosti ja Olari Eltsi sõnavõttudes. Ja nii palju emotsioone ja institutsioone, mida professor on suutnud pakkuda läbi aastate on kindlasti jäänud meile sügavalt hinge. Aga selle tamme all väga sümboolselt tekib eluring ja ühest küljest saab täis teatud ajaetapp, aga liigub edasi läbi meie mälestuste professori õpilasena sooviksin öelda aga läbi meie internsultatsioonide tulevikus ja siin minu jaoks on väga. Väga sümboolne isik kõrval. Olari Elts, jah, aitäh. See järele mõelda. Meie kõigi jaoks on tähtis kuulajal ja Liliani puhul on see armastus mida, kuna kõigile jagada see armastus, mida ta tundis oma riigi vastu, see, kuidas oma riigi võitlus, kuidas ta võitis oma õpilase ja kuidas Lillian võitlus, kuna, et kuidas need kaks inimest, see armastus on alati meelde jäänud, see, kuidas nad läksid koos läbi elu, sellest tammest oli suunaga väga palju juttu igal aastal natukene ja ja ta ütles, et tule ja vaata seda tamme. Lõpuks jõudsime suunaga selle tamme ära, vaadate. Niimoodi rääkisid Risto Joost, Olari Elts 23. juulil järsil kui Kuno arengu mälestuskivi avati, tema isa istutatud tamme all. Mälestus pärastlõunal laulis Eesti rahvusmeeskoor ja kuulame siin nende ja ka kõigi teiste ühisel laulmisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula tekstile kirjutatud laulu Mu isamaa, juhatab Mikk Üleoja. See oli heliülesvõtte 23. juulil järsil toimunud Kuno arengu mälestuskivi avamisel. Ta laulis Eesti rahvusmeeskoor ja kõik mälestuskivi avamisel olnud inimesed, dirigeeris Mikk Üleoja ja salvestus on tehtud keset odravilja välja suure, kuna arengu isa istutatud tamme all pärast mälestuskivi avamist sainega jutule. Kuuno arengu vennatütrega. Palun saage tuttavaks, Reelika rikkanson. Rääkige meile nüüd see lugu ära. Kuno areng oli neljast vennast kõige vanem, eks ole, hakkame siit pihta. Timesis istutati tema sünni puhul tema isa sinna tolleaegsesse kodutallu, selle tamme maha pani ja tamm otsustas kasvada nelja haruliseks ja perre sündis neli poega. Kuuno haarel tola ja Gunnar. Minu isa oli kõige noorem Gunnar siis pesamuna minu teada Nendest juttudest, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis 49. aastavahetus vastu viiekümnendat aastat läks nende talu põlema, kuna oli siis juba linnas koolis vanemad olid kodust ära, minu viie aastane isa, kes oli, laseksin seal oma vanematega, mäletab, et kui nad jõudsid koju, siis oli kõik oli täiesti leekides, Nad kaotasid kõik, eksju ja siis ta mäletab seda, kuidas kumal üleval ja nii soe, ilus oli ja noh, selline lapsepõlve mälestused ilus, suur tuli nii-öelda. Ja siis külas ma ei teagi, kuidas otsustati, siin oli nagu nii-öelda vaba talu või kuidagi korraldatud nad kohe siis said hästi, külm talv oli olnud kõik hästi keeruline ja siis nad nii-öelda kolisid mingis formaadis siia majja. Et mina mäletan seda talu kogu aeg sellisena ka. Ja see oli siis kuulnud hästi oluline selline suvekoht, kus ta ennast laadimas käis, alati muidugi läks oma tamme kallistama sinna, sest need on meie peremaad endiselt. Ja seal põllumees harib ja on välja renditud, see aga aga jah, just siin siis siin vanasti olid ka mitu järve, kus ta siis ujus ja tuli Tamsalust tuli tavaliselt rongiga, võttis vajangul Trata meie emaga kodust ja siis sõitis siia ja siis tegi siin moose ja korjas ise mustikaid ja mustestad ja siis purkide kolksudes jalgrattaga, sõitis tagasi silla rongijaama ja sellega liigest lõbusaid lugusid, ta kukkus seal vahepeal ja siis ta läks nende mustrist replektiliste ülikonna nahale ülikonnaga, ta käis Valga. Siis ta läks niimoodi linna ja siis alati oli huvitav kuulata, kes seda küla vahel siis näinud või pooled ei uskunud. Tsikal professor Kuno areng, keda just oli nähtud seal juhatamas paar nädalat laulu peale. Et neid lugusid asju oli hästi palju, meie olime lapsed, eks mina, minu õde Kaire ja siis on Liina, kes nüüd majandabki, eks ju, seda talu siin suvekoduna muidugi, eks ju. Meie olime väiksed ja ja siis need neli venda sõitsin seal, kus need väiksed pudelid oli siis meil niisugune lõkkekoht ja ja suvel tulid siis kaks linnameest, haarati Kuuno ja minu isa siis Olafiga maamehed siis laupäeva õhtul pärast heinategu või sellist tõesti siukest mõnusat samasugused õhtul nagu praegu, kui kõik töötavaid ära tehtud ja hein oli tallatud ja mis me kõik seal koos tegime ja siis. Meie tahtsime kaua üleval olla ja siis kuulata neid vanasti suurte inimeste Juta ja siis ja siis need printisin paika igasuguseid asju ja siis tookord pandigi ükskord ma mäletan ainult paikeses, et kes neid maas edasi majandab, kes seda talu edasi mõeldud, selline hästi selline noh, täpselt neli venda, teeme nii, eks kuulajatest mina siin midagi omada ei taha. Aga ma tahan käia, sest ma siit loen ennast tõesti, mul seal linnaelu nagu ei sobi. Aga noh, see on see töö ja see keskkond, kus ma olema nagu pean, eksju. Ja siis, ja siis oligi niimoodi, et tegelikult see kuulsklon haaraldile aga, aga noh, kuna oli absoluutselt alati suveti kohal ja, ja siis niimoodi sõbralikult. Et selline hästi tugev, oli see nende nelja venna nagu side ja see nagu koosmeel või üksmeel, et hästi tore perekond, aga jah, see nüüd jõudis selle järgmise raske kohani, kus siis 97. aastal, kui järsku hakkasid need nooremad kõik need Kuuno nooremad vennad järjest ära surema, põhimõtteliselt nelja kuu jooksul kaotas ta kõik oma kolmanda. Et see oli tema jaoks meie kõigi jaoks midagi. Aga ilmselt ta seda ei olnud kuidagi ette näinud, et tema vanema vennana jääb nii kauaks üksi täiesti sellest. Me oleme proovinud neid erinevaid, ütlesin kokku pannud alates tema isast, kes oli väga värvikas mees, väga haritud mees tolleaegses eesti külaühiskonnas või külas jagas hästi majandust, kas kirjutamist ja oli sellepärast hästi hinnatud. Aga nende lugudega, et tegelikult me oleme siin õe ja õega rohkem ja, ja vennatütrega arutanud, et tegelikult see, see Johannes siis Kuuno isa oli tegelikult boheemlaslik tüüp ja tegelikult ta vist oleks ise valinud linnaelu. Ta tegi muusikat, talle meeldis selline nagu natuke teistsugune eluviisist, aga temale sai talu ja kuidagi otsus, et okei, et siis on nii ja siis tamme, sinna pandi selle tamme istutamisega sihuke jõudest alla, et et nelja haruldaseks ta ise kasvas, vaevalt usutav mingist peenest tõusnud oli või kuskilt ma ei tea siis kust ta tuli seal taimeke aga aga nelja haruldaseks ta ise siis otsustas minna ja kuna alati küsis, et kuule, sa käisid, et ta on ikka tervise juures kulakika, siis murdub ära, mõtlen kuule, et kui ta on seal siiamaani, et ma ei näe nagu mingit põhjust, eks ju. Et, et, et see oli talle hästi oluline, et see, meil on kullaga vanus vahel täpselt 50 aastat, mina hakkasin temaga hästi tihedalt. Suhtleme, kui ma olin 18 ja minu enda isa suri ja ma tulin Tallinnasse ülikooli, siis me olime seal koos ja kurvastasin seal koos ja siis otsima nagu pärast seda veel eriti rohkem kokku. Aga tegelikult see jutt on, ma arvan, umbes noh, kas just sellest ajast, aga ma arvan, et ikkagi mingi 10 aastat kindlasti on see tõenäoliselt tema sõbrad võivad kinnitada, et erinevad, ütles jutuajamised igasugustel olengutele. Et, et kuskilt tal see plaan oli nagu hästi ammu teada ja sellisel hästi rõõmsameelsele huvitavale ohvriteta ei olnud sellega mingi surija tüüpini hakanud gootliku sureb, onju, aga lihtsalt see, et ta, et ta seda niimoodi ette kujutab, noh, ja siis esimene ma mäletan neid esimesi reaktsioone, et kuna ma päris tihti ka võõrustasin nende korteris olin selline abiline, kui sinna jälle 50 inimest nende korterisse, et soovida lihtsalt õnne või midagi sellist. Ja siis aga kuulsin neid vestlusi ja tõesti seal ka lähemad sõbrad ütlesid, et oled sa hulluks läinud, on ju? Jumal küll, lähed sa sinna Ernesaks kõrvale ja ilusti sinna sünnipäevadel ja olulistel kupadel tulevad mehed sulle sinna laulma, nii nagu see asi peab olema, onju sina ei lähe kuskile jumalast hüljatud paika, kuskile jumal teab, kuhu on ja kes sul seal viitsib üldse käia, laulda teda, see absoluutselt ei huvitanud absoluutselt teatrisse teda täiesti külmaks ja mõnedes küsimustes oli ta tõesti väga-väga printsipiaalne, nii et see oli kohe näha, et ta selles osas nagu meelt ei muuda. Aga see pöörane alguses rääkisin isegi, kuule, lihtsalt kustutage see tuhk sinna laiali, noh, lihtsalt taimed, need põld saab sealt toitu saab midagi. No siis ma arvasin, et see läheb nagu pööraseks natuke, et äkki me ikkagi teeme seda viisakal moel ja. Okei, no hea küll, sellise turnida ja noh, see oli täiesti selline selline nagu elujaatav ja rõõmus kokkulepe, et noh, mina talle selle sõna andsin ta muidugi täies väga-väga paljudele inimestele sellest rääkis, niiet minu käest tuldi küsima, et kas te teete selle ära? Noh, loomulikult, et kuidas sa sellise soovi vastu siis ei tee ja siis juba ka Lily on juba mingid aastad, siis juba ütles ka, et kui, kuna on selles nii veendunud, tema tahab igal juhul nagu, nagu koos, nii et Nemad on koos alates Rakvere Gümnaasiumi vist kas 11.-st klassist või midagi sellist. Nii et tõesti, ma ei näe paremat mõtet kui ka koos koju jõuda või lõpet lõpetades ringe. Hästi palju on räägitud, kuna arengust kui hästi põhimõttelisest mehest ja üle 20 korra kutsuti teda ju parteisse ja küll oli tal erinevaid pakkumisi siit ja sealt. Mida teie lapsena mäletate? See muidugi nendelt üldse nendelt poistelt Nende peres on see nagu hästi peres, eks ju, et nad on, siit nad on näinud kõike seda valu, mis siin see ajalugu on teinud ja alates küüditamiste ja minu meelest oli seal mingisugune lugu, et et kuna minu vanaisa oli väga haritud mees, siis Nendel oli väga suur talu ja ta oli väga selgelt kulakuna nimekirjas esimeste seas sinna minemas. Siis tegelikult Need uued kolhoosnikud avastasid, et ei, et seda meest on meil siin vaja. Tegelikult lihtsalt vahetati mingi teise pere vastas nimekiri nii-öelda ümber igasugused sellised asjad nagu sealt nagu tulla, et noh, kui väiksena jah, no mina olen juba sündinud sellisel ajal. Et enam-vähem juba hakkas kõik nagu pihta ja see nagu käis nagu asja juurde, aga noh, kui oluline oli talle see lipu lipulauluajamine ja noh, kui kirglik Ta oli tõesti ja kuidas ta ütles, et no kuidas võib olla, et mõni inimene ütleb, et noh, et see ei ole oluline või et kuidas saab olla aetud ja siis noh, hästi kirglikult niimoodi. Et siis ma kohe vaatasin, et seal nagu tuld purskas ja niimoodi, aga, aga tegelikult niimoodi see neid suuri asju nagu läbi viidud muidugi tal oli väga palju toetajaid ja õigel hetkel toetajaid ja kõik see nagu pidigi nii olema hästi oluline selle jaoks, et ma arvan, et neid laulupidude asjade võttis mõneti juba nagu loomulikuna, et see, et ta peab seal olema ja kõike nii tegema, aga just see, et Pika Hermanni tornist sai see laul nüüd paika ka. No tema oli ka Gustav Ernesaksa selle mälestussamba üks väga suur eestvedaja ja ka väga suurannetuse tegi ja et nüüd meil kahe ja poole tonnine Ernesaks on lauluväljakule ja vaatab pealt Ernesaks ja tema õpetaja. Kas, milline oli Kuno areng sellises vabas olekus? Temaga kogu aeg igast nalja, seda teavad kõik ta sõbrad ja lähedased ja ma arvan, kolleegid ja kõik, et et oma sellise hästi, temal ei meeldi üldse mingi suured sõnad ja mingisugune pingutus, kuigi kui oli vaja kiita teisi inimesi, oli ta hästi kohal tegema täiesti piisavalt suuri sõnu, aga just enda suunast tuleva sellise kiitmise või esile. Ta oli alati selline. Kuulge, jätke järele, ta tõesti mõtles seda. Aga selliseid lõbusaid seiku, mis kindlasti tulenes ka tema sellest professori unustamisteta sellest hajameelsusest ja ja väga fokusseeritud ikkagi oma ja nagu muusikasse, nagu et ta nagu mõtles oma mingid mõtted ja kõik see argisus omanen, tavalist pesuprobleem, mingisugused pesu, kohvri unustamine kuskile trammi ja Lilian oli täiesti endast väljas. Parem pesu kuskilt laiali linnas ja nii edasi ja siis ja siis istub trammis, kuhu muidugi sõitma pidin siis ta selle tagasi aha ja kas ma pean nüüd minema ja ja kõik need sellised noh, just neid lugusid ja siis noh, muidugi, kui nad veel natuke siin lasid pingeid vabaks ka, et siis neid neid noh, selline huumor hästi, selline mahlakas ja, ja ega seal mingit poliitkorrektsust nagu ei olnud, et et tal oli hästi lihtne mees ja, ja selles mõttes hästi paljud tajusid seda täpselt sellisena. Noorena sa ei jaga neid asju niimoodi, eks ei ole muusikainimene hoopis teiselt elualalt ja ja siis noh, alates sellest, et ma abistasid neid seal külaliste vastuvõtul jaja viisin need suurde poodi ja siis noh, kuna kuna need autoga ja kõik sellised nagu logistilised teemad ja siis ka, et see oli nagu minu jaoks noh, temal ikka mulle onu Kuuno ja mina tajusin vähem muidugi kui laulupeol olla või, või seda näha või kuulda neid saateid ja nii edasi, et siis sa näed, et et tõesti seal taga on nii palju inimesega. Tegelikult on tõesti seda, et viimased aastad, kui me käisime rohkem kahekesi lihtsalt kas linnas, eks ju, et ma lihtsalt olin endaga koos, käisime hallutamiseni ja siis noh kuule, sa ütled mulle jälle tervet, kuule, sa tead, kes seal niimoodi ütleb, et see on normaalne, et sa seisad koori ees, eks sina ju ei tunne neid kõiki, aga nemad tunnevad sind ju normaalne tänane kuu ennast selle pärast hukka mõista. Aga tegelikult me ei saanud isegi käia põhimõtteliselt kahtlaselt meetrit, ilma et keegi oleks andnud, et, et noh, selgelt sa tajud, et ega väga tuntud inimesega, aga mis puudutab tõesti seda, et kui palju päriselt inimesed temast hoolisid, tõesti oli loomulikult see, kui meil oligi, kuna lahkus ja ja noh, ma sisuliselt ei peaaegu ei teadnud kellelegi telefoninumbrit ja noh, peaaegu nagu mitte midagi, siis siis lihtsalt kuidas inimesed nagu organiseerisid ja pakkusid abi ja kaasamõtlemist, mida sul tegelikult on kõige rohkem sellel ajal vaja, et tegelikult kõik saks korraldatud vääriliselt ja ilusti ja et see pakuks nagu sellist nagu hingele midagi ja sellist nagu toitu edasi minemiseks, sest nagu need lõpud ikka on väga tihti väga kurvad ja see ringkonna selline noh, ühe inimesega rääkida juba 20 inimest tegutseb midagi ja juba nüüd ise ka nagu natuke vanemaks saades tõesti kui palju, et inimesed on nagu läbi tema nagu puudutatud saanud ja kui paljud inimesed ütlevad, et vot selline, mis ta ütles või mis ta tegi või, või noh, et, et on nagu mõjutanud kellelegi elu, et et selles mõttes alati, kui ununari sahmisin Lilianiga kaks kuivanud oksa suhtlen Kuuloonia nalja, see on peaaegu 70 õpilast on ja pluss nagu mingi rahvamass, kes meil sellest nagu mööda jõutud. See on tõesti nii, et kas ringis praegu üle tee läks, lehvitab seal autojuhtidele, tänab neid, et nad üles. Jah, ma olen tajunud tõesti seda, mitte selle viimase, selle ütleme poole aasta jooksul veel noh, eriti nagu sellise kokku hoidma selline muusikute pere mis kõik tema, Andra nagu olnud see on hästi soojendav. Ma loodan, et suvises Eestis, nii sellel suvel kui ka eks ta on, eks see koht on mõnes mõttes nagu arengus, et arengus aga ette, et et küllap me saame ilusti sinna selle tee ja praegu ta on nagu küll eramaa ja seal on tõesti põllumees ja nii, aga sellised tehnilised küsimused ka nagu natuke tegeleme nendega edasi, et tõesti võiks olla muusika inimestele ja sellistele fännidele nii-öelda kohaks, kus mõnikord siit Eestimaalt kuskilt läbi sõita, et tulla ja istuda tõesti seal natukene lihtsalt olla nagu seal, et miks mitte. Et äkki sa tõesti kujuneb mõnele inimesele sellises kohas, kus ta seda läbi väga loodan. Nõndamoodi meenutas meile Kuuno arengut arengu vennatütar Reelika rikkanson. Kuuna arengu mälestuskivi avati järsil 23. juulil.