Täna on meil suvetuuri saates haruldane võimalus, mida pole vist või haruldane juhus, mida pole ammu ette tulnud, nimelt meil on stuudios korraga kuus muusikut, viis noort muusikutel, nende õpetaja ja kõik nad mängivad trompetit. Tere. Ja Me kuulasime tervituseks siin ühtelugu, mille mängisid Mart Rein Mets mehis Martin Ots ja mattis mere, et mis lugu see oli teil siin avalooks? Meie mängisime teile, Tennis, Armiteetši äpi koolagi, rääk. Ja kõik te olete Aavo Otsa trompetiklassi õpilased. Just nimelt, ja Äravotsan siin teiega koos ja lisaks on kaks veel noort trombetisti, kelleks on siis Eerik Bahovski, Jan Marius Laur, tere ka teile, teie mängu kindlasti kuulame tänases saates ka kust siis sellised trompetipoisid ja nende õpetaja nüüd keset 35 kraadist suvekuumust, kust te tulete, millega te olete oma suvesid veetnud ja mis sündmusi seoses trompetimänguga on ette tulnud? Harjutamisega harjutame hommikuti, aga meil oli laager sureanis. Kena ja enamus meie suvi vedamegi laadis just nimelt trompeti klaverit, aga hea meelega. Suure-Jaanis kaua see laager neil seal siis kestis? Viis päeva, viis päeva. Ja miks te olete üldse otsustanud oma elu nagu trompeti ka siduda, kuidas igaühe puhul alguse sai, Mart Reimets. No minu jaoks on trompet siukene õige vali pill, sovi mehele. Sellepärast meeldib, sest sellega saab plaani valjutooni kui ka väikest kaunist muusikat saab ka teha, aga. Ja kuskohas sina trompetit õpid Aavo Otsa käe all, aga millisesse muusikakoolis sa õpid? Mis aasta sul läheb? Mina Tallinna muusikakeskkoolis juba kolmas aasta hakkab sellest sügisest ka. Mis lõpetasin üheksandail asja enne sõda, ano, mõtlesin Viimsi muusikakoolis. See oli ka samuti õpetaja Ots, kelle juures oli väga tore õpina tamist parim trompetiõpetaja Balti massegi kudeda. Ja kindlasti ka selline õpetaja, kellel on kõige arvukamalt selliseid noori ja häid õpilasi nagu teie siin aga läheme edasi mehis Martin Ots. Nojah, elu tõelise trompetimäng niimoodi, et panime väikesed, tahtsin hakata muusikat mängima õppima jaa. Jaa, siis ma tahtsin valida kindlasti endale just nimelt vaskpuhkpillialguses oli plaanis trombooni valida, aga siis kuidagi kuidagi, ma tahtsin ikkagi midagi tehnilisevalise tromboon tundus niisugune hästi sihuke. Kuidagi lofavil ei tundunud nagu päris. Ja siis ma võtsin trompeti siis paari aasta pärast tuli välja, et mu vanaisa mängib trompetit ja päris pikk. Minule tuli välja, teised teadsid, aga mina, mina siis veel ei teadnud. Ja siis ma mõtlesin, et äkki oli saatusse, miks ma hakkasin trapets mängima ja kus sa õpid seda ka Tallinna muusikakeskkoolis. Eerik Bahovski, kuidas sinul trompeti ka seisud on, kui kaua oled seda pilli? Toonud neli aastat ja õpin Tallinna muusikakeskkoolis. Ma valisin trompeti sellepärast, et kui ma olin väike, siis mulle alati meeldis vaadata telekast, kus oli kogu aeg näha, kuidas pasun mängijad. Ja selle eest tuleb mul väga suur armastus, siis trompeti vastav. Et selline ilus pill, selge Häli, ilus kuldne välimus, sageli vahel ka hõbedane. Mattis mere. No mina, mina õppisin ka Viimsi muusikakoolis, alguses tahtsin vildakat trumme mängima, aga no isa ütles tegelikult, et no ma osa soovinud trompetit etnoviimson, hea õpetaja ja tal on palju õpilasi, on ka, saan mängijateks. Ja no mina läksingi Viimsisse õppima trompetit, nüüd juba siis lõpetasin seitsmenda aasta, alustan kaheksandat. Seitsmendasse klassi läksin ma Tallinna muusikakeskkooli ka ennem olin Viimsis. Ja Jan Marius Laur Tunnistan üles, et mina tegelikult trompetit ise valinud sunniti peale, mitte päris, aga jah, peaaegu algas kõik niimoodi, et mul on suguvõsas hästi palju muusikuid. Ja kuna meil on Viimsi muusika pole seal täpselt lähedal, siis ema isa mõtlesid, et paneme siis ka, et õpib selle seal seitse ära ja siis sa oskab nooti lugeda vähemalt sisse tuli välja, et TPL iga õppima. Üllatus-üllatus, ja siis pandi klaverit mängima. Ja siis, kui olid katsed, siis olin raiunud neil salmi noote, silpe, nii hullusti, et pandi mulle siis trompet alla. Ja siis ma pean küll hingasin entiteet Ta trompetit või te siis põhi pigem tromboon juba. Aga siis, kui ema mulle väites trombooni siis main selle segamini ajanud Manius trompeti trombooni segamini ajanud just. Ja siis siis ma juba leppisin, et Talle trompeti ka, aga praegu praegu on väga hästi läinud ja tulime Erikuga liiki, siis Suure-Jaani sealt praegu on väga hästi läinud. Teil oli konkurss seal Suure-Jaanis ja räägime sellest ka teie kahekesi osalesid seal või? Surma osalesid kõik osalesite seal, nii, kuidas siis läks? Teie tulite viiki, olime esimesele kohale, viiki saime sihukese erilise preemia. Ja suuremat noormehed, kuidas teil konkursil edenes? Väga hästi, päras enda arust Julius Vacci konkursist räägime, mis toimus teist korda? No kui mina loen trompeti tõketis vareminud suureni, Trumpi traagilises pole olnud konkursid, aga nüüd see esimene kord oli, läks hästi. Ja see oli omamoodi kogemus, et noh, mina arvan nagu enda mängu Zapaatia paremini. Kindlasti. Kuidas teil oleks, kas nende arvates? Kursus sai esimese koha nagu välja tuli, see ka eriti vaielda ei saa, sellega siis aga siin esinemise kohta nii mõndagi ista häälestamise kohta ka niimoodi käit, klavereid kohutavalt häälest ära pidin palju tööd tegema, seal laval iga noodiga ülespoole allapoole. Muidu läks hästi. Kuidas nüüd õpetaja Aavo Ots oma noori entusiastlikke õpilasi kommenteerib nende konkursi ja seda suvelaagrit, mis on selja taga? Mul on ainult hea meel sind jutust kuulda, et kõik on sellised väga elusad inimesed, kes tahavad mängida ja trompet ongi selline pilved seal selle pildi taga peab väga aktiivne olema, muidu ei tule trompeti karakter välja, aga veel juulis vaksast tahaks öelda, et tema lõpetas 1917 Peterburi konservatooriumi ja siis ta ei jäänud sinna Leninit ootama, aga ta tuli ära. Tema elutöö oli väga pikk kuni 1944. Ja siis, kui tuli nõukogude võim, siis nad vallandasid ta, kuna ta oli eelmise ajastu sel liider. Ainuke koht, kus talle pakuti tööd, oli Suure-Jaani ja tal seekord oli 125. sünniaastapäev. Ja tema ei olegi ainult selline orkestri juht ja õppejõud, vaid, vaid need, kes tol ajal Peterburi konservatooriumis siia tulid. Nad tõid siia professionaalse interpretatsiooni kunsti. Ja Meil on hea meel, et me saame noortega seal iga aasta mängida, siis on kujunenud väga ilus selline raam sellele kursusele. Viimane kontsert on kirikus sureni kirikus on väga hea orel. Ja siis me käime juuri sakslase haua peal. Mängime ilusaid lugusid ja see on ka nagu eestlasest poisid käisid, me käisime Peterburis, käisime Jaani kirikus esinemas, aga aga me oleme tuttavad Peterburi üliõpilaste ja praeguse professori koristab röntgeniga, kes, kes nüüd tuleb ka ordu, et ta õpetab meie poistele ja ma olen ikkagi iga noot Peterburgi võrule kõige lähem kultuurimetropol ja ta jääb selleks, et olgu siis sektori Ja isegi minu õpetaja Peterburist kirjutas ajakirjas muusikat. Et meil ei ole üksteisele mingeid pretensioone, ei poliitilised, et me ainult tahame hästi mängida, õppida, mängima, õpetada ja meil on ka, kui naljaga pooleks öelda, siis piiriülene, kaubandus, trompeti kõla. Et kui seal Lätiga on pärit, siis, siis meil on. Ja just on väga huvitav minu jaoks, et ma elan seal sisse. Õppejõud kaasõpilast sõidab autoga minu kodust mööda. Selline ilus üritus on meil plaanis. Kui pikaks me võime siis üldse eesti trompetitraditsiooni lugeda, et kui seal Julius Vacci aegadest ja kogu see Peterburi alus kihtet Ega ma ei oska öelda, kui siin olid sakslased sineerides kodanikest kõik, et aga nagu meie rahvuslik muusika sai ju heliloojate poolt ja dirigentide poolt ja sai alguse ikkagi Peterburi konservatooriumist, mis sel ajal tegelikult oli Euroopas väga hinnatud muusikaõppeasutus ja ta on ka praegu ei hakka, praegu mängivad orkestrid ja ooperid ja seal ker Kiievi teater, seal on neli sümfooniaorkestrit. Võib-olla tööl on 20 trompetimängijat. Et see on selline kultuurieliit, et Venemaa on alati olnud, seal on ka vaeseid inimesi, aga, aga kultuurile panustatakse palju. Neil on ju oma Tšaikovski ja Prokov kontserlik suured nimed just nendes teostes ongi, trompet on väga liidrikohal. Kui meil siin on viis noort trompetisti, siis kui palju teid seal sureani laagris oli ja kui palju konkursil oli osavaid? Käid konkursil esimeses vanusegrupis võibki öelda, et võib-olla isegi kõige rohkem oligi teises vanusegrupis oligi ainult neli, sellepärast et üks ei tulnud kohale ja üks neist siis pandi esimesse vanust valesti mõõdetud. Aga suret, ma arvan, räägivad isenesest kolmandast. Eks see kolmas grupp oli sihuke mõõdukalt suurt ei olnud, liiga liiga suur, seal oli 10 10 inimeste, niisugune täiesti täiesti tavaline grupp on suuremaid, ütleme. See oli väga eriline konkus, mis ma olen palju punkris näidat, seal oli väga kuum, et järgmine kord võiks teha kas või saunas, et see oli. Nüüd on need kuumarekordid, et see oli omamoodi katsumus, sest meile pilgitud häälest ära Pillad kõrgeks soojaga kohe soolas on paremad. Et see suvi oli selline eriline ja see meil oli küll varem plaanis teha, vahepeal seda kujunes jälle 10 aastat oli vahet, aga nüüd me otsustasime, et me hakkame tegema järgmine aasta tema ansamblite konkursi kajulisemaksin imelised. Julius Vaks oli Eesti ajal oli konservatooriumi direktor ja nad olid suured sõbrad Artur kapiga oma õpingupäevadest. Et see on selline eesti muusika oaas sinna koos selle sureali festivaliga, kus rõhutatakse meie oma muusikat. Julius Vacci konkurss on nüüd läbi ja sureani samuti, aga ega teil nagu kuumalaine jätkub siin ja teie trompetitegevus ka saab augustis jälle uue hoo sisse. Nimelt siis kaheteistkümnendat korda toimub otsa suveakadeemia ja 20 kolmandat korda siis festival Võru vaskpillipäevad. Võru linn vist ei kujuta enam ettegi suveilma vaskpillipäevadeta. Jah, meil oli linnaga väga hea koostöö ja eriti hea koostöö kultuurimajaga ja Võru kultuurimaja saal on eriline, et ma olen siin öelnud, et meil ehitatakse ka uusi saale, et seal on kaks võimalust, kas on hea akustika või ei ole siis Võrus on kõik, eriti meie pilli jaoks on seal väga hea akustika ja seal käis esindajast 16. juunil Hispaania rahvusorkestri esimene trump. Aga ta on teil ka Illada koos meile otsaga ja talle ka väga meeldis akustika. Ja ta arvas ka, et võib-olla järgmine aasta võiks suuremat teha, sest seal on, käisid Dowskord, hispaanlased, vot ma olen suvel käinud Hispaanias, neil on väga ära kuivanud kõik, siis võru loodus oli ikka päris ilus. Nii et tulemas on siis jälle neli päeva tihedat puhkpillimängu te osalete siis ka suveakadeemias Võrus ma saan aru. Muidugi. Ja mis siis seal kavas on, kas juba uued lood või lihvitakse neid, mida Suure-Jaanis? Mõlemad tegelikult teame, mul oli kavas üks lugu, mille ma pidin see konkurss mängima, aga eks seda ma loodan, moorusson esitada. Ja mardil ja mehisel ja minul siis on sügisel Peterburis suur konkurss, mille kava me hetkel siis harjutame, lihvime, mis konkursil. Jevgeni raviski nimeline rahvusvaheline konkurss ja seal on ka teised pillid. Aga seal on ikkagi trumpetama tähtis. Kas see on esimene kord teil nagu väljaspool Eestit konkursile minna? Ei, see on päris mitmes oleme käinud Lätis mitu korda ja väiksest saadik ja, ja esinema sel ajal on väljaspool ka käinud orkestritele ja ka niisama kindlasti muusikaga on palju reisida saanud ja see on lihtsalt üks järgmine konkurss. Nii et võõral laval närv sisse ei tule, võõral maal naeru tuleb kindlasti siis ka mingi teistmoodi kunagi teha. Et me sõidame päris palju, ma olen avastanud, et orkestrid mängivad välismaal paremini. Ja siis iga aasta mäe püüame kusagil käia. Et seekord oli meie jaoks suur au osaleda Leedu riigi taastamise 100. aastapäeval ja seal oli väga suur pillide galakontsert, kuhu kutsuti ka meid. Aga muidu iga aasta me oleme ikkagi kusagil sõitnud, et selleks veel, aga seal piiratud rahadega. Kui palju teil siis tuleb pillimängu harjutada, et oleks rõõm niisugustel konkurssidel käia ja välisreisidel, et kui palju te enam-vähem panustate igapäevaselt suhtesse pilliga. Kodus harjutamist tal küll, aga et vahel juhtub, et saab ainult pool tundi, aga no sihukestel vabadel päevadel ikka poolteist tundi varjanud ikka tulevad ära. Naase pilliharjutamine väga lahti, võib-olla ei mängitagi nagu tunnis, aga need lood ikka läbi mängida ja lihvida, et need, see on ikka väga tähtis ja tunnis, kui kutsutakse, siis ka ikka umbes kaks, kolm tundi. No me siin suurematel on kujunenud välja niimoodi, et kodus aerutada, sest iga päev on neldas tunnis ja hommikust õhtuni ja midagi paremat ei oska tegelikult, et võib arvestada just nimelt Eesti muusika ja teatriakadeemias. Vot mulle meeldib niimoodi, nooreta õpitakse ära, siis ei pea pärast õpetama, siis tuleb välja. Et tegelikult olete te muusikakeskkooli õpilastena kogu aeg klassis A 302. Nad ei ole ikka kogu aeg, aga, aga lihtsalt me teeme palju ansambleid ja mul on hea meel, et õpetajate noori või inimesi, kes ise tahavad õppida, et siin on selline väga erandlik, selline koosseis on tegelikult meil on neid asju veel, aga osa on Tallinnast ära kõiki, ma ei saa sind käsutada. Paljudel on praegu õpilasi, suudab teda niimoodi. On ta ei olegi palju, aga väga häid õpilasi on võib-olla natuke rohkem paar inimest rohkem. Aga on jah, näiteks sel aastal lõpetas bakalaureuse kaks head poissi, Märt Metsla, kes on ka võrust ja siis Jaan mesi. Jaan oli seal juba proovis kätt ka õpetamise suhteliselt all, väga täpne, minu arust selline. Mulle meeldib nagu artist talle rohkem, aga Jaan on väga korralik. Ja siis lõpetas Neeme Sibeliuse akadeemia magistratuuri. Et Võrus ongi meil sellised noored õpetajad osa, kui, kui me soniga noored oleme, on toomas vana, kes lõpetab sügisel Sibeliuse akadeemia magistratuuri ja siis Kennet, hoiutan kasvanud tuuba, kes väga hästi jagab ka džässmuusikat, et tema juhendas eelmine aasta nende kvarteti ja mängis kaasa. Ja siis on Hanna Taube veel saksofon. Ja siis on nagu, kui naljaga pooleks ma loodan, et ose ei pahanda, üks kodustatud hispaanlane, kes õppis eesti keele ära, ta räägib eesti keelt väga kiiresti, võrreldes meiega. Aga ta on need Võrus ja Valgas tööl, et temaga õpetada. Räägime natukene lähemalt veel, mis seal Võru vaskpillipäevadel siis veel täpselt milliseid kontserte on ja kuhu publik tuleb, ma saan aru kandlasse ikkagi kontserdisaalina, aga mis seal täpselt toimub? Kõigepealt on selline avakontsert ja meil on iga aasta on Pealkiri trompetitalendid, sest et need on ikkagi andekad inimesed ja seal taga on siis aastad see aasta trompetitalendid 2018 ja nüüd mängivad siis ka need laureaadid, kes juures Vakse konkursile said koha. Ja seal on ta kaastagavad ansamblid. Ja siis on üks selline solistide kontsert, kus mängivad noored, kes on õppinud Sibeliuse-is ja nimelt esinevad siis toomas vana. Muide, oma sõna võttis siin konkursid Estonia teatris, seda järgmine aasta tuleb ka siia Sis Kenneta ujutangas tuubavirtuoos, Sibelusest, kes lõpetanud magistratuuri. Siis mängib seal Peterburi konservatooriumi lõpetanu, kes võitis soolaka nimelise rahvusvahelise konkursi ja siis mängib nemad klaveril on ikkagi kontsertmeistrina Meeli Ots. Ja siis on meil selline rahulikum kontsert, et panin poeetilise pealkirjad, kummardus valdadele ja ma arvan, et kui me räägime Eesti vabariik 100, siis üks kõige värvikam, kõige, võib-olla väga andekas siin oli ikka Valgret, mina võrdlen teda kesiniga tema harmoonia ja meloodia ilu suhtes ja Meie noorteorkestrile on Tõnis Kõrvits teinud väga mitmed seaded, kuna ta valdab väga hästi kerget muusikat ja pigmendiseadeid. Ja meile kõigile Valgre muusika meeldib ja kuna Valgre oli akordionimängijaga lemmikpill oli vist, ja siis on meil Soome akordionivirtuoos mängib Henn Rebase, seades Valgret, tema nimi on Ella koera. Need siis on selline, kuna akordionipuhkpill, et mõnes koolis õpetataksegi, et seal, kui sa surud kokku, siis siit lähevad need keeled. Et see üks selline erandlik kontsert ja meie festival alati lõppetilise galakontserdiga, kus esinevad kõik osavõtjad. Ta on väikeste orkestrit, suurte orkestrit. Et nagu põhimõte ongi, et kõik saaks mängida. Aga see ongi sellepärast võib-olla erandlikud paljude festivalidega, et peategelased on ikkagi meie inimesed ja külalised on esinenud koos meiega. Kui meie noored on näinud palju selliseid elujõulisi, intervjuu kas või hispaanlane trompetit. Et siis innustab harjutama. Ja ma vaatan, see mõtlemine ka selline trompetimängija moodi tööd tegema. Ega muidu vist ei tule. Kuidas, kuidas teil on, kes näiteks on teie suurimad eeskujud trompetimaailmas, mõni rahvusvaheline artist või kuidas, kuidas kellelgi? Minul on abi seeder, see legendaarne eesti trompetimängija sain konkursil tema plaadi ja nüüd autos jäi plaadimängijasse kinni ja ega muud ei saagi kuulata, aga noh, tegelikult isegi vanavanaema tavaliselt, kui tuleb autosse, siis ikka mõni pisar ka, et võrdleb mind abi seederiga ja et minu, minu oma kindlasti autsaider. No minul välismaalt ikkagi legendaarne Maritsandreja näiteks Ameerikas, siis, kes ka natukene mängib džässi päris palju, Winston marsaalisse, minul isiklikult kaks lemmingut põhimõtteliselt kaadan Illada Hispaaniast, kes käis Eestis. Minul väga ei ole nagu lemmik trompetimängijat, minule lihtsalt meeldib kuulata trompetimuusik, et minu meelest see on nagu hästi Sibele tore pill, mida saab kuulata. Ja aga kui ma peaks valima, kes minule nagu lemmik trompetimängija on, siis ma arvan ikka tsena ots. No ma pürgin ka rohkem õpetajate poole kui mängijate pooled. Mängijad siiski peavad rahvale meeldima ja nad teevad kõik selleks, et näidatagi, kui head nad on. Aga tegelikult ei pruugi nad üldse mõnes valdkonnas trompetimängus nii head olla. Et muidugi noh, maris Sandree, eks ole, seal ma ei hakka midagi ütlemisest siiski tahaks kõige parim mängija on tema. Aga mulle meeldib vaadata siiski õpetajate poole ja nende poole, kes on ikkagi päris asjatundjad ja on rohkem õppinud ja teavad seda teistele näidata. Elutööks. Me oleme, mängijad, on samuti osati õpetajad, aga vaatan ikka välismaal on minule Mik trompetimängija oli vist Reinold freesseina pragulas, Unitseeria samuti Morrison on väga tuntud, mulle meeldib tema kerge tooni tekitamine, aga Reinold filis oskab musitseerida veel rohkem, siis minu arust see on samuti väga tähtis minu arust. Ma tahaks öelda ja see, kui me käisime teatriga Soomas, kas trollis väga ammu, siis ma ostsin viis plaati Morris žanri plaati, siis, siis toll hakkas vaatama väga imelikult, kõik olid riideid ostnud ja sellest saadik. Me oleme pind, siis olid veel Leiten ja Birk ja kõik, kes me oleme pirnid, õpida Morrison reeküla. Ja nüüd on, meil on yks sõber, kes On Ernesto Joel ja kes on ta Hispaania maailmas väga kuulus sulest ja ta esines meiega kontsertsaalis koos, et vot selline koostöö on hea, et kui selline suur solist ja muusik mängib meie poistega. Aga ma olen ikka nalja pärast öeldud ka, et meie see trompeti kõla etalon vist on ikka vist Pariisis, mis seal on meeter ja kõik olid vanasti need veteranid, et et selline prantsuse kõla ja Hispaania on kaasal mäed, aga ongi Hispaania Need ja prantsuse hispaaniakool on selline kerge, et ma olen käinud kursusel õpilastega, siis ta ütles ka, et mängige kergelt Laanetiga. Aga mis puudutab veel Morris Sandresse, siis eelmine aasta sõbrat Hispaaniast ja Prantsusmaast kutsusid mind morisson Tree mälestusfestivalil Lõuna-Prantsusmaale ja siis ma sain näha, kuidas ta seal oma elu lõpupoole, kuidas ta seal mägedes harjutas ja ta ongi oma kodukülakalmistule maetud, kus on ainult mõned hauad ja sümboolselt on avatigi külge pandud pikale trompet. Ja mul on hea meel, et poisid on siin palju maailma näinud ja et me peame ise mängima ja peab olema väga kõrged eeskujud. Aga mõnikord öeldakse, nende plaatide järgi ei tohiks nagu mängida, vot seal on see lõpp produkt ja siis tahetakse kohe saada seda ja selles mõttes mul on hea meel, kui poisid arvasid siin, et otse õpetamine on väga pikk protsess, et kui me tahame, et vot see mänginud, nii ma ütlen ka, mängi nii, nagu nagu seal keegi mängib. Et ise peab selle teekonna läbi käima ja sellele trompeti hääle, me peame iga kord looma uuesti, et ei saa kuhugi nupu peale vajutada, et tuleb ja muidugi, mis nagu ma tulen tagasi selle ikka peateema juurde, et õppimisel on ikkagi vene trompetikool, mis on säilinud tegelikult põhimõtteliselt Sankt-Peterburi trompetikoorile. Sest nad elasid ka nõukogude aja üle ja nad ei muutnud oma oma nagu põhimõtted. Et seal on selline mängu ühtlus. Väga lihtne reegel, nagu see meie professor ütles, et kõik peavad välja tulema, ilus olema. Nii lihtne see ongi. Aga kuulame väikse vahepala, noored poisid ei ole saanud mängida, et teil on vist üks ilus katkenud väga tuntud meloodias Land of Hope and Glory? Jah, on küll, teeme. Selline tore muusika näide siis Erik Bahovskilt ja Jan Marius Laurilt. Kuidas siis ikkagi on võimalikuks saanud, et kõik need Võru vaskpillipäevad toimuvad kõik need teie igasugused reisid ja ja kursused nii siin kui seal. No ma olen naljaga pooleks asjad lihtsalt juhtuvad, aga see, et me saame võrus korraldada, see on ka omamoodi ime, sest me saame tagasi vaadata pikale ajaloo 22 aastasele ajaloole, kus on väga palju andekaid muusikuid, kus iga aasta on, on suur festivaliorkester ja me saame seda teha ikkagi ainult tänu Võru kultuurimaale, Kannel, et seal on meid hästi hoitud, et me võime olla seal majas harjutada. Aga kui jälle naljaga pooleks öelda, siis minu jaoks on Võrumaa on kodukoht ja Võrumaa on Euroopale lähemal kui Tallinn. Et me püüame ka püüda siis Euroopa kultuuri pole sellega, et me esineme palju ja muusika nagu kõige tähtsam koht ongi ikka esinemine. Et me võime õppida klassis hästi mängida. Aga kui me lähme publiku ette, et seda peab ka väga palju harjutama ja ka Võru publik on, meil on seal oma inimesed kujunenud, tulevad kuulama ja suhtuvad soojalt, kiidavad ja pillimeestel on ka, kiitis saama, mõnikord kiidan siin poiss, et mängitakse nii hästi, kui enesekindlalt me oleme ja kuidas me arvame, et, et ma mängin hästi, see peab olema nagu kuidagi hinges, siis tuleb välja ka. Aitäh, poisid ja lõpetuseks, ma tahaks küsida igalt poolt, et meil on Eesti vabariik 100 ja tehakse ka kindlasti kaugeleulatuvaid plaane, et mis on meil siin 200 või tähendab veel siis omakorda 100 aasta pärast ja teie, noored muusikud, noored inimesed, noored mängijad, et milliseid plaane te teete, kus kujutate te end näiteks noh, ütleme natuke lühem periood siis 10 või 20 aastat, et, et milline on siis suhe mina ja trump. Mina kujutan ette, et künas varastaks ikka õppida pillimängu selgeks minna, suurt maailma avastama, võib-olla Saksamaale, Ameerikasse, kuldselt seal üpris head pillimängijad, nagu mattis rääkisist. Meil oli temal saalis seal isegi Venemaal Peterburis ära käia, õppida võIts, vili Bolshunov juures. Pluss kuskil ma ei tea, ehk siis elu vaatab. No näiteks mina näen ikkagi nüüd täpselt võtta 10 aasta pärast. Ma lähen siiski, et ma olen lõpetanud Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia võib-olla käinud selle aja jooksul ja kuskil välismaal õppimas vahetusõpilasena näiteks proovimas avastamist. Ja siis siis ma vaataksin, kuhu ma tahan mängima minna orkestrisse või tahan üldse soolomängija olla. Et eks ma ka vaatan, kui ta, kuhu elu viib kõige rohkem ja millal see, millal see suur tahe Mina kujutan ennast 10 20 aasta pärast, et kuna ma käin prantsuse koolis, siis ma arvan, et ma veedan üks kaks aastat Prantsusmaal siis õppidest, trompetit ja nii edasi ja riskides ka seda keelt. Et ja et ma väga sooviks minna Prantsusmaale. Õppija esialgu sinna on aega, aga no mina arvan, et ma ikkagi see on enda tulevase elu siiski muusikaga. Et lõpetan alguses lihtsalt üritan korralikult kooli lõpetada kindlasti. No ma arvan, et astun siiski võimalusel muusika- ja teatriakadeemiasse. Ja siis edasi vaatan rahulikult, et noh, ma olen üpris kindel, ikkagi tahaks pürgida välismaale kuhugi ja no iseenesest loodaks, et tahaks ikkagi nagu soolotrompetit saada, aga mul hullud need orkestris mängida, et no vaata, mis juhtub elus, et tahaks ka solia toole kaota selgeks saada, et siis saab vaadata. Mina tahan nagu muusikat edasi õppida. Aga kui mul on mingi 20 aastat läheb mööda, siis ma arvan, et ma mitte ei õppivaid, ma õpetan teisi. Et mul on nagu soov anda siis seda trompetitarkust edasi teistele. No seda on kindlasti õpetaja Aavo Otsal hea meel. Kuulda muidugi, aga ma tahan veel öelda, vot nüüd on see vabariigi aastapäeva ja meie hakkame mängima pärast aastapäeva ka, et tihti on need taastuda, kontserdid, üritused, kõik nagu, et nüüd lõpeb ära, mis edasi saab, siis? Siin ei olegi küsimust. Et me mängime edasi. Ja tundub, et ka nii mõnigi teist või vähemalt üks, kes praegu ütles, kavatseb ka õpetada tulevasi põlvi. Tundub, et trompeti põlvkond ja koolkond on meil nii praegu kui ka tulevikus väga heades kätes. Aitäh teile, poisid ja õpetaja Aavo Ots ja soovin teile siis edukat ja rõõmsat ja võib-olla natukene vähem kuuma Võru perioodi, kus siis toimub suveakadeemia ja Võru vaskpillipäevad 11-st Neljateistkümnenda augustini ja head kuulajad, minge sõitke siis näiteks sinna ja minge, kuulake, mida seal tehakse ja kuidas noored trumpetistid mängivad.